Lossiplatsi tn 6 detailplaneeringu algatamine

Toila Vallavalitsuse 19.09.2017 korraldusega nr 145 „Toila vallas, Pühajõe külas, Lossiplatsi tn 6 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine"algatati Toila vallas, Pühajõe külas, Lossiplatsi tn 6 kinnistu (katastritunnus 80201:001:0660, reg nr 917408, maa sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 5396 m2) detailplaneeringu koostamine. Planeeringuala on  osaliselt hoonestatud. Koostatav detailplaneering muudab Toila valla üldplaneeringut, mis on kehtestatud Toila Vallavolikogu 28.10.2005.a. määrusega nr 1.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on: üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe muutmine, elamute hoonestusalade määramine, krundi ehitusõiguse määramine, tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine, ehitise ehituslike tingimuste määramine, ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine, liikluskorralduse põhimõtete määramine ja haljastuse ning heakorrastuse põhimõtete määramine.

Keskkonnamõju strateegilist hindamist Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes ei algatata, ses  kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju keskkonnale ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimeste tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara, planeeringuga ei kavandata tegevusi mis avaldavad negatiivset mõju olemasolevale küla keskkonnale, planeeritaval alal ei ole kaitsealuseid objekte.

Detailplaneeringu korraldaja on Toila Vallavalitsus ja kehtestaja Toila Vallavolikogu.

Informatsioon detailplaneeringu kohta: Toila valla veebilehel www.toila.ee ja Toila valla maakorraldaja Hannes Kohtring tel 3369 546, 59191117, E-post: hannes.kohtring@toila.ee

Toila Gümnaasium 60

Oktoobri kolmandal nädalal tähistas Toila Gümnaasium sünnipäeva – 60 aastat on siin Oru pargi serval asuvas majas kool tegutsenud. Selle pika aja jooksul on siit seinte vahelt ellu astunud 36 lendu keskkooli- või gümnaasiumilõpetajaid, lisaks neile 21 aastakäiku põhikooli lõpetajaid aastatest, kui gümnaasiumiosa ei olnud. Rõõm on tõdeda, et juubilaril läheb ka praegu hästi – meil on sel õppeaastal tervelt klassi jagu rohkem õpilasi, kui eelmisel aastal, kokku 254 õpilast ja 15 klassikomplekti. Ilmselt on see märk ka sellest, et kooli usaldatakse.

Sünnipäevaks valmistumine algas juba aasta tagasi, kui hakati koguma materjale aastaraamatu jaoks. Kooli saal sai uue ilme tänu kunstikooli õpetaja Maria Kuleva ja kunstikooli õpilaste kätetööle ning koridoride seintel võib imetleda seinamaalingud.

8. klassi õpilasel Daniel Karjuhinil valmis loovtööna droonivideo Toila kooli aastaringist, mida on võimalik näha kooli kodulehel. Kogu koolipere sünnipäevapilt tehti ühel ilusal sügispäeval kooli hoovis.

Kahe nädala jooksul oktoobri alguses said huvilised osaleda Facebookis toimunud meenutustemängus. Samal ajal sai oma teadmisi kooli ajaloost panna proovile seintele kinnitatud QR koodidesse peidetud LearningAppsis tehtud viktoriinides.

Juubelinädalal käisid kõik klassid vastavatud muuseumitoas kooli ajalooga tutvumas. Kooli ajalugu ja tänapäev olid ka kahes vanuseastmes toimunud viktoriinide sisuks. Viktoriinide küsimused olid nii nutikalt koostatud, et uusi teadmisi said nii õpilased kui ka aastaid Toila Gümnaasiumis töötavad õpetajad.

