Tänavaküsitlus: „Kas langetada valimisõiguse iga 16. eluaastani?“

Ühel sügisesel pärastlõunal küsitlesime Toila vallas inimesi, üks Toilas ja teine Vokas.

Küsitluse teemaks valisime: „Kas langetada valimisõiguse iga 16.eluaastani? “ 

Hetkel on see ühiskonnas aktuaalne teema ja puudutab otseselt meid ja meie 

eakaaslasi ning sooviksime teada, mida ühiskond sellest arvab.  

Olenemata ühisest vallast, olid vastused erinevad.

Toila poe juurest kinni püütud vanem meesterahvas vastas kohe kurjal toonil: „Seda ei tohi juhtuda!“ Peale seda tõmbus ta natukene tagasi ja jätkas: „Vabandage mind, kui ma teid solvan, aga 16-aastased noored ei saa sellega lihtsalt hakkama, isegi 18-aastased ei tea, kellele oma häält anda.“ Kuna mees oli elukogenud, siis oli tal olemas ka vastus küsimusele: „Miks te nii arvate?“ „Vaata poiss, kui mina olin 16 aastat vana, ei teadnud mina ja mu eakaaslased poliitikast midagi ega ka tänapäeva noored sellest midagi aru ei saa.“

Samal ajal Vokas saadi jutule 60-aastase prouaga, kes vastas ka ilma pikema mõtlemiseta: „Kuna inimese mõistus areneb täielikult välja 21. eluaastaks, siis oleks õige inimesi ka valima lubada alates 21. eluaastast.“ Pärast hetkelist pausi tuli ka vastusele lisa: „Vananedes inimese mõistus taandareneb, seega üle 80-aastaseid inimesi ei peaks samuti valima lubama. Võib-olla oleks see küll vanade inimeste solvamine, aga see oleks õigem.“

Kohe pärast vestlust prouaga jäi silma üks noor neiu. Neiul oli vanust 21 eluaastat, aga siiski kattus tema arvamus nii vanema prouaga kui ka härraga Toilast. Preili lausus kindlalt, et see oleks halb mõte, sest noored on igasugusele infole vastuvõtlikumad kui eakamad inimesed ja seda võidakse ära kasutada. Samas arvas ta, et täiskasvanul on samuti raske veenduda informatsiooni õigsuses, kuid noorte jaoks on olukord veelgi raskendatud.

47-aastane Allar vastas täie tõsidusega, et seadusliku valimisea langetamine 16-nda eluaastani on õige otsus. „Tänapäeva noored on targad ja haritud. Küll nad juba teavad, kelle poolt hääletada ja kelle poolt mitte,“ lisas ta veel pealekauba.

Küsiti ka 15-aastaselt Timolt, kellel küsimust kuuldes läks nägu naeru täis ja ta hõiskas naerulsui: „See oleks küll väga lahe!“ Peale sellist vastust tekkis suur huvi: „Miks väga lahe?“ Siiani ekstaasis olev poiss vastas veelgi rõõmsamalt: „Kui valimisiga langetataks, siis saaksin ma juba järgmine aasta valima minna.“ Muidugi uskus poiss ka seda, et kõik temavanused oleksid võimelised otsustama ja valima just õiget inimest.

Viimasena küsitletud 67-aastane Milvi vastas asjale aga järgnevalt: „Mina olen selles küsimuses erapooletu, sest mul on ükskõik.“

Vanaproua pani ilusa punkti meie küsitlusele, sest selgus, et sellel teemal ollakse üpriski erineval arvamusel. Kuuest küsitletust kolmele tundus see vanus liiga noor, kahele see sobis ja üks oli erapooletu. Väike koht, aga erinevad arvamused, osad, mis kattuvad, ja osad, mis mitte. Selleks, et saada selgemat pilti inimeste arvamusest, tuleks teha laiaulatuslikum uurimus, mida võiks teha internetis.

Andreas Astok ja Fred-Georg Pääro

Toila Gümnaasiumi 10. klass