TOILA VALLA LEHT: February 2016

Thursday, February 18, 2016

Sünnipäev on tore päev

Külaliste ootel... olgugi, et fotodelt neid rohkem näha ei ole, oli külalisi siiski veidi rohkem, kui Bruno Uustal ja Kaisa Pukk :)

Väike ekskurss 20 aasta taha, et kuidas kõik algas ja milline nägi välja esimene Toila valla leht

Toila Gümnaasium tõi vahva kingituse juhuks, kui valla leht enam "pilve peale" ära ei mahu.

Suur tänu kõigile, kes koos soojade soovidega Toila valla lehte tema 20. sünnipäeval tervitama tulid!
Tänu ka kõigile teile, kes te 20 aasta jooksul oma panuse olete andnud, et valla leht peaaegu iga kuu Toila valla elanike postkastidesse on jõudnud!

Just selline mapitäis on selle aja jooksul Toila valla lehte ilmunud. Kahjuks ei ole kõiki numbreid säilinud.

Tuesday, February 2, 2016

Veebruar

Toimetaja veerg

Palju õnne, head Toila valla lehe lugejad!

Veebruaris 20 aastat tagasi ilmus esimene Toila valla leht. Toona oli see väikeses formaadis, nö „põlve otsas“ tehtud.

Olin sel ajal napilt aasta raamatukogus töötanud, kui tollane vallavanem Bruno Uustal tuli minu juurde jutuga, et hakkaks õige valla lehte tegema. Kui praegu mulle selline ettepanek tehtaks, siis vist ei söandaks seda vastu võtta. Aga siis olin paarkümmend aastat noorem ja julgem. Ei teadnud ma ju tegelikult lehe tegemisest midagi. Samuti oli minu jaoks tundmatu tööriist vallavanema laptop, millega esimesed lehed kokku said pandud. Aga huvi ja tahtmine olid olemas ja nii see läks...

Vahepeale jäi küll väike paariaastane paus, aastatel 2001-2003 Toila valla lehte ei ilmunud, aga Tauno Võhmar võttis teema jälle üles ja aastast 2003 võib öelda, et valla leht on järjepidevalt ilmunud.

Selle üle võib vaid rõõmu ja pisut uhkustki tunda, sest selliseid väikseid vallalehti, mis nii pikalt ja järjepidevalt ilmunud on, pole Eestis palju.

Kõigest, millest leheveergudel aastate jooksul kirjutatud on, kokkuvõtet teha oleks raske. Küll aga on huvilistel võimalus vanade lehtedega Toila raamatukogus tutvuda. Peaaegu kõik numbrid on olemas. Alates 2010. aastast on leht loetav ka elektrooniliselt http://toilaleht.blogspot.com.ee/

Olen ikka seda meelt olnud, et valla lehte ei tee toimetaja üksi, vaid see sünnib koostöös kohalike asutuste ja valla elanikega. Siinkohal tahan tänada kõiki, kes 20 aasta jooksul oma andnud oma panuse, et leht peaaegu iga kuu postkastidesse jõuaks.

Veebruaris 2011 lõpetasin sünnipäevajutu lootusega, et Toila valla leht on edaspidigi teie igakuine hea külaline, mida oodata. Täna kahjuks nii optimistlik olla ei saa. Jah, lähema aasta-paari jooksul ei juhtu vast veel midagi, aga kui 2017. aasta lõpuks valdade liitmised ühele poole saavad, siis ei oska küll ennustada, mis edasi saab. Aga eks aeg näitab.

Seni püüan omalt poolt teha kõik, et uudiseid kodust ja vahel ka kaugemalt teieni tuua ja muidugi ootan ka teie kõikide jätkuvat kaasalöömist ja abi valla lehe valmimisel.

17. veebruaril 17.30-18.30 olete oodatud vallamajja sünnipäevatordile!

Tänuga

teie Lea Rand

Aasta 2015 Toila vallas

Möödunud aastal sündis Toila vallas 15 last – 7 tüdrukut ja 8 poissi. Manala teele tahkus 23 vallaelanikku. Aasta jooksul registreeris ennast meie valla elanikuks 86 inimest ja lahkus 84 inimest.

