Tuesday, April 24, 2012

Avinurme kutsub kevadlaadale!


Armas muusikasõber!


Kutsume Sind laupäeval, 14. juulil, algusega kl. 20.00
Toila Laululaval toimuvale kontsert-tantsuõhtule
'' Selle Suve Suveniir 2012 ''

Mõnusaid uusi ja vanu laulu-ja tantsulugusi tuntud artistidelt nagu Toomas Anni jälgedes kõndivalt pojalt Tauri Anni ´lt. Toivo Nikopensius on ka sel korral meiega ja nii mõnigi uus lugu kõlab sel kontserdil esmakordselt. 
Lauljatar Kadri Savva tutvustab sel esinemisel ka oma uut ( 2011 a. detsembris ilmunud) plaati. Rein ja Sirje Kurg oma tuntud lauluheaduses palusid Teid kõiki tervitada ja loodavad, et Teie lehvitate vastu ja seda juba siis sellel üritusel, kus Teie olete tantsuplatsil ja nemad laval! Nendel möödus just selle aasta aprillis 30 aastat koos laval olemisest!  
Anmatino on juba osale publikust tuttav - duett Priit Bergert ja Anne Loho - oma meloodiliste lauluviisidega ja tantsumaiate rütmidega. 
Ja ka midagi uut on seekord Teie silmadele ja kõrvadele : tüdrukud Regina ja Kirsika moodustavad lauluduo Ciizud (hääldus : kiisud). Nemad on võtnud endale südameasjaks laulda noorusliku särtsuga vanu toredaid lugusi mis mõneti on vajunud aegade hämarusse või vajavad uues kuues ärkamist uuele elule! Seda, kuidas nad sellega hakkama saavad, saate sellel õhtul näha ja kuulata. 
Etteaste ka selliselt kollektiivilt nagu Elumees, kelle solist Jürmo Jurtom esitab mõned lood koos Anne Loho´ga ja väikese üllatuse ka kontserdi lõpupoole. 
Kogu seda kolme tundi kestvat kava juhib tuntud ilmamees Peep Taimla. Ja ärge imestage, kui ta ka viisi veeretama hakkab ja suveõhtu veelgi ilusamaks laulab!
Ja nagu eelpool juba mainitud - kõik see jõuab Teie ette, laupäeval, 14. juulil, Toila Laululaval, kl. 20.00

Sooduspiletid eelmüügist Piletilevi müügipunktides, internetis www.piletilevi.ee,
Voka Raamatukogus
E-R kl.11.00 -18.00.
Toila Raamatukogus
E,T, N,R kl.10.00 – 17.00.
K -11.00 - 18.00
Ja seda alates :18. aprillist kuni 12. maini - 6 €, 1. maist kuni 31. maini - 7 €
1. juunist kuni 13. juulini - 8 €
NB! Aprillis ostetud pääsmete vahel loositakse kontserdil välja Rahvaraadio
(mis see on!? - aga siis saad teada) ja esinejate plaate.
info : Voka Raamatukogu tel. 33 98 572 / Toila Raamatukogu tel. 33 69 551

Pääse samal õhtul 10 €
Avatud puhvet.

Hea aktiivne noor, huvijuht ja noorsootöötaja!


Ootame 15-24 aastaseid noori osalema teabepäeval, 
mis toimub 15.mail, 
Toilas!


Oma osalemissoovist anna märku kas mulle (noortekeskus@toila.ee) või kutses toodud Narva Noortekeskuse e-posti aadressile. Kirja märgusõnaks pane „Infopäev Toilas“
Registreeru esimesel võimalusel!

Merle Harjo

PANKRANNIKU EKSTREEMMATK I ETAPP TOILA – SAKA


13. mai 2012
Start kell 10.00
Toila Sadamakõrtsi ees

Aeg ja koht
I Pankranniku matk toimub pühapäeval, 13.05.2012.a.
Võistluskeskus: Saka Cliff Hotel&Spa territoorium, Kohtla vald, Ida-Virumaa
Rada kulgeb Toila ja Saka vahel mereäärsel rannaribal.
Pankranniku matk on esmakordne katse kasutada huvitavat ja rasket matkarada Põhjarannikul.
Pankranniku matka II etapp toimub juulis 2012 Peipsi põhjarannikul.
Pankranniku matka III etapp toimub 23. septembril 2012.
Pankranniku matk kuulub sarja „Tervist Jõhvist! 2012“ http://www.johvi.ee/?q=node/733

Võistluse ametnikud
Korraldajad: MTÜ Ida-Virumaa Sõbrad!, Jõhvi Vallavalitsus, Toila Vallavalitsus, Kohtla Vallavalitsus, Saka Cliff Hotell & SPA, RMK IDA.
Peakohtunik: Peeter Sööt (Toila Vallavalitsus)
Võistluskeskuse juht: Hardi Raiend (Jõhvi Vallavalitsus)
Starter: Peeter Sööt (Toila Vallavalitsus)
Võistlustele registreerimine: tervistjohvist@johvi.ee
Ohutusülem: Mehis Luus (MTÜ Toila Merepääste ).

