Mai

Maikuu hoolega metsi ehtis,

tippis kõikjale piibelehti,

siia ja sinna, siia ja sinna,

neid on nii tore korjama minna,

magusat lõhna puhuvad ninna.

(Heljo Mänd)

Head valla inimesed!

 Maikuu lehes tahan peatuda hoolivusel ja vastutusel.

Räägin vaid kahest konkreetsest juhtumist, mis said teoks meie vallas ning mis näitavad, kui palju hoolitakse elukeskkonnast, kus elame.

18. aprillil tegi üks vallakodanik oma tavapärast jalutuskäiku Oru pargis ning talle avanes häiriv vaatepilt naisterahvast, kes kaevas pargis laululava taga asuvas jaapani aias taimi välja. Naisterahval olid kaasas vajalikud töövahendid ning ratastega kott, milles juba selleks ajaks väljakaevatud taimed. Kodanik juhtis naisterahva tähelepanu vääritule käitumisele, saades vastu väga ebameeldivad väljendid. Kuna sõnad sellele inimesele mõju ei avaldanud, siis otsustas kodanik teda pildistada, et kuidagigi sekkuda.

Kahetsusväärne tegu selle eakama naisterahva poolt. Kuidas reageerida? Kuidas sellistel puhkudel toimida? Vestluses Oru pargi valdajaga sain teada, et see juhtum on vaid tilk meres. Igal aastal toimub pargis taimede vargusi.

Teine sündmus leidis aset Kohtla-Nõmmel. Vallavalitsus on alustanud eeltöid Kohtla-Nõmme parkmetsa korrastamisel ning spetsialistide poolt on puud sanitaarraideks märgistatud. Ja siis ilmnes ebameeldiv asjaolu – pargis on vallavalitsuse teadmata omavolitsenud tundmatud isikud. Selle tulemusel on ära viidud mitmed puud ja maha jäänud maskeeritud kännud.

Vallavalitsuse eesmärk, korrastada ning luua Kohtla-Nõmmel täisväärtuslik ja hooldatud parkmets, on saanud pahatahtlike ja hoolimatute inimeste märklauaks. Tekib jõuetus niisuguste inimeste ettekavatsetud ja pahatahtliku tegevuste osas.

Tänane mõtteavaldus hoolivuse ja vastutuse teemal päädib kokkuvõttega – kui meie seas on hoolimatuid inimesi, kes teiste tööd ja meie ühisvara millekski ei pea, siis peame ühiselt tegema kõik selleks, et nende teod saaksid avalikuks ja nad saaks vastutusele võetud. Oleme mõlema juhtumi osas esitanud avaldused politseile.

Ikka head soovides

Eve East

vallavanem

Saame tuttavaks!

 

... abivallavanem Maarika Tarum.

1. Kes Sa oled ja kust tuled?

Olen Maarika ja tulen ikka siitsamast Toilast. Oma vanematele olen vanem laps ja õele vanem õde. Kahe poja ema ja ühe tüdrukutirtsu vanaema.

2. Öeldakse, et me kõik tuleme lapsepõlvest. Kus möödus Sinu lapsepõlv ja mida Sa sealt kaasa oled saanud?

Olen juurtega Ida-Virumaalt, lapsepõlv ja kooliaeg möödusid Kohtla-Järvel. Nagu ikka iga lapse lapsepõlves on olnud nii vett kui vilet. Kuna kooliaeg jääb nõukaaega siis meenuvad teatud tolleaja poliitiliste figuuride pildid ja tsitaadid. Sellega kaasnesid gaasimaskide pähe toppimine ning sportlik rivitrenn. Koolide kaupa käisime sügiseti kolhoosis abis kartuleid noppimas. Ning kui hästi maitses kolmekopikaline gaseeritud vesi tänava veeautomaatides, mäletate!