1. jaanuaril 2016 elas Toila vallas 2308 inimest.

Võrdluseks vaatame ajas tagasi ka:

2010. aastal sündis Toila vallas 30 last ja suri 27 inimest. 1. jaanuari 2011 seisuga elas Toila vallas 2484 inimest.

2005. aastal sündis 27 last, suri 45 inimest ja Toila vallas elas 2430 inimest.

TVL

Haldusreformist

Haldusreformi eesmärk on, et kõik Eesti omavalitsused suudaksid pakkuda tasemel avalikke teenuseid ja tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu. Reformi tulemusena peab märgatavalt suurenema omavalitsuse juhtimise kvaliteet nii volikogude kui valitsuste poolel ning nende võime suunata piirkondlikku arengut.

Detsembris 2015 esitas riigihalduse minister kooskõlastusringile haldusreformi seaduse eelnõu.

Ehkki seaduseelnõu on alles menetluses, ei ole paljud omavalitsused jäänud ootama selle lõplikku kinnitamist valitsuses ja Riigikogus, vaid teinud juba arvukalt ühinemisläbirääkimiste ettepanekud.

Sama rada on läinud ka Toila vald.

21. jaanuaril said ümarlauas kokku vallavalitsuse ja volikogu liikmed, et teha kokkuvõte ja anda ülevaade seni toimunud kohtumistest teiste omavalitsustega. Konsultatsioone ühinemise teemadel on peetud erinevas formaadis.

Roland Peets nentis, et haldusreformi temaatika maakonnas on üpris keeruline – põrkuvad huvid, huvipuudus ja ka hirmud. On omavalitsusi, kus ollakse arvamusel, et ega sellest nagunii midagi välja ei tule ja aktiivseid omavalitsusi, kus vaadatakse laiemat pilti ja ollakse aktiivsed ise lahenduste otsimisel ja väljapakkumisel. Viimaste hulka kuulub ka meie vald, kus vaadatakse haldusreformi mitte kui kohustust, vaid võimalust.

Paljud väikesed omavalitsused on praegu kurvas seisus nii tööealise elanikkonna, kui ka tulumaksu laekumise osas ühe elaniku kohta.

Siin mõned andmed Toila valla hetkeseisu kohta: elanike arv 2312, nendest 18,69% muukeelsed (vene 432), tööealisi elanikke 1479 (63,58%), eelarve ühe elaniku kohta 1,22 tuhat, tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta 0,66 tuhat. Valijate arv 1938, eelarve maht 2,81 miljonit.

Liitumine mõne väiksema lähivallaga annaks meile ehk kokku 5000 elanikku (haldusreformi põhimõtteline otsus: rakendada haldusreformi kriteeriumina kohaliku omavalitsuse üksuse minimaalset elanike arvu – 5000 elanikku), kuid see ei tähenda meile ellujäämist, sest lähtudes sellest, et elanikkond maal väheneb pidevalt, võib juhtuda, et mõne aasta pärast oleme jälle sama probleemi ees. Liitumisel ainult Jõhviga võib juhtuda see, et homme oleme nagu Kose küla, kus midagi ei toimu. Meie tahame, et asjad ei läheks samamoodi ja peale liitumist oleks ühinenud omavalitsused võrdsed.

Seepärast on mõistlik, et loodav uus omavalitsus oleks piisavalt suur, kuhu on kaasatud ka teised maapiirkonnad ümber Jõhvi – nii tekiks maapiirkondade tasakaal ja nende meelsus ja hääl saaks mõjule ka suurvallas.

27. jaanuaril toimunud volikogu istungi ajaks oli selge, et Jõhvi on kutsunud liitumiskõnelustele Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme valla. Toila vallavolikogu nõustus sellega ja tegi ettepaneku lisaks eelnevatele ka Mäetaguse ja Illuka vallale.

