Võta aega!

Mõtiskleb Tallinna Jaani koguduse õpetaja JAAN TAMMSALU:

Vaikust on vaja. Vaja on võtta aega. Aega, et mõtelda nende peale, kes on olnud olulised, puudutanud, jäänud südamesse ja hinge. Tuleb nad sealt südamest üles otsida ja on mõistlik nende peale mõtelda.

Hingedeaeg – see pole ju vaid üks päev paljude hulgast, argipäevane päev, mis nagunii kuulub peaasjalikult töötegemisele, ja õhtul on juba pime ... Paljud lähevad surnuaeda ja süütavad küünlad. Paljud süütavad seal küünlad, pühivad lehed ja lahkuvad. Mõned jäävad seisma, mõtlevad ja meenutavad. Nad mõtlevad ennast kurvaks ja rõõmsaks ühtaegu. Hing muutub kui ilusaks vaibaks, kus on erinevaid põimunud lõngu. Selleks tasub aega võtta. Ei ole mõtet kiirustada surnuaialt surnuaiale, haualt hauale, teha midagi sellepärast, et keegi, kes võib-olla veel tuleb, näeks, et ma olen käinud, vaid uskuda seda, et see, kelle hauale sa tulid, tajub, et sa oled tõepoolest kohal olnud, oled mõelnud ja tänulik olnud. See on sellel ajal oluline.

Kas see on 2. või 6. november või 28. oktoober ... Hingedeaeg on vanadel eestlastel, meie eelkäijatel, olnud mihklist mardini – see on palju pikem aeg kui vaid üks päev. „Hetke vaid mõni mälestus kestab ...“ Tegelikult kestavad mälestused palju kauem, kui sa nende juurde tuled taas ja taas tagasi.

Tänapäeva maailmas me aina kiirustame, ei keskendu ega süvene ja siis oleme puruvaesed – paljude asjade keskel puruvaesed, sest ongi hing seda va kulla- ja hõbedaläikelist puru täis. Aga soojust, südamlikkust ega tänulikkust selle puru sisse lihtsalt ei mahu või see upub sinna ära. Tasub tõepoolest mõelda end õnnelikuks ja nukraks, teha endaga midagi, anda endale aega, anda hingele toitu, paluda oma lähedased Jumala peopesa kumeruse sisse armastuse hõlma. See on hingedeaja mõte.

Keegi on küsinud, kas peaks küünla aknale panema. Olen vist hirmutavalt mõne jaoks öelnud, et kui närvisüsteem on korras, siis pane. Küsiti, miks see peab korras olema. Vastasin: „Aga sellepärast, et küünlapanek aknale tähendab seda, et sa kutsud oma lahkunud hinged koju. Aga kui nad tulevadki?! Mis sul on neile öelda oma elust, tegemistest, hinge eest hoolt kandmisest, nende peale mõtlemisest?“

Aga tegelikult aitab küünal, selle leegi vaatamine, keskenduda. See võib nii lummata, et ei panegi telekat mängima, oledki täiesti kohal ning meenutad, naeratad ja oled õnnelik, sest oled jälle koos nendega, kellega koos on olnud ikka päris hea olla.

Headhella hingedeaega!

Mõtisklus on ilmunud:

https://www.tallinnajaani.ee/kogudus/koguduse-lood/441-v%C3%B5ta-aega-hingedeaeg.html

Toila valla 2021. aasta kaasav eelarve

Toila Vallavalitsus kuulutab välja 2021. aasta kaasava eelarve projektide esitamise, misläbi soovime parandada kogukondade arusaama vallaeelarvest ja selle kujunemisest, parandada kogukondade vahelist koostööd ning viia ellu mõni uus idee või leida lahendus mõnele olulisele kitsaskohale vallas. Kaasava eelarve menetlusega antakse kohaliku kogukonna liikmetele võimalus vallaeelarve koostamisel kaasa rääkida, teha ettepanekuid valla elu edendamiseks ja osaleda hääletamisel parimate ideede väljaselgitamisel.

Kaasava eelarve objektiks/ettepanekuks saab olla avalikes huvides kasutatavate investeeringute tegemine – see peab pakkuma avalikku huvi, olema vallaruumis avalikus kasutuses ning selle edasine haldamine ei tohi tekitada ebamõistlikke kulutusi järgnevate aastate eelarvetele.

Kaasava eelarve suuruseks on 10 000 eurot ning ettepaneku realiseerijaks on Toila Vallavalitsus, kaasates aktiivselt idee esitajaid, et tulemus vastaks ettepaneku esitajate poolt seatud ootustele. Ettepanekud tuleb esitada hiljemalt käesoleva aasta 1. detsembriks, täites vormikohase taotluse (leitav aadressilt http://toila.kovtp.ee/eelarve-ja-majandusaasta-aruanded) ning tuues selle aadressile Pikk 13a, Toila alevik, Toila vald või saates vallavalitsuse e-posti aadressile toilavv@toila.ee.

Esitatud ettepanekuid analüüsib ja hindab vallavanema käskkirjaga moodustatav komisjon, kuhu kuuluvad vastava valdkonna spetsialistid ning kolmanda sektori esindajad, ettevõtjad jt eksperdid. Hiljemalt 2. jaanuariks 2021. aastal suunatakse sõelale jäänud ettepanekud rahvahääletusele, mis sel korral viiakse läbi infosüsteemis VOLIS (http://volis.ee) ning kus saavad hääletuses osaleda vaid Toila valda elama registreeritud 16+ aastat vanad vallakodanikud. Erinevus võrreldes eelmise aasta hääletusega seisneb selles, et enam ei toimu rahvahääletus facebookis. Seda selleks, et tagada parim kohalikest huvidest lähtuva tulemus.

Eelmisel aastal esitati neli ettepanekut ning parima (populaarseima) väljaselgitamine toimus väga tihedas konkurentsis. Kutsume ka sel aastal olema aktiivne nii ettepanekute esitamisel kui hiljem poolehoidjate leidmisel. Läbi kaasava eelarve saab vald infot ka elanikkonna soovidest ja vajadustest mõne avalikus ruumis kitsaskoha lahendamisel ning isegi kui kaasava eelarve hääletustulemus ei pruugi olla lõpptulemuselt positiivne, on ehk vallal muude eelarveliste vahenditega ühtteist võimalik ära teha.

Iga valminud kaasava eelarve objekt saab selle valmimisel infosildi ettepaneku esitaja ja valmisaasta kohta. Kaasavasse eelarvesse võib ettepanekuid esitada iga isik (nii eraisikud, seltsingud, SA/MTÜ-d kui ettevõtjad).

Kuna rahvahääletus viiakse sel korral läbi vaid digitaalselt, siis on kõikidel, kel puudub arvuti kasutamise võimalus, võimalus soovi korral külastada kas valla raamatukogusid või tulla vallavalitsusse, kus abistatakse ID-kaardi või Mobiil-ID vahendusel hääletamisel. Oluline on meeles pidada paroolid, mis ID-kaardi või Mobiil-IDga kaasas käivad.

Elavat ettepanekute esitamist!