Kooliajal sai legendaarse pedagoogi Eike Rõõmuse juhendamisel aktiivselt tegeletud rahvatantsuga. Kui meenutada kooliaega, siis õpilastena saime me kõik vajalikku tähelepanu pedagoogide poolt ja tundub, et märkamist ning hoolivust oli siis rohkem. Lastel ei olnud koolis võimalust „ära kaduda”, kiirelt reageeriti ja leiti põhjustele lahendused. Tegelikult oli tagasi vaadates põnev ja huvitav omamoodi aeg. Tolleaja lastena oleme saanud kaasa enam distsiplineeritust ja vastutustunnet ning lugupidamist vanematesse.

3. Kelleks tahtsid lapsepõlves saada?

Kes seda nüüd täpselt mäletab. Nagu igal lapsel vahetusid soovid vastavalt olukorrale ja sündmusele.

4. Kus oled õppinud? Miks valisid just selle eriala?

Oma haridusteed alustasin Kohtla-Järvel IV 8-klassilises koolis. Olen omandanud juriidilise hariduse ja oman teadmisi sotsiaalteaduste valdkonnas. Peale juriidilise hariduse omandamist töötasin sotsiaalvaldkonnas ja iseenesest oli loomulik sotsiaalvaldkonna teooria teadmiste omandamine. Eks elu ise on ju iga päev üks suur iseseisev õppimine.

5. Kus Sa oled varem töötanud?

15 aastat olin Ida-Virumaa ühe suurema omavalitsuse sotsiaalhoolekandekeskuse direktori asetäitja. Antud ametikohal töötamine andis väga tugeva põhja, kuna kogu sotsiaalvaldkond arenes sel ajal väga kiiresti ja omavalitsustele tuli üha enam selle valdkonna korraldamise ülesanded ja nende muutustega tuli kiiresti kohaneda. Enne Toila Vallavalitsusse tulemist olin viis aastat ametis Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonnas.

6. Kui valmis oled muutusteks – uuteks kohtadeks, uuteks inimesteks?

Muutused on paratamatus ja nendega tuleb kohaneda. Juhuse tahtel on siin palju tuttavaid juba eelnevast, kellega on saanud tööalaselt koostööd teha. Uued väljakutsed ja uued inimesed teevad ikka ärevaks, kuid nõustuste ju, et muutused meie elus on paratamatud ja neid ei saa vältida. Muutustega kohanemine teeb meid vastupidavamateks. Uute tutvustega kaasnevad uued kogemused ja sageli ka uued teadmised.

7. Mis on Sinu jaoks elus tähtis?

Inimesed minu ümber, hetked, mida veedad oma lähedaste ja pereliikmetega. Pere ja lähedaste heaolu ning vanemate tervis. Olla positiivne, igast olukorrast on väljapääs ning lahendus.

8. Mis teeb tuju heaks?

Positiivsus. Teaduslikult on tõestatud, et ilm mõjutab tuju, seega loodame, et kevade saabudes on päikesepaistet üha rohkem ning see toob sära silmadesse kõigile. Päev ilma ühegi probleemita, see on imeline.

9. Hobid? Meelistegevus vabal ajal? Kuidas Sa puhkad?

Võimalusel püüan lugeda erialast kirjandust, erinevaid uuringuid ja seisukohti. Vaba aega, nii palju kui seda on, püüan veeta oma lähedastega, avastada uusi kohti, nautida head sööki ja jooki.

10. Mida hindad inimestes? Elus üldse?

Heatahtlikkust ja avatust, ausust ja optimistlikku meelt. Tööalaselt ootan inimestelt valmisolekut muutusteks ning oma töökoha laia vaadet ning aktiivseid mõtteid arenguks.

11. Kuidas Sa Toilasse abivallavanemaks sattusid? Milliste valdkondadega Sa tegeled?

Nagu ikka, oli põnev konkursikuulutus, head sõbrad ja tuttavad, kes lükkasid tagant sellel konkursil osalema – ja nii lihtne see oligi. Minu töö valdkonnad on sotsiaal, haridus, kultuur ja sport.

12. Millised on muljed peale esimesi töökuid?

Tööpäevad mööduvad linnulennult ja sisseelamine on läinud hästi kiiresti, kuid käsikäes pandeemia olukorraga. Ja nagu ikka – tänapäeval igav ei ole!

13. Millised on Sinu valdkonnaga seotult suuremad väljakutsed, olulisemad tegevused?

Inimeste heaolu tagamisse tuleb panustada iga päev. See valdkond on pidevas arengus. Eks oleme ka oma spetsialistidega seadnud endale eesmärgiks olla laste- ja peredekesksed, olla iga valla kodaniku jaoks olemas ning leida lahendusi erinevatele olukordadele mis igapäevatöös ette tulevad. Leian, et on äärmiselt oluline, et ükski vallakodanik ei tohiks karta ega tunda hirmu pöörduda spetsialisti poole nõu ja abi saamiseks. Püüame omalt poolt enam panustada inimese toetamisse erinevate teenustega. Oluline on väärtustada iga kodanikku, jõustada ja toetada teda igapäevaeluga toimetulekul. Väljakutse on arendada koduteenuseid ja läbi selle toetada omastehooldajaid ja erivajadusega valla elanike. Toetada vanemaid laste kasvatamisel läbi vanemlusprogrammide nagu näiteks Imelised aastad. Märksõnaks on kindlasti meile kõigile „Märka abivajajat ja anna teada!” Olgu selleks laps, vanem, kolleeg, eakas naaber – oluline on märgata ja hoolida ning mitte jääda ükskõikseks.

15. Kui saaksid esitada kolm soovi kuldkalakesele, siis mis need oleks?

Igale inimesele rõõmu ja positiivsust ning rahulolu. Oleme tihti nii hõivatud oma püüdlusega õnnelik olla, et unustame praeguses hetkes elamise. Igapäevane hetke väärtustamine ja tänulikkuse näitamine ongi õnne igapäevane kogemine – ärgem unustagem seda. Arvan, et me kõik sooviksime ühte ja sama – COVID-ivaba maalima.

Aitäh ja edu Sulle Sinu töös!

Küsis Lea Rand

Toila valla heakorrakonkurss “Kaunis Kodu”

 

Eelmisel aastal konkursile esitatud kodu Kohtla-Nõmmel Lubja tänaval.

Kuulutame välja Toila valla heakorrakonkursi “Kaunis Kodu” 2021.

Taas on kevad ja taas on suurepärane aeg õues toimetamiseks. Et aias veedetud aeg ja tehtud töö ka tunnustatud saaks, ootame ettepanekuid konkursil osalemiseks 15. maist kuni 1. juulini.

Kutsume üles kõiki vallaelanikke, külaseltse ning teisi vallas tegutsevaid mittetulundusühendusi ja asutusi märkama ja esitama heakorrakonkursi eesmärgile vastavaid ja väärilisi kandidaate.

Heakorrakonkursi kohta leiate info https://toila.kovtp.ee/heakorrakomisjon

Hobiaiandus on mõnus tegevus vaba aja sisustamiseks, mis sellest, et vahel lööb selg tuld ja sügisel on maa poole kummardamisest isu täis. Kuid kevadet ootab aiapidaja pikisilmi ja näpud hakkavad juba märtsi lõpus sügelema. Head aiapidajad! Kui peale kevadlillede õitsemist on plaan lillepeenraid korrastada ja sibullillede kasvukohta muuta või harvendada, siis palume teid ülejäänud kevadlillede sibulad säilitada sügiseni. 

Septembris on hea aeg üheskoos leida vallas sobivad kohad, et krookuse-, nartsissi- ja tulbisibulate istutustalgud ette võtta.

