Mai

Enamik teisi kauneid asju elus tuleb kahe- või kolmekaupa, kümnete ja sadadena.
On palju roose, tähti, päikeseloojanguid, vikerkaari, õdesid ja vendi, tädisid ja nõbusid,
kuid ainult üks ema terves maailmas.

Ema võib olla ükskõik kui suur või ükskõik kui vana, kuid ta ei tunnista kunagi, et ta on üle kolmekümne.

Emal on pehmed käed ja ta lõhnab hästi.

Emale meeldivad uued kleidid, muusika, puhas maja, tema laste musid, automaatpesumasin ja issi.

Emale ei meeldi, kui lapsed on haiged, porised jalad, jonnimine, vali lärm ja halvad tunnistused.

Ema oskab vaadata kraadiklaasi (issi suureks hämmastuseks) ja võtta nagu võluväel suudlusega valu ära.

Ema oskab küpsetada maitsvaid kooke ja pirukaid, kuid talle meeldib, kui lapsed söövad köögivilja.

Ema oskab pontsaka imiku mõne sekundiga talvekombinesooni pakkida ja kurvad näokesed oma suudlusega rõõmsaks teha.

Muutusid Toila valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste piirmäärad

21. aprillil kinnitas Toila Vallavalitsus uued piirmäärad Toila valla eelarvest makstavatele sotsiaaltoetustele.

Leibkonna sissetulekust mittesõltuvate sotsiaaltoetuste piirmäärad

1) sünnitoetus 320 eurot

2) matusetoetus 300 eurot

3) lasteaia kohatasu hüvitamine vastavalt Toila Vallavolikogu 27.11.2019.a. määruse nr 70 „Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord“ § 3 lg 1 punktile 7. (Lasteaia kohatasu hüvitatakse lapsevanemale 100% ulatuses kui peres on kaks ja enam last, kes käivad lasteaias ja nii vanema kui ka laste elukoht on rahvastikuregistri andmetel Toila vald lapsevanema poolt esitatud avalduse alusel. Avalduses märgitakse taotleja nimi, kontaktandmed, arvelduskonto number, lasteaia nimetus, laste nimed ja isikukoodid ning lisatakse kuludokumendid.)

Leibkonna sissetulekust sõltuvate toetuste piirmäärad

1) toetus lasteaiakulude osaliseks hüvitamiseks – kuni 50 eurot lapse kohta kuus;

2) toetus kooliaasta alustamisega seotud kulutuste osaliseks hüvitamiseks õpilastele kuni 19. eluaastani (k.a.) - kuni 50 eurot lapse kohta aastas;

3) toetus retseptiravimite maksumuse osaliseks hüvitamiseks – kuni 120 eurot isiku kohta aastas;

4) toetus raviteenuste osaliseks hüvitamiseks – kuni 70 eurot isiku kohta aastas;

5) toetus sotsiaal-ja tervishoiuteenusele sõidukulu osaliseks hüvitamiseks – kuni 120 eurot isiku kohta aastas;

6) toetus prillide ja invaabivahendite ostmise või laenutamise osaliseks hüvitamiseks – kuni 100 eurot isiku kohta aastas;

7) toetus küttematerjali ostmise osaliseks hüvitamiseks era- ja kortermajades – kuni 250 eurot leibkonna kohta aastas;

8) toetus laste- ja spordilaagri kulutuste osaliseks hüvitamiseks – kuni 70 eurot lapse kohta aastas;

9) toetus erakorraliste kahjude ja kulude osaliseks hüvitamiseks – üksikjuhtumist lähtuvalt;

10) muu sotsiaaltoetus hädavajalike kulutuste osaliseks hüvitamiseks – kuni 100 eurot isiku kohta aastas.

Määrust rakendatakse alates 1. maist 2020.

TVL

Toimetaja küsib

Kuidas toimetavad meie valla noortekeskused praeguses eriolukorras?

Vastab Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskuse noorsootööjuht Elisabeth Purga:

„Oleme noortekeskustega valinud oma tegevustele kaks põhilist fookust, mis tulenevad noorte endi välja toodud vajadustest ja soovidest. Esmalt oleme noortele selles keerulises ja väga harjumatus olukorras toeks ja abiks. Seda teeme peamiselt info jagamise ja noortega suhtlemise kaudu. Suhtlemiseks kasutame erinevaid digikeskkondi, näiteks Instagram, Facebooki Messenger ning samuti ka Discord. Jagame noortele infot praeguse eriolukorra kohta (näiteks eriolukorrast tulenevaid piiranguid ja muutusi) ning anname ka nõuandeid, kuidas oma aega sisustada, kuidas efektiivselt iseseisvalt õppida jms. Teiseks põhifookuseks on noorte vaba aja sisutamine. Oleme viinud läbi mitmeid erinevaid viktoriine, virtuaalseid kokaklubisid, väljakutseid, konkursse, ühismängimisi, piltmõistatusi, jaganud treeningusoovitusi, oleme kutsunud inimesi väljaspoolt meie noortekeskusi üle võtma meie sotsiaalmeediakanaleid ja palju muud toredat. Nende tegevuste planeerimisel lähtume jällegi eelkõige noorte endi soovidest. Kuna praegu toimub veebis niivõrd palju põnevat nii noortele kui ka täiskasvanutele, oleme võtnud ka tavapärasest suurema noorteinfo vahendaja rolli. Oma toimetusi on edukalt virtuaalruumis jätkanud ka paljud huviringid, aprilli lõpust mai keskpaigani kestab suvisesse õpilasmalevasse kandideerimine (töövestlused toimuvad sel aastal videokõne vahendusel, samamoodi toimub kandideerimisdokumentide koostamise töötuba) ning jätkame koos noortega ka Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumi ruumidesse põgenemistoa planeerimist.”

Toimetaja küsib

Maikuusse oli planeeritud ajaaugu avamine Oru pargis - uudne ja põnev virtuaalreaalne elamus Oru lossist 1938. aasta juulikuus. Kui kaugel sellega asjad on ja kas eriolukord teeb ka mingeid muudatusi esialgsetesse plaanidesse?

Vastab Egle Rääsk osaühingust Blueray:

„Plaanidega on tõesti nii, et eriolukord on ka meid mõjutanud. Kui algselt oli planeeritud meie uue ajaaugu "VR Toila 1938" avamine mai algusesse, siis hetkel oleme selle lükanud juulikuusse. Täpset kuupäeva ei ole veel paigas ja ootame valitsuse otsust, millal ja mis mahus teenuste osutamised, kogunemised lubatuks saavad.

Seoses segase olukorraga jäid märtsikuus ootele ka viimased investeeringud, nt seadmete ost. Seda mitmel põhjusel: esiteks, tehnoloogia areneb kiiresti ja määramata ajaks pole mõtet VR-prille seisma osta ja teiseks selgusetus tuleviku osas, kui pikaks eriolukord kujuneb ja millal saab taas elamusteenuseid pakkuma asuda ehk taastuvad rahavood turismiettevõtetele.

Samas ei ole me peatanud arendustegevusi ning oleme optimistid ja loodame maikuus alustada kohapealsete testimistega Oru pargis. Siinkohal täname kohalikku kogukonda, Toila valda ja Ida-Viru turismiklastrit, kes kõik on meid väga soojalt ja toetavalt vastu võtnud ning usume, et kõik koos suudame sellest erakodsest olukorrast välja tulla.”

Hariduselu jätkuvalt luubi all

Koolipidajana peame pidevalt hoidma ees suuremat pilti ning vaatama tulevikku. Olulist rolli selles pildis mängib riik, kes jagab selleks kätte oma mängureeglid. Kui meie kohapeal olles kogeme vahetuid emotsioone ning mälestusi kooliga, siis riigitasandil lähtutakse eelkõige prognoosidest ja tuginetakse faktidele. Kuidas hoida otsuste tegemisel tasakaalu emotsionaalsuse ning exceli tabeli mõõdikute järgi? Usun, et excel on eelkõige abivahend, mitte otsustaja, ometigi on see oluliseks aluseks tuleviku planeerimisel. Haridus-ja Teadusministeerium toob allolevas artiklis välja valusa statistika Ida-Virumaa inimeste arvu vähenemise osas. Milline on võimalus, et Toila vald jääb sellest puutumata? See on koht, kus peame edaspidi ühiselt arutama Toila valla hariduse valdkonna pikaajalist vaadet ning panema paika pidepunktid, millist haridust me oma vallas/maakonnas ikkagi tahame. Ka allolevas artiklis on toodud välja mõned ettepanekud, mis on kirjutatud sisse juba ka loodavasse riiklikusse haridusstrateegiasse. Need on kindlasti mõtted, mille üle tasub mõtiskleda ja kaaluda neid Toila valla kontekstis.

Kerda Eiert

abivallavanem

Minevik on fakt. Tulevik on see, mida on võimalik muuta

Selle artikli pealkiri pärineb Sass Hennolt, kes on Eesti kirjanik ning saanud tuntuks muuhulgas ka seetõttu, et ta on koolides õpilastega palju kordi arutlenud teemade üle, millest täiskasvanud tavaliselt noortele ei räägi.

Noored on Eesti ühiskonna tulevik – see lause on küll loosunglik, kuid teisalt siiski absoluutne tõde. Just seetõttu on oluline, et strateegilised sihid, mida üheskoos seame, lähtuksid eelkõige noorte huvidest. Samuti on tähtis see, et me noorte huvidest rohkem räägiksime.

Eesti riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035” kavandamine ei ole midagi muud kui tulevikku vaatamine. Miks on sellised plaanid vajalikud? Meil kõigil, olenemata vanusest, rahvusest, soost või maailmavaatest on üks ühine soov – kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks.

Heaolu üheks näitajaks on see, kuidas hariduseusku rahvana suudame tagada kvaliteetse ja jätkusuutliku üldhariduskorralduse, mis hõlmaks nii kodulähedast põhiharidust kui ka valikuterohket keskharidust.

Erinevatest prognoosidest teame, et meie rahvastik koondub järgnevate aastatega üha enam Harjumaale, Tallinnasse ja Tartusse. Selle trendi jätkumine seab surve alla koolivõrgu mujal Eestis, ka Ida-Virumaal. Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2030+ toob välja, et maakonnas on inimeste arv vähenenud viimaste aastakümnete jooksul ligi 78 000 elaniku võrra – see on rohkem kui Narva ja Sillamäe rahvaarv kokku.

Maakonna arengustrateegias on seatud eesmärkideks hariduse kvaliteedi parendamine, kohandumine muutuva väliskeskkonna, sh kahaneva rahvastikuga, ettevõtlike hoiakute kujundamine, maakonna ettevõtluskogukonna koostoimimine, võimaluste laiendamine ja unikaalsete õppekavade väljaarendamine, mis tooks õppijaid ka maakonnavälistest piirkondadest.

On tunnustust väärt, et kohalikud Ida-Virumaa omavalitsused, ettevõtjad, kodanikuühendused neile teemadele mõtlevad. Mõtetest tegudeni jõudmine nõuab tarku strateegilisi valikuid. Kõik olulised märksõnad, mis Ida-Virumaa arengustrateegias kirjas, on läbi arutatud ka peagi Vabariigi Valitsuses kinnitatavas haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035.

Alus- ja põhihariduse kättesaadavusele ja kvaliteedile keskendumine on ja jääb kohaliku omavalitsuse üheks põhiülesandeks. Kuidas seatud eesmärke saavutada olukorras, kus Ida-Virumaa koolivõrgus on Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel rohkem kui 18 000 õppekohta, aga õppureid vaid veidi üle 12 000? Toila valla koolivõrgus on õppekohti poole võrra enam kui õppureid. On ilmselge, et tuleb leida uusi lahendusi ja koostöövorme selleks, et eelnimetatud eesmärke saavutada. Kahaneva rahvastikuga piirkondades tuleks tagada kodulähedane õpe vähemalt põhikooli esimeses ja teises kooliastmes ning koondada kolmanda kooliastme õpe suurematesse keskustesse. Kas ja kuidas seda ideed ellu viia Toila vallas? Kas lahenduseks võiks olla üks Toila valla hariduskeskus, kus oleks senisest enam sidustatud alus-, põhi-, täiskasvanu- ja huviharidus ning noorsootöö? Mida oleks kohalikul inimesel sellest võita? Kas uued lahendused aitaks luua põhihariduses individualiseeritumad, mitmekesisemad ja võimetekohased õpiteed, et kõik noored oleksid motiveeritud ka järgmisel tasemel edasi õppima?

On selge, et neile küsimustele vastamine ei pruugi olla lihtne. Kuid vaid tahe või julgus avatult arutada ja otsustada tuleviku kujundamise üle on valla ja kogukonna tugevuse mõõdupuuks.

Kümme aastat tagasi otsustati Riigikogus, et gümnaasiumide pidamisel on riigil kohustus võtta aastaks 2020 senisest suurem vastutus. Miks see oli vajalik? Regionaalpoliitiliselt on oluline pakkuda kahanevate elanikega piirkondades, sh Ida-Virumaal, elavatele õppuritele samaväärseid valikud kui Tallinnas ja Tartus. Statistikaameti andmetel kahaneb keskharidust omandavate õppurite arv aastaks 2035 Ida-Virumaal enam kui 27%.

Mida väiksem on gümnaasiumiõppurite arv, seda vähem on õpilastel valikuvõimalusi ning seda kulukam on kohalikele omavalitsustele gümnaasiumi ülalpidamine. 50 õppuriga gümnaasiumiastme pidamine nõuab valla eelarvest igal aastal üha enam täiendavat lisaraha ja see tuleb võtta teiste teenuste arvelt.

Riigi roll keskhariduse pakkumisel on Ida-Virumaal jõudsalt laienemas. Tänaseks on tegutsemas 18 riigigümnaasiumi, neist kaks Ida-Virumaal: Kohtla-Järvel ja Jõhvis. Aastaks 2023 on loomisel veel 9 riigigümnaasiumi, sh Lääne-Virumaale Rakverre (540 õppekohta) ja Ida-Virumaale Narva (720 õppekohta) Neid arenguid silmas pidades on Toila vallal mõistlik kavandada lähitulevikus riigiga senisest suuremat koostööd oma elanikele keskhariduse pakkumisel. Vähem oluline ei ole ka see, et kutsekeskharidust on piirkonnas korraldamas nii Ida-Viru Kutsehariduskeskus kui ka Rakvere Ametikool. Ka nendes koolides õpivad Toila valla inimesed. Kui on vajadus, siis tuleb mõelda uute, 100% eesti keelsete õppekavade ja rühmade avamisele Ida-Viru Kutsehariduskeskuses.

Riigi haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 üheks suurimaks väljakutseks on mitte ainult gümnaasiumihariduse, vaid kogu keskhariduse kui terviku tulevik. Eesmärk on muuta vastutuse jagunemine keskhariduse tasemel selgemaks, andes enam vastutust riigile ja jätkates gümnaasiumivõrgu konsolideerimisega.

Kas keskharidus tähendab tulevikus ühtset gümnaasiumi, milles põimuvad tänane kutseharidussüsteem ja gümnaasiumiharidus? On see üks võimalustest Ida-Virumaal üldkesk- ja kutsehariduse süsteemi hoogsalt arendada ja suurendada haridustaristu ühiskasutust?

Neile küsimustele lootsime vastuseid leida Ida-Virumaa haridusklastri eestvedamisel märtsi lõpus toimuma pidanud keskhariduse teemaline arengukonverentsil, mis kahjuks eriolukorra tõttu edasi lükkus. Loodame, et võimalus planeeritud diskussiooniks lähiajal tekib. Oluline on kaasata aruteludesse ka valla noori. Tulevikku saame muuta vaid nendega üheskoos.

Robert Lippin

kutse- ja täiskasvanuhariduse ning koolivõrgu asekantsler

Haridus-ja Teadusministeerium

Ikka distantsõppest

Kui eelmises valla lehes kirjutasin: “Ma ei tea, kas valla lehe ilmudes oleme me juba koolis või ikka koduõppel,…”, siis nüüd, kuu aega hiljem, saame tõdeda, et see jätkub endiselt.