Roland Peets märkis, et läbirääkimiste algatamine ei tähenda kohe liitumist – see pole lõpplahendus, vaid alles pika tee ja arutelude algus, mille käigus võib veel paljugi muutuda. Samuti ütles volikogu esimees, et „uks võiks lahti olla“ ka edaspidi, juhuks, kui keegi on veel huvitatud meiega liitumisest.

Läbirääkimistele kutsutud omavalitsustel on aega vastamiseks kaks kuud, ent lootus on, et lähema kuu ajaga on selge, kellega lõpuks ühise laua taha istutakse.

Kohalike omavalitsuste liitmine on vaid üks osa haldusreformist, mille eesmärgiks on parem riigivalitsemine, kirjutab Postimehe arvamusloos haldusreformi ekspertkomisjoni liige Veiko Sepp (Tartu Ülikool).

Haldusreformi uus katse on saamas sisu ja vormi. Vabariigi valitsus kiitis heaks kohaliku omavalitsuse (KOV) üksuste ühendamise ajakava ning tuleviku kohaliku omavalitsuse üksuse miinimumsuurusena viis tuhat elanikku. Eesmärgiks on seatud, et pärast 2017. aasta kohalike volikogude valimisi on Eestis omavalitsusüksused, «kes suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid». Viimane on tsitaat haldusreformi seaduse eelnõu esialgsest versioonist.

Elame, näeme!

Lea Rand

Reformidest meie vallas (Olav Vallimäe kodu-uurija mapist)

Eesti keeles tähendab sõna „vald“ võimu ja valdamist (vrd. ka vägivald, meelevald jne.)

Peale pärisorjuse kaotamist 1816. aastal hakkas vald tähendama talurahva kogukonda. Iga mõisa juurde moodustati vald, mida juhtis talitaja (vallavanem). Volikogus pidi olema 2/3 taluperemehi ja 1/3 sulaseid. Vald oli mõisast sõltuv. 1890. aastal hakati valdu ühendama ja vähenes ka sõltuvus mõisast.

1892. aasta „Olevikust“ loeme, et Voka, Ontika, Päite, Toila, Konju, Vaivina ja Pühajõe vald ühendati Voka vallaks.

1938. aastal algas uus valdade reformimine, mille tagajärjel 1939.a. Märtsis likvideeriti Voka vald ja territoorium jaotati kolme valla vahel: Konjust idapoolne osa ühendati Vaivara vallaga, Konju, Voka, Pühajõe, Altküla, Toila ja Martsa ühendati Jõhvi vallaga. Ülejäänud läänepoolne osa läks Kohtla valla koosseisu. Selline jaotus püsis 1945. aastani.

Üsna pea peale meie piirkonna taasokupeerimist, juba 1945.a. Märtsis hakati organiseerima külanõukogude loomist. Nii toimuski 4. märtsil 1945.a. nn aktiivi koosolek eesmärgiga moodustada külanõukogud. Juhatajaks oli ette valmistatud Venemaa-eestlane Harald Lääne. Asetäitjaks Aleksander Lait, sekretäriks Helmi Kaukver.

13. septembril samal aastal kinnitati meie valla piires kolm külanõukogu: Türsamäe, Voka ja Toila. Voka ja Toila allusid Jõhvi vallale, Türsamäe Vaivara vallale.

1950. aastal vallad likvideeriti ja külanõukogud läksid otse maakonna alluvusse.

1954. aastal ühendati Voka ja Toila üheks Toila külanõukoguks. Tol perioodil ühendati Sinimäe sovhoos Narva sovhoosiga. Künnapõhja, Vaivina, Liiva, allika ning Päite küla ja osa Türsamäe maadest anti Kaljuranna kolhoosile. Kuna Kaljurand asus Toila külanõukogus, siis anti ka ülalnimetatud külad Toila k/n koosseisu.

1994. aastal nimetati endine külanõukogu ümber Toila vallaks. Ring oli täis saanud. Taastati endine Voka vald endises suuruses, kui vallale kuuluks ka Oru asula. *

Mida toob endaga kaasa 2017. aasta? Kas läheme uuele ringile?