Toila valla heakorrastatud elukeskkonna loomisel ja hoidmisel saavad ja kohustuvad kõik kinnistute omanikud hooldama oma kinnistuid heaperemehelikult ja kooskõlas vallas kehtivate eeskirjadega. Tasub üle vaadata hoone aadressikoha õige tähistus, hoida jäätmemahutite hoiukohad korras ja puhtad, niita regulaarselt kinnistut ja kinnistu hooldusmaad.

Toila valla heakorraeeskirja §13 lg1 p5 kohaselt on keelatud rajada haljastust, istutada puid ja põõsaid üldkasutataval maa-alal ilma ametiasutuse kooskõlastuseta. Silma hakkab üsna laialt levinud teemaa hõivamine. Teemaale ei või ladustada ehitusmaterjale, mulla- ja killustikuhunnikuid, laduda puuriitasid pikaks ajaks seisma, istutada hekke ega puid.

Puud kasvavad suureks, nende juured hakkavad teekatet lõhkuma või segavad hilisemaid teetõid. Teemaa on vajalik olemasolevate või tulevaste kommunikatsioonitrasside rajamiseks. Teemaale istutatud puid ja põõsaid ohustavad talviste lumetõrjetööde käigus lumehunnikud, mehhaanilised ja soola kahjustused. Seetõttu on oluline, et kinnistu omanikud, ka aiandusühistutes, toimetaksid oma kinnistu piirides.

Üks kindel heli, mis tähistab suve saabumist on muruniiduki põrin. Soovime kõigile jõudu ja rõõmu puhkuseks ning suvisteks heakorratöödeks meie ühise koduvalla kaunimaks muutmisel!

https://toila.kovtp.ee/eeskirjad-ja-korrad4

Signe Müür

vallavara- ja heakorraspetsialist

Hoiame oma koduümbruse puhtana!

 Tänapäeval on raske mitte puutuda igapäevaselt kokku prügiga. Igasugune tarbimine eeldab ka rohkemal või vähemal määral prügi teket. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda.

Jäätmehoolduse korraldamine on kohalike omavalitsuste ülesanne, hõlmates olmejäätmete, ohtlike jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, tervishoiu- ja veterinaarteenuse jäätmete ning muude oluliste jäätmete käitlemist. Kohalikud elanikud peavad omakorda juhinduma omavalitsuse koostatud jäätmehoolduseeskirjast, kus on kirjas, kuhu saab omavalitsuse territooriumil eri liiki jäätmeid ära anda.

Kuna kevad on tavaliselt suurpuhastuste aeg ja minuni on jõudnud info, et ikka ja jälle peavad meie valla heakorratöötajad tegelema prügi ja jäätmetega, mida elanikud hooletult ja hoolimatult on jäätmemajadesse (või nende juurde) jätnud, siis olgu siin väike meeldetuletus, kuidas see jäätmehoolduse korraldamine meil käib.

2020. aastal viis Toila Vallavalitsus läbi hanke jäätmeveoks Toila vallas. Hanke tulemusena tunnistati edukaks AS Ragn-Sells pakkumus.

Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid on:

• segaolmejäätmed

• paber ja kartong

• suurjäätmed

Teiste jäätmeliikide puhul (pakendijäätmed, ehitusjäätmed jne) on võimalus kasutada teiste jäätmevedajate teenuseid.

Kõik Toila valla territooriumil asuvad jäätmevaldajad, nii eramajade omanikud, korteriühistud kui ka ettevõtjad, loetakse Jäätmeseaduse alusel liitunuks korraldatud jäätmeveoga.

Toila valla ohtlike jäätmete kogumispunkte teenindab alates 1. septembrist 2020 AS Epler & Lorenz ning tasuta võetakse vastu järgmiseid kodumajapidamistes tekkinud jäätmeid:

kemikaalid, värvid, liimid, lakid, lahustid, vanaõli (ainult Järve jäätmejaamas), reostunud pakendid, vanarehvid, õlifiltrid, lehtklaas (ainult Järve jäätmejaamas), asbest, eterniit (ainult Järve jäätmejaamas), klaas-, savinõud (ainult Järve jäätmejaamas), päevavalguslambid, patareid, akud, plast (ainult Järve jäätmejaamas), ravimid, tekstiil, vanaelektroonika, elavhõbedajäätmed.

