Monday, April 25, 2011

Meeleolusid Toila valla aastapäevalt
















































































































Põletades kulu tapad siili!


Soojad kevadpäevad sulatavad lume ning toovad nähtavale kuivanud rohu, ahvatledes inimesi seda põletama. Igal kevadel saavad päästjad hulgaliselt väljakutseid kulu- ja prahipõlengutele.

Eelmisel aastal registreeriti Virumaal üle 600 metsa/maastikupõlengut, sh üle 500 Ida-Virumaal.


Möödunud aasta 1. septembril jõustunud tuleohutuse seaduse § 16 keelab kuluheina põletamise Eestis aastaringselt.


Viskad koni, tapad siili!

Kulu põletamise kahjulikkus on ilmselge – kahju keskkonnale, oht inimeludele ja varale ning päästemeeskondade hõivatus kulupõlengute kustutustöödele on peamised põhjused, mis peaksid Sind enne tikutõmbamist või hõõguva suitsukoni hooletut äraviskamist panema mõtlema võimalikele tagajärgedele.

Tulekahjujärgne pilt näeb välja üsna trööstitu nii hoonetes kui ka looduses aset leidnud põlengute korral. Tuli hävitab oma teel kõik elusorganismid - põleva rohu sees hukkuvad putukad, konnad, sisalikud, aga ka pisiimetajad ja hävivad nende pesad. Kulutulest alguse saanud kahjutules on hävinud hooned. On olnud ka juhtumeid, kui kulupõlengu süütaja langeb põlenguohvriks ja hukkub.

Võib juhtuda, et kulupõlengu kustutamisega hõivatud päästeautod ei jõua teiste abivajajateni, kui samal ajal leiab aset suurem õnnetus. Lõpuks puudutavad suured kulutused, mis riik teeb kulupõlengute kustutamisele, kaudselt meie kõigi rahakotti.

Anna oma panus kulupõlengute vähendamiseks!

  • Hoolda ja hari oma maad niimoodi, et ohtlik kulupõletamine ei oleks üks Sinu kevadtöödest!

  • Selgita oma järeltulijatele kuluheina süütamisest tulenevaid ohte!

  • Lõkke põletamisel järgi tuleohutusnõudeid ja ära jäta tuld järelevalveta!

  • Õigusrikkumisi märgates teata nendest Keskkonnakaitseinspektsiooni tel 1313!

Kurikaelu ootab karistus!
Samuti pead Sa teadma, et karistusseadustiku järgi ootab looduses tuleohutusnõuetest üleastujaid trahv. Metsas või mujal looduses tuleohu tekitamise või tuleohutuse tagamise või tule leviku tõkestamise nõuete eiramise eest karistatakse rahatrahviga kuni kakssada trahviühikut (üks trahviühik = neli eurot) või arestiga. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

Ära käitu kui primaat ega põleta kulu!

KULU PÕLETAMINE ON KEELATUD!

VISKAD KONI, TAPAD SIILI!

NIIDA OMA MAAVALDUSI!

LÕKKE PÕLETAMISEL JÄRGI
OHUTUSNÕUDEID!

ÕIGUSRIKKUMISTEST TEATA 1313!

Toila kool ootab istutustalgutele!

Toila kool ootab

õpilasi, vanemaid, vilistlasi, töötajaid ja muidu rohenäppe appi istutustalgutele!

Talgupäeva eesmärk on kujundada kooli hoovis olevad ringikujulised alad püsilillepeenraks.

Labidad lööme mulda

laupäeval, 7. mail kell 10.00

ning tööd jätkub paariks tunniks.

Kaasa võtta töökindad, võimalusel labidas ning kindlasti hea tuju.

Samuti võtame tänuga vastu kevadlillede sibulad ning püsilillede juurikad

(hostad, iirised, kõrrelised).

Talgutele saab registreerida ning täiendavat infot küsida telefonil

33 69 642 või 50 119 38


Volbri sops 2011

Osavaim korvpallur selgitatakse välja

30. aprillil kell 11.00

Voka spordihoones


Kavas: vabavisked, kolmepunktivisked ja keskjoonevise.

Süsteem: Mõlemasse korvi 10 vabaviset ja kolmepunktiviset ning 3 keskjoone viset.

Vabavise = 1 p

Kolmepunktivise = 3 p

keskjoonevise = 5 p

Võidab see kes saab kõige rohkem punkte!!!

Esimese võistluse rekord: 76 punkti

Vanusegrupid: Mehed -40 ja 40 + veteranid ja Naised

Osalustasu: 2 EUR (auhinnafond)

NB! Peale pingutust saab sauna !

AITA MÄRGATA JA TUNNUSTADA!

Me õpime igal sammul, iga päev, kogu elu. Paljud inimesed on õppimise toel leidnud elus pidepunkti, millest raskel hetkel kinni haarata ja julguse, mille toel kannapööre teha. Nad on leidnud oma ellu uued võimalused, uue mõtteviisi, võib-olla ka uue töö ja uued sõbrad. Nad on tihti ületanud raskusi. Need õppimise usku inimesed on siinsamas, meie keskel. Küllap olete nõus, et neid tuleb märgata ja tunnustada, sest sageli on nad ise tagasihoidlikud ega kipu oma saavutustega hooplema.

Ida-Virumaa aasta õppija 2010, MTÜ Ida-Virumaa Naiste Tugikeskuse-Varjupaiga sotsiaaltöötaja Lilli Andrejev on oma õppimisest rääkides öelnud järgmist: „Elu oli enne ülikooli nii rutiinne – olen praegu õnnelik, et otsustasin kõrghariduse omandada ja halli argipäeva värvikaks lõuendiks muutsin. Ma tunnen ennast ühiskonnale vajalikuna, lisaks sellele olen veendunud, et elan, mitte ei võta üksnes ruumi...”

Aita Sinagi leida inimesi, kelle õpijulgus on seda väärt! Kandidaadi võib tunnustamiseks esitada igaüks ja tunnustamist väärib igasugune õppimine, ka väljaspool formaalharidussüsteemi. Selleks, et 7. -14. oktoobrini juba 14. korda toimuval täiskasvanud õppija nädalal oleks taas võimalik tublide inimeste saavutuste üle rõõmu tunda, tuleb tegutseda juba nüüd. Täiskasvanud õppija nädala raames tunnustame traditsiooniliselt neljas kategoorias:

  • aasta õppija,

  • aasta koolitaja,

  • aasta koolitussõbralikum organisatsioon,

  • aasta koolitussõbralikum omavalitsus.

Esitamise vormid ja regelemendi leiad: www.andras.ee/tunnustamine ja esitamiseks on aega kuni 15. juunini. Täidetud vormi võid saata ka Ida-Virumaa täiskasvanud õppija nädala koordinaatorile, kelleks on Maire Merioja (maire.merioja@ivmv.ee).

Märkame ja tunnustame üksteist!

Külliki Steinberg

Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras projektijuht


Selgus valla parim lauamängude mitvevõistluses

Peale naljapäeva kogunesid 2. aprillil Voka spordihoonesse "tõsised mehed", et selgitada lõpuks välja, kes on vallas kõige osavam ja tublim lauamängude mängija. Toimus juba järjekorras 8. etapp. Enne viimast vooru oli kõikidel aladel esikoha saatus veel lahtine ja otsustavad lahingud ootasid ees. Oli kõike: õnnestumisi ja ebaõnne, rõõmu ja kurbust, naudingut ja meeletut pingutust. Kuid peale mitmetunnist mängimist sai lõpuks kõik selgeks. Allpool on ära toodud esikolmikud kahel põhialal ja koondtabel.