* Varem ilmunud Toila valla lehes jaanuaris 2005.

TVL

Tähtsad daatumid Toila valla ajaloos 2016. aastal

775 aastat tagasi – nimetati Pühajõe küla vanimas Põhja-Eesti kohanimistus “Taani hindamisraamat” suurusega 6 adramaad (talu).

590 aastat tagasi – Kärilõpe (hiljem Toila-Altküla) esmanimetamine.

430 aastat tagasi – Kollota (hiljem Voka) mõisa esmanimetamine.

235 aastat tagasi 20. veebruaril ostis Kingstone hertsoginna Elisabeth (neiuna Chudleigh) parun von Rosenilt Voka mõisa ning Ontika ja Toila mõisa. Tema nõutas Voka vallale ja mõisale nimeks “Tšudleig”, mis venekeelsetes dokumentides oli kasutusel 1917. aastani.

Samal aastal avati Vokas apteek, mis tegutses 1788. aastani.

205 aastat tagasi eraldati Vaivina mõis Voka mõisast.

180 aastat tagasi alustati Pühajõe kivikiriku ehitamist.

175 aastat tagasi alustasid tööd Toila ja Päite külakoolid.

135 aastat tagasi 20. septembril toimus esimene näitemänguetendus Toila koolimajas. Esitati L. Koidula “Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola.”

115 aastat tagasi põles A. Simoni ehitatud teatrimaja, mille ta sama aasta suvel uuesti üles ehitas. 12. augustil asutati Toila Tuletõrjujate Selts.

105 aastat tagasi 3. augustil registreeriti Toila Piimaühingu põhikiri. 1930.a. nimetati see Jõhvi Piimaühinguks.

90 aastat tagasi asutati Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Voka osakond. Toilas oli sel aastal suvitajaid ca 90.

Oru lossi vett vedamas 11.08.1936. aastal.

80 aastat tagasi lõppesid Oru lossi renoveerimistööd.

1. augustil külastas Soome Vabariigi president Pehr Svinhufud Oru lossi.

28. augustil tähistas ÜENÜ Voka osakond 10-aastase tegevuse juubelit. Laulukoor oli selle ajaga ära õppinud 215 laulu ja esinenud 41 korral. Võeti osa Tartu, Pärnu, Rakvere, Narva, Vaivara, Toila ja Jõhvi laulupäevadest. Näitetrupp esitas selle aja jooksul 37 näidendit. Tegutseti rahvatantsu, põllumajanduse, spordi ja tuletõrje harudes.

75 aastat tagasi 2. mail reorganiseeriti 1940. aastal loodud kalurite ühistu Toila Kalatööstuslikuks Ühistuks.

22. juunil toimus Jõhvimaa laulupäev Toila rannas rannahoone rõdul. Lauljaid oli Toilast, Jõhvist, Vokast, Päitest ja Valastest kokku ligi 125, pillimehi oli ca 40.

13. augustil põletati Oru loss taganevate punavägede poolt.

55 aastat tagasi ehitati Oru parki (praegusele kohale) uus laululava.

40 aastat tagasi 17. mail liideti “Virulane” idapoolse naabriga ja moodustati üks suur kalurikolhoos “Oktoober” (Vergist kuni Narva-Jõesuuni).

25 aastat tagasi reorganiseeriti kalurikolhoos “Oktoober” osaühinguks “Viru Rand”.

20 aastat tagasi hakkas ilmuma Toila valla leht.

Ülevaate koostas M. Mõtuste raamatu „Toila ümbruse kultuuri- ja hariduselu ajaloost“ põhjal

Lea Rand

Toila valla Aukodaniku ja Aasta Tegija valimine

Aunimetuste nõukogu ootab taotlusi Toila valla Aukodaniku ja Aasta Tegija tiitlile.

Aukodaniku nimetus on kõrgeim tänuavaldus vallale osutatud eriti silmapaistvate ja pikaajaliste teenete eest.
Aasta Tegija nimetus on tänuavaldus möödunud aastal tunnustamist vääriva teo eest.

