Riigitee 13105 Kõrve-Toila rekonstrueerimine

 

Transpordiamet kuulutab märtsi algul välja riigihanke “Riigitee 1 Tallinn-Narva km 170,028 Toila ristmiku ja riigitee 13105 Kõrve-Toila km 0,13-5,398 rekonstrueerimine”, mis ulatub Toila alevikus kuni Oru pargi sissesõiduni.

Koostöös Transpordiametiga  on Toila Vallavalitsusel võimalus hankega liita Oru tn ja Mere pst liiklussõlme väljaehitus, mis on pikaajaliselt erinevaid probleeme valmistanud. Liiklussõlme uue lahenduse illustreerivat ülevaadet saab vaadata Toila valla veebilehelt uudiste alt.

Transpordiameti projekt Kõrve-Toila maantee rekonstrueerimine eeldab kahjuks kõikide teeäärsete puude (tammede, pärnade) likvideerimist, kuna ilma raieta ei ole võimalik saavutada teekattele standardile vastavat kandevõimet ning seeläbi ka kulumiskindlust. Puud asuvad liialt tee ääres ning ilma juuri kahjustamata ei ole võimalik töid läbi viia. Praegune tee on aleviku sees väga kitsas ning teepeenrad sõidukite poolt tugevalt kahjustatud, mistõttu on tee laiendamine möödapääsmatu. Mahavõetavate puude asemele istutatakse uued (20 tk) min 3m kõrgused pooppuud (sorbus intermedia). Uute puude istutamine toimub peale maantee valmimist ning nende asukoha planeerimiseks kaasatakse maastikuarhitekti ja seotud kinnistute omanikke.

Puude likvideerimine Mere puiestee teekoridorist muudab oluliselt Toila sissesõidu üldilmet ning asendusistutus ei võimalda seda ka koheselt kompenseerida, kuid suurenev liikluskoormus seab tee kvaliteedile ja laiusele omad nõuded.

Töödega planeeritakse alustada aprillis ning lõpetada käesoleva aasta IV kvartalis. Paralleelselt Transpordiameti rekonstrueerimisega alustab Toila Vallavalitsus Toila ja Voka alevike tänavavalgustuse taristu renoveerimisega, millega ühineb täiendavalt Elektrilevi, kes paigaldab tänavavalgustuse kaablite kaevikutesse optilise kaabli (kiire interneti). Elektrilevi nö internetivõrk pakub edaspidi operaatorineutraalset võrku, mida on võimalik kõikidel teleteenuste pakkujatel rentida ning senine kogemus mujalt piirkondadest näitab konkurentsitingimustes ka teenuste hinna langust.

Kõikide 2021. aastal planeeritud töödega kaasneb kindlasti üksjagu ebamugavust, kuid sellega luuakse paremad tingimused edaspidiseks.

Mehis Luus

arendusnõunik

Üks on kindel – inimesed, kes armastavad raamatuid, armastavad ka raamatukogusid... (fotograaf Kaupo Kikkas)

 

Kella Seitsme Kohtumiste Klubi kokkusaamine Toila Raamatukogus.
Foto: Lea Rand

2020. aasta oli keeruline ka Toila valla raamatukogudele – kevadine eriolukord ja piirangud nö teise laine ajal sundisid ka meid oma töös tegema ümberkorraldusi ja paljud planeeritud üritused jäid ära.

Sellele vaatamata jätkas Toila Vallaraamatukogu 2020. aastal hea raamatukoguteenuse pakkumist, inimeste kaasamist raamatukogu tegemistesse ning vaba aja sisustamist.

Lisaks tavapärastele tegevustele, mis pakuvad raamatukogude kasutajatele ligipääsu avalikule teabele, kirjandusele ning loovad võimalusi kooskäimiseks ja eneseharimiseks, andsid raamatukogud võimaluste piires oma panuse ka Toila valla kultuuriellu üldisemalt.

