Friday, September 6, 2019

September



Kasvasid ühes aias õunapuu ja arooniapõõsas.
Iga päev vaatas arooniatüdruk üles puuokstesse ja imetles, kuidas õunapoiss järjest suuremaks paisus ning kuidas tema palged üha rohkem õhetama hakkasid. Aga kahjuks oli õunapuu kaugel ja õunapoiss kõrgel.
Ei jäänud arooniatüdrukul muud üle, kui nukralt õhata ja ainult unenägudes sai ta sinna üles, õunapoisi embusesse. Ühel hommikul ärgates ei näinud arooniatüdruk aga enam oma armsamat – öine tuul oli ta puu otsast alla sikutanud.
Õnnetult kössitas õunapoiss puu all koos oma õdede-vendadega. Varesed käisid neid seal nokkimas ja isegi siil käis nuusutamas. Oi, kuidas oleks nüüd väike arooniatüdruk tahtnud talle appi minna, aga kus sa siis saad, kui sabapidi oksa küljes kinni oled.
Ühel päeval tuli õunapuu alla inimene ja korjas mahapotsatanud õunu. Teiste hulgas läks kaussi ka meie kangelane. Arooniatüdruk oli juba meelt heitmas, valmistus mõttes hüvastijätusõnadeks ning jõudis juba paar pisaratki poetada. Äkki märkas ta, et inimene läheneb tema põõsale. "Võta mind ka!", hüüdis arooniatüdruk. Justkui oleks inimene teda kuulnud, korjas ta just selle kobara, kus väike arooniatüdruk koos oma sõpradega rippus ja poetas kaussi õunte juurde.
Vaene arooniatüdruk värises suurest kohtumisrõõmust ja ärevusest, olgugi et õunapoiss ju veel ei teadnud tema suurtest tunnetest.
Seni, kui nad koos kausis tuppa jõudsid, oli õunapoiss jõudnud arooniatüdrukut märgata ja temasse armuda – nii ilus ja jumekas oli too preili.
Käsikäes üksteisele silma vaadates mindi ka potti ja seal keesid nende tunded veel kuumemaks.
Nüüd saavad nad rahulikult ühes purgis kauneid hetki jagada ja üksteisele möödunud suvest lugusid rääkida.


Usun, et selliseid lembelugusid võivad praegu paljud kirjutada, sest kiire hoidistamise aeg on käes. Usinad perenaised hoolitsevad ju ikka selle eest, et talveks oleks midagi purki pistetud.
Selle aasta suvi hakkab otsi kokku tõmbama. Ehkki päevad ja isegi ööd on veel suviselt soojad, on siiski tunda juba sügise niisket hingust ja looduse märgid ütlevad, et varsti on ta tulemas.

Loodan, et mööduv suvi pakkus kõigile mõnusaid, südantsoojendavaid hetki. Kes jääb mõnda toredat reisi meenutama, kelle hingekeeled pani helisema laulu- ja tantsupidu, kes veetis kosutava puhkuse kodus laste- ja lastelaste seltsis. Kandke neid hetki endaga kaasas ka läbi pimeda sügise, head emotsioonid aitavad hallaja üle elada.

September on just see kuu, mil saab alguse nii mõnigi tee – nimelt paljudel algab koolitee. Neil, keda see tee juba mitmendat aastat ootab, ei olegi ehk põnevust nii palju, aga 1. klassi minejatel on see kuu kindlasti eriline. Kõik on uus – sõbrad, õpetajad, igapäevased tegevused.
Andrus Kivirähk on raamatus “Mees, kes teadis ussisõnu” kirjutanud, et inimene peab olema õppimisvõimeline, mitte nagu känd.

Soovin, et alanud õppeaasta oleks täis tahtmist teada saada ja valmisolekut õppida uusi asju. Tegelikult ei pea ju õppimiseks tingimata koolis käima – õppida ja ka õpetada saame me igal hetkel, kui selleks ainult soovi on. 
Igalt inimeselt, kellega me kohtume, on võimalik õppida, igast hetkest, mis elu meile toob, saame enda jaoks midagi uut ja huvitavat.

Sumedat suvelõppu!
Lea Rand




Toila Vallavalitsus korraldab vallavara võõrandamise avaliku enampakkumise teel



Võõrandamine toimub elektroonilise oksjonina oksjoniportaalis  Osta.ee. 

Võõrandamisobjektid:
1. Parkla kinnistu Järve külas (32002:001:0196) , kus asub tall-tõllakuur nelja garaažiboksiga, alghind 5 000 eurot (korduv enampakkumine)
2. Sõiduautod Honda Civic 4D reg.nr 438BJG (2013.a.) alghind 7500 eurot.
Vara müügitingimused on nähtavad Osta.ee keskkonnas.

TVL

Kas sõbrad said kaasa?


Meeldetuletus koerte ja kasside pidajatele


Enne looma võtmist, mõtle!

  • Kas Sa oled ennast nõus siduma loomaga kogu tema eluks? Kas sa oleksid nõus muutma oma elustiili tema nimel?
  • Kas Sa suudad tasuda ka kõige vajamineva eest — mikrokiibiga märgistamine, vaktsineerimised, ravi, loomatarbed, täisväärtuslik toit jpm.
  • Kas kõik Su pereliikmed ikka tahavad lemmiklooma. Lemmiku võtmise otsus peab olema kooskõlastatud kõikide pereliikmetega.
  • Ega Sinu pereliikmetest kellelgi ei ole loomakarvade vastu allergiat. Kui mõnel pereliikmel esineb loomakarvade vastu allergiat ei tohiks looma kohe kindlasti võtta.
  • Kui Sa tahad looma kellelegi kinkida, kas kingi saaja ka ise seda tahab ja kas ta vastab ka kõigile eelpool nimetud punktidele.
Tulenevalt seadustest ja eeskirjadest

Peab omanik oma lemmiklooma pidama kas ketis, koeraaias, kinnises ruumis või kinnisel territooriumil, et loom sealt omal tