August

Nii järsku kui tuline kivi
päev metsade taha läks looja.
Jäi väljale kärbiste rivi
veel hoidma ja õhkuma sooja.

Ja koplist siis südaöö ajal
kuu kerkis kui tohutu kera,
ning rehela värati najal
lõi helkima vikati tera.

Meil küünisuul kuuvalge laigus
hea ase on värsketes heintes,
kus palgid, lõhnates vaigust,
und valvates naksuvad seintes.

Kui kaunid sel ööl on su silmad,
neis tähed kui peegleisse tardund.
Kui vaiksed sel ööl on su silmad,
nii vaiksed, et palveni hardun.

Eks öögi, mu murede pagu,
täis hellust su põsile liibu
ja su tasases hinguses nagu
üks lagle seaks lennule tiibu.

(Kersti Merilaas)

Toila valla foto- ja videokonkurss

Kultuuriteated

19. augustil 20.00 Taasiseseisvumispäeva piknik Kohtla-Nõmmel. Kontsert ja välikino!

Kell 20.00 esineb akustiline duo Liis Mäesalu ja Tarvo Valm.
Kell 21.30 vabaõhukino "Tõde ja õigus".
Võta kaasa piknikukorv, tekk, hea tuju ning naudi koos perega kaunist suveõhtut kontserdi ja filmiga. Sündmus on kõigile tasuta! Avatud kohvik Catering Kene OÜ.

20. augustil 10.00 Voka spordihoone taga asuval korvpalliväljakul Ib Lambi nimeline tänavakorvpall 2019.

20. augustil 18.00 Oru pargi Promenaad. Kontserdi esimeses osas on laval Maarja, Karl-Erik Taukar, Jakko Maltis (klahvpill) ja Peeter Rebane (kitarr).
Teises osas on laval Karl-Erik Taukar ja bänd.

23. augustil 20.00 Voka suvelõpupidu Voka spordihoone juures.

20.00 – välikino „Siin me oleme”, 21.30 – karaoke välibaar, õhtut juhib Gunnar Loho, südaööl välidisko, õhtu jooksul on avatud erinevad saunad, toimuvad viktoriin ja lustakad mängud.

30. augustil 08.00-23.30 Järve külas KIRDE ROCK 2019. Nii nagu esimesel Kirde Rockil, on ka sellel aastal esinejateks põhiliselt Ida-Virumaa bändid. Peaesinejaks on tänavu Sõpruse Puiestee. Kontsert algab 17.30 ja kestab südaööni. Päeva lahutamatuks osaks on hommikul algav käsitöö- ja vanavara laat. Laadal pakutakse kodumaist kaupa ja sööki, jooki.
Laadaliste meeleolule on samuti mõeldud ning laadakülalistele esinevad muusikakollektiivid Detail ja Meelis band. Laadapäeva juhib Aare Rebban. Üritus on TASUTA.

31. augustil 16.00 Toila sadamas Meri, muusika ja muinastuled.

16.00 programmi algus, 18.00 tuleskulptuuride ehitamine, 21.30 tuleskulptuuride süütamine. Avatud on lasteala – maskotid, meisterdamine, näomaalingud, puidule muinasjälje jätmine, traditsiooniline õnneloos! Põnevad tegevused tervele perele! Peebu talu loomad, ponisõit, batuut.
DJ Heiko Merikan ja Kukerpillid, õhtujuht Toomas Nõmmiste. Tuletrupp Flaamos. Üritus on tasuta.

28. septembril 20.00 tähistab Saka Rahvamaja 85. sünnipäeva. Peotuju loovad Karl ja Carl Philip Madis. Lisainfo: Renna Nõmmiste 53 011031.

Kultuurisündmused kogus kokku Lea Rand

Mina ja kuulsus

Kindlasti on paljud teist teinud üritustel või kohtumistel fotosid tuntud inimestega.

Nüüd on paras aeg need fotod üles otsida ja ilmarahvale vaatamiseks välja panna.

Ootame viimase kahe aasta jooksul Toila vallas toimunud sündmustel tehtud fotosid, kus peal on koos teiega mõni tuntud inimene. Hea oleks, kui fotole on lisatud ka jäädvustamise aeg ja koht (sündmus, kus foto on tehtud). 

Fotosid võib saata kuni 1. oktoobrini elektrooniliselt aadressile lea.rand65@gmail.com või tuua paberkandjal Toila raamatukogusse. Kõik originaalfotod tagastatakse peale skaneerimist omanikele.

Fotodest koostatakse rändnäitus, mida eksponeeritakse kuni aasta lõpuni Toila valla kultuuriasutustes.

TVL

Märka ja tunnusta!

Tunda tänu, aga seda mitte väljendada, on nagu pakkida sisse kingitus ja see siis endale hoida.

William Arthur Ward (Ameerika kirjanik)

Toila Vallavolikogu määrusega 25. juuni 2019 nr 61 kinnitati Toila valla aunimetuste andmise kord.

Toila valla tunnustusavalduste liigid on:

1) valla aukodaniku nimetus
Toila valla aukodaniku nimetus antakse füüsilisele isikule erilise austusavaldusena Toila vallale silmapaistvate ja pikaajaliste teenete eest.
Aukodaniku nimetusega kaasneb aukodaniku auraha, mille esiküljel on kujutatud Toila valla vapi kujutis ja kiri: “Aukodanik”, rahaline preemia 2500 euro ja aukodanikuks valimise tunnistus (raamituna).
Ettepanekuid aukodaniku nimetuse omistamise kohta võib esitada vallavanem, vallasekretär,
vallavalitsuse liige, vallavolikogu esimees, vallavolikogu liige, vallavolikogu komisjon, organisatsioonid, mittetulundusühingud, seltsingud, äriühingud hiljemalt iga aasta 15. septembriks.
Ettepanek aukodaniku nimetuse andmiseks esitatakse kirjalikult Toila Vallavolikogu kantseleile ja see peab sisaldama aukodaniku kandidaadiks esitatava isiku nime, sünniaega, elukohta, elukutset või ametit, töö- või teenistuskohta ja teenete kirjeldust.
Vallavolikogu poolt moodustatud 7-liikmeline komisjon teeb tähtaegselt laekunud ettepanekute osas kokkuvõtte ja esitab vallavolikogule kinnitamiseks enim toetust saanud kandidaadi nime. Põhjendatud juhul võib jätta valla aukodaniku nimetuse välja andmata.
Aukodaniku nimetus omistatakse vallavolikogu otsusega. Otsuse vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälte enamus.
Komisjoni liikmed kinnitab vallavolikogu, ametis oleva vallavanema esildusel. Komisjoni koosseisu kuuluvad endised Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme vallavanemad ja ametis olev Toila vallavanem, kes juhib komisjoni tööd. Komisjoni koosseisu ei saa kuuluda endine vallavanem, kes on vallavolikogu liige. Komisjoni koosolekuid võib pidada ka e-posti teel.
Aukodaniku nimetus antakse üldjuhul maksimaalselt ühele inimesele aastas.
Aukodaniku nimetus antakse vallavolikogu esimehe ja vallavanema poolt üle valla aastapäeva kontsert-aktusel. Kõikidele aukodanike nominentidele antakse tunnustamise tänukiri.

2) valla aasta tegu
Toila valla aasta tegu on vallapoolne tunnustus ühele füüsilisele ja/või juriidilisele isikule möödunud aastal tehtud silmapaistva teo või tegude eest, millega kandidaat on kaasa aidanud valla arengule.
Ettepanekuid aasta teo nimetuse omistamise kohta võib esitada vallavalitsusele igaüks hiljemalt iga aasta 15. septembriks koos kandidaadi nime ning teenete kirjeldusega.
Tunnustusavalduste andmise otsustab Toila Vallavalitsus.
Tunnustusavalduse andmisega kaasneb meene ja vallavanema allkirjastatud tänukiri.
Tunnustusavaldust antakse maksimaalselt üks kord aastas. Põhjendatud kandidaadi puudumisel jäetakse tunnustusavaldus andmata.

3) valla teeneteplaat
Toila valla teeneteplaat antakse füüsilisele ja/või juriidilisele isikule Toila vallale osutatud väljapaistvate teenete eest.
Teeneteplaati võib omistada ühele isikule ühel korral. Aastas omistatakse kuni kolm teeneteplaati.
Teeneteplaadi väljaandmise otsustab Toila Vallavalitsus. Põhjendamata kandidaadi puudumisel jäetakse tunnustusavaldus andmata.
Toila valla teeneteplaadi tagaküljele on graveeritud teeneteplaadi number ja Toila valla teeneteplaadi andmise aasta.

4) valla tänukiri
Toila valla tänukiri antakse füüsilistele või juriidilistele isikutele või kollektiividele, kes on toetanud valla poolt või koostöös vallaga organiseeritud üritust, tegutsenud silmapaistvalt hästi oma igapäevasel tegevusalal või muudel juhtudel.
Toila valla tänukirja andmise otsustab Toila vallavanem oma käskkirjaga.
Tänukirja üleandmise aeg ja koht valitakse vastavalt olukorrale.



Märka tublisid inimesi meie kogukonnas ning anna nendest teada!

