Toila valla arengukava 2010-2017 koostamisest
Milleks on vaja arengukava?
„Kui Sa ei tea kuhu sa lähed, ei saa Sa ka ära eksida” – nõnda ütles elutargalt tuntud klassik Winnie Puhh oma Notsust kaaslasele kui nad olid juba metsas ära eksinud.
Kui eesmärke pole seatud ja tegevusi nende jaoks määratletud, oleks naiivne loota, et ollakse edukad.
Kohalik omavalitsus kui kohaliku elu korraldamise vorm sõltub oluliselt sellest, millised on selle omavalitsuse eesmärgid ja milliseid tegevusi nende eesmärkide saavutamiseks kavatsetakse ette võtta. Selleks on riik seadnud omavalitsutele ühelt poolt kohustuse arengukava koostamiseks ja oma tegevuste planeerimiseks, kuid teiselt poolt on see ka hea võimalus parandada omavalitsuse jaoks oma tegutsemise otstarbekust ja sihipärasust.
Valla elu korraldamisel on oluline, et valla strateegilised eesmärgid ja olulised tegevused oleksid planeeritud ning ühiselt kokku lepitud. Samuti on tähtis, et sellesse tegevusse oleks kaasatud võimalikult palju erinevaid huvigruppe, mis võimaldab saavutada parima tasakaalustatud tulemuse. Arengukava võimaldab jõuda erinevatel poliitilistel- ja muudel huvigruppidel kokkuleppe ühiste eesmärkide osas. Loomulikult võivad jääda erinevused arusaamades, milliste konkreetsete tegevuste abil kokkulepitud eesmärke saavutada, kuid see ongi loomuliku poliitilise protsessi osa, kus koalitsioon ja opositsioon saavad sel teemal diskuteerida ning oma arvamusi põhjendada. Sellest olulisem on siiski see, et eesmärgid on ühised ning need on laiapõhjaliselt läbi arutatud ja kokku lepitud.
Lauri Jalonen
Cumulus Consulting OÜ
Veebruari algusest lükati käima Toila valla uue arengukava koostamise protsess, mis keskendub peaasjalikult perioodile 2010 – 2017. Vajadus uue arengukava järele tulenes eelkõige hetkel kehtiva arengukava aegumisest, milles kirjeldatud eesmärgid olid seatud rohkem kui 5 aastat tagasi ning mis ei ole enam täna niivõrd aktuaalsed, kui toimiva arengukava kontseptuaalsus seda eeldaks. Samuti oli tegevuskavas, kui arengukava ühes kohustuslikus lisas kajastatud investeeringutegevused suuremas osas realiseerunud.
Kava koostamisse on kaasatud Cumulus Consulting OÜ, kes omab muuhulgas ka head ülevaade Toila vallast ja siinsetest võimalustest. Arengukava koostamist valla poolt koordineerib arendusnõunik, Mehis Luus.
Arengukava koostamise raames oleme juba läbi viinud väga mitmeid nõupidamisi erinevate huvigruppidega ning oleme moodustanud ka nn aktiivgrupi, kes arengukava koostamisega sisulisemalt seotud on. Koos on käinud Toila vallas tegutsevate mittetulundusühenduste esindajad, kes kaardistasid vabaühendustega seotud probleeme Toila vallas ning pakkusid välja erinevaid lahendusi. Sarnaselt kaardistati probleeme ka korteriühistute ümarlaual ning vallavolikogu sotsiaalkomisjonis. Lisaks on toimunud mitmed suuremat hulka inimesi kaasavaid koosolekuid, kus on tegeletud visioniseerimise ja eesmärkide seadmisega. Viimased ja ehk võib-olla ka kõige tähtsamad nõupidamised on keskendunud tegevus- ja investeeringuideede genereerimisele ning selle alusel tekkinud pingerea moodustamisele.
On hea meel tõdeda, et arengukava koostamises on osalenud suur hulk erineva taustaga inimesi, kes on panustanud erinevate kogemuste ja teadmistega. Samuti võib ära märkida
vallavolikogu terve koosseisu aktiivse osalemise, mis aitab kindlasti kaasa üheselt arusaadavusele ning kõikide huvide kaitstuse saavutamisele.
Uue arengukava koostamise protsessi raames valminud materjalid (protokollid, arendusideed, hindamistulemused, kokkuvõtted jm.) on kõigile kättesaadavad Toila valla kodulehel: www.toila.ee. Oma kommentaare ja arvamusi on võimalik edastada valla arendusnõunikule Mehis Luusile e-posti aadressil: mehis.luus@toila.ee. Tänaseks on arengukava koostamine staadiumis, kus dokument ise hakkab varsti valmima ning loodetavasti on komplekselt ettepanekute ja kommentaaride jaoks kättesaadav alates aprilli lõpust.
Mehis Luus
Piltidel arengukava visioniseerimise seminar.
Toila valla 2010. aasta eelarvest
Toila vallavolikogu kinnitas 20. jaanuaril 2010. aasta eelarve summas 42 621 747 krooni, sealhulgas 10 983 909 krooni investeeringuteks.
Seoses jaanuarikuu valla lehes ilmunud ettepanekuga, selgitada kõiki 2010. aastal teostatavaid projekte ning investeeringuid, esitan vastava ülevaate.
Eelmainitud summa investeeringuteks, on läbi aegade suurim, mis valla eelarves kasutada võimalik. Võrdluseks, 2009. aastal oli vastav summa 6 453 120. Eelmiste aastate hea eelarve laekumine (valla omatulu) ning ka riigipoolne toetus omavalitsuse eelarvesse on võimaldanud suunata eelmise perioodi (eelmise eelarveaasta) rahalisi vahendeid järgmise perioodi kulude katteks. Arvestades käesoleva aasta füüsilise isiku tulumaksu laekumise olulist vähenemist (ca 3 milj kr võrra), ning madalat laenukoormust (laenu jääk 3,52 milj kr) on Toila valla positsioon tänases majandusolukorras väga hea. Senine vallavolikogu ja -valitsuse põhimõte, investeeringute tegemiseks kasutada maksimaalselt välisvahendeid, on end õigustanud. Investeeringuid ning nendele vajalikke eeltöid on rahastatud täies mahus valla eelarvest vaid nendele tegevustele/objektidele, mis ei ole EL struktuurifondidest abikõlblikud, sageli nende väikse mahu tõttu. Näiteks: valla teed ja tänavad, tänavavalgustus, projekteerimistegevused, mis hilisema positiivse rahastamisotsuse puhul kuuluvad omafinantseeringu hulka.
Järgnevalt olulisemad investeeringud ning tegevused valdkonniti.
1. Üldmajanduslikud arendusprojektid - 4 048 809 krooni. Käimas ning eelarves kavandatud on alljärgnevad tegevused.
Jõhvi, Toila ja Mäetaguse valla ühise energiasäästliku arengu kavandamine. Projekti kogumaht on 1 516 300 kr, omaosalus 76 100 kr. Projektiga viiakse läbi munitsipaal- ning erasektori hoonetes (vähemalt kolmes tüüpkortermajas), kompleksuuring energiakandjate alternatiivide osas, koostatakse energeetika arengukava aastani 2030. tehakse energiaaudit. Toila vallas analüüsitakse veekogude võimalusi ning tasuvust soojusenergia saamiseks.
Toila valla arengukava 2010-2017 koostamine. Arengukava koostamiseks on sõlmitud leping OÜ-ga Cumulus Consulting, töö maksumus 115 000 kr.