Tänaseks, kui on kodus õpitud juba üle kuu aja, võib öelda, et õppe vorm on paika loksunud. Kui algul oli palju segadust ja teadmatust, et milliseid abistavaid keskkondi õppes kasutada (Hitsa, Haridustehnoloogide Liit ja Facebooki ainegrupid raputasid neid nagu varrukast), siis tänaseks on iga õpetaja konkreetse klassiga parimad toimivad lahendused leidnud. Ka õpilased on tunnistanud, et algul "õpetajad pingutasid üle ja raske oli orienteeruda, mida vaja alla laadida ja kuhu vaja konto teha". Õpetajadki on tunnistanud, et esialgu valitses justkui segadus ja taheti kõike teha parimal moel, sest loodeti kahe nädala pärast kooli saada ja seal planeeritut jätkata.

Vahetult enne vaheajale minekut toimus Toila ja Kohtla-Nõmme õpetajate ühine koosolek “Zoomi-ruumis" (sõna Zoom on vist küll kõigile, kes koduõppel ja -kontoris, teada). Arutasime ainegruppides, kuidas on läinud, mida huvitavat on internetist õpetusele abiks leitud, jagasime üksteisega kogemusi. Tore oli tõdeda, et mõned aineõpetajad olid kohe distantsõppe alguses asunud koostööd tegema. Koosolekust sündis kokkuvõte, millele pääseb igaüks ligi, kui on soov oma tööd viimasel õppeperioodil täiustada. Mõlemas koolis toimuvad iganädalased Zoomi-koosolekud, Toilas lisaks ka igapäevased Zoomi-kohvivahetunnid – kõik ikka selleks, et üksteist abistada.

Väga suure lisakoormuse on saanud sellel perioodil muidugi vanemad. Nooremate laste puhul on vaja koos õppida ja aidata neil internetis õigetesse keskondadesse sisse saada ja aidata õpetajatele töid edastada. On vanemaid, kes lähevad hommikuti tavapäraselt tööle ja lapsed jäävad “pealeloetud sõnadega" koju kooliasju korraldama ja on vanemaid, kes ise kodukontorisse aheldatuna peavad hakkama saama nii oma töö kui lapse juhendamisega kooliasjades. Sügav tänukummardus kooli poolt kõikide laste vanematele – jõudu teile selles töös, sest distantsõpe jätkub…

Aga mida arvavad õpilased ise kogu sellest kodus õppimisest? Jagan lugejatega mõnede õpilaste mõtteid.

“Distantsõpe on minu jaoks edenenud hästi. Enamus ainetes saan normaalselt hakkama ning probleeme ei teki. Mõnikord on matemaatikas küll probleem, et ei saa teemast 100%, kuna ei saa sellele loogikale pihta, mida õpetaja tahvli ees välja tuua oskab. Sellegi poolest saavad kõik asjad tehtud. Mõnel juhul on juhtunud, et Opiqu ülesanne jääb tähtajaks esitamata, sest ülesanded ise on tehtud, aga ununeb "esita" nupp. Loodan, et karantiin hakkab juba lõpupoole saama, kuid inimeste tervise arvelt ei tohi nurki lõigata!" (Henri Markus, 8. kl)

“Distantsõpe tuli küllaltki ootamatult. Alguses mõtlesin, et kuidas see õppimine hakkab minema. Aga ma muretsesin asjatult, sest tegelikult läheb mul väga hästi. Minu ema on ka õpetaja, seega on ta alati kodus ja saab mind vajadusel natuke juhendada. Suurte tööde tegemist peab ema rohkem meelde tuletama, sest ilmad on olnud ilusad. Olen palju õues olnud ning rattaga pole ma kunagi nii palju nädala peale kokku sõitnud (185 km). Hea on see, et saan kauem magada ja mul on rohkem vaba aega, mida saan ise planeerida. Halb on see, et sõpru ei näe ja muusikakooli veebitunnid pole nii head kui muidu. Kui sõpru näeks ja muusikakoolis saaks käia, siis võiks kodus õppida küll.” (Märten, 4. kl)

“Minu päevaplaan näeb välja selline: kui ma hommikul ärkan, hakkan suhteliselt kohe õppima, siis peale paari tundi õppimist ma söön ja kui mul on õpitud, siis tegelen enda asjadega edasi. Mind on kõige rohkem aidanud klassikaaslased ja vanemad sõbrad. Koduõppel meeldib mulle see kõige rohkem, et saan rahulikult teha õppimisi ja veel otsida infot muudest allikatest kui ainult õpikust.” (Mia, 7. kl)

“Minu esimene koduõppenädal möödus suhteliselt rahulikult. Ärkasin hommikuti kell 8 või 9. Sõin kiire hommikusöögi, et alustada tööde tegemist. Alustasin kergematest ainetest nagu matemaatikast, eesti keelest ja loodusõpetusest. Eriti meeldis mulle kui õpetaja lisas 10Monkeys. Mulle meeldib neid ülesandeid lahendada, sest need on toredad ja lõbusad. Mulle meeldib ka Opiqu ülesandeid lahendada nii matemaatikas kui ka teistes õppeainetes. Autot meisterdada oli ka tore. Peale õppimist läksin õue natukeseks koertega mängima või ühe koeraga jalutama. Käisime ka emmega pargis jalutamas ning mängisime aias tennist ja sulgpalli. Toas mängime erinevaid lauamänge. Mulle meeldib küll koduõppel olla, kuid koolis on toredam, kuna näen sõpru ja oma lemmikõpetajat – meie klassijuhatajat.” (Hanna-Teele, 3. kl)

“Praegune olukord on meie kõigi jaoks uus, kohanemine distantsõppega oli keeruline ja pikaajaline, aga lõpuks harjub kõigega ning üldjoontes on see hea võimalus õppida iseseisvalt ja enda tempos. Distantsõppe puhul meeldibki just see, et saan teadmised omandada iseseisvalt ning endale sobival viisil ja keskkonnas. Negatiivne on see, et koormus võrreldes tavaõppega on suurem ja teemade läbitöötamine võib osutuda keerukaks. Alustan õppimisega üheksa paiku ning lõpetan tavaliselt kell neli pärast lõunat. Sinna vahele jääb veel lõunapaus, kus olen õues, tegelen meelistegevustega (nt loen, teen sporti). Ma õpin iseseisvalt ning kui läheb abi vaja, küsin nõu klassikaaslastelt või õpetajalt. Puudust tunnen sõpradest ja vanavanematest, aga küll millalgi näeme. Sellegi poolest on need nädalad möödunud hästi ning saan kõigega ilusti hakkama.” (Marleen, 9. kl) 

Selle kooliaasta teises pooles on paljugi teistmoodi – õpilased saavad koolilõuna asemel koolist soovi korral toidupaki; koolimajja on asja vähestel; nädala lõpus loeme kokku õpilased, kes distantsõppes osalenud pole nn “kadunud õpilased”; üleminekueksamid jäävad ära; põhikoolilõpetajad ei pea tegema lõpueksameid; gümnaasiumieksamitega on aprilli lõpus ikka veel palju segadust; lõpuaktusi senisel moel korraldada ei tohi…

Aga tore on see, et igasugused piirangud panevad inimesed loovamalt mõtlema ja ka koolirahval on mõtteid, kuidas kooliaasta lõpus tubli töö tegijaid tänada. Ja mida uut ning innovaatilist kaasa võtta sellest aastast järgnevatesse õppeaastatesse.

Õpilaste abiga pani loo kokku

Merike Lepsalu

Koduõpe polegi nii hull, kui arvasin

Olen istunud koduõppel juba mitu nädalat ja ausalt öeldes see polegi nii hull, kui ma arvasin. Koolitöödega saan ma enam-vähem hakkama ning raskusi hetkel peale matemaatika pole. Kuna ma käin 10. klassis ning matemaatika on raskem ja keerulisem kui põhikoolis, siis sellepärast ma käiksin koolis küll. Kui ma ausalt ütlen, siis ma pole selle mitme nädala jooksul matemaatikas midagi õppinud ja see teeb mind natuke murelikuks ning paneb enda käest küsima, kas ma suve lõpuks ikka mäletan midagi? Kui see kõrvale jätta ja vaadata positiivsemat poolt, siis ma saan koduõppel õppida omas tempos, nii muusikaga kui ka ilma muusikata, mis kell, kus ning kuidas ma tahan.