Mehis Luus
arendusnõunik

 

Toila Vallavolikogu teated

 Toila Vallavolikogu oktoobrikuu istungil olid arutusel järgmised küsimused:

1. Toila valla kaasav eelarve

2. Mittetulunduslikuks tegevuseks toetuste andmise kord

Määrusega reguleeritakse Toila vallas tegutsevatele mittetulundusühingutele ja sihtasutustele Toila valla eelarvest toetuste taotlemist, taotluste läbivaatamist ning toetuste andmist ja toetuste kasutamise üle järelevalve teostamist.

Toetust antakse kultuuri- ja sporditegevuse, noorsootöö, külaliikumise, seltsitegevuse ja kohaliku omaalgatuse, keskkonnakaitse, turvalisuse, religiooni ja tervise edendamiseks ning muude kogukonna jaoks vajalike teenuste arendamiseks ja korraldamiseks.

Toetuse andmise eesmärk on valla avalikes huvides tegutsevate ja valla elanikele suunatud vabaühenduste tegevuse toetamine ning erinevate huvigruppide vaba aja sisustamise võimaluste mitmekesistamine.

Toetuse liigid

* Tegevustoetus, mida antakse vallas tegutsevatele vabaühendustele põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks, sealhulgas igapäevase tegevuse korraldamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks.

* Projektitoetus, mida antakse vabaühendustele erinevatest fondidest ja programmidest rahastatavate kohaliku omaalgatuse edendamise projektide kaasfinantseerimiseks.

* Ürituste toetus, mida antakse kohalikule elanikkonnale suunatud või kohalike elanike korraldatavate ürituste ja ühistegevuste teostamiseks.

Korra alusel ei toetata:

1) vallavalitsuse hallatava asutuse tegevust (nt huviring, kultuurikollektiivid);

2) valla osalusega sihtasutust;

3) ühendusi, kelle poolt esitatud taotluse sisu ei kattu ühenduse põhikirjaliste eesmärkide täitmisega.

Taotluse esitamine

Toetuse taotlus esitatakse vallavalitsusele etteantud vormil.

Taotlus esitatakse järgmisteks tähtaegadeks:

1) järgmiseks eelarveaastaks tegevustoetuse ja ürituste toetuse saamiseks jooksva eelarveaasta 1. detsembriks;

2) projektitoetuse saamise taotlust võib esitada eelarveaasta jooksul.

Taotlus esitatakse taotleja esindaja poolt allkirjastatult vallavalitsusele.

Tegevustoetuse taotlusele lisatakse taotluse esitamise aastal toimunud tegevused.

Määrusega on võimalik täpsemalt tutvuda Toila valla kodulehel.

Toila valla sporditegevuse toetamise kord

Sporditegevuse toetamise kord Toila vallas reguleerib Toila valla eelarvelistest vahenditest eraõiguslikele spordiorganisatsioonidele (spordiklubi) sporditegevuseks toetuste taotlemist, taotluste läbivaatamist ning toetuste andmist ja toetuste kasutamise üle järelvalve teostamist.

Toetuse andmise eesmärk on valla avalikes huvides tegutsevate ja valla noortele (õpilased kuni 19 eluaastat; tippsportlased kuni 26 eluaastat) suunatud spordiklubide tegevuse toetamine ning spordiürituste läbiviimine.

Avalikes huvides tegutsemine tähendab, et spordiklubi eesmärgid ja tegevus on suunatud laiemale sihtrühmale kui ühingu liikmeskond.

Toetuste liigid: Spordiklubi tegevustoetus; spordiürituse läbiviimise toetus; võistlusel osalemise toetus; tippsportlase tegevustoetus.

Taotluse esitamine

Toetuse taotlus esitatakse vallavalitsusele etteantud vormil, mis on leitav Toila valla kodulehelt.

Taotlus esitatakse järgmisteks tähtaegadeks:

1) Spordiklubi tegevustoetuse taotlus esitatakse järgmiseks eelarveaastaks jooksva eelarveaasta 1. detsembriks.

2) Ürituse, võistlustel osalemise ja tippsportlase tegevustoetuse saamise taotlust võib esitada eelarveaasta jooksul.

Määrusega on võimalik täpsemalt tutvuda Toila valla kodulehel.

TVL

Toila valla noortevolikogu valimised

 

Toimetaja küsib

 Novembrikuus toimuvad taas Toila valla noortevolikogu valimised.

Noortevolikogu on Toila Vallavolikogu juures tegutsev Toila valla noortest koosnev nõuandva õigusega osaluskogu, mis esindab Toila valla noorte huve ja tegutseb vabatahtlikkuse alusel.

Küsisin praeguse noortevolikogu esimehe Siim Kullamäe käest, kas Toila valla noored on aktiivsed valla elu küsimustes kaasa rääkima, kuidas on kulgenud noortevolikogu esimese koosseisu töö ja millega on noortevolikogu tegelenud?

„Noortevolikogu esimene koosseis näitas ära selle, et Toila valla noored on vägagi aktiivsed kaasa rääkima valla tasandil end puudutavates küsimustes.

Esimene koosseis oli mõeldud meile justkui sisseelamiseks, aga selle ajaga jõudsime ka palju ära teha. Näiteks korraldasime koostöös Eesti Noorteühenduste Liiduga noortele paneeldiskussiooni ja teist aastat järjest korraldame ka osaluskohvikut. Kahe aasta jooksul oleme õppinud väga palju ürituste korraldamisest, sellest kuidas kohalik omavalitsus töötab ja paljugi muud kodanikuühiskonnast.”

Lugupeetud Toila valla eakad!

 

Ei tulnud sugugi kergelt juhatuse otsus oktoobrikuu teisel kolmapäeval, 14. oktoobril seekord mitte korraldada populaarset Rahvusvahelise Eakate Päeva tähistamist Jõhvi Kontserdimajas.

Ootasime viimase hetkeni, et äkki olukord koroonarindel muutub ja inimesed julgevad kodust välja tulla – aga ei – hoopis hullemaks läks! Kuna keegi pole andnud juhatusele õigust riskida 400 pensionäri tervise, et mitte öelda eluga ja me kõik oleme seaduskuulekad, hoides nii ennast kui teisi – oli otsus üksmeelne. Samas teades, et suhtlemisvaegus tekitab kibestumist ja eakate inimeste soov kohtuda, suhelda ning miks mitte ka tantsida omaealiste teekaaslastega on suur, oleme teatud tingimustel valmis ürituse siiski korraldama kuskil aprilli lõpus. Ikka selleks, et te ei jõuaks enne aiamaadele, peenarde vahele ära kaduda! Selleks peaks olukord Ida-Virumaal olema stabiliseerunud, ning soovitavalt ka vaktsiin olemas, kusjuures eakatele tasuta.

IVPÜ tänukirjad koos väikese kingitusega tublimatele, kelle väljasõelumises osalesid nii valla juhtkond, sotsiaaltöötajad kui seltsingute juhid, anname aga võimalikult pidulikult veel selle aasta jooksul kindlasti kätte. Toila vallast saavad tänukirjad Rimma Bolozerskaja, Helgi Markus, Selma Kullamäe, Ene Jaagand, Aime Raudsepp, ja Aino Rande.