Distants, radade skeemid
Rannajooksu distantsi pikkus ca 20 km. Start Toila Sadamakõrtsi juures.
Rada kulgeb mööda rannajoont kuni Saka Cliff Hotell&Spa trepini. Finish hotelli juures (trepist üles).
Start Toila Sadamakõrtsi ees:
Finish Saka Cliff Hotell&SPA vaatetorni juures:

Turvalisuse tagamine
Turvalisuse tagab korraldaja koostöös MTÜ Toila Merepääste, Päästeametiga ja Ida-Virumaa Kiirabiga. Raja ohutust kontrollib korraldaja vahetult enne võistlust. Ohtlikud kohad ja magevee allikad kantakse kaardile ja teavitatakse osalejaid nendest enne starti! Rajal on märgistatud kilomeetri punktid, mille abil saab enda asukohta määrata. Samuti on märgistatud kohad, kus on võimalik rajalt lahkuda (trepid-rajad Martsa, Uikala, Ontika ja Saka piirkonnas), katkestamise puhul PEAB kindlasti teavitama korraldajaid (telefoni numbrid on võistkonna numbri peal). Võistkonnal PEAB olema kaasas vähemalt üks töökorras ja laetud akuga mobiiltelefon, mis on turvaliselt ja veekindlalt pakitud (kontrollitakse stardis), erksavärviline vest või tuulejope. Soovitavalt piisav kogus vett, sööki. Joogi- ja toidupunkte rajal ei ole.

Autasustamisele kuuluvad vanusegrupid
Rannajooks on VÕISTKONDLIK – kahe- või kolmeliikmelistele võistkondadele!
Mehed MM, naised NN ja segavõistkonnad MN - sünniaastast 1994 ja varem (18 ja vanemad).
Nooremaid osalejaid rajale ei lubata!
Registreerimine
Jooksuks saab eelregistreeruda kuni 10. maini 2012. a.
Rajale lubatakse kuni 20 võistkonda.
Registreeruda saab: tervistjohvist@johvi.ee (märge: Rannajooks, osalejate ees-perekonna nimed, sünniaastad, võistkonna nimi)
Erandkorras saab jooksuks registreerida ka võistluspäeval kell 8.30-9.30 Toila sadamakõrtsi juures. Võistlejate riided ja isiklikud asjad toimetatakse finishisse korraldajate poolt.
Numbrite väljastamine isikut tõendava dokumendi alusel ja osalustasu maksmisel stardipaigas 13. mail 2012 kell 8.30-9.30. Kõik võistlejad täidavad võistlejakaardi.

Stardi- ja finishi ajad
Start Toila Sadamakõrtsi eest kell 10.00
Start on avatud kuni kella 10.30-ni
Finish avatud kella 15.00-ni

Autasustamine tunni jooksul pärast võistlusklasside esikolmikute finisheerimist!
Kõik osalejad saavad tunnistuse Ida-Virumaa raskeima katsumuse läbimise kohta 2012 aastal!
Kolme paremat meeskonda, naiskonda ja segavõistkonda autasustatakse diplomi ja karikaga.
Lisaks on välja pandud eriauhindu.
Osavõtu tasud
Kõik võistlustele saabumisega ja võistlustel osalemisega seotud kulud kannavad osavõtjad.
Osavõtu tasu enne 10.05.2012 - 10 € inimese kohta.
O     Osavõtu tasu sularahas võistluspaigas 13.05.2012 – 15 € inimese kohta.
Osavõtu tasu sees: riiete-asjade transport stardist finishisse, raja ettevalmistus, turvateenistus, pesemisvõimalus finishis, puder-tee lõpetanutele.

Üldiselt
Kõik juhendis määratlemata küsimused lahendab võistluste peakorraldaja koos kohtunikekoguga. Infot jooksu kohta saab www.johvisport.ee
tel 53092640 Hardi Raiend.