Kandidaate võivad esitada vallavanem, vallasekretär, vallavalitsuse liige, volikogu esimees, volikogu liige, volikogu komisjon, organisatsioonid, mittetulundusühingud, seltsingud ja äriühingud.

Taotlused tuleb esitada e-posti teel digitaalselt allkirjastatult aadressil toilavv@toila.ee või postiaadressil Pikk 13a, Toila, 41702 hiljemalt 1. märtsiks 2016.

Esitatud kandidaatide seast teeb valiku Aunimetuste nõukogu ning esitab kinnitamiseks Toila Vallavolikogule.
Aunimetuste saajate tunnustamine toimub valla aastapäeva tähistamiseks korraldatud üritusel.

Toila valla aukodanike nimekiri, aunimetuste statuut ning taotluse vorm on avaldatud valla kodulehel www.toila.ee

Jana Kangur
Vallasekretär
Aunimetuste nõukogu esimees

Pangabuss Vokas enam ei käi

Swedbank AS annab teada, et alates jaanuarikuust lõpetati Pangabussi teenuse pakkumine.

Selle asemel on sõlmitud koostöökokkulepe Toila vallavalitsuse, Swedbank ASi ja RR Lektus ASi vahel, mille eesmärk on tagada Toila valla territooriumil elavatele inimestele igapäevaeluks vajaliku sularaha tänasest parem kättesaadavus.

Alates jaanuarikuust on sularaha väljavõtmise võimalus Swedpanga klientidele olemas RR Lektus kaupluses Toilas.

TVL

Talveperioodil 2015/ 2016 teostab lume- ja libedusetõrjetöid Toila vallas osaühing SKVeod

Lepingujärgselt tuleb teede sõidetavus tagada hiljemalt hommikul kella 7.00-ks või 2 tunni jooksul peale lumesaju või tuisu lõppemist Toila ja Voka alevikes. Suuremate külakeskuste teed peavad olema sõidetavad 4 tunni jooksul, ülejäänud teed 12 tunni jooksul peale lumesaju või tuisu lõppemist.

Erateede omanikel on võimalik kokku leppida piirkonna lumetõrjetööde teostajaga ja tellida teenust kokkuleppehinnaga.

Erakinnistul paikneval teel on lumetõrje teostamiseks vajalik arusaadavalt märgistada tee kulg ja/või ohtlikud objektid (kivid, väiksemad põõsad-puud, kraavid jmt), et ära hoida nende võimalikku kahjustamist töö teostamisel.

Kortermajade vaheliste teede lumest puhastamiseks tuleb autod parkida võimalikult kompaktselt ning selliselt, et korraga oleks võimalik lumest puhastada võimalikult suur ala. Sõiduteele parkimine on keelatud!

OÜ SKVeod

e- post: skveod@gmail.com

juhataja Tatjana Sokolovskaja, tel + 372 518 7871

Lisainfot tee nimetuste ja numbrite kohta, lumetõrjetööde probleemide ja pretensioonide osas saab vallavalitsuse maakorraldajalt:

Hannes Kohtring

tel + 372 5919 1117, 336 9546

e- post: hannes.kohtring@toila.ee

Teade detailplaneeringu algatamisest

Toila Vallavalitsuse 29.04.2013 korraldusega nr 124 „Toila Spa puhkekeskuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine” algatati Toila vallas Toila alevikus detailplaneeringu koostamine Ranna tn13 (katastritunnus 80206:001:0134, reg nr 3696608, maa sihtotstarve Ärimaa 100%, pindala 13987 m²), Ranna tn 15 (katastritunnus 80206:001:0334, reg nr 4607308, maa sihtotstarve Riigikaitsemaa 100%, pindala 14683 m²), Ranna tn 21 (katastritunnus 80206:001:0335, reg nr 4607408, maa sihtotstarve Riigikaitsemaa 100%, pindala 15433 m²), Ranna tn 21a (katastritunnus 80206:001:0336, reg nr 4607208, maa sihtotstarve Elamumaa100%, pindala 2700m²), ja Sadama tee L1 (katastritunnus 80206:001:0338, reg nr 1212108, maa sihtotstarve Transpordimaa 100%, pindala 5204m²) kinnistutel kogupindalaga 5,2 ha.

Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks on kinnitatud Toila Vallavalitsuse 20.05.2013.a. korraldusega nr 130. Detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu toimus 19.03.2013.a. Detailplaneering on kooskõlas Toila Vallavolikogu 28.10.2005.a. määrusega nr 1 kehtestatud Toila valla üldplaneeringuga. Planeeringuala on osaliselt hoonestatud.

Detailplaneeringu projekti on koostanud AIT PROJEKT OÜ. Detailplaneeringu korraldaja ja kehtestaja on Toila Vallavalitsus. Detailplaneeringu eesmärgiks on puhkeküla rajamine, maa sihtotstarbe muutmine, uute katastriüksuste moodustamine, hoonestusalade määramine, liikluskorralduse määramine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, kujade määramine, tehnovõrkude ja-rajatiste asukoha määramine, ehitise olulisemate arhitektuurinõuete seadmine, servituutide vajaduse määramine ja keskonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks.

Toila Vallavalitsuse 19.01.2016 korraldusega nr 13 on detailplaneering vastu võetud ja suunatud avalikule väljapanekule. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 15.02.2016 kuni 29.02.2016 Toila vallamajas aadressil Pikk 13a Toila alevik Toila vald. Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda Toila valla veebilehel www.toila.ee

Detailplaneeringu avalik arutelu toimub 09.03.2015 kell 15:00 Toila vallamajas aadressil Pikk 13a Toila alevik Toila vald.

Informatsioon detailplaneeringu kohta: Toila valla maakorraldaja Hannes Kohtring tel 3369 546 hannes.kohtring@toila.ee.

Voka naisrühm Kiiguri osaleb II Eesti naiste tantsupeol

Voka naisrahvatantsurühm Kiiguri osaleb 12. juunil Jõgeval toimuval II
Eesti Naiste Tantsupeol MeheLugu.
Naisrühma koosseisus on peole registreerunud 12 tantsijat. Rühma juhendab
Helle Astok.

II Eesti Naiste Tantsupidu MeheLugu on lugu mehest ja naisest: sellest,
kuidas mehed näevad naisi ja naised mehi. Tantsulavastuses põrkuvad kaks
maailma: avatud ja elurõõmus ning suletud ja kibestunud. See on
lugu, milles on kirge ja armastust, aga ka viha ja põlgust. Lugu aitavad
jutustada Ivo Linna ja Tiit Sukk.

Tantsupidu tõotab kujuneda 2016. aasta Eesti suurimaks rahvakultuuripeoks.
Etenduse lavastab mitmete üldtantsupidude lavastaja ja liigijuht Ülo Luht
ning selles lööb kaasa üle 5000 tantsija enam kui 400 rühmast.
Peo muusikajuht on Toomas Lunge ja tekstide autor Heiki Vilep.

II Eesti Naiste Tantsupidu MeheLugu toimub Jõgeva linna staadionil 12.
juunil. Kavas on peaproov- ja kaks kontsertetendust.
Pileteid etendustele müüb Piletilevi. Tulge oma naisrühmale kaasa elama!

Vaata lisaks http://www.naistetantsupidu.ee

Raivo Suni
II Eesti Naiste Tantsupeo teabejuht

Julge unistada!

Toila on väga maaliline koht igal aastaajal. Suvel on mõnus pargis mõtteid tuulutada, kui ninna tungib magus roosilõhn ning silma paitab värviküllane lilleõite ilu. Talvel on vahva pargis jalutada, lumi talla all krudisemas, kui äkki silmad puu otsas uudishimulikku oravat. Kevadel on lahe näha esimesi hulljulgeid merevett katsetamas ning sügisel on mõnus läbi lehtede sahistada ja taskud kastanimune täis toppida.

