Juulikuu
viimastel päevadel oli Toila kohal kuulda mingit kahtlast tuhinat.
Lähemal uurimisel selgus, et tegu oli loometuhinaga.
Käisin
asja uurimas ja minu küsimustele oli nõus vastama Toila
Loomekeskuse esindaja Küllike Kullerkupp.
Mis
toimus, miks toimus?
„Idee
korraldada midagi loomevaldkonna inimestele inspireerivas ja kaunis
Oru pargis on mõttes olnud juba mõned aastad. Piirkonnas
puudus kultuuri- ja kunstiinimeste koostas
koostööks ja annab stardi edasiseks arenguks kunstivaldkonnass
valdkonnas.,iooni allikaid, võimaltasuuutub Ida-töö
ning edasi arenemise võimalus. Tundus,
et just nüüd on õige ja sobiv aega korraldada Toilas Suveülikooli
loomeinimestele. Suveülikooli kontseptsiooni sai mitmeid kordi läbi
arutatud kunsti valdkonna inimestega ja lõpuks saigi idee paberile
pandud. Sellele järgnes taotluse kirjutamine EAS-i Kohaliku
Omaalgatuse Programmi, kust õnnestuski meil toetust saada.
Antud
projeki eesmärgiks oli kunstnike kompetentsi, teadlikkuse ja
võimekuse parendamine ning uute oskuste omandmine, mis andis
võimaluse edukaks koostööks oma valdkonna inimestega, et koos
turundada ja arendada Ida-Virumaad.“
Millega
nendel päevadel tegelesite?
„Suveülikooli raames toimus neli erinevat töötuba, mida
juhendasaid oma ala professionaalid. Suveülikooli esimeseks töötoaks
oli maalimine ja joonistamine, mille eesmärk oli rikastada loovat
inimest, lähtudes filosoofilisemat laadi näidetest, pakkuda uusi
lähenemisviise, seda nii zen-kunsti kui ka kunstiteraapia vallast.
Teisel päeval jätkus suveülikool maakunstiga. Selle töötoa
eesmärk oli märgata meid ümbritsevat keskkonda. Pöörata
tähelepanu meie elukeskkonna muutustele või probleemidele. Leida
väljund oma loovusele lähtudes konkreetse paiga omapärast ja
olemasolevatest ressurssidest.
Kolmanda päeva eesmärkiks oli leida endas üles loovus ja
fantaasia, et rakendada seda kantud rõivaesemete või
kodutekstiilide värskendamiseks, uuendamiseks ja isikupärasemaks
muutmiseks.
Suveülikooli lõpetas graafika töötuba ning selle töötoa
eesmärkiks oli tutvuda traditsiooniliste estampgraafikatehnikatega
(sügav- ja kõrgtrükk) ning kasutada neid väljendusvahendina oma
ideede teostamisel.“
Kes
olid juhendajad ja kas nende leidmine oli kerge?
„Ei
saa öelda, et juhendajate leidmine kerge oli. Kuid tänu paljudele
abilistele usun, et leidsime parimad juhendajad Suveülikooli
töötubade läbi viimiseks. Juhendajaid olid nii meie kandi inimesed
kui ka Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Viljandi Kultuuriakadeemia
õppejõud. Maalimise töötoa juhendaja oli Piret Kullerkupp, kes
igapäevaselt tegeleb maalimisega ja juhendab Kõrgemas Kunstikoolis
üliõpilasi. Tuunimist viis läbi Erika Pedak, kes on samuti kaua
aega olnud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis kui ka Viljandi
Kultuuriakadeemias lektor tekstiilikunsti erialal. Graafika töötuba
viis läbi Toila Gümnaasiumi kunstikooli õpetaja Meeli Lõo ja
maakunsti juhendas Kiviõli Kunstide Kooli õpetaja Heli Kompus. Kõik
õppejõud andsid nendele päevadele oma parima panuse ja näo.“
Kuidas
Sulle endale tundub, kas sellisest suvisest ühisest kunstipuhangust
võiks kujuneda traditsioon?
„Kui
projekti kirjutamisega alustasime, ei osanud veel nii kaugele mõelda,
et see võiks traditsiooniks muutuda. Kuid mida rohkem sai nautida
loomeinimeste ja asjatundjate keskkonda ning lugedes osalejate
tagasisidet, seda enam saime innustust ja usume, et sellest võiks
saada igasuvine loomeinimeste ja harrastajate ühine üritus.“
Tore,
siis õnnestub ehk minulgi kaasa lüüa. Sel suvel ei jõudnud
kahjuks rohkem, kui tuunimise töötuba põgusalt kõrvalt vaadata.
See, mida seal tehti, pani küll endalgi mõtted liikuma, kuidas
mõnda vana asja uueks tuunida.
Kevadel
jõudsite päris mitu töötuba läbi viia. Millised on Toila
Loomekeskuse plaanid sügis-talviseks perioodiks?
„Toila
Loomekeskus on nüüd jah juba erinevaid töötubasid teinud ja
loomulikult jätkame nende korraldamisega ka edaspidi. Loodame väga
loomingulist sügis-talvist preioodi koos paljude käsitöö
huvilistega.“
Ega
siis muud, kui et uute loominguliste kohtumisteni!
Küsis
Lea Rand