Toila Vallavolikogu 18. aprilli istung

1. Maa munitsipaalomandisse taotlemine (Toila alevikus Lepa tänava osa ja sellega piirnev maa-ala)
2. Pikk tn 41 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine
Toila Vallavolikogu 18.04.2012 otsusega nr. 00-104 kehtestati Toila vallas Toila alevikus Pikk tn 41kinnistu ja lähiala detailplaneering.
Toila Vallavolikogu 18.05. 2011.a. otsusega nr. 63 “ Toila vallas, Toila alevikus, Pikk tn 41 kinnistu ( katastritunnus 80206:001:0115, kinnistu nr 1321808) detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskonnamõju strateegilise hindamise mitte algatamine " algatati Toila vallas Toila alevikus Pikk tn 41 maaüksusele ja lähialale detailplaneeringu koostamine. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks on kinnitatud Toila Vallavalitsuse 23.05.2011.a. korraldusega nr.164.
Detailplaneeringu ala ligikaudne suurus on 0,9 ha. Detailplaneering muudab Toila Vallavolikogu 28.10.2005.a. määrusega nr. 1 kehtestatud Toila valla üldplaneeringut. Detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamine ja avalik arutelu toimus Toila vallamajas Pikk tn 13a 27.07.2011.a. OÜ Zoroasteri poolt koostatud detailplaneeringus on lahendatud Pikk tn 41 kinnistu hoonestamine, parkimine, läbisõit Pikalt tänavalt Lepa tänavale, uute kruntide moodustamine, maa sihtotstarvete ja lähiaadresside määramne ja kommunikatsioonide paiknemine.
Toila Vallavalitsuse 09.01.2012 korraldusega nr. 4 on detailplaneering vastu võetud ja suunatud avalikule väljapanekule. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 6.02. - 5.03. 2012.26.
03.2012 kirjaga nr. 12-2/1868-2 on Ida-Viru Maavanem andnud detailplaneeringule heakskiidu ning teinud ettepaneku planeering kehtestada. Kehtestatud detailplaneeringuga on võimalik tutvuda Toila Valla veebikehel.
3. Muudatus kultuuri- ja spordikomisjoni koosseisus
Kultuuri- ja spordikomisjoni esimehe, Mehis Astoki, ettepanekul valiti uueks komisjoni liikmeks Bruno Uustal.
4. Muudatus eelarve- ja majanduskomisjoni koosseisus
Eelarve- ja majanduskomisjoni liikmeks valiti volikogu esimees Roland Peets.
5. Esindaja tagasikutsumine ja uue esindaja nimetamine Eesti Maaomavalitsuste Liitu
EMOL-i esindaja kohalt kutsuti tagasi endine vallavolikogu esimees Kalle Lehismets. Uueks Toila valla esindajaks EMOL-sse valiti volikogu esimees Roland Peets.
6. Esindaja tagasikutsumine ja uue esindaja nimetamine Ida-Virumaa Omavalitsuste Liitu
IVOL-i esindaja kohalt kutsuti tagasi endine volikogu esimees Kalle Lehismets. Uueks Toila valla esindajaks IVOL-s valiti volikogu esimees Roland Peets.
7. Volikogu revisjonikomisjoni aseesimehe valimine
Salajase hääletuse tulemusena valiti 10 poolthäälega revisjonikomisjoni aseesimeheks Kalle Lehismets.

TVL

Tammerraamat Toila Raamatukogus

6. mail kell 14.00 tulevad Toila Raamatukogu lugejatega kohtuma kirjastuse Tammerraamat esindajad Tiina ja Enno Tammer.


Nad on lubanud kaasa võtta ka Anne Velli,
kes esitles hiljuti oma elulooraamatut “Türkiissinine”.

Ajakirjanik ja kirjastaja, 1983. aastal Tartu Ülikooli ajakirjanikuna lõpetanud Enno Tammer pärjati 1996. aastal Bonnieri premiaga.
Alates 2005. aastast on ta keskendunud kirjastustegevusele.
Enno Tammerilt on ilmunud mitmed lähiajalugu käsitlevad mälestusteraamatud: «Elu jõud», «Elu jälg», «Uppumatu Estonia», «Nõukogude aeg ja inimene», «Nõukogude piir ja lukus elu» jt.

Kirjastaja Tiina Tammer on muu hulgas töötanud varem “Kultuurilehe” peatoimetajana ja kirjastuse “Tänapäev” juhina.
Alates 2008. aastat tegeleb ta kirjastamisega “Tammerraamatus”.

Laulja Anne Velli peaks vanema generatsiooni esindajatele päris tuttav olema.
Praegu on ta omanimelise lasteshow juht, lavastaja,
stsenarist helilooja ja näitleja.

Anne Velli on oma raamatu kohta öelnud: „Türkiis on mu lemmikkivi ja türkiissinine mu lemmikvärv. Inimesed, keda siin raamatus kirjeldan, ongi nagu türkiissinised ehtekivid või mälestuslaigud mu elus.”

Huvilistel on kohapeal võimalus osta ka kirjastuse raamatuid
(tasuda saab sularahas!).
Lisainfot saab ikka raamatukogu telefonil 33 69 551,
raamatukogu kodu- või Facebookilehelt.

Kohtumiseni!

Õnnitleme 2011. aastal Toila valda sündinud lapsi ja nende vanemaid!


Albert Ronk
Kädy-Liisa Lember
Marcos Leemets
Birk Ohak
Hiie Tepper
Häli Tepper
Polina-Sara Barmakov
Stella Kesler
Matvei Žiltsov
Ervin Vuks
Luisa-Maria Eilart
Roco Lepalind
Rednar Adamson
Kristlyn Morus
Martin Nemiro
Joanna Kuslap
Sofia Peets
Joel Aaron Reiska
Sonja Schmidt
Nora-Liisa Arge
Gregor Goldberg

Meie käime ruttu. Lapsel jätkub aega. Tal on tarvis kõikjal pikalt ringi kaeda.
Et võiks olla rahul kogu selle aja pole talle palju tavaliselt vaja:
nimelt ema, isa kodu, päikene ja et olla tohib alles väikene.


 
  1. aprillil Voka lasteaias toimunud vallavanema vastuvõtul 2011.a. sündinud lastele ja nende vanematele.  
    Foto: Lea Rand
 
 

   

   

   

   

   





   

   

   

   

   




































                                             

Saame tuttavaks, Toila vallavolikogu esimees, Roland Peets!