Minu päev näeb välja üpris tavaline. Ärkan siis, kui uni on kadunud, see tähendab, et olen ennast välja puhanud, käin pesus ja söön hommikust. Peale sööki hakkan õppima ning teen endale vahepeal 5-10 minutilisi vahetunde. Vahepeal ka natuke pikemaid. Õhtuks ma tavaliselt ikka jõuan kõik asjad tehtud ning õpetajale saadetud. Kui mul tekkib küsimusi, siis ma kohe kirjutan või helistan õpetajale. Korduvalt on kahjuks juhtunud, et õpetaja ei vasta mulle õigeks ajaks. Kuid ma tean, et ka neil on raske, nii et sellest ma väga suurt numbrit ei tee. Kuna meil on vaja kirjutada ka kirjandeid, siis ma olen väga õnnelik, et saan neid kirjutada kodus. Mulle meeldib kirjutada, kui ma kuulan rahulikku muusikat ja olen üksi arvuti taga. Toas või aias on seda ideaalne teha. Kõige rohkem tunnen ma puudust teiste inimestega suhtlemisest. Ausalt öeldes isegi osadest õpetajatest tunnen ma puudust. Ma poleks kunagi arvanud, et hakkan kooli igatsema. Minu lemmik aastaaeg on suvi ja see on ka kohe, kohe lähenemas. See aasta oli minu esimene aasta Toila Gümnaasiumis, ning ma oleks väga tahtnud näha, kuidas see koolipere võtab vastu kevadet ja kuidas meid suvepuhkusele saadetakse. Kuid õnneks on mul kaks aastat veel ees, nii et küll jõuan ka selle ära näha.

Mul on väga kahju vaadata 9. ja 12. klassi õpilasi, kellel on tulemas eksamid ja lõpetamised. Lõpetamine on üks meeldejäävamaid üritusi elus ning see tähendab nii palju. See oleks nagu abiellumine. Sina oled kõige olulisem inimene sellel päeval. Kõik pilgud on sinu peal. Sa tunned end erilisena. Ma loodan väga, et lõpetajad ei lase oma pead norgu ega anna alla, sest on erinevaid võimalusi, kuidas see päev enda jaoks eriliseks teha.

Käthryn Parve

Eesti Kaevandusmuuseumi töödest ja tegemistest eriolukorras

Vastavalt Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud eriolukorrale sulges Kaevandusmuuseum uksed 13. märtsil. 

Seega meil praegu tulu puudub. Eelmisel aastal samal ajal teenisime ca 30 tuhat eurot kuus ja saime iseendaga hakkama. Edasi juunis, juulis, augustis teenime tavaliselt nii palju, et jätkub kuni järgmise hooajani. See aasta tuli aga kevad teisiti.

Kasutame Vabariigi Valitsuse poolt välja pakutud leevendusmeetmeid – töötukassa kaudu töötasu hüvitamist, riiklike maksude ajatamist, elektrilevile maksude ajatamist, ainult hädavajalike remondiseadmete soetamist.

Ootame EAS-i turismivaldkonna ning Kultuuriministeeriumi kultuurivaldkonna meetmete tingimuste avalikustamist, kas ja kuidas me neile tingimustele vastame, et eriolukorras hakkama saada.

Klienditeeninduse naised suunasime suurpuhastust läbi viima ja paar nädalat oli naispere sunnitud ka kodus olema. Nüüd on ilmad soojemaks läinud ja on võimalik territooriumil lehtede riisumine ja koristamine.

Giidid, remonditöölised jätkasid maaaluse tehnika hooldustöid ja survepesuriga kaevanduskäikude pesemist. Nemad on selles mõttes rahul, et saavad tehnika juppideks võtta, kõik kulunud osad välja vahetada ja pole külastajaid, kelle pärast peaks vahepeal kolud kokku korjama. Suur abi on meil olnud Taltechi Virumaa Kolledži praktikandist, kes on meie tehnilise juhi Alo Abeli juhendamisel laaduri ja kaaduri elektriosad renoveerinud – välimus on jäänud samaks, aga sisu on saanud kaasaegseks. Seega saame tulevikus olla kindlad, et meie tehnika töötab laitmatult ja seda külastajatele töötavana eksponeerida.

Teadmine, millal me uksed lahti saame teha, on jätkuvalt ebamäärane. Kuna meil on kohvik ja kokk, siis võiks ju kokk ikka oma tööd teha. Seega hakkasime sellel nädalal pakkuma Kohtla-Nõmme rahvale võimalust sooja lõunat koju tellida. Esimene nädal on läinud päris hästi ja maitsvalt. Aga jätkuvalt on meil võimekust veel kliente juurde võtta. Menüü on üleval meie FB lehel ja tellida on vaja eelmisel päeval telefonil 3324017 või meili teel info@kaevandusmuuseum.ee.

Sel nädalal rajas Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskus Kaevandusmuuseumi territooriumile algajasõbraliku 9-korvilise discgolfi raja. Keeruliseks teeb raja tiik, mille ümber rada jookseb.

Head sõbrad, kasutage aega tervislikuks liikumiseks ja nii kui eriolukord lõpeb, ootame külalisi mujalt Eestist ja maakonnast külla Kaevandusmuuseumisse.

Etti Kagarov

juhatuse liige

SA Eesti Kaevandusmuuseum

Discgolf nüüd ka Kohtla-Nõmmel

Kui siiani sai discgolfi Toila vallas mängida vaid Vokas, siis nüüd on see võimalik ka Kohtla-Nõmmel. Kohtla-Nõmme kaevanduse ümber rajatud üheksakorviline discgolfi rada on küllaltki algajasõbralik. Keeruliseks teeb raja tiik, mille ümber rada kulgeb. Radade pikkused on 50m-95m.

Kohtla-Nõmme rajal on võimalik mängida iga päev 9.00-21.00.

TVL

Naksitrallid eriolukorra valguses

Selle aasta kevad on tulnud teisiti. Me oleme silmitsi eriolukorraga, mis kehtestati juba märtsi keskpaiku. 

Kodanikuna on mul kohustus riiklikku eriolukorda järgida. See on esmane kogemus, mis on nõudnud minult kui emalt ja töötajalt oskuslikku ajaplaneerimist ning paindlikkust igas mõttes. Vastutan oma lapse õpitegevuse eest. Hommik on see, kus vaatame üle oma päevaplaanid, nii lapse kui minu enda lasteaiaõpetaja töökohustused. Lisaks on päevaplaani vaja planeerida ka kodused toimetused. Kindlasti liikumine värskes õhus ja oma vaimse tervise eest hoolt kandmine.

Antud olukord on kasuks tulnud, et väljuda igapäevarutiinist ja mõnes mõttes raputanud lahti ka mugavustsoonist. Peab olema palju leidlikum ja loovam. Oskus hoida kontakti ja sidet lastevanematega. On vanemaid, kes soovivad lähedasemat ja otsesemat kontakti. Kasvõi facebooki messengeris vastamine. Lisaks toimus meeskonnas paarilise vahetus. See on hetkes omamoodi olukord nii lapsepuhkuselt tööle naasvale kui teda asendanud õpetajale. Tunnen, et pean olema ise tugev ja eeskujuks, et olla toeks mõlemale- õpetajale, heale meeskonnakaaslasele, keda ootavad uued väljakutsed ning kriisisituatsioonis tööd alustavale kolleegile, et aidata luua temalgi antud olukorras positiivne kontakt vanematega. Ka vanematele tagasiside ja selgitustöö on olnud väga tihe. 