Lauatennis (kokku osales 13 meest)

1. Kulno Lehismets

2. Kalle Lehismets

3. Janek Tarto

Koroona (12 osalejat)

1. Kalle Lehismets

2. Janek Tarto

3. Kuldar Kivestu

Üldkokkuvõte

1. Kalle Lehismets

2. Kulno Lehismets

3. Janek Tarto


Üldkokkuvõttes arvestati tulemusi nii koroonas kui ka lauatennises ja sinna juurde tulid veel valikalad (noolemäng, kabe, turakas, vabavisked, täringumäng, pokker, vibu)

Kuigi esialgu tunnistati parimaks mitmevõistlejaks Kulno Lehismets, kuid punktide ülelugemiseL selgus, et see oli eksitus ja nii tuli tal esikoht loovutada vennale.

Üks hooaeg on läbi saanud ja emotsioonid on veel värsked, kuid kindel on see, et samalaadne võistlus toimub ka järgmisel aastal. Jälgige reklaami ja olge varmad osalema.


Toomas Nõmmiste



Rahvakohtunikekandidaatide valimine

Toila Vallavolikogu liikmed paluvad anda endast teada Toila valla elanikel, kes soovivad kandideerida rahvakohtunikuks Viru Maakohtu juures järgnevaks neljaks aastaks.

Rahvakohtunikukandidaadid valib vallavolikogu ja rahvakohtunikud nimetab ametisse Viru Maakohtu juures asuv rahvakohtunike nimetamise komisjon. Toila vald saab nimetatud komisjonile esitada kaks kandidaati.

Rahvakohtunikukandidaadiks võib nimetada 25–70-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kes oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel ning on rahvakohtuniku tegevuseks sobivate kõlbeliste omadustega. Isikutel, kes soovivad kandideerida, tuleb täita vastav ankeet, mis on kätte saadav valla kodulehel ja vallavalitsuse kantseleis. Kandideerijal edastada ankeet aadressil Pikk 13a, 41702, Toila, hiljemalt 11. maiks 2011.


Jana Kangur

Kontserdibussiga kontserdile!

Reede 13. mai 2011 kell 19.00 Jõhvi kontserdimaja

Eesti Kontserdi ja Vanemuise teatri HOOAJA LÕPPKONTSERT

Jaan Kapp, klaver

Irina Vaštšenko, Venemaa, sopran

Atlan Karp, bariton

VANEMUISE SÜMFOONIAORKESTER ja OOPERIKOOR

TARTU NOORTEKOOR

dirigent Mihkel Kütson

Wolfgang Amadeus Mozart Klaverikontsert Es-Duur KV271
Ralph Vaughan Williams. “A Sea Symphony”

Tasuta kontserdibuss väljub:

17.45 Voka bussijaamast

18.00 Toila vallamaja eest

Piletid müügil Jõhvi kontserdimaja kassas, kus teid registreeritakse ka bussile. Pääsmed kontserdibussi kasutajatele 20% soodsamad!

Pileti hind 7.16 / 5.37 (tavahind 8.95 / 6.71)

Kasuta võimalust ning kingi endale ja sõbrale üks kaunis õhtu!

Jõhvi kontserdimaja kassa 334 2000

www.concert.ee

Häid elamusi!

Jõhvi kontserdimaja ja Toila vald


Timo Maran Toila Raamatukogus

Kas teie teate,

mida uurivad sellised teadusharud nagu zoosemiootika ja ökosemiootika?

Millised on kultuuri ja looduse suhted?

Millest kirjutab eesti looduskirjandus?



Kui ei tea, või tahaks rohkem teada saada,

siis olete lahkesti

aprillikuu viimasel päeval,

30. aprillil,

kell 2 pealeõunal

oodatud

Toila Raamatukogusse

kohtumisele



Semiootiku ja luuletaja TIMO MARANiga



Võta sõber kaasa ja tule veeda mõnus kevadine pärastlõuna luule ja looduskirjanduse meeleoludes!


Aprill 2011


Toimetaja veerg

Kuldsete taevavõtmete seas heiastub helesinist -

õied ja munakoored teavad kevade suurt saladust,

millest nad salakirjas teatavad õrnale õhule.

Tuuletüdrukud korjavad vahtrapungadelt kastet

ja piiluvad kuldnokapuuri, et kasta seal titevarbaid ja kuulata elusädinat.

(V. Osila)

Jah, seda elusädinat kostub igal hommikul järjest rohkem ja rohkem. On ju käes aprill – jürikuu.

Aprill on Toila valla jaoks tähtis kuu – sünnipäevakuu. Tänavu möödub juba 18 aastat Toila vallale omavalitsusliku staatuse andmisest. Seega – palju õnne meile kõigile!


3 aastat tagasi kirjutasin siinsamas, et 15 aastane omavalitsus on nagu teismeline, kes alles otsib oma rada ja teeb otsides ka vigu. Tänaseks oleme jõudnud täismeheikka ja nüüd peaks juba arukamaid mõtteid ja tegusid tunda/näha olema. Mis kellegi jaoks arukas ja asjalik tundub, eks see sõltub juba igaühe ootustest. Eks häid ja halvemaid päevi on iga täiskasvanu elus, nii ka vallas – vahel tundub, et asjad lähevad kohe väga hästi, teine kord jälle, et ühte või teist peaks tegema teisiti, paremini. Näpuga näitajaid leidub alati, heade mõtetega abimehi ei ole aga sugugi nii tihti abiks võtta.

Nagu juba traditsiooniks saanud, tunnustatakse valla aastapäeva puhul teenekaid ja valla heaks oma panuse andnud inimesi.

Sel aastal valiti Aasta inimeseks Jüri Eljas, kelle koostatud raamat „Voka arhiivides ja mälestustes“ ilmus aastavahetuse paiku. Toila valla aukodaniku tiitel omistati tänavu kahele inimesele – Endel Pilderile postuumselt kogukonna arendamise ja eestluse hoidmise eest ning Maie Eljasele pikaaegse kultuuri- ja seltsitegevuse arendamise ning Toila valla esindamise eest. Endel Pilderi tänukirja ja meene võttis vastu tema abikaasa Elle Pilder.


Olgugi, et aprillikuu on naljakuu ja tavaliselt oleme ka oma lehes mõne vimka visanud, siis seekord on kõik, mis lehes ilmub, sulatõsi – nii et ridade vahelt ühtegi vigurit otsima ei pea.

Päikest!

Lea Rand


Toila Gümnaasiumi 10. klassi õpilase RAIDO TAELA intervjuu vallavanema TIIT SALVANIGA

Kui kaua Te olete olnud Toila vallavanem?

Olen olnud Toila vallavanem 1. novembrist aastast 2005 ehk siis saab juba 6 aastat.

Kas Te sooviksite edasi vallavanem olla ning miks?