  1. Oled põline Voka elanik? Miks Sa oled sellele kohale truuks jäänud? Mis Sind siin köidab? 
    Tegelikult olen sündinud Kohtla-Järvel ja keskkooli lõpetamiseni elanud Jõhvis. Peale ülikooli lõpetamist saime korteri Vokka, kuhu hiljem ehitasime päris oma kodu. Tänaseks oleme perega siin elanud nüüd juba natuke üle kolmekümmne aasta, kuigi meie elamu on vahepeal”kolinud” Konju külla. Ehkki olen tööl käinud ka kaugemal kui Jõhvi, olen ikka jäänud siia, sest siin on mu kodu, perekond ja sõbrad. Arvan, et sellist looduslikku mitmekesisust nagu meil (meri, Peipsi, Narva jõgi….) sa mujal Eestis naljalt ei leia ja muidugi omaette väärtus on siin piirkonnas kokkuhoidev eestlaste kogukond. 

Öeldakse, et me kõik tuleme oma lapsepõlvest. Millised väärtused oled Sina kodust kaasa saanud?
Ma arvan, et perekesksus, ausus, täpsus, usaldatatavus ja kindlasti ka ühiskondlik aktiivsus. 

Kus ja mida Sa oled õppinud? Mis tööd oled teinud?
1981.a. lõpetasin Eesti Põllumajanduse Akadeemia hüdrotehnika inseneri diplomiga ja töötasin Kohtla-Järve EPT-s maaparanduse jaoskonnas meistri, töödejuhataja ja jaoskonnajuhataja ametikohtadel. Alates 1992 kuni 2010 olin teenistuses piirivalves alates kordoni ülema asetäitja ametikohast kuni peadirektorini. Sellel perioodil läbisin ca 50 erinevat täiendkoolitust ja aastatel 2002 kuni 2003 EKJ Kõrgema Juhtkonna Erikursuse (Kindralstaabi kursus) Soome Kõrgema Riigikaitse Kõrgkooli juures. 

Mida pead elus oluliseks?
Ausust, eetilisust ja usaldust. Pean lugu inimestest, kelle kohta kehtib reegel, et kui mees andis sõna, siis mees ka peab sõna. 

Kuidas Sa puhkad? Meelistegevused vabal ajal?
Kindlasti on pere ja kodu koos aia ja grillnurgaga üks lemmikpuhkekohti. Lisaks laulan Kirderanniku kooris, käin purjetamas, jahil ja teen mõõdukalt tervisesporti. 

Oled värskelt Toila vallavolikogu esimehe ametis, aga volikogu tööga seotud ja revisjoni komisjoni esimehe tööd teinud juba mitu aastat. Kas valla juhtimine erineb kuidagi firma või mõne teise asutuse, organisatsiooni juhtimisest?
Tegelikult olin revisjonikomisjoni esimehe asetäitja. Juhtimine on ikka juhtimine - planeerimine,
tegevuskavad ja nende elluviimine. Juhitakse ju protsesse. Kuid erinevad on huvigrupid, kelle eesmärkidest lähtuvalt neid tegevusi tehakse. Volikogu ja valitsuse otsused peavad vastama vallakodanike huvidele ja ootustele ning olema läbipaistvad.

Kuidas Sulle tundub, kas volikogu ja vallavalitsus on valla arengut puudutavates küsimustes ühel meelel või pigem eriarvamusel?
Volikogu ja valitsus on olnud ikka ühel meelel. Eraldi küsimus on alati, kui palju ollakse valmis ära kuulama opositsiooni. Tänane koalitsioon ei otsi endale vaenlasi ega püüa ennast kellelegi vastandada. Meie esmane eesmärk on teha koostööd kõigi volikogu liikmetega, kedagi välistamata ja juhtida valda avatult ja läbipaistvalt.

Millised on volikogu prioriteedid praegu? Millised valdkonnad vajavad Sinu arvates enam tähelepanu ja rahastamist?
Üks tõsisemaid küsimusi on kindlasti tulude küsimus ressursimaksu võtmes. Head ajad saavad läbi ja tekib küsimus , kuidas edasi. Kindlasti on üks esmaseid ülesandeid kultuuri valdkonna infrastruktuuri arendamise kava, et valitsusel oleks, millest oma tegevuses lähtuda. Omaette teema on gümnaasium, ja lasteaed ning nende edasine areng.

Viimasel ajal on nö “kuum teema” gümnaasiumide reform. Mida Sina sellest arvad? Kas Toilas jääb gümnaasium alles?
Ma ei oska täna sellele vastata. Ma olen püüdnud kutsuda osapooli üles mõtlema laiemalt, mitte viskuma kohe barrikaadidele, mida pole isegi olemas. Otsustada saab siis, kui on tehtud põhjalik finantsanalüüs ja riik on oma otsused teinud. Kui me teame, mis midagi maksab, kust ja mille arvelt see tuleb , kas meie ja lapsevanemad oleme selleks valmis ning kas see on meie lastele tegelikult parim. Täna võibolla peaks hoopis põhihariduse peale mõtlema, et põhikoolilõpetajaid oleks nii palju, et vajaliku suurusega gümnaasiumi klassi komplekteerimisega raskusi ei tekikski.

