Uus rongiliin muudab liikumise kiiremaks ja mugavamaks

 

Kohe peale haldusreformi tekkis vallaelanikel mure, kuidas erinevate valla asulate vahel mugavamalt ja kiiremalt liigelda.

Tänaseks on asutud koostöös Elroniga probleemile lahendust otsima.

Esialgu on soov ühendada omavahel Toila-Voka piirkond ja Kohtla-Kohtla-Nõmme.

1. aprillist avati eksperimentaalne rongiliin Oru jaam-Kohtla. Kuni aprilli lõpuni sõidab rong Kohtla jaama ja Oru jaama vahel neli korda päevas. Sõidugraafik on üleval Elroni kodulehel https://elron.ee/soiduinfo/soiduplaanid

Mai alguses viiakse läbi rahuloluküsitlus ja kui tulemus on positiivne ning reisijaid jätkub, sõlmitakse Toila valla ja Elroni vahel koostöölepe järgmiseks viieks aastaks.

Uudisteagentuur NSR

Märtsis sai alguse Toila valla koostöö SOS Lastekülaga

 

Tööd alustas SOS Peretugevdusprogramm. 

Peretugevdusprogramm aitab peresid, kellel on keerulised ajad, olgu põhjused ükskõik millised: lapsel esinevad probleemid koolis, elukaaslane on vägivaldne, ema on oma enesekindluse ning eluisu kaotanud, pere ei oska end võlaahelatest välja rabeleda.

Kõige olulisem on pere probleeme märgata juba eos – näiteks käib laps lasteaias või koolis ning tal on sageli riided määrdunud, ta on kogu aeg näljane, unine või apaatne. Või näed tuttava lapse ema nutetud silmadega, tunned alkoholilõhna või tajud muul moel, et midagi on viltu.
Kui neid inimesi ja peresid õigel ajal märgatakse, saavad nad kiiresti vajalikku toetust, lapsed ei pea kannatama.

Enamikel juhtudel on olemas väljapääs, kui pere saab nõustamist, toetust, vajadusel ravi ning mõnikord vajavad raskustesse sattunud pered lihtsalt usku, et nad pole maailmas üksi ning võivad kellegi peale loota. Tihti saavad nad oma probleemidest üle ning elavad õnnelikult edasi.

Infot programmi kohta annab valla lastekaitse spetsialist Eva Aleksandrina-Stolbova telefonil 51906323 või e-posti aadressil eva.aleksandrina@toila.ee. Samuti saab temale teatada abi vajavast lapsest.

TVL

Toila vald on valmis osalema SA Ida-Viru Keskhaigla insuldi arendusprojektis

 Eestis haigestub insulti aastas keskmiselt 3000 inimest.

SA Ida-Viru Keskhaigla koos Eesti Haigekassaga piloteerib aastatel 2019-2021 Virumaa piirkonnas insuldi raviteekonna arendusprojekti, mille raames testitakse uudseid raviteekonna lahendusi, kus pannakse suurt rõhku uudsetele digilahendustele.

Üheks loodavaks digilahenduseks on veebikeskkond Elu Pärast Insulti, mis keskendub elule pärast insulti nii haiglas olles kui haiglast välja kirjutatult ravi jätkamisel ja elumuudatustega toime tulekul.
SA Ida-Viru Keskhaigla loodava veebikeskkonna põhiliseks eesmärgiks on pakkuda insulti haigestunud inimese või tema lähedasele või üldse insuldiga seotud teemadest huvitunule kiiret teed vastusteni. Selleks luuakse isikustamata kujul päringute esitamise vorm ning päringutele vastavad oma valdkonna spetsialistid. Tegemist ei ole ”chat-bot” reaalajas teenusega, vaid päris spetsialist annab vastuse e-posti teel.

Projekti kohta saab täpsemalt lugeda siit: https://www.haigekassa.ee/insuldi-juhtprojekt/arendusprojektid

1. aprillist kehtib Toila vallas uus sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

 

Antud kord reguleerib sotsiaalhoolekandelise abi andmise, mis oma korda sisaldab sotsiaalteenuste- ja toetuste kirjeldust, rahastamist ning taotlemise tingimust ja korda.