Toila kalasadama kaide rekonstrueerimine ja infrastruktuuri rajamine. Taotlus esitatakse meetme nr 4.1 Kalanduspiirkondade säästev areng avanedes, summas ca 5 milj. sh omaosalus 700 000 kr. Projektiga on kavandatud olemasoleva kai rekonstrueerimine, lossimiskoha, külmhoone jne rajamine. Toila vald on MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühingu liige, mistõttu on suure tõenäosusega loetletud töödeks raha saamine.
Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi projekteerimine ja arendamine. Kaks eelnevat etappi olid seotud pumpla ning trasside omandamisega Toilas ning veevärgi laiendamisega. Rahastaja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Hanget ei ole läbi viidud.
Alevike sõidu- ja kergliiklusteede planeeringu ja rekonstrueerimisprojekti koostamine. Töödeks ei ole veel hanget läbi viidud. Hanke korraldamiseks ning edasiseks tööde finantseerimiseks vajalik kokkulepe maaomanikega, teevaldajatega (korteriühistud, Maanteeamet jt).
2. Vallateed/maanteetransport – 2 420 000 krooni. Läbi viidud ja kavandatud on alljärgnev.
Kalda tn, Ranna tn, Nõlva tn, Kivi tn ja Konju mõisa tee pindamine. Teed kaetakse vähemalt kahekordse bituumen-killustiku seguga, juba varem pinnatud teed saavad kolmanda kihi.
Föhrenhofi kergtee rajamine (eeldusel, et Toila terviseradade projekt realiseerub käesoleval aastal);
Lõokese ja ööbiku tn. Antud hetkel on need tänavad eraomandis. Investeerimistegevus sõltub sellest, kas ja millistel tingimustel tee Toila valla omandisse antakse.
Voka tiigi (põhjapoolse) teetammi ja lähiümbruse uuringud ja projekteerimine. Tööde eesmärk on rekonstrueerida tiigi tamm ja reguleerimismehhanism, heakorrastada lähiümbrus.
Liikluskorraldus – 269 000 krooni. Läbi on viidud hange ning sõlmitud leping AS-ga Lemminkäinen Eesti. Töö tulemusena paigaldatakse alevike sissesõitude juurde välikaardid, viidastatakse täiendavalt rajatisi ja turismiobjekte, tähistatakse peamised teed, paigaldatakse maanteedel külade/alevike lahkmejoontel tahvlid jne. Tööde tulemusena paraneb oluliselt info kättesaadavus külalistele ning on lihtsamini leitavad kõigile operatiivteenistustele – kiirabile päästeteenistusele.
Tänavavalgustus – 400 000 krooni. Kavandatud on Lõokese ja Ööbiku tn valgustuse paigaldamine. Investeering sõltuv tee omandiküsimuse lahendamisest.
Turism – 1 300 000. EAS on toetanud Toila terviseraja arendamise projekti 7 849 996 krooniga. Kaasfinantseerinud on tehnilise projekti rahastamise kaudu SA Eesti Terviserajad summas 263 140 kr. Valla omafinantseering ca 1,3 milj kr. Projekti tulemusena valmib pargi- ja rannaalale ligi 3-kilomeetrine kõvakattega (asfalt) rada ning eraldi jooksurada (kivisõelmetest). Teed on projekteeritud osaliselt olemasolevatel, renoveerimist vajavatel teedel, osaliselt aga täisesti uues koridoris.
Vaba aeg, kultuur, religioon – 300 000 kr.
6.1 Planeeritud on omafinantseeringu osa Voka sprodikeskuse väljakute (tennis, võrkpall jne) rajamiseks.
6.2 MTÜ Kirderanniku Koostöökoda toetab 2010. aasta Oru pargi promenaadi kontserdi korraldamist summas 344 000 krooni, mille tulemusena väheneb oluliselt rahaline koormus vaba aja ürituste eelarvele. Arvestada tuleb ühtlasi, et võrreldes varasemate aastatega on oluliselt vähenenud eraettevõtjate rahaline toetus Promenaadile.
Haridus – 1 465 000 krooni. Toila gümnaasium on saanud rahastuse KOIT kavast koolihoone rekonstrueerimiseks. Eraldatud investeeringutoetus on 10 795 635 krooni. EAS toetab täiendavalt kooli staadioni jooksuraja katte paigaldamist summas 500 000 krooni.
Loetletud projektid ja investeeringud on ühed olulisemad Toila valla käesoleva aasta tegevustes. Loodan, et nad õnnestuvad, nagu on planeeritud ning neist saab olema kasu meie elanikele ja külalistele.
Tiit Salvan
Pärandkultuuri objektid Toila vallas
Viimaste aastakümnete pöördelised sündmused on katkestanud meie seni põlvest põlve edasi kantud mälu. Et unustuse hõlma vajunud märgid uuesti tähelepanu alla tuua, viidi Riigimetsa Majandamise Keskuse eestvedamisel läbi pärandkultuuri objektide inventeerimine sõltumata maa- ja omandivormist. Tegevuste rahastaja on Euroopa Liit Interreg IVA Kesk-Läänemere programmi Lõuna-Soome ja Eesti piireületava koostööprogrammi kaudu ja Riigimetsa Majandamise Keskus.
Pärandkultuuriks nimetatakse eelmiste põlvkondade tegutsemise jälgi maastikul. Levinumad pärandkultuuri objektid on taluhoonete asukohad, kiviaiad, vanad metsateed, veskikohad, pärimustega seotud kivid, puud ja allikad, lubja- ja tõrvapõletusahjud ning kohanimed; kuid pärandkultuuri tüübistik on võrreldamatult mitmekesisem. Toila valla asustus on ajalooliselt asunud kitsal ribal kõrgel pankrannikul ning vähem metsades. Seetõttu on ka enamus pärandkultuuri objekte just selles piirkonnas. Pärandkultuuriga seonduvad ka viimaste 
aastakümnetel rajatud objektid, sest peagi on neistki saamas mälestused ja legendid.
Miks on pärandkultuuri inventeerimine kirjeldamine oluline?
- võimaldab analüüsida ja hinnata objektide väärtust – see on edaspidi muinsuskaitse ja kultuuriväärtuste kaitse reserv;
- võimaldab luua ühtse andmebaasi seni arhiivides ja fondides laialiolevate üksikteadete asemel ning lisada sinna senitundmatuid kultuuriväärtusi;
- inventuuri tulemusel tekib andmestik, mis on abivahendiks metsamajanduslike otsuste tegemisel;
- võimaldab selgitustööga korraldada omanikukaitset objekti hävimise eest teadmatuse tõttu;
- teadlik kultuuriväärtuste kaitse metsas loob lisaväärtuse metsa sertifitseerimisel;
- tutvustamise teel tõstab paikkonna mainet, kohaliku rahva enesehinnangut ja väärtustab konkreetset omandit;
- võimaldab koostada kodulooturismi ja looduslooturismi õpperadasid ning marsruute;
- tõstab maastiku üldist väärtust puhkealana;
- võimaldab edasisi uuringuid paikkondade elu ja töökultuuri võrdlevaks analüüsiks.
Toila vallas inventeeris pärandkultuuri Helmi Kaljurand koostöös Bruno Uustaliga. Töö käigus kirjeldati Toila vallas üle kahesaja objekti. Pärandkultuuri objektide andmebaas asub aadressil www.xgis.maaamet.ee. Lisainformatsiooni saab kogumikust „Väike pärandkultuuri käsiraamat“ (Tarang, L. jt. 2007). Internetis on artikleid Eesti Metsaseltsi kodulehel www.metsaselts.ee
Pärandkultuuri objektid ei ole kaitse all, ka ei ole neid plaanis tulevikus kaitse alla võtta – nende kultuurimärkide hoidmine on meie endi kätes.