20. oktoobril olid kõikides klassides külas vilistlased. Klassi ees seisid Margit Aasmäe (Toovis), Kristi Tint (Noorhani), Martin Toovis, Elisabeth Purga, Merike Ojasalu (Neiland), Karis Peetsalu (Niisuke), Madis Heinmets, Margus Randmäe, Eva Sandra Uustal, Tõnis Tuuder, Marko Vinni, Signe Viilop (Sallaste), Aivi Värv, Kristi Markov (Kivestu), Bruno Uustal, Heiti Oja, Madis Tuuder ja Aap Tepper. Kõik nad viisid läbi põnevaid tunde lähtudes oma tööst või hobist. Õpilased said teada, millega jahimees tegeleb siis kui jahihooaeg ei ole; kuidas lihtsate võtetega valmistada sünnipäevakaarti; milliseid võimalusi leidub internetis Avatari loomiseks; kuidas võib väikesest muusikahuvist jõuda tegutseva ansambli ja plaadi väljaandmiseni; kuidas hoolitseda oma naha eest; kuidas tabada hetk hea loodusfoto tegemiseks; kas riigikaitse kursusel õpitu toetab ajateenijat ka päriselt; mida huvitavat võib leida Filmiarhiivist jne. Peaaegu kõik tunnist tulnud külalisõpetajad kinnitasid, et 45 minutit läks väga kiiresti. See aga kõneleb sellest, et tund oli hästi läbimõeldud ja ette valmistatud. Keegi neist ei tulnud “mütsiga lööma”, vaid kaasas olid mitmesugused näitvahendid – karusnahad, kopra topis, uluki pealuu, pillid, jalgratas, video – ja fotomaterjal, nahahooldusvahendid, toorikud ja materjalid kaartide tegemiseks... Nii mõnigi vilistlane, kellega sai eelnevalt suheldud, oli õnnetu, et töö ei võimaldanud meie külalistundidest osa saada, kuid lubati jääda järgmist kutset ootama. Kõigile vilistlastele, kes meie pöörase mõttega (kõikides klassides on ühel ja samal ajal klassi ees vilistlane) kaasa tulid – suur-suur tänu.

Emakeeletundide raames toimus omaloomingukonkurss. Valmis suur hulk suurepäraseid luuletusi ja lugusid Toila koolist. Parimaid oli võimalik lugeda stendilt. Siinkohal avaldaksin hoopis eelmisel aastal valminud luuletuse, mille kirjutas Leonard Pentel.

Üks maja

Toila pargi serva peal

Üks põnev maja asub seal,

kus uhkes tornis lehvib lipp.

Kas elab seal üks rikas VIP?

See pere päris suur on vist

ja väga palju sagimist.

On laulu, tantsu, kunsti, sporti

ja roboteid on mitut sorti.

Kuid sagin, see on sõbralik

ja pere ise õnnelik.

Sind paitab armastus ja hool,

sest, sõbrad, see on Toila kool.

Kõikide klasside esindajad valmistasid üheskoos sünnipäevatordi kogu koolile, mis peale aktust ka koos ära söödi.

Vilistlaste päev 21. oktoobril algas traditsiooniliselt vilistlaste korvpalliturniiriga Vokas. Kõik endised õpilased olid oodatud kontsert-aktusele kooli. Meeleolukal kontserdil, mille kava pani kokku õpetaja Anu Pungas koos kultuurikorralduse valikaine õpilastega, astusid üles nii praegused kui endised õpilased, õpetajad ja ka lapsevanemad.

Rõõmsaid taaskohtumisi, meenutusi ja tantsu jätkus kuni varaste hommikutundideni.

Signe Ilmjärv

Kuldne sügis

T

ark, töine, saagirikas, värviline, vitamiinikuu, traditsioonide hoidmise kuu, muinasjutuliselt salapärane kuu- Naksitrallid on nende kaunite lisanditega märgistanud igat sügiskuud. Selliste sõnade luksus leiab ka tegevuste temaatikas kasutamist.

Lasteaia tuleviku arengute sõnastamine on samuti just sel sügisel plaanis. Et edasi minna, tuleb tagasi vaadata. Mida rõõmustavat lehelugejaga perioodist 2013-2017 jagada?

