(Kokkuvõte
KODUTÖÖDE MAHU JA SELLEKS KULUNUD AJA uuringust)
Igal
aastal astuvad 1. klassi õpihimulised lapsed. Õpihimu hakkab aga
aasta-aastalt vähenema. Kuhu see kaob? Kuhu kaob see õhin, millega
1. klassis alustati? Üks põhjus võib olla õpilaste ja õpetajate
suur töökoormus. Kui suur on õpilaste koormus?
19.–25.
jaanuaril tegid paljud Toila Gümnaasiumi õpilased lisatööd –
jälgisid ja panid kirja kodustele õppimistele kuluva aja ja
jälgisid, kas õpetaja tehtud tööd järgmisel tunnil ka
kontrollis.
Kokkuvõte:
- valimis oli 47 õpilast (iga klassi 1., 6., 12., 18. ja viimane nimekirjas olev õpilane);
- 1. klassi (edaspidi: kl) õpilased ei osalenud (sest pidasin antud ülesannet neile keeruliseks);
- 2. klassist osales 5 õpilast; 3. kl – 4 õ; 4. kl – 5 õ; 5. kl – 5 õ; 6. kl – 4 õ; 7. kl – 5 õ; 8. kl – 3 õ; 9. kl – 5 õ; 10. kl – 4 õ; 11. kl – 4 õ; 12. kl – 3 õ. KOKKU 47 õpilast;
- erinevatel põhjustel (kaotati küsitlusleht, tagastati tühi leht) ei saanud kokkuvõtte tegemisel arvestada 12 õpilase tulemusega ( 2. kl - 2 õ; 3. kl – 1 õ; 4. kl – 3 õ; 5. kl – 1 õ; 7. kl – 2 õ; 9. kl – 2 õ; 12. kl – 1 õ);
- seega sai arvestada 35 õpilase tulemusega;
- kõige rohkem läheb aega teisipäevaks, kolmapäevaks ja neljapäevaks valmistudes (keskmiselt 75 min, 76 min ja 76 min õpilase kohta), aga kui vaadata kooliastmeti, siis 1. kooliastme (edaspidi: ka) õpilased valmistuvad kõige kauem kolmapäevaks (58 min õpilase kohta); 2. ka õpilased valmistuvad kõige kauem neljapäevaks (48 min õpilase kohta); 3. ka õpilased valmistuvad kõige kauem teisipäevaks (110 min õpilase kohta) ja gümnaasiumiastme õpilased valmistuvad kõige kauem kolmapäevaks (145 min õpilase kohta);
- kõige vähem valmistutakse esmaspäevaks – 48 min õpilase kohta, aga kui vaadata kooliastmeti, siis 1. ka õpilased valmistuvad kõige kiiremini esmaspäevaks (34 min õpilase kohta), 2. ka õpilased valmistuvad kõige kiiremini reedeks (23 min õpilase kohta), 3. ka õpilased valmistuvad kõige kiiremini kolmapäevaks (47 min õpilase kohta) ja gümnaasiumiõpilased valmistuvad kõige kiiremini esmaspäevaks (63 min õpilase kohta);
- õpiraskustega õpilased ja õpilased, kel tunnistusel ainult “4-5”, kulutavad koduste ülesannete täitmiseks aega rohkem kui n-ö “keskmised” õpilased;
- kõige vähem aega kulub kodutööde tegemisel 4. kl õpilastel (120 minutit nädalas õpilase kohta);
- kõige rohkem aega kulub kodutööde tegemisel 11. kl õpilastel (588 minutit nädalas õpilase kohta);
- kui algklassiõpilased jõuavad oma järgmiseks päevaks antud kodutööd sageli tehtud koolis enne kojuminekut, siis 7.–12. kl õpilased saavad tihti ka pikaajalisi kodutöid (referaadid, esitlused, uuringud, materjalide otsimised vms) ja nii mõnigi õpilane väidab, et ta tegeleb koduste töödega kogu aeg, iga vaba hetk – tegelikult läheb märksa rohkem aega kui uuring välja näitab (10. ja 11. kl);
- mitmed õpilased, kel enamasti kulub kodutööde tegemiseks tund-poolteist, teevad vahel ka “0-minuti päevi” – valimisse sattunud
- gümnasistid seda endale ei luba;
- kuna õpilased on väga erinevad, siis erineb neil ka kodutööde tegemiseks kulunud aeg. Näiteks: kui üks 4. kl õpilane valmistub teisipäevaks 15 minutit, siis teisel kulub 105 minutit; kui üks 8.k l õpilane valmistub reedeks 30 minutit, siis teine sama klassi õpilane teeb seda 270 minutit; kui üks 11. kl õpilane valmistub neljapäevaks 40 minutit, siis teine sama klassi õpilane teeb seda 255 minutit;
- ei saa väita, et mida vanemad õpilased, sest rohkem kodutöid antakse (pigem on need mahukamad ja nõuavad suuremat ajakulu);
- 1. kooliastme õpilased saavad järgmiseks päevaks keskmiselt 2,1 kodutööd, 2. kooliastme õpilased 2,2 kodutööd, 3. kooliastme õpilased 3,0 ja gümnasistid 2,8 kodutööd;
- koduste tööde uuring ei hõlmanud teemat – mis eesmärgil õpetajad koduseid töid annavad. Kuna üleriigiline uuring andis sellele küsimusele vastuse (Õpetajate Leht, 22. jaanuar 2016), siis mina huvitusin hoopis, kas ülesantud kodutöid ka kontrollitakse;
- mida vanemad õpilased, seda hoolsamini tegid nad märkmeid kodutööde kontrollimise kohta; algklassiõpilased unustasid seda enamasti teha (kahel juhul täitsid lehte ka lapsevanemad, kes kirjutasid, et nad ei tea, kas kontrolliti, aga nad ei saanudki teada, sest tunnis oli laps ja laps pidi tähele panema ja märkima :) );
- antud kodutöödest kontrolliti järgmises ainetunnis 64%, 12% töödest jäi kontrollimata ja ülejäänud kodutööde kohta info puudub – kontrolliti neid siis või mitte. *
*
Uuringutulemused ei ole sulaselge tõde, sest küsitluslehti välja
jagades kõlas ühe õpilase suust, et “paneme nüüd täiega,
saame kodutöödest priiks”, aga jäägu see selle õpilase
südametunnistusele. Suurimad tänud kohusetundlikele õpilastele ja
ka nendele õpilastele, kes küsitluslehed täitsid rohkete
kommentaaridega.