Oma tähelepanekutest seoses pärandkultuuriga oma kodukohas ootame tagasisidet telefonil 5054530 või e-posti aadressil bruno.uustal@gmail.com
Bruno Uustal
Emakeele nädal Toila Gümnaasiumis
14. märtsil tähistas kogu Eesti emakeelepäeva. Emakeelepäevale pühendatud üritused algasid Toila Gümnaasiumis juba varakult. 1.- 4. klassi õpilased olid nädalavahetusel koos peredega sepitsenud “ülistus”- või ”murelaulu” eesti keelele ja eesti meelele/meelsusele.
Emakeelenädala avaüritus oli etlusvõistlus “Ellen Niiduga Midrimaal”. Ellen Niit on öelnud: “Romaane tuleb lugeda. Aga luuletusi peab lugema.” Seda uskusid arvatavasti kõik 29 osalejat. Konkursi tarvis tuli noortel etlejatel õppida kaks E. Niidu luuletust ja need korralikult žüriile ja kaasõpilastele esitada.
Nooremas vanuserühmas tuli võitjaks Georg Rudolf Sarap (2. klass), II koht kuulus Linda Peetsalule (3. klass) ja III koht Anita Šestilovskajale (1. klass). Vanemas vanuserühmas jagunesid kohad järgmiselt: I- II koht Getter Marii Kalvik (5. klass) ja Eliise Tamme (4. klass) ning III koht Annika Palmi (5. klass).
Üleriigilisele etluskonkursile, mis toimub 22. märtsil Tapal, pääsesid žürii otsusel Georg Rudolf Sarap ja Eliise Tamme.
Teisipäeval said 4.- 6. klasside õpilased oskusi ja teadmisi testida toredas tekstitöös. Kõige osavamad ja tublimad olid Kristina Oja, Lenne Lotta Põdra ja Eliise Jalonen 4. klassist. Nende võistkond sai I koha. II koha vääriliseks osutusid 5. klassi õpilased: Diana Žiltsova, Vladislav Vassiljev ja Annika Palmi. III- IV kohta jäid jagama Urmas Tuzberg, Kaimar Kiisel 5. klassist ning Alo Pungas, Aadi Tepper ja Lilian Männi 4. klassist.
Kolmapäevast sai kauni käekirja päev. Kõik õpilased 4.- 6. klassini said oma oskusi proovile panna. 4. klassist kõige kaunima käekirjaga on Kristina Oja, talle järgnevad Brandon Kerro ja Kristina Gukk. 5. klassist on tublimad ja püüdlikumad Diana Žiltsova, Andreas Astok ja Helerin Kroon. 6. klassist Meri-Ly Pärnits ja Karis Karindi.
Neljapäeval said nobedad noorluuletajad viibida Sõmeru Põhikooli pidulikul üritusel, kus õpilaste loomingut esitas näitleja Indrek Saar. Luulevõistluse lõppu tähistaval aktusel oli külaliseks ka helilooja Olav Ehala, kes on viisistanud Juhan Viidingu luuletuse, mis oli võistluse tänavuseks motoks - "Kodu on nii imeline, tavaline paik". Lisaks tänukirjale said noored luuletajad omaloomingukogumiku, kus ka enda värsid sees. Meie koolist olid üritusele palutud võitja Evely East ja II koha omanik Airiin Abel 4. klassist ning 5. klassi võitja Andreas Astok.
Toome ära ka võiduluuletused:
4. klass
Kodu on nii imeline, tavaline paik
Evely East
Kodu - see on ema, isa ja vend.
Seal alati hästi tunnen ma end.
Igaüks teineteist toetab ja aitab,
oma kurbust ja rõõmu teistele näitab.
Kodust lahkudes tahan alati tagasi tulla.
Kodu on pesapaik, kus mõnus on olla.
Me roosiaias on imedemaa,
kus alati võimalik mängida.
Ei tea ma paremat paika siin ilmas,
kui sellele mõtlen, on naeratus silmas.
Koos ema, isa ja vennaga
tunnen end alati kaitstuna.
Airiin Abel
Koduks on mul väike maja.
Kõige armasam mulle tema.
Aias palju õunapuid
ja palju mänguruumi mul.
Kodus on mul isa, ema,
vend ning kassist karvakera.
Kodus on mul kõige parem,
muresid seal kõige vähem.
Kodus asjad tavalised,
kuid siiski mulle armsad nad.
See ongi kõige imelisem,
et koos meil olla on nii hea.
5. klass
Andreas Astok
Kodu nii armas ja kallis mul,
kodu kallis ja armas ka Sul.
Koduta keegi meist iial ei saaks
rahus ja õnnes elada.
Kodus on valgus ja soojus ka,
kodus on lilled ja heinamaa.
Kodusoojus on soojem kui päike,
seda tunneb ka lapseke väike.
Kodu lõhn on magus kui moos,
seda tunnen ma igal pool.
Kodus on alati olla hea,
olgu ma halb või olgu ma hea.
Kodu ma leian, kui hinges on mure.
Kodust ma leian rõõmu ja tuge.
Kodu on koht, kuhu tahan ma minna,
tee on alati avatud sinna.
Kõik tublid osalejad said terve koolipere ees 15. märtsil autasustatud.
Reedel toimusid viktroriinid ja ristsõnade lahendamine. Tublimad olid õpilased, kes teisipäevaselgi üritusel tarkusega silma torkasid. Kõige edukamaks osutusid jälle 4. klassi tuttavad tütarlapsed, nemad tunnevad ka kõige paremini muinasjutte, kus pealkirjas on number (20!!!) .
II ja III koht läksid jagamisele 5. klassi ja 4. klassi II võistkonna vahel.
Põhikooli 7.-9. klasside õpilastele mõeldud viktoriini tulemuste põhjal kuulus I- III koht võrdselt kolmele õpilasele. Ühtmoodi targad olid Keiu Lindeburg (7. klass), Karoliine Teelahk (9. klass) ja Taivo Tokman (8. klass).
Gümnaasiumi õpilastele korraldatud viktoriini võitis Leana Loide 10. klassist. Üllatuslikult sai II koha hoopiski 6. klassi õpilane Rakell Pärnamäe ja III koha sai abiturient Kelli Kuligina.
Aitäh osalistele! Tänud korraldajatele!
Katrin Kivimeister
Laupäeval, 13. märtsil toimus Toila Gümnaasiumis integratsiooniprojekti Südamest südamesse kontsertvestluste ja töötubade sarja kolmas ja ühtlasi ka viimane õppepäev. MTÜ Muusikute Täiendõppe Keskuse/Pille Lille Muusikute Toetusfondi koostatud projekt oli mõeldud eesti- ja venekeelsete noorte kultuurialaseks ühistoimetamiseks.
