Friday, May 5, 2017

Kultuurisuvi Toilas

Pange kuupäevad juba varakult kalendrisse kirja!
Toila suvesündmused 2017:

Juunikuu:
1.06.2017 Sadamasalongi hooaja avamine
2.06.2017 Kongo Kokteilika hooaja avamine
3.06.2017 Pargikohviku hooaja avamine
3.06.2017 Virumaa noorte tantsupidu „Seda rada mööda...“
4.06.2017 III Ida- Virumaa lasteaedade laulu- ja tantsupidu "Oleme Virumaa lapsed"
18.06.2017 Lastevabariik ja Kass Arturi rattaralli.
22.06.2017 Jaanituli, esinevad Tanja ja ansambel Qvalda.
Juulikuu:
5.07.2017 Suve suur juubelituur. Toomas Anni, Viljo Tamm, Rein Kurg, Tauri Anni ja Sirje Kurg.
14.07.2017 Toila sadamasoul. Esinevad Raivo Tafenau bänd, Kaire Vilgats, Dagmar Oja ja Silver Laas.
21.07.2017 Suveõhtu legendid – The Sun, Terminaator ja 2 Quick Start.
Augustikuu
20.08.2017 Oru pargi promenaad. Esinevad ansambel Swingers, solistid Karl-Erik Taukar, Tanja, Mikk Saar ja Birgit Sarrap.
26.08.2017 Meri, muusika ja muinastuled. Esinevad Kolumbus Kris ja DJ Onu Bella.
Korraldajad jätavad endale õiguse planeeritud suvekavas teha erinevaid muudatusi.
Veel reaktsioo

Thursday, May 4, 2017

Ilusat emadepäeva!


EMA...
... on see, kes teeb üllatunud ja rõõmsa näo, kui ta lapsed talle emadepäeval kell neli hommikusöögi toovad;
... on naine, kellel näib olevat kümme paari käsi. Tal ei jää muud üle;
... on inimene, keda sa vajad siis, kui absoluutselt keegi teine ei kõlba;
... ei talu mingeid tobedusi. Noh, mitte väga suurtes kogustes;
... on inimene, kes võib öelda lohutavaid mõttetusi, mis kuidagimoodi teevadki asja paremaks;
... on inimene, kes on õppinud armastama ega suuda enam kunagi sellest harjumusest vabaneda;
... on inimene, kelle sahtlid on pungil täis joonistusi, vildakaid lihavõttejänkusid, kirju, isetehtud õnnitluskaarte, savist kasse, diplomeid ja medaleid. Ja keda pole võimalik veenda ainsastki loobuma;
... on inimene, kes tõmbub näost kahvatuks, kui telefon heliseb õhtul kell 11;
... on naine, kes oskab teha kümmet asja korraga - ja ikka leida aega veel marraskil põlve musiga ravimiseks.



Enamik teisi kauneid asju elus
tuleb kahe- või kolmekaupa,
kümnete ja sadadena.
On palju roose, tähti, päikeseloojanguid, vikerkaari,
õdesid ja vendi, tädisid ja nõbusid,
kuid ainult üks ema terves maailmas.


Mai




Selged maikuu ilmad! 
Põõsail peas on silmad.
Igal hiirekõrval hiirekõrv on kõrval.

Meie sõpra kaske pole tunda raske.
Tal on haljad tukad, tal on valged sukad.

Seisab seal üks neidis. See on toomepõõsas, 
oksad õielõõsas. Küsid, kus on kastan.

Kohe sulle vastan:
näe, see puu, mis seal on,
millel küünlad peal on.


(Ellen Niit)

Toila vald 24

Toila vald on läbi aastate olnud üks Ida-Virumaa pärleid. Meie loodus ja Oru park on loonud võimaluse, et enamus Ida-Virumaa laulu- ja tantsupidusid ning rida muid suuremaid rahvaüritusi on toimunud meie vallas. Inimesed on tahtnud tulla elama meie valda.
Oleme olnud olulised eestluse ja eesti kultuuri hoidjad siin Kirde-Eesti põhjarannikul.
See on alati nii olnud.

Täna peame Toila valla 24. sünnipäeva.
Kuid kas Toila vald on alati olnud Toila vald?
1892. aastal ühendati Voka, Ontika, Päite, Toila, Konju, Vaivina ja Pühajõe mõisavallad Voka vallaks.
1938. aastal likvideeriti Voka vald ja territoorium jaotati Vaivara, Jõhvi ja Kohtla valla vahel.
1945. aastal moodustati külanõukogud.
1954. aastal ühendati Toila ja Voka külanõukogud Toila külanõukoguks.
1993. aastal anti Toila vallale omavalitsuslik staatus.
Me liigume nagu mööda spiraali, tulles teatud aja järel samasse punkti tagasi, kuid nüüd juba täiesti uutes oludes.

Minult on küsitud: „Mis saab edasi? Kuhu me liigume?“
Hetkel pean ma vastama, et ma ei tea. Ma ei tea, mis saab meie valla nimeks – kas Toila või Alutaguse, kui suureks või väikseks ta saab.
Ma saan öelda, et me oleme püüdnud teha kõik selleks, et olla selle kihutava rongi peal ja suunata seda nii, nagu meie valla elanikele parem oleks. Me oleme partneritega leidnud ühise keele, kuidas edasi minna, me ei ole keskendunud pisiasjadele, vaid püüdnud näha suurt pilti.
Me usaldame tulevast uut valitavat volikogu ega piira selle tegevusi. 
Me ei hirmuta kodanikke Kohtla-Järve rajooniga, sest teame, et nad suudavad ise otsustada, mis hea, mis halb. Me ei hirmuta ääremaastumisega, sest teame, et vallakodanik saab teenindatud ka homme ja loodame, et paremini kui täna.

Me teame, et mis ka ei tuleks, sõltub see meie kodanikujulgusest ja aktiivsusest. Järelikult on meie edasine käekäik meie endi korraldada.
Tahaks loota, et näeme alati tunneli lõpus valgust.

Ma ei taha täna raporteerida meie valitsemisperioodi töövõitudest, vaid tahan tänada valla kodanikke, kes on mõistnud, et kodu, mis peab olema korras, ei lõpe aiavärava või maja uksega, et kodu on me küla, meie vald ja kogu Eestimaa.

Tahan tänada meie ettevõtjaid, eestvedajaid ja aktiivseid kodanikke, kes on oma tegemistega kindlustanud inimestele töö, loonud uusi teenuseid, andnud uusi väljakutseid ja lootusi.