Kevadise eriolukorra ajal ja oktoobrikuus kolis raamatukogu veebi. Kui lugeja ei saa tulla raamatukogusse, siis läheb raamatukogu tema juurde koju.

Kevadel tutvustasime läbi FB live ettelugemiste lastele lastekirjandust ja meisterdasime. Oktoobris toimusid eesti kirjanduse kuu raames õhtuti FB lives ettelugemised/eesti kirjanduse tutvustused täiskasvanutele.

Kõik 76 videot on Toila Vallaraamatukogu FB lehel ka järelvaadatavad.

Kogude komplekteerimisel lähtub Toila Vallaraamatukogu lugejatepoolsest nõudlusest ja rahalistest võimalustest, arvestab harukogude komplekteerimisega (püüame vältida dubleerimist) ja Jõhvi Keskraamatukogu komplekteerimisosakonna soovitustega. Raamatukogud kasutavad usinasi ka keskraamatukogu poolt pakutavaid järelkomplekteerimisvõimalusi.

Lähtume jätkuvalt põhimõttest, et eelistatud on algupärane ilu- ja lastekirjandus. Sellele järgneb tõlkekirjandus ja aimekirjanduse osakaal on komplekteerimisel kõige väiksem. Valikute tegemisel arvestame ka laenutuste statistikat. Seda, mille järele nõudlus on väiksem, komplekteerime vähem.

Kuna 2019. aastaga võrreldes langes 2020. aastal Toila Vallaraamatukogu teeninduspiirkonna elanike arv, langes ka riigipoolne toetus raamatute ostmiseks.

Toila valla raamatukogud said 2020. aastal 1431 uut raamatut. Nendest 152 eksemplari annetustena.

Suuremad annetajad olid 2020. aastal Riigikogu liige Riho Breivel, kelle toetusest said osa kõik Toila valla raamatukogud. Voka raamatukogu sai lisaks annetusena Lugemisisu programmi kaudu laste- ja noortekirjandust.

Saabunud raamatutest 1069 eksemplari ehk 75% oli ilu- ja lastekirjandus. Kui võrrelda seda laenutuste osakaaluga, siis näeme, et siin valitseb tasakaal – 76,5% laenutustest moodustas samuti ilu- ja lastekirjandus. Komplekteerimiskulud olid 2020. aastal kokku 20,4 tuhat (sellest 3,5 tuhat perioodika komplekteerimiseks. Toila valla raamatukogudesse oli 2020. aastal tellitud 37 nimetust ajakirju ja 19 nimetust ajalehti.

Töö lugejatega on individuaalne. Suurem osa lugejatest ootab töötajapoolseid soovitusi ja enamasti soovitakse uuemat kirjandust. Lugemissoovitusena töötavad väga hästi erinevatel teemadel kirjandusväljapanekud. Puuduva raamatu leidmiseks pakume ka RVL-i (raamatukogude vaheline laenutus) võimalust, kuid seda kasutatakse suhteliselt vähe. Peamiselt õppe-või erialakirjanduse saamiseks. Keeldumise põhjuseks on tavaliselt kas ajakulu või see, et tellitud raamatu peab tagasi saatma oma kuludega.

Jõhvi Keskraamatukogusse lähevad inimesed tavaliselt vajalikule raamatule ise järele.

2020. aastal telliti Toila valla raamatukogudesse RVL-i teel 346 raamatut. Väga aktiivne RVL-i tellija on Voka raamatukogu.

2020. aastal saabus Toila valla raamatukogudesse laste- ja noortekirjandust 301 eksemplari, sellest 155 eksemplari (51%) oli algupärane lastekirjandus. See moodustab 21% kogu aasta jooksul saabunud teavikute arvust.

Kui raamatukogus puudub vajalik või soovitud raamat, siis püüame koos leida võimalusi selle hankimiseks mujalt või Internetist lugemiseks.

