Tuesday, February 16, 2021

Veebruar


 

Toila valla leht - 25!

 


Head Toila valla lehe lugejad!

Täna, kui värskeid Toila valla uudiseid asute lugema, võite meile ja ka endale palju õnne soovida, sest meie valla leht saab tänavu veebruaris 25 aastaseks. Inimese jaoks pole see veel teab mis kõrge vanus, aga ühe perioodikaväljaande jaoks üsna auväärne.

Seda enam, et nii pika ilmumisajaga vallalehti ei ole Eestimaal mitte just eriti palju. Nii et oleme õnnitlused igati ära teeninud!

Et Agu Sihvka kombel kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean ma alustama päevast, mil minu juurde tuli tollane Toila vallavanem Bruno Uustal ja küsis, mis ma arvan, kui hakkaks õige valla lehte tegema.

Ega ma tegelikult osanudki kohe midagi arvata, sest mingit teadmist, kuidas üks valla leht välja peaks nägema või kuidas seda tegema peaks, mul polnud. Aga et olin 25 aastat noorem ja uutele väljakutsetele ehk rohkem avatud, kui praegu, siis veebruaris 1996 see ilmus. Esimene number Toila valla lehte.

Ehkki esimeses lehes kutsusime lugejaid üles lehele ikka „korralikku nime” ka pakkuma, läks nii, et justkui ilma nimeta see leht jäigi. Aga tundub, et ka ilma selleta on lehel päris hästi läinud.

Vahepeal oli lehe ilmumisel küll paariaastane paus, aga 2003. aastast kuni tänaseni on Toila valla leht enam-vähem regulaarselt jõudnud valla elanike postkastidesse, et tuua uudiseid valla asutuste ja inimeste tegemistest, sekka ka muud lugemist oma vallast ja kaugemalt.

Möödunu meenutuseks sirvisin vanu lehti ja pean ütlema, et väikesest infolehest oleme kasvanud päris korralikuks ajaleheks, lisaks saab juba 11 aastat Toila valla uudiseid lugeda blogist ja alates eelmisest aastast on kõik lehed pdf-na loetavad ka Toila valla kodulehel.

Olen ikka seda meelt olnud, et valla lehte ei tee toimetaja üksi, vaid see sünnib koostöös kohalike asutuste ja valla elanikega. Siinkohal tahan tänada kõiki, kes 25 aasta jooksul on andnud oma panuse, et leht sisuga täidetud ja peaaegu iga kuu postkastidesse jõuaks. Loodan, et see koos tegemine jätkub meil ka edaspidi ja järjest aktiivsemalt. Kui te märkate enda kõrval inimesi või tegusid, mis väärivad leheveergudel kajastamist, siis võtke aga julgesti minuga ühendust või saatke oma kaastöö mulle postkasti lea.rand65@gmail.com. Kaastöid ja vihjeid teemadeks ootan iga kuu 25. kuupäevaks. Ja sellepärast, et äkki ei oska nii hästi oma mõtteid kirja panna, pole vaja üldse muretseda – selleks ju toimetaja ongi, et vajadusel abiks olla.

Uute kohtumisteni leheveergudel!

Lea Rand

Miljööväärtusliku ala määramine Toila alevikus Pikal tänaval

 

Foto: Lea Rand


Toila Vallavalitsus on algatanud Toila alevikus Pikal tänaval miljööväärtusliku ala määratlemise. Vajadus seesuguse tegevuse järele tuleneb juba 2005. aastal koostatud endisest (sh endiselt kuni uue üldplaneeringu valmimiseni kehtivast) Toila valla üldplaneeringust. Miljööväärtuslike alade määratlemise vajadusele keskendub ka hetkel koostatav Toila valla üldplaneering. Miljööväärtusliku ala määratlemisest loe täpsemalt Toila valla üldplaneeringu projekti alapunktist 3.15 Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine, vt veebilehelt: http://toila.kovtp.ee/uldplaneering.