Suurjäätmed (tavajäätmed, mis oma kuju või suuruse tõttu ei mahu jäätmete kogumismahutisse. Suurjäätmed on näiteks diivanid, lauad, toolid, kapid, puidust uksed, kardinapuud, vaibad, madratsid, kraanikausid, vannid, WC-potid jms) on hõlmatud korraldatud jäätmeveo lepinguga ning neid vastu ei võeta! Suurjäätmete üleandmine toimub AS- le RagnSells hinnaga 0,01 EUR/m3.

Ehitusjäätmete hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed , mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.

Ehitusjäätmeid Toila valla ohtlike jäätmete kogumispunktides vastu ei võeta!

Ohtlike jäätmete kogumispunktid asuvad:

• Toila alevikus:  Pikk tn 41 - Vastuvõtt toimub esmaspäeviti ja kolmapäeviti.

Jäätmete üleandmiseks eelnevalt kokku leppida tel +372 53 024 111, Vladimir Tužilkin keskkonnaspetsialist

• Voka alevikus: Narva mnt 5a (jäätmemaja)
  Jäätmete üleandmiseks  eelnevalt kokku leppida tel +372 56 147 667, Tiina Juursalu (heakorratöötaja)

• Kohtla-Nõmme alevikus: Kaevurite pst 19
  Vastuvõtuaeg kolmapäeviti 16.00 - 18.00

Elanikelt võetakse jäätmeid vastu tasuta. Jäätmete kogumise ja käitlemise kulud kannab vald.
Ettevõtete kohus on oma ohtlikud jäätmed üle anda vastavat käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

JÄÄTMEJAAMADE VÄRAVA TAHA JÄÄTMETE JÄTMINE ON KEELATUD!

Koduses majapidamises ülejäävad terved ja kasutuskõlblikud esemed (toimiv tehnika, aksessuaarid, hobivahendid, raamatud, mänguasjad, nõud jne) saab annetada Jõhvis Pargi keskuses (Puru tee 1, Jõhvi) asuvasse Uuskasutuskeskuse kauplusesse.

Infot korradatud jäätmeveo kohta ja muude jäätmealaste küsimustega palume pöörduda valla keskkonnaspetsialisti poole Vladimir Tužilkin, tel 33 60 0061, 53 024 111; e- post: vladimir.tuzilkin@toila.ee.

Jäätmevedaja Ragn-Sells AS kontaktandmed:
Kliendiinfo: 60 60 439  E-R 8.00-17.00.
E-mail: virumaa@ragnsells.com; info@ragnsells.ee

Jäätmete kogumisest ja käitlemisest saab täpsemalt lugeda Toila valla kodulehel

https://toila.kovtp.ee/jaatmemajandus

Lea Rand

 

Märka ja esita tunnustamiseks kandidaate!

Kutsume üles kuni 30. maini esitama kandidaate täiskasvanuhariduse tunnustuskonkursile. 

Kandidaate saab esitada neljas kategoorias – aasta õppija, aasta õpitegu, aasta koolitaja ja aasta õppijasõbralik tööandja.

Ida-Viru maakonna täiskasvanuhariduse koordinaatori Maire Merioja sõnul annab konkurss võimaluse esile tõsta täiskasvanuid õppijaid, koolitajaid, õpitegusid ja õppimist väärtustavaid organisatsioone. Eelmisel aastal esitati Ida-Viru maakonnas 13 väärilist kandidaati.

