Wednesday, August 29, 2012

Osta koolikaubad postkontorist ja võida tahvelarvuti!


          
Koolikauba ostjate vahel loosime välja Elonexi 10’’ tahvelarvuti ja 5 vahvat laste spordikotti. 

Osalemiseks osta korraga vähemalt 10 € eest koolikaupu, täida kassast saadud loosikupong ning jäta klienditeenindajale.

Kustutav tindipliiats Pilot FriXion 1,95 €
Vihikud ja kaustikud al 0,22 €
Guaššvärvid al 1,90 €              

Ja palju teisi koolikaupu ootavad Sind postkontoris, tule ostma ja võitma!


Kampaania kestab 13.08–30.09.2012.
Lisainfo postkontorist ja post.ee/koolikampaania.

Monday, August 27, 2012

Saame kokku Promenaadil!


Kui 1997. aastal hakati ette valmistama esimest Oru pargi Promenaadi, siis vaevalt oskasid tollased idee algatajad Maire Uustal, Tiina Kasema ja Bruno Uustal ette näha, et sellest sündmusest kujuneb pikk ja ilus traditsioon.

Esimene Oru pargi Promenaad 1997. aastal. (Foto arhiivist)

Tänaseks on Promenaad toimunud 16 korda. Aja jooksul on väikesest, intiimsest vastuvõtust välja kasvanud rahvarohke suvelõpu üritus. Muutunud pole aga ürituse eesmärk – tähistada Eesti taasiseseisvumist ja väärtustada Oru parki, kui kaunist ajaloolist looduskeskkonda.

Kui Promenaadi algusaastatel oli selle korraldamine Toila valla enda teha, siis vahepealsetel aastatel anti ürituse korraldamine Eesti Muusikaagentuurile üle. Nendest aastatest on meelde jäänud suurejoonelised, mitmepäevased, suurte rahvahulkadega promenaadid ja esinejad, keda siia kanti just iga päev ei satu.
Siinkohal meenub 2006. aasta Promenaad, kui peaesinejateks olid Anneli Peebo ja Marko Matvere. Isegi seismiseks ei jätkunud lossiplatsil ruumi, istekohast rääkimata.

  Oru pargi Promenaad 2006. aastal. Fotod: Lea Rand

Tänavune Promenaad oli taas valla enda korraldada.
Ei tea, kas oli viga ilmas või selles, et kui ühes maakonnas toimub ühel nädalavahetusel mitu suurt sündmust, siis publikut lihtsalt igale poole ei jätku, aga rahvast oli seekord kordades vähem, kui möödunud aastatel.
Kuid need, kes vihma ja jaheduse kiuste olid kohale tulnud, et pidanud vast pettuma.

Juba teada-tuntud headuses esines ETV tütarlastekoor ja varasemad saabujad said sooja teha Aseri Puhkpilliorkestri saatel.

Peaesinejateks olid seekord vanameister Riho Sibul koos Ultima Thule ja Tallinna Kammerorkestriga ning Bonzo. Need kaks karust meest tegid uhke etteaste. Eriti võimsalt kõlas videviku saabudes tumedate pilvede all Kassitapp.


Kui viimase loo ajal kümned hiinalaternad taevasse tõusid, siis ütles üks minu kõrval istuv proua oma kaasale: „Tasus ikka tulla küll!“

Loodame, et traditsioon jätkub ja Promenaadile tasub tulla ka järgmistel aastatel.
Seega – kohtume 17. Oru pargi Promenaadil 17. augustil 2013. aastal!

Lea Rand




Tänavuse Promenaadi fotod: Aap Tepper ja Ilja Tverdov

Tarbijakaitseameti hoiatus


Tarbijakaitseamet hoiatab ettevõtete Veekvaliteet OÜ ja Kvaliteetvesi OÜ eest. Ettevõtted tegelevad veepuhastussüsteemide koduuksemüügiga ja püüavad tarbijate eluruumidesse siseneda erinevatel ettekäänetel, näiteks kraanivee kvaliteedi kontrollimiseks. Seejärel pakutakse aga veefiltri, -puhastussüsteemi paigaldamist, mis maksab sadu eurosid. 

Kuigi koduuksemüügi puhul annab seadus tarbijatele õiguse lepingu üle rahulikult järele mõelda ja sellest 14 päeva jooksul ilma põhjendusi esitamata taganeda, võib nimetatud firmade puhul kaubast loobumine ja makstud raha tagasisaamine osutuda keeruliseks protsessiks.