23.05.2018 otsusega nr 37 algatas Toila Vallavolikogu Toila valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise

Üldplaneeringu eesmärgiks on Toila valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja üldiste arengusuundade määratlemine, maakasutuse ja ehitustingimuste seadmine ning täpsustamine ning seeläbi Toila vallast atraktiivse elamis- ja ettevõtluspiirkonna kujundamine.

Koostatud on planeeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõu, millega on võimalik tutvuda valla kodulehel https://toila.kovtp.ee/uldplaneering

Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta saab esitada ettepanekuid kuni 30. augustini 2019.

Ettepanekud palun esitada kirjalikult Toila vallavalitsuse e-postiaadressile:toilavv@toila.ee

Lisainformatsioon: Hannes Kohtring
planeerimisspetsialist hannes.kohtring@toila.ee tel. 3369546

Aita sisustada vabatahtlik Samueli kodu!

Kooliaasta avaaktused Toila valla koolides

Maapäev 2019

Selleks aastaks on XIII Maapäev ajalooks saanud – tehtud, nagu tavaks öelda. Mida kujutab endast see sündmus ja miks on sellest üldse vaja rääkida? Külaliikumise märksõnaks on alati olnud inimesed. Vahvad, lahked, positiivsed, toetavad ja ettevõtlikud inimesed, kes jäävad maale ka raskustele ja keerulistele olukordadele vaatamata. Külaliikumine sai hoo sisse enam-vähem kohe pärast taasiseseisvumist. Ühise katusühenduse Eesti Külaliikumine Kodukant loomise otsuseni jõuti aastal 1996 esimesel Eestimaa külade maapäeval ja ühendus asutati 1997. aastal. Ida-Virumaal on külaliikumist vedanud 1995. aastal asutatud Ida-Virumaa Külade Esindus, mille liikmete arv on algusaastatega võrreldes praeguseks tunduvalt vähenenud, aga me elame ja tegutseme veel. Järgmisel aastal jõuab Ida-Virumaa Külade Esindus (IVKE) märkimisväärse juubelini – 25 aastat asutamisest. Maapäev on külaliikumise suursündmus. 

Maapäeva ehk külade parlamendi eesmärk on koondada oma liikmed, maakondade külade esindajad, koostööpartnerid ja võimuorganid ühistesse mõttetalgutesse maaelu arendamise teemal.

I Maapäev toimus 20.-21. aprillini 1996. aastal Narva-Jõesuus Ida-Virumaal. Kõigist maakondadest saabunud külaedendajad arutasid viies töörühmas, mida suudetakse omal jõul ära teha, kus oodatakse abi ja koostööd omavalitsustelt ja kus riigilt. I Maapäev tõestas sellise koostöövormi võimalikkust ja vajalikkust.

Maapäevad toimuvad iga kahe aasta tagant ja korraldajaks on igal aastal erinev maakond. Selle aasta maapäeva juhtmõte oli „Tugev küla = tugev Eesti!”. Maapäeval osales ligi 400 inimest, enamik neist maakondade delegatsioonides – iga maakonna delegatsioon oli kuni 20-liikmeline. Maapäeval kuulutatakse välja üleriigiline AASTA KÜLA. Ida-Virumaa Aasta Küla kandidaadiks esitasime sel aastal Kiikla küla Alutaguse vallast. Aasta Küla kandidaate tunnustasid mitmed asutused ja ettevõtted. Kiikla küla tunnistati esikoha auhinna vääriliseks Eesti Pagari korraldatud külakiigelugude konkursil. Aasta Küla valiti sel aastal kaheksandat korda. Varasematel aastatel on Ida-Virumaalt nominentideks olnud Lüganuse küla 2017, Pühajõe küla 2015, Kõrtsialuse küla 2013, Oonurme küla 2011, Vadi küla 2009, Laagna-Puhkova külade piirkond 2007, Krabuli küla 2005. Üleriigiline Aasta Küla tiitel ei ole meie maakonda veel jõudnud. Tähelepanu, külad – teil on juba järgmine kord võimalus tuua see suur tiitel meie maakonda.
Nüüd siis värsketest muljetest XIII Maapäevast Räpinas 26.-28.07.2019. Maapäeva korraldava maakonna külad võtavad vastu maapäevale saabuvate külade delegatsioone ja teevad neile tutvumisretke. Ida-Virumaa 20-liikmeline esindus tutvus eluoluga Rasina ja Linte külas. Rasina külas oli kaetud laud ning kohvi juues ja pirukaid-kooke süües kuulasime külavanemat, kes rääkis oma küla tegemistest ning rõõmudest ja muredest. Seejärel siirdusime külas tegutsevasse loodusõppekeskusesse, kus nägime loomade selliseid luid, mille olemasolust kellelgi meie hulgast aimugi ei olnud – seega saime teada palju huvitavat ja nägime suurel hulgal topiseid, sarvi, kihvasid. Meie teadmiste rikastamine vääris äramärkimist laupäevaõhtusel pidulikul koosviibimisel ja tõi meile auhinna.