Soovides eakatele kõike head ja eriti tervist, tunnustan teid, et olete valinud etteotsa ilmselt õiged inimesed, sest Toila valla stabiilsus ja edusammud on muljetavaldavad!

Pöördun veel teie poole palvega võimaluse korral külastada hea akustikaga Jõhvi kontserdimaja üritusi, sest eestlasi on meie linnades vähe. Pärast on piinlik esinejate ees kui saal on pooltühi. Samuti mõjub kuidagi õõnsalt hilisem hädaldamine – miks meie juurde ei tulda!

Kasutades juhust, tänan valla juhtkonda osutatud kaasabi ja toetuse eest!

Kaarel Pürg

Ida-Virumaa Pensionäride Ühendus

juhatuse esimees

Eriolukord tõi sotsiaalvaldkonda riigi, kohalike omavalitsuste ja eraettevõtete uusi koostöövorme

 

2020. aastal meid ootamatult tabanud koroonaviirus tekitas senikogematu olukorra, kus paljud eestimaalased, aga eelkõige riskirühmadesse kuuluvad inimesed, pidid sulguma oma kodudesse ja isegi poes käimine muutus mittesoovitavaks. See oli väljakutse kogu sotsiaalvaldkonnale, kuid keerulisse olukorda sattunud inimeste abistamise vajadus tõi kaasa palju innovaatilisi mõtteid ja lahendusi. Selles olukorras hakkasid omavalitsused otsima koostöövõimalusi kaupluste ja kaubanduskettidega ning oluline on, et neid tegevusi jätkataks ka tulevikus.

Elanike hoidmiseks ja abistamiseks olid omavalitsused sunnitud välja mõtlema uusi koostöövõimalusi erasektoriga. Suurlinna puhul võib hea näitena välja tuua Tallinna linna ja Harjumaa ning kaubakett Selveri koostöö, kus ehitati üles vanemaealiste ja hooldustöötajate nn poes käimise vältimise süsteem. Hooldustöötaja abiga sai e-Selveri eraldi sotsiaalabi vajavatele inimestele loodud liidese kaudu tellida koju toitu ja kauba saajal ei olnud vaja muud teha, kui toidupakk vastu võtta. Sellega hoiti kokku hooldustöötaja poeskäigu aega ja boonusena langes ära ka raskete kottide tassimise vajadus, mis jättis rohkem aega abivajajaga suhtlemiseks. Kohalik omavalitsus arveldas kaubaketiga, sotsiaaltöötaja abivajajaga ja nii said inimesed kodust väljumata oma toidu lauale ning kullerteenuse eest tasus kohalik omavalitsus.

Selline lahendus meeldis väga ka omavalitsusele, lahendust peeti kaasaegseks, sotsiaaltööle kuluvat aega ja ressursse säästvaks ning mugavaks ja turvaliseks, kuna kaubaketile sai tasuda ka viiteajaga. Selveri nägemusel oli aga tegemist mugava ärilahendusega, mis tagas stabiilse klientuuri. Vaatamata sellele, et tegemist oli pilootprojektiga, telliti läbi e-poe hooldustöötaja abiga toitu 45% koduteenuse kliendile. Projektiga alustati märtsi lõpus ning käivitamiseperioodil lihviti süsteemi ja likvideeriti ka viimased puudused ning ebakõlad. Tippajal, maikuus tehti oste 24 817 korral, suve ajal langesid numbrid 6000 ostuni, kuid septembrist alates lähenevad numbrid jälle 9000le. Pea samalaadse lahendusega on Tallinna ja Harjumaa omavalitsused koostööd tegemas ka E- Prisma ja Barboraga.

Nende sotsiaalasutuste ja kaubanduskettide koostöö jätkub ka pärast eriolukorra lõppu ja toimib kasvavas trendis tänaseni.

Sarnaseid uuenduslikke tegutsemise näiteid võib tuua ka Hiiumaa valla ja Coopi koostööst, Põhja Sakala vallast ja mujalt üle Eesti. Need on head näited, mis võiksid olla eeskujuks, et ka teised kohalikud omavalitsused käivitaksid ja võimalusel alustaksid sarnaseid tegevusi.

Ka riigil ja tema strateegilisel partneril Toidupangal on võimalused abivajajate aitamiseks.

Riik on kohalike omavalitsuste abiga riikliku toimetulekutoetuse kaudu saanud toetada inimesi, kes on abi saamiseks esitanud kohalikule omavalitsusele vastavasisulised taotlused. 2019. aastal sai toimetulekutoetust, sõltumata toetuse saamise kordade arvust aasta jooksul 18 719 inimest, mis on ligi 1,4% Eesti elanikest. Lisaks toetatakse puudust kannatavaid inimesi ka päästetud toidu ehk annetatud toidu abil. Igal nädalal saab sellist abi 9000 inimest üle Eesti. 2019. aastal jagati Toidupanga vahendusel abivajajatele 1,4 miljonit kilogrammi toitu. Ka teised heategevusorganisatsioonid on Toidupanga partneritena kogu südamega puudust kannatavaid inimesi abistamas.

Kui seni oli Eestis suhtelises vaesuses elavate inimeste arv juba pea 300 000, siis Toidupanga ja kohalike omavalitsuste andmetel annavad abivajajad endast rohkem märku ja nende arv on kasvutrendis. Samas näitavad andmed, et üles on leidmata paljud inimesed, kes endale ja oma perele igapäevaselt kvaliteetset toitu lubada ei saa. Kõik inimesed ei jõua kohaliku omavalitsuse ukse taha – tihti on probleemiks kas valehäbi, kartus oma abivajadustest teistele rääkida, aga ka teadmatus, et abi on võimalik saada. Hea meel on selle üle, et abi pakkujaid ehk annetajaid on juurde tulnud. Kuid abi tuleb tagada kõikides Eesti piirkondades ja siin on meil kindlasti arenguruumi.

Toila vald sündis 2017. aastal, kui haldusreformi käigus ühinesid kolm omavalitsust, mis pidid hakkama koos elama, toimetama ja arenema. Selleks oli vaja välja töötada ühtsed reeglid, arusaamad ja meetodid, kuidas koos panustada kohaliku omavalitsuse arengusse. Sotsiaalvaldkonnas hakkasid sotsiaaltöötajad kohandama kohalike omavalitsuste toetuste- ja teenuste süsteemi ning otsima parimaid viise ja vorme sotsiaaltöö korraldamiseks.

Koostöös valla allasutustega, kogukonnaliikmetega, kolmanda sektoriga märgatakse ja toetatakse vallas abivajajaid. Koostöö algatajateks on sotsiaalvaldkonna töötajad, kes loovad turvalise võrgustiku erinevate eluvaldkonna esindajatega. Koostöö põhimõtteks on märgata abivajadust ja edastada informatsioon abistajateni.

Toila vallas elab 64-100 aasta vanuses inimesi 1170 ehk 24,7% kogu valla rahvastikust, kes erineval aastaajal vajavad suuremal või vähema määral kõrvalist abi. Seega on erinevate toetavate sotsiaalteenuste loomine ja arendamine hädavajalik.

