Antud
kord reguleerib sotsiaalhoolekandelise abi andmise, mis oma korda
sisaldab sotsiaalteenuste- ja toetuste kirjeldust, rahastamist ning
taotlemise tingimust ja korda.
Antud
korra eesmärk on kirjeldada, millisel viisil kohalik omavalitsus
sotsiaalteenust osutab ning mida inimene teenuste ja toetuste
taotlemiseks ja saamiseks tegema peab. Õigusaktis reguleeritakse,
kellele taotlus tuleb esitada (nt sotsiaaltöötajale,
vallavalitsusele), mis andmeid taotluses märkida ja millised
dokumendid on vajalik esitada, kas teenuse osutamine otsustatakse
haldusakti või -lepinguga ja milles lepingus tingimata kokku
lepitakse, millistel alustel käib teenuse eest tasumine (nt päeva
või kuu kaupa).
Kohalik
omavalitsus on kohaliku sotsiaalhoolekande esmatasandi korraldaja.
Korraldamine tähendab abivajaduse märkamist, hindamist ja
vajadusele vastava sotsiaalteenuse korraldamist. Abi
andmise kord sisaldab
kõigi
omavalitsuse korraldatavate
sotsiaalteenuste (
koduteenus;
väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus; tugiisikuteenus;
täisealise isiku hooldus; isikliku abistaja teenus;
varjupaigateenus; turvakoduteenus; sotsiaaltransporditeenus; eluruumi
tagamise teenus; võlanõustamisteenus;
lapse erivajadustest tulenevad teenused;
asendushooldusteenus; järelhooldusteenus; vältimatu sotsiaalabi;
toidupangateenus; nõustamisteenused;täiendavad
vajaduspõhised sotsiaalteenused)
ja
hüvitiste
(sissetulekust
sõltumatud ja sissetulekust sõltuvad toetused) kirjeldust
ja rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda.
Sotsiaalhoolekande
seaduse järgi on igal inimesel õigus saada vajadusele vastavat abi
temale vajalikus mahus ja vajalikul määral. Kui omavalitsuses on
vajalikud teenusepakkujad olemas ning abivajajal võimalik teenuse
kulud ise katta, võib kohaliku omavalitsuse kohustus piirdudagi vaid
sobiliku abi väljaselgitamisega. Kui aga sobivat teenusepakkujat
pole või ei suuda abivajaja ja tema pere teenuse eest tasuda, peab
kohalik omavalitsus leidma teenusepakkuja ja osalema vajadusel ka
rahastamises.
Sotsiaalhoolekande
seadusest tuleneb omavalitsusele hindamiskohustus, mille raames
omavalitsuse sotsiaaltöötaja selgitab välja abi saamiseks
pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi. Abivajaduse
hindamise järel saab omavalitsuse sotsiaaltöötaja otsustada,
milline abi tagab inimese toimetuleku. Kui inimene vajab iseseisva
toimetuleku parandamiseks pikaajalist ja mitmekülgset abi,
kasutatakse juhtumikorralduse põhimõtet.
Sotsiaalhoolekandes
avaldub solidaarsuse põhimõte nii perekonna tasandil kui ka
ühiskonnas laiemalt. Perekondlikes suhetes avaldub solidaarsus
eelkõige perekonnaliikmete kohustuses abivajajat pereliiget toetada.
Ühiskondlikul tasandil tähendab solidaarsuse põhimõte aga seda,
et sotsiaalsete riskide realiseerumise korral on igal inimesel õigus
saada kohalikult omavalitsuselt vajalikku abi ja toetust, sõltumata
sellest, milline on olnud tema senine panus sotsiaalkaitsesse.
Abivajaja
omavastutus hõlmab ka kohustust menetlusele igakülgselt kaasa
aidata. See tähendab, et kohaliku omavalitsuse poolt antavate
hüvitiste saamiseks peab inimene hüvitise andmise protsessis
aktiivselt osalema. Näiteks tuleb kohalikule omavalitsusele esitada
vajalikud andmed ja nõutud dokumendid ning teavitada asjaolude
muutumisest, kui see võib mõjutada hüvitise (toetuse) saamist.
Täpsemat
informatsiooni ja selgitusi saab:
Sotsiaaltöö
spetsialist Krista Kool +372
53419885; krista.kool@toila.ee
Sotsiaaltöö
spetsialist Kersti Tammesaar +372 53316693; kersti.tammesaar@toila.ee
Maarika
Tarum
abivallavanem