Prügi
põletamine koduaedades on päevakajaline just kevadel, kui võetakse
ette suurpuhastus kodus ja aias. Aiamaal peenraid korrastades või
viljapuid lõigates tekib aiaprügi, mida soovitakse lõkkes
põletada.
Kuigi
aiaprügist vabanemisel tundub põletamine kõige lihtsam viis, on
lõkke tegemine paljudes asulates keelatud. Enne aiajäätmete
põletamist uuri, kas lõket üldse teha tohib. Täpsed tingimused
saad teada oma valla- või linnavalitsusest, need on kirjas kas
jäätmehooldus- või heakorraeeskirjas.
Kui
lõkke tegemine on lubatud, ära lisa sinna olmejäätmeid, vaid
põleta ainult kuivi oksi. Puulehed ja muud taimed sobivad paremini
kompostimiseks, mitte põletamiseks.
Sageli
näeme aga tossamas lõkkeid, kuhu on pandud ka põletamiseks
ebasobivaid asju. Äraviskamisele lähevad vanad mööbliesemed,
riided, jalanõud, rehvid, ehitusjäätmed ja muu kasutuks muutunud
kraam. Neid asju aga tulle panna kindlasti ei tohi.
Pea
meeles, et jäätmete põletamisel kahjustad enda ja naabrite
tervist, seetõttu on see ka seadusega keelatud. Jäätmeid lõkkes
põletada ei tohi, sest põletamisel tekkinud toksilised ained ei
saasta mitte ainult õhku, vaid ladestuvad maapinnale, kandudes sealt
edasi põhjavette. Jäätmete põletamisel õhku paiskunud mürgiseid
aineid hingame me ise sisse, samad ained langevad aias kasvavatele
taimedele ning jõuavad meie kehasse aiasaadustega, näiteks marjade
või köögiviljadega. Seepärast ära pane kunagi lõkkesse midagi
muud peale kuivade okste, immutamata puidu või kiletamata papi ja
paberi.
Prügi
põletamisega kaasnevad müüdid on visad kaduma. Sageli arvatakse,
et kui vanasti põletati prügi ahjus ja lõkkes, siis järelikult
võib seda teha ka nüüd. Aastate jooksul on jäätmed muutunud: kui
mõnikümmend aastat tagasi pakiti toiduained paberisse ja
klaastaarasse, siis praegu kasutatakse valdavalt plastpakendeid.
Samuti on kasvanud jäätmete hulk, sest tarbimine on muutunud ja
suurenenud.
Kõige
lihtsam viis jäätmetest vabaneda on need liigiti sortida: paberi-
ja papijäätmed ning plastpakendid saab viia avalikesse
kogumiskonteineritesse, pandimärgiga pudelid taaraautomaati. Vanad
mööbliesemeid, ehitus- ja lammutusjäätmed ning rehvid saab üle
anda jäätmejaama.
Reeglid
näevad ette, et ka üksikud suvilad peavad liituma korraldatud
jäätmeveoga, mis tagab regulaarse segaolmejäätmete äraveo.
Talveperioodiks, kui suvemaja ei kasutata, on võimalik leping
peatada. Uuri selle kohta kohalikust omavalitsusest.
Lähima
jäätmejaama, avaliku pakendikonteineri või vastuse küsimusele,
kuhu millised jäätmed viia, leiad lehelt kuhuviia.ee. Kohalike
võimaluste kohta saab uurida ka omavalitsuse koostatud
jäätmehoolduseeskirjast või valla kodulehelt.
Kas
teadsid, et
jäätmete
koostises on aineid, mis lõkkes põletades vabanevad keskkonda ning
võivad tuulega kanduda oma koduaiast kaugemalegi. Plastide
mittetäielikul põlemisel paiskub õhku mürgikokteil, mis sisaldab
mh vähki tekitavaid ühendeid. Näiteks tekivad nii dioksiinid, mis
on üks mürgisemaid ühendeid, mida inimene on suuteline tekitama –
ja seda just kodusel jäätmepõletusel. Dioksiinid on silmale
nähtamatud ja nende mõju inimese tervisele ei avaldu kohe. Sageli
võib minna aastaid, enne kui haigusnähud ilmnevad. Mõnel juhul
võivad mõjud avalduda alles järglastel. Kõige rohkem tekib
dioksiini plastmassi, kilekottide, rehvide, töödeldud puidu ja
paberi ning muu taolise põlemisel. Need on pika toimega mürkained,
mis sadestuvad mullas ja seejärel köögiviljades, neid süües
jõuavad mürgised ained meie organismi.
Mari Kala
Keskkonnaameti keskkonnahariduse ja kommunikatsiooniosakond