Voka elanikku, lasteaiatöötajat ja lasteaia kasutajat rõõmustab, et hoone ja õueala on ilusad. „Armas nagu Bullerby´s“ on üks heatahtlik lapsevanem öelnud. On heameel, et piiratud ressurssidest hoolimata on enamus hoonest kaetud internetiühendusega. Juhtkond on rahul, et on täidetud ettekirjutused ja tagatud vastavus eri ametkondade nõudmistele. Lasteaialaste kombel kniks ja kraaps tehtu eest hr Tiit Kuusmikule ja aitäh igale vallavalitsuse spetsialistile, kellega koostööd tehtud! Aitäh otsustajatele otsuste eest, mis võimaldasid käivitada ja teostada lasteaiahoone renoveerimistöid.
Rõõmustab, et õppe- ja kasvatustöösse ning arengutesse on kaasatud enamus töötajatest. Rõõmustab, et õppetegevuse rikastamiseks oleme osalenud projektidega taotlusvoorudes ning leidnud märkimisväärset lisarahastust heategevuslikes ettevõtmistes.

Mis tuleb mööduvast perioodist kaasa võtta lahenduste leidmiseks?

Mureks on kvalifitseeritud lasteaiaõpetajate nappus. Kurvastab, et õpetaja abide koolitamiseks napib raha. On hea, et lasteaiaõpetaja töö olulisust on tunnustatud- töötasu on seotud üldhariduskooli õpetaja töötasuga. Kuid haridust tõendav dokument ei pruugi olla töö kvaliteedi näitajaks. Milliste vahenditega diferentseerida palka? Vääriline töö vajaks väärilist palka. Kurvastab, et räägitakse tugisüsteemidest, kuid nö diagnoosimata erivajadused tugiisikut lapsele ei võimalda ja abi jääbki olematuks.

Kindlasti sooviks uuel perioodil õpetajatele kaasaegseid töövahendeid (arvuteid, digi- ja nutiseadmeid, esitlusvahendeid), mille abil ise uut õpivara luua, uusi teadmisi ja kasutamisoskusi lastele edasi anda. Millisel viisil liigume edasi lapsest lähtuva kasvatuse saavutamiseks? Kuidas koostööd partneritega edasi arendada? Kas Tarkade Laste Klubi mõttedki saavad arengukavasse sõnastatud? Tõotab tulla põnev aeg!

Kindlasti on uues arengukava 2018-2022 tegevuskavas sõnastatud tööd dokumendihalduse korraldamiseks, perearstikeskuse ruumide taastamine kaasaegseks rühmaruumiks, vee-, kanalisatsiooni- ning küttesüsteemide renoveerimised... Suurvallas saavad unistusedki vaid suured olla!

Kui tunned, et soovid lasteaia arengutes kaasa rääkida, siis oled teretulnud 15. novembril lasteaeda mõttetalgutele. Täpsem info lasteaia kodulehel www.vokalasteaed.edu.ee.

Hilissügis on laste jaoks ootuste aeg. Kõik täiskasvanudki on oodatud lasteaeda lahtiste uste päevale . Meie Jõuluootus on järjekorras juba kaheksas ja traditsiooniliselt teisel advendil, 10. detsembril algusega kell 11.00 lasteaia saalis. Ära jõuluetendusele hiline! On loodud võimalused tegutseda töötubades. Suupärasega saab maiustada heategevuslikus kohvikus. Avatud õnneloterii!

Oodatud on kodukandi kokkajad jõuluhõrgutistega kauplema ja nobenäpud oma toodangut pakkuma. Täpsem info ja eelregistreerimine 5. detsembriks tel. 3398294

Ideedeküllast ja teguderohket sügist soovides

Julie Laur
direktor

Naksitrallide rõõm liikumisest

Uus õppeaasta algas lasteaias väga tempokalt. Esmalt said kokku tervise-, ettevõtlikkuse- ja looduse meeskonnad ning panid paika, mida põnevat sel aastal teha.