Tahan tänada meie pedagooge ja nende juhte selle hoole ja armastuse eest, millega nad on pühendunud meie noorte kasvatamisele ja arendamisele.

Tahan tänada valla ja allasutuste ametnikke, juhte ja töötajaid, kes oma igapäevase tegevusega on suutnud luua elukeskkonna, kus me oleme kaasatud ja tahame elada.

Tahan tänada meie tänast volikogu, mille liikmetele on võõrad vastandumine, ära panemine või ära tegemine.
See on Toila vald, meie vald – meie nägu ja meie tegu.


(Toila vallavolikogu esimehe Roland Peetsi kõne valla aastapäeva kontsert-aktusel 29. aprillil)

Suur tänu kõigile rahvaküsitluses osalenutele! Kuidas edasi?

23.-24. aprillil toimus rahvaküsitluse valdade ühendamise teemadel.
Kokku osales küsitluses 389 inimest ehk 20,23%. 
Nimekirjas oli kokku 1923 inimest.
Küsimusele «Kas toetate Alajõe, Iisaku, Illuka, Kohtla, Kohtla-Nõmme, Mäetaguse, Toila ja Tudulinna valla ühinemist ühiseks omavalitsusüksuseks?» vastas -
JAH – 10 inimest ehk 2,57%, EI – 379 inimest ehk 97,43%.

26. aprillil toimunud koosolekul otsustas Toila Vallavolikogu mitte nõustuda Vabariigi Valitsuse 15.02.2017 nr 1.1-10/01516 ettepanekuga moodustada Alajõe valla, Iisaku valla, Illuka valla, Kohtla valla, Kohtla-Nõmme valla, Mäetaguse valla, Toila valla ja Tudulinna valla ühinemise teel uus haldusüksus nimetusega Alutaguse vald. Mittenõustumise põhjendused on esitatud otsuse lisas.
2. Pakkuda välja 2 lahendusvarianti – sundühendada esimese eelistusena Toila vald Jõhvi vallaga või alternatiivina kaaluda Illuka valla ühendamist Toila vallaga. Ettepanekute põhjendused on esitatud otsuse lisas.

Lisa otsuse juurde:

Nõustume täielikult Põhja-Eesti piirkondliku komisjoni ekspertarvamusega, et kuigi Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme ühinemine ilma Jõhvi vallata ei ole loogiline samm, ei saa Alutaguse valla suunalist ühinemist mingil juhul pidada ei Ida-Viru maakonna ega ka maakonna keskregiooni tervikvaatest lähtuvalt loogiliseks lõpplahenduseks, kuna tekib “väljavenitatud” ilma keskuseta omavalitsus, saab sellise lahenduse puhul väita, et ebaloogiline omavalitsusmuster maakonna keskregioonis haldusreformi tulemusena isegi pigem suureneb kui väheneb.

Oleme lähtunud vallavolikogu seisukoha kujundamisel järgmistest asjaoludest:

Üldised põhjendused

Ükski kaheksast Vabariigi Valitsuselt ühinemisettepaneku saanud valdadest (Alajõe, Iisaku, Illuka, Kohtla, Kohtla-Nõmme, Mäetaguse, Toila, Tudulinna vald) ei ole sellist kooslust soovinud.

Kohalikud omavalitsused ja selle elanikud on suurvallaks ühinemisele ühemõtteliselt vastu, kuna Alutaguse suurvalla puhul ei ole tegemist ühtse toimepiirkonnaga - selgelt eristub hajaasustatud ja looduslik Ida-Virumaa lõunaosa (Alajõe, Iisaku, Mäetaguse ja Tudulinna), mis on maakonna keskusest kaugel ning nn põhjarannikule jääv osa (Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme), mis on suuremate linnade (Jõhvi, Kohtla-Järve, Sillamäe) tagamaaks.

Toila vallas osales rahvaküsitluses 20,23% hääleõiguslikest kodanikest, kellest 97,43% on vastu Alutaguse suurvalla tekkele. 2,57% hääleõiguslikest kodanikest oli suurvalla moodustamise poolt.

Toila ja Alutaguse valla ühinemislepingud on oma loomult väga erinevad. Kui Toila valla ühinemisleping keskendub linnalise piirkonna tagamaa arendamisele, siis Alutaguse valla ühinemisleping räägib väga selgelt hajaasustuse ja maapiirkonna arendamise kasuks, välistades seejuures igasuguse linnalise toimepiirkonna tekke. Ühtsele, sh kõiki osapooli rahuldavale kokkuleppele jõudmine Toila ja Alutaguse valla vahel on väga keeruline ning halvaks mõlema piirkonna arengueelduste parima kasutamise.

Ajalooline taust

Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme alad on ajalooliselt kuulunud Jõhvi kihelkonda. Alajõe, Iisaku, Tudulinna ning osaliselt ka Mäetaguse vald aga Iisaku kihelkonda. See on ka tänasel hetkel loogiline jaotus, kus Jõhvi koos oma tagamaaga moodustab selgelt eristuva toimepiirkonda (nn Ida-Virumaa keskregioon) ja lõunapoolsed alad eraldi piirkonna (nn Ida-Viru lõunaregioon). Seega toetab ajalooline jaotus kahe eraldiseisva piirkonna teket, kusjuures Toila oleks sel juhul ühendatud Jõhviga.

Mõju elanike elutingimustele

Mõjub negatiivselt nii 4 lõunaosa KOVi (Alutaguse valla) elanikele kui ka 3 põhjaosa KOVi (Toila vald) elanikele, kuna Alutaguse suurvallal puudub keskus, mis on elanikele kvaliteetsete avalike teenuste pakkumise seisukohalt ebaloogiline lahendus. Piirkonnad on oma olemuselt ja arendusprioriteetidelt väga erinevad, mistõttu on äärmiselt keeruline leida ühisosa arengu kavandamisel ja selle kava elluviimisel. Suured vahemaad (kaugeim punkt valla piirist valla piirini on 85 km), mille keskele jääb 125 km2 suurune Jõhvi vald (mis on eraldi omavalitsusüksus), ei ole 8 valda hõlmava suurvalla puhul funktsionaalselt toimivad.

Mõju elanike ühtekuuluvustundele

Toila valla ja Alutaguse valla elanikud on toimunud rahvaküsitlustel väga selgelt välja öelnud oma tahte, mis on suurvallaks sundühendamise vastu.

Lisaks ei ole 8 valda kuulunud varem ühtsesse info- ja toimeruumi - omavalitsusliidu tasandil kuulunud erinevatesse alaregioonidesse ning kuuluvad ka erinevatesse Leader tegevusgruppidesse, läbi mille on vallad (sh era- ja III-sektor) eraldiseisvalt (Toila ja Alutaguse) harjunud koostööd tegema, kuid mitte üheskoos.

Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme vallal on selge sidusus Jõhvi vallaga, seda nii töökohtade kui ka teenuste osas. Lisaks on piirkonna elanike ühtekuuluvustunnet aidanud arendada kohalik Leader tegevusgrupp Kirderanniku Koostöökogu, kuhu on kuulunud nii Jõhvi, Toila, Kohtla kui ka Kohtla-Nõmme. Tegevusgrupi toel on tegeletud ühiselt maapiirkondade arendamisega ning ellu viidud mitmeid ühtekuuluvusele panustavaid projekte. Alajõe, Iisaku, Mäetaguse ja Tudulinna ühinemisel moodustuva Alutaguse valla ühtekuuluvustunde osas on nii täna kui tulevikus oluliseks aluseks Peipsi-Alutaguse koostööpiirkonna identiteet. Tulenevalt piirkonna eripärast (suur territoorium ja hõre asustus) on kokku lepitud, et kohalikud teenuskeskused jäävad ka ühinemise järgselt toimima kõigis tänastes vallakeskustes. Toila ja Alutaguse valla elanikel puudub igasugune varasem koostöökogemus, ega ole ka tulevikus põhjust koostööd teha. Kahe valla elanikud ei tunne end ühte kuuluvat üheski aspektis.

Mõju avalike teenuste osutamise kvaliteedile ja haldussuutlikkusele

Strateegiliste teenuste arendamine on eelkõige võimalik Alajõe, Iisaku, Illuka, Kohtla, Kohtla-Nõmme, Mäetaguse, Toila ja Tudulinna sundühendamisel Jõhvi vallaga, kuna Jõhvi on regionaalne keskus kõigi piirkonna omavalitsuste jaoks. Paraku on Vabariigi Valitsus jätnud sundühendamise ettepanekust välja kõige olulisema - Jõhvi valla, ilma kelleta tekiks ebamäärane ilma konkreetse keskuseta omavalitsus, kus pakutavad teenused saaksid olema ebaefektiivsed ja killustatud.

Tulenevalt Alutaguse valla (Alajõe, Iisaku, Mäetaguse ja Tudulinna) geograafilisest ning rahvastiku paiknemise omapärast (suur territoorium, hõre asustus) on ühinevad omavalitsused ühinemislepingus kokku leppinud, et olulisi esmatasandi teenuseid (nt esmatasandi sotsiaalteenused) osutatakse peale ühinemist senistes kohtades, et säilitada teenuste kättesaadavus. Spetsialiseerumist vajavad teenused koondatakse aga omavalitsuse keskusesse (Iisaku). Toila valla ühinemisleping näeb aga ette, et omavalitsuse vallavolikogu ja -valitsuse asukohaks ehk halduskeskuseks saab olema Jõhvi valla vallasisene linn Jõhvi. Kahe peamise halduskeskuse loomine Jõhvi ja Iisakusse ei ole mõistlik üheski aspektis ning kompromissi, sh optimaalse lahenduse saavutamine selles küsimuses näib kaht loomult niivõrd erinevat piirkonda silmas pidades rohkem kui keeruline. Kahe killustatud halduskeskuse pidamine mõjuks tervikvaates kindlasti teenuste osutamise kvaliteedile negatiivselt.

Alutaguse suurvalla ja Jõhvi valla ühinemisel tekiks haldussuutlikkusele suur positiivne mõju, toimuks märkimisväärne kompetentsi tõus, kuna Jõhvi vallas on eraldi spetsialistidega kaetud nt keskkond, heakord, ehitus, majandus, hanked, vallavara, järelvalve jms, kuid meie hinnangul pelgalt Alutaguse ja Toila valla sundühendamisel kaasnevat positiivset mõju ei teki - kannatab kvaliteet, pole efektiivne. Juhtimise kvaliteet kannatab, kuna 8 omavalitsuse ühendamise puhul lähevad vahemaad väga suureks ning teenuste osutamine oluliselt keerulisemaks (nt kriisi ja eriolukordade reguleerimine jms).

Mõju demograafilisele situatsioonile

Ühtegi argumenti, miks sundühendamine muudaks Alutaguse suurvalla demograafilist olukorda paremaks, ei ole. 8 valla sundühendamine üheks vallaks on selgelt rahva tahte vastu minek, mis suurendab ohtu, et elanikud lahkuvad piirkonnast, kuna kogukondade arvamusega ei arvestata.

Mõju ühistranspordi korraldusele

Alutaguse valla ja Toila valla sundühendamisel on kõige suuremaks probleemiks ühistranspordiga seonduv, kuna tänasel päeval Alutaguse vallal otseühendused puuduvad. Selgelt kõige parem lahendus tekib nii ühistranspordi- kui ka kommunikatsiooni korralduse puhul siis, kui Toila vald sundühendataks Jõhvi vallaga. Vastav lahendus võimaldab arendada loogilist keskus-tagamaa transpordivõrku ühe omavalitsuse piires. Täna on nii Toila, Kohtla kui Kohtla-Nõmme ühistranspordi ühendused Jõhviga head. Head lahendust Alutaguse valla ühistranspordiga ühendamiseks keskus Jõhviga ei ole, ega ka moodustuva Toila vallaga.

Kvaliteetsete avalike teenuste pakkumisel on ühistranspordil väga oluline roll. Alutaguse valla ja Toila valla sundühendamisel tekkiva suurvalla puhul ei ole võimalik luua kõiki piirkondi hõlmavat ühistranspordi süsteemi (väga suure territooriumi ja hõreda asustuse tõttu), mis tagaks elanikele teenuste piisava kättesaadavuse. Alutaguse vald (Alajõe, Iisaku, Mäetaguse, Tudulinna) on iseseisvalt suuteline tagama teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi kohapeal, pakkudes piisaval hulgal lokaalseid teenuseid olemasolevate vallakeskuste baasil (vastavalt Alutaguse valla ühinemislepingule).

Mõju ettevõtluskeskkonnale

Eraldiseisva Alutaguse valla (Alajõe, Iiasaku, Mäetaguse, Tudulinna) moodustumisel tekiks võimekus Peipsi põhjaranniku potentsiaali rakendamiseks, kuid koos Toila vallaga (kokku 8 valda) oleks prioriteete oluliselt rohkem ning seega ka potentsiaali rakendamine Peipsi põhjarannikul keerulisem.

Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme vallad kuuluvad Jõhvi - Kohtla-Järve linnalisse piirkonda, on koostanud üheskoos linnalise piirkonna arengustrateegia. Ühinemisel Alutaguse suurvallaks jäävad toimepiirkonnad samaks, kuid investeeringud koonduvad sellegi poolest piirkondadesse, kus elab rohkem inimesi (Ida-Viru keskregioon), mistõttu jäävad Alutaguse vallaks koonduvad omavalitsused tahaplaanile ja sealsed arengueeldused pikas perspektiivis täitmata.

Mõju hariduse olukorrale

Olulised baasteenused (alusharidus, põhikool, huviharidus ja -tegevus) asuvad täna kohapeal, spetsiifilised (gümnaasiumid) on suuremates keskustes. Alutaguse ja Toila valla ühendamisel tekib lisakonkurents kõikides haridusastmetes, kuna kaasneb huvi koondada teenused suurematesse keskustesse, mistõttu väheneb kohapealne teenuste kvaliteet ja elukeskkonna atraktiivsus väljaspool tõmbekeskuseid. Pannes kokku 2 väga erinevat piirkonda, millel puudub ühisosa ning jättes tegeliku tõmbekeskuse (Jõhvi) välja, on oht teenuste killustatusele ja ebaefektiivsele osutamisele (nt 2 väiksemat gümnaasiumi).

Mõju omavalitsusüksuse organisatsiooniliselt ühtse teenusepiirkonna toimimisele

Haldusreformi seaduse üheks oluliseks eesmärgiks on kvaliteetsete avalike teenuste pakkumine läbi tugiteenuste ja strateegiliste arendusteenuste tsentraliseerimise, mis võimaldaksid saada otsustes mastaabiefekti ja tõhustada valla igapäevast strateegilist juhtimist. Vastavat efekti ei ole võimalik tekitada 8 valla (Alajõe, Iisaku, Illuka, Kohtla, Kohtla-Nõmme, Mäetaguse, Toila ja Tudulinna) ühendamisel, kuna tegu on ilma ühe keskuseta ja väljavenitatud territooriumiga kohaliku omavalitsusega. Juhul, kui ühinemisesse oleks kaasatud ka Jõhvi vald, oleks perspektiivne mõju oluliselt suurem. Kui tuleb jätkata teenuste osutamist kõikides tänastes vallakeskustes, välistab see ühtse ja haldussuutliku organisatsiooni loomise.

2. Pakkuda välja 2 lahendusvarianti - sundühendada esimese eelistusena Toila vald Jõhvi vallaga või alternatiivina kaaluda Illuka valla ühendamist Toila vallaga

2.1 Sundühendada Toila vald (Kohtla vald, Kohtla-Nõmme vald ja Toila vald) Jõhvi vallaga

Oleme selgel veendumusel, et ühinemislepingu kinnitanud Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme valdade suhtes tuleks algatada sundühendamine Jõhvi vallaga. Jõhvi, Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme vahel on ühinemisläbirääkimisi peetud perioodil märts – oktoober 2016, mille jooksul valmis ka väga selgelt Jõhvi kui regionaalse keskuse arendamise vajadusest lähtuv ja kõiki osapooli rahuldav ühinemisleping ning mille osas on läbitud ka ühinemislepingu avalikustamine.

Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme on juba täna tugevalt seotud Jõhvi vallaga – kolm valda pakuvad head elukeskkonda, Jõhvis on aga töökohad ja mitmekesisemad teenused. Omavalitsuste vahel on tihe igapäevane pendelränne, toimib ühistransport jne. Ühendades kokku keskuse (Jõhvi) ning selle naabervallad tekib loogiline ja ühtselt funktsioneeriv omavalitsus, kus saab tänaseid ja tulevasi väljakutseid ratsionaalselt lahendada. Näideteks on ühine koolivõrgu planeerimine, ühistranspordi korraldamine, elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamine jms. Lisaks võimaldab keskuse ja tagamaa ühendamine vähendada tarbetut konkurentsi ning teha investeeringuid kogu piirkonda silmas pidades.

Jõhvi, Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme on kuulunud kõik ka kohalikku Leader tegevusgruppi – Kirderanniku Koostöökogu, läbi mille on omavahel harjutud maapiirkondade arendamisel koostööd tegema ning seda võrdlemisi edukalt.

Toila valla sundühendamisel Jõhvi vallaga tekib loogiline keskus Jõhvi valla ning valla sisese Jõhvi linna näol. Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme ühinemine ilma Jõhvi vallata võib tuua kaasa olukorra, kus nii geograafiliselt kui ka funktsionaalselt moodustub ebamõistlik ilma keskuseta omavalitsus, mis killustab Ida-Virumaa nn keskregiooni niigi fragmenteeritud omavalitsusmaastikku veelgi.

Ettepanekut on selgesõnaliselt toetanud haldusreformi Põhja-Eesti piirkondlik komisjon.

2.2 Sundühendada Illuka vald Toila vallaga

Illuka valla sundühendamine Toila vallaga on väga loogiline ühendamine olukorras, kus puuduvad objektiivsed argumendid Toila ja Alutaguse valla ühendamiseks Alutaguse suurvallaks (vt otsuse punkt 1) ning välistades Toila valla ühendamise Jõhvi vallaga. Illuka valla ühendamisel Toila vallaga tekib 5921 elanikuga ja 810 km2 pindalaga omavalitsus, mis täidab kõik haldusreformi seaduses sätestatud eesmärgid. Alutaguse vallale on ilma Illuka vallata võimalik rakendada haldusreformi seaduses võimaldatud territooriumi suuruse erisust, kuna valla elanike arv on vähemalt 3500 (tegelik 3968) ja pindala (Alajõe, Iisaku, Mäetaguse, Tudulinna) kokku 921 km2.

Toila ja Alutaguse valdade esindajad on omavahelistes konsultatsioonides Illuka valla ühendamist Toila vallaga arutanud ning pidanud seda mõistlikuks lahenduseks juhul, kui see välistaks Alutaguse suurvalla tekke.

Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme valdade tõmbekeskuseks ka pärast ühinemist on ja jääb Jõhvi vald. Samuti kuulub Illuka vald väga selgelt Jõhvi valla kui tõmbekeskuse mõjualasse ning Illuka tänane alternatiiv liikuda Alutaguse valla suunas oleks pigem ebaloogiline, kuna Alutaguse valla uute piiridega kattuv osa on haja- ja hõreasustatud. Illuka valla elanike igapäevane pendelränne toimib Jõhvi, mitte Iisaku suunal.

