Toila Naerumere lasteaia selle õppeaasta teema „Loodus
ja kodukoht on meil
imeline“.
Just
oli 1. september 2014. Algamas oli uus õppeaasta. Õpetajatel,
lastel ja vanematel olid ootused. Otsustasime, et Naerumere pere
fookuses on avatus, avastamine, isetegemine, uurimine ja liikumine.
Juba
teadmistepäeva aktusel jooksis üks kaheaastane poiss saali ette ja
hakkas uurima, mis tähed on seinal, vaatas, katsus ja kordas õpetaja
järgi. Eriti meeldisid talle tähed „G“ ja „U“.
Aktuse
viisid läbi Naerukillukeste lapsed, õpetajad vaid aitasid.
Kus
siis veel õppida ja harjutada, kui mitte lasteaias? Kus siis veel
ennast proovile panna? Kus siis veel harjutada elu? Kus siis veel
väike Eesti kodanik saab proovida laval olemist, teiste ees
esinemist, uurida, katsetada ja avastada?
Õppeaastal
2014-2015 on lasteaiapere motoks
- oleme avatud uutele tuultele
- uurin, kogen, leiutan
Õpetajate
ja maja personali jaoks on korraldatud koolitused ja õppekäik Tartu
lasteaedadesse, vestlusringid. Eriti tahaks rõhutada koolitust „Rõõm
oma tööst ja iseendast“, koolitajaks oli Riina Hein. Selleks, et
suunata õppeprotsessi, peab ka õpetaja surfama värskete teadmiste
ja oskuste lainel, ka õpetaja peab saama inspiratsiooni.
Aga
lapsed?
Jah,
muidugi on lapsed lasteaias kõige tähtsamad. Muidugi, inspireeriv
õpetaja suudab, oskab ja tahab suunata last avastamisele ja
leiutamisele. Ja lapsed lähevad kaasa.
Sügisel
septembris ja oktoobris käisid lapsed matkal, uurisid puid ja
loodust, orienteerusid, avastasid Oru pargi ilu ja võluenergiat.
Heaks
traditsiooniks on meie lasteaias saanud spordipäevad „Sportlik
reede“. Kord kuus terve lasteaia pere spordib, tantsib, mängib ja
avastab liikumisrõõmu, füüsilise väsimuse ja taastumise (hea isu
ja magamise mõnu), avastab, miks liikumisega inimese keha soojeneb
ja mis on pulss. Hommikuti lapsed võimlevad hea meelega.
Esmaspäevast-neljapäevani korraldavad hommikuvõimlemise õpetajad,
reedeti lapsed. Kas see ei ole õppimise rõõm, kui laps saab ise
näidata, mida ta oskab ja tema järgi teevad tema rühmakaaslased.
Kas see ei ole oma oskuste jagamise rõõm? Jah, on. Siit saavad
lapsed ettevõtlikkuse juured, siit laps saab oma oskuste jagamise
rõõmu. Siin avastab ta ennast. Siin lasteaias, lapsepõlves saab
külvata ja arendada algatusvõimet, avatust, loovust ja
initsiatiivikust.
Kui
laps tunneb rõõmu, kas ei ole see kogu meie Naerumere rõõm,
laste, lastevanemate ja lasteaiatöötajate rõõm?!
Kas
see ei ole rõõm kui lapsed ise mõtlevad mängud ja mängude
reeglid välja ja saavad koos oma õpetajatega ja õpetaja abidega
mängida?
Jah,
on küll!
On
rõõm, kui lapsel on lasteaias nii huvitav, et ta tahab õhtul veel
natukeseke ajaks siia jääda, et mängida.
Nüüd
on pool aastat läbi. Saab teha kokkuvõtteid tehtut tööst ja
planeerida oma kodukoha avastamise rõõmu.
Mul
on hea meel, kui väike kolme-neljaastane laps tuleb saalis vastu ja
küsib: „Kas ehitame seikluspargi?“
Kui
sellel väikesel lapsel on idee, mõte, ettepanek, kui ta tahab teha
– see on juba suur saavutus. Sest teevad ära need, kes tahavad
teha! Siis saab olla rahul, et sellest „väikesest kodanikust“
kasvab välja „suur“ oma kodukoha ja kodumaad armastav kodanik.
Tahaksin
öelda oma meeskonnale ja lastevanematele “Aitäh!”, sest koos
saame külvata positiivse ja aktiivse algatuse seemne, millest kasvab
ISEMÕTLEV ISIKSUS.
Isemõtlevad
elujulged ja algatusvõimelised isiksused suudavad muuta oma elu
paremaks, oma pere elu paremaks, ka oma kogukoha elu paremaks.
Eesti
on väike. Ka Toila on väike.
Kui
väike laps on õnnelik, on õnnelik ka tema pere. Kui pered on
õnnelikud, on õnnelikud Eesti asulad, linnad, maakonnad. Kui kõik
Eesti pered on õnnelikud, kui nende südames on soojust, tuult ja
tahet muuta oma kodukohta paremaks ja õnnelikumaks – siis meie
riik on õnnelik. Õnnelik riik ei saa olla väike. ÕNNELIK RIIK ON
SUUR!
Aitäh
meie partneritele: Voka Lasteaia kokkadele, Voka Spordikeskuse
juhatusele, Toila Sanatooriumile, Toila Gümnaasiumile,
külalistreenerile Andrus Lehismatsale, inglise keele ringi
juhendajale Kristi Goldbergile ja kõigile kaasmõtlejatele ja
toetajatele.
Leena
Tukkia
Lasteaed
Naerumeri
direktor
No comments:
Post a Comment