Tänasel päeval küll, sest teatavasti töötavad omavalitsuste ja linnade juhid valimisperioodi piires, see tähendab kohalikest valimistest järgmiste valimisteni. Viimased valimised olid 2009.a. ja järgmised on 2013. Seega ma kavatsen olla kindlasti selle perioodi lõpuni ning edaspidi vaatan, kuidas omavalitsuse töösse oma panuse annan.

Millega te varem tegelesite?

Minu taust on pedagoogika, olen olnud õpetaja ja direktor Toila Gümnaasiumis, aga see oli juba üle 10 aastat tagasi.

Mida te õpetasite?

Ma olen erialalt tööõpetuse õpetaja, olen Tallinna Pedagoogikaülikooli lõpetanud tööõpetuse erialal.

Millega te tahaksite tegeleda, kui te ei oleks vallavanem?

Hea küsimus (mõtleb). Kaks asja on millega tahaks võib-olla tegeleda. Üks oleks ikkagi eriala ehk siis poiste tööõpetus ning õpetamine ja teine on selline oma soov ehk siis eraettevõtlus, perefirma, mis võiks seonduda turismi või tegeleda väikest viisi puidutoodete tootmisega.

Miks te kandideerisite riigikokku?

Kandideerisin riigikokku sellepärast, et toetada maailmavaadet, mida ma ise kannan ning mulle lähedasi põhimõtteid ja väärtusi. Kuna IRL ehk siis Isamaa ja Res Publica Liit neid väärtusi kannab, pidasin vajalikuks oma häältega, mis ma kogusin, toetada seda poliitilist jõudu riigikogus. Siinkohal veelkord suur tänu kõigile minu ja IRL toetajatele ja usun, et inimeste ootused lähevad täide.

Kuidas te hindate oma tulemust valimistel?

Sain üle 230 hääle ja hindan seda tulemust heaks. Muidugi võib alati olla parem. See on ka tagasiside mulle endale minu töö jaoks ning see annab mulle signaali inimeste arvamuse kohta ning saan sellest edaspidiseks oma järeldusi teha.

Milliseid huvitavaid projekte on Toila vallas lähiaastatel oodata?

Ega siis väga suuri palju ei ole, aga üks suuremaid, mis on tulemas, on Toila terviserada. See on Toila parki ja Föhrenhofi välja läbiv rada, mis ehitatakse vanade teede baasil ning lisatakse mõned uued teed. See projekt on meil pikalt käsil olnud, aga vahepeal on väikesi takistusi tekkinud. Rohkem midagi erilist ei ole. Võib veel välja tuua Voka lasteaia, mida me tahame rekonstrueerida ja korrastada. Mis veel on lähiajal tulemas, on Pühajõe motokrossiraja rekonstrueerimine.

Millised neist on suunatud noortele?

Toila terviserada on kindlasti noortele suunatud projekt, see on sportlike eluviiside propageerimine ning motoraja projekt on samuti noortele suunatud. Võib öelda ju, et valla arendamisel on olulises fookuses just noorem generatsioon, et neile olulistes asjades lisaväärtust luua.

Olen kuulnud jutte skate pargi uuendamisest?

See on väikest viisi noormeeste enda tahe arendada. Me ei ole sinna jah pärast pargi rajamist kulutusi teinud, aga omapoolset tuge oleme lubanud. Kui on ideed, mismoodi seda täiustada, siis oleme nõus toetama ja aitama.

Kui purjetamisega tegeleja tunnen muret treeninguvõimaluste pärast Toila sadamas. Kas treeningud jätkuvad?

Tänase päeva plaani järgi jätkuvad. Toila Sadama Jahtklubi on selleks vahendid küsinud. Igal kevadel on olnud probleeme treeneri leidmisega, aga minu andmetel treeningud jätkuvad.

Milline on teie nägemus Toila vallast 10 aasta pärast?

Hmm ... 10 aasta pärast... (mõtleb). Ma arvan, et Toila vald on suhteliselt sama elanike arvuga nagu täna, hästi toime tulev ja selline rahulik koht, kus elada. Ma usun, et sadam ja rand on kujunenud atraktiivseteks ajaveetmise paikadeks, eeskätt just suvel ja turismihooajal. Valla heakorrastus on veelgi parem, kui ta täna on ning järjest rohkem tehakse korda kohti ja maju. Ja kindlasti on teenuste-toodete pakkumine väikeettevõtluse näol arenenum, jätkuvalt aktiivsed on kodanikeühendused seltside ja klubide näol.

Seega igati väärtuslik elupaik.


Kohaliku tasandi muinsuskaitse vajalikkusest ja võimalikkusest

Eelmises artiklis peatusime pikemalt meie kultuuripärandi sellel osal, mis on riikliku kaitse all ja millega ümber käimist kureerib Muinsuskaitseamet. See aga ei tähenda, et objektid või hoonekooslused, mis riikliku kaitse all ei ole, ei võiks olla väärtuslikud ja säilitamist vajavad. Paraku ei jõua riik kogu meie keskkonda kaitsta ja seda pole ka tarvis, seda enam, kui tegu on lokaalse või kogukondliku tähtsusega pärandiga, mis üleriigiliselt nii väga ainulaadne ei ole, kuid mis samas on mingi kohaliku piirkonna identiteedi osa ning kujundab selle esteetilist palet. Teisalt olgu öeldud, et kogu inimkätega loodud keskkonda polegi vaja tingimata kaitsta, kuna ühiskonna eesmärgiks ei ole luua endast muuseumieksponaati vaid olla pidevas arengus, mis tähendab pidevalt uute kihistuste ja kvaliteetide tekkimist ja segunemist. Oluline on siin nende samade kihistuste omavaheline kooskõla ja kokkusobivus ehk otsesemalt väljendudes – et stiilne ja väärikas tsaariaegne puitsuvila ja maskuliinsusest pakatav tänapäeva luksusvilla ei mõjuks kõrvuti nagu siga ja kägu. Selliseid vastuolusid on paraku just Toilas aina rohkem märgata.

Selleks, et mõni piirkond, linn või küla oma ajalooliselt välja kujunenud nägu ja iseloomu (mõnikord võiks öelda ka visiitkaarti) ei kaotaks, on olemas mitmeid mooduseid. Ja nagu mainitud, ei pea sugugi alati riik tulema ütlema, mis ühes või teises paigas kohalikus mõttes kaitsmist väärib ja kas seda või teist hoonet või kiigeplatsi kohalik kogukond väärtustama peaks. Üsna suur roll oma elukeskkonna kaitsmisel ja hoidmisel – ja seda ka muinsuskaitselisest aspektist – lasub mõistagi kohalikul omavalitsusel, kel valla- või linnaelu kureeriva üksusena on selleks ka halduslikud ja juriidilised instrumendid. Kõike seda muidugi juhul, kui kohalik kogukond, kelle võimuses on omale juhtkond valida ja seeläbi oma kavatsusi ja soove kodukoha arendamisel ellu rakendada, seda kõike soovib ja demokratlikus ühiskonnas talle omistatud võimalusi kohaliku elu suunamisel kasutab.