Lõime Trallide rühma distantsõppeks facebooki kinnise grupi. Seal saame vanematega suhelda. Hetkel on see väga oluline, sest kindlasti oli vanematel raske kodukontori töö ühildamine koolilaste koduõppe toetamisega. Pakume välja erinevaid tegevusi, kuidas kodus toetada või arendada oma lasteaiaealist last. Tegevused on planeeritud vastavalt eale ja lähtuvalt ealistest oskustest nt. väike trall saab kodus olla abiline ja valmistada vanemaga tervislik salat või võileib; looduses ringi jalutades kujundada loodusmaterjalist tähti; olla loov ja filosofeerida teemal, millises kohas ja miks Aluoja juga kiiremini voolab... Aiatöödega seotud vanemad saavad lapsega panna kõrvitsaseemned mulda, korteriinimesed ajatada sibulapealseid aknalaual. Kuna lasteaias otsustasime kasvatada eri sorti kõrvitsalisi, siis Trallid said ülesandeks kasvatada suvikõrvitsat. Me oleme väga rõõmsad, et vanemad on ideed toetanud ja esimesed seemned on juba mulda pandud. Jääb vaid oodata, et taimed sirguvad suured ja tugevad ning saame need mõne aja pärast lasteaia õuealale kõrvitsaliste kasvupaika istutada. See kõik on avastusõpe ka ühele 4 aastasele.

Õpetajana olen väga rahul, et vanemad on olnud tegevustes loovad, ei olda kinni etteantus, vaid on ise leidlikud koduseid vahendeid leidma nt. plastiliin, paber, toiduained... Vanemad postitavad laste poolt algatatud tegevusi ja vahvaid ettevõtmisi. Palju tegutsetakse looduses. Samuti kaasatakse lapsi kevadistesse välitoimetustesse. Aktiivselt toetatakse tantsukooli tantsude ning kavade õppimist ja seda ikka 4 aastase fantaasiat arvestades. Väga vahva ettevõtmine oli Ively emal, kes meisterdas lapsega koju väikse väliköögi. Siiralt teeb rõõmu, et see, mida toimetame lasteaias, seda toetatakse ja rakendatakse ka koduses keskkonnas. Õpetajana saan aru, et tegelikult lapsed igatsevad lasteaeda tulemist ja kohtumist oma sõprade- ja mängukaaslastega. Õppisin tegema videot. Kuna vahetult enne kriisiolukorda käis külas Pipi Triinu Nõmmiste ja rääkis oma tantsuhobist ja tantsis koos lastega siis arvasin, et see on lastele heaks meenutuseks, kuidas meil üheskoos oli koos vahva lasteaiapäev! Valmis tore video ja see sai postitatud Trallide facebooki gruppi.

Ma ei saa öelda, et selles olukorras olen kodukontoris aga distantstööl küll. Palju on tegevust arvutis. Olen palju oskuslikum ja pidanud arendama endas digipädevusi, mis ühelt poolt tulnud vajadusest tütrel koolitükke omandada kui minul vajadusest lasteaia tegevusi põnevamaks muuta. Paarilisega oleme igati valmis uuteks väljakutseteks ja arenguteks. Selleks olen tutvunud erinevate üleslaetud veebiseminari linkidega ja paariline osales robootikaalastes veebinarides. Olen ennast rohkem kurssi viinud robootika vahenditega ja koostanud õppemängu. Avatud tunniks koostanud õuesõppetegevuse konspekti. 

Meie aastaprojekti teemaks oli väärtuskasvatus. Projekti lõppfaasi oli planeeritud teeõhtu vanavanematega, mis kahjuks eriolukorra tõttu pidi ära jääma. Projekti esitlus tuli seetõttu ümber mõelda. Kaasasime lapsevanemaid projektiesitluse kokkuvõttesse: kasutada videoülesvõtet, lapsesuud ja joonistusi. Lisaks olen toimetanud laste arengukaartide - ja mappidega. Tegelenud enesenalüüsiga ja muude jooksvate dokumentidega. Tundub põnev osaleda esimesel Toila valla lasteaednike ühisel koosolekul Zoom-i keskkonnas.

Hetkel pean ka väga oluliseks rühmameeskonna tööd ja omavahelist suhtlemist. Ilma selleta oleks väga raske toimetada. Oluline on info vahetamine ja ettepanekute tegemine ja teostamine. Kuna mina viibin nö eesliinil kriisirühmas, siis paariline toimetab rühma juures välitöödel. On rohkem aega nendeks tegevusteks, mida varem laste kõrvalt oli raske teha või lükkusid mingitel asjaoludel edasi.

Siinkohal tänan Trallide lapsevanemaid väga mõistva suhtumise eest ja hoolimata raskustest toime tulla argipäevas ilma lasteaia toeta. Kriis on olnud kõigile esmane kogemus ja nõudnud osapooltelt lisapingutusi. Kuid nagu öeldakse, mis ei tapa, teeb tugevaks! Ja kuidas vanemad on suutnud kodus toime tulla, leidnud lahendusi last kodus hoida seades esikohale lapse ja oma pere tervise, see on suure tänu vääriline. Ootame juba siiralt, et saaksime naasta Naksitrallide lasteaia päeva tavarütmi! Lasteaed ilma laste naeru ja kilketa pole õige lasteaed!

Mõtted pani kirja Trallide õpetaja Jaana Koppel

Fotod: Trallide lapsevanemad

Toila valla lasteaiad eriolukorras

Nüüdseks üle kuu kestnud eriolukord Eestis on pannud meie lasteaiad täiesti uude olukorda. Nii õpetajate, lapsevanemate kui ka lasteaia juhatajate ülesanded on muutunud ning väljakutsed võrreldes eriolukorrale eelneva ajaga hoopis teised. 16. märtsil otsustas Toila Vallavalitsus sulgeda ajutiselt Toila Vallavalitsuse hallatavad asutused, sh ka lasteaiad.

30. märtsil otsustas vallavalitsus avada Voka lasteaias Naksitrallid ja Kohtla-Nõmme Kooli lasteaias valverühm. Koht valverühmas tagadakse elutähtsate ja riigi kestlikuks toimimiseks hädavajalike valdkondade töötajate lastele lapsevanema kirjaliku avalduse alusel. Nii on see ka tänase päevani toimunud.

28. aprillil otsustas Toila Vallavalitsus hoida avatud Voka lasteaeaias Naksitrallid ja Kohtla-Nõmme Kooli lasteaias valverühm või -rühmad. Koht valverühmas tagatakse elutähtsate ja riigi kestlikuks toimimiseks hädavajalike valdkondade töötajate lastele ning põhjendatud vajadusel teiste valdkondade töötajate lastele ainult lapsevanema kirjaliku avalduse alusel.

Lapsi on mõlema maja peale olnud kokku viis. Toila Lasteaed Naerumeri on olnud eriolukorra väljakuulutamisest peale kinni. Küsisime lasteaia juhatajatelt, õpetajatelt ning lapsevanematelt tagasisidet, kuidas praegune olukord on elukorraldust muutnud ning milliste väljakutsete ees nad täna seisavad.

Lasteaia juhatajad

Kui palju lapsi hetkel eriolukorra ajal lasteaias käib?

Leena Tukkia (Toila Lasteaed): „Toila Lasteaed Naerumeri on suletud alates 17. märtsist. Ka 1. aprillist me uksi ei avanud, meie lastevanemate seas ei ole esmaliinitöötajaid. Tänan vanemaid, kes väga mõistlikult suhtusid. Selle olukorra kontekstis, ükski otsus ei saa sobida kõigile. Ka tippsportlased ütlevad: "JÄÄGE KOJU!"“

Siis, kui veel kogu Nerumere pere sai koos väljas lustida

Tiina Grauberg (Kohtla-Nõmme Kool): „Hetkel on Kohtla-Nõmme lasteaias 1 laps. Kuna laps on vene kodukeelega, siis õpetajatel on võimalus temaga süvendatult eesti keelt õppida. Laps ise naudib tähelepanu ja on rahul, et õpetajad on ainult tema päralt.“

Julie Laur (Voka Lasteaed): „Naksitrallides käib praegu kohal olenevalt päevast 2-6 last.“

Kuidas on hetkel planeeritud töökorraldus lasteaias?