Sotsiaaltöötajad hindavad kodukülastuse ajal eluoluga seotud asjaolusid: kuidas inimene liigub ja kui kaugel asuvad kauplus, apteek, naaber, lähedased, kas ja kuidas saab iseseisvalt hakkama hügieenitoimingutega, kas ja millised on sooja toidu valmistamise oskused, võimalused. Oluline on ka see, kas ja kuidas on võimalik teistega suhelda. Samuti kontrollitakse, kas ja kuidas saab inimene hakkama eramajas elades, kas on abi vaja pesupesemisel ja koristamisel. Vaadatakse, kas kortermajas elamine on võimetekohane, kas abivajajal on tervise- või hoolekandeprobleeme.

Seega saavad riik ja kohalikud omavalitsused üheskoos inimeste heaks veel palju ära teha. Tähtis on õppida üksteiselt ja vahetada kogemusi ning neid siis ellu viia. Kindlasti on igal vallal oma nägu ja omad viisid abivajajate leidmiseks ja toetamiseks. Eriolukord pani meid küll kiiremini tegutsema, aga oluline on, et me hooliks ja jätkaks tegevusi ja inimestele abi pakkumist ka tulevikus ja pärast kriisi lõppu.

Suur ja oluline abi toimetulekul on Euroopa Liidu ja Toidupanka poolt pakutav toiduabi.

Toila valla sotsiaalosakonna poolt korraldatud toiduabi Jõhvi Toidupangast on käesoleval aastal saanud 66 toimetulekuraskustes inimest. Lisaks veel need, kes on ise Toidupanga poole pöördunud. Euroopa Liidu toiduabi jagatakse kaks korda aastas. Seda saavad kohaliku omavalitsuse toetuste ja riikliku toimetulekutoetuse saajad. Sel aastal on Euroopa Liidu toiduabi saanud ~50 inimest. Sügisene toetusvoor algas 28. oktoobril ja kestab koos järeljagamisega 24. detsembril.

Sotsiaalosakond palub märgata üksi elavaid eakaid inimesi ning abivajajatest teada anda sotsiaalosakonna telefoninumbritel.

Tea Varrak

Nõunik

Sotsiaalministeerium

Lea Rand

Toila Vallavolikogu sotsiaalkomisjoni esimees

Info sotsiaalteenuste ja toiduabi küsimustes:

Sotsiaaltöö spetsialist Kersti Tammesaar +372 53316693; kersti.tammesaar@toila.ee

Sotsiaaltöö spetsialist Krista Kool +372 53419885; krista.kool@toila.ee

Vältimatu sotsiaalabi osutamiseks palume kontakteeruda telefoni või e-posti teel.

Sotsiaaltoetuste avaldusi s.h. toimetulekutoetuse avaldusi saab esitada ka kontaktivabalt Toila vallamaja  postkasti, mis asub vallamaja sissepääsu eesruumis. Kohtla-Nõmme ja Kohtla teenuskeskuste ning Voka sotsiaali postkastid asuvad sissekäigu ees. 

Jäätmeinfo

 

Pakendikonteinerisse (sh segapakendikonteinerisse) sobivad:

• klaaspakendid, nagu ühekordselt kasutatavad klaaspudelid (pandimärgita); klaasistkonservipurgid; värvitu klaastaara; pruun ja roheline klaastaara; muu värviline klaastaara (nt siirupi või õli klaasist pudelid).

• metallpakendid, nagu konservikarbid; metallist joogipurgid; alumiiniumalused; alumiiniumkaaned; pudelite ja purkide metallist kaaned.

• plastpakendid, nagu kiled ja kilekotid; plastjoogipudelid; plastpakkekarbid; piimatoodete ja margariinikarbid; polüstüreenist pakkekarbid ja -alused; pakkimisalused; kehahooldus- ja pesuvahendite pudelid (nt šampoonipudelid); toiduainete plastpudelid (näiteks õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid); plastkanistrid; plastist pakkekastid; tetrapakendid, nagu tühjad ja puhtad tetrapakendid (näiteks veini-, piima-, jogurti- ja mahlapakendid), muud puhtad tetrapakendid.

Tähelepanu!
Kõik pakendid peavad olema tühjad, puhtad (vajaduse korral loputatud) ja kuivad. Võimalusel tuleb pakendijäätmed kokku pressida. Alumiiniumfoolium (näiteks hõbepaber) tuleb visata olmejäätmete konteinerisse. Klaaspakendil olevad sildid võivad külge jääda.

Konteinerisse ei tohi panna:

• aknaklaasi, autoklaasi, tulekindlat klaasi, klaasmooduleid;

• keraamikat, optilist klaasi, portselani, peegliklaasi;

• laua- ega kööginõusid; ohtlike ainete pakendeid (nt kodukeemia pakendid; liimi-, värvi- ja lahustipakendid); aerosoolipudeleid (ohtlik pakend - nt õhupuhasti või juukselaki pakendid);

• määrdunud ja jääke sisaldavaid pakendeid;

• mänguasju, kummist tooteid;

• valgustuspirne; muid plastesemeid (nt aiatoolid ja plastakende raamid);

• vanu riideid ja jalanõusid; ehitusprahti;

• olmejäätmeid, biojäätmeid; aia- ega haljastusjäätmeid.

Paberi ja papi, paber- ja kartongpakendite konteinerisse sobivad:

• papist munakarbid;

• raamatud (kõvaköitelised raamatud ilma kaanteta);

• pildiajakirjad; kataloogid;

• reklaammaterjalid, prospektid, brošüürid; kirjutus- ja koopiapaber; vihikud, töövihikud, paberist ja papist kaustikud, trükiga ja puhas kirja- ning joonistuspaber;

• ajakirjad;

• ajalehed; ümbrikud; pakkepaber; paber- ja pappkarbid (pakendid);

• pappkastid, jõupaber, paberkotid.

Tähelepanu!

Konteinerisse kogutavad materjalid peavad olema puhtad ja kuivad.

Konteinerisse ei sobi:

• määrdunud ja vettinud paber;

• kile;

• teibid, kleebised;

• majapidamispaber;

• ühekordsed nõud

• foolium- ja kopeerpaber;

• ehituspaber;

• vahtplast;

• papp ja paber, mis sisaldab muud materjali, nt fooliumi, kilet vmt (nt piima- ja mahlapakid).

  Koduses majapidamises ülejäävad terved ja kasutuskõlblikud esemed (toimiv tehnika, aksessuaarid, hobivahendid, raamatud, mänguasjad, nõud jne) saab annetada Jõhvis Pargi keskuses (Puru tee 1, Jõhvi) asuvasse Uuskasutuskeskuse kauplusesse.

MTÜ Uuskasutuskeskus tegeleb uuskasutuse edendamisega, eelkõige kahel viisil: puhaste ja kasutuskõlblike asjade suunamisega uuesti ringlusesse ning võimaluste otsimisega kuidas vanale asjale anda uus elu.
Rohkem informatsiooni (asukoht, lahtiolekuajad, vastuvõetavad esemed jne) MTÜ Uuskasutuskeskuse koduleheküljel.

TVL

Muudatused koerte ja kasside pidamise eeskirjas

Jõustunud on Toila Vallavolikogu 22.08.2018 määruse nr 21 „Koerte ja kasside pidamise eeskiri” muudetud redaktsioon.