Linte küla nimel tervitas meid MTÜ Linte Tegusad, kelle eestvedajaks on kohalik noormees. Temaga koos on ühingus neli aktiivset daami, sest ühingusse võetakse ainult aktiivseid tegutsejaid, ei aeta taga suuri numbrilisi näitajaid. Tutvusime kahe kohapealse ettevõtte tegevusega: palkmajade ehitus ja pehme mööbli valmistamine. Kummaski ettevõttes töötab 50 inimese ringis ning enamik on kohalikud ja lähiümbruse elanikud. Seejärel korraldati meile „päkapikubussiga” küla tutvustav ringreis. Nägime küla kolme mäge, motokrossirada, kus korraldatakse isade-poegade ja teisi võistlusi. Ja siis jõudsime lõunalauda. Lõunalauas rääkisime teemal „ Ettevõtlik küla ja aktiivsed noored kodukandis”. Meie aeg kulus ettevõtlikku ja tegusat noormeest kuulates kiiresti ning juba tuligi minna istutama sõpruspuid. Saime ka sellega edukalt hakkama ning seejärel vurasime oma sõiduvahenditega Räpina poole. Meie aasta küla kandidaadi esindajad läksid presidendiga kohtuma, meie seadsime ennast ööbimispaigas sisse ning valmistusime maapäeva rongkäiguks ja osalemiseks avatseremoonial. Rongkäiguga liikusime Räpina Aianduskooli juurest Räpina tuletõrjeväljakule kiriku kõrval. Kuulasime presidendi kõnet maapäevalistele, nägime Põlvamaa kaunite kodude auhindade üleandmist ja muidugi olime tunnistajaks suursündmusel – üleriigilise Aasta Küla 2019 tiitli saaja väljakuulutamisel. Hindamiskomisjon, kes oli kuu aja jooksul tutvunud kõikide kandidaatkülade tegemistega, otsustas tiitli anda Lüübnitsa külale Võrumaalt. Seejärel saime osa suurepärasest kontserdist Räpina kirikus, kus laulis Tõnis Mägi ja mängis Põlva Muusikakooli keelpilliorkester Riivo Jõgi dirigeerimisel. Kontsert oli võimas ja jättis sügava mulje kõikidele.



Teisel päeval andis Sulev Valner ülevaate haldusreformi tulemustest. Seejärel suundusid maapäevalised enda valitud teemakodadesse. Teemasid oli kokku 11 ning igaüks sai valida sellise teema, mis teda kõige rohkem puudutas. Teemakodades kirjutati üles tähtsamad mõtted maapäeva manifesti täiendamiseks ning püüti leida ühiseid tegevussuundi, mida kogukonnad saavad koos omavalitsustega maapäeva järel ellu viia. Teemakodasid juhtisid Kodukandi partnerid ja valdkondlikud eksperdid koos Kodukandi esindajatega. Maapäeva manifestiga on võimalik täpsemalt tutvuda aadressil www.kodukant.ee.
Pärast lõunat toimus heade ideede turg, kus sai tutvuda heade algatustega ja neid ise tutvustada, jagada omavahel edulugusid ja leida koostööpartnereid uute ideede elluviimiseks. Ideed olid huvitavad ja keskustelu elav. Turul oli üle 10 „kaubitsemiskoha”. Enne õhtusööki toimus maakondadevaheline orienteerumismäng. Osalesime ainukesena koguni kahe võistkonnaga. Õhtuprogramm algas viktoriiniga „Kas tunned Eestimaad?”. Tuleb välja, et ega eriti ei tunne küll.
Ootamatult oligi kätte jõudnud pühapäev. Pärast hommikusööki pidas lühikese tervituskõne maaeluminister Mart Järvik. Ja edasi vestlusjuhi Urmas Vaino oskuslikul juhtimisel „Suud puhtaks”: mida plaanib valitsuskoalitsioon oma tegevuskava kaudu teha ära maaelu arendamiseks ning kuidas ja kellega koos oma tegevusi planeeritakse? Arutelu oli huvitav, aga küsimus jäigi õhku rippuma. Plaane on kõikidel osapooltel, kuid kohati tundub luige, haugi ja vähi juhtumiga sarnane tulemus.
Seejärel anti maaeluministrile üle maapäeva manifesti täiendatud variant. Nii mitmedki maapäevalised lootsid, et manifesti uues variandis kirjutatakse natuke pikemalt ja paremini lahti sotsiaalse innovatsiooni teema täiskasvanute hariduses ja panustamine rahva tervisesse. Aga seekord läks sedasi.

Kuna muljed on värsked ja vajavad selginemist, siis meenub ehk hiljem veel mingi huvitav nüanss. Aga Ida-Virumaa Külade Esinduse (IVKE) juhatuse liikmena tahaksin kõiki Ida-Virumaa külade elanikke kutsuda üles aktiivsemalt osalema oma kodukandi tegemistes ja otsima üles oma küla vanema või IVKE juhatuse liikmed, et saada teavet külaliikumise kohta ning miks mitte olla üks osalejatest järgmistel Maapäevadel või pakkuda oma küla aasta küla nominendiks. Maapäeval osalenud delegatsiooni liikmetele aga suur tänu, et leidsite aega osaleda ja pidasite vastu need kolm väga palavat päeva.

Kaja Niinlaup
IVKE juhatuse liige

Maapäevale mineku projekti "Ärka, IVKE" on rahastatud Kohaliku Omaalgatuse Programmi vahenditest.

Toila valla õpilasmalev 2019

Vahemikus 11.-20. juuni 2019 toimus järjekordne Toila valla õpilasmalev. 



Sarnaselt eelmisele aastale moodustasid selle aasta malevarühma 20 malevlast (Toila valla noored vanuses 13-17) ning kolm välismaist vabatahtlikku, kes olid seekord malevasse panustamiseks kohale lennanud Hiinast, Hollandist ja Kanadast. Üheskoos tegime heakorratöid Toila valla eri paigus – värvisime Toila laululava pinke, riisusime muru Voka staadionil, ladusime puid ja värvisime kuuri Pühajõe Puhkemajas, korjasime loodusest prügi Sakal, rohisime kooli staadionit ja laste mänguväljaku ala Kohtla-Nõmmel, pinotexisime jäätmemaju Kukrusel ja Peeri külas, korrastasime parki Järve külas ja palju muud. Lisaks sisustasime ühe päeva sotsiaalset tööd tehes ning korraldasime erinevaid mänge ja vabaaja tegevusi Kohtla-Nõmme lastekodu noortele. Peale tööpäeva lõppu sisustasime aega erinevate meeskondlike tegevustega.



Toila ÕM 2019 malevlase Lene Tiinase meenutused malevast:
„Selle aasta malev oli väga lõbus ja töörohke. Ma ise küll eelmistel aastatel osalenud pole, kuid lõpus oli küll selline tunne, et tööd tehti ja nalja sai.
Eriliselt meeldisid mulle malevas toit ja seltskond, ka tööd olid enamasti täitsa vahvad. Samuti oli tore vaba aega veeta vabatahtlikega välismaalt.
Hea meelega osaleksin järgmistel aastatel uuesti, kuna maleva jooksul saab lõbusalt tööd teha, kujunevad tugevad sõprussuhted ja üldse saab sellega igavaid suvepäevi paslikult sisustada.”



Vabatahtlik Valerie Burwash (Kanada) mõtted malevast:
„Minu reis Eestisse oli väga imeline! Tulin siia laagrisse vabatahtlikuks, kuna see tundus omanäoline kogemus, mida paljudel inimestel ei pruugi olla. Voka oli minu jaoks väga pisike koht, kus ei olnud palju tegevusi, kuid meeldis mulle väga sellegi poolest, ka inimesed olid sõbralikud ning tundsin end koduselt. Laagri jooksul käisime paljudes erinevates paikades ning nendest on jäänud mulle kustumatu mälestus. Kogu see kogemus pani mind mõistma, et isegi teisel pool maakera on asjad samamoodi – lapsed mängivad samu mänge, vaatavad samasuguseid sarju ja filme ning söövad sarnaseid toite. Mulle meeldis see väga. Kogu kogemus, mis ma laagris omandasin, sundis mind oma mugavustsoonist välja astuma ning õppisin end seeläbi paremini võõraste inimeste seltsis väljendama. Laagrist lahkudes olin rõõmus, et saan peagi oma perekonda jälle näha, kuid samas oli äärmiselt raske maha jätta oma uusi sõpru.”



Toila vallavara ja heakorraspetsialist Signe Müür kommentaar:
„Suur tänu Toila valla malevlastele ja nende juhtidele, kes oma planeeritud tööde ja malevategemiste kõrvalt tulid kohe appi ja rohisid enne võidupüha puhtaks kapten Jürgensoni ausamba ümbruse.”

Täname kõiki, kes malevas osalesid või maleva toimumisse ühel või teisel viisil panustasid.