Miljööala puhul on tegu oma olemuselt selgelt ja eripäraselt eristuva kultuurikeskkonnaga, mis hõlmab inimeste loodud ja kujundatud eluasemepiirkondi. Miljööväärtuslike alade kaitse eesmärk on planeerimisel ja ehitamisel tagada ehitusajaloolise väärtusega elu- ja abihoonete, planeeringu, algse krundistruktuuri, tänavavõrgu, ajalooliste teede, haljastuse, maastikuelementide, kaug- ja sisevaadete, meeleolu ja kultuurikeskkonna säilitamine.

Osaliselt on Pikal tänaval miljööväärtuslik uurimustöö tehtud juba 2002. aastal projekti “Toila Külarada – Toila kultuuriline ja ajalooline eksponeerimine” raames ning arhitektuuribüroo 4A poolt, kuid käsilevõetud algatusega soovitakse anda miljööväärtusele konkreetsem ja järgitavam sisu. Lisaks Pikale tänavale puudutab miljööväärtusliku ala määratlemine ka Pikalt tänavalt vaadeldavatele lähialadele. Nõuete ja soovituste/suuniste seadmine on oluline kultuuriväärtusliku pärandi säilitamiseks ja arenguvõimaluste määramiseks, samuti alade kvaliteetse elukeskkonna tagamiseks. Inimestele tekib seeläbi väga hea ja toetav tööriist, mille järgi oma tegevusi planeerida – olgu selleks siis piirdeaia vahetamine, fassaadide renoveerimine või olemasoleva maja lammutamise järel uue ehitamise kavandamine. Hea näitena saab tuua Pikk tn 31 maja täieliku renoveerimise, kus ilma suunisteta on omanik väga osavalt järginud miljööväärtuslikule alale iseloomulikke tunnuseid ning säilitanud nö traditsioonilise suure tänavapoolse verandaga Toila alevikule iseloomuliku hoone.

Kõik teemaga seotud ettepanekud on oodatud e-posti aadressil mehis.luus@toila.ee. Viime protsessi läbi võimalikult laia kaasamisega, et kõik seotud majapidamised saaksid kõikidele oma küsimustele vastused. Töid teostab Artes Terrae maastikuarhitektide büroo.


Mehis Luus




Toila vald arvudes

 

1. jaanuari 2021 seisuga elab Toila vallas 4657 inimest (nendest 2278 naist ja 2379 meest).

2020. aastal sündis Toila vallas 30 last (nendest 16 poissi ja 14 tüdrukud).

Manala teele läks 64 Toila valla inimest.

Toila valda tuli mujalt elama 156 inimest, teistesse omavalitsustesse läks 203 inimest. Valla siseselt vahetas 2020. aastal elukohta 53 inimest.

Toila vallas on üks alev – Kohtla-Nõmme (951 inimest), kaks alevikku – Voka (724 inimest) ja Toila (859 inimest) ning 26 küla. Kõige vähem elanikke on Uikala külas (1) ja kõige rohkem inimesi elab Järve külas (576).

Toila vallas on seitse hallatavat asutust: Toila Gümnaasium (256 õpilast, sh gümnaasiumis 54 ja põhikoolis 202 õpilast), Toila Muusika- ja Kunstikool (71 õpilast), Voka Lasteaed Naksitrallid (67 last), Kohtla-Nõmme Kool + lasteaed (84 õpilast ja 57 last), Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskus (sh Voka kultuuri- ja spordihoone, Toila seltsimaja, Kohtla-Nõmme ja Saka rahvamaja ning Voka, Järve ja Kohtla-Nõmme noortekeskused, laululavad-väljakud Toilas, Sakal ja Kohtla-Nõmmel), Toila Vallaraamatukogu ( harukogud Voka, Saka ja Kohtla-Nõmme) ja Toila sadam.

Toila valla seitsmes hallatavas asutuses, vallavalitsuses ja volikogus on planeeritud kokku 152 ametikohta (180 töötajat).

Vallavolikogus on 17 liiget ja neli alalist komisjoni. 2020. aastal toimus kümme volikogu istungit.

Vallavalitsuse teenistuses töötab 19 inimest, sh 13,25 ametnikuna ja 5,75 töölepingu alusel. Struktuuris on kokku 19 ameti- ja töökohta. Täitmata on ehitus-hankespetsialisti ametikoht. Vallavalitsuse liikmeid on viis. Vallavalitsuse istungid toimuvad reeglina kaks korda kuus teisipäeviti, vajadusel tihemini. 2020. aastal toimus 34 vallavalitsuse istungit.

TVL

Toila valla 2021. aasta kaasav eelarve

 Toila valla kaasav eelarve on mehhanism, mis on mõeldud elanikkonna kaasamiseks ning mõne nende

 poolt tõstatatud idee realiseerimiseks või kitsaskoha lahendamiseks. Toila valla kaasava eelarve suurus

 on 10 000 eurot ning sel korral esitati kokku neli ideed, millest nö lõpphääletusele jõudis kolm.

Perioodil 06.-19.01.2021 toimunud hääletusel osales 443 inimest ehk 11,2% hääletusõiguslikest inimestest (alus: Toila valla kaasav eelarve määrus, 28.10.2020 nr 86).

VOLIS infosüsteemis said hääletada kõik 16+ vanuselised Toila valda oma elukoha registreerinud inimesed, keda 01.01.2021 seisuga on kokku 3 965.

VOLIS-keskkonna poolt saadud tagasisidest nähtub, et hääletaja keskmine vanus on 44 aastat, sh vanima hääletaja vanus on 87 aastat.

Kuni viimase päevani oli hääletusel osalemine võrdlemisi tagasihoidlik, kuid aktiveerus sellegi poolest viimastel tundidel ning pakkus põnevat närvikõdi erinevate piirkondade elanikele. Võib öelda, et kogukondades tekkisid eestvedajad, kes väga tuliselt enda poolt tehtud valikule toetajaid koguma hakkasid.

Toila Vallavalitsuse 26. jaanuar 2021 korraldusega nr 27 kinnitati hääletuse tulemused järgmiselt:

  1. Rannakiiged ja -pingid Toila avatud rannaalale – 228 häält;

  2. Kogukonnaaed aka kogukonna koostöö ja aktiivsusnurk – 208 häält;

  3. Väikelaste mänguväljak Kaevandusmuuseumi õuealal – 7 häält.

Vallavalitsuse korraldusega kinnitati realiseerimisele kuuluvaks ideeks rannakiikede ja -pinkide paigaldamine Toila avatud rannaalale.

Aga et tihedas konkurentsis selgunud võitjaidee ei jääks ainsaks realiseeritavaks ettepanekuks, on juba nii vallavalitsuse, Kohtla-Nõmme Kooli kui kohaliku MTÜ poolt peetud plaani Kohaliku Omaalgatuse Programmi (KOP) toel ja valla kaasabil ka Kohtla-Nõmmele rajatava kogukonnaaia projekti elluviimiseks.

Kaasava eelarve kui elanikkonna kaasamise mehhanismi läbivaks mõtteks on ka elanikkonnalt ideede kogumine, mida omavalitsus saaks vastavalt võimalustele järk-järgult realiseerida ka juhul, kui need elanikkonna hääletusel rohkelt hääli ei kogunud.

Järgmine kaasava eelarve ideede/ettepanekute korje saab taas alguse 1. novembril 2021 ning oodatud on taas kõik head ideed, mis on muudavad valla erinevate piirkondade elukeskkonda või lahendavad mõne kitsaskoha. Aasta vältel tuuakse valla lehe kaudu ka erinevaid näiteid teistes piirkondades läbiviidud kaasava eelarve projektidest, et veelgi enam õhutada kõiki kogukonnaliikmeid oma heade mõtetega välja tulema.

Mehis Luus




Tütarlaps pärliga

 


Ida-Virumaa Kultuuripärli möödunud aasta tegevuste ja kultuurielu edendamise eest sai Jõhvi kontserdimaja direktor Piia Tamm.

Alustuseks veel kord palju õnne!

Oled oma tegemistega Kultuuripärli auga ära teeninud. Aga kui mõelda üldse pärlite peale, siis kas Sa oled pärlikandja? 

Tänan väga! Olen küll. Mõned pärlid on mulle ka kingitud.

Kas, kui oluline on Sinu jaoks tunnustus, märkamine? Usun, et ükski kultuurivaldkonnas tegutseja ei tee oma igapäevatööd mõttega, et ehk tuleb ühel päeval ka suur tunnustus, aga siiski.

Muidugi on iga märkamine meeldiv. Ma ei võtagi seda tunnustust enda jaoks mitte ainult kui viimase aasta tegemiste eest, mil kultuurielu oli enamiku aastast lukus. Pigem on see kogu 15 aasta tegemiste kokkuvõte, mida oleme Jõhvi kontserdimajas üheskoos teinud. Möödunud aastast saab küll esile tuua seda, et toimus meie pika traditsiooniga suvine „7 linna muusika festival“ ja Ida-Virumaal toimusid kahed suuremad filmivõtted. Tore, et Ilmar Raagi  fantaasiafilmi „Erik Kivisüda“ võtted olid just Toila rannas.

Olen väga tänulik ja rõõmus, et minu ümber on hea meeskond, kellega erinevaid ideid algatada ja arendada.

Näiteks kui korraldasime esimest aastat Toila rannas Muinastulede ööd, siis korjasime eelmisel päeval ise puuskulptuuride ehitamiseks vajaliku heina heinamaalt ja roikad metsa alt kokku. Järgmistel aastatel läks juba lihtsamalt.

Kuidas Sina, Lõuna-Eesti tüdruk, üldse Ida-Virumaale sattusid?

Tulin pärast ülikooli Jõhvi vallavalitsusse arendusnõunikuna tööle 2004. aastal. Esialgu arvasin, et tulen Ida-Virumaale üheks aastaks. Sealt kutsus Aivar Mäe mind tööle Jõhvi kontserdimajja ja siis läks nii põnevaks, et nüüd on märkamatult juba 15 aastat Ida-Virumaal täis.

Miks oli just kultuurivaldkond see, millega otsustasid end siduda? Oleks ju võinud ka õppida näiteks ärikorraldust või avalikku haldust või hoopis juuksuriks või õpetajaks?

Ma olen ülikoolis tegelikult õppinud hoopis keskkonnakaitse instituudis ja ka TÜ-s inimgeograafiat, kus tekkis kirglik huvi regionaalarengu vastu. See on ka üks põhjustest, miks just Ida-Virumaa tervikuna mind võlub. Õnneks sattusin ülikoolis ka professor Juhan Maiste kursustele, kus tekkis suurem huvi kultuuripärandi valdkonna vastu. Kultuuripisiku sain Tartu Mart Reiniku gümnaasiumist (endine Tartu 10. Keskkool). Käisin seal muusika eriklassis ning gümnaasiumis teatrieriklassis, mille raames sain ka balletist algteadmised. Seepärast julgesime ka balletifestivali korraldamise ette võtta.

Jõhvi Kontserdimaja ei ole minu jaoks olnud ainult kultuuriprojekt, vaid paljuski ka regionaalse arengu projekt (kuidas läbi kultuuri toimuvad laiemad muutused regioonis) ja seepärast on see kõik kokku olnud minu jaoks väga paeluv. Väga mitmed suured ja mahukad investeeringud jõudsid Jõhvi pärast Jõhvi Kontserdimaja avamist ja need on tänaseks Jõhvit kui maakonnakeskust ju väga palju arendanud ja muutnud.

Öeldakse, et me kõik tuleme lapsepõlvest. Mida Sina sealt kaasa oled saanud?

