Toila vallas on hea elada, sest see asub Ida-Virumaal

Valla aastapäeva eel vastas toimetaja küsimustele volikogu esimees Roland Peets.

Aprillikuu lõpus tähistab Toila vald 20. Sünnipäeva. Kus Sina 20 aastat tagasi olid?

20 aastat tagasi oli olukord selline, et 1992. aastal olin peatanud oma tegevuse Toila külanõukogu tegevuses ja töötasin juba Eesti Piirivalves kohaliku piirkonna staabiülemana. Aga nende arengutega, mis eelnesid vallale omavalitsusliku staatuse andmisele, olin läbi osalemise külanõukogu töös, kursis.

Mis on sinu arvates Toila vallas viimase 20 aastaga muutunud?

Muutunud on tegelikult väga palju.

20 aastat tagasi olime omariikluse loomise juures. Olime lootusrikkad, aga ehk ka natuke sinisilmsed. 1993. aasta oli kogu Eestimaale, nii ka meie valla inimestele, raske aasta – aasta varem oli toimunud rahareform, mis tõi palju muudatusi inimeste majanduslikku olukorda. Algasid erastamised ja maade tagastamised, mis muutsid paljude inimeste elukorraldust. Ka meie valla kolm suuremat ettevõtet - „Viru Rand“, Voka EPT ja „Kaljurand“ elasid läbi muutusi. See kõik kajastus ka valla elanike igapäevaelus. Küllap meenutavad paljud tänased vallaelanikud seda aega kui keerulist, aga samas ka põnevat perioodi.

Tänaseks oleme palju õppinud ja targemaks saanud. Oleme oma tegemistes saavutanud mõningase stabiilsuse. Tänaseks on ehk kadumas ka vastandamine Voka versus Toila, mis nõukogude ajal oli tuntav. Täna vaatame valda tervikuna ja olulisi otsuseid tehakse kogu valla huve silmas pidades.

Mis on valla arengu seisukohalt kõige olulisem?

Väga oluline on, et on suudetud hoida kohalikku kultuuri ja läbi selle eestlust, et oleme suutnud tagada selle, et kohalik laps saab kohapeal kvaliteetset haridust.

Valla arengut on soodustanud ka see, et endisele nn kaevurite sanatooriumile leidusid head ja õiged ostjad, kes tagasid selle, et täna on Toila SPA üks suuremaid tööandjaid vallas. Meil oleks võinud minna ka nii, nagu juhtus Narva-Jõesuus, kus endised sanatooriumhooned müüdi erainvestoritele, kellel puudusid huvi ja võimalused nende arendamiseks.

Välja tahaks tuua ka Oru pargi ja Toila sadama olulisust. Hea meel on selle üle, et RMK on pargi arendamist ja korrashoidu tõsiselt võtnud, Toila sadamat on viimastel aastatel tublisti arendatud. Nii park kui sadam on kohad, mis pakuvad töövälist tegevust ja puhkamisvõimalusi nii kohalikele elanikele kui meie külalistele.

Millele oleks ehk viimastel aastatel rohkem tähelepanu pidanud pöörama, on kultuuri pool. Toila ja Voka on ajalooliselt olnud aktiivsed kultuurikeskused. Senist ainult „projektipõhist“ investeerimise poliitikat ei tohiks jätkata, jätkusuutlikkuse tagamiseks peab vald rohkem ise hakkama saama ja keskenduma eelkõige vajaduspõhisele arendamisele ja majandamisele. Prioriteet on jätkuvalt seltsitegevuse ja isetegemise toetamine, aga seda läbi erinevate sündmuste korraldamise, mis kaasavad inimesi ja toodavad lisaväärtust. Väga tähtis on, et kultuur saaks taas tugevatele jalgadele, oleks koht, kus seda teha ja Voka lasteaed saaks korda.

Millele peaksid volikogu ja vallavalitsus lähiaastatel enim tähelepanu pöörama ja ressursse suunama?

Täna on põhiline eesmärk valla tulubaasi suurendamine.

Seda saame teha läbi ettevõtluskeskkonna toetamise ja läbi elanikkonna suurendamise. Meil on looduslikult unikaalne koht, mis annab palju võimalusi aktiivseks puhkuseks.

See, et Karuväravate juures läks arendusprojekt „aia taha“, ei tähenda, et arendustegevus tuleks ära lõpetada. Tähtis on, et arendus toimuks valla printsiipidest lähtuvalt. Mujal Eestis on kinnisvaraturg ja arendustegevus masujärgselt taas elavnemas. Peame ülejäänud Eestiga sammu pidama. Hea on öelda küll, et toome noored valda (tagasi)! Selleks, et meie oma noored siia tagasi tahaksid tulla ja uued inimesed meie valla elanikeks tahaksid saada, peame selleks eelkõige looma tingimused ja olema valmis meile kõigile looma lisaväärtusi.

Kuidas Sa suhtud haldusreformi?

Nii nagu igal asjal on kaks otsa, on ka siin omad plussid ja miinused.

Selge on see, et kui asi ükskord liikuma läheb, siis „liikuva rongiga oleks hea kaasa sõita, mitte selle kihutamist kõrvalt vaadata“.

Positiivne on selle asja juures see, et arendamiseks on rahakott suurem. Miinuseks võib aga saada olukord, et meie tänased prioriteedid ei pruugi uues suures omavalitsuses enam sugugi esmatähtsad olla.

Selge on, et sunniviisiline „paaripanek“ ei toimi. Alati ei saa positiivset tulemust pelgalt millegi kokkupanemisega, selleks on vaja sügavat ja tõsist koostööd.

Miks on täna Toila vallas hea elada?

Toila vallas on kogu aeg olnud hea elada! Sellepärast, et Toila vald asub Ida-Virumaal. Teist nii ilusat ja mitmekesist maakonda Eestis ei ole. Meil on meri ja Peipsi järv, Kurtna järvistu ja Kuremäe klooster, Kiviõli suusakeskus, meie oma Oru park … Hommikul ärgates vaatad ilma järgi, kuhu poole täna puhkama sõita.

Paljud mujalt Eestist siia tulnud ei saa sellest aru, aga meil siin Ida-Virumaal valitsevad eestlaste vahel hoopis teistmoodi suhted kui mujal. Eks see ole väikese kogukonna võlu, et kõik on nö omad.

See kehtib ka Toila vallas ja sellepärast ongi siin hea ja turvaline elada.

Aitäh!