Tekst ja fotod:
Elisabeth Purga

KIK avab taotlusvooru korteriühistutele kütteseadme väljavahetamiseks või kaugküttepiirkonnaga liitumiseks

Alates  1. augustist saavad korteriühistud Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK) taotleda toetust biomassil või fossiilkütustel töötava või elektrikütet kasutava kütteseadme asendamiseks taastuvat kütust kasutava seadmega. Samuti saab toetust maja ühendamiseks kaugküttesüsteemiga.
KIKi toetuste ja teenuste osakonna juht Antti Tooming selgitab, et KIK võtab taotlusi vastu kuni 30. septembrini. Pärast seda lähevad need kõik korraga hindamisse ning otsused tulevad aasta lõpuks. „Soovime rõhutada, et toetuse eesmärk on vähendada energeetika negatiivset keskkonnamõju ja lisaks panustada majanduslikule kokkuhoiule. Seetõttu on taotlustes oluline välja tuua projekti panus välisõhu kvaliteedi parandamisse.“ 

Toetust saab taotleda:

• biomassil töötava katelseadme väljavahetamiseks  biomassil töötava katelseadmega,
  
• biomassil töötava katelseadme väljavahetamiseks mõne teise taastuvkütuse lahendusega,
  
• fossiilset kütust kasutava küttesüsteemi (va maagaas) asendamiseks taastuvkütuse lahendusega,
  

• biomassil või fossiilsel kütusel töötava küttesüsteemi asendamiseks kaugküttevõrguga. Sellel juhul võib projekti maksumusse lülitada hoonesisesed küttesüsteemiga seotud tööd. Teiste variantide puhul ei ole see võimalik. Kaugküttevõrguga liitumine on üks parimaid võimalikke lahendusi keskkonnakaitselistest aspektidest vaadelduna ja ühtlasi panustab see kaugküttevõrkude jätkusuutlikkusse.
  

Toetust saavad taotleda need korteriühistud, kelle maja on ehitatud enne 1. jaanuari 2010, sest need hooned ei pruugi olla ehitatud kõige energiasäästlikumalt ja nende kütteseadmed võivad vajada väljavahetamist.
Toetuse taotlemisel peab omaosalus olema 50% projekti abikõlblike kulude maksumusest. Vooru eelarve on 500 000 eurot.

Taotluste esitamine toimub 1. augustist kuni 30. septembrini andmesüsteemi KIKAS kaudu. Täpsema info taotlusvooru kohta leiab KIKi kodulehelt või saab küsida projektikoordinaator Piret Sepalt (piret.sepp@kik.ee, 6 274 321).
Toetust jagatakse riigisisese keskkonnaprogrammi atmosfääriõhu kaitse programmist. Toetuse töötas välja Keskkonnaministeerium.
KIK on riigile kuuluv sihtasutus, mis rahastab keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks ning korraldab ressursisäästlike ideede konkurssi Negavatt. 

Eduard Sizov
energeetika valdkonnajuht

Sotsiaaltöö spetsialistide VASTUVÕTUAJAD/ЧАСЫ ПРИЁМА специалистов по социальной работе

Toilas:
Igal esmaspäeval 8.00-16.00
Vokas:
Iga kuu teisel ja kolmandal kolmapäeval 8.00-12.00 (muul ajal kokkuleppel)
Kohtla teenuskeskuses (Järve küla 10 (noortekeskus), Toila vald)
Vastuvõtt kokkuleppel
Kohtla-Nõmme teenuskeskuses (Kooli 6, Kohtla-Nõmme)
Iga kuu teisel ja kolmandal teisipäeval 9.00-13.00 (muul ajal kokkuleppel)
TVL


ЧАСЫ ПРИЁМА специалистов по социальной работе

Тойла:

каждый понедельник 8.00-16.00

Вока:

вторая и третья среда месяца 8.00-12.00 (другое время по договорённости)

Пункт обслуживания в Кохтла (посёлок Ярве 10 (молодёжный центр), волость Тойла):

приём по договорённости

Пункт обслуживания в Кохтла-Нымме (Кооли 6, Кохтла-Нымме):

второй и третий вторник месяца 9.00-13.00 (другое время по договорённости)

TVL

Koolialguse teated/Сообщения в связи с началом учебного года

Toila vallavalitsus annab teada, et vähekindlustatud peredel on võimalik taotleda kooliaasta alustamise toetust kuni 50 eurot aastas, õpilastele kuni 19. eluaastani. Täiendav info taotlemise kohta Meeri Mehide tel. 336 9501, 51906323 meeri.mehide@toila.ee
Kõik 1. klassi minevad Toila vallas registreeritud lapsed saavad Toila valla poolt kingituse. Kingitused antakse üle koolides 1. septembril.

Сообщения в связи с началом учебного года

Волостная управа Тойла сообщает, что семьи с низким доходом и в связи с началом учебного года в школе, могут ходатайствовать о пособии до 50 евро в год на ученика в возрасте до 19 лет. Дополнительная информация о подаче ходатайства - Меэри Мехиде, тел. 336 9501,

5190 6323, meeri.mehide@toila.ee

Все первоклассники, зарегистрированные в волости Тойла, получат подарок от волости Тойла. Подарки будут вручены в школах 1-го сентября.

TVL

Ohvriabi

Ohvriabi kriisitelefoni töötajad pakuvad ööpäevaringset kriisinõustamist kõikidele ohvriks langenud inimestele ja nende lähedastele. Ööpäevaringset nõustamist pakutakse ka veebi teel aadressil www.palunabi.ee. Abi osutatakse eesti, vene ja inglise keeles ning ohvriabi kriisitelefonile pöördumine on helistajale tasuta. Telefonile helistades on võimalik jääda anonüümseks.

 Вы пережили насилие, пренебрежение или неподобающее обращение... Вы стали жертвой преступления...
Мы предлагаем нуждающимся в помощи бесплатную консультационную услугу. Предлагаем Вам эмоциональную поддержку, предоставляем информацию о возможностях получения помощи и консультируем по вопросам общения с другими необходимыми учреждениями. http://www.palunabi.ee/ru Мы обеспечиваем Вашу конфиденциальность.  В кризисных ситуациях можно обращаться также круглосуточно по телефону или прийти на встречу.

25. Toila rahvajooks

20. september 2019
Võistluskeskus Voka spordihoone staadion

Korraldaja: Toila valla Spordi-ja Kultuurikeskus
Peakorraldaja: Andrus Lehismets
Peakohtunik: Maarika Raja
Rajameister: Väino Aul
Distantsid ja stardiajad:

• Jooks 2 km kell 18.00
  
• Jooks 4 km kell 18.00
  
• Ajavõtuta jooks ja kõnd 6 km kell 17.30 kõik soovijad
  
• Jooks 6 km kell 18.00
  

Tillujooks 400 m kell 18.00 P ja T kuni 6a.

Autasustakse jooksudistantside 2km , 4km ja 6km vanuseklasside kolme paremat.
Lisaks on välja pandud eriauhinnad põhidistantsil Toila valla parimale naisele ja mehele,
parim kostüümiauhind.
Autasustakse ka eraldi Toila Gümnaasiumi õpilaste vanuseklasside kolme paremat.

Iga võistleja vastutab ise oma tervisliku seisukorra eest.

Eelregistreerimine kuni 18.09.2019.
Registreerimine kohapeal ja võistluskeskus ning rajad avatud kella 16.00-st.

Osalustasu on distantsile 6 km eelregistreerimisega 5 EUR ja võistluspäeval 10 EUR.
Toila valla elanikule vanus kuni 19 a. osalustasu ei ole.
Tillujooksul ja kõnnil osalustasu ei ole.

Buss: ORU-17.00, KONJU-17.05, VOKA 17.15 (buss viib võistlejad starti ja tagasi peale võistluste lõppu)
Autasustamine kohe peale võistluste lõppu.

Meeleolukas hetk möödunud aasta jooksult. Foto: Väino Aul.

Postkast on vajalik

Siseministeerium korraldab erinevatel valimistel valijakaartide koostamist ja saatmist valijatele. 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel saadeti postiga 23 522 teatist ja 367 192 valijakaarti, 

millest Siseministeeriumile tagastati ligikaudu 1569 teatise ja 6241 valijakaardi andmed, sest neid ei olnud erinevatel põhjustel võimalik valijatele kätte toimetada.

Toila vallas oma elukoha registreerinud inimesele ei saanud postkasti puudumise tõttu valijakaarti kätte toimetada 69 korral.
Palume üle vaadata ning vajadusel paigaldada oma kinnistule postkast, selle olemasolul kontrollida seisukorda ning asukohta, sest lisaks teatistele ja valijakaartidele saadetakse posti teel ka muud vajalikku ametlikku posti ning see ei jõua sellisel juhul Teieni. Üle tasub alati vaadata ka oma elukoha andmed rahvastikuregistris.

Jana Kangur
vallasekretär

Hajaasustuse programmi läbiviimisest 2019. aastal

Toila Vallavalitsusele esitati 2019. aastal 21 taotlust, mis vastasid Hajaasustuse programmi määrusega kehtestatud tingimustele, kogusummas 127 522.80 eurot. Veesüsteemide valdkonna tegevusteks 13 taotlust ja kanalisatsioonisüsteemide valdkonna tegevusteks 8 taotlust. Toila Vallavalitsuse korraldus 30.07.2019 nr 184 on leitav Toila valla veebilehelt http://toila.kovtp.ee alalehe Ehitus ja planeerimine alt.

