Voka jäätmemajast

Voka jäätmemaja sai valmis 2006. aastal. Senini on jäätmeja kasutamisega niivõrd-kuivõrd hakkama saadud. Seda kuni aastavahetuseni 2012/ 2013, mil leidis aset kahetsusväärne juhtum – tulekahju jäätmemajas.

Põlengu käigus sai kannatada kogu jäätmemaja, põles ära 14 konteinerit ( sh 12 segaolmejäätmete, 1 paberi- ja papi konteiner ning 1 segapakendikonteiner).

Kahjude suurus:

• põlenud konteinerid (14 tk) maksumus – kokku 1707,55 €
• uus elektrisüsteem – 785,21 €
• muud remonttööd, sh uus uks - 2 430,00 €

Tänaseks on jäätmemaja uks välja vahetatud, paigaldatud uus elektrisüsteem, täiendavalt on toestatud katusekonstruktsiooni. Nende tööde eest on tasunud vallavalitsus. 2013. aasta suvel on kavas teostada täiendavalt katuse remonditööd ning fassadi pesu.

Nüüd siis elanikes palju pahameelt tekitanud probleemist:

Korteriühistud pidid tasuma põlenud konteinerite eest – kokku 1707,55 (ühe kasutatud konteineri maksumus koos käibemaksuga on 121,97).

See kogusumma, ehk 1707,55 €, on ära jaotatud korteriühistute vahel vastavalt konkreetse ühistu osakaalule (%) konteinerite kogumahust. Teada on, et küsimusi on tekitanud just seesama osakaalu protsent, mis on ühistute lõikes üsna erinev. Tahaksin siinkohal meelde tuletada, et see osakaalude suhe ei ole paika pandud vallavalitsuse poolt, vaid see on kokku lepitud jäätmevedaja ja korteriühistute/ kortermajade esindajatel omavahel 2007. aastal. Kui enne seda esitas vedaja arveid majas elavate elanike arvu põhiselt, siis alates 2007. aastast hakati seda tegema m² arvestusega just eelkõige kortermajade esindajate endi soovil.

Arusaamatusi ja "toredaid külajutte" on tekitanud ka arvamine, et osad korteriühistud millegipärast peavad põlenud konteinerid kinni maksma, teised aga mitte. Tegelikult on nii, et mõni ühistu maksab selle summa ühisrahast, teine mitte. Miks just selline otsus ühistu poolt on tehtud? Sellele küsimusele oskavad vastata kõige paremini eelkõige oma korteriühistu juhatuse esimees või juhatuse liikmed.

Miks korteriühistud pidid põlenud konteinerid kinni maksma?

Kõikide jäätmemajas olevate konteinerite omanik on RagnSells AS ning korteriühistud rendivad konteinereid jäätmefirmalt. Kogumisvahendi nõuetekohase kasutamise eest on vastutus eelkõige kliendil (konteineri kasutajatel). Seega kõik korteriühistute liikmed peavad omalt poolt tagama kogumisvahendi ohutu ja nõuetekohase kasutamise. Millegipärast aga on see täiesti ära unustatud.

Ja üleüldse – enamus kodanikest paistab arvavat, et jäätmemaja on ju niisama, iseenesestki korras ja puhas, maha loobitud prügikotid ronivad "ise" prügikasti jne. Tuletan meelde, et heakorratöötajate tööaeg on 8 tundi, mitte 24 tundi ööpäevas nagu millegipärast arvatakse.

Viimase ajal on levinud vanade ravimite kilekotikesega ukselingi külge riputamine. Sellest on korduvalt räägitud ja palutud, et ohtlike jäätmete ja vanaelektroonika, sh vanad ravimid, üleandmine tuleb elnevalt kokku leppida. Seda, et mõni laps need sealt kergesti kätte võib saada, selle peale inimene, kes ravimikoti ukselingi külge riputab, kahjuks ei mõtle.

Väga lihtne on kritiseerida ja anda hinnanguid. Liiga tihti kuuleme koos heakorratöötajatega kriitikat millegi tegematajätmiste või hoopis valesti tegemiste kohta.

Tuleb tunnistada – ka kõige parema tahtmise juures igale poole paratamatult ei jõua. Seda enam ootame ka aleviku elanikelt endilt pisut rohkem heasoovlikkust ja toetust. Näpuga näitajaid ja tagantselja torisejaid jätkub niigi, kuid lahendusi pakkuma ollakse väga tagasihoidlikud. Siinkohal ootakski just ettepanekuid ja arvamusi – mida muuta, mida saaks teistmoodi ja veel paremini teha.

Olge julged ja avaldage arvamust!

Piret Aller, tel 518 2845

piret.aller@toila.ee