Tervisemeeskond soovis, et lasteaias oleks rohkem liikumist nii lastele kui ka täiskavanutele.

Lapsed saavad käia ujumas Toila Termides ja jalgpalli mängimas Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskuses.

Kaks vanemat rühma külastasid tänu KIKilt saadud rahastusele Sagadi Looduskooli. Sinised Naksid osalesid programmis „Kes elab metsa sees?” ja Kollased Naksid programmis „Sõber puu”. Mõlemal juhul said lapsed uusi teadmisi, avastamisrõõmu ja liikumist.

Septembris osalesime Ida-Virumaa koolidele ja lasteaedadele mõeldud Tervisemaratonil. Maratoni eesmärgiks oli liikuda rohkem, kui tavaliselt. Nädala jooksul panime kirja kogu liikumise nii lasteaias kui ka õhtusel ajal. Igaühe panus oli oluline. Reedel arvutati kilomeetrid kokku ja tulemus oli üllatav. Kogu lasteaia pere läbis 388,6 km. Suure osa sellest andsid Kollased Naksid, kes kogusid kokku 154 km.

Sügiseti tavaks saanud matk muutus sellel aastal seiklusrajaks. Seda rada läbitakse kokku kolmel aastaajal: sügisel, talvel ja kevadel. Sügisesel rajal olid erinevad takistused, loodusvaatlus ja liikluslinnak. Kui esimeses osas tuli proovile panna oma keha, siis liikluslinnakus olid tähtsad täpsus ja teadmised. Seiklusrajal osalejad andsid positiivse tagasiside ja loodetavasti kohtume nendega juba talvel.

Neljapäeviti on täiskasvanutel võimalus osaleda energiapausil. Liikumisõpetaja Lidia paneb kokku erinevaid liikumiskavasid, et pingutust oleks tervele kehale. See on mõnus koosviibimine koos sportliku pingutusega, mis annab positiivse energia mitmeks päevaks. 

Õpetajatepäeva tähistati Renna Nõmmiste käe all line-tantsu õppides. Foto: Külli Mänd

Traditsiooniliselt osales lasteaed oma esindusega ka Toila valla sügisjooksul.

Liikumine on edu pant! Tule liigu sina ka!

Külli Mänd

tervisemeeskonna liige

Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta

Toila Gümnaasiumi koolimuuseum on avatud. Lindi lõikasid läbi gümnaasiumi direktor Signe Ilmjärv ja muuseumi taastaja Laine Kreegimets. Foto: Maire Aul

Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta... Kas just see, aga vajadus koguda ja talletada asju minevikust viis lõpuks selleni, et kooli kodulootoast sai koolimuuseum.

Remontide ja uuenduste käigus vanas majas pidi muuseum kolima ühest ruumist teise kuni leidis kuulsusetu lõpu pööningul pappkastides. Jahedus ja niiskus kippusid asju rikkuma. Lõpuks tuldi siiski selle peale, et ajalugu on vaja talletada.

Direktor Riho Briveli palvel sai allesjäänud asjad üle vaadatud ja sorteeritud ning direktor Signe Ilmjärvega kokku lepitud, et kooli 60. sünnipäevaks avatakse muuseum huvilistele. Selle tarvis remonditi kunagine sõjanduse klass ning märtsis algas töö museaalidega.

Täiendatud sai vilistlaste fotokogu, uuendatud kõik tekstid, koostatud erinevad kaustad jpm, et kõik allesolev oleks kergesti leitav. Juurde sai otsitud koolis kasutusel olnud tehnika, mis omal ajal oli väga kaasaegne, aga mille otstarvet tänane õpilane ei oska isegi ära arvata! Pool aastat tööd ja “tunneli lõpus” hakkas paistma ka valgus!