Seoses Covid-19 kriisiga võttis Vabariigi valitsus vastu lisaeelarve ja sellest eraldati raha teavikute ostuks Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt kureeritavale programmile Lugemisisu. Lugemisprogrammis osaleja sai tellida lasteraamatuid 250 euro eest. Voka raamatukogu sai 25 raamatut.

On väga oluline, et juba väikestel lastel tekiks raamatukogus käimise harjumus, sest raamatukogud on tõelised varasalved terveks eluks. Esimene tutvus raamatukoguga võiks toimuda juba üsna varases eas ja siin on suur roll lapsevanematel.

Lasteaia õpetajad külastavad koos lastega Voka ja Toila raamatukogu ka jalutuskäikude ajal, et laenutada kirjandust kas õppetöö toetamiseks või niisama lugemiseks. See on hea tava, mis õpetab ja harjutab lapsi raamatukogus käima.

Kevadise eriolukorra ajal toimusid lastekirjanduse tutvustamised/raamatute ettelugemised läbi raamatukogu Faceeboki.

Voka raamatukogu viis Nukitsa konkursil osalevate raamatute näituse Voka lasteaeda ja tegeles Lugemisisu programmi läbiviimisega.

Kohtla-Nõmmel tegutsevad koolimajas kaks eraldi raamatukogu: kooli- ja rahvaraamatukogu. Nende koostöö on väga vajalik, et suunata lapsi põnevasse raamatumaailma.

Raamatukogus korraldatavad lasteüritused on kindlasti väga olulised raamatukogu külastamise harjumuse kujundamisel. Paraku oli seoses piirangutega 2020. aastal võimalusi ürituste korraldamiseks üsna vähe. Toila raamatukogus toimusid juba traditsiooniks saanud meisterdamistunnid (aasta jooksul 8 tundi) koos vabatahtliku Kaja Alasooga.

Voka raamatukogu korraldas lugemisprogrammi Lugemisisu lõpetamise lasteaia „Naksitrallid” terrassil. Programmi alustas 16 last, lõpetas 14.

Külli Männi käsitöö näitus Voka Raamatukogus. Foto: Lea Rand

Toila valla raamatukogudes toimunud või raamatukogudes korraldatud üritused on ka 2020. aastal andnud oma panuse Toila valla kultuuriellu.

Raamatukogudes korraldati aasta jooksul 89 erinevat näitust ja väljapanekut. Raamatukogus või raamatukogu poolt korraldati 28 üritust ja nendest sai osa 518 inimest. Need on võrreldes 2019. aastaga küll tunduvalt väiksemad numbrid, kuid eks seegi ole „koroona-aasta” mõju

Näiteid näitustest ja väljapanekutest:

Kalev Pritsu saržinäitus, Toila Vallaraamatukogu fotonäitus „Mina ja kuulsus”,

Eesti pitsi aasta 2020 – käsitööpitsid, Räpina Aianduskooli Tekstiilikäsitöö lõpetanu Külli Männi tööde näitus, Peeter Kressi fotonäitus, Haljala raamatukogu direktori Keraamika ja pitsi näitus,

Tuntud kirjandussõbrad ERR-i kultuuriportaalist soovitavad, 100 aastat Jaan Krossi sünnist,

Eesti kirjanduse 100 aastat, Europeia sari 30 ja Lauri Leesi 75, Muusika kui nähtus – eesti heliloojate elu ja loomingut tutvustav raamatunäitus.

Üritused ja kohtumised:

Island – noorim maa maailmas. Reet Kaldur + raamatunäitus.

Kohtumised Sulev Olli, Margit Kilumetsa, Märt Treieri, Madis Tuuderi ja Priit Kuusega.

Salongiõhtu: Ühe torupilli lugu.

Väga hea meel on selle üle, et juba seitsmendat hooaega saab sügisest kevadeni iga kuu Toila raamatukogus kokku kirjandusklubi ehk raamatukogu sõprade klubi. Selle raames on toimunud erinevad kohtumised külalistega kaugemalt, aga suur panus õhtute sisustamisel on ka meie klubi liikmetel endil.