Hindamiskomisjoni töö tulemusena määrati toetus 19 taotlusele, kuna Hajaasustuse programmi riigipoolse toetuse jaotus ei vastanud valla ootustele ja taotluste kogumahule, jäid ühe projektiga toetuse saajate seast välja taotlejad, kes olid esitanud 2 projekti (nii vee- kui kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks). Vallavalitsuse otsusega suurendati lisaks valla kohustuslikku proportsiooni ⅓ Hajaasustuse programmis, aidates kaasa enamate taotluste rahuldamisele.
Toetuslepingu sõlmimise tingimuseks on kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud ehitusluba puurkaevu rajamiseks ning kanalisatsioonisüsteemide rajamisel ehitusteatis. Puurkaevude rajamiseks ehitusloa väljastamise etappideks on: 1) asukoha kooskõlastus (vallavalitsuses aitab teid sellega Hannes Kohtring, hannes.kohtring@toila.ee), 2) projekteerimistingimuste väljastamine, 3) ehitusprojekti koostamine ning 4) ehitusloa taotlemine ja väljastamine. Ehituslikes küsimustes on vallavalitsuses teile abiks Hannes Lumiste, hannes.lumiste@toila.ee.

2019. aastal sõlmib vald taotlejatega kolmepoolsed toetuslepingud, kus toetusosa makstakse välja otse töö teostajale (välja valitud hinnapakkujale) peale taotleja poolt omafinantseeringu tasumist. Toetuslepingud valmistab ette arendusnõunik Mehis Luus, mehis.luus@toila.ee.
Ühtlasi tuletame taotlejatele meelde, et ehituslike dokumentatsioonide vormistamine peab vastavalt programmi määrusele toimuma 4 kuu jooksul peale toetusotsuse avalikustamist, mis tähendab, et hiljemalt käesoleva aasta novembrikuu lõpuks peavad toetuse saajatel olema ehitusload või ehitusteatised väljastatud.

2020. aastal on eeldatavaks taotluste esitamise tähtajaks aprill-mai, täpsem info vastava info saabumisel valla kodulehel http://toila.kovtp.ee
Hajaasustuse programmi eesmärgiks on tagada hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele neis piirkondades. Eesmärgi saavutamiseks toetatakse programmist majapidamiste veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide, juurdepääsuteede ning autonoomsete elektrisüsteemidega seotud tegevusi. Toila Vallavalitsus on programmis seadnud prioriteetseks valdkonnaks vee- ja kanalisatsioonisüsteemid.



Mehis Luus

Alates 01.08.2019 muutusid liinide 105, 106 ja 108 sõiduplaanid

Liin nr 105 Jõhvi-Toila-Valaste-Saka-Kohtla-Järve-Jõhvi
* Hommikune esimene väljumine on 5 minutit varasem ning väljumine Jõhvi bussijaamast 6:25 (Valaste ja Saka piirkonna inimestel võimalik jõuda Jõhvi raudteejaama Postkontor peatusest hommikusele rongile Tallinna suunas).
* Täiendavad väljumised tööpäevadel Jõhvi-Kohtla-Järve-Saka-Valaste-Toila-Jõhvi suunal on 8:30. Samas suunas on väljumised esmaspäevast laupäevani kl 16:00 (endise kl 16:00 Jõhvi – Toila – Valaste väljumise asemel) ja laupäeval ning pühapäeval väljumised kl 9:00.
* Lisandunud on väljumised kl 13:45 pühapäeviti Jõhvi-Toila-Valaste-Saka-Kohtla-Järve-Jõhvi suunal.
* Riiklikel pühadel sõidavad bussid pühapäevase sõiduplaani järgi.

Liinid 106 ja 108 hakkavad toimima ringliinidena:
* Ringliinid võimaldavad ühendusi Toila ja Voka vahel, annavad kokku 5 täiendavat lisaväljumist Toila-Voka piirkonnast ning on loodud ühendus kõikidele ELRON rongide väljumistele ja saabumistele Jõhvi raudteejaamas (peatuse nimi JÕHVI VAKSAL).
* Lisaks on alates 01.09.2019 kolm väljumist tööpäevadel seotud Toila Gümnaasiumiga, üks hommikul ja kaks peale lõunat.

Sõiduplaanid: www.peatus.ee
MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus
e-post: info@ivytk.ee
Tel +372 503 0201