Peale kohalike omavalitsuste valimisi teeb moodustunud Toila vald ühinemisläbirääkimiste alustamise ettepaneku Jõhvi vallale, et haldusreformi seaduses toodud eesmärke veelgi paremini täita. Illuka valla ühendamine Toila vallaga oleks ka edaspidist perspektiivi arvestades kõige loogilisem samm.

Roland Peets
Volikogu esimees




Toila vald tunnustab

Traditsiooniliselt tunnustab Toila vallavolikogu spordi- ja kultuurikomisjon valla aastapäevaga seoses meie vallas silmapaistnud spordi- ja kultuuritegijaid.

Kultuuritegija 2016:
Sadamasalong, OÜ Pits ja Pirn – omapärane käsitööpood ja take-away kohvik, mis müüb Toilaga seotud disainkäsitööd.

Sadamasalongi perenaine Luise Sommer

Sporditegija 2016:

Jonne Rooma – orienteeruja, 2016. aastal osales edukalt juunioride klassis Eesti-, Balti- ja ka Maailmameistrivõistlustel ning tõi koju kokku 10 medalit. Eelmisel aastal oli ta erinevatel orienteerumise aladel 5-kordne Eesti meister, Eesti Meistrivõistlustel lisaks veel üks II ja kaks III kohta. Baltikumis kahel korral II kohal ning Maailmameistrivõistlustel 16.,18. ja 20. koht, Eesti naiskonnaga ka 5. koht. Jonne on ka 2016. aasta Ida-Virumaa parim noor naissportlane.

Jonne Rooma

Viktor Guštšin – tõstja, 1980ndatel mitmed Eesti meistritiitlid jõutõstmises, 2016. aastal Tallinnas peetud Maailmameistrivõistlustel jõutõstmises sai kaalukategoorias -105kg Masters 4 (üle 70 a.) III koha.

Vasakult kolmas  2016. aasta sporditegija Viktor Guštšin

TVL


Emadepäevakontsert Voka rahvamajas

Reedel. 12, mail, kell 18.30 Voka rahvamajas

Esinevad Toila valla musikaalsed õed, vennad, 
emad, isad, vanavanemad.

Tule kindlasti kontserdile! Sissepääs prii! 

 

Sadamasalong avab hooaja 1. juunil


Virumaa noorte tantsupidu Voka staadionil


Laste Vabariik on 18. juunil Vokas


Eesti-Soome kultuurisild

Head sõbrad!

16. mail on meil haruldane võimalus kohtuda külalistega Soomest.


Nende siiatuleku põhjuseks on turnee Eestis, Lätis ja Leedus, mida koos kolleegidega Riiast ja Vilniusest korraldab Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis.
Programm Nordic Writers Crossing Borders on kaheaastane koostööprogramm, millesse panustavad Põhjamaade Ministrite Nõukogu (Norden) esindused Eestis, Lätis, Leedus ja Põhjala Ühingute Liit.

Linda Bondestam (s.1977) on hariduse saanud Kingstoni ülikoolis Suurbritannias. Üks tuntumaid raamatukujundajaid Põhjamaades.
Kujundanud kümneid raamatuid. On teinud koostööd Rootsi autori Ulf Starkiga, nende lasteraamat “Diktaator” on tõlgitud mitmesse keelde.
Koos Ulf Starckiga ja raamatuga "Djur som ingen sett utom vi"/"Loomad, keda keegi peale meie pole näinud" on nomineeritud 2017 Põhjamaade Nõukogu laste ja noortekirjanduse auhinnale.
Jenny Lucander (s.1975) on vabakutseline raamatukujundaja, teeb kaastööd ka ajakirjadele, erinevatele kommertsväljaannetele. Õppinud raamatukujundust Göteborgi ülikooli, samas kohas õppinud ka jutuvestmist. Enne seda saanud hariduse ka sotsiaalteadustes ja sotsiaalpsühholoogias. Emakeel on rootsi keel, aga räägib soravalt ka soome ja inglise keelt.
Raamat "Vildare, värre, Smilodon" (tekst Minna Lindeberg), /"Metsikum, kurjem, mõõkhambuline tiiger", 2016 on nomineeritud 2017 Põhjamaade Nõukogu laste ja noortekirjanduse auhinnale.
Soome külalisi vahendab Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kultuurinõunik Eha Vain.
Olete väga oodatud! Selliseid külalisi meil iga päev ei käi :)

Kohtumiseni raamatukogus 16. mail kell 18.00!
Kohtumine on pühendatud Soome Vabariigi 100. ja Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale.  

Naksitrallid ootavad peole!

Juba kolmandat korda toimuva Ida-Virumaa lasteaedade laulu- ja tantsupeo „Oleme Virumaa lapsed“ korraldajateks on sel aastal Naksitrallid. Peo logokonkursile laekunud töödest valisid naksitrallidest žürii koos arvutigraafikust abilisega välja Toila Gümnaasiumi 1. klassi õpilase 7 aastase Maria Kremenevskaja joonistuse. Maria joonistus on aluseks kutsete, tänukirjade, kavade ja rinnamärkide kujundamisel. Meie tänusõnad ka õpetaja Aimile ja kogu 1. klassile kui aktiivsele konkursil osalejale!  
Peo hea kordamineku aluseks on ilmastikuolud, kuid tantsijana julgen öelda, et publiku soe toetus seljatab vihmamärja ja jaheduse.
Tule Naksitrallide lasteaia poolt korraldatavast peost osa saama Voka staadionile 4. juunil kell 10. 45. 
Pidu algab just siis osalejate rongkäiguga. Võta kaasa istumisalus. Peol on kodukandi toitlustajad oma hea ja paremaga ja kohal on ka fotograaf. Olete oodatud!
Koos abilistega õnnestus Naksitrallidel juba oma esimene pisike panus suvise peo heaks ära teha – 28. aprilli hommikul olid Teeme ära! talgute korras 50 väikest või suuremat korrastamas staadioni muruservi...
Kõigile mõnusalt tegusat maikuud!
Julie Laur










Aprillikuu tegemised Toila Gümnaasiumis

  1. Aprill on küll naljakuu, kuid koolis toimus siiski tõsine töö. Oli ka rohkelt “külalisõpetajaid”, kes viisid läbi erinevaid infotunde õpilastele.

3. aprillil käisid 10. klassi õpilased inimeseõpetuse tunni raames õppekäigul Voka lasteaias.


4. aprillil käisid 8. ja 11. klassi õpilaste ees inimesed töötukassast, kes tutvustasid õpilastele tööga seonduvat Eestis ja kaugemal.