Lõimumisprojekt, milles osalesid 4 Sillamäe kooli, Toila Gümnaasiumi, Illuka Põhikooli ja Mäetaguse Põhikooli õpilased, algas 6. veebruaril Illuka Põhikoolis. Külla olid tulnud Eesti väljapaistvad muusikud Pavlo Balakin (bass), Madis Kari (klarnet) ja Ülle Rebane (klaver). Päevajuhiks, nagu ka ülejäänud kahel õppepäeval, oli Pille Lill. Õppepäev algas ligi tunnise kontserdiga, mille teemaks oli ooper. Kui kontsert kuulatud, ootasid sööklas kaetud lauad ning noored said keha kinnitada. Seejärel jaguneti õppegruppidesse, kus olid nii eesti kui vene keelt kõnelevad õpilased koos ning järgnesid 30-minutilised töötoad, kus viidi läbi viktoriin, tutvustati muusikainstrumente, õpiti regilaulu ja tutvuti koolimajaga. Pea viietunnine õppepäev lõppes ühisarutelu ja ühislauluga. Tegevused toimusid nii eesti kui vene keeles.
29. veebruaril koguneti Mäetaguse põhikooli, kus päeva teemaks oli operett. Külas olid Margit Saulep (sopran) ja Alar Haak (tenor), klaveril saatis Piia Paemurru. Ka seekord jagunesid osalejad pärast kontserti ja kehakinnitust rühmadesse. Osaleti operetiklassis, kus õpiti koos lauluga liikumist, saadi osa viktoriinist ning Pille Lille laulja häälekooli tutvustusest. Mäetaguse kooli õpetajad rääkisid oma koolist ja vallast, päeva lõpetuseks mängis Mäetaguse kooli kandleansambel ning esineti regilauluga, mille sõnad oli kirjutanud üks vahva Mäetaguse kooli poiss. Laiali mindi teadmises, et viimase õppepäeva teemaks on ballett ning meie priimabaleriin Kaie Kõrb ise on tulemas.
märts oli nii esinejate kui pealtvaatajate poolest kõige arvukam. Esinesid Oksana Sinkova (flööt), Lea Leiten (klaver) ja Kaie Kõrbi Balletistuudio õpilased.
Balletiklassis, mida juhendas Kaie Kõrb, tegid hoogsaid tantsusamme nii väikesed kui suured ning töötoaks ette nähtud pool tundi tundus häbematult lühike.
Oksana Sinkoval oli kaasas mitmeid erinevaid pille, mida ta õpilastele lahkesti tutvustas. Päeva lõpuks olid noored endale uusi sõpru leidnud – integratsioon oli toimunud. Õpilastele heaks näiteks ja eeskujuks oli kindlasti see, et koos musitseerisid erinevast rahvusest interpreedid. Ka ei saa märkimata jätta projekti idee autori ja päevajuhi Pille Lille pühendumust, mis innustas kõiki projektis osalejaid.
Kuna klassikaline muusika ei ole noorte seas just eriti popp, siis esimesele õppepäevale (mis nagu ka kaks järgmist toimus laupäeval) tulijaid ei olnud meie koolist just väga palju. Aga tänu Pille Lille erakordselt soojale suhtlemisele publikuga ning noorte muusikute virtuoossele mängule oli teisel korral juba pea poole rohkem huvilisi. Kolmandal projektipäeval oli meie kooli saalis ligi 150 noort muusikahuvilist. Kolme õppepäeva õnnestumisele aitasid kaasa koolide juhtkonnad, muusikaõpetajad ning kohalikud omavalitsused.
Projekt toimus Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed konkursi „Kultuurierinevuste mõistmine ja sallivus noorsootöös“ raames. Projekti rahastas Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond.
Külli Guljavin
Kodukanti ja eesti rahvuskultuuri väärtustav aasta
Voka lasteaias Naksitrallid
24. veebruar oli kõigi eestimaalaste jaoks pidupäev. Voka lasteaia Naksitrallid suured ja väikesed tähistasid kodumaa sünnipäeva 23. veebruaril kontsert-aktusega.
Päev läks lasteaia ajalukku seetõttu, et esmakordselt toodi saali piduliku signatuuri saatel rühmade lipud. Kena oli näha asjalikke lippude sissetoojaid ja pidulikke saalisolijaid. Erilisem oli see päev ka seetõttu, et meile tulid külla "Punamütsikese" lasteaia keelekümblusrühmad.
Lauldi hümni, mida oli eelnevalt muusikategevustes õpitud. Kuna külalised olid alustanud eesti keele õppimisega alles sel õppeaastal, siis oli eesti keelekeskkonnas hea võimalus õpitut praktiseerida nii ennast tutvustades kui ka mängudes. Kõik lapsed olid kenasti rahvariietes. Külalised esinesid eestikeelsete laulude ja luulepõimikuga. Lapsi oli saalis väga palju, nii et kohati oli raskusi tantsupõrandale mahtumisega. Pärast jalakeerutust vahetasime uute sõpradega kingitusi ja maiustusi. Lapsed mängisid Siniste Nakside rühmatoas ja õpetajad uudistasid maja. Külalised kutsusid meid oma lasteaeda Iidlasse.
Usume, et pidulikkus, rahvariiete kandmine ja ühismängud andsid ja kinnistasid teadmisi Eesti riigist kui kodumaast, meie rahvuskultuurist ja väärtustas meie lasteaeda nii külaliste kui omade silmis.
1. märtsi hommikul tervitas meid lasteaiaõuel mastis lehviv lasteaia lipp - oli lasteaia 34. sünnipäev. Seekord olid rühmad saanud Naksitrallidelt kutse tulla pidulikule vastuvõtule.
Rühmades läks juba hommikust siginaks-saginaks: kes saab täna oma rühma lippu kanda?
Laste ülesandeks oli ise otsustada ja valida endi hulgast rühma lipu kandja. Saal oli lippude, lillede ja õhupallidega kevadiselt kaunis ja pidulik. Rõõmsate marsihelide saatel tulid sisse Sammalhabe, Kingpool ja Muhv, kes kätlesid kõiki peolisi. Mõnelgi väikesel trallil tuli nutuvõru ümber suu, sest nad kohtusid esimest korda suurte Naksitrallidega. Sünnipäevapeo avas kogu lasteaiapere ühislaul. Rühmad esinesid oma sünnipäevalauluga, soovisid ilusaid soove (...jääge ikka rõõmsateks ja rohelisteks...) ja muidugi kingitused - ilusad seinapildid igalt rühmalt maja ehtimiseks. Naksitrallid kostitasid kõiki jäätisekokteiliga ja rühmades ootasid sünnipäevatordid. Naksitrallide õhutusel tänati valjuhäälselt kokkasid. Lasteaia sünnipäev on alati oodatud, lõbus, kokkuliitev ja head "meie" tunnet kinnitav. Seda kinnitas ka seekordne pidu.
Rõõmsa kohtumiseni 35. juubelisünnipäeval!
Riina Erikson, vanemõpetaja
Julie Laur, juhataja
Fotod: Külli Mänd
Üks meeletult lahe päev
Kaksteist aastat tagasi sai Ida-Virumaalt alguse õpetajate rahvatantsu festival, mille mõtte algataja oli Urve Kilk. Esialgu märtsikuu koolivaheajal toimuv üritus on nüüdseks vabamas graafikus.
Seepärast vurasid sellel aastal kaks väikebussi juba 6. märtsil Kadrina poole, lastiks Voka naisrühm Kiiguri. Vahemärkusena lugejale, et rühm loetakse õpetajate rühmaks, kui 12 tantsija puhul töötab koolis või lasteaias 10 inimest. Kuna meil on see tingimus täidetud, siis saame konkureerida ka koolinoorte tantsupeole.