Suure armastuse muusika ja kultuurivaldkonna vastu tervikuna. Lisaks koolis toimuvale käis meie pere aktiivselt erinevatel Tartu kultuurisündmustel, (nii kunstinäitused, teatrietendused kui ka muusikasündmused) ning vanemad õed-vennad võtsid mind omakorda kaasa nendele sündmustele, mis neid sel ajal huvitasid. Pereringis on üheskoos palju ka lauldud, paljuski tänu minu insenerist onule, kes õpetas meile tikripõõsaste kõrval Entel-Tenteli laulud selgeks. Kultuuri valdkond on minu jaoks väga loomulik keskkond. Lisaks meeldivad mulle väga need andekad inimesed, kes Eestis kultuurivaldkonnas tegutsevad.

Mis on Sinu jaoks elus tähtis? Mida hindad inimestes?

Peamine on see, et inimesel endal silmad säravad ja nad saavad teha täpselt seda, mida nad kõige rohkem soovivad. Minu jaoks on Ain ja Signe Kiisk oma Pargi Kohvikuga üks imetore näide sellest igapäevasest tegususest Toilas. Ja on väga rõõmustav, et just selliseid inimesi tuleb Toilasse järjest juurde.

Kuidas Sa puhkad?

Viimastel aastatel on läinud kuidagi nii, et puhkan nii metsas kui mere ääres.

Mulle tundub, et oled oma juured Ida-Virumaale ja Toilasse üsna sügavale ajanud. Mis Sind siin võlub? Miks on hea Toilas elada?

Toila oma Pika tänava puidust majadega, kivise ranna ja ajaloolise pargiga võlus mind juba 15 aastat tagasi. See oli ka üks põhjustest, miks rannas Muinastulede ööd korraldama hakkasin.

Muidugi poleks ma siis osanud arvata, et ühel päeval on just siin minu kodu. Toilas on nii palju imelist igapäevaselt meie ümber. Naudin seda, et suvel saab liikuda jalgrattaga.

Palun anna Toila valla lehe lugejatele kolm kultuurisoovitust? Mõni kontsert, teatrietendus, film või raamat...

Viimase aja lugemised on Age Oksa raamat „Liblikalend“ ja Michelle Obama elulooraamat. Mõlemad on minu jaoks huvitavad lugemised. Nad on mõlemad tugevad ja inspireerivad naised, kellel on oma tegemistele suur pühendumus ja selle kõrvalt ka pere. Filmidest oli elamuseks „Meie unistuste talu“, mis näitas väga hästi, kui vajalik on hoida looduses tasakaalu ja kui suur töö see tegelikult on.

Suur tänu, Piia! Jätkuvat sära ja edu Sinu tegemistesse!

Küsis Lea Rand

Meie pärlid

 Alates 1995. aastast annab Eesti Kultuurkapital välja aastapreemiaid, mis

 määratakse aasta jooksul enim

 silma paistnud kultuuri- ja spordivaldkonna tegelastele.

Alates 2006. aastast tunnustab Eesti Kultuurkapital maakondades kunstide, rahvakultuuri- ning kehakultuuri ja spordi valdkonnas tegutsevate inimeste erialast pühendumist kultuuripreemiaga  “Kultuuripärl”.

26. jaanuaril andis Kultuurkapitali Ida-Viru ekspertgrupi juht Vladimir Võssotski üle tänavused maakondlikud kultuuripreemiad ja saame rõõmustada selle üle, et kaks neist tuli ka meie valda.


Mitmekülgse kultuurilise tegevuse ja kogukonnatunde loomise eest pälvis aastapreemia Toila Gümnaasiumi õpetaja, muusikalitrupi hing ja eestvedaja Anu Pungas (fotol).

Ida-Virumaa Kultuuripärli möödunud aasta tegevuste ja kultuurielu edendamise eest sai Jõhvi kontserdimaja direktor Piia Tamm.


Palju õnne ja jätkuvat tegutsemislusti ka Toila valla lehe lugejate poolt!

Lea Rand