4. aprillil käis õp Maarika Raja 3.- 5. klasside sportlastega Lootuste Startidel (võistlussari teatejooksudest, korvpalliharjutustest ja pesapallist), kus meie õpilased tõid teatejooksudelt 1. koha ja pesapallis oldi 2. koha väärilised.

7. aprillil toimus meie majas vendade Liivide 29. etluskonkursi piirkondlik voor. Osalesid Jõhvi Põhikooli, Sillamäe Eesti Põhikooli, Kohtla-Nõmme Kooli ja Toila Gümnaasiumi õpilased. 
Tulemused:
I vanuseaste
I koht Sandra Soidla (Jõhvi PK, juhendaja Evelin Saatman)
II koht Jasper Jonel Enok (Jõhvi PK, juhendaja Kersti Smorodina)
III koht Hanna Gerda Piibar (Toila G, juhendaja Kaja Oja)
II vanuseaste
I koht Marleen Palts (Toila G, juhendaja K. Kivimeister)
II koht Anett Marie Astok (Toila G, juhendaja K. Kivimeister)
III koht Maria Saveljeva (Toila G, juhendaja Anneli Koppel)
III vanuseaste
I koht Kaisa Markus (Toila G, juhendaja Gerli Paumets)
II koht Dominika Trejer (Jõhvi PK, juhendaja Kadrin Sarap)
III koht Jekaterina Murašina (Jõhvi PK, juhendaja Kadrin Sarap)
IV vanuseaste
I koht Eliise Tamme (Toila G, juhendaja K. Kivimeister)

7. aprillil käisid meie 7.-8. kl õpilaste rühm koos õpetaja Marija Dragunovaga Kohtla-Järvel vene keele päeval, kus eri koolide õpilastest tehti sega-võistkonnad ja lahendati lõbusaid venekeelseid ülesandeid.

12. aprillil tutvustas Saksa Kevade üritustesarja raames Toila ja Jõhvi gümnasistidele edasiõppimisvõimalusi Saksamaa kõrgkoolides Saksa Akadeemilise Vahetusteenistuse Riia infokeskuse juhataja Dr. Heiko F. Marten. Peale sissejuhatavat viktoriini jätkus ettekanne vaheldumisi saksa ja inglise keeles, mis andis õpilastele võimaluse nii oma keeleoskust võrrelda kui kaaluda edasiõppimisvõimalusi ka neil, kes veel saksa keelt õppinud ei ole.

18.-19. aprillil tähistasime koolis rahvusvahelist tantsupäeva, kus esimesel päeval õpetas õpetaja Kaja Oja kõigile soovijatele “Ristpilkade tantsu” ja teisel päeval oli võistutantsimine. Kõige tublimad tantsijad olid Adeele Johanna Sarap, Diana Dolganova, Maria Saveljeva, Hanna Gerda Piibar, Marko Tarassov, Jegor Hobotov ja Stefan Jakubini.

20. aprillil toimus 12. kl õpilastele viimase koolikella aktus – saatsime nad eksamisessioonile.



21. aprillil toimus Toila valla laste lauluvõistlus. Parimad lauljad olid
7.-10. aastased
I koht Arina Drõndina
II koht Brigitta Neiland
III koht Maria Kremenevskaja
IV koht Anni Triin Salvan
11.-13. aastased
I koht Leenu Männi
Laulud õpetas selgeks lauluõpetaja Katrin Niine.
Publikupreemia pälvis Astrid Kohtring, teda juhendas Kersti Pärnamets.

22. aprilli hommikul olid koolis 1. septembril 2017 1. klassi astujad koos vanematega, kell 10.00 algas suures saalis SUUR KEVADKONTSERT, peale mida jäid koolilapsed kevadvaheajale. Aga ega vaheaeg ei osutugi kõigile alati puhkuseks – 12. kl õpilased kirjutasid 24. aprillil eesti keele riigieksamit, 

25. ja 26. aprillil toimus õpetajatele ühiskoolitus, 28. aprillil sõitsid õppekäikudele riigikaitsekursuslased ja päästeringi õpilased ning 29. aprillil osales õpetaja Kaja Oja tublite nuputajatega vabariiklikul NUPUTA võistlusel, mis sel aastal toimus Pärnus.

Maire Aul


Toila Gümnaasium otsib oma kooli laulu!


Võitja tehakse teatavaks kooli lõpuaktusel 9. juunil 2017.
Konkursile laekunud töid säilitatakse kooli arhiivis.

Oma teose konkursile esitamisega annab autor koolile õiguse teost ilma autoritasu maksmata kooli üritustel ja mainekujunduses kasutada.
Konkursi võitnud töö on kooli oma, kuid kool kohustub laulu kasutamisel viitama autorile/autoritele.


Meil kõigil on õigus elada oma unistuste elu

Alates aastast 2011 on Elisabeth Purga olnud Toila Gümnaasiumi ôpilasomavalitsuses ning ka hoolekogus ôpilaste esindajana. Ta on aktiivselt osalenud Ida-Virumaa Noortekogu töös, seda organisatsiooni ka juhtinud ning tänu sellele kirjutanud ja juhtinud erinevaid projekte. Saame selle tegusa ja sõnaka neiuga lähemalt tuttavaks.

Öeldakse, et me kõik tuleme lapsepõlvest. Elisabeth, kus möödus Sinu lapsepõlv ja mida Sa kodust kaasa oled saanud?
Minu lapsepõlv möödus minu jaoks ideaalses keskkonnas – looduses, põllu ja metsa veerel, loomade keskel. Tänu sellele on looduse- ja loomaarmastus üks suurimaid väärtusi, mis kodust kaasa olen saanud. Looduses elamine on andnud mulle palju vabadust tutvuda iseendaga, kuna elasin oma sõpradest eemal ning nendega õhtune õues kohtumine polnud minu jaoks üldse mitte tavaline. Aga ilmselt õppisin tänu sellele olema iseenda kaaslane ning see on minu elus siiani olnud tõsiselt vajalik oskus.“

Kelleks tahtsid lapsepõlves saada?
Mäletan kõige enam, kuidas tahtsin saada lauljaks. Laulda meeldib mulle siiani, kuid nii heale tasemele ma oma lauluhäält enam ei hinda. Järgmisena tahtsin saada loomaarstiks, kuid taipasin peagi, et eriti tugevate närvidega ma küll ei ole ning ilmselt ei kannataks ma seda tööd isegi paar päeva välja. Müts maha arstide ees. Mingil ajal tahtsin saada ka baleriiniks, sest nad tundusid alati telekas nii kaunid ja graatsilised! Siis sain aru, et priimabaleriinid hakkavad õppima juba palju varasemas eas, kui mina sel hetkel olin ning lõin käega. Sealt edasi on mul mõtteid olnud ohtralt ja ega ma päris täpselt tea siiani, kelleks ma saada tahan. Huvipakkuvaid alasid on ju nii palju!“