Antud korra eesmärk on kirjeldada, millisel viisil kohalik omavalitsus sotsiaalteenust osutab ning mida inimene teenuste ja toetuste taotlemiseks ja saamiseks tegema peab. Õigusaktis reguleeritakse, kellele taotlus tuleb esitada (nt sotsiaaltöötajale, vallavalitsusele), mis andmeid taotluses märkida ja millised dokumendid on vajalik esitada, kas teenuse osutamine otsustatakse haldusakti või -lepinguga ja milles lepingus tingimata kokku lepitakse, millistel alustel käib teenuse eest tasumine (nt päeva või kuu kaupa).

Kohalik omavalitsus on kohaliku sotsiaalhoolekande esmatasandi korraldaja. Korraldamine tähendab abivajaduse märkamist, hindamist ja vajadusele vastava sotsiaalteenuse korraldamist. Abi andmise kord sisaldab kõigi omavalitsuse korraldatavate sotsiaalteenuste ( koduteenus; väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus; tugiisikuteenus; täisealise isiku hooldus; isikliku abistaja teenus; varjupaigateenus; turvakoduteenus; sotsiaaltransporditeenus; eluruumi tagamise teenus; võlanõustamisteenus; lapse erivajadustest tulenevad teenused; asendushooldusteenus; järelhooldusteenus; vältimatu sotsiaalabi; toidupangateenus; nõustamisteenused;täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused) ja hüvitiste (sissetulekust sõltumatud ja sissetulekust sõltuvad toetused) kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda.

Sotsiaalhoolekande seaduse järgi on igal inimesel õigus saada vajadusele vastavat abi temale vajalikus mahus ja vajalikul määral. Kui omavalitsuses on vajalikud teenusepakkujad olemas ning abivajajal võimalik teenuse kulud ise katta, võib kohaliku omavalitsuse kohustus piirdudagi vaid sobiliku abi väljaselgitamisega. Kui aga sobivat teenusepakkujat pole või ei suuda abivajaja ja tema pere teenuse eest tasuda, peab kohalik omavalitsus leidma teenusepakkuja ja osalema vajadusel ka rahastamises.

Sotsiaalhoolekande seadusest tuleneb omavalitsusele hindamiskohustus, mille raames omavalitsuse sotsiaaltöötaja selgitab välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi. Abivajaduse hindamise järel saab omavalitsuse sotsiaaltöötaja otsustada, milline abi tagab inimese toimetuleku. Kui inimene vajab iseseisva toimetuleku parandamiseks pikaajalist ja mitmekülgset abi, kasutatakse juhtumikorralduse põhimõtet.

Sotsiaalhoolekandes avaldub solidaarsuse põhimõte nii perekonna tasandil kui ka ühiskonnas laiemalt. Perekondlikes suhetes avaldub solidaarsus eelkõige perekonnaliikmete kohustuses abivajajat pereliiget toetada. Ühiskondlikul tasandil tähendab solidaarsuse põhimõte aga seda, et sotsiaalsete riskide realiseerumise korral on igal inimesel õigus saada kohalikult omavalitsuselt vajalikku abi ja toetust, sõltumata sellest, milline on olnud tema senine panus sotsiaalkaitsesse.

Abivajaja omavastutus hõlmab ka kohustust menetlusele igakülgselt kaasa aidata. See tähendab, et kohaliku omavalitsuse poolt antavate hüvitiste saamiseks peab inimene hüvitise andmise protsessis aktiivselt osalema. Näiteks tuleb kohalikule omavalitsusele esitada vajalikud andmed ja nõutud dokumendid ning teavitada asjaolude muutumisest, kui see võib mõjutada hüvitise (toetuse) saamist.

Täpsemat informatsiooni ja selgitusi saab:

Sotsiaaltöö spetsialist Krista Kool +372 53419885; krista.kool@toila.ee 
Sotsiaaltöö spetsialist Kersti Tammesaar +372 53316693; kersti.tammesaar@toila.ee

Maarika Tarum

abivallavanem

Vee-ettevõtja teade

 

Vastavalt Toila Vallavolikogu 24.03.2021 otsusele nr 111 "Vee-ettevõtja ja tema tegevuspiirkonna määramine" osutab alates 01.04.2021 AS Toila V.V. veeteenust järgmistes piirkondades:

1. Kohtla-Nõmme alevis, Roodu- ja Kohtla külas
2. Vitsiku külas
3. Kabelimetsa- ja Kukruse külas
4. Saka külas

Seoses vee-ettevõtte muutumisega sõlmib AS Toila V.V. kõikide klientidega uued tarbimislepingud. Lepingu sõlmimiseks võtab AS Toila V.V. klientidega ühendust aprillikuu jooksul.