Leena Tukkia: „Märtsis-aprillis toimuvad õpetajate ja juhatuse videokohtumised. Õpetajad on videokontaktis ka laste ja vanematega. Kodukontror ei ole takistus, vaid uutmoodi koostöö võimalus. Hetkel on tähtis, et kõik rutiinsed tegevused suuremal või vähemal määral toimuksid. See toimib. Toimusid ka meeskonna arenguvestlused telefoni teel, messengeris, jalutuskäik Oru ja Jõhvi pargis, lasteaias. Kohtumisel pidasime kinni 2+2 reeglist. Arvan, et hetkeolukorras on nii lapse kui lapsevanema jaoks tähtsam mitte ülesannete maht, vaid inimlik toetamine, mõistmine ja lihtne küsimus: Mida head on juhtunud? Mõtleme positiivselt, mõistame ja aitame üksteist.“

Tiina Grauberg: „Õpetajad, kes on tööl, tegelevad rühmas lapsega. Kes kodus, suhtlevad vanematega meilitsi või telefonitsi. Saadavad erinevates e-keskokkondades õppevõimalusi, küsivad tagasisidet lapsevanematelt.“

Julie Laur: „Kaheksa õpetajat on seotud nö kriisirühmaga. Igapäevaselt on tööl inimene, kes seotud üldruumide (ühenduskoridor, pesuruum, WC-d) koristamise ja desinfitseerimisega.

Köök töötab. Abitöölisel on säilinud õuealatööd ja remonditöölisel vahendite ümberpaigutamised, parandamised. Üritame jälgida kontaktivaba suhtlemist, töökorraldust 2+2 põhimõttel.

Majandusjuhataja eestvedamisel alustasime terrasside ja mänguväljakute hooldamisega. Selleks tulevad välja kõik need, kes otseselt igapäevaselt töökohal ei tööta. Märtsis olid rühma meeskonnaliikmetele antud juhtkonnapoolsed ül-d (õue- ja robootikavahenditega tegevuste kavad; osalemine veebinarides, eneseanalüüsid arenguvestluseks). Aprillis tegi iga rühm ja meeskonnaliige ise oma tööplaanid, mis sisaldavad ka kontakte vanematega, vajaduste kaardistamist ja nö distantsõpet (olenevalt vanuserühmast). Kuna oleme praktikalasteaed üliõpilastele, siis ka nende juhendamine peab toimuma kas arvuti abil või reegleid järgides.

Kogu kollektiiv oli kaasatud töökohtade riskianalüüsi tegemisse. Toimuvad arenguvestlused töötajatega.“

Naksitrallid saavad hakkama igas olukorras

Mida on lasteaial antud olukorrast õppida?

Leena Tukkia: „Kõigepalt inimlikkust ja mõistmist, arusaama teiste muredest. Mõtlemist meie peale, kuidas me saame edasi liikuda. Need väärtused olid ka varem, kuid nüüd on arusaam sügavam! Hetkeolukord on uus projekt hariduskollektiividele – lasteaedadele, koolidele, kutsekoolidele, ülikoolidele. Projekti teema on ette antud – "Distantõpe". Meie meeskond püstitab küsimused: Kuidas edasi? Mis keskkonna kaudu sehtleme? Kuidas oleme kontaktis lastega ja vanematega? Aga kui ma ei oska kasutada seda e-keskonda?

Igaühel oma küsimus. Vastuseid otsime kas igaüks ise, aidates ja nõustades kolleege või kõik koos. Uurime, katsetame ja rakendame. Kõik nagu projektõppes. Antud olukord on projekitõpe iga õpetaja jaoks, kus projekt kannab õpetaja nime.“

Tiina Grauberg: „Seda, et digikoolitused on vajalikud. Praegu on sellest väga palju kasu nii suhtlemisel vanemate kui lastega.“

Julie Laur: „Tähtsad on igal tasandil töötaja oskused kontaktivabalt suhelda. Nii mõnegi töötaja mured kriisiolukorra väljakuulutamise alguses olid esialgu kindlasti võimendunud, sest ühtäkki pidid kodus olema koolilapsele või lastele õpetajaks, kokaks, koristajaks ja siis ka oma tööülesandeid tähtajaliselt esitama. Meil on neli töötajat veel tasemeõppes, kusjuures kaks neist lõputööd kokku panemas – iseseisvalt materjali otsimine ja tööde esitamine on samuti aeganõudev.

Kontaktid vanematega on samuti ülitähtsad ja siinkohal teeb rõõmu, kui vanemad jagavad, kuidas lapsel või perel on läinud, milliseid rõõme on kogetud hoolimata keerulisest ajast. Samas tunnevad vanemad ja ka hoolekogu esimees huvi kuidas õpetajatel, lasteaial läheb.

Sõnaline tunnustus sumbub maski, kuid säravad silmad (kaitseprillide tagant) rõõmustavad. Tänud on kallideta. Kurb.

Digioskused on ülitähtsad ja tõde on see, et isegi õpetajatel need väga erinevad. Nii mõnigi õppis uue oskuse, sest ta on seda vajanud ja pingutab selle nimel. Ise osalen Innove haridusjuhtide veebinaridel, et kuidas siis kriisi ajal juhtida, kommunikeerida, toetada. Selgemaks on saanud, kellel on tahe teha ja osata ning valmisolek ise endale uusi väljakutseid sõnastada.“

Lasteaia õpetaja

Kuidas erineb Teie tööpäev hetkel võrreldes eriolukorrale eelnenud ajaga?

Liivi Maalman (Toila Lasteaed): „Kõige suuremaks erinevuseks on hetkel see, et ma ei kohtu oma väikeste armsate kasvandikega silmast-silma. Õnneks ei ole see teinud võimatuks suhtlemist ja teisalt teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist. Töötan kodukontoris ning kohtun lastega veebikeskkonnas reaalajas kahel korral nädalas: ühel juhul 3-4aastaste ning teisel 5-7aastastega. Tavaolukorras toimub keeleõpe 15liikmelistes rühmades üle nädala. Soovituslikud harjutused ja lingid huvitavate koostegevuste võimalustega saadan muu emakeelega laste vanematele e-lasteaia võimalusi kasutades ning vanemad on laste töid Facebook`i rühma keskkonda ülesse pannud. Muus osas on jäänud ülesanded samaks: analüüsin laste eesti keele arengut – valmistun arenguvestlusteks, andsin hiljuti telefoniintervjuu bakalaureusõppe üliõpilasele, reflekteerin, lahendan kolleegidega jooksvaid ülesandeid ning koostan videot viimasest projektist.“

Eha Mägi (Kohtla-Nõmme Kool): „Kuna hetkel lapsed ei toimeta lasteaias, siis püüame nende tegevust suunata meilitsi. Selleks suuname neid lahendama erinevaid jõukohaseid ülesandeid mitmetes veebikeskkondades, nagu MIKSIKE, VALMISKOOLIKS, TASKUTARK. Seal leidub huvitavaid ja jõukohaseid tekste eesti keeles. Eriti huvitavad ja õpetlikud on TASKUTARGA poolt pakutud tekstid ja testid keskkonna ja suhtlemise kohta. Soovitame looduses liikudes märgatud lilledest, liblikatest ja lindudest joonistada pilte.“

Pääsusabad Kohtla-Nõmme Kooli raamatukogus

Kollaste Nakside Nelet, Berit, Külli ja Evelyn (Voka Lasteaed):

„Oleme praegu oma rühma meeskonnaga igapäevases suhtluses läbi videovestluste ja reaalselt kohtume ka lasteaias, sest me töötame hetkel kriisirühmas. Õpetajatena oleme leidnud erinevaid keskkondi ja võimalusi, millega lapsevanemaid toetada laste arendamisel. Meie tööst ei puudu vahetu suhtlus lastevanematega. Oleme lastevanematega kontaktis läbi telefonikõnede ja valmis neid individuaalselt toetama, kui nad tunnevad, et vajavad milleski abi. Kasutame lastevanematega suhtlemiseks ja omavaheliseks kogemuste jagamiseks FB kinnist grupi. Selle grupi kaudu oleme lastele saatnud töötajate videotervituse koos üleskutsetega, millest võetakse väga aktiivselt osa. Grupis jagavad vanemad lastega tegevusi ja tehtut. Nõnda saadakse üksteiselt ideid, mida lastega kodus ette võtta. Iga keeruline olukord võib olla millelegi hea. On tekkinud ideid, mida rakendada majas, et lastel oleks põnevam ning läbi mille saaks laps end proovile panna ning õppida. Näiteks hetkel tegeleme aktiivset tegevust pakkuva rajaga, mis kulgeb mööda lasteaia üldkoridori. Samuti oleme osalenud robootika veebiseminaridel.“

Õpetaja Eneli (Voka Lasteaed): „Minu töö erineb hetkel tavatööst sellepoolest, et lastega mul mingit füüsilist kontakti ei ole ja nädalaplaane ei koosta, kuid käin rühmas kappe ning asju sorteerimas ja korrastamas, samuti aitan korrastada ka rühma juures olevat õueala. Praegust olukorda püüan kindlasti kasulikult ära kasutada järgmise aasta plaanide mõtlemise peale ning vaikselt selleks ka ettevalmistusi tehes.“

Milliseid tegevusi te hetkel lastega teete?