Kui teil ei ole ühest soovi Veekvaliteet OÜ ja Kvaliteetvesi OÜ tooteid osta, keelduge esitlusest kindlalt ning ärge laske ettevõtete esindajaid oma eluruumidesse!

Tarbijakaitseameti nõuandetelefon: 1330 või 6 201 707
info@tarbijakaitseamet.ee 

August

August astub läbi udu, kandes kaabut;
iseteadlik, elegantne härrasmees ...
Lõikusteateid, enne veel kui saabus,
pääsukeseparved tiibadel tõid ees.

Augustil on pihlamarjapuna värvi põsed,
küpse kaerakõrrekarvaline juus;
et ta hommikuti kastega end mõseb,
siis ta naeratus on igal päeval uus.

Astrid aias teda ootasid ... ja floksid ...
aga august jäigas meheuhkuses
naiselikult lembet vastuvõttu trotsis ...
Juuli solvus, võttis aastaks puhkuse.
/.../
August valges kogub saaki, lõikab vilja;
on küll härra, aga puhkust pole tal ...
Alles pimeduses, öösel päris hilja
lebab unisena tähesaju all.
/.../

(Virve Osila)

Suviseid spordiuudiseid

Toila noorpurjetajad osalesid 16.-22. juulil Saadjärvel purjetamislaagris. Laagrisse läks Toilast 10 last.

Laagri lõpus toimunud võistlustel sai Renna Sapanenko Luts klassis II koha ja Eva Sandra Uustal IV koha. Kokku oli 8 osalejat.
Marten Kiik sai Optimist klassis 14. koha. LHV karikavõistluste arvestuses oli neljas.
Robert Tarum 26. koht, Rander Tarum 31. koht, Olari Taela 39. koht, Kaspar Krauvärk 59. koht (esimene võistlus), Stivert Pulk 63. koht (esimene võistlus), Lisanne Liis Kaiva 67. koht,
Maria Kelder 72. koht (esimene võistlus).



Kokku oli 73 osalejat.

Saadjärve laager ja võistlused olid viimase 20 aasta suurimad. Sellises formaadis laager on toimunud alates 1999. aastast.

Mait Toots
Toila purjetamistreener



Nagu eelpool öeldust näha, on Toila Jahtklubi noortest purjetajatest sirgumas vääriline järelkasv vanadele merekarudele-tuntud tegijatele.

Toila purjetajad osalesid ka tänavu Muhu väina regatil.
See on Eesti pikimate traditsioonidega avamerepurjetamise võistlus, mis sel aastal toimus 55. korda. 115 jahiga Eestist, Soomest, Lätist, Leedust ja Venemaalt pea 700 purjetajaga pardal oli see läbi aegade üks suurima osavõtjate arvuga regatt Eestis. Võistluse katkestas erinevatel põhjustel 9 jahti ja lõpuni purjetas 106 alust. Sel aastal seitsmekümnendat sünnipäeva tähistavaid Folkboot klassi jahte osales rekordiline 11 jahist koosnev flotill. Regatt algas pühapäeval, 8. juulil Pärnus, põikas sisse Kuivastu, Heltermaa ja Haapsalu sadamatesse ning jõudis lõpuks Tallinnasse, Peetri sadamasse.

LYS2 grupis võitis tänase etapi Toila Jahtklubi jaht Jorjen 2 EST49 Mait Põdra meeskonnaga. Sellega tõusis Jorjen 2 ka regati üldvõitjaks. Peale kapteni, Mait Põdra, kuulusid meeskonda veel roolimees Mikk Põdra, ning Mait Markus ja Ain Aas.


Lisaks nendele esindas Toila jahtklubi Muhu väina regatil ka jaht Madicken, mis jäi oma grupis kokkuvõttes 14. kohale.


Loometuhin tuhises üle Toila


Juulikuu viimastel päevadel oli Toila kohal kuulda mingit kahtlast tuhinat. Lähemal uurimisel selgus, et tegu oli loometuhinaga.
Käisin asja uurimas ja minu küsimustele oli nõus vastama Toila Loomekeskuse esindaja Küllike Kullerkupp.
Mis toimus, miks toimus?