Juhime teie tähelepanu, et uues redaktsioonis on olulisi muudatusi:

• Aiandus- ja suvilaühistute territooriumil tuleb lähtuda lemmiklooma pidamisel lisaks käesolevale eeskirjale ka aiandus- ja suvilaühistu põhikirjast, kodukorrast ja muudest ühistu haldamist käsitletavatest dokumentidest.

• Hulkuva looma pikemaajalist (kestusega üle 1 kuu) söötmist ja jootmist ning samaaegselt igasuguste võimaluse loomist looma viibimiseks oma elu- ja kõrvalruumides või õuealal, aga ka korterelamu üldkasutatavates ruumides või õuealal ning aiandus- ja suvilaühistute territooriumil, käsitletakse loomapidamisena. Sellisel juhul laienevad nimetatud isikule loomakaitseseadusega ja käesoleva eeskirjaga loomapidajale pandud kohustused. Nimetatud kohustust ei teki kui isik on hulkuvast loomast koheselt teavitanud vallavalitsust

Juhime tähelepanu, et lemmiklooma on lubatud pidada loomapidajale kuuluvas või tema valduses olevas ehitises, korteris, individuaalelamus, kinnisel, piiratud või tähistatud territooriumil (tarastatud hoovid, aiad jne; välja arvatud rõdud ja lodžad) nii, et oleks välditud inimestele või loomadele kallaletungi võimalus ning kaaselanike rahu rikkumine.

Palun jälgige, et teie kassid jääksid ööpäevaringselt kinnisele ja piiratud territooriumile.

Eeskirja terviktest on kätte saadav aadressil: https://www.riigiteataja.ee/akt/408102020007

TVL 

Kukruse polaarmõis tähistas 10. sünnipäeva

Foto: Matti Kämärä

Kümme aastat tagasi uksed avanud Kukruse mõis tähistas seoses koroonapandeemiaga sünnipäeva tagasihoidlikult, kuid tasuta avatud uksed tõi majja üle poolesaja inimese.
Kukruse polaarmõis, kus 1. oktoobril kümme aastat tagasi avati von Tollide perekonnast rääkiv ekspositsioon on aastate jooksul oma majas vastu võtnud ligikaudu 100 000 külalist.

Ehkki põhiekspositsioon ei ole kümne aastaga muutunud, on muutunud lood ning detailid mida majas räägitakse. Kui me varasemalt keskendusime just Eduard von Tolli Sannikovi maa otsimise retkele, siis nüüd räägime polaaravastustest laiemalt. Seda aitavad meil teha toredad kelgukoerad
Vixen, Luna ja Athena, kes on külastajate seas väga populaarsed. Just lastele ja noortele on polaaravastuste lugu läbi toredate ja mängulustlike koerade palju toredam rääkida. 
Kelgukoertest partnereid otsisime pikka aega ning meie õnneks leidsime nad kohe meie mõisa lähedalt, Peeri külast, kus nad Guido Tellise ja Maarika Antonovi peres oma rõõmsat igapäevaelu elavad ning tellimise korral mõisa lapsi ja peresid rõõmustava sõidavad. 

 
Kukruse polaarmõisa näol pole tegemist muuseumi, vaid ekspositsiooniga, kus keskmes pole mitte vanad ja väärtuslikud asjad, vaid lood. Ehkki me ütleme, et me räägime oma majas eelkõige baltisaksa ja polaaravastuste lugu, siis tegelikult on huvitavaid ja olulisi lugusid meil veelgi.
Näiteks Eesti põlevkivi lugu, sest põlevkivi kaevandamine ja tööstuslik kasutamine on alguse saanud just meie mõisast ning Eesti esimene põlevkivikarjäär on meie majast lühikese jalutuskäigu kaugusel. 
Loomulikult on meie ekspositsiooni üheks oluliseks ja väga armastatud osaks need ruumid, kus saab ise midagi teha. Nii saab meil jätkuvalt proovida tuši ja sulega kirjutamist, pitsati panekut. Kõige populaarsem on siiski rõivaste proovimine. Nende valikut oleme viimase paari aasta jooksul kasvatanud ning nii saabki lisaks moeajaloo lühikursusele meil proovida kõiki karkassitüüpe, mida läbi ajaloo kleitide all on kantud. 
Laste hulgas teeb meid populaarseks ja armastatuks meie mängutuba, mis on heaks täienduseks kõikidele meie poolt pakutavatele lasteprogrammidele. 
Lastele mõeldud eriprogramme teeme aasta jooksul mitmeid. Ehkki sellel aastal, kus viiruserisk väga suur, on lastele mõeldud üritused koomale tõmmatud, avame vahetult enne jõule oma majas jõuluvana kontori ning pakume lõbusat programmi, kus jõuluvana tuules saab teha mitmeid
toredaid ja põnevaid asju. Ja loomulikult ohjeldamatult palju mängida. 

Uuena loodame heade ilmastikutingimuste korral pakkuda ka koerarakendiga sõitu, mistõttu peab polaarmõis sellel aastal pöialt, et tuleks ilus ja lumerohke talv.  
Kukruse Polaarmõisa kelgukoerad on väga populaarne atraktsioon just lastega perede seas.

Kultuuripärand ja omavalitsus

 

27. oktoobril said Kohtla-Nõmme Rahvamajas kokku ajaloo- ja pärandihuvilised, et kohtuda Muinsuskaitseameti peadirektori Siim Raiega. Siim Raie rääkis teemal „Kultuuripärand ja OV – kohalik identiteet, planeeringud, muinsuskaitsealade kaitsekorrad ja toetused.”

Toon lugejateni mõned mõtted ja teemad, millest kohtumisel juttu oli.

See, mis meieni on jõudnud, näitab, kuidas varem elati. See, mille meie endast järele jätame, näitab tulevastele põlvedele, kuidas meie elasime. Pikas vaates on kohtadel, millel on tugevalt eristuv identiteet, suurem tõenäosus edeneda, kui kohtadel, millel seda pole. Iga paik peaks välja selgitama oma tugevaimad, eristuvad omadused ja neid arendama.

Kultuuri on raske sõnadesse panna, aga oma identiteedi sõnastamiseks tuleb seda teha. Kultuur on kõik see, mis jääb alles ka siis, kui valitsus enam ei toimi – inimeste vahelised tähenduslikud seosed. Kultuurilised on kõik need tegevused, mis loovad ja levitavad tähendusi, need nähtused, mida on võimalik tõlgendada ja mõista.

Kas kogu kultuur peab säilima? Säilitame neid objekte, nähtusi, mis on meie jaoks olulised, „omad”. Kultuuripärand säilib ainult siis, kui see omab tänase generatsiooni jaoks tähendust, säilitada tasub seda, mida väärtustame.

Pärandi hoidmisel ja säilitamisel on oluline kogukonna roll – inimest ja kogukonda kujundab ja liidab ühine tegevus. Majad ja paigad saavad korda, kui sellega tegeldakse. Ühine tegevus liidab rohkem, kui millestki rääkimine.

Milline on riigi ja kohaliku omavalitsuse roll kultuuripärandi hoidmisel?

Pärandi määratlemine, võimekuse ja teadlikkuse kasvatamine, pärandi kättesaadavaks tegemine, kasutuses hoidmine, arendamine ja säilitamine, haldamine ja administreerimine.

Mis on muinsuskaitsealade/miljööalade eesmärk?

Ajaloolise linna/küla kui terviku säilitamine – uue esiletulekuks on oluline, et materiaalne minevik on säilinud; esiletoomine – olemasoleva eelistamine; kasutus – säilivad need objektid, mida kasutatakse; kestlik arendamine – meie tänased otsused ei tohi piirata tulevasi valikuid.

Siim Raie rõhutas, et säilitamine ja arendamine käsikäes on võimalik – muinsuskaitse on muutuste juhtimine. Eesmärk pole millegi iga hinna eest hoidmine, säilitamine, vaid tarkade ja läbikaalutud muutuste tegemine.

Kuna inimesed tahavad oma elukeskkonna kujundamisel kaasa rääkida, siis peaks iga planeering käsitlema kogu planeeritaval alal olevat kultuuripärandit, mitte ainult seda, mis on riigi kaitse all.

Kogukonnatunnet on võimalik tekitada ka geograafilise määratlusega ehkki tänapäeval on olukord võrreldes varasemaga muutunud – meie seotus konkreetse kohaga väheneb. Kuid mingi geograafiline „ankur” ikka jääb – kõik sõltub inimesest ja oma elu mõtestamisest. Ühised tegevused on need, mis liidavad.

Kohtumisel osalejad juhtisid tähelepanu ka Kohtla-Nõmme teemadele ja jutuks tuli barakiasum aastast 1938, mis on ainulaadne ja ehedalt säilinud. Tekkis küsimus, kas see võiks olla samuti miljööväärtuslik ala. Siim Raie arvas, et seda võiks kaaluda, kuid samas ütles ka, et elukondliku kinnisvara kaitse alla võtmine on väga keeruline, ning enne ettepaneku tegemist millegi kaitse alla võtmiseks tuleb kirja panna, mis selle objekti juures väärtuslikku on.

Kohtumise kokkuvõtteks võib öelda, et kui me tuleme toime mineviku mõtestamise ja säilitamisega, siis saame hakkama ka määramatusega tulevikus.

Lea Rand

Täieõiguslikud gümnasistid

 

Millal Toila Gümnaasiumi 10. klass sündis – seda täpselt ei teagi? Kas siis, kui vajalikud dokumendid kooli toodud või hoopis 1. septembril 2020 esimeses klassijuhatajatunnis?

Mõlema variandi puhul on selge see, et 10. klassis õpib hetkel 17 noort, kes lisaks õppetööle tegelevad paljude huvide ja hobidega, nagu näiteks sport, kunst, enesekaitse, rahvatants, laulmine, etlemine jne.

Viimasel ajal on saanud kombeks, et meie kooli tulevad õpilased ka kaugemalt, küllap meelitab neid kohale imekaunis kohas asuv eestikeelne väike kool, mis tagab hea akadeemilise hariduse ning väga huvitavad ja populaarsed valikained, millega saab tutvuda kooli kodulehel.

Kuigi oleme koos olnud ainult ühe trimestri, tunneme juba, et kasvame kokku. Tekkinud on uued liidrid, õnneks positiivsed ning vaimukaima tiitli pärast käib noormeeste vahel tõsine võitlus. Tõsi küll, üks miinus on ka, vahetundides on meie klassis kuulda vene keelt, sest kaheksa õpilase kodus on just see emakeeleks, aga selle probleemiga tegeletakse, eriti agaralt kutsuvad meid korrale õpetajad.

Meie esimene ühine ettevõtmine oli 18. septembril maailmakoristuspäeval osalemine.

Koristusalaks oli kooli juurest Pühajõe kalmistule viiv tee. Meeleolu oli lõbus ja tegime veidi ulakusi. Olime alguses kurvad ja üllatunud, et leidsime nii vähe prügi, aga hiljem taipasime, et tegelikult oli see väga hea. Huvitavaks momendiks oli leida maanteeposti seest tühje pudeleid. Meie prügisaagi hulka kuulusid kasutatud tubakatooteid, üksik kinnas, traadid, pudelid, pakendid, plastiktükid jne. Meie arvates oli ettevõtmise idee hea, aga teostus andis veidike soovida. Murettekitav oli, et korjasime prügi uutesse kilekottidesse ühekordsete kummikinnastega ehk teisisõnu prügi eemaldades, tekitasime ise samuti prügi, kuigi loomulikult palju vähem. Oleme ühel meelel, et see projekt võiks saada meie kooli traditsiooniks, kuid siis tuleks mõelda detailid läbi (pikem koristusaeg, keskkonnasõbralikud koristusvahendid jne).

1. oktoobril käisime koos 8. klassiga Rakvere Teatris etendust „Verikambi“ vaatamas. Muljed olid erinevad, kellegi arvates õudne, kellegi arvates väga põnev, kellegi arvates lõpp oli igavavõitu – kuid kokkuvõttes ei kahetsenud seda kultuurset ajaveetmist keegi. Meil oli samal ajal rebaste nädal ja sellel päeval olime piinamisest priid.

28. septembril algas ja 2. oktoobril lõppes Toila Gümnaasiumis rebaste nädal, mil 10. klassi õpilased ristiti rebasteks. Saime kõik endale jumalad, keda austada ja vinged kostüümid selga. Kostüüme oli seinast seina, kellest sai laibatükeldaja, kellest karateka ja kellest murueit. Meid kaunistasid mitmed aksessuaarid nagu nt veekanister, kohver, labidas, kingast koduloom jne. Peakatete valikusse kuulusid ujumismüts Iisraeli logoga, sombreero, piraadimüts, kübar jne.

Igal hommikul toimus võimlemine, mida viis läbi iga päev erinev rebane ja kui kätte oli jõudnud söögivahetund, pidime enne söömaasumist laulma söögipalvet. Meie jumalad kostitasid meid mitmete delikatessidega (nt imejook, mis sisaldas tomatimahla, kurgivedelikku, küüslauku ja kirsisiirupit) ja jagasid meile käske, mida pidime täitma.

Peale selle korraldati meile tantsulahinguid ja erinevaid „retsimismänge“. Kuid kõik need raskused olid seda väärt, sest nädala lõpus andsid jumalad meile pidulikult üle väga kaunilt kujundatud tunnistused ja tõid ka kringlit. Ja nii saidki meist täieõiguslikud gümnasistid.

10. oktoobril käis meie klassi õpilane Mats Peetsalu omaloomingut esitamas Koeru kultuurimajas, kus tähistati Kalju Lepiku 100. sünniaastapäeva. Lisaks lavakogemusele ja võistlusmomendile oli krooniks kohtumine Kristiina Ehiniga. Matsi luulet loodame peagi leida raamatust ja usume, et tema loomingust saab osa terve koolipere.

Meid ootab ees veel hulk üritusi, kuid novembrikuus võib meie klassist üheksat õpilast näha lava peal või lava taga lausa viiel korral, sest kõik on seotud muusikalietendusega „MUUSIKAL KUTSUB TEID VEEL…“.