11. oktoober oli see pidulik päev, kui lõikasime läbi lindi ja õpetajad, esimesed külastajad, võisid kõige tehtuga tutvuda. Nüüdseks on muuseumis käinud kõik klassid ja ka paljud vilistlased ja külalised, kes olid kohal kooli sünnipäeval.

Tahame tänada meie vilistlasi, kellelt fotosid laenasime ja kelle abiga fakte täpsustasime. Täname õpetajaid, kes aitasid kollektsiooni täiendada ning Mait Põdrat ja Jaan Valget, kelle abita poleks meil materjale kuhugi välja panna olnud.

Töö oli põnev ja uued ideed juba idanevad!

Laine Kreegimets

Toila Gümnaasiumi

koolimuuseumi taastaja

Metsaühistu tagab jätkusuutliku metsamajandamise

Ühinenud Metsaomanikud MTÜ on alates 2017.a. aprillist FSC® C135147 metsamajandamise ja tarneahela grupisertifikaadi omanik. Tegemist on rahvusvahelise sertifikaadiga, mis näitab, et metsaomanik majandab oma metsa vastutustundlikult.

Grupisertifikaadi liikmete tegevus peab olema vastavuses kõikide sertifikaadi printsiipide ja indikaatoritega. Väga oluliselt kohal on kohaliku kogukonna õigused ja nende ressursside kaitse. FSC® grupisertifikaadiga liitunud järgivad muuhulgas järgmisi punkte:

• Metsaomanik ei tee piiranguid igaüheõiguse realiseerimiseks.
• Metsaomanik peab piirangute tegemisel neid põhjendama ja kirjeldama.
• Metsaomanik peab austama kohalike kogukondade seaduslikke, tavaõiguslikke või traditsioonilisi õigusi metsaressursside kasutuseks.
• Kvalifitseeritud kohalikele elanikele peab pakkuma võimalust osaleda eelistatud viisil metsamajandaja tegevuses seoses tööhõive ja alltöövõtuga. Metsamajandaja suunab tähelepanu kohaliku tööjõu kasutamisele.
• Metsamajandaja peaks kohalikele elanikele tagama võimaluse osta oma tarbeks küttematerjali.
• Metsamajandaja peab regulaarseid läbirääkimisi huvirühmadega.

Meie FSC® grupisertifikaadi suuremate metsamajandajate hulka kuuluvad: Eesti Metsafond OÜ, Estonian Sustainable Forestry OÜ, Haanja Forests OÜ, Karusambla OÜ, Metsagrupp OÜ, Metsamaahalduse AS, Metsatalu OÜ, Mortec OÜ, Palumetsa OÜ, Taanimets AS, Varoteks OÜ, Vestman Forest Fund AS, Rainert RL OÜ ja veel hulgaliselt metsaomanikke.

Kõikidele FSC sertifikaati puudutavatele küsimustele saab vastuse metsaühistu keskkonnaspetsialistilt: pilleriin@eestimetsad.ee või +372 56686521.

Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu ettepanekud uutele omavalitsustele, et muuta Eesti turvalisemaks

Haldusreform ja uued kohalikud omavalitsused on juba enne oma sündi keerutanud üles palju tolmu. Räägitakse väikeste külade hävitamisest, ääremaastumisest, aga ka tugevamatest valdadest. Emotsionaalsete hõisete alla on mattunud aga mõned väga praktilised küsimused.

Maavalitsuste ajalukku vajumise järel tuleb kohalikel omavalitsustel üle võtta mitmed turvalisuse ja elanikkonna ohutuse tagamisega seotud teemad. On äärmiselt oluline, et valimistel kandideerinud inimesed annaksid endale aru, milline vastutus, aga ka võimalus nende ees seisab. Uued (nii sisult kui vormilt) kohalikud omavalitsused saavad suurepärase võimaluse asju muuta, näiteks luua uutmoodi ohutuskultuuri, ning Päästeamet saab ja tahab olla omavalitsustele hea partner, nõustaja ja toetaja, et ohutuskultuur ning seeläbi ohutus kogu riigis paraneks.