Aga mida siis kohalik omavalitsus ehitatud keskkonna kaitsel ära saab teha? Kokkuvõtvalt öeldes, reglementeerida oma haldusala ehitustegevust selliselt, et see rakenduks kohaliku keskkonna säilimise ning uue ja vana harmoonilise kooskõla tekkimise hüvanguks. Kõige levinumaks mooduseks on antud juhul miljööalade moodustamine. Seda võib defineerida järgmiselt: miljööväärtuslik eluasemepiirkond (nn. miljööala) on seadusandlikus mõistes planeeringuga määratletud ala, kus on kehtestatud piirkonna ajalooliskultuurilisest eripärast ja selle säilitamise vajadustest tulenevad spetsiifilised planeeringulised ja ehituslikud regulatsioonid.

Kõige eesrindlikumad Eesti miljöökaitsjad on suured omavalitsused nagu Tallinn ja Tartu, kes näiteks oma Kalamaja ja Supilinna seeläbi järeltulevatele põlvedele säilitada püüavad. Samas on arvukalt miljööalasid moodustanud ka Toila mõõtu omavalitsused, kusjuures kehtestatud mängureeglid võivad omavalitsuseti paljuski erineda. Kokku on Eestis käesolevaks hetkeks omavalitsuste poolt moodustatud ligi 70 miljööala. Loomulikult kaasnevad igasuguse kaitsega ka piirangud, kuid siin ongi see koht, kus omavalitsus ja kohalik kogukond saaksid vastavad mängureeglid omavahel paika panna, alustuseks on vaja vähemalt ühe osapoole tahet.

Kui nüüd rääkida Toila asulast, siis mis võiks olla siin see ajalooliselt välja kujunenud väärtuslik keskkond, mille säilitamisele tähelepanu võiks pöörata? Toila väärtuseks lisaks maalilisele pargile ja mererannale on kindlasti ka selle ehituslik kihistus, kusjuures väärtuslik ei ole siin mitte ainult tsaariaegne pärand vaid ka seda sujuvalt toetavad mõõduka ja üldjuhul maitseka vormistusega hilisemad eramud. Nimetagem seda ala tinglikult Vanaks Toilaks ehk, nagu aimata, juttu on peamiselt Pikast tänavast aga ka temaga ristuvatest arvukatest põiktänavatest, kus leidub väärtuslikku ning endiselt autentse ilmsega sajandivanust (aga ka hilisemat) hoonestust ning mis on Toilale andnud talle omase kordumatu ja hubase ilme.

Kuid kas seda peaks tingimata eraldi kaitsma? Kas Toila nägu ja aastakümnetega tekkinud elukeskkond on ohus? Paraku tuleb kõrvaltvaatajana tõdeda, et Toila on praegu teelahkmel – kas muutuda Ida-Virumaa Tiskreks, kus vohab juurtetus ja maitsetus, või jääda ja areneda Ida-Virumaa Kadrioruks, kus püütakse vältida vana ja uue vastuolu ning säilitada olemasolevaid väärtuslikke kihistusi. Tuleks veel siiski rõhutada, et miljöö kaitse ei tähenda uue välistamist, pealegi on meie asulaid, samuti ka Toilat, pidevalt ehitatud, mis on igati loomulik ja loogiline protsess. Konflikt pole siin tekkinud tingimata kaasaegsete uuselamute rajamisega – seda muidugi juhul, kui need olemasoleva külakoega arvestavad –, vaid tihti ka olemasolevate vanemate hoonete maitsetu ümberehitamisega.

Toila vanade hoonete lahutamatuks väärtuslikuks osaks on nii originaalsed akna- ja uksepiirdeliistud, profileeritud laudis, tahveluksed, saelõikelised ehk puitpitsilised räästalauad, verandade tiheda ruudujaotusega aknad ja palju muudki. Paraku on nii mõnigi Pika tänava maja on oma eheduse ja lihtsa stiilsuse nimetatud elementide eemaldamisega minetanud, mõjudes küla vahel tõelise iseloomutu kuurina. Tihti tuuakse säärase ümberehituse põhjuseks vältimatu soojustamise vajadust, mille tõttu saavad hooned uue, tavaliselt blassi ja iseloomutu kuue. Tegelikult antakse oma majale säärase „kasuka“ ümberpanemisega hoopis surmahoop, kuna enamikel juhtudel ei arvestata sellega, et soe väljub hoonest eelkõige läbi lagede mitte seinte. Kõike seda olnuks võimalik vältida, kui vaid arhitekt või teemat tundev ehitusspetsialist käepärast oleks olnud. Just siin saaks kohalik omavalitsus oma majaomanikele appi tulla, andes nõu nii esteetilise kui tehnilise poole pealt. Omaette teema on muidugi ka uuselamuehitus, kus kvalifitseeritud arhitekti kohtab samuti aina harvem.

Kindlasti vajab Toila ehituslik pärand senisest palju tundlikumat lähenemist. Toilal selleks eeldusi on, kuna asula elanikkonna tuumikuks on jätkuvalt tugeva kohatajuga ning oma kodukohta kõrgelt hindav põline kogukond, kes oma elupaiga muutumist magushapuks rosoljeks näha ilmselt ei taha. Tasuks ka mainida, et mitte kõik Toilasse tulevad turistid ei hinda seda kohta vaid mere ja SPA-hotelli (mille sarnaseid leidub arvukalt ka mujal Eestis), vaid ka ajalooliselt välja kujunenud ning (veel) paljuski rikkumata külakeskkonna pärast. Toila naaberkuurort Narva-Jõesuu on tänu oma halastamatule saatusele paraku jõudnud oma väärtuslikuma osa ehitatud keskkonnast minetada ja uus Jõesuu paraku suuremat silmailu kahjuks ei paku.

Vanade majade kordategemise kohta leiab infot Säästva Renoveerimise Infokeskuse
kodulehelt:
http://www.srik.ee/
Eestis moodustatud miljööaladest võib lugeda aadressil
http://www.miljooala.ee/

Madis Tuuder

Toila külaidüll – tundlikult hooldatud maja ja aed ning kõnekas trepp koos väravaga Pikal tänaval.

Verandad on Toila külailme lahutamatud osad.


Toila vald läbi ajaloo

Põhjarannikust on palju kirjutatud ning seda pildistatud paikkonna ilu ülistamiseks. Viimastel sajanditel on siin palju ehitatud, aga palju on ka hävinud.

Et anda ülevaade sellest, mis olnud ja mis aja jooksul muutunud, valmis Toila valla Hariduse ja Kultuuri Seltsi toetusel projekti “Toila valla audiovisuaalne ajalooõpik” raames film “Toila vald läbi ajaloo”.

Filmi autori Bruno Uustali sõnul on filmi eesmärgiks vaadata põgusalt olnule ja olevale Toila vallas, et tekitada sügavamat huvi kodukoha looduse, kultuuri ja ajaloo vastu.

13. ja 14. aprillil oli huvilistel võimalus vastvalminud filmi vaadata Toila ja Voka raamatukogudes. Samas on võimalus filmi vaadata ja koju kaasagi laenutada ka edaspidi.

Film on väärtuslik abimaterjal koolilegi ajaloo tundides kasutamiseks.


Lea Rand











Peale filmivaatamist jätkus juttu kauemaks – fakte täpsustavad filmi autor Bruno Uustal ning Toila Gümnaasiumi endine direktor Olav Vallimäe, kes teab meie kandi ajaloost ilmselt peaaegu kõike ja praegune direktor Külli Guljavin, kes paikkonna ajalugu enda jaoks alles avastamas on.

