Toila Gümnaasiumi rahvatantsijate võistutantsimine Saaremaal

Käesoleva aasta sõbrapäeva varahommikul (5.30) algas Vokast bussisõit Saaremaa Ühisgümnaasiumi poole. Sõitjateks olid kaks TG tantsurühma: Keksutajad (7.-9. klass) ja gümnaasiumi noorte segarühm, kes on alles nii verisulised, et neil pole veel nimegi, osad neist esinesid tantsijana alles esmakordselt. 

See tore ettevõtmine sai teoks tänu õpetaja Kaja Ojale, kes lisaks põhitööle juhendab viit segarahvatantsurühma. Just tema selle võimaluse välja otsis ning reageeris välkkiirelt. Samuti täname kooli juhtkonda, kes leidsid puuduolevad vahendid, et sõit toimuda saaks.

Sõit praamile möödus peaaegu viperusteta, lihtsalt üks rahvatantsija unustas... rahvariided maha. Vähemalt pool sõidust Eesti suurima saare poole kulges üpriski vaikselt, sest nii mõnigi tantsulõvi magas alles unevõlga tasa.

Saaremaal võeti meid väga hästi vastu, igale rühmale oli kooli poolt “sõber” antud, kes meid õigel ajal õigesse kohta juhatas ning andis nõu, mida millal teha ning kuidas õigeks ajaks kohale jõuda. Kui kooli jõudsime, anti meile klass ja saadeti sööma, kust edasi kihutasime kohe proovi.

Peab mainima, et ajakava oli väga tihe, niisama logeleda ei saanud, see oligi võib-olla ainuke vähene ebameeldivus, et kogu aeg oli tempo peal, aga see tuli sellest, et võistutantsijaid oli seekord tunduvalt rohkem kui varasematel aastatel.

Esimesel päeval toimus Kuressaare Spordikeskuses Mait Agu tantsude võistutantsimine, kus igal rühmal tuli esitada Mait Agu loomingut. Gümnaasiumirühm õppis selgeks tantsu “Kodukotus” ning Keksutajate rühm esitas „Kaera-Jaani“, mida harjutati kooliaasta algusest saati. Sellest tööst oli kasu, sest Märt Agu (Tallinna Tantsuakadeemia looja ja kunstiline juht, Märt Agu Tantsukooli kunstiline juht ja õpetaja), kes oli žüriis ning on ühtlasi Mait Agu poeg, elas innukalt kaasa ja pidas Keksutajaid nii tublideks, et hindas neid 9 punktiga (10 oli maksimum). Keegi meie grupist polnud valmis vaatepildiks, mis võistlusel avanes: kõik tantsisid vapustavalt hästi. See viis meie enesekindlust veidi alla, kuid suutsime oma esinemisest siiski rõõmu tunda ja hiljem ka naerda kohtade üle, mis lappama läksid. Üritus oli väga hästi korraldatud ja läbi viidud. Samuti olid õhtujuhid oma rolli väga hästi sisse elanud. Võistutantsimine andis meile võimaluse näha, kuidas tulevad Eesti parimad tantsijad toime keeruliste tantsudega, mis olid neil suurepäraselt selgeks õpitud ning mille kallal oldi palju vaeva nähtud. Kaasvõistlejad elasid meeldivalt teistelegi kaasa, mis suurendas ka ühtsustunnet.

Kirsiks tordil oli kindlasti Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilaste poolt ette kantud kabaree-etendus, mida jälgisime huvi ja kadedusnootidega.

Teisel päeval toimus Kuressaare kultuurikeskuses kontsert-etendus, kus sai esineda oma lemmiktantsuga, gümnaasiumil oli see “Pihlapuu”, Keksutajatel “Metsavägi”.

Õhtu jätkus võitjate väljakuulutamisega spordihoones. Auhinnalisele kohale meie rühmad küll ei pääsenud, kuid Keksutajad jäid oma vanusegrupis neljandaks, mis on juba märkimisväärne saavutus. Peale lõpetamist istuti jälle bussi ning sõit kodu poole võis alata. Laupäeva keskööks olime tagasi kodus.

Osalemine Anna Raudkatsi nimelisel võistutantsimisel aitas meie tantsurühmadel suurendada ühtsustunnet nii rühmasiseselt kui ka suuremas pildis ning andis motivatsiooni edasiseks tantsude õppimiseks. Saime luua otsekontakti professionaalsete tantsujuhtidega läbi tantsuliste töötubade ja žürii. Võistutantsimine oli suurepärane võimalus loomaks mõnusa õhkkonna tantsimiseks, kogemuste vahetamiseks ning õppimiseks.

Üldine arvamus sellest reisist on meil väga positiivne. Seal oli koos väga tore seltskond, saime positiivseid kogemusi, leidsime uusi sõpru ja avastasime õhtul Kuressaare linna. Toredad olid ka õhtused vestlused, mängud, mis aitasid üksteist veelgi paremini tundma õppida ning vägagi meeleolukas tagasisõit. Tulevikus tahaks kindlasti veel millestki sellisest osa võtta.

Tantsuhuviliste mõtteid kuulasid ja panid kirja Diana Dolganova, Lene Tiinas ja Lisanne-Liis Kaiva.

Teksti kohendas ja tervikuks sättis samast üritusest osasaanu Katrin Kivimeister