Päästeamet teeb omavalitsusjuhtidele ettepaneku teha senisest veel tõhusamat koostööd, et kujundada kõikidele inimestele ohutu ja turvaline elukeskkond. Alljärgnevas viies valdkonnas on kirjeldatud peamisi koostöökohti ja probleeme, mille lahendamise edukus sõltub just uutest kohalikest omavalitsustest.

1. Ehitustegevus ja järelevalve

Kuidas on võimalik, et keldrid uutes elurajoonides uputavad ja toad jäävad vee alla, või et keemiatehas kerkib lasteaia vahetusse lähedusse? Just kohalikel omavalitsustel on võtmeroll üldplaneeringute tegemisel, ehitustegevuse jälgimisel ja projektist kinnipidamisel. Seega tuleb kindlasti tagada, et uutes omavalitsuses oleks pädevad ametnikud, kes tegeleksid ehitustegevuse ja järelevalve teemaga.

Uutele kohalikele võimudele jääb lahendada ka hoonete kasutuslubade väljastamisega seotud probleemistik. Tuleb lahendada küsimus, kuidas muuta kasutusloa protsess eluhoonete (eriti eramajade) osas hoone omanikele vähem bürokraatlikuks, kuid tagada, et hooned oleksid inimestele ohutud?

Päästjad päästavad Eestis igal aastal erinevatest õnnetustest ligikaudu 300 inimest. Meie jaoks on kriitilise tähtsusega, et tänavad oleksid siltidega ja majadel number peal, vastasel juhul kulub väärtuslik aeg päästmise asemel navigeerimisele. Niisamuti on oluline, et teed oleks läbitavad, kustutusvesi olemas, suuremates linnades teevad muret kinni pargitud majaesised.

Kohalikud võimud peaksid kaardistama oma territooriumi ohukohad ja võimalikke riske hindama. Millised on võimalike üleujutuste paigad, kus on reostusoht, missugune on kasutuseta hoonete olukord jne. Päästeamet annab hea meelega edasi oma teadmisi ja kogemusi, kuidas ohte kaardistada ja hinnata, konkreetsed sammud peab aga tegema kohalik võim.

2. Vee- ja tuleõnnetuste ennetamine

Hetkel ei ole Eestis piisavalt finantseeritud ohutusalaste koolituste korraldamine, huvitegevuse ja lastelaagrite läbiviimine ja käitumisjuhiste levitamine elanikkonnale, kohalikud omavalitsused peaksid nendesse tegevustesse suunama rohkem vahendeid, Päästeamet panustab hea meelega oma oskuste ja teadmistega.

Eestis upub ja saab tules kannatada või surma liiga palju inimesi. Ideaalses maailmas oleks iga number üle nulli liiga palju. Et ideaalini jõuda, selleks peab teadma, miks meie majad põlevad ja inimesed upuvad.

Üle Eesti on mitmeid veekogusid, kus inimesed käivad ujumas, kuid mis vajaksid suuremat tähelepanu. Oluline on veekogu kaldarajatiste ja põhja heakord, võimalusel vetelpääste kaasamine. Kui see pole võimalik, tuleks veekogu äärde paigaldada esmased päästevahendid, ka siin saab Päästeamet oma kogemustega aidata.

Tulekahjude põhjuseks on tihti vananenud elektrisüsteemid ja korrast ära küttesüsteemid. Riik on otsustanud eraldada projekti „Kodud tuleohtutuks“ tarbeks 1,5 miljonit eurot. Kui kohalikud omavalitsused otsustavad projektiga kaasa tulla ja lisada omalt poolt sama palju, siis saab järgnevatel aastatel ohutumaks muuta 500-800 kõige kriitilisemas olukorras olevat majapidamist üle Eesti.