Millisena näed Toila valda näiteks 5 aasta pärast? Mis võiks olla muutunud?
Näen valda kohana, kus on turvaline elada, lastel võimalik omandada konkurentsivõimeline haridus, olla aktiivne kultuuri- ja seltsitegevuses, kus on loodud piisavad tingimused puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks. Vald, kuhu tahaks elama tulla ja kuhu tahaksid tagasi elama tulla ka meie lapsed.

Järgmised kohalike omavalitsuste valimised toimuvad juba pooleteise aasta pärast. Kas Sa näed ennast ka peale seda kohaliku elu juhtimise juures?
Murelikud vallakodanikud” on väitnud, et nüüd tuli võimule koalitsioon, kellel on isiklikud ambitsioonid. Tegelikult on minu elus karjääri tegemine toimunud minu otsesest tahtest sõltumata. Ma ei ole kunagi tahtnud Tallinna minna ja volikogu esimeheks saamiseks ei ole ma ka “särki rebinud”. Olenemata ametikohast on olnud minu eesmärk teha tööd põhjalikult ja hingega. Mis homme tuleb, seda näitab aeg.

Kellel on Toilas hea elada?
Tahaks ju, et kõigil. Oleme ju aastaringi avatud.

Aitäh!

Saame tuttavaks, Voka Noortekeskuse juhataja, Merle Harjo!


  1. Kes Sa oled ja kust tuled? 
    Olen Merle Harjo ja tulen Toila naabervallast, Jõhvist. 

    Öeldakse, et me kõik tuleme lapsepõlvest. Kus möödus Sinu lapsepõlv ja mida Sa kodust kaasa oled saanud? 
    Minu lapsepõlv möödus Jõhvi linnas, koos ema, isa ja 10 aastat vanema vennaga. 
    Enamik nädalavahetusi ja õhtuid pärast lõbusat lasteaiapäeva veetsin kortermaja esisel mänguplatsil, vene keelsete sõprade ja sõbrannadega, „tukikat“ ja muid vahvaid mänge mängides. 
    Vadvoris (eesti k. hoovis) mängimisest meenutan sageli seda, kuidas vanemate poiste ja tüdrukute ees kelkisin, kui vahva suur-tugev vend mul on ja kuidas ta mind kaitseb kui keegi peaks proovima mind kiusata. Seniajani tunnen, et iga väiksemagi mure korral võin Venna (hellitusnimi) juurde minna; ta kuulab mu ära, jagab õpetussõnu. Naerulsui meenutan, et ainus, kes mind tõeliselt kiusas oli tegelikult suur venna ise – sõitis mu kolmerattalise kõveraks ja saatis mind „emme kappi“ tuuseldama, et jõulukingid üles leida ja kommid siis ise ära süüa. 
    Pean ütlema, et kodust olen kaasa saanud päris eriilmelised huvid. Pere naispool (ema ja vanaemad) on õpetanud mind lugu pidama raamatutest ja kokakunstist. Isa ja Vennaga käisime mööda motokrossiüritusi ja niisama „rändamas“. Sealt siis huvi autode ja motospordi vastu. 
    Kodu on minu jaoks alati olnud koht, kuhu võib igal ajal minna ja kus mind ema sooja kallistusega vastu võtab. 

    Kelleks tahtsid lapsepõlves saada? 
    Päris ausalt, ma ise ei mäletagi, kelleks ma saada tahtsin. Ema meenutab, et ega ma väga rääkinudki, kelleks saada tahan ja ega ma sellele enne keskkooli lõppu väga mõelnudki.
Mingi hetk keset lõpuklassi käis peas plõks ja otsustasin, et minust saab keegi, kes tegeleb laste ja noortega. Ei tea, kas see tuli minu enda mässumeelsest puberteedist või emapoolsete vanavanemate eeskujust, kes meie peres õppimist ja õpetamist alati au sees on hoidnud. 

Kus oled õppinud? Miks valisid just selle eriala? 
Pärast Toila Gümnaasiumi lõpetamist läksin õppima Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiasse huvijuht-loovtegevuse õpetaja erialale. Kandideerisingi ainult akadeemiasse ja olin miskipärast täiesti kindel, et saan sisse. Spetsialiseerumissuunaks valisin kultuurikorralduse. See on ka põhjus, miks ma kultuurikorraldust õppima ei läinud – sest seal ei saanud pedagoogikat lisaks juurde õppida.

Mäletan, et sisseastumiskatsetel ütlesin lause: „Tahan õppida huvijuhiks, et oma ülevoolavat energiat kasulikult rakendada saaksin“. Nüüd, vaadates ajas kolm ja pool aastat tagasi, mõtlen, et see peab ikka veel paika. 