Küsimuste korral palume pöörduda e-posti aadressil vesi@toila.ee või telefonil 33 98 285.

Kiire Internet Toila alevikus

 Paralleelselt Toila Vallavalitsuse projektiga "Toila ja Voka aleviku tänavavalgustuse taristu renoveerimine" kavandab Elektrilevi Toila alevikus operaatorineutraalset kiiret internetivõrku. Operaatorineutraalsus tähendab antud juhul olukorda, kus kõigil teenusepakkujatel on võimalus Elektrilevilt kaablit rentida ning konkureerida omavahel parima hinna ja kvaliteedi pakkumisel.

Elektrilevi varasema kogemuse alusel tähendab see klientidele paremaid valikuvõimalusi ning konkurentsitingimustes ka paremat hinda. Kiire interneti võrk rajatakse kohtades, kus toimub tänavavalgustuse taristu renoveerimine kaevemeetodil. Ehk siis kaablid paigaldatakse tänavavalgustuse toitega samasse kaevikusse ning luuakse eraldi liitumispunktid.

Elektrilevi suhtleb kinnistu omanikega otse. Kohtades, kus kaevetöid ei teostata ning tänavavalgustuse renoveerimisel vahetatakse olemasoleva metallposti otsas välja vaid valgusti, kiire internet veel ei jõua. Toila vald on Elektrileviga leppinud kokku, et kõik edaspidised kaevetööd, mida on võimalik kiire interneti kaabli paigaldamisega ühildada, tehakse koostöös.

Toila vallas on Elektrilevi varasemalt rajanud kiire interneti võrgu Kohtla-Nõmme alevis.

TVL

 

Kohalikud kogukonnad saavad aprilli lõpuni toetust taotleda

 1. aprillist avanes kohaliku omaalgatuse programmi kevadvoor, kust kogukondadesse panustavad mittetulundusühingud ja sihtasutused saavad taas oma tegevuseks toetust küsida. 

Maksimaalne toetussumma on kuni 4000 eurot ühe projekti kohta, taotlemise tähtaeg on 30. aprill.

„Sel aastal toetame kogukondi oma piirkonna arendamisel kokku ca 1,25 miljoni euroga, mis on traditsiooniliselt olnud oluline tugi, et korraldada ühtekuuluvust suurendavaid üritusi, külapäevi, koolitusi või teha ära mõni kaua oodatud väikeinvesteering - näiteks rajada külaplats või mänguväljak,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Arvestades COVID olukorda võiks sel aastal olla leidlik ja mõelda ajutiselt rohkem sellistele projektiideedele, mis aitaksid tugevaid kogukondi hoida ja arendada ka ilma füüsiliselt kokku saamata.“

Riigi Tugiteenuste Keskuse elu- ja ettevõtluskeskkonna talituse juhataja Lauri Alveri sõnul on programm kogukondade seas populaarne. „See programm on aastate jooksul aidanud üle Eesti väga paljudel kogukondadel midagi olulist ära teha. Ainuüksi eelmisel aastal toetasime üle Eesti 386 erinevat ühendust ning 484 projekti kokku 1,23 miljoni euroga,“ rääkis Alver programmi varasematest mahtudest.

Kohaliku omaalgatuse programmiga soovitakse kaasa aidata tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimisele ning püsimisele. Toetust saab taotleda kahest meetmest.
Kogukonna arengu meetmega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse ning maksimaalne toetussumma on 2500 eurot.
Investeeringute ja kogukonnateenuste arendamise meetmega panustatakse kogukonnale vajalike ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse, maksimaalne toetus on 4000 eurot.

Toetust saavad taotleda avalikes huvides oma piirkonna heaks tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kus ei osale liikmena omavalitsus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole. Maksimaalne toetussumma esitatud projekti kohta on olenevalt tegevusest kuni 4000 eurot ning omafinantseering peab olema 10% projekti kogumaksumusest. Taotlemine toimub elektrooniliselt e-toetuse süsteemis, kuhu saab taotlusi esitada kuni 30. aprillini kell 16.30.

Taotlusvooru viivad läbi maakondlikud arendusorganisatsioonid, meie piirkonnas siis Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit.

Täpsem info ja juhendid on 1. aprillist leitavad IVOLi kodulehel, programmi määrusega saab tutvuda Riigi Teatajas.

TVL