3. Koduohutus

Kodu on iga inimese jaoks väga eriline ja privaatne koht. Kui palju me teame, millised on teiste inimeste kodud, kes on mu naabrid ja millistes tingimustes nad elavad, töökaaslased, laste sõbrad? Sellele, et kodus midagi halba võiks juhtuda, ei taha me mõelda, see tundub võimatu. Aga juhtub, ja palju. Inimesed kukuvad ja ei suuda abi kutsuda, inimesed saavad mürgituse ja vajavad ravi ja kui tihti me loeme uudistest, et toit läks pliidil kõrbema.

Päästeameti töötajad teevad igal aastal ligemale 20 000 kodukülastust ja on näinud, et inimesed elavad kodudes, kus küsimus pole selles, kas seal juhtub õnnetus, vaid selles, millal see juhtub. Eriti murelikuks teeb vanemate inimeste, paljulapseliste perede ja madala sissetulekuga inimeste olukord. Märkamine ja hoolimine ei maksa mitte midagi, sageli piisab sellest, kui märgata neid inimesi enda ümber, kes mingil põhjusel päris iseseisvalt hakkama ei saa ning vajavad abi, et üksinda oma kodus elada. Nendeni jõudmiseks on parimad vahendid kohalikel omavalitsustel, nemad teavad oma piirkonna elanikke, oskavad lähedastele nõu anda ja saavad abivajajat aidata – ohutus ei saa olla luksuskaup.

4. Hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine

Elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku uuring näitas, et Eesti elanike teadlikkus võimalikest hädaolukordadest ja valmisolek iseseisvaks toimetulekuks on madal ning tõsisesse hädaolukorda sattumisele mõeldakse pigem harva või üldse mitte. Arvatakse, et elatakse justkui vanajumala selja taga. Aga kui kaob toast valgus, maha sajab pool meetrit lund või vesi tungib õuele, oodatakse, et keegi kuskilt tuleb ja lahendab probleemid. Kummalisel kombel usutakse, et mida suurem on hädaolukord ja mida rohkem on õnnetusi, seda rutem saabub abi, unustatakse aga, et hädasolijaid on sel ajal palju, mistõttu ei saabu ka abi kiiresti.

Kohaliku omavalitsuse võimuses on tagada elutähtsate teenuste toimimine – olgu selleks siis vesi, kanalisatsioon, küte, kohalike teede läbitavus või elekter, milleta moodne ühiskond kuigi kaua vastu pidada ei oska. Kui kohalikud võimud on probleemid ja kitsaskohad kaardistanud, siis on võimalik leida ka lahendused, oluline roll oleks siin kindlasti kohalikel kriisikomisjonidel.

5. Vabatahtlike ja kogukonna kaasamine

Eestis on vabatahtlikke komandosid üle saja ja vabatahtlikke päästjaid ligemale 2000. Päästeamet toetab jõudumööda vabatahtlikke päästeseltse tehnika, varustuse ja koolitustega ning toetustega kulude katmiseks. On väga oluline, et omavalitsused toetaksid vabatahtlikku tegevust ka omalt poolt, sest just vabatahtlikud on need, kes tunnevad kogukonda ja kohalike inimeste muresid läbi ja lõhki, ning saavad viia nendeni olulise ennetusteabe. Turvalisust ei saa inimestele peale suruda, see peab kujunema alt üles, just rohujuure tasandilt, see on tasand, kus piirkonna elanikel ja võimukandjatel on võtmeroll.

Turvalise Eesti nimel tuleb teha koostööd, elame maailmas, kus ohud võivad meieni jõuda ootamatult. On väga oluline anda inimestele ennetavalt teadmised ja oskused, kuidas õnnetusi vältida ja õnnetuse korral hakkama saada.

Ohutuskultuur ja selle kasvatamine saab alguse igast inimesest endast, nii tekivad tugevad kogukonnad ja tugev riik. Haldusreform on võimalus muuta seni kehtinud dogmasid, et vaid riik tagab elanikkonna hakkamasaamise õnnetuste korral, nendest kohalikest valimistest võiks saada veel turvalisema Eesti algus.