Alates eelmise
aasta septembrist planeerisid Toila Gümnaasiumi rahvatantsijad ning
laululapsed koos meiega kaasatulevate juhendajate Anu Pungase, Merle
Harjo, Helle Astoki ning Külli Guljaviniga reisi Londonisse. Eks
enamuse ettevalmistustest tegi ikka õpetaja Anu, kuid tantsijad ning
lauljad valmistusid reisiks, vormistades ja kontrollides vajalikke
dokumente ja muidugi ka raha kogudes. Reisi eesmärk oli eelkõige
meid pika ning suurepärase tantsu- ja laulutöö eest tänada, kuid
samas oli reisil kindlasti ka keelepraktika ning kultuuri õppimise
eesmärk. Et veidigi rahamuret leevendada, käisime abiks
heakorratöödel ning esinesime mitmel pool peaaegu tunniajalise
kontserdiga.
Reis toimus
10.-14. septembrini ehk siis kohapeal viibisime tegelikult kogunisti
kolm täispikka ööpäeva. Nende kolme päeva jooksul jõudsime
külastada mitmeid Londoni kuulsaid ning silmapaistvaid
vaatamisväärsusi, nagu näiteks London Eye, ajalooline sõjalaev
HMS ja Tower Bridge. Tower Bridge’ist kõndisime mitu korda üle,
külastasime selle muuseumi ja nägime oma silmadega lausa kaks
korda, kuidas Tower Bridge’i üles tõstetakse! Käisime väga
sisukas Londoni muuseumis ning laupäeva pärastlõuna veetsime
Oxfordi ostutänaval.
Külastasime
ka Buckinghami paleed ning imetlesime selle ees toimuvat
vahtkonnavahetust.
9. klassis õppiv Kristina Oja meenutab kuninganna
Elisabethi kodu külastust järgnevate sõnadega: “Olen alati
kujutanud Londonit ette suurejoonelise ja uhkena. Ning teate mis, mul
oli õigus! Londonis on tohutult palju vanu hooneid, kuhu oleks
hirmsasti tahtnud sisse piiluda. Ühte õnnestuski – Buckinghami
paleesse. Mõelda vaid, et viibisin kuninganna Elisabethi kodus.
Kuigi ma ei näinud teda kuskilt kapi vahelt piilumas, teadsin, et ta
viibis oma kodus, kuna väljas lehvis uhke Suurbritannia lipp.”
Meiega koos
reisinud Merlel tekivad reisile tagasi vaadates sellised mõtted:
“Minu jaoks oli tegemist äärmiselt väärtusliku ettevõtmisega,
kus sihtkoht ise oli suureks boonuseks. Ei ole lihtne koos tegutseda,
üksteisega arvestada, teineteist mõista ja leppida. Igaüks meist
on eriilmeliselt agar ja isepäine. Õpime ju igal pool ja pidevalt.
Ka sellest kogemusest õppis igaüks kindlasti midagi. Loodan, et
meie väljasõidud kujunevad mõnusaks ühiseks traditsiooniks!”
Andreas Astok
ütles, et meie ühine väljasõit andis kogemuse nii reisimise kui
ka inimestega suhtlemise koha pealt. Liikuda tuli palju, aga näha
oli samuti palju.
Elise Jalonen:
“See reis oli kindlasti üks kõige vingemaid üldse. Meil oli väga
vahva seltskond, mis ongi reisi juures kõige tähtsam. Nii palju
hetki ja mälestusi ja seda tunnet, et mina olen seal käinud ja seda
teinud, kaasnes selle reisiga. Kõige põnevamad hetked olid muidugi
õhtuti mööda linna ringi jalutamised. Kui ikka kolmekesi jalad
selga võtta ja õhtupimeduses Big Ben ja London Eye ära vaadata
ning pärast veel edukalt hotelli tagasi jõuda, võttes appi ainult
paberist kaardi, on endi üle põhjust uhkust tunda. See oli väga
emotsionaalne ja meeldejääv reis. Kindlasti saab 40 aasta pärast
klassikokkutulekulgi veel selle üle nalja heita.”
Oli
tore näha, et koos olid ning suhtlesid hoopis teised noored, keda
oled harjunud koolis koos nägema. See tekitas palju suurema sõprus-
ning meeskonnatunde. Üksteisega arvestati ning saime suures linnas
kiiremini ning paremini hakkama, kui ma alguses oodata oskasin.
Eriti, kui asi puudutas metrooga sõitmist, mis oli meil kolmandal
päeval juba päris hästi käpas. Reis lõppes meil väga positiivse
uudisega, milleks oli tagasikutse Londoni pubisse esinema.
Kokkuvõtte
tegi Elisabeth Purga
No comments:
Post a Comment