Oleme õnnelikud ja rahul, et valisime edasiõppimiseks just Toila Gümnaasiumi.

10. klassi õpilased

Toila vallas, Kabelimetsa külas, Tuule kinnistu detailplaneeringu avalik väljapanek

Toila Vallavalitsuse 02.04.2018 korraldusega nr 80 „Toila vallas, Kabelimetsa külas, Tuule kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine”. algatati OÜ EramuEkspert 04.12.2018 taotluse alusel Toila vallas, Kabelimetsa külas, Tuule kinnistul (katastritunnus 32002:004:0041, reg nr 4644908 , maa sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 3,18 ha ) detailplaneeringu koostamine.

Planeeringualal hooned puuduvad.

Koostatav detailplaneeringu on kooskõlas Kohtla Vallavolikogu 28.09.2012 määrusega nr 32 kehtestatud Kohtla valla üldplaneeringuga.

Keskonna mõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lg 1 alusel keskkonnamõjude strateegilist hindamist ei algatatud.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maaüksusele määratud maa sihtotstarbe muutmine, maaüksuse kruntideks jaotamine, elamute hoonestusalade määramine, krundi ehitusõiguse määramine, tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine, ehitise ehituslike tingimuste määramine, ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine, liikluskorralduse põhimõtete määramine ja haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

Detailplaneeringu projekti on koostanud Hendrikson & KO, reg nr 10269950 .

Detailplaneeringu projekt on kooskõlastatud Päästeameti Idapäästekeskuse ohutusjärelvalve, Muinsuskaitseameti ja Elektrilevi OÜ poolt.

Detailplaneeringu projektile esitatud arvamuste arutelu toimus 17.09.2020.

Toila Vallavalitsuse 13.10.2020 korraldusega nr 300 on detailplaneering vastu võetud ja suunatud avalikule väljapanekule.

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 05.11.2020 kuni 20.11.2020. Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda Toila vallamajas aadressil Pikk 13a ja Toila valla veebilehel https://toila.kovtp.ee/et/detailplaneeringud

Detailplaneeringu avalik arutelu toimub 09.12.2020 kell 15:00 Toila vallamajas aadressil Pikk 13a Toila alevik Toila vald.

Informatsioon detailplaneeringu kohta: Toila valla maakorraldaja Hannes Kohtring tel 3369 546 hannes.kohtring@toila.ee. 

Toila valla korrigeeritud üldplaneeringu ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek

 Toila valla korrigeeritud üldplaneeringu ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek toimub 16. novembrist kuni 15. detsembrini 2020.

Planeeritavaks alaks on haldusreformi tulemusena Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme valla ühinemisel moodustunud Toila valla territoorium.

Toila valla üldplaneeringu eesmärk on Toila valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja üldiste arengusuundade määratlemine, maakasutuse ja ehitustingimuste seadmine ja täpsustamine ning seeläbi Toila vallast atraktiivse elamis- ja ettevõtluspiirkonna kujundamine.

Üldplaneeringuga paralleelselt viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis toob välja planeeringu elluviimisega kaasnevad võimalikud strateegilised mõjud ning esitab vajalikud leevendusmeetmed. Keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused kajastuvad üldplaneeringu lahenduses.

Materjalidega on võimalik tutvuda Toila valla kodulehel https://toila.kovtp.ee/et/uldplaneering ning esmaspäevast kuni neljapäevani 9.00-15.00 Toila Vallavalitsuses (Pikk 13a, Toila alevik)

Avaliku väljapaneku ajal (16.11-15.12.2020) saab esitada kirjalikke ettepanekuid ja küsimusi Toila Vallavalitsuse aadressile toilavv@toila.ee või Pikk tn 13a, Toila alevik, Toila vald 41702.

Avalik arutelu toimub kolmapäeval, 27. jaanuaril 2021 10.00-12.00 Toila seltsimajas (Pikk tn 41 Toila alevik )

Toila valla kergliiklusteede arendamine

 Kohtla-Nõmme ja Kohtla küla ühendamine Kohtla-Järvega. 2021. aastal alustab Toila vald MATA (Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede) programmi toel projekteerimist Kohtla-Nõmme aleviku ja Kohtla küla ühendamiseks Kohtla-Järve Ehitajate tee kergliiklusteega, mille eeldatav maht koos harulõikudega saab olema ca 4,8 km. Planeeritava kergliiklusteega tagatakse vallaelanikele parem ligipääs Kohtla-Järvele ning Kohtla-Järve elanikud jõuavad seeläbi lihtsamini ka Kohtla-Nõmme rongipeatusesse. Kergliiklustee väljaehitamine jääb ootama Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021-2027 toetusvahendeid.

Toila-Jõhvi kergliiklustee. Toila Vallavalitsus on tänaseks kooskõlastanud kõikide asjasse puutuvate ametkondadega trassilõigu ning kohtunud kergtee koridori jäävate maaomanikega. Hetkel kaalutakse lähtuvalt maaomanike ettepanekust veel alternatiivset teekoridori ning veel aasta lõpul soovitakse alustada projekteerimisega. Projekteerimist toetati riigikogu liikme poolt esitatava regionaalsete investeeringute andmise toetusmehhanismist (katuserahast). Kergliiklustee eeldatav maht saab olema ca 4,7 km. Kergtee väljaehitamine jääb ootama Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021-2027 toetusvahendeid, sihituna Jõhvi/Kohtla-Järve linnapiirkonna arendamise programmi.

Voka-Oru rongipeatuse ühendamine kergliiklusteega. Tegemist Kohtla-Järve linna ja Toila valla ühisprojektiga, millega soovitakse ühendada Oru linnaosa Oru rongipeatus Voka alevikuga, mille trassikoridor kulgeks läbi Voka küla. Projekteerimisega alustatakse 2021. aastal, kus eeldatav maht on ca 5 km. Kergtee väljaehitamine jääb ootama Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021-2027 toetusvahendeid.

Jaama tn kergliiklustee Kohtla-Nõmmel. Toila vald on saanud toetust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kohaliku tee ehitamise juhtumipõhise investeeringutoetuse programmist, mille käigus rekonstrueeritakse 2021. aasta kevadel koos Jaama tänavaga (Kooli ja Jaama tn ristmikust kuni Eesti Kaevandusmuuseumini) ka Jaama tänava kergliiklustee. Tee rekonstrueerimise juurde kuulub ka uue tänavavalgustuse rajamine toodud lõigul.

Mere pst kergtee Toila Oru pargis. Mere pst kergliiklustee kulgeb Oru pargi kohvikust kuni rannaalani (kogupikkusega 0,7 km) ning võimaldab likvideerida tänase olulise kitsaskoha, kus jalakäijad jagasid teed sõiduautodega. Käesolevaks hetkeks on kergliiklustee projekteeritud ning hankemenetlusega alustatud, valmima peaks see 2021. aasta jaanipäevaks. Rajamist toetatakse riigieelarve nö koroonatoetusest.