Kui valmis oled muutusteks – uuteks kohtadeks, uuteks inimesteks?
Ega vist keegi pole kunagi millekski 100% valmis, sest kunagi ei tea, mis elu võib ette tuua. Aga üldiselt olen mina muutusteks vägagi valmis. Ilma nendeta hakkab mul tõeliselt igav, muutused panevad mind tundma, et midagi toimub, midagi areneb! Olen ka seda tüüpi inimene, kes end lausa teadlikult mugavustsoonist välja lükkab, et end proovile panna ja end läbi uute kogemuste aina enam avastada. Mul on ees kooli lõpp, mis tähendab palju uusi muutusi. Miskipärast ei hirmuta see mind üldse, vaid vastupidi – praegu on tohutult põnev aeg!“

Mis on Sinu jaoks elus tähtis?
Kõige olulisem on minu jaoks enesearmastus. Ilma selleta ei saa. Enesearmastusest ja armastusest üleüldiselt tuleb edasi rõõm ja naer, mis aitavad elu lõbusa ja kergena hoida. Kui armastad ennast, saad armastada ka oma lähedasi, kes samuti on minu elus olulisel kohal. Ja ka loodust tuleb armastada – oleme ju osa sellest.“

Mis teeb tuju heaks?
Tuju teevad väga heaks erinevad minuni jõudvad võimalused ja tunnustused, kuna need on justkui ühed mu tööde viljadest. Õnnestumised teevad tuju heaks, aga ka vigade juhtumisel ei tasu ülemäära kurvastada. Tuju teeb heaks, kui ma saan tegeleda sellega, mis mulle meeldib. Värske õhk ja liikumine tõstavad alati minu meeleolu! Ka näiteks hea toit – nii tervislik eine kui ka näiteks hommikune kohv šokolaadiga! Ja mulle väga meeldivad kassid – kasvõi nende piltide vaatamine võib mu tuju lakke tõsta!“

Mida hindad inimestes? Elus üldse?
Elus hindan enim võimalusi ja proovilepanekuid, kuna need on kõige edasiviivamad ja rõõmu pakkuvamad. Kuid inimestes... see on keeruline küsimus. See, mida ma inimestes hindan, muutub üpriski tihti. Aga hetkel on põhilisteks märksõnadeks ausus, tolerantsus (just tahe proovida teistest aru saada, kuna alati ei pruugigi kõiki mõista), iseendale truu olemine, avatus, oskus öelda "sul on õigus". Kui inimesega pikemas perspektiivis suhtlema hakkan, meeldib mulle väga, kui meie huumorisoon ühtib. Nalja tehes saan end ükskõik kellega alati palju vabamalt tunda.“

Millega tegeled vabal ajal meelsasti?
Kui vabaks ajaks lugeda aega, mis mul on kooli kõrvalt siiamaani olnud, siis esimesena vastaksin: “Käin tööl!” (suure entusiasmiga ja käsi plaksutades). Seda seetõttu, et ma teen oma tööd armastusega ja minu töö on ühtlasi ka minu hobi. Olen tantsuõpetaja Kurtna Noortekeskuses ja Toila vallas. Aega mis sealt üle jääb, kasutan suuresti blogimiseks, lugemiseks, trenni tegemiseks, söögi valmistamiseks. Ja kui nendest tegevustest juhtub veel aega üle jääma, siis meeldib mulle lihtsalt lösutada ja unistada – sest eks seda ole meil kõigil vahepeal tarvis.“

Jõuad maikuu alguses (vist esimese) suure tantsuõhtuni? Kuidas Sa selleni jõudsid? Miks just tantsimine on see, mis Sind võlub?
Tantsimine köidab mind väga mitmel põhjusel: ma saan end liigutada, saan seda teistega jagada, saan läbi selle nautida head muusikat, saan selle kaudu ennast väljendada, saan end proovile panna. Tantsides tunnen ja tunnetan end hästi ja see aitab mul elada hetkes. Mul on tõeliselt hea meel, et olen leidnud endale noored, kellele saan oma tantsukirge läbi tantsutundide ja laagrite edasi anda. Just nemad ongi põhjus, miks tantsuõhtut korraldan. Ma soovin, et nad kõik omavahel kohtuksid. See on esimene kontsert, mis on täiesti algusest lõpuni minu enda korraldatud. Loodan, et tänu sellele etendusele saame tantsukirge jagada ka nendega, kes igapäevaselt tantsuga kokku ei puutu.“

Oled ka ühiskondlikult väga aktiivne noor – osaled õpilasomavalitsuse töös, oled Virumaa Noortekogu liige ja ütled julgelt sõna sekka ka haridust puudutavates küsimustes. Miks Sa seda kõike teed? Võiks ju niisama koos ajaga kulgeda ja vaadata, mis elu toob.
Minu üheks motoks on olnud alati: kus viga näed laita, seal tule ja aita! Arvamust avaldades ja ise midagi ära tehes saan panustada kogukonda, ning tegelikult saan panustades kordades rohkem enda jaoks tagasi, kui ma ära annan. Hea toitab head. Tunne, et olen ise maailma muutnud (isegi pisike heategu muudab suures pildis maailma) on minu jaoks kirjeldamatu ja asendamatu. Ja eriti tore on, kui heategude kaudu leiad endale mõttekaaslasi, sest eks koos jõuame alati kaugemale.
Aktiivne olemine ilmselt ongi minu viis ajaga kulgemiseks.“

Lõpetad tänavu Toila Gümnaasiumi. Kuhu edasi?
Jah, Toila Gümnaasiumis veedetud aeg on olnud äärmiselt meeldejääv! Nüüd tagasi vaadates ei suuda uskudagi, et mul mingi aeg üheksandas klassis käis peast läbi mõte kooli vahetada. See kool ja minu kodukoht on andnud minule nii palju võimalusi enesearenguks ja -teostuseks ja selle eest olen südamepõhjast tänulik. Mis puutub edasisse... ega ma isegi pole täiesti kindel, mis saama hakkab. Aga see üks minu põhilisi ideid ongi – ma tahan veidi aega proovida elada nii, et ei teagi täpselt, mis juhtub. Usaldada end elu kätesse, sest siiamaani olen elanud üpriski mugavas tsoonis, kus põhikohustus on käia koolis ja see ongi tegelikult kõik. Muu on vaid boonus.
Hetkel on plaan end proovile panna välismaal (ilmselt Hispaanias, kuna minu pikaaegne unistus on ära õppida see eksootiline keel), osta üheotsa pilet ja vaadata, kuis edasi. Alati on võimalus koju tagasi tulla. Ma tean, et ma tulevikus kahetseks, kui praegu maailma avastama ei läheks. Kuigi olen üpris palju reisinud, tunnen siiski, et mu silmaring pole nii suur, kui ta olla võiks.“