Foto: Reeni Painik





Pühajõe küla 770

Jah, pühajõelased võivad uhkust tunda, sest nende külal on vanust rohkemgi, kui sel aastal oma 760. sünnipäeva tähistaval Pärnu linnal.

Esimesi inimtegevuse jälgi, mis siinmail elutegevusele viitavad, võib tagasi arvata mitmele aastatuhandele. Kirjasõnas märgitakse Pühajõe küla esmakordselt 1241. aastal vanimas Eestimaa talude loendis “Liber Census Daniae” (Taani hindamisraamatus). Küla suurus oli siis 6 adramaad, mis tol ajal tähendas 6 talu. See tähendab seda, et tänavu tähistab Pühajõe küla 770. sünnipäeva.

Olgugi, et kirjaviis on olnud erinev, on küla nimi siiski säilinud endisel kujul: 1241.a. - Poioc, Pojocki, 1626.a. - Puiggecke, 1653.a. - Poehajõggi, 1744.a. - Pühhajoggi.

Nimetus on külal jõe järgi. Jõe omaaegset suurust tõendavad ürgoru kaldad.

1426.a. märgitakse küla üleminekut Kärkna kloostrilt Saksa ordule Narva foogti linnusemõisa koosseisu. 1585.a. kuulus küla Hinrich Martensile. 1619.a. läänistati küla Narva linnapeale Daniel Brandtile päritavalt. 1688.a. oli Pühajõe küla suuruseks juba 17 talu 5 adramaal.

Esimene, arvatavasti puukirik, ehitati 1467.a., kuid andmed kiriku kohta on väga napid. 26. mail 1836.a. toimus pidulik nurgakivipanek uuele kirikule. Kirik sai valmis 2 aastaga ja õnnistamine toimus 29. jaanuaril 1839.a. 1840-ndate lõpus hakati Pühajõe kaldale, Šeremetjevi kindlustusvööndi lähedale, rajama uut surnuaeda. Uue surnuaia õnnistamine toimus 12. augustil 1851.a.

Pühajõe ja selle ümbruse ajalugu on uurinud kogu oma elu Pühajõel elanud, Toila koolides õpetaja ja direktori ametit pidanud Olav Vallimäe.


Olav Vallimäe oma uue raamatu esitlusel

Ülestõusmispühade 1. pühal toimus Pühajõel pastoraadihoones järjekordse Olav Vallimäe koostatud raamatu esitlus ja küla sünnipäevapidu.

Värske, veel trükivärvi järgi lõhnav raamat “Pühajõe küla 1241-2011” on järg 2000. aastal ilmunud raamatule “Pühajõe küla 1241-2000.”

Et Pühajõe küla uuele elule on ärganud, sellest annab tunnistust see, et lapsed-noored on küla arendamise aktiivselt käsile võtnud. Nii oli ka sünnipäevapidu laste korraldatud ja läbi viidud. Tublid neiud Kirsika Liiva ja Elise Jalonen olid kokku pannud toreda peokava ja olid ka peo juhtimise enda kanda võtnud.


Kirsika Liiva ja Elise Jalonen

Meeleolu aitasid luua Toila Gümnaasiumi käsikellade ansambel õpetaja Stella Müsleri juhendamisel ning Toila Muusika- ja Kunstikooli õpilane Mari Sarap koos õpetaja Diana Veisneriga.

Oma küla sünnipäeva puhul oli maavanem Riho Breivel ka pilli kaasa võtnud ja mõnusate lõõtsahelide saatel jätkus pidu juba vabamas õhkkonnas.


Riho Breivel

Uhket sünnipäevatorti süües mõtlesin, et nii palju soojust ja ühtsustunned, kui seal väikeses pastoraadihoones, ei ole ma juba ammu kohanud. Erinevad põlvkonnad koos “oma küla asja ajamas” - see annab julgust uskuda, et Pühajõe küla on elujõuline ja mõnus elukeskkond ka järgmistele põlvedele.

Pühajõe küla tulevik


Lea Rand

Artikli kirjutamisel on kasutatud Olav Vallimäe raamatut “Pühajõe küla 1241-2000”.


Pühajõe lapsed tegid koolivaheajal projekti

Pühajõe Tegijate Seltsi idee tuua küla lapsed külaelule lähemale ja laste loovus ja innukus suunata nende endi huvide ja mõtete elluviimisele, on pälvinud piirkonnas suurt tähelepanu.

Külas elab 16 asjalikku koolilast vanuses 10-16. Nad on olnud julged kaasamõtlejad ja oma ideede väljaütlejad mitmetes lapsevanemate ja külaelanike ühistes ettevõtmistes.

Kuidas aga lapsest kasvaks ettevõtlik, väärtustundega ja vastutustundlik külaelanik, kes mõistab lihtsat lauset” siin on minu kodu ,ma elan siin ja mina saan muuta külaelu elamisväärsemaks=põnevamaks”?

Pühajõe Tegijate Seltsi juhatuse mõtted liikusid koolituse kasuks. Tõelisi sündmusi mängides ja üksteist arvestades saaksid lastele mõistetavamaks meeskonna, läbirääkimiste, kavandamise, mõtte esitamise ja hindamise ning ka keerulise täiskasvanute projektide ja rahamaailma. Ka otsuste tegemise keerukuse, kui 10 lapsel on igaühel oma esialgu üsna kindel arvamus oma idee suurest ja väga tähtsast väärtusest.

Koolitus koolituseks, aga Pühajõe Tegijate Seltsi mõtte ja projekti kohaselt peavad koolitusel käinud lapsed saama eduelamuse ühest täiesti iseseisvalt ette valmistatud, läbiviidud ja lõpuks ka eneste hinnatud sündmusest, mis ongi ju see, mida me täiskasvanutena noortelt ootame.

Segu rõõmsameelsusest, innukusest ja koosolemise ergastava mõju tundmisest igal projektilaagri päeval annab Pühajõe küla lastele tuleviku tarbeks väärtuslikud oskused ja kogemused.

Osalejad ise räägivad:

Me saime teada, mis on projekt, kuidas projekti koostada ja milleks koostada. Saime lisaks teada, mis on meeskonnatöö, milleks seda vaja on ja õppisime pidama läbirääkimisi. Kui enne seda koolitust arvasime, et mis see projekt ikka ära ei ole, siis nüüd on meie mõttemaailm muutunud. Me teame, kui raske seda on teha ja kui palju see aega ja energiat võtab. Peale selle saime teada, et kõik esitatud projektid ei saa raha. Saime teada, kust saada raha projekti läbiviimiseks ja kui palju me raha saaksime. See projekt andis ainulaadse võimaluse teha kõike ise, mitte ainult kuulata ja üles kirjutada.

Saime ise oma mõtteid ja arvamusi välja öelda. Kirjutasime üles, mida me sellest koolitusest arvame:

Kristina: Oli väga tore ja sain uusi teadmisi projekti koostamise kohta.

Christiin: See oli mõnus aja veetmise koht ja sain teada uut ja vajalikku.

Teet: Palju uusi asju sai teada, sellisele koolitusele tuleks hea meelega veel, väga lahe koolitus.

Mattias: Tore koolitus vaheaja veetmiseks.

Kirsika: Oli tore saada uusi teadmisi.

Merit: Koolitusel ma õppisin hindama koostööd ja mõistsin kokkulepe tähtsust. Oli väga lõbus, sai palju naerda.