Toilas on ka üks väga kena ja põneva ajalooga roosa-valge hoone, kuhu usinad õpilased ja entusiastlikud õpetajad tööpäeviti silmade särades tõttavad. See on Toila Gümnaasium, kus ka mina, Kristina Oja, õpin. Käin nimelt 10. klassis. Kuid... mul on üks unistus, mille täitmiseks on nii Toila Gümnaasiumi juhtkond kui ka õpetajad oma abikäed ulatanud. Nad pingutavad koos minuga, et saaksin minna vahetusõpilaseks Tšiili 2016/17 õppeaastaks. Nad aitavad mul õppida paralleelselt nii 10. kui ka 11. klassis, et ma saaksin aasta õppida välismaal ning näha teistsugust maailma lähemalt. Kas te oskate mulle nimetada veel mõnda kooli, mis tuleb nii osavõtlikult vastu noore inimese unistusele?

Ma usun siiralt, et õppimine välismaal, täpsemalt Ladina-Ameerika riigis nimega Tšiili, muudab mind avatumaks, mõistvamaks erinevuste suhtes ja paneb mind meie kodumaad ning eriti minu kodupaika Toila valda vaatama veel soojema ja heatahtlikuma pilguga. Ma usun, et on oluline, et noored näeksid maailma, näeksid, mis toimub mujal ning tuleksid kodumaale tagasi pungil teadmistepagasiga, laiema silmaringiga ning uute kogemuste ja ideedega, et rikastada ja värskendada Eesti elu. Seetõttu olen minagi otsustanud minna vahetusõpilaseks Tšiili.

Kuigi mu unistuse nimel tegelevad paljud õpetajad, minu pere, YFU töötajad, kelle abil saavadki teotahet täis noored minna vahetusõpilaseks ligi 60 riiki, on mul vaja ületada heatahtlike inimeste abiga üks väga raskesti teostatav ülesanne. Vahetusaasta YFU programmi raames Tšiilis läheb maksma 7500 eurot. Sellest summast on head eestimaalased annetanud mulle juba 2500 eurot, kuid puudu on veel päris palju. Ma olen väga tänulik, kui leiate endas soovi ja võimaluse mind toetada! Teile sobiva summa saate kanda üle MTÜ YFU Eesti arveldusarvele: Swedbank a/k EE042200221001141378, selgituseks panna Kristina Oja toetus.

Olen väga tänulik igasuguse toetuse eest! Kõikidele oma toetajatele saadan Tšiilist postkaardi!

Minuga saab ühendust võtta aadressil: kristinaoja2@gmail.com

Kristina Oja

Arvo Iho Toila seltsimajas

Karu südamega mees

11. märtsikuu päeval on kõigil huvilistel võimalus kohtuda ja vestelda tuntud režissööri ja operaatori Arvo Ihoga!

Teinud filmioperaatori ja režissöörina umbes 20 aastat filmitööd, lükkas ta 1992. aasta sügisel käima eestikeelse filmikoolituse Tallinna pedagoogilises instituudis. Praeguseks on sellest viieteistkümne tudengiga õppetoolist kasvanud välja Põhja-Euroopa kõige suurem ja moodsam Balti filmi- ja meediakool, kus õpib üle 400 üliõpilase 28 riigist üle maailma.

Möödunud suvel oli meil hea meel võõrustada selle kooli magistrante koos Arvo Ihoga Ida-Virumaal ja Toilas, kus nad tegid oma praktikat.

Loodame, et kohtumisel tuleb peale filmide ja muude tegemiste juttu sellestki.

Kohtumisel on võimalik osta ka oktoobris 2015 ilmunud raamatut "Karu Südamega Mees"

(20 eurot).

Kohtumiseni Toila seltsimajas 11. märtsil 18.00
Sissepääs kohtumisele 2 eurot, millest katame esineja sõidukulud.