Mis on Sinu eesmärk, kus Sa ennast 5 aasta pärast näed?
Need küsimused on minu jaoks alati äärmiselt keerulised olnud. Me elame tohutu kiirusega muutuvas ajas ning ongi raske ennustada, mis kasvõi kuu aja pärast juhtuma hakkab. Olen otsustanud endale väga kindlad sihid ja eesmärgid seadmata jätta, kuna kui need ühel või teisel põhjusel juhtumata jäävad, oleksin endas veidi pettunud. Kuid see ei tähenda, et ma ei unistaks, kuna unistused on minu elus suureks edasiviivaks jõuks. Olen arvamusel, et elul on minu (ja meie kõigi) jaoks varuks midagi palju imelisemat, kui me ise ette oskame kujutada. Kui me vaid laseme sel juhtuda! Ühesõnaga – ma ei oska ennustada, mis tööd ma viie aasta pärast teen, kus ja kellega ma elan või mis mu hobid siis on. Aga ühe eesmärgi tooksin välja küll – ma loodan, et olen jäänud endale truuks ning et ma olen õnnelik.“

Ütle üks hea soovitus noortele, kes ei tea, mida oma ajaga peale hakata.
Ma soovitaksin sügavamalt mõelda sellele, mida Sulle teha meeldib. Mida Sina päriselt elult tahad. Ja siis neid samu, meeldivaid asju teha. Sellepärast, et mitte keegi teine ei seisa Sinu unistuste täitumisel ees, kui ainult Sina ise. Sinul endal on vabadus (ja samas ka vastutus) valida enda elutee. Meil kõigil on õigus elada oma unistuste elu.“

Edu Elisabethile tema valitud teel!

Küsis Lea Rand


Kes tegi?

Alljärgnev puudutab eelkõige Voka alevikus asuva Kajaka aiandusühistu liikmeid.

Nimelt on aastaid olnud paljudele möödakäijatele pinnuks silmas Vokas aiamaade läheduses riigimaal asuv vana tankitõrjekraav, mida usinad aiamaade pidajad on üritanud kõigest väest igasugu kraami täis tassida.

Et varasemad vestlused asjaosalistega (prügi ja prahi tassijatega) eesmärgini viinud pole, siis sel aastal otsustas Viru Jalaväepataljon meile appi tulla, sest teatavasti peitub ühtsuses jõud.

25. aprilliks olime ettevalmistavate läbirääkimiste ja eeltöödega jõudnud nii kaugele, et kell 9.00 oli 35 ajateenijat Vokas kohal ja asusime tööle.
See ei olnud sugugi ilus, mida kõike me sealt kraavist kokku korjasime. Ka ajateenijad olid „siiralt” üllatunud, et sellises kenas kohas nagu Voka alevik, on selline kole koht.
Tean küll, et kohalik elanik näitab näpuga ikka mittekohalike peale, kuid siinkohal tuleb nüüd küll kahjuks tõdeda, et kokku korjatud prügi seest tuli välja ka kohalikele Voka inimestele kuuluvaid esemeid – arveid, kirju, märkmikke jne jne. Hirmus lugu, aga tuleb tõdeda, et kõik prügi ja praht ei olegi linnainimeste poolt kohale tassitud...

Ei hakka siinkohal pikalt heietama, palun vaid:
Austage tehtut, ärge tassige heakorrastatud maa-alale enam prügi ja prahti (siinkohal pean silmas ka mahavõetud hekki jm oksi, õunahunnikuid ja igasugust muud sodi)!
Iga aiamaa omanik peab suutma oma kinnistul oma biolagunevate ja kompostiks sobivate jäätmetega hakkama saama.

Olge viisakad ja näidake üles lugupidamist nende inimeste vastu, kes teie eest selle musta töö ära tegid ja kogu selle jama kokku korjasid. Kokku oli seda 2,4 tonni!!!

Tänusõnad tehtu eest lähevad siinkohal eelkõige Viru jalaväepataljonile, valla heakorratöötajale Sven Okunev´ile ja saetöid teinud Peep Kivilile.


Piret Aller

KALMISTU KÜLASTAJALE!

Kalmistud on paljude väärtuste kandjad, millel lisaks põhiülesandele on ka muinsuskaitseline, ajalooline ja miljööväärtuslik tähtsus.

Kevadeti hakatakse hoolsamini käima kalmistutel, et korrastada oma lähedaste haudasid. Seoses sellega tuletame meelde, et hauaplatsi kasutaja on kohustatud korrastama regulaarselt hauaplatsi, hauatähised, hauarajatised ning hauaplatsi ümbritsevad vahekäigud.

Foto: Tõnis Taavet 

Hauaplats peab vastama järgmistele nõuetele:
1) hauaplatsile istutatud taimed on terved ja elujõulised, võimalusel ära kasuta kunstlilli;
2) hauaplatsilt on eemaldatud kuivanud ja murdunud taimed, sh pärjad ja inetud ning pleekinud kunstlilled jmt;
3) hauaplatse piiravaid hekke pügatakse regulaarselt;
4) hauarajatised ja -tähised on ohutud, terved ja neil olev tekst loetav;
5) hauaplatsilt ja hauaplatsi ümbritsevast vahekäigust on riisutud ära lehed ja muu praht;
6) hauaplatsi ääre- ja katteplaadid on terved.


Mida teha hauaplatsi hooldamisel tekkinud jäätmete ja prahiga?
1) mittelagunevad jäätmed (plast-, klaas- ja metalljäätmed) tuleb paigutada selleks ettenähtud kohta (maasisesed prügikastid või prügi mahapanemise kohas selleks ettenähtud alale);
2) biolagunevad jäätmed (lehed, rohi, oksad, okkad jms) tuleb viia selleks ettenähtud kohta.
Siinkohal tuletaks taas meelde, et lehed ja oksad tuleb panna lahtiselt, mitte visata koos kilekotiga ega muu prahiga.


PALUN ÄRGE TOPPIGE PRÜGIKASTIDESSE OKSI, OKKAID, LEHTI, LIIVA JA MULDA!