Hea koostöö on jätkuvalt Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskusega ning valla haridusasutustega.

Toila Vallaraamatukogu haldab ka Toila Topoteeki, kuhu kogutakse ajaloolist (foto)materjali Toila ja Voka piirkonna elust-olust.

Toila raamatukogu FB lehel on 2020. aasta jooksul tehtud postitusi 488 ja virtuaalkülastusi on üle 26 tuhande, st, et just nii suure hulga inimesteni on meie raamatukogude tegemised aasta jooksul jõudnud. See näitab, et sotsiaalmeedia on siiski kõige kiirem ja laiaulatuslikum infokanal, mille kaudu inimesteni jõuda.

Kuid alahinnata ei saa ka otseturundust – isiklikud suhted, meilid, sõnumid, kutsed ja telefonikõned on sageli need, mis meie üritustele kõige rohkem osalejaid toovad.

Mida toob alanud aasta?

Toila valla raamatukogud jätkavad kasutajasõbraliku teenuse pakkumist, laste ja noorte lugemisharjumuse kujundamist, elukestva õppe toetamist ja erinevate kultuuriürituste korraldamist. Jätkub töö fondide korrastamisega ja Toila Topoteegi arendamisega.

Et teha raamatute tagastamine paindlikumaks, on 2021. aastal kavas kõikide Toila valla raamatukogude juurde paigaldada tagastuskastid. Olemasolevate teenuste kvaliteedi parandamiseks ja uute teenuste väljatöötamiseks on 2021. aastal plaanis läbi viia rahuolu-uuring.

Ent selleks, et raamatukogud saaksid naasta oma „normaalse” elu ja tegevuse juurde, peaks normaliseeruma elu terves Eestis. Paraku on nende ridade kirjutamise ajal olukord kogu riigis jälle (või ikka veel) üsna kriitiline ja see sunnib ka meid oma igapäevast tegevust natuke ümber korraldama. 

Raamatukogud on küll avatud tavapärastel aegadel, aga et hoida teid ja meie töötajaid, soovitame järgida ettevaatusabinõusid.

Soovitame kasutada kontaktivaba laenutuse võimalust! Võta oma "koduraamatukoguga" ühendust kas meili või telefoni teel ja leppige kokku, kuidas soovitud või vajalikud raamatud Sinuni jõuavad.

* Internetipunkti arvuteid saab kasutada üks inimene korraga.

Kuni märtsikuu lõpuni on Voka ja Kohtla-Nõmme raamatukogudes tegutsevad postipunktid suletud.

Kui ka kogu muu kultuur jälle lukku pannakse, siis raamatu avamise või sulgemise üle saame otsustada ainult meie ise. Ja raamatukogud on samuti jätkuvalt oma lugejate ootel.

Loeb, et loed!

Lea Rand

Toila Vallaraamatukogu direktor

103 minutit talisuplust Eestile sünnipäevaks

 

Et talisuplus Vokas au sees on ja harrastajaid aina juurde tuleb, seda teab vast juba iga lehelugeja.

Aga see, millega talisuplejad vabariigi aastapäeval hakkama said, on juba klass omaette.

Ehkki iseseisvuspäeva tähistamine oli Voka talisuplejatel alguses kavas massisuplusena, tegi keeruline aeg plaanidesse oma korrektiivid. Kui esialgu oli plaanis, et istutakse teatud aeg vees kõik koos, siis tuli plaan jooksvalt ringi teha ja nii käidi vees kordamööda – ikka turvaliselt distantsi hoides.

 Üle kolmekümne supleja veetis kokku vees ei vähem ega rohkem, kui täpselt 103 minutit, just nii palju, kui Eesti riigil vanust. Et suplus ikka tähtpäeva vääriline oleks, ei puudunud „pidulaualt” ka kiluleivad ja sini-must-valge jäätis. 

Prr, paljast mõttest – jääaugus jäätist süüa – hakkab neid ridu kirjutades külm.