Lea Rand

Toila raamatukogu kutsub osalema omaloominguvõistlusel

Foto: Lea Rand

2016. aasta on Eestis pühendatud merekultuurile. Merekultuuriaasta eesmärk on väärtustada Eesti mereajalugu ja tõmmata suuremat tähelepanu merega seotud traditsioonidele.
Meil on kaugele ulatuv merekultuur, millel on oluline roll Eesti kultuuri tekkel ja sellel, kuidas siin elatud on.
Ka Toila aja- ja kultuurilugu on suuresti seotud merega ja meri on mõjutanud meie elu siin kõrgel kaldal läbi aastasadade.

Toila raamatukogu kuulutab välja Merekultuuriaastale pühendatud omaloominguvõistluse „Näoga mere poole“
Võistlusele on oodatud:
* luuletused
* proosalood
* joonistused
* fotod
Igas kategoorias selgitatakse välja 3 parimat erinevates vanuserühmades:
1) lapsed – kuni 12 eluaastat
2) noored – 13 – 18 eluaastat
3) täiskasvanud

Parimatele auhinnad!
Võitlustööd palun saata Toila raamatukogusse, Pikk 13a, Toila 41702 või e-posti aadressile lea.rand65@gmail.com kuni 1. juunini 2016.

Võistlusele saadetud fotod lisame ka raamatukogu FB lehele, kus selgitame välja rahvalemmiku!

Kokkuvõtted ja autasustamine juunikuus Toila sadamas Merepäevade ajal!
Küsimuste korral võib kirjutada eelpool toodud meiliaadressile või helistada raamatukogu telefonil 33 69 551.

Lea Rand

Jää hääl - juba viiendat korda!

Alustan sõnumiga, et vaatamata seekordsele heitlikule ettevalmistusperioodile, on rõõm tõdeda, et „Jää Hääl“ toimub siiski! Juba viiendat korda. Seega ootame kõiki huvilisi 5. märtsil taas Toilasse, et omanäolisest sündmusest osa saada.

Ka sel aastal ootame koore üle Eesti, et lauldes hoog sisse anda tänavusele merekultuuri aastale.

Teema kohaselt laulamegi palju merest ja merele. Kõlab eelmiste aastate repertuaar ja loomulikult tuleb ettekandele ka kaks uut laulu, mis spetsiaalselt meie selle aasta laulupeoks kooridele seatud. Kindlasti pakuvad lauludele vaheldust ka rahvatantsijad.

Tänavuseks peaesinejaks oleme palunud Koit Toome, kuid tore on ka see, et dirigentide ridades on toredaid üllatusi. Kõigelt ei tahakski hetkel saladuskatet kergitada, jäägu midagi kohapeal avastamiseks kah.

Laulupäeva ülesehitus on eelmistest aastatest tuttav: kontsert laulukaare all algab kl 14.00 ja sellele järgneb kl 16.00 koolimajas peaesineja kontsert.

Tänavu pakume peale kontserte ka jalakeerutust kohaliku simmanibändi saatel, kuid siinkohal kutsun kõiki jälgima meie jooksvat reklaami facebooki lehel ning teavitust peagi ilmuvatel kuulutustel, kus kirjas ka täpsem simmani aeg ja asukoht.

Kohal on ka toitlustusteenus ning põnevad kokteilipakkujad. Sündmuse toimumise heaks on kõik viis aastat rahaliselt panustanud neli valda: Toila, Jõhvi, Mäetaguse ja Illuka ning sõbralikeks koostööpartneriteks Toila Gümnaasium, Jõhvi kontserdimaja ning Eesti Energia.

Suur tänu kuulub ka paljudele teistele kaasaaitajatele.

Laulupäeva eesmärk on pakkuda kooridele omapärast kokkutulekuvõimalust talvisel perioodil ning luua koorimuusika varamusse uut loomingut.

Pidu lauluväljakul on prii kõigile, peakülalise kontserdile tuleb publikul aga 3 € sissepääs lunastada.

Lisainfo: www. kultuuriveski.ee

Lisainfo: Ene Raudar

ene@kultuuriveski.ee