Kui valmis oled muutusteks – uuteks kohtadeks, uuteks inimesteks? 
Minule muutused meeldivad. Kui inimene istub kogu aeg enda mugavustsoonis, siis arengut ei toimu. Uued inimesed rikastavad – uued vaated ja mõtted arendavad meie loovust ja motiveerivad edasi püüdma. 

Mis on Sinu jaoks elus tähtis? 
Kõige tähtsam on see, et lähedastel (pere, sõbrad) oleks kõik hästi. Et nad oleksid rahul, terved ja, et meil oleks teineteise jaoks alati aega. 

Mis teeb tuju heaks? 
Tuju teeb heaks hommikune päike kodumaa helesinises taevas, sõprade naer, lähedaste kallistused ja varbad merevees. :) 

Hobid? Meelistegevus vabal ajal? Kuidas Sa puhkad? 
Mulle meeldib avastada uusi paiku – eriti kui plaanid tekivad ootamatult. Eriti hästi puhkan kas moorori mürinas või värskes õhus – mets, rand, krossirada – kõik sobib! 

Mida hindad inimestes? Elus üldse? 
Inimestes ausust ja elus õiglust. 

Kuidas Sa Toilasse sattusid? 
Toilasse sattusin 2004/2005 õppeaasta aasta kolmandal veerandil kui otsustasin Jõhvi Gümnaasiumist ära tulla ning Toilasse kooli minna.
Sellest ajast peale olen end vähemalt kolmveerand kohaga toilakaks pidanud. :) 

Millised on muljed peale esimesi töönädalaid? 
 Mind valdavad ainult positiivsed emotsioonid. Noored on toredad, ettevõtlikud; töökaaslased on abivalmis ja mõistvad. Motivatsioonist puudu ei tule ja pea mõtetest tulvil. 

Oled ise ka ju veel noor inimene. Millised on Sinu arvates tänapäeva noorte mured, probleemid, millega Sa oma töös igapäevaselt kokku puutud? 
Peamiselt kerkivad esile noorte vähesest suunamisest, kaasatusest, tunnustamisest tingitud mured. Üks osa noortest on enda võimalustest väga hästi informeeritud, teised aga ei oska adekvaatselt hinnata enda oskuseid ja võimeid.
Me pöörame tihti tähelepanu vaid neile noortele, kes saavutavad märkimisväärseid tulemusi spordivõistlustel, olümpiaadidel jm - mistõttu tunneb osa noortest end kõrvalejäetuna ja sisustavad oma vaba aega alternatiivseid, sageli ebatervislikke, võimalusi kasutades. 

Millega Voka Noortekeskus tegeleb? Milliseid võimalusi noortele pakute? Kes on noortekeskusesse oodatud? 
Mitmel pool domineerib noorsootöös huviharidus aga meil on vaja erinevaid, noorele tõesti meelepäraseid vaba-aja veetmise võimalusi. 
Voka Avatud Noortekeskus pakub tegelusvõimalusi noortele vanuses 7-26 eluaastat. Märksõnaks on koos tegemine – aja veetmine üheskoos sõpradega. 
Ootame noortekasse noori, kes soovivad osaleda projektides, sündmustel – neid algatada, läbi viia. Aga kindlasti ka neid, kes tahaksid vahel lihtsalt koos eakaaslastega puhata, juttu ajada. Kuidas head mõtted siis muidu tekivad? 
Praegu teeme agaralt koostööd Jõhvi Kultuuri-ja Huvikeskuse, Narva Noortekeskuse ja Ida-Virumaa Noortekoguga. 
Meie tegemistest ja võimalustest saab ülevaate noorteka blogist aadressil www.vokanoortekas.blogspot.com või Facebookist. 

Kas noored on hukas? 
Lennart Meri ütles kunagi, et „Teie, noored, lähete elust läbi nagu nuga võist“.
Usun, et noortelt on palju õppida – näiteks seda, kuidas näha igas probleemis uut võimalust. Neis on loovust ja arukust – vajavad vaid õige pisut julgustamist!

Aitäh!

Tänan küsimast!
Päikest ja kordaminekuid soovides,
Merle

Loomekeskus on kohaks, kus saavad kokku kõikvõimalikud loomevaldkonnad, erinevad huvitegevused, head mõtted ja inimesed