Lea Rand

Hatifnatid on vallutanud Kaevandusmuuseumi

 

Küllap teab iga Muumitrollide raamatut lugenud laps, kes on hatifnatid.

Selgituseks täiskasvanutele, kes nende tegelastega tuttavad ei ole – hatifnatid (originaalis rootsi keeles hattifnattar) on Tove Janssoni muumilugude ühed paljudest tegelastest.

Hatifnatid on pikad, kõhnad, kummituslikud olendid, kes meenutavad pisut pikki valgeid sokke. Neil on ümmargused ilma kaelata pead kahe suure silmaga. Kummalgi keha küljel asuvad neil viis sõrmetaolist moodustist.

Olemuselt on nad vaiksed ja tõsised, nad ei kuule ega saa rääkida, ent see-eest on neil erakordselt terav tundemeel, millega suudavad tajuda ka kõige nõrgemaid maapinna võnkeid. Samuti tunduvad nad olevat üsnagi melanhoolsed.

Hoolimata sellest, et hatifnatid meenutavad on loomuselt pigem loomi, saavad nad alguse seemnetest.

Ent millest on alguse saanud Kaevandusmuuseumis kasvama hakanud „hatifnatid”?

Foto: Rene Kundla

Kaevandusmuuseumi juhatuse liige Etti Kagarov selgitab seda sellega, et kui Kaevandusmuuseumi kaevanduskäikudes on lae all rippuvad mineraalidest stalaktiidid tavalised, siis põrandal kasvavaid omalaadseid jääst stalagmiite nii tihti näha ei saa. Kui hästi vaadata ja fantaasial natuke lennata lasta, siis tõesti meenutavad need tagurpidi kasvavad jääpurikad muumilugudest tuttavaid hatifnatte.

Lea Rand

Igakevadine mure

Seoses kevadise päikesega on Toila valla parkides ja alevikes ning ka teede ääres lume alt välja sulanud mitmed „miiniväljad“ st. talve jooksul sinna kogunenud koerte väljaheited.

Ilmselt olete meiega nõus, et see pole kuigi meeldiv vaatepilt.

Kindlasti ei saa väljaheidete ilmsiks tulemises süüdistada ja „karistada“ meie kõige armsamaid lemmikloomi, kuigi oleme kahjuks kohanud ka sellist suhtumist.

𝐇𝐞𝐚𝐝 𝐤𝐨𝐞𝐫𝐚𝐨𝐦𝐚𝐧𝐢𝐤𝐮𝐝!

Nii mõnelgi meist on kodus imearmas karvane sõber, kellega tihti jalutamas käime. Seetõttu teame suurepäraselt, et koera järelt koristamine pole just kõige meeldivam tegevus. Aga kui oleme juba kord enda kanda võtnud koera pidamise rõõmud ja kohustused, siis loomulikult me seda kohustust ka täitma peame.

Kutsume teid üles olema vastutustundlikud lemmikloomaomanikud, vältimaks olukorda, kus koeraga jalutades ei vaadataks sind pilguga justkui sina oleksid nende miiniväljade tekkimises süüdi!

Palun hoiame koos meie valla pargid, teed ja tänavad kakavabad!

Kaunist kevade saabumist!

TVL 

Eiramisest mõistmiseni – ohutusnõuete vastandumist on olnud politseitöös ka varem

COVID-19 – sellise mõttega algab pea iga politseiniku päev. 

Kui veel paar-kolm aastat tagasi nägime kedagi maskis, siis tundus see ebaharilik ja kahtlane. Nüüd võtame maskikandmist kui enesestmõistetavat esmast kaitsevahendit. Olen töökohustuste täitmisel kaubanduskeskustes ja tanklates jaganud inimestele sadu kirurgilisi maske ning julgen väita, et pea kõik võtavad ja panevad need endale ette. Kuid on ka erandeid, kus isik keeldub maski kandmisest, viidates küll tervislikule seisundile, mõni üksik ka oma põhimõtetele.