Ometi
need tulemused meile midagi ütlevad. Näiteks seda, kui pikk on ühe
keskmise kooliõpilase tööpäev. Täiskasvanul on üldjuhul
40-tunnine töönädal. Aga koolilapsel? 10. klassi õpilasel on
nädalas 32 kuni 36 (koos valikainetega) kontakttundi, ta teeb
nädalas keskmiselt 9,25 tundi kodutöid. Lisaks on kohustus lugeda
kirjandust. Usinamal 11. klassi õpilasel võib olla koos
valikainetega kokku kuni 37 kontakttundi, ta teeb nädalas keskmiselt
9,8 tundi kodutöid. Lisaks peab ta tegema uurimistööd ja eeldame,
et loeb ka kirjandust. Numbrid räägivad enda eest. Õnneks on
õpilased siiski nii targad, et nad endale maksimumtunde valikaineid
ei võta. Aga ikkagi... Hetkel tuleb mõelda nende kohusetundlike
õpilaste peale, kelle tööpäevad just nii pikaks (ja pikemakski!)
venivadki… Ja kuhu mahuks neil huvitegevus ja perega või sõpradega
koosoldud aeg? Muidugi on õpilased erinevad ja igaüks teeb oma
valiku ise – kel on prioriteet hariduse omandamine, kel sõpradega
koosveedetud aeg, kel sotsiaalmeediakanalites surfamine…
Toila
Gümnaasiumi juhtkond ja õpetajad on seda meelt, et nii õpetajate
kui ka õpilaste nädalakoormust tuleb vähendada – ei ole
normaalne, et piltlikult öeldes “õpilased teevad õhtul 3 tundi
kodutöid, mida õpetajad järgmisel õhtul kodus 3 tundi
parandavad”. Kodutööd peavad olema eesmärgipärased, neid ei
tohi anda karistuseks ja neid tuleb kontrollida (kui kontrollimiseks
aega pole, siis pole neid mõtet ka anda).
Kooli
juhtkond on asunud otsima võimalusi, kuidas töö koolis korraldada
selliselt, et suurem osa õppetööst saaks tehtud tööaja sees. Ei
saa öelda, et me enam kodutöid ei anna – kirjandeid on vaja ikka
kirjutada, raamatuid on vaja lugeda, matemaatikaülesanded läbi
harjutamata ei kinnistu jne. Pigem peame mõtlema selles suunas,
kuidas korraldada töö koolis selliselt, et kõik hariduse
omandamiseks vajalik tegevus mahuks koolipäeva sisse.
Aga
selles saavad kaasa aidata just õpilased ise – kui nad tunnis
panustavad sajaprotsendiliselt pole õpetajal vaja tunnis tegeleda
käitumisprobleemidega ja kogu tunni aeg (45 minutit) läheb täie
ette – siis ei peaks koduseks tööks jääma – “tunnitöö
lõpetada” või „kolm ülesannet matemaatikas“ (sest tunnis
jõuti käitumisprobleemide lahendamiste pärast teha vaid üks
ülesanne)…
Kas meie õpilased
on valmis selleks, et näiteks kolmapäeval kooli tulema ei pea (aga
võib, sest õpetajad on koolis ja valmis aitama) ja täidavad kodus
harjutusülesandeid? Sügisene veekatkestuse päev (kui koolis polnud
vett ja planeerisime iseseisvate ülesannete lahendamise päeva
kodus) näitas aga, et mitte – enamik tuli järgmisel päeval kooli
õpiülesanded täitmata. Tähendab - enne kui selliseid muudatusi
kooliellu sisse saab tuua, peab kasvatama õpilastes kohusetunnet.
Aga see saab alguse lastetoast ja ilma kodu toeta ei suuda kool suurt
midagi koolilapse õpikoormuse vähendamisel ära teha.
Toila
Gümnaasiumi õppealajuhataja
Merike
Lepsalu
No comments:
Post a Comment