Sellest on nüüdseks möödas juba aasta, kui esmakordselt tuli jutuks Toila Loomekeskuse loomine. Tänaseks on eeltööd tehtud ja aktiivne tegevus hakkab hoogu sisse saama. Palusin Toila Loomekeskuse esindajal, Aigi Kullerkupul, rääkida keskuse plaanidest ja ettevõtmistest.
  1. Toila Loomekeskus. Mis ja milleks?
Loometegevust toetava keskkonna arendamiseks on ellu kutsunud MTÜ Toila Loomekeskus, mille peamised ülesanded on loomeprotsesside ergutamine ja suunamine.
Keskuse eesmärk on arendada piirkondlikku koostööd läbi loomemajanduse. TL soovib panna aluse piirkonna loomemajanduse arengule, hõivata ja anda väljund inimestele, kes seni on hobi korras tegelenud loomevaldkonnaga. Toila Loomekesukse idee on koondada kohalikke käsitöö tegijaid ja huvilisi ning luua loomeinimeste vahel toimivad koostöövõrgustikud.
  1. Kes on Toila Loomekeskuse meeskonnad ja liikmed?
Toila Loomekeskuse idee algatajate meeskonnas on neli inimest, kelle jaoks kultuur, kunst ja käsitöö on eriline hobi. TL liikmeskonnaga liituma on oodatud kõik huvilised Ida-Virumaa keskregioonist, kellel on huvi end loomemajanduse valdkonnas arendada ja anda oma panus piirkonna loomemajanduse arengule.
  1. Kellele on Toila Loomekeskus mõeldud?
TL on mõeldud loomeinimestele, kus kindlasti võivad osaleda kõik huvilised, keda loometegevus huvitab. Soovime pakkuda loomehuvilistele elamusi, hingelist heaolu ja võimalusi loominguliseks tegevuseks inspireerivas keskkonnas ning võimalust oma toodangut või teenust turustada.
  1. Millega hakkab Toila Loomekeskus tegelema?
TL hakkab tegelema sihtrühmale mõeldud loovus- ja käsitööteemaliste õppeprogrammide korraldamisega, et tutvustada kasaegset loomemaailma, sh koolituste korraldamine kohalikule rahvale. Samas on planeeritud otsida väljundeid müügiks ja tootearenduseks.
Loometegevuse edendaminseks ja järjepidevuse tagamiseks on planeeritud loomeinimestele klubiliste tegevuste-, kunsti, sh. tarbekunsti näituste korraldamine. Samuti erinevate ürituste, konverentside ja koolituste korraldamine, mis on loovuse spetsiifikaga seotud.
TL planeerib korraldada mitmesuguseid kultuuri- ja loomeüritusi koostöös turismiettevõtjate ja –arendajatega, et aktiviseerida kultuurituristide külastustegevust Toila vallas.
Tänaseks oleme alustanud regulaarsete töötubadega. 15. aprillil saime kokku Toila Raamatukogus, kus juhendaja Ivi Külmhalliku näpunäidete järgi sai selgeks jonnaka klaasi taltsutamine ja ”raamidesse” surumine ning valmis viis vitraaži.

 















Juhendaja Ivi Külmhallik ja Helju Männi


Fotod: Lea Rand













Järgmine töötuba toimub 29. aprillil, teemaks on ”Pitsiline klaas.” 
  1. Millised on Toila Loomekeskuse plaanid edaspidiseks?
TL üks põhikirjalisi eesmärke on luua loomeinimestele nende tegevust arendavad ja toetavad loometingimused ning sellest tulenevalt on Toila Loomekeskusel plaanis luua loometegevuseks sobilik ning inspireeriv keskkond, mis on vajalike töövahenditega varustatud õpi- ja tööpaigad, kus on võimalik läbi viia praktilist õppeprotsessi ja väiketootmist.
  1. Kes on keskusesse oodatud?
Keskusse on oodatud kõik huvilised nii Toila vallast kui meie naabervaldadest. MTÜ liikmeteks võivad astuda iga juriidiline- ja füüsiline isik, kes soovib arendada ühingu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust ja esitab sellekohase avalduse juhatusele.
Toila loomekeskusesse on oodatud kohalikud loomeinimesed - inimesed, kes vajavad koolitust ja kes samas on nö tootjad. Koolilapsed, hobikäsitöölised (sh need, kes on mingitesse seltsingutesse kogunenud juba), pensionärid – ühine nimetaja on loominguga tegelemine, ühised huvid. Kokkuvõttes võib öelda, et TL-sse on oodatud kõik, kes soovivad end arendada ja teha koostööd loomemajanduse arendamise osas.
  1. Kust keskuse tegevuse ja võimaluste kohta infot saab?
Esmase info erinevatest projektidest, töötubadest ja üritustest saab TL liikmeskond otsepostitusel teel oma e-mailile. Üldist infot TL tegevustest ja võimalustest hakkame kajastama Facebookis, Toila valla kodulehel ja Toila valla lehes ning konkreetsete ürituste kohta saab infot Toila vallas olevatelt infotahvlitelt.
 
TL korraldab 13. mail algusega kell 12.00 Toila vallamajas infoäeva ja töötoa, kus on võimalik lähemalt tuvuda meie tegemiste ja plaanidega.

Aitäh!
Küsis Lea Rand

Kevade algus Naksitrallides


Lasteaia õuealal sai majahoidaja kevadvete suunamisega kiirelt hakkama ja säästis nõnda kõigi kõndijate jalavarje. Aga hullem oli hoones. Igal tasandil lasteaiatöötaja jaoks mõistetamatust kohast pressis kevad oma sula- ja vihmaveega saali kahe ukse kohalt laest sisse, koorides maha seinavärvi. See arusaamine, et raha ainult lipi- lapitöödele kulutades me katust korda ei saa, on küll olemas. Lasteaiasaal on oluline toredate koostegemiste paik. Siiski hoolimata pidevast remondiolukorrast(-ootusest) mahub häid inimesi meie majja endiselt palju.
Aastaid on üritusel „Naksitrallide laulukevad“ otsustatud need laululapsed, kes lähevad edasi Toila valla laste laulukonkursile. Sel aastal olid meil külas ka Naerumere lapsed. Ürituse eesmärgiks oli välja selgitada 5 ja 6 aastaste laste vanusegrupist 1 esineja Laulukarusselli maakondlikku eelvooru. Kohale oli palutud erapooletu žürii koosseisus:
Maie Eljas – sõnakas ja alati rõõmsameelne, auväärne tegutseja; Tiina Dammann – suurte kogemustega lauluõpetaja ja koorijuht; Nele Teelahk – aktiivne ja abivalmis noor, kel Toilas muusikakool ja kohe ka gümnaasium lõpetamisel. Samuti ei puudunud saalist oma „tähele“ näppu hoidvad lapsevanemad. 
Julgeid 4-7 aastasi laululapsi sai kokku 20. Laulud kõlasid nii kitarri, klaveri kui fono saatel. Lauldi mikrofoni. Laste esinemisärevust käis maandamas Rebase-Rein, kes huvitus küll mikrofonist, kuid ei kärssinud paigal püsida. Ta soovis kõigile, et laulud kõlaksid nõnda, et tema tõukerattal tiirutades õuegi laulu kuuleks. Reinuga sai tibu - tantsu tantsida ja lõpetuseks oli tal igale kohalviibijale šokolaadimunake jagada.

Korraldajatena hindame väga žüriiliikmete tagasisidet ja konstruktiivset, ent heatahtlikku kriitikat. Kõige olulisem mõte edasiseks tööks on leida lahendusi - meetodeid, kuidas viia lapse esinemine mikrofonist sõltumatuks, et aidata lapsel lauldes mängida, särada. Laululapsed said valida meelepärase raamatu koos päevakohase medaliga. Aplauside osaliseks said lauluhommiku teadustajad Helis ja Ravel Punastest Naksidest ja lauluõpetajad Tiinad. Naksitrallide tänu kuulub muusika- ja liikumisõpetaja Tiinale, kellel nii maakondliku Tervist Edendavate Lasteaedade (TEL) tantsupäeva liikumiskava, valla väikeste ilmakodanike vastuvõtu ja laulukevade ning saabuva emadepäeva muusikalise etenduse eeltööd kõik korraga käsil olid. Tulemuseks on alati kõiki rõõmustavad laste vahvad etteasted. Naksitrallide laulukevad koos Naerumerega tegi meid taas korraldamis- ja juhendamiskogemuse võrra rikkamaks. 

TEL lasteaiana osaleme aktiivselt üleriigilisel tervisenädalal. 16.-20. aprillini on plaanis palju huvitavaid liikumis- ja õuetegevusi. Igal hommikul saab lasteaiapere kokku saalis virgutusvõimlemiseks. Vanuserühmades toimuvad jalgrattapäev (kus kiivri vajalikkus ja liiklemisohutus samuti teemadeks) ja „Õpi õues“ päev (otsimismäng) ning lasteaiapere aeroobikapäev Spordihoones ja matkapäev OÜ Konju Mõisa kitsefarmi. Liikumisaktiivsus on seotud kodukandi tundmaõppimisega. Ja on heameel, et Voka on looduskaunis koht, kus lapsel mõnus käia ja tegutseda. Toila valla sünnipäevanädal saab meie poolt nõnda väärtustatud ja tähistatud.
Aasta on möödunud teatritegemise tähe all. Töötajad on saanud draamaõppe alast koolitust, esinenud lastele õpetajate- ja teatripäeval. Lastele on valminud uusi peakatteid, rühmades on aktiivsemalt kasutatud erinevaid nukke õppetegevuste ilmestamiseks. Koos uue rühmamööbliga said Sinised Naksid omapärase teatrimängu „lava“. 30. aprillil on „Teeme ära!“ lõpetuseks oodata järjekordset volbrinõidade pidu. Seega teatritegemise 
järjepidevus on lasteaias jätkuvalt olemas.

On erinevaid põhjusi, miks lasteaed kutsus ellu ürituse „Voka lasteaed – 50“ organiseerimise. Toeks on siiani olnud Spordi –ja Kultuurikeskuse rahvas ja seltsing „Nobenäpp“. Siinkohal pöördun kõigi praeguste ja endiste lasteaiaga seotud inimeste poole – saame kokku lasteaiaõuel 2. juuni õhtul, et meenutada, tänada, nautida etteasteid ja tantsida. Kevadkuus mais on loodusel ja inimestel kiire. Seetõttu on juba praegu õige aeg vanade sõpradega kokkusaamisplaane pidada.

Kena kevade jätku Naksitrallide nimel!

Julie Laur
direktor

Naerumeri ootab!

Kutsume kõiki meie tulevasi lapsevanemaid, 
kes 2012/2013.õ.-a. ning edaspidi soovivad lapsele kohta Naerumere lasteaias,  tuua või saata avaldused aadressil: 
 Rühmade komplekteerimiseks palume avaldusi 31. maini. 
Blanketid kodulehelt: www.lasteaed.eu

Olete oodatud!