Hetkel käib tihe töö ka Toila valla üldplaneeringu koostamise kallal, kus ühe alalõiguna käsitletakse kogu valla sisest kergliiklusteede võrgustikku. Üldplaneeringu eskiisi avalikul väljapanekul (perioodil 16.11-15.12.2020) on kõikidel võimalus sellesse ettepanekuid esitada, k.a. ka kergliiklusteede osas, sest just see dokument koos arengukavaga saab olema järgnevate kergliiklusteede investeeringute aluseks. Arengukavasse tehtud kergliiklusteede ettepanekud kaalutakse läbi volikogu komisjonides ning lülitatakse arengukavasse vaid juhul, kui nende realiseerimine ka reaalselt võimalik on, hinnates valla enda eelarve võimekust ja Euroopa Liidu toetusmehhanismide kaasamise tõenäosust.

Mehis Luus
arendusnõunik

Saame tuttavaks

 

Seekord saame lähemalt tuttavaks Toila Gümnaasiumi huvijuht-projektijuhi Marleen Hõrakuga.

Kes Sa oled ja kust tuled?

Olen Marleen ja hetkel tulen Jõhvist.

Öeldakse, et me kõik tuleme lapsepõlvest. Kus möödus Sinu lapsepõlv ja mida Sa sealt kaasa oled saanud?

Lapsepõlve veetsin ma Järvamaal, täpsemalt öeldes olen paidekas. Lapsepõlvest olen kaasa saanud hea hariduse Paide Gümnaasiumist, perekonnatoetuse, erinevate ürituste organiseerimise oskuse ja palju sõpru, kellega senimaani suhtleme ja vähemalt kord aastas midagi koos korraldame.

Kelleks tahtsid lapsepõlves saada?

Minu unistus oli saada detektiiviks, kuna mulle meeldis vaadata Hercule Poirot´i sarja, sest see oli nii põnev ja tahtsin samastuda temaga.

Kus oled õppinud? 

11. klassi keskpaigani käisin Paide Gümnaasiumis. Peale seda läksin Rakvere Eragümnaasiumisse ning siis Sisekaitseakadeemiasse korrektsiooni erialale. Erasmuse raames õppisin 4 kuud Türgi Politseiakadeemias. Hilisemalt olen veel õppinud natuke tarkvaraarendust ja Sisekaitseakadeemias juhtumikorraldaja eriala taseme 5. Hetkel omandan Tallinna Ülikoolis sotsiaaltöö magistrikraadi.

Miks valisid just selle eriala?

Korrektsiooni eriala valik tuli perekonna mõjutusest. Minu vanaema, vanaisa ja isa olid politseinikud ning ema töötas sellel hetkel kriminaalhoolduses sekretärina. Võib ka öelda, et sellel ajal tehti vanglateenistusele head reklaami. Teine valik oli algklasside õpetaja ning olen alati öelnud, et ega palju erinevusi nendes töödes ei ole, lihtsalt vanglas õpetasin täiskasvanuid, eluga pahuksisse sattunud inimesi, õigesti elama.

Mis on Sinu jaoks elus tähtis?

Minu elus on tähtis asjaolu, et kõik oleksid rahul. Esikohale paigutan ise endaga rahul olemise ning väga tähtis on ka minu perekond ja kass Glouy. Lähedased ja toetavad suhted annavad mulle jõudu tegutseda igas valdkonnas.

Mis teeb tuju heaks?

Minu tuju teeb heaks päike, meri ja loodus. Samuti naudin ma seltskonda ja tantsimist.

Hobid? Meelistegevus vabal ajal? Kuidas Sa puhkad?

Mul ei ole otseselt hobisid, kuid vabal ajal meeldib mulle pildistada loodust, teha sportlikke tegevusi (discgolf, dance workout, darts) ja vahel oma lõbuks laulan ka karaoket. Puhkuseks ja akude laadimiseks on kolm varianti, kas lähen loodusesse, spasse/sauna või üritusele, kus saab muusikat nautida, inimestega suhelda ning põnevaid vestlusi pidada.

Mida hindad inimestes? Elus üldse?

Inimestes hindan ausust, meeskonnatöö valmidust ja empaatiavõimet. Elus üldiselt on mul põhimõte, et ükski asi ei ole võimatu ning tuleb edasi liikuda enda unistuste poole.

Kui valmis oled muutusteks – uuteks kohtadeks, uuteks inimesteks?

Kõik minu lähedased ja ka varasemad kolleegid on öelnud, et ma ei karda midagi, kuigi salamisi võin öelda, et eks me kõik kardame ja pabistame alati. Muutused ei ole minu jaoks rasked, kuna ma olen väga kiire tegutseja ja otsustaja. Uute inimestega ja uute oludega püüan kiiresti kohaneda, sest meeskonda kuulumine on minu jaoks üheks põhiväärtuseks.

Milline on Sinu varasem töökogemus? Kus oled töötanud?

Minu esimene pikaajaline töökogemus tuleb vanglateenistusest. Töötasin ca 7 aastat Viru Vanglas inspektor-kontaktisikuna. Peale seda läksin tööle Eesti Töötukassasse karjäärinõustajaks ning nüüd olen Toila Gümnaasiumis huvijuht-projektijuht.

Oled nüüd ametis Toila Gümnaasiumis huvijuhina. Kuidas kool on Sind vastu võtnud?

Koolis on väga meeldivad kolleegid ja õpilased. Ma ise arvan, et mind on väga hästi vastu võetud ning püüan anda enda panuse kooli arengusse.

Mida Sinu töö igapäevaselt sisaldab, millised on huvijuhi ülesanded?

Igapäevaselt olen ametis erinevate ürituste korraldamisega, info vahetamisega õpetajate ja õpilaste vahel, koostöö tegemisega erinevate asutustega ning projekti kirjutamiseks võimaluste otsimisega. Suureks plussiks on see, et saan abistada kolleege erinevates valdkondades.

Kuidas Sulle tundub, kas tänapäeval on kerge noori kaasata koolivälisesse (aktiivsesse) tegevusse või veedavad nad parema meelega pigem oma aega nutimaailmas?

See oleneb ilmselt ikkagi perekonnast ja nende väärtushinnangutest. Noored tahavad palju erinevaid asju ning meie kooli huviringide uuringust selgus, et kes juba varakult on kuskil käima hakanud, siis käivad ka edaspidi. Need on aktiivsemad nii koolisisestel üritustel kui ka muudel koolivälistel üritustel. Kellel aga seda harjumust ei ole ja pole millegi vastu huvi tekkinud neid on väga raske ka kaasa haarata. Nutimaailmas oleme me kõik aina enam kuna see on tulevikueriala ja tuleviku arengukoht. Olen seda meelt, et kui nutimaailmast ei saa nooruki jaoks igapäevane reaalsus, ja tegeletakse ka reaalajas suhtlemise ning mõne huvialaga nt sportimisega, siis on kõik tasakaalus.

Kui Sul oleks üks soov kuldkalakesele, siis mis see oleks?

See küsimus on väga raske ning kui sellele mõelda, siis kohe tulevad mõtted, kas mõelda endale või kõigile maailma inimestele. Esimese mõttena muidugi mõtlesin, et aidata kõiki inimesi, kellel on abi vaja. Kui aga mõtlen vaid enda peale, siis on mu suur unistus leida endale elamiseks sobiv maja mere ääres.

Tänan!

Küsis Lea Rand