Elise: Ma sain palju uut teada, õppisin hindama reaalseid võimalusi.

Anti: Kui alguses arvasin, et see tuleb igav, siis mu arvamus muutus nüüd. Väga äge koolitus oli.

Marion: Enne seda koolitust arvasin, et pessimistid on nõmedad, aga projekti tegemisel on nad väga tähtsad. See koolitus aitab mind tulevikus kindlasti.

See koolitus aitas meid kõiki väga, tulevikus aitab see kindlasti mõne asja puhul. Nüüd võime ka ise projekte koostada, sest teame, kust saab abi.

Vaatamata usinale õppimisele, sai ka palju nalja ja sai palju erinevaid mänge mängida, kaasaarvatud lumesõda.

Aitäh kõikidele, kes meid koolitasid, hoidsid maja soojas ja söögitegijale.


Krista Pedak

SA Ida-Viru Ettevõtluskeksu

Marion Jalonen

Pühajõe Tegijate Selts


Toila koolis õpivad ainult tublid lapsed

Meie kooli õpilaste tunnustamise kord näeb ette, et igal aastal 4. veerandil toimub direktori pidulik vastuvõtt maakonna ja vabariigi piires olümpiaadidel, võistlustel ja konkurssidel väljapaistvaid tulemusi saavutanud õpilastele, nende vanematele ja juhendajatele. Direktori vastuvõtte on ka varasematel aastatel toimunud, aga siis on kutsutud ainult õpilasi. Nüüdsest otsustasime aga kutsuda ka vanemad ja juhendajad, et koos laste saavutatu üle rõõmu tunda. 18. märtsil, III õppeveerandi viimasel päeval sai üritus teoks.

Kuuldused sellest, et õpetajad esitavad direktorile tublisid õpilasi vastuvõtule kutsumiseks levis koolis kulutulena. Juba oli neidki, kes küsisid “Direktor, aga millal pahade laste vastuvõtt tuleb?” Mida muud mul sellele küsimusele vastata oli, kui et pahade laste vastuvõttu ei saa me ju juba seetõttu korraldada, et õnneks meil selliseid pole. Kui me oleks küsinud meie kooli lapsevanematelt nõu, keda õpilastest sellele vastuvõtule kutsuda, oleks kutsutute nimekirjas olnud kindlasti üle 200 lapse, sest iga vanema jaoks on just tema laps kõige andekam ja tublim. Ka oli õpetajate poolt esialgu pakutud nimekiri oluliselt pikem, sest tublisid on meil tõesti palju. Kuna füüsiline ruum seab oma piirid, tegid õpetajad valiku lähtudes sellest, kes on oma viisaka käitumise, töökuse, aususe ja kohusetundega teistele eeskujuks, samuti kes on Toila Gümnaasiumi edukalt esindanud maakondlikel ja vabariiklikel olümpiaadidel, konkurssidel ja võistlustel.

Vastuvõtt algas tervituskontserdiga. Peomeeleolu aitasid luua noored andekad lauljad Maarja Murutalu ja Rein Sabolotni, kes harjutavad õpetaja Tanja Elkeni käe all.

Seejärel esitles õppealajuhataja Merike Lepsalu kõiki vastuvõtule kutsutud õpilasi, keda oli sel aastal 34, ning luges ette neid esitanud õpetajate kommentaarid. Vastuvõtule esitamise põhjuseks olid õpetajad lisaks tublile õppimisele, sportimisele ja huvitegevusele märkinud ka sellised hinnangud nagu väga südamlik, kõigi sõber, kaaslaste suhtes tähelepanelik, kooli kõige tublim teretaja, kõige suurem raamatute lugeja, terase mõtlemisega, kooli kõige muhedam sell, inimene, kellele võib alati kindel olla – kui lubab, siis teeb, jne jne

Tublid ja targad lapsed annavad õpetajatele jõudu nende igapäevatöös. Kõik õpilased said kingiks ja meenutuseks sellest toredast päevast ühispildi. Tänusõnu jagasime ka lapsevanematele ja õpetajatele. Vastuvõtt jätkus meeldivas vestlusringis suupistete ja mahlaklaasi taga.

Saadud tagasiside vastuvõtu kohta on olnud positiivne. Ka annab tunnistust sellise tunnustamise olulisusest see, et kõik 34 kutsutut olid kohal. Arvame, et üritus läks igati korda.


Külli Guljavin

Toila Gümnaasiumi direktor


Toila valla laste XV lauluvõistluse tulemused

Vanuserühm 3-4 aastased

I koht Britta Eliise Astok (juh. K. Niine)

II-IV koht Robin Andri Alt, Mariin Palts, Juhan Sepp (juh. T. Amos)

Vanuserühm 5-6 aastased

I koht Marta Johanna Sepp (juh. T. Amos)

II koht Elina Hein (juh. K. Niine)

III-IV koht Paula Sternhof, Lene Tiinas (K. Niine)

Vanuserühm 7-9 aastased

I koht Pipi Triinu Nõmmiste (juh. S. Müsler)

II koht Mari Sarap (juh. S. Müsler)

III koht Anett Marie Astok (juh. A. Pungas)

Vanuserühm 10-12 aastased

I koht Mark Oja (juh. S. Müsler)

II-V koht Airiin Abel, Elise Jalonen, Kirsika Liiva, Eliise Tamme (juh. S. Müsler)

Vanuserühm 13-15 aastased

I koht Martina Jõeäär (kõige stiilsem esitus)

II koht Keiu Simm

Zürii koosseisus

Aadu Kukk – Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi muusikaõpetaja

Maarika Kaalep – laulustuudio “Maarika&Jelena” lauluõpetaja

Riina Tuur – Illuka Põhikooli muusikaõpetaja

Kohtumiseni 2012. aastal!



Eesti kõige ilusam kooliliuväli oli sel aastal Toila Gümnaasiumi hoovis

Aastaid on Toila Gümnaasiumi kooliõu talvel kasutusel liuväljana. Kehalise kasvatuse õpetajad Maarika Raja ja Ib Lamp on alati esimeste külmade saabumisel jää valmis valanud. Raske ja ajamahukas töö tasub ennast ära, kui me näeme särasilmseid lapsi uisutamas. Peale tunde ja puhkepäevadel tulevad ka lapsevanemad jääle.

Kool on soetanud 70 paari kvaliteetseid uiske kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks. Uisutamine on lastel kenasti selgeks õpitud ja oma oskuste võrdlemiseks on juba kahel talvel toimunud klassidevaheline jääpalliturniir.

Eesti Jäähoki Liidu korraldatud konkursil “Ilusaim kooliliuväli” oleme osalenud ja võitnud neli aastat järjest. Auhinnaga kaasnes sel aastal võimalus vaadata 12. aprillil toimunud Eesti-Soome jäähokimängu. Peale kehalise kasvatuse õpetajate käisid Premia Jäähallis mängu vaatamas selle aasta kõige tublimad abilised liuvälja korrastamisel Aadi Tepper ja Kaspar Krauvärk.


Traditsioon on neli aastat pikk sellepärast, et aastal 2007 oli Eestimaal viimane soe talv. Sealt edasi on talved olnud tõeliselt talvised ja kõigil võimalus tegelda nii suusatamise kui ka uisutamisega.

