Ühiselt koolikiusamise vastu!

Lapsed veedavad koolis poole ärkveloleku ajast ja iga laps peaks koolis saama käia rõõmu ja turvatundega. Kahjuks aga on kiusamine Eesti koolides väga suur probleem, iga viies laps on koolikiusamise ohver. Kui varasemalt lõppes kiusamine peale koolipäeva lõppu ära, siis tänases ühiskonnas jätkub kiusamine interneti vahendusel edasi.

On oluline, et koolidel ja õpetajatel oleks olemas oskused, et kiusamist ennetada ning kiusujuhtumitega tegeleda. Kiusamisvaba Kool on täna juba üle 90 koolis üle Eesti.

Sügisene koolivaheaaeg oli Toila valla koolide õpetajatele tegus. Koostöös Jõhvi politseijaoskonnaga toimus mõlemas koolis kiusamise teemalised kohtumised. Eesmärgiks vastastikust koostööd parendada ning senisest tõhusamalt seista koolikiusu vastu. Teemat käsitlesime kompleksena – alates ennetamisest ja võimalikest põhjustest kuni tagajärgedeni.

Jõhvi politseijaoskonna poolt osales kohtumistel jaoskonna juht Andreas Kliimant, noorsoopolitseinikud Aili Tambi ja Ester Kängsepp ning ennetustöö koordinaator Kirsti Hindreus.

Kohtumisel arutati kiusamise olemuse üle, kuidas seda ennetada ning õpetajaid said lahendada koolides aset leidnud reaalseid juhtumeid, mis on jõudnud noorsoopolitseinikeni. Juhtumite puhul leidis kinnitust fakt, et kiusamise vorme on erinevaid (nii otseseid kui kaudseid, nii füüsilisi kui vaimseid) ning kõige olulisem on siinkohal varajane märkamine.
Mõlemal kohtumisel rääkisid oma loo politsei, kohalik noorsootöötaja ning noor, kes on kogenud ise kiusamist. Õpilane, kes jagas oma kogemust sellest, kuidas teda kiusati ja kuidas ta end seetõttu tundis. See lugu andis meile kõigile aimdust sellest, kui tõsiseks võib olukord kujuneda ning kui oluline on täiskasvanu roll ja abi selle olukorra lõpetamiseks! Antud lood olid väga isiklikud ning puudutasid meid kõiki.

Esitasime ka mõned küsimused noorele inimesele, kes selle teemaga isiklikult ja valusalt kokku on puutunud.

Kuidas Sulle tundub, kas on võimalik öelda, millisest lapsest/noorest võib saada kiusatav ja millisest kiusaja? Kas kodul võib siin olla oma roll? Ilmselt on, aga milline? Kuidas kodu võib seda mõjutada? Mida teha, kui oled sattunud kiusatava rolli? Kas ja kuidas saavad aidata sõbrad (kui neid on), kool, lapsevanemad? 

Anu-Liis: „Arvan, et päris täpselt öelda ei saagi, kellest saab kiusaja või kiusatav, see kõik oleneb eluetapist ja loomulikult ka seltskonnast. Nüüd, kui olen rohkem kõige selle teemaga tegelema hakanud, suhtun sellesse kõigesse kuidagi palju laiemalt. Jah, öeldakse, et kõik algab kodust, kuid samamoodi on suur roll ka koolil. Tänapäeval on kool ja kodu sel teemal isegi rohkem seotud, kui arvata võib. Sellepärast leiangi, et see on väga tore, et õpetajaid on hakatud sel teemal rohkem valgustama. Mul on suur rõõm ja au, et olen sellesse ka oma panuse saanud anda.
Mida ma soovitaksin kiusatavale? Seda, et ära karda rääkida. Mida varem, seda parem. Tihtipeale oskab võõras olla isegi parem kuulaja ja nõuandja, kui oma inimene. Seda, kui palju leidub neid, kes hoolivad, on tegelikult väga rõõmustav vaadata ja see arv kasvab kogu aeg. 
Olen ka ise olnud kiusatav ja see pole olnud selline „sõbralik togimine”. Mingi hetk väsisin ma sellest ära ja leidsin, et aitab! Vahetasin kooli. See, kuidas uus keskkond mind vastu võttis, teeb südame soojaks. Suur aitäh kuulub ka noorsöö töötaja Elisabeth Purgale, kes on siiani minu nn motivaator. Tean, et paljude lugu ei lõppe nii nagu lõppes minu oma ja mul on sellest väga-väga kahju. Sellepärast jagangi oma lugu avameelselt ja erinevatele vanusegruppidele ning seda erinevast vaatenurgast. „Emme, ta ei öelnud midagi, aga ta hoolis.’’ Nii ütles ütles üks noor, kes läks naer suul koju, oma emale. Hiljem ema helistas mulle ja tänas. Sellistel hetkedel tunnen, et teen õiget asja.”

Antud teema on oluline. Vajalik on vahepeal endale meelde tuletada teema tõsidust ja märkamise vajadust. Igapäeva tegemistes ja kiire elutempo juures võime märkamatult unustada need väikesed inimesed, kes vajavad meie tähelepanu ning ootavad olukorda sekkumist.

Kui Sind või kedagi Sind ümbritsevatest kaasõpilastest kiusatakse, siis hooli ja märka! Kui otseselt sekkuda ei julge, piisab ka sellest, kui annad toimunud vahejuhtumist mõnele täiskasvanule teada (õpetaja, lapsevanem, noorsootöötaja, mõni teine usaldusväärne isik). Lisaks võid pöörduda https://www.lasteabi.ee/ või helistada lühinumbrile 116 111.

Kirsti Hindreus, ennetustöö koordinaator
Kerda Eiert, Toila abivallavanem
Lea Rand