Nüüd siis tagasi Kadrina juurde. Kui enne ürituse toimumist sirvisin Kadrina kooli kodulehekülge, siis seisis seal: “Tulekul 2 kaalukat üritust, mis Kadrinale nime teevad…“ Nende seas oli ka õpetajate XII vabariiklik tantsufestival. Üritusel oli tõesti kaalu, sest kohale oli tuldud, hoolimata masust, igast Eestimaa nurgast (Hiiumaalt, Võrust, Valgast, Pärnust, Tallinnast jne). Kokku osales16 rühma, millest kaks olid segarühmad: Viimsi ÕÕPSID ja uue tulijana Valga Põhikooli rühm.
Saabumise järel sai iga rühm oma kasutusse klassiruumi ja kindla prooviaja, et harjuda võõra lavaga. Need, kes parasjagu ei harjutanud, tegid koridorides rahvuslikke ühismaalinguid lõuenditele, mis osadena pärast juhendajatele kingiti.
Lõuna kooli sööklas söödud ja rahvariided selga aetud, kogunes umbes kahesaja pealine tantsijate pere tänavale. Koos suundus ühine rongkäik Kadrina kirikusse, kus esines mudilaskoor ja Kadrina koguduse õpetaja. Viimane tutvustas meile kiriku ja Kadrina ajalugu.
Ikka hõisete ja naeru saatel tagasi koolimajja ning nüüd võis lõpuks kontsert alata. Iga rühm pidi esitama 2 tantsu. Et 2010. aasta on kuulutatud Kaerajaani aastaks, siis kontsert lõppeski selle tantsuga, rühmajuhtide ühises esituses.
Aga see ei olnud veel kõik. Õhtune osa toimus Kadrina rahvamajas. Kahe pika rootsi laua taga sööki ja jooki nautivatele osalejatele esines läheneva naistepäeva puhul meeskvartett. Laulja, kohalik kuulsus, pidi veel viimaseks vaatuseks Rakvere teatri lavale jõudma. Pärast meeleolukaid lugusid jõudis kätte aeg võõrustajate tänamiseks. Meie viisime neile külakostiks selle talve müügihiti – lumelabida, mis sai kaunistatud muhusussi mustriga ja suure vilditud sõle Kadrina rühma juhendajale, kes sai nende vallas aasta Tegija tiitli. Kui laval hakkas esinema neidude liikumisrühm, ei jäänud saalisolijad enam lihtsalt pealtvaatajaks. Pidu lõppes suure ühistantsu ja tralliga.
Uus kohtumine ootab meid ees erandkorras juba selle aasta lõpus ja siis tuleb suund võtta Pärnusse, võõrustaja rolli kannab Pärnumaa Kutsehariduskeskus.
Täname oma bussijuhte Aavot ja Maitu, kes pidid ülemeelikud tantsijad transportima.
„Kiiguri“
Ma ise ehte tegija...
Ühel lumesajusel pühapäeval, täpsemalt 14.märtsil, seadsid Toila seltsingu Artes Liberales ja Voka Nobenäpud oma sammud Voka Raamatukogu poole. Põhjuseks järjekordne ühine õpituba, seekord ehete valmistamisest.
Juhendama olime kutsunud Airi Gailiti, kes eelmisel aastal õpetas meile viltimise saladusi. Airi on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiiliosakonna 2005.a. ja peab alates 2004.a. Tartus isiklikku autoriateljeed-salongi. Kui viltimisele kulus toona terve puhkepäev (8 tundi) ja kõik 25 naist tuli raamatukogusse korraga ära mahutada, siis seekordne õppepäev toimus kahes vahetuses.
Pärlite kaelakeeks heegeldamise mõte sai alguse Toila grupist. Nimelt tuli välja, et selle hobiga tegeleb Merle Võhma. Ta oli lahkelt nõus oma iseõppimise teel omandatud kogemusi teistega jagama. Nii valmisid esimesed katsetused (kaelakeed, käevõrud, kõrvarõngad) Toilas ja natukese aja pärast ka Voka grupis. Saamaks kindlust, et töövõtted õiged ja huvist, mida kõike on võimalik veel pärlitega ette võtta, sai otsitud koolitatud juhendajat. Nii jõudsimegi oma otsingutega jälle Airini.
Töise päeva sisse mahtus erinevate ehte osade tutvustamine, kaelakeede, käevõrude ja kõrvarõngaste kujundamine ja teostus. Juhendajal oli kaasas ka tööde näidiseid, soovituslikku õppekirjandust ja muidugi töövahendid ning materjalid, mille leidmine algajal tegijal poelettidelt raskusi võib valmistada. Õppepäeva tulemusena valmisid igal osalejal marmoreeritud kõrvarõngad ja traadist heegeldatud ning pärlitega kaunistatud kaelaehe. Nüüd enam poest ehteid ostma ei kipu.
Kuna Airi oskab ennast kuulama panna, teemat huvitavalt õpetada ning on väga hõivatud juhendaja, siis sai juba seekord kokku lepitud järgmine kohtumine maikuus. Siis on kavas tutvuda taime-ja pakutrükiga tekstiilile.
Kõigi osalejate nimel
Lenne Põdra
Taastame vanu traditsioone
Vokas tegutses 70-ndail aastail elujõuline fotoklubi, korraldati näitusi kohapeal, organiseeriti kohtumisi selliste fotomeistritega, nagu Peeter Toomingas, Ain ja Tiiu Kimber. Korraldati vabariiklik fotokonkurss "Maafoto", osaleti vabariiklikel üritustel.
1972.aastal korraldati Vokas vabariiklik fotoklubide kokkutulek, ka teise kokkutuleku korraldamisega Konsa järve ääres saadi 80-ndatel hakkama. Fotoklubil olid oma ruumid Männiku tn maja keldris. Olemas oli täielik tehnika, fotograafi töövarustus, pimik kolme suurendusaparaadiga. Juhendajateks olid Endel Heinväli, Tõnis Luha, Jaan Pere, Rein Tikovt, Hilda Pelska. Fotoklubi töösse olid haaratud ka kohalikud noored Rein Rinne, Mati Mõttus ja Jaan Pere. Viimane tuli EPT-sse tööle 1972. aastal fotograafiks, sest sel ajal oli vaja teha palju dokumendipilte töötõenditele, pildistada tehnikat, tööeesrindlasi. Jaan tegi põnevaid fotopannoosid, mis kaunistasid EPT ruume jm. Ta oli andekas fotograaf. Selle tõestuseks on üks tema töö raamatus "Eesti Foto 72". 1978.a. fotoklubide IX vabariikliku näituse almanahhist leiame veel teisegi vokalase, Rein Tikovti, töö. Mart Loide sai 1979.a. vabariiklikul fotokonkursi eripreemia.
1987. aastal toimus majas veeavarii, mis ujutas üle fotoklubi ruumid. Samal aastal lahkus töölt juhtiv fotograaf Jaan Pere ja nii lõppes see ajajärk.
Käesoleval aastal möödub 590 aastat Voka küla esmanimetamisest, olgugi et Kirivere nime all. Möödub ka 10 aastat I Voka päevadest.
Tähistamaks neid ümmargusi tähtpäevi kuulutab Voka raamatukogu välja fotokonkursi „Minu Voka 15. aprill -15. juuli 2010.a.“ (Konkursile on oodatud fotod Voka külast või Voka alevist, vokalastest ja nende tegemistest tööl, kodus ja puhkehetkel).
Osaleda võivad kõik Toila valla elanikud.
Võistlustööde esitamise tähtaeg 15. juuli 2010.
Fotod varustada autori andmetega ja tuua kinnises ümbrikus Voka Raamatukogusse.