Oli vahva uisutalv.


Maire Aul

Toila Gümnaasiumi huvijuht



Roheliseks kasvamine

13. aprillil toimus Toila Gümnaasiumis keskkonnahariduslik õppepäev, mille korraldajaks olid Anne-Ly Feršel ja Heldi Aia Ida-Viru Keskkonnaametist.

Õppepäeval osalesid 5. ja 7. klass ning see koosnes 3 tegevusest: loeng, T-särgi või vana riideeseme tekstiilivärvidega uuendamine ning Uikala prügila külastus. 18. aprillil toimub ka gümnaasiumiastme 11. klassile sama tegevus.

õp. Anne Sternhof

Aprilli alguses teatasid õpetajad meile, et peame võtma loodusõpetuse tunniks vana riideeseme kaasa, mida saame kaunistades jälle kasutuskõlblikuks muuta. Peagi jõudis kolmapäev kätte ja kõigil oli käepärast võtta vana pluus, mõnel olid isegi püksid kaasas.

Meile anti tekstiilivärvid ning loeti õpetussõnad peale. Maalida oma vanale kulunud rõivale oli väga tore. Nii tore, et ei tahtnudki ära lõpetada, kuid ees oli ootamas põnev ning õpetlik loeng. Kas teadsite, et iga inimene tekitab umbes 425 kilogrammi prügi aastas? Taaskasutuse loeng oli huvitav. Ma poleks uskunud, et asjadest, mida enam ei vaja, saab teha nii palju huvitavaid ning igapäevases elus vajalikke esemeid.

Peale loengut läksime koos 7. klassiga Uikala prügimäele. Kohale jõudes tehti meile seal ekskursioon. Hiljem läksime sorteerimiskeskusesse. Paljud panid ninad haisu tõttu kinni, kuid mina ei saanud aru, miks. Ma ei tundnud küll ühtegi vastikut haisu.

Minu arvates oli see väga õpetlik ja põnev päev. Olge säästlikud ja mõtteviisilt rohelised, siis jääb ka loodus meie ümber roheliseks!

Kristina Oja

5. klass


Teatrikevad Naerumeres

Toila Lasteaias Naerumeri toimunud selleaastane teatrikevad on saanud oma õnneliku lõpu. Lisaks sellele, et meie lasteaeda külastavad tihti teatritrupid, olid meie toredad ja hakkajad lapsevanemad nõus oma panuse lisama.

Igal rühma lapsevanematel oli broneeritud oma etenduse päev ja 29. märtsil alustasid Õnnekillukeste vanemad.

Kõik oli nii nagu päris teatris, tehti kuulutus ja sissepääsul tuli lunastada ka pilet, ning nukuetendused võisidki alata. Ettekandele tulid kolm lühinäidendit: „Kits ja hunt“,“Hiir ja kass“ ning „Jänese unelaul“. Etendusete vaheajal kutsuti kõiki teatrikülastajaid kohvikusse ja pakuti veidi näksimist ja joogipoolist.

Teisel teatripäeval, 13. aprillil, esitasid Rõõmukillukeste lapevanemad näidendi „Jussikese seitse sõpra“ , mis oli kõige suurema näitlejate arvuga etendus meie lasteaia ajaloos. Selles etenduses kasutati rohkelt muusikat ja pandi ka lapsed kaasa laulma ja liikuma.

Punkti meie teatrikevadele panid Naerukillukeste vanemad etendusega „ Kolm karu“. Igale külastajale pakuti sissepääsul pileti asemel küpsist ja sooviti kena teatrielamust.

Iga etendus oli omanäoline ja väga huvipakkuv. Tore oli näha, et kaasatud olid nii emad-isad kui ka õed-vennad. Lastele pakkus palju meeldivaid elamusi oma emade isade etendatud näidendid. Nende säravad silmad ja kommentaarid ning millise vaimustuse ja elevusega nad etenduse ajalgi sosistasid – see ongi parim tagasiside lastelt. Arutamist ja elevust jätkus pikemaks ajaks ka peale etendust.

Lasteaiapere poolt täname südamest kõiki organiseerijaid ja osavõtjaid, kes pakkusid meile vahvaid ja meeldejäävaid teatrielamusi sellel veidi jahedal ja porisel kevadel. Tänu hakkajatele lapsevanematele saime jälle veidi teatripisikut meie killukeste põue külvata. Loodame sellest üritusest saavat meie igaaastane traditsioon.


Naerukillukeste õpetaja Merle


2010. aasta parimad spordivaldkonnas

Enne valla aastapäeva on tavaks saanud valida parimad sportlased. Järgneva valiku tegid kultuuri- ja spordikomisjoni 6 liiget (puudusid Toivo Tünni ja Joel Guljavin).

Parim meessportlane Martin Toovis

Martin ei ole enam esimeses nooruses, seega pikki aastaid ATV rooli hoidnud. Maakonna jahimehi juhtiv toilakas on jõudnud Euroopa meistrivõistlustel 4. kohale. 2010. aastat jääb kaunistama riigi meistritiitel kestvuskrossis. Nominendid olid veel vokalane Dmitri Reinmets, kes viimased aastad üritas Otepää Audenteses murda Eesti koondisesse suusasprinterina (pronksmedal Eesti meistrivõistlustelt kuni 23-a vanuseklassis). Viimaste aastate parim Taavi Selder on momendil valla maksumaksja, töökohaga Tartu vangla. Ütleme nii, et elu tahab elamist ja vaheaasta tippspordis 26 aastasele mehele kulub ära. Mehetegusid teinud Tauri Selder (Eesti mv pronksmedal absoluutklassis, kuldmedal kuni 23-a vanuseklassis ) valiti teatavasti Jõhvi linna parimaks meessportlaseks.

Parim naissportlane Helen Schmidt

Õed Schmidtid on valinud õpingud kõrgkoolis ja tippspordi. See ei ole kerge. Politseiakadeemia kadetina suunati Helen kevadel Valenciasse üliõpilaste MM-le triatlonis. 25. koht näitas sportlase valmisolekut võistelda tulevikus Londoni olümpiarajal. Sügisesel MM-l sai samaga hakkama 20 aastane Kairi Schmidt. Pääs maailmakarika etappidele on avatud, kuid Eesti Triatloni Liidul on raha ühe mehe sõidutamiseks, et etappidelt reitingu punkte koguda. 30. aprillil stardivad Kairi ja Helen Hispaanias crosstriatloni MM-l. Sinna on nad kutsutud, kui Euroopa mv kolmas (Kairi) ja viies (Helen) naine. Slovakkias Myavas toimunu oli ka 2010.a õnnestunuim võistlus. Ühtlasi kuulus kuni 23-a konkurentsis Euroopa mv kuldmedal Kairile ja hõbemedal Helenile. 2010.a tulemuste järgi valiti Kairi maakonnas 3. kohale ja Helen viiendaks. Need olid 20 väljavalitud mees- naissportlase hulgas ainukesed eestipärased nimed Ida-Virumaal.

Kaksikvõit Euroopa mv crosstriatlonis Slovakkias kuni 23-a vanuseklassis.