Liivi Maalman: „5-7aastaste lastega jätkasime projekti „Dinosaurus Daniel“ ehk olen teinud järgmist: olen andnud lastele võimaluse olla ajuti kodus õpetaja rollis, sest üks paremaid mooduseid õpitu kinnistamiseks on teadagi kellegi õpetamine: nad on õpetanud vanematele varasemalt õpitud eestikeelset luuletust dinosaurus Danielist, otsinud koos tekstist tähti ning selgitanud pereliikmetele kehakeele abil sõnade tähendusi. Koostegemiste võimalusteks oli ka riikide otsimine, kust on leitud eelajalooliste loomade skelette, nende riikide lippude joonistamine, varjude joonistamine paberile ning pühademunade värvimine. Videokohtumistel on laps saanud näidata ja kirjeldada oma kodulooma, lugeda uut teksti, kuulata enda kirjutatud lühilugu, jätkata lauseid, õppida luuletust „Munapoks“, olla õpetaja rollis, s.t lugeda sõpradele liisusalme, mõelda ja hiljem joonistada seda, kuidas vannitada dinosaurust (väikest ja suurt) jm. Edaspidi on kavas ka koos võimelda. 3-4aastased on pärast veebikeskkonnas vajaminevat julguse kogumist, kohtumistel, emade toetusel, rääkinud, mida nad kodus teinud on, näidanud läbi ekraani lemmikmänguasju, oma meisterdusi ja joonistusi, ning ehitanud õpetaja juhendamisel „robotitehases“ päris oma roboti, lugenud liisusalme, teinud keelevõimlemist ning kuulanud lugusid. Tänan väga vanemaid koostöö eest!”

Eha Mägi: „Seoses sellega, et lapsed on koduõppel, suuname nende vanemaid ja lapsi meilitsi. Tagasisidet nende tegemistest saame vanemate kaudu telefonitsi või ka suheldes-kohtudes. Vesteldes vanematega anname neile nõu ja soovitusi, vastame nende küsimustele. Ise püüme leida veebikeskkondi lastele jõukohaste ülesannetega. Suuname vanemaid neid keskkondi leidma ja lastega tegelema.“

Piret Ammas (Kohtla-Nõmme Kool): ”Kuna töötan sõimes, siis otseselt tegevusi lastegaläbi ei vii. Olen kontaktis olnud lastevanematega. Nendega olen suhelnud nii kirja teel, kui ka telefonitsi. Olen huvi tundnud laste arengu kohta, andnud soovitusi lastega tegelemiseks seoses lasteaia õppekavaga. Soovitanud hoida kinni meie lasteaia päevareziimist. Pakkunud variante leida internetist erinevaid huvitavaid tegevusi sõimelastele, nt.nupsu.ee ja emmedeklubi.ee. Rääkisin ka meie käelisest tegevusest ja mis nende lastele sellega seoses huvi pakuks. Eriolukorrale eelnenud ajal tegelesime paljude lastega, praegu toimub tegevus arvutis, telefonis ja ühe lapsega lasteaias.“

Õpetajad Maire ja Mariet (Voka Lasteaed): „Rohelised Naksid on lastevanematele loonud FB grupi, kuhu jagame iga nädal lastele ühe ülesande. Alustasime projekti "Kodu ja Kodukoht" – lapsed joonistasid projekti jaoks vajalikke detaile (autod, inimesed, loomad, puud jne). Erinevaid mänge Kahoot! programmis "Naksitrallid", "Kell" (mille tegi üks rühmaõpetaja). Need meeldisid lastele väga. Tuli kasutada teadmisi Naksitrallidest ja aja mõistetest. Munadepühaks postitasime sõnamängu "Jänku". Viimaseks ülesandeks sai Kevade ristsõna. Iga tegevuse lõpus lapsed joonistavad, kirjutavad oma tegevustest. Eile postitasime saadetud töödest näituse.“

Lapsevanem

Kuidas tulete toime olukorras, kus last lasteaeda viia ei saa?

Kaia Talver (Kohtla-Nõmme Kool): „Kuna töötan õpetajana ja pean seda kodust tegema, siis üldiselt on olukord kodus pingelisem, kui tavaliselt. Kodus on kolm last (6aastane ja 2aastased kaksikud). Tunnen, et ise olen rohkem pinges ega saa kõike teha päris nii, nagu vaja. Ka rahalises mõttes on hetkel suuremad väljaminekud.“

Katri Grauberg (Kohtla-Nõmme Kool): „Tuleme toime. Õpin hetkel Tallinna Tehnikakõrgkoolis ja mõned kooliasjad küll venivad, kuna lastega koos on keeruline koolitöid teha, aga saame hakkama. Loodan õppejõudude mõistvale suhtumisele.“

Evelin Kruusalu (Voka Lasteaed): „Tuleme kenasti toime, loomingulisus ja „ladna“ suhtumine aitab kaasa. Päevad koosnevad õues toimetamisest, kooskokkamisest, teinekord õppe-avastust tegevustest, aga otseselt õppima ei sunni.“

Piia Tamm (Voka Lasteaed): „Aus vastus on see, et on keeruline. Oleme kaasaga päeva jaganud pooleks, et mõlemad saaksid endale igal päeval ka töist aega. Lapsevanemana tunnen aga, et tööpäevadel on laps unaruses, kuna endal on vaja kellaajaliselt igal päeval mõni koosolek läbida ja siis on paraku hoidjaks ekraan. Tänaseks oleme eriolukorraga kohanenud nii laste kui vanematena. Lapsed juba teavad, et vahel on vanematel koosolekud teises toas, kuhu segama minna ei tohiks. Kuigi päris ilma segamata pikemad koosolekud tegelikult õnnestunud ei ole.

Kuidas olete oma elu ja tööd korraldanud hetkeolukorras?
Kaia Talver: „Kuni laste lõunauneni pean tegema intensiivselt tööd (veebikoosolekud, veebitunnid jms, mis vajab kellaajalist arvuti taga töötamist). Laste lõunaune ajal tegelen töödega, mis kellajaliselt ei ole piiritletud. Mõnel päeval on veebikoosolekud ka laste lõunaune lõpus. Rohkem saangi lastega tegeleda peale lõunaund ja õhtupoolikutel. Päevane rutiin on paika loksunud, aga alati tuleb ette erisusi, mis pinget tõstavad. Kuna mees töötab pikad päevad mujal, siis olen lastega koguaeg üksi.“

Katri Grauberg: „Elukorraldus on selline, et oleme lastega kodused. Vajadusel käime lasteta ainult toidupoes.“

Evelin Kruusalu: „Vastavalt vajadusele vaheldumisi tunnike-paar omaette eemaloleku aeg, et teha töiseid toimetusi (mina vaja seda rohkem, sest mul on loomingulisem töö, mis vajab mõtlemist, sõnade rittaseadmist, kirjutamist ja ülelugemist, et sellel kõigel mingi loogika taga oleks), samuti saab ka öistel tundidel töötoimetusi teha. Nutiajastul ei ole keeruline ühildada pere- ja töiseid tegevusi. Teinekord võib see korralik katsumus olla, aga eks need kogemused kasvatavad ja juukseid saab värvida.“

Tatiana Markova (Voka Lasteaed): „Tänu minu tööandjale on mul võimalus töötada kodukontoris. Minu jaoks on kõige olulisem pere tervis ja ma olen nõus valla otsusega panna lasteaiad kinni. Annan lapsele erinevad ülesanded, prindin välja erinevad harjutused. Õnneks tuleb igapäevaselt meie juurde vanaema abiks (3-4 tundi), siis ma saan rahulikult töötada. Samuti kasutame tahvelarvutit mängimiseks. Peale tööpäeva lõppu jalutame koeraga metsas. Teeme lapsega kodus vastavalt võimalusele ja ajale ülesandeid, tegevusi mida soovitavad õpetajad. Kontakt õpetajatega on piisav. Saab alati oma küsimustega õpetajate poole pöörduda.“

Tristani ema Anette (Voka Lasteaed): „Üldjoontes saame hakkama, kuid on raskemaid päevi, kus kahe väikese lapse graafikuid klapitada on keeruline. Peamiselt tekivad raskused sellega, et lapsed ärkavad ja lähevad magama eri aegadel, väiksem magab veel mitu korda päevas ja suurem magab lõunaund seal vahel (ideaalis). Esialgu küsis laps lasteaia järgi (esimesel paaril nädalal), praegu mitte. Ise küsides soovib ta sinna naasta ja tahaks teisi lapsi näha.

