Külas Meri-Pori koolil

Kooliaasta lõpus tekkis meie koolil võimalus sõita Soome Meri-Pori kooli poolt korraldatavasse rahvusvahelisse keskkonnalaagrisse, mis toimus seekord 20. korda.

Laagris osalejateks olid peale meie Taani, Läti ning Venemaa ning võõrustajate, soomlaste õpilased ja õpetajad, kokku 50 inimest.

Laagrit korraldab iga-aastaselt Baltic Sea Projekt (BSP) e. Läänemere projekt, mille tegevust koordineerib sel aastal Eesti ning meiega oligi kaasas Kersti Sõgel Tartu Keskkonnahariduskeskusest, kes on sel aastal projekti eestvedaja.

Läänemere projekt e. BSP on kokku kutsutud eesmärgiga uurida Läänemere äärsete riikide keskkonna seisundit. Eelkõige on see suunatud noortele. Selles koostöövõrgustikus osaleb mitmeid Euroopa riike, lisaks eelnimetatud riikidele. Ainuüksi Eestist on liitunud ca 30 kooli. Kuna osalejaid on palju, kutsutakse erinevad koole sinna iga 5 aasta tagant.

Meie kool osaleb selles projektis alates 1993. aastast, olles üks vanemaid osalejaid. Alustajaks oli õp. Helgi Leili Ebrok, keda ka seekord Soomes heade sõnadega meenutati. Algselt saadeti meie koolist Meri-Porisse iga-aastaselt männiokkaid õhupuhtuse määramiseks. Viimastel aastatel oleme lisaks saatnud merevee proove.

Seekord olid meie koolist osalejateks Inge Jegorenkov, Külli Kimsto, Kaimar Kiisel, Rudolf Aleksander Rooden ning õpetajatest Anne Aia ja Anneli Koppel. Meie esimeseks ülesandeks seal oli teha presentatsioon oma kodukohast ning koolist.

Laager toimus Repossaarel ( 30 km Porist eemal). Korraldajad olid kõik kenasti ära planeerinud, laevale tuldi vastu ning lahkumispäeval viidi taas laevale, bussireis kestis 4 tundi.

Programm oli väga sisutihe ja huvitav. Suhtluskeeleks nii omavahel kui ka mitmel pool toimunud loengutes oli inglise keel. Külastasime Meri-Pori linna, selles asuvat Arkki loodusmaja, keemiatööstusettevõtet Sachtleben (endine Kemira), Olkiluoto tuumajaama, Kirrinsanta tuuleenergia keskust ning soojuselektrijaama.

Toimusid mitmesugused vaatlused ja mõõtmised looduses (veelindude vaatlus, putukate ja teiste veeloomade püük, määramine, veeanalüüsid). Tegime ka rohimistööd Soome Sälkylänharju sõjaväeosa territooriumil ning antud protseduur oli meie jaoks üsna kummaline. Nimelt toitub Soomes haruldane liblikaliik sinitiib rööviku ehk vastsestaadiumis vaid nõmmeliivateest. Seega pidime selleks, et kasvama saaks hakata nõmme-liivatee, välja tõmbama maikellukesed, kadakad, männid, jne.

Seltskond oli kokkuhoidev ning õhtuti veetsime lõbusalt aega, kus saime rohkem üksteisega tuttavaks. Käisime jalutamas Repossaare võimsate graniidipankadega ääristatud mererannikul, julgemad (loe:karastatud) ujusid ka.

Selles projektis osalemine oli üks väärt kogemus meie elus, kuna sai palju teadmisi juurde, silmaringi avardada, suurel hulgal keelepraktikat ning uusi sõpru välismaalt.

Läti kooli õpetajad ja õpilased on lubanud meie kooli juba sel sügisel tutvumisvisiidile sõita.

Suur tänu võlgneme muidugi Toila Gümnaasiumi direktorile Külli Guljavinile, ilma kelleta poleks see reis võimalikuks saanud. Samuti meenutame siinkohal külalislahket Meri-Pori koolirahvast, nende kokatädisid, õpetajaid, õpilasi.

Inge Jegorenkov ja Anne Aia