Wednesday, October 8, 2014

Toila koolilapsed on kultuuripõllul tegijad

Ehkki kultuuripõllult saagi korjamine ei tähenda, et saabumas on vaikne talveuneaeg, saab hetkel siiski teha väikese ülevaate ja kokkuvõtte, et seejärel kohe uusi plaane teha ja neid ellu viima hakata.
 
Juba eelmise aasta algusest elasime laulu- ja tantsupeo tähe all. Et tegu oli täiskasvanute peoga, siis tähendas see lastekollektiivide jaoks topelttööd, sest konkursisõelast läbipääsemine oli kõike muud kui lihtne. Tulemused olid aga ülirõõmustavad. Tahan siinkohal meie laste saavutused ära märkida teiste Ida-Virumaa koolide taustal. Toila Gümnaasiumi esindas XXVI laulu- ja XIX tantsupeol 5 kollektiivi. Jõhvi Gümnaasiumist oli väljas 6 kollektiivi, aga võrreldes kahe kooli õpilaste arvu, on meil põhjust uhke olla. 5 kollektiiviga oli meie maakonnast esindatud veel vaid Kiviõli 1. Keskkool. Kõik ülejäänud Ida-Virumaa üldhariduskoolid võtsid peost osa kas 1 või 2 kollektiiviga. Seega hoiavad laulu- ja tantsulapsed Toila kooli mainet jätkuvalt kõrgel.
 
Tantsu- ja lauluseeme tänase lapse südames kasvab võimsaks puuks aastatega. Rohke suurpeost osavõtjate arv räägib ise enda eest – Toila Gümnaasiumis on tublid lapsed ja neil on tublid vanemad, kes väärtustavad nii oma lapse kui ka õpetaja tööd. Kultuuritraditsioonide hoidmist ja säilitamist ei saagi panna ainult ringijuhtide õlule. Ja suhtumine, hoiakud ning hoolivus on esmane, mille eest laulu- ja tantsuõpetajad tänulikud on. See on tugi, millel baseerub kõik muu. See on tugi, mis on rahalisest toetusest olulisem.
 
Erilist kiitust väärib veel asjaolu, et mitmed meie kooli lapsed pääsesid peole kahe kollektiivi koosseisus. Kas eesti keeles on üldse olemas sõna, millega nende tublidust mõõta või tunnustada? Kui mõelda, et neidude võimlemisrühmaga harjutasime koolivaheaegadel 4 tundi järjest, puhkehetkedeks ainult joogipausid, siis tundub see ilmvõimatu. Oli õnn, kui jõudsid lisaks ka õuna ära süüa. Aga mitte keegi ei virisenud, mossitanud ega kaevelnud väsimuse üle. Tantsupeo ülevaatuse tulemuseks olid aga maksimumpunktid! Vähe sellest, neidude rühm valiti kogu vabariigi mastaabis 10 parima hulka. Mõnel niisugusel kaunil hetkel tundub mulle, et see kõik on unenägu. Aga tuleb välja, et ei olegi. Need lapsed on tõesti mu ümber olemas. Ka Päikesekillukeste koor tõestas järjekordselt, et ehkki meid on vähe, saame hakkama enneolematult raskete lauludega. Ettevalmistusperioodi väsimus jäi ülevaatustel peitu – lapsed särasid, kui laulsid.
 
Niisuguseid lapsi peab hoidma. Tahaksin neid kogu südamest tänada, aga vahel tundub mulle, et ükskõik, mida ma ka teeksin või ütleksin, on see ikkagi liiga väike ja tühine. Siiski võtsin ma juba eelmisel sügisel nõuks viia kõige staažikamate lauljate ja tantsjate grupp reisile ning tulin mõttele ühendada see võõrkeeleõppega. Septembri alguses toimunud reis kujunes igas mõttes palju vahvamaks, kui olin julgenud loota. Esiteks olin ma väga rahul kogu grupiga – sõbralik, ühtehoidev, rõõmsameelne, väsimatu seltskond. Teiseks kujunes viimane õhtu meile tõeliseks üllatuseks. Nimelt tänasime õhtusöögi ajal oma vastuvõtjaid “Lohe lennutamise lauluga”. Loomulikult laulsime a capella, sest klaverit seal ei olnud ja fonogrammi mul ka kahjuks kaasas polnud. Kohviku külastajad ruttasid terrassilt sisse ja tüdrukud said vägeva aplausi ning ohtrate tänusõnade osaliseks. Et nädalavahetustel on nende toitlustuskohas nn. vaba mikrofoni õhtu, siis pakuti meile võimalust järgmisel aastal sinna esinema minna. Enne veel, kui ma koju saabudes jõudsin neile tänukirja teele saata, oli minu postkastis nende kiri, mille sisuks oli: “Te ju ikka tulete järgmisel aastal? Me väga ootame teid!” Siinkohal tahan ma jälle rõhutada, et see on harukordne võimalus ja eriline kogemus, ehkki ka suur väljakutse. Ja selle on saanud ei keegi muu kui Toila Gümnaasiumi õpilased. Nemad kirjutavad värvikaid lehekülgi Toila kooli ajalukku.
 
Meil on hea ja tugev kool, meil on supertublid lapsed. Hoiame neid! Ma väga loodan, et nii nagu enne seekordset reisi, pakutakse meile ka enne järgmist väljasõitu võimalusi oma töökätega ja täispikkade kontsertitega reisiraha teenida. Tänan kogu südamest meie sponsoreid! Mina õpetajana olen ääretult rõõmus, et mu ümber jätkub inimesi, kes laulmist ja tantsimist väärtustavad ning ka neid, kes mu tööd tunnustavad ning nõu ja jõuga alati toetavad. Ilma teieta ma seda kõike ei suudaks. Aitäh teile kõigile!

Õpetaja Anu Pungas




No comments:

Post a Comment