Peamiseks raskuskohaks hetkel ongi see, et päevarutiini tuleb hoida, on õueskäimised jne, aga veidi üksluine on elu, kuna ei saa kellegagi kokku, ei tohi mänguväljakule minna jne. Seda on lapsel pigem raske mõista. Vanemana tekib vaimselt antud olukorrast väsimus, sest ei teki endal nö puhkepäeva, milleks enne olid lasteaiapäevad.

Positiivse külje pealt – laps on püsinud terve kodusoldud aja tervena, lasteaias käies oli rohkem haige kui terve. Loodame siiski, et lasteaed saab varsti lahti ja lapsed uuesti kokku, on veidike kergem.

Ema Aili (Voka Lasteaed): „Seoses eriolukorraga on kodus kolm last, kellest üks on kooliealine. Tööandja on olnud toetav ning tänu sellele sain olla kodus nö reservis. Eriolukorra tõttu õppisime taas koos lastega toime tulema (tavaliselt oleme pikalt olnud kõik koos kodus juulis, kui lasteaias on kollektiivpuhkus) ja iga vanusegrupi vajadused sai rahuldatud. Aega võttis, aga saime päevakava korda, mis kergendas oluliselt päeva ja toetas lapsevanema ja laste omavahelisi suhteid. Nimelt kooliealise lapse koduõpe on motiveerinud ka kuueaastase tütre õppimishimu. Tänu sellele õppis ta ära lugemise, mis varem tekitas tema rühma õpetajale muret. Mure on lahendatud ja laps soovib lugeda, kirjutada ja arendada omandatud teadmisi ja oskusi. Kolme aastane poeg õppis karantiini ajal häälima erinevaid sõnu (lapsel kõnepeetus), kuna temaga sai tegeletud individuaalselt ja vastavalt tema tempole. Päevakava üks kohustuslik osa on meil aktiivne liikumine õues 1-2 tundi päevas. Kuna meil on oma hoov ja mängimisala, siis lastel pole olnud vajadust selgitada 2+2 põhimõtted ja tänu sellele nad said vabalt nautida õues olemist ja mängimist. Aktiivse liikumise juures on lastel tähtis lapsevanema osalus, mida sai ka lastele tagatud.“

Piia Tamm: „Nii väikse põnniga on vaja tegeleda rohkem ja sooviksin teha rohkem ehk teadlikult õpetlikke tegevusi. Kuna endal ei ole pedagoogilist haridust, siis siin jääb ikkagi mul kõvasti vajaka. Igatseme kõvasti oma vahvaid ja tublisi õpetajaid. Oleme lastele ka ausalt seletanud tänast olukorda ja viiruse levikut. Vaatame õhtuti koos päevauudiseid ja nad juba teavad, et igal pool on viiruse pärast riigid ja linnad praegu lukku pandud. Ja nii ka meie lasteaed. Eks nad igatsevad juba nii oma sõpru kui õpetajaid ja neid toredaid tegemisi üheskoos. Hea on see, et saab iga päev olla õues ja vaadata, kuidas kevad saabub.“

Mõtted kogus kokku Kerda Eiert

ja „sidus kimpu“ Lea Rand

Toila Vallavalitsus kuulutab välja heakorrakonkursi “Kaunis kodu”

Heakorrakonkursi “Kaunis Kodu” eesmärk on innustada omanikke korrastama oma kinnistuid ja seeläbi aitama kaasa Toila valla meeldivaks elamiskohaks muutmisele.

Konkurss viiakse läbi üks kord aastas Toila Vallavalitsuse korraldamisel.

Konkursi parimad selgitatakse välja igal aastal viies kategoorias lähtuvalt nende kasutusotstarbest:

1) elamud tiheasustuses;

2) maakodud;

3) kortermajad;

4) aiandusühistud;

5) ühiskondlikud hooned ja ettevõtted.

Konkurss toimub, kui elamute, maakodude ja kortermajade kategoorias on vähemalt neli ja

aiandusühistute ning ühiskondlike hoonete ja ettevõtete kategoorias vähemat 2 osalejat.

Ettepanekuid konkursile sobivate objektide kohta võib esitada iga isik. Ettepanek esitatakse

kirjalikult või suuliselt vallavalitsusele ja võimalusel teatatakse kinnistu omaniku kontaktandmed.

Ettepaneku alusel küsib hindamiskomisjon kinnistu omanikult nõusolekut konkursil osalemiseks.

Hindamiseks moodustab vallavalitsus 5–7 liikmelise hindamiskomisjoni. Komisjon külastab

kõiki konkursile esitatud kinnistuid. Kinnistute külastamine hindamiseks toimub omanikuga

kooskõlastatult.

Kandidaate konkursile võib esitada 15. maist kuni 1. juulini, teatades võimalikust kandidaadist

Toila Vallavalitsusele telefoni teel, e-postiga aadressil toilavv@toila.ee või posti teel (Pikk 13a,

Toila, Ida-Virumaa 41702).

Komisjon viib konkursi ülevaatuse läbi ajavahemikul 15. juulist 1. septembrini ja esitab

tulemused vallavalitsusele kinnitamiseks ning võitjate autasustamiseks hiljemalt 15. septembriks.

Objektide hindamisel lähtub komisjon Eesti Kodukaunistamise Ühenduse poolt väljatöötatud

konkursi „Kaunis Eesti kodu” hindamise alustest.

Konkursi tulemused avalikustatakse Toila Valla Lehes ja valla veebilehel.

Igas kategoorias parimaks tunnistatud kinnistu esitatakse üleriigilisele kodukaunistamise

konkursile "Kaunis Eesti kodu".

Konkursi võitjaid tunnustatakse valla aastapäeval oktoobris.

MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühenduse konkursi “Kaunis kodu” hindamise alused

Hindamisel käsitletakse nelja suurt teemaderingi:

• terviklikku ruumimõju
• heakorda
• haljastust
• väikevorme

Teemade alapunkte eraldi ja ühekaupa ei hinnata, pigem on need allpool toodud teemade sisu seletamiseks. Küll aga võib üksikute komponentide eriti hea eksponeerimise eest anda 10 lisapunkti, häiriva detaili või elemendi puhul aga 10 miinuspunkti.

Terviklik ruumimõju: ansamblilisus, harmoonilisus või kontrastsus, lahenduse idee originaalsus, funktsionaalsus, tsoneerimisoskus, koha omapärast tulenevate võimaluste kasutamise oskus.

Heakord: ansamblis olevate hoonete korrastatus, teede seisund ja sobivus.

Haljastus ja selle seisund: muru, lilled, ilupuud ja põõsad.

Väikevormid ja nende sobivus: skulptuurid, lipuvarras, piirded ja väravad, väikehooned, lehtlad, mööbel jms, viidad, sildid, reklaam, logo jms, mänguväljakud, basseinid, välisvalgustus jne.

Loetletud haljastuse ja väikevormide komponentide olemasolu ei ole kohustuslik. Oluline on tehtud valikute ja vormide kvaliteet.

Heakorrakonkursi statuudi leiab Toila valla kodulehelt.

Signe Müür

vallavara- ja heakorra spetsialist