„Idee korraldada midagi loomevaldkonna inimestele inspireerivas ja kaunis Oru pargis on mõttes olnud juba mõned aastad. Piirkonnas puudus kultuuri- ja kunstiinimeste koostas koostööks ja annab stardi edasiseks arenguks kunstivaldkonnass valdkonnas.,iooni allikaid, võimaltasuuutub Ida-töö ning edasi arenemise võimalus. Tundus, et just nüüd on õige ja sobiv aega korraldada Toilas Suveülikooli loomeinimestele. Suveülikooli kontseptsiooni sai mitmeid kordi läbi arutatud kunsti valdkonna inimestega ja lõpuks saigi idee paberile pandud. Sellele järgnes taotluse kirjutamine EAS-i Kohaliku Omaalgatuse Programmi, kust õnnestuski meil toetust saada.
Antud projeki eesmärgiks oli kunstnike kompetentsi, teadlikkuse ja võimekuse parendamine ning uute oskuste omandmine, mis andis võimaluse edukaks koostööks oma valdkonna inimestega, et koos turundada ja arendada Ida-Virumaad.“

Millega nendel päevadel tegelesite?

„Suveülikooli raames toimus neli erinevat töötuba, mida juhendasaid oma ala professionaalid. Suveülikooli esimeseks töötoaks oli maalimine ja joonistamine, mille eesmärk oli rikastada loovat inimest, lähtudes filosoofilisemat laadi näidetest, pakkuda uusi lähenemisviise, seda nii zen-kunsti kui ka kunstiteraapia vallast.

   

Teisel päeval jätkus suveülikool maakunstiga. Selle töötoa eesmärk oli märgata meid ümbritsevat keskkonda. Pöörata tähelepanu meie elukeskkonna muutustele või probleemidele. Leida väljund oma loovusele lähtudes konkreetse paiga omapärast ja olemasolevatest ressurssidest. 
 

Kolmanda päeva eesmärkiks oli leida endas üles loovus ja fantaasia, et rakendada seda kantud rõivaesemete või kodutekstiilide värskendamiseks, uuendamiseks ja isikupärasemaks muutmiseks. 

 

Suveülikooli lõpetas graafika töötuba ning selle töötoa eesmärkiks oli tutvuda traditsiooniliste estampgraafikatehnikatega (sügav- ja kõrgtrükk) ning kasutada neid väljendusvahendina oma ideede teostamisel.“



Kes olid juhendajad ja kas nende leidmine oli kerge?

„Ei saa öelda, et juhendajate leidmine kerge oli. Kuid tänu paljudele abilistele usun, et leidsime parimad juhendajad Suveülikooli töötubade läbi viimiseks. Juhendajaid olid nii meie kandi inimesed kui ka Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud. Maalimise töötoa juhendaja oli Piret Kullerkupp, kes igapäevaselt tegeleb maalimisega ja juhendab Kõrgemas Kunstikoolis üliõpilasi. Tuunimist viis läbi Erika Pedak, kes on samuti kaua aega olnud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis kui ka Viljandi Kultuuriakadeemias lektor tekstiilikunsti erialal. Graafika töötuba viis läbi Toila Gümnaasiumi kunstikooli õpetaja Meeli Lõo ja maakunsti juhendas Kiviõli Kunstide Kooli õpetaja Heli Kompus. Kõik õppejõud andsid nendele päevadele oma parima panuse ja näo.“



Kuidas Sulle endale tundub, kas sellisest suvisest ühisest kunstipuhangust võiks kujuneda traditsioon?

„Kui projekti kirjutamisega alustasime, ei osanud veel nii kaugele mõelda, et see võiks traditsiooniks muutuda. Kuid mida rohkem sai nautida loomeinimeste ja asjatundjate keskkonda ning lugedes osalejate tagasisidet, seda enam saime innustust ja usume, et sellest võiks saada igasuvine loomeinimeste ja harrastajate ühine üritus.“

Tore, siis õnnestub ehk minulgi kaasa lüüa. Sel suvel ei jõudnud kahjuks rohkem, kui tuunimise töötuba põgusalt kõrvalt vaadata. See, mida seal tehti, pani küll endalgi mõtted liikuma, kuidas mõnda vana asja uueks tuunida.
Kevadel jõudsite päris mitu töötuba läbi viia. Millised on Toila Loomekeskuse plaanid sügis-talviseks perioodiks?

„Toila Loomekeskus on nüüd jah juba erinevaid töötubasid teinud ja loomulikult jätkame nende korraldamisega ka edaspidi. Loodame väga loomingulist sügis-talvist preioodi koos paljude käsitöö huvilistega.“
 
Ega siis muud, kui et uute loominguliste kohtumisteni!

Küsis Lea Rand