Ida–Virumaa - ma ikka lähen või tulen?

See on raske küsimus, sarnaneb Hamleti küsimusele: „Olla või mitte olla?“ Taani printsi küsimus on igati õigustatud ja täiesti ajatu.

Kahjuks on teada, et päris paljud Ida-Virumaa noored soovivad siit kiiresti minema saada, kuna nende arvates on elu siin igav ning mõttetu. Ruttu- ruttu loodetakse minna oma elu elama ja õnne otsima Tartusse, Tallinnasse või mujale, kus taevas tundub sinisem ja rohi rohelisem.

Võib isegi arvata, et teistele eestlastele ei meeldi Ida-Virumaa, kuna neile on jäänud mulje, et siin on ainult venelased, lokkav tööpuudus ja HIV. Massimeedia on selle jaoks kõik teinud, et meist ja meie kodupaigast just nii arvataksegi. Paljud meie tuttavad on siit lahkunud, kolinud kusagile kaugemale õppima ja/või elama.

Aga igal halval asjal on alati ka helgem pool. Mitmed noored, kes mingil põhjusel on siit kunagi lahkunud, soovivad tagasi tulla. Pika vahemaa tagant hakatakse mõistma, et siin oli nii hea ja rahulik. Mujal õppivate noorte vanemad on siia elama jäänud ja lapsed külastavad neid väga tihti ja hea meelega.

Kuigi meie kool (Toila Gümnaasium) ei ole küll väga kõrgel tasemel (kui uskuda koolide ja riigieksamite pingerida), on sellegi poolest siin hea õppida. Meie kool asub vaikses ja imekaunis Oru pargis. Kool on nagu suur pere, kus lapsed on enamasti sõbralikud ja hoiavad ühte.

Meie arvates võiks Ida-Virumaal olla prestiižikas ülikool, sest ainuüksi Virumaa Kolledžist (TTÜ) ja Narva Kolledžist (TÜ) jääb väheks. Ida-Virumaa maine oleks siis palju mõjusam, siia tuleksid õppima õppurid teistest maakondadest ja võib-olla ka mujalt ning meie maakonnas elavad õpilased ei peaks kuskile kaugele õppima sõitma, vaid saaksid oma kodukohas tarkusi edasi koguda. Mõni noor on ikka, kes ei ole sündinud hõbelusikas suus (ei ole sündinud väga rikkasse perre), siis tema vanemad ei peaks nii palju mingeid transpordi- ja eluasemekulusid maksma ning noored saaksid omas kodus elada nii kaua, kuni leitakse endale töö ja/või korter.

Meie arvame, et kui noored või vanemas eas inimesed väljaspool Ida- Virumaad teaksid, milline elu meil siin tegelikult on, siis nad hoopis kadestaksid meid. Peaksime oma kodupaika paremini reklaamima, ilustada pole vaja, piisab kui räägiksime tõtt. Meil on Narva jõgi, 40 järvega Kurtna järvestik, kõrgeim tehismägi, mis asub Kiviõlis ja nüüd on seal avatud Kiviõli Seiklusturismi Keskus. Meil on Valaste juga, Narva-Jõesuu pikima liivarannaga ja mitmete puhkeasutustega. Ida- Virumaal asub vanim tegutsev nunnaklooster - Kuremäe klooster, lisaks veel Purtse kindluselamu, Sinimäed, Narva linnus, Kohtla kaevanduspark-muuseum, turismimagnetina mõjuv Toila Spa Hotell jne.

Võib-olla teevad meile head reklaami ka välismaalased, kes on siin puhkamas käinud? Nendel puudub eelarvamus ja nad näevad meie kodukanti väga kaunina, sellisena, nagu see tegelikult ongi.

Aga meie? Kas me läheme või tuleme? Raske vastata, sama raske, nagu kunagi Hamletil. Me võime ka minna... Õppima, avastama, ennast otsima ja leidma, et siis hiljem kasulike oskuste ja teadmistega oma kodupaika tagasi naasta.

Vladislav Vassiljev ja Raigo Tarassov

Toila Gümnaasiumi 8. klassi õpilased