Kindlasti on teie tutvusringkonnas mõni tubli õppija, keda esitada kandidaadiks või väärib tunnustust mõni koolitaja, kelle koolitusest hiljuti näiteks veebis osa saite või vääriks tunnustust hoopis teie tööandja, kes on pakkunud enesetäiendamise võimalusi. Märgakem ja tunnustagem oma maakonna tublisid!

Lisaks soovime konkursiga tunnustada õpitegusid, mis aitavad inimestel saada õppimisest positiivseid kogemusi, uusi teadmisi ja oskusi. Aasta õpiteo kategooriasse sobivad kogukondlikud õppimist edendavad ja toetavad tegevused.

Õppijasõbraliku tööandja kategoorias soovime esile tõsta neid organisatsioone ja asutusi, kus toetatakse süsteemselt töötajate arengut ja innustatakse õppima, luuakse tööpraktika võimalusi ning soodustatakse mitmekesist karjääri, sh oskuste kaasajastamist, investeeritakse töötajate ümberõppesse.

Kõigi maakonna kandidaatide seast selgitatakse välja maakonna esinumbrid, kes saavad tunnustatud maakonna tänusündmusel. Maakondlike laureaatide seast teeb valiku üleriigiline komisjon. Aasta õppijat, koolitajat ja õpitegusid tunnustatakse 8. oktoobril toimuval täiskasvanuhariduse tänusündmuse. Aasta õppijasõbralikku tööandjat tunnustatakse 14. oktoobril Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatud tänusündmusel.

Täiskasvanud õppija nädal toimub sellel aastal juba 24. korda.

Kandidaate saab esitada 30. maini 2021 www.andras.ee/tunnustamine

Lisainfo: Maire Merioja, tel 58004998, maire.merioja@harno.ee

Tunnustamine toimub Euroopa Sotsiaalfondi projekti "Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine" raames. Konkursi korraldab Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Tööandjate Keskliidu ja Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkonna EPALE ja Eesti Külaliikumisega Kodukant.

TVL

Kui sa tahad õnnelik olla, siis ole

 

Juba päris palju aega on möödas sellest, mil Kohtla-Nõmme Kooli kooliosas laste rõkkavat naeru kuulda sai…Õnneks on meil majas ka vahva lasteaiaosa, kus särasilmsed lapsed igapäevaselt kohal käivad, samal ajal kui kooliõpetajad ja õpilased usinasti distantsõppesse panustavad. 

Tegelikult ongi meie maja üks suurimaid väärtusi just see, et oleme lasteaed ja põhikool. Nii saamegi iga päev osa millestki imelisest, mille üle õnnelik olla!

Näiteks aprillis toimus kaks lustakat sündmust meie maja hoovis: jüripäev ja nõiapidu. Sel õppeaastal alustasime uue traditsiooniga, kus iga lasteaiarühm korraldab ühise sündmuse ja see on olnud äge! Võin kindlalt väita, et Kohtla-Nõmme Koolis töötavad kõikvõimsad inimesed ja see teeb siiralt tänulikuks.

Jüripäeval said Pääsusabad, Sinitiivakesed ja Lapsuliblikad veeta sportlikult aega staadionil: joosti, visati palli... Kui põsed juba mõnusalt punased, sai iga laps kaela ka uhke kuldmedali.

Nõiapidu toimus lasteaiahoovis ja see oli ikka üks tõeline möll! Kostus muusika, keedeti võlujooki ja grilliti vahukomme. Lisaks sai meisterdada ämblikku ja õues energiapausi nautida.

Just sellised hetked peatavad aja ja näitavad, mis on tõeliselt oluline – inimesed, suhtlus ja koostöö. Usun siiralt, et teineteist ja pisikesi imelisi eluhetki väärtustades suudame me koos luua parima keskkonna, mis viib edasi ja on jätkusuutlik. Meie Kohtla-Nõmme Koolis oleme võtnud suunaks keskenduda koostööle, teineteise võimestamisele ja lahendustele. Pöörame oma näod päikese poole!

Mariliis Oder

Kohtla-Nõmme Kooli direktor