Olen politseinik olnud 1991. aastast ja tagasi vaadates tuleb võrdluseks ette sama käitumismuster ka sõidukite turvavööde kui ka helkurite kasutamise osas. Nüüd aga sõidukisse istudes kinnitame juba alateadlikult automaatselt turvavöö, sest me teame, et see võib päästa elu.

Helkurite osas mäletan siiani 2000. aastate keskpaiku sõitu Kuremäele, kui kloostrist sügiseses õhtuhämaruses tulid teed mööda kaks nunna, kes olid üleni tumedas musta värvi riides. Pakkudes neile helkureid nad keeldusid, öeldes, et jumal kaitseb neid. Aasta tagasi sain võimaluse jällegi pakkuda Jõhvi linna piiril nunnale helkurit, kuid nüüd võeti see vastu ja kinnitati üleriidele, sest nunn teadvustas helkurikandmise vajadust. Võib olla ei toimi antud kokkulepete ja reeglite täitmine seni, kuni pole karistuslikku meedet, kuid meie soov on, et kõik siiski toimiks heast tahtest ja inimeste arusaamisest.

Samas kutsun teid kõiki üles vaktsineerima – eesliinitöötajana sain esimese AstraZeneca vaktsiini 22. veebruaril ja tunnen end väga hästi. Nagu rõugete vastane lausvaktsineerimine, mille märk on paljudel käsivarrel, aitab COVID-19 vaktsineerimine panna lõpuks piiri antud haigusele.

Samas pandeemiaga seoses oleme pea kõik oma tavapärasest elutsüklist väljunud – kellele tuli ette töö ümberkorraldus, töö kaotus, kodukontor, eneseisolatsioon, laste koduõpe ja muud – see kõik loomulikult tekitab omakorda pingeid ja stressi.

Toila valla piirkonnapolitseinikuna soovin väga, et hoiaksite lähedastega häid suhteid. Koroonaviirus on räsinud meid kõiki, kuid sellest hoolimata palun teid, et peaksime sellele viirusele üheskoos vastu ning hoiaksime endas sõbralikku soojust. Ärme põleta enda järel sildu ning toetagem sel raskel ajal teineteist!

Juhan Reisi

Toila valla turvalisusest

Paraku peab tõdema, et võrreldes 2019. aastaga on 2020. aastal kõik Toila valla õiguskorda puudutavad statistilised näitajad tõusnud.

Kui 2019. aastal oli Toila valla territooriumil registreeritud 56 kuritegu, siis 2020. aastal tõusis antud arv 76-ni.

Langus on varavastaste süütegude osas, kus 2019. aasta näitaja 39 registreeritud vargusest kahanesid 31-ni.

Vargus aga jääb ikka varguseks, ning nende kannatanute/kahju saajate kindlus ja usaldus on kadunud. Üheks võimalikuks kaitseks oleks kogukonnas liituda naabrivalvega (MTÜ Eesti Naabrivalve), kus naaber peab naabri varal silma peal või annab politseile teada kahtlastest, ebaharilikest võõraste liikumisest piirkonnas.

Väärtegude arv tõusis 792-lt 870-ni ning märgata oli ka liiklusrikkumiste tõusu – vastavalt 745-st rikkumisest 827-ni.

Alaealised panid mullu toime 21 süütegu – tunamullu oli see näitaja 14.

Tõusid ka liiklusõnnetused inimkannatanutega –  8-st 17-ni.

Eraldi tahan peatuda lähisuhtevägivalla rikkumiste osas, kus võrreldes 2019. aastaga oli registreeritud 25 juhtumit, mis 2020. aastaks tõusis koguni 39 juhtumini. Samas peaksid olema just lähedased meile kõige kallimad, kuid paraku tundub, et mõnes peres puudub ka kodus piisav turvatunne ja kodurahu.

Hoidkem üksteist ning viivitamatu abi korral helistage Häirekeskuse lühinumbrile 112.

Piirkonnapolitseinik

Juhan Reisi