Parim noormees Taavi Kruut

17 aastasel vokalasel Taavi Kruudil oli 2 aastat noorema toilaka Kirill Vassiljevi näol tõsine konkurent. Taavi on keskmaajooksja, kuid ei ütle ära ka 3000 m distantsist. Siin ei ole ta aega alla 9 minuti saanud. Vanem publik mäletab Vokas võistlemas Iisaku poisse Enn Sellikut ja Ülo Kriisat. Viimasele kuulubki Eesti kuni 17.a. Rekord 3000 m distantsil. 8.04 andis Euroopa mv hõbemedali ! Kunagise lühimaajooksja Irina Vassiljeva poeg Kirill on 2010.a kahekordne Eesti meister, seda uue omavanuste rekordiga. Seekord oli komisjoni otsus niisugune. Nominendiks oli pakutud ka noorkorvpallurit Rasmus Luuda, kes mängib Euroopa Liigat. Maakonna ajaleht on kirjutanud enneolematust noorte korvpallurite esiletõusust, kuid kahjuks ei pääse need noored mehed valla koondisessegi. Aivar Milva, Toilas elav Raimond Jagula – need noored on tunnustatud omal ajal vanuseklassi parimaks mängijaks Eestis. Asja tuntakse.

Parim neiu Anu Seli

Treener Agu Normaku ajal oldi suusatamise medalisajuga harjutud. Kaksikvennad Veljo- Vallo Kärbo, kaksikõed Anne-Kristiina Schmidt. Oma lisasid enam-vähem sama aastakäiguga noormehed Hannes Normak ja Mati Saksladu. Toila neiu Anu Seli kodustes oludes võidetud pronksmedal oli seepärast mõjuv põhjus, et Anule edaspidiseks motivatsiooni anda. 15 aastane Sandra Schmidt on harjunud võistlema vanematega. Nii oli ka Euroopa meistrivõistlustel, kus juunioride vanuseklassis riputati kaela pronksmedal crosstriatlonis. Eestis Kõrvemaal jäi seljataha 81 naisvõistlejat, ette vanemad õed Kairi ja Helen. Audentese taolistes koolides ei ole kasvueas noortel aega hinge tõmmata. Kodustes oludes küll. Sandra võib õppida ka õdede vigadest.

Parim võistkond Valla maastikuratta võistkond

Vabariigi valdade meistrivõistlustel saavutati 3. koht. Arvesse läheb viie parema võistleja individuaaltulemus oma vanuseklassis. Valdades on rattasport populaarne. Kümmekond aastat tegelemist siinmail on andnud meile Eesti parima mehe, naise, juuniori ja ka veteranide vanuseklassis tahab allakirjutanu asja paika panna. Miks 2010.a. ei tulnud esikohta? Helen Schmidt ja Tauri Selder olid seotud teiste võistlustega. 3. koha samadel võistlustel saavutas ka valla korvpallivõistkond. Paraku oleneb pallurite saavutatu alati kunagi siin elanud Kristjan Makke kaasa mängimisest. Suusatamises ja rattasõidus on vabariiklikel valdade võistlustel kirjutamata seadus: sportlane peab olema valla registris või töötama valla territooriumil.

Parim treener Toivo Tünni

Konju külas elava Tünni parimad treeneriaastad pärinevad 25 aasta tagant. Siis võis Eesti meistrite näol Vokas moodustada pool Eesti koondise teatesõiduvõistkonda. Uuel aastatuhandel jäid noored mehed laokile. Toivo Tünni oli see mees, kes ühiskondlikus korras viis osa neist Eesti medaliteni. Viimased neist on Dmitri Reinmets ja Anu Seli. Nominendiks oli määratud ka Kaarel Schmidt.

Andra Pärnamäe, Anu Pungase, Mehis Astoki, Urmas Tokmani, Kaarel Schmidti ja Kalle Lehismetsa sportlik valik oli niisugune. Volikogu esimees Lehismets on kiitnud tervet komisjoni töökuse eest. Loodan, et mitte meie lollitamiseks ja uinutamiseks. Teatavasti on kultuurivaldkond Toila volikogu ja valitsuse erilise hoole all. Seekord otsustas komisjon teha omapoolsed tunnustused: ansamblile Siuru 25. aastapäeva puhul, Aasta kultuuriinimeseks otsustati nimetada 11 aastane Voka poiss Mark Oja. Tema seisis nõudliku Mihkel Raua žüriilaua ees, seda Eesti talendi finaalvoorus. Aitäh tema vanematele. Marki vanaisa on valla tuntuim jalgpallur Jaan Päial. Kui te loete läbi äsja Jüri Eljase poolt koostatud Voka raamatu, leiate erinevate põlvkondade vahel seose.


Kaarel Schmidt

komisjoni esimees


Asjatundjatelt saab tasuta nõu küsida kodust lahkumata

Kas tööleping peab olema kirjalik? Firma on pankrotis, kuidas kätte saada koondamisraha?
Kust alustada abielulahutusega? Testamenti ei ole, kes on pärijateks? Kas liiklustrahv aegub?
Kui palju peab kohtutäitur kontole jätma? Kuidas meest alkoholist eemal hoida? Ülekaal, millest alustada? Mida teha, et küüsi tugevdada? Miks on koeral karv lahti? Kuidas saada lahti vesirottidest? Kas majavamm on inimesele ohtlik? Miks korstnakivid pragunevad? jne

Interneti nõuandekeskuses www.vastused.ee saab küsida tasuta ja anonüümselt nõu oma ala asjatundjatelt.
Kasulikke nõuandeid leiab ka küsimuste-vastuste lugemisel.
Nõu saab küsi
da erinevatel teemadel: tööõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus, kindlustus, peresuhted, lemmikloomad, dieet, toitumine, kodu ja aed jne.
Julgustame Teid oma probleemidele lahendusi otsima!

Ain Raudsepp
www.vastused.ee peatoimetaja









Monday, April 18, 2011

Lugemisaasta fotokonkursi "Lugemise lummuses" parimad tööd on väljas Toila Vallamajas ja Voka Raamatukogus

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu ja portaali Delfi koostöös toimus möödunud aasta lõpus Lugemisaasta fotokonkurss "Lugemise lummuses".

Konkursile laekus 292 pilti. Võitjad tehti teatavaks Lugemisaasta pidulikul lõpetamisel 21. jaanuaril k.a.

Laekunud tööde hulgast valiti välja 30 fotot, millest valmis rändnäitus.

Kuni maikuu keskpaigani on võimalik huvitavamate töödega tutvuda Toila vallamajas ja Voka Raamatukogus.

Eriti hea meel on selle üle, et väljavalitud fotode hulgas on ka meie valla noormehe, Kalev Laiti, foto.

Friday, April 1, 2011

Maskikonkursi tulemused

Tänu ja kiitus maskikonkursil osalejatele!

Maskid õhupallile kleebitud paberist:

Kelly Peetsalu -
Pierrot
Kaspar Kesamaa - Buratino
Kalvi Lait - Kalevipoeg
Kati Tuzberg - Lõvikuningas
Roland Pärnaste - Põrsas Nuff
Betty Peetsalu - Malviina
Sandra Pospelova - Sipsik
Mark Oja ja Merle Äri - Väike Mukk
Lenne Lotta Põdra - Pipi Pikksukk


2 kipsmaski:

Keiu Lindeburg - Pokkerboy
Martti Kivesto - Vampiir


Valminud maskidega saab tutvuda Voka Raamatukogus.