Iga osaleja võib esitada kuni 3 paberkandjal fotot suuruses A4.
Auhinnafond 2000 krooni.
Zürii töösse on kaasatud omaaegsed fotoklubi liikmed.
Töö puhul hinnatakse kunstilist ja tehnilist taset.
Tulemused avalikustatakse 1 kuu jooksul peale esitamise tähtaega.
Konkursil osalenud töödest komplekteeritakse fotonäitus.
Täpsem info:
Merle Äri
3398572
-20 kraadine vastlasõit
20. veebruaril korraldasid Konju noored vastlapäeva puhul vastlasõidu Toila pargis laululava juures.
Vastlapäevale eelnenud tuisune õhtu ning üle tunni kestnud auto väljakaevamine käreda pakase ja lumesajuga ei süstinud meisse kuigi palju optimismi… Hommikul kella üheksa paiku oli külma 23 kraadi. Mõne aja pärast näitas end päike ja külm andis veidi järele. Ilm oli meie poolt ja oli selge, et üritus toimub.
Vastlasõidu soojendussõit algas kell 12. Kohal oli üle 20 vastlalise. Ürituse korraldajateks olid Konju noored, Viljar Andrejev, Mare ja Endrik Ferschel.
Kella ühe paiku alustati plaanitud võistlustega. Pikima liu sõitis Aleksander, teiseks tuli Lena ja kolmandaks Christiin. Kadapalli ajamise ja kelgul vedamise võistlusel olid kõik allesjäänud osalejad tublid. Kõik võistlejad said auhinnad.
Allesjäänud ja külma võitnud vastlasõidul osalejad said soojendust Inga Lemberi poolt valmistatud maitsvast hernesupist.
Külma tõttu jäi nööbivurri valmistamine kahjuks ära, kuna muidu oleks külm meilt näpud võtnud. Kuulasime seakondist valmistatud vurri vurinat.
Suured tänud kõikidele aktiivsetele osavõtjatele. Suur tänu Viljar Andrejevile, Mare ja Endrik Ferschelile ürituse korraldamise ja läbiviimise, Toila valla spordikeskuse juhatajale Toomas Nõmmistele toetuse, Inga Lemberile maitsva supi ning Jüri Männile kaasabi eest.
Ürituse toetajad olid Toila Vallavalitsus, Toila valla spordikeskus ja mittetulundsühing Konju Maanaiste Selts.
Kõik vastlasõidu osavõtjad olid vaprad ja võitjad, kuna võitsid kahekümnekraadise külma!
Helju Männi
MTÜ Konju Maanaiste Selts
Aeroobikafestival tutvustas uusi stiile
Laupäeval, 13. märtsil toimus Voka spordihoones III Viru aeroobikafestival, mille eesmärk on haarata treeningutesse palju inimesi ja aidata algajatel trennipelgusest üle saada. Korraldajate andmetel kogunes üritusele ligi 60 aeroobikaharrastajat, mis on poole rohkem kui kaks aastat tagasi.
Festivali eestvedaja MTÜ FiniFit Klubi tegevjuhi Katerina Ljapina sõnul mahuks Voka spordihoonesse veelgi rohkem inimesi ning kui vaja, korraldatakse üritus ka mõnes suuremas saalis.
Kõigile huvilistele mõeldud festivalipäev algas tunniga «Esimesed sammud». Treeneri Marit Jänese juhendamisel sai seal tutvust teha aeroobika põhiliigutustega.
Tänavune aeroobikafestival tutvustas uut stiili - Bodycombat treeningut, mis tagab tõhusa treeningu ja võimaldab jalalöökide, haakide, sirgete, lõuahaakide, plokkide ning teiste võtete harjutamist. Seda treeningut ei leia praegu veel ühestki Virumaa spordiklubist, kuid Vokas said huvilised sellest stiilist vähemalt aimu.
Uudne oli ka BodyPump-aeroobika tund kangidega, millele lükiti eri raskusega kettaid. „Magustoiduks“ oli päeva lõpus Bodybalance treening, mis rahustab meelt ja annab kehale mõõduka koormuse. BODYBALANCE tunnis on kombineeritud ida iidsed treeningstiilid nagu jooga ja tai chi, koos uue populaarse pilates meetodiga.
Aeroobikafestival on treenerile eelkõige enesetäienduse ja mõtete kogumise koht. Harrastajatele on see hea võimalus osa saada tipptasemel treenerite tundidest.
Festivalil osalejaid treenisid ja juhendasid: Marit Jänes ( Esimesed sammud, (BODYCOMBAT, BODYPUMP), Natalja Voss (BODYPUMP) ja Katerina Ljapina (BODYPUMP, BODYBALANCE)
Treeningute vaheaegu sisustas TAISEI Klubi, mille liikmed tutvustasid karate võitluskunsti. "Sellist suure massiga töötamise võimalust ei ole palju," nentis Katerina Ljapina, kes juhatas festivali suure saali Bodypump ja Bodybalance treeningut. Ta rõhutas, et on selle ürituse läbi palju õppinud. "Väga heade professionaalide kõrval töötades tunned, kuidas ka enda tase tõuseb."
Aeroobikafestivali peatoetaja oli LEADER EESTI
TVL
TÄHELEPANU KARATE HUVILISED!
Alates 4. aprillist alustab Voka Spordihoones tööd karate treeningrühm.
Treener Ivar Edala ootab huvilisi kolmes vanuserühmas:
lapsed 7–10, 11-15, 16 ja vanemad.
Treeningud hakkavad toimuma Voka Sporihoone pühapäeviti alates kella 12.
Rohkem infot www.finifit.ee tel. 53410741
Kingi raamatukogule raamat!
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing kutsub lugemisaastal kõiki lugejaid üles kinkima oma kodukandi raamatukogule üht äsjailmunud raamatut.
See on heategu, millega saab kogeda kinkimisrõõmu ja pakkuda paljudele teistele lugemismõnu. Kinkides raamatukogule, teeme kingituse korraga paljudele. Üheskoos muudame rikkamaks kohalike raamatukogude lugemisvaliku ja suuremaks avastamisrõõmu, mida kirjasõna pakkuda võib.
Lugemisaasta üks peamisi eesmärke on tuletada meelde, et lugemine on nauding. Eestis armastatakse lugeda ja üks koht, kust huviline lugemisvara saab, on raamatukogu. On imetlusväärne, et raamatukogudesse tullakse üha rohkem ja tihedamini ning juba mõnda aega on lugemishuvi Eestis taas tõusuteel. 2009. aastal külastati ainuüksi rahvaraamatukogusid 6,4 miljonit korda ja sealt laenati 12 miljonit trükist, mis võrreldes varasemaga on ligi kümme protsenti enam. Samal aastal vähenes riigi toetus kogude täiendamiseks ligi veerandi võrra ja ka enamus omavalitsusi ei suutnud oma osalust trükiste ostmiseks suurendada. Ühe aasta jooksul ilmub Eestis üle 4000 raamatu, millest tavapäraselt jõuab külaraamatukokku kümnendik, lugemisaastal kardetavasti tunduvalt vähem. Olgu aasta milline tahes, ikka leidub igas raamatukogus usinaid lugejaid. Raamatukokku tullakse ka vaatamata hõrenevatele uudiskirjanduse riiulitele ja pikenevatele lugemisjärjekordadele.
Kui oled valmis raamatukogule mõne äsjailmunud raamatu kinkima, siis pea nõu raamatukoguhoidjaga, et välja selgitada, millist raamatut hädasti vaja või ehk on see raamat juba kingitud. Et kinkimisrõõmu tulevastele põlvedele jäädvustada, võiks kinkija omakäeliselt kirjutada raamatusse pühenduse, et ka tulevased lugejaid teaksid, et tegemist on kingitusega.
Raamatukogud jäävad tänuga ootama uusi raamatuid, kõiki seniseid ja uusi lugejaid!
Teeme oma raamatukogule kingituse ja saame üheskoos rikkamaks!
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing
Üleskutse on heaks kiidetud 446 osaleja poolt üldkoosolekul 3. märtsil 2010. a.
Kinkija tunnustamiseks ja kingitud raamatute esiletõstmiseks lisab raamatukogu kingitud raamatusse kleebise
kuhu kirjutatakse kinkija nimi.
Huvitavaid fakte lugemise kohta
Harward Business School’is tehtud uuring näitas, et spetsialist kulutab päevas tekstide lugemisele 1–3, keskastme juht 2–4, tippspetsialist 3–6 ja tippjuht 4–6 tundi.
Aeglane lugeja loeb, arusaamist arvestades, 500 tähemärki minutis, kiire – 10 000, ülikiire – 20 000.
Maailmakuulus vene psühholoog Lev Võgotski väitis juba 1931. aastal, et mida kiiremini inimene loeb, seda rohkem talle meelde jääb.
Kiirlugemises rakendatav nn rünnakumeetod – lugeja libistab silmad üle teksti, tabades loetu mõtte mitte kogu lauset, vaid üksikuid sõnu lugedes – nõuab korraga suurema tekstilõigu haaramise võimet. Selline lugemisviis, mis võimaldab tekstist kiiresti olulist haarata, sobib hästi ajakirjanduse, populaarteaduslike tekstide või lisaõppematerjali puhul.
Balzac suutis korraga haarata terve fraasi: mõtete sisseimamine lugemisprotsessi ajal oli tal fenomenaalne. Tema pilk haaras korraga 7–8 rida ja mõistus tabas mõtte silmapilkselt. Tihti aitas üksainus sõna saada aru tervest fraasist.
Einstein ei lugenud tähti, vaid kujundeid. “Sõnad või keel, nagu nad kirjutatakse või hääldatakse, ei mängi minu mõtlemismehhanismi juures mingit rolli. Minu psüühiline mõtlemine koosneb märkidest või enam-vähem selgetest kujunditest, mida ma võin vajadusel reprodutseerida ja nendega siis kombineerida ja mängida,” on ta oma lugemisviisi ise iseloomustanud.
Eri aegadel tehtud uuringute kohaselt saab inimene kuni 90% teadmisi lugedes. “Lõppkokkuvõttes taandub ülikooliharidus ja haritus lugemisele. Ja see on suutelisus tudengid lugema motiveerida, mis annab ühele heale ülikoolile sisu. Oxfordis ei õpita ainet, vaid inglise keeles sõna-sõnalt: loetakse seda,” väidab Inglismaal Oxfordis õppinud Paavo Piik. Moskva metroos loeb 20% inimesi. Sama on täheldatud Londonis. Üldse Euroopas (nt suured raamatumessid) ja eriti Skandinaavia maades on lugemine popp! Meil Eestis öeldakse aga, et moodsas kodus pole raamatutele ruumi.”
Lugemine on vaimule sama, mis kehale liikumine
Ettelugemine soodustab lapse keelelist arengut ja sellega seoses paraneb teksti mõistmise võime.
Ettelugemine soodustab laste lugemishuvi kujunemist
Ettelugemisel näeb laps, kuidas toimub lugemise protsess
Ettelugemise kaudu toimub lapse kognitiivne areng
Ettelugemine toetab lapse emotsionaalset kasvatust
Ettelugemine võimaldab hakata mõistma ka elus esinevaid kõlbelisi probleeme
Ettelugemine on tihtipeale lapsele tõukeks lugeda juba kuuldud raamatuid
USA ekspresidendi Bill Clintoni administratsiooni ei võetud tööle inimest, kes loeb alla 4000 tähemärgi minutis.
Kui parimad lugejad loevad keskmiselt 1000 sõna minutis 85% arusaamisega, siis keskmisel kiirusel lugevad (keda on ka enamus) inimesed loevad keskmiselt 200 sõna minutis 60% arusaamisega. Tippkiirusel lugejaid on kõigest 1 %.
Tavaline ärimaailmas tegutsev inimene ei loe kiiremini, kui seda tegid sama ala töötajad 100 aastat tagasi.
Keskmine Ameerikas ülikooli lõpetanu on lugenud oma kolledžis oldud õppeajal jooksul kõigest 5 raamatut.
Keskmine õpilane ülikoolis õpib ja loeb päevas keskmiselt 4-5 tundi.
Lugemine loob teadmisi - spetsiaalseid ja üldisi.
Lugemine on tarkus - võime hinnata ja väärtustada uusi teadmisi kõrvuti vanadega.
Lugemine loob sõnavara ja suurema võimaluse inimestega suhelda.
Lugemisraskused on probleem, mis hõlmab kõiki inimesi olenemata sotsiaalsest ja majanduslikust olukorrast - küllus ei garanteeri lugemisoskust.
Lugema õppimine on ülioluline samm lapse arengus, kuna neil, kes seda algklassides vaevu suudavad, on tulevikus väga väike võimalus oma klassikaaslaste tasemele jõuda.
Iga teine kooliealine laps viiest on vaeglugeja.
Oma lapsele ettelugemine varases eas lähendab sind ja sinu last, samuti loob lapsele suurema sõnavara. Uuringut näitavad, et lastel, kel on suurem sõnavara, on koolis paremad saavutused.
Keskmiselt loeb inimene maailmas l nädalas 6,5 tundi. Kõige rohkem loetakse Indias (10,7 tundi), kõige vähem Koreas (3,1 tundi).
Interneti kasutamine vähendab lugemise jaoks olevat aega ligi 20 %.
40% eurooplastest ei loe raamatuid.
Keskmine inimene mäletab kõigest 5% loetust pärast 30 päeva.
Lugemine on peamine uute teadmiste allikas.
Tänapäeval võtame me ühes päevas vastu rohkem informatsiooni, kui inimesed aastal 1900 terve elu jooksul.
Faktid kogus kokku Lea Rand
Algas Päästeameti lühifilmide konkurss “Tuleohutus kodus”
Päästeamet kuulutas välja lühifilmide konkursi “Tuleohutus kodus”.
Konkursiga tahetakse inimesi panna märkama riske oma kodus ning leidma lahendusi ohuolukordade vältimiseks.
Oodatud on lühifilmid sellest, millest tulekahju võib kodus alguse saada ning mismoodi on võimalik seda ära hoida. Samuti võib filmiklipi näol jagada oma tuttavate ja lähedaste meenutusi, kuidas tulekahju ära hoiti või mida oleks saanud teha, et kurba sündmust polekski juhtunud.
“Filmi tegemine on huvitav ja loominguline moodus panna inimesed mõtlema ohtudele enda ümber ning jagama nutikaid lahendusi kodu turvalisemaks muutmiseks,” selgitab Päästeameti loominguvõistluse projektijuht Janek Innos. Samuti märgib ta, et õpetlikud lühifilmid viiakse populaarsemate intenetikeskkondade kaudu ka laiema vaatajaskonnani.
Poole kuni kolmeminutiliste filmiklippidega on oodatud osalema kõik alates 14. eluaastast. Parimate tööde autoritele on välja pandud auhinnad. Lisaks saab filmimaterjali konkursi lõppedes näha erinevatel päästeteemalisel veebilehtedel ja populaarsemates internetikeskkondades.
Lühifilme saab saata 12. maini. Täpsem info ja konkursi reeglid leiab www.moff.ee (venekeelne info: http://www.moff.ee/moff200908/est/rus/)
Päästeamet paneb filmitegijatele südamele, et filmi tehes ei tekitataks tulekahju ega seataks ohtu kellegi elu.
Teeme ära Konjus - teeäärsete koristamine külas
1. mail 2010.a. kell 10-17
Vaata: www.teemeara.ee
Korraldajad Konju noored ja MTÜ Konju Maanaiste Selts
Lisainfo tel 56503680 Helju Männi, e-post: helju.manni@gmail.com
Registreeru talgudele!
Nüüd on õige aeg!
Julgen väita, et masust on kasu ka. Sellest võib olla raske aru saada, kui tööd ei leia või palka on kärbitud, kuid kas pole me hakanud rohkem mõtlema ja rääkima tõeliselt olulistest asjadest? Ehk on meil siiski võimalik kibestumise asemel rasket aega enda kasuks tööle panna, areneda ja õppida? Peatugem nendel võimalustel, mis tänases Eestis tasuta kättesaadavad on.
Eesti Töötukassa teenuste osakonna juhataja Kadri Lühiste ja tööturukoolituse teenusejuht Karin Andre selgitavad, et tööta jäänud inimeste koolitamise eesmärk on nende tööle aitamine. Koolitus iseenesest töökohta ei loo. Seetõttu on töötukassa praeguses olukorras suunanud oma tähelepanu nendele teenustele, mis on reaalselt töökohaga seotud ning aitavad tööandjal seda luua. Sinna hulka kuuluvad tööandjale makstav palgatoetus, tööpraktika jne. Näo pööramine tööandjate poole on ka esimesi tulemusi andnud: selle aasta jaanuaris ja veebruaris lisandus uusi töökohti töötukassale vahendamiseks kaks ja pool korda rohkem kui eelmisel aastal samal ajal, ja palgatoetuse abil sai tööle 6 korda rohkem inimesi kui terve eelmise aasta jooksul kokku. Ümber- või täiendõpet pakutakse reeglina siis, kui silmapiiril terendamas reaalsed töökohad, kuid nendele sobivate töötajate leidmine eeldab töötute koolitamist. Küll aga julgustavad Kadri ja Karin ettevõtjaid-tööandjaid töötukassaga ühendust võtma ja kõike eelmainituga seonduvat uurima. Lähemat informatsiooni saab: www.tootukassa.ee.
Käesoleva aasta I poolaastal pakub pea 40 kutseõppeasutust ja rakenduskõrgkooli tasuta kursusi ka töötavatele inimestele, sealhulgas lapsepuhkusel emad, erivajadustega inimesed ja teised inimesed, kes hetkel ei tööta, aga pole ka töötuna arvel. Õppida on võimalik väga erinevaid asju: keeltest ja suhtlemisest laevanduse ja lennundustehnikani. Kui oled Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleheküljelt: www.hm.ee/tasutakursused endale sobiva välja valinud, tuleb kontakteeruda kursust pakkuva õppeasutusega ja teha kindlaks kas kohti ikka on. Kui seekord kohad täis, tasub proovida järgmisel poolaastal, sest tasuta koolituste pakkumine jätkub 2013. aastani. Koolitusi finantseerivad Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium.
Täiskasvanute tasuta koolitamine toimub ka vabahariduslikes koolituskeskustes, kus sihtgrupiks inimesed, kes pole töötuna arvel. Selle poolaasta koolitusvõimalusi saab uurida Eesti Vabaharidusliidu koduleheküljelt: www.vabaharidus.ee, pealkirja alt „Programm 2008-2010”. Programmi rahastab Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariik.
Möödunud aasta augustis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) vahendusel käivitunud koolitusosakute programm on mikro-, väikeettevõtete ja FIE-de seas suurt populaarsust kogunud. Selle abiga saab koolitust taotleda õppeasutustelt ja organisatsioonidelt, kes on kantud teenusepakkujate nimekirja. Koolitusosakute programmi tingimusi saab vaadata EAS-i koduleheküljelt: www.eas.ee.
Masu õpetab märkama ja kuulama. Majandusbuumi töistes argiaskeldustes polnud ju aega vanaemade-vanaisade vana aja pajatusi kuulata või jõuda tähele panna, millest su 15-aastane poeg oma sõpradega räägib. Tean oma kogemustest – õppimine seob põlvkondi. Või astu koduteel raamatukogust läbi ja küsi uuesti just seda raamatut, mis kooliajal kohe üldse ei meeldinud. Loed ja üllatud jälle. Tunnistust sellise õppimise eest ei anta, aga hingel hakkab helgem ja pilk on ühtäkki avaram.
Külliki Steinberg
Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras projektijuht
TUNNUSTA!
Märka enda kõrval tublit inimest või organisatsiooni ja esita ta tunnustamiseks!
Kandidaate aasta õppija, koolitaja, organisatsiooni ja omavalitsuse tiitlile saab esitada 15. juunini 2010 aadressil: www.andras.ee/tunnustamine
LOE:
Ilmunud on uus ajakirja „Õpitrepp” number. Seda ja eelnevalt ilmunud numbreid saab lugeda kohalikus raamatukogus ja internetiaadressilt: www.andras.ee/opitrepp.
VAATA: saadet „Tagatargemad” laupäeviti kell 18.00 ETV-s, kordus esmaspäeva hilisõhtul ja kolmapäeviti kell 16.00, ETV 2-s kordussaade reedeti kell 16.45. Saadet saab hiljem vaadata ETV koduleheküljelt: http://etv.err.ee/arhiiv.
KUULA: „Huvitajat” reedel kell 10.00 Vikerraadios. Saadet saab hiljem kuulata: http://vikerraadio.err.ee/kuulaarhiiv. „Ainult täiskasvanutele” teisipäeviti kell 11.10 Raadio Neljas, http://r4.err.ee/rukuulaarhiiv.
Politseikonstaabli vastuvõtuajad
Toila vallas on iga kuu esimesel neljapäeval
13.00-15.00 Toila vallamajas, Pikk 13a.
Telefon 3372331, 3372313
************************
MTÜ VOKA KÜLA SELTS
ootab uusi liikmeid!
Kui oled huvitatud koos tegemisest ja ühes olemisest ning Voka küla käekäik on Sulle tähtis, siis võta ühendust tel. 566 498 43 või kirjuta riinula@hotmail.com.
Sulle vastab Riin Reinula, kellega saab Voka küla teemadel juba pikemalt rääkida
************************
KADUNUD!!!
Voka Raamatukogu otsib taga VHS-i MUIDUGI 10.
Ausal leidjal palun anda teada
Voka Raamatukogule või Vello Eriksonile tel. 3398587, 5148778
***********************
Külalistemaja VILLA MERETARE saab 10 aastaseks!
4. aprillil 21.30 toimub Meretare juures sünnipäeva ILUTULESTIK.
Tulemeistrid Soomest!
Tulge vaatama!
***********************
Targu Talita ja GreenStepi korraldatud poekottide kaunistamise võistlusele
laekus üle 100 töö.
23.-30. aprillini on KAUNID POEKOTID Toila Raamatukogus!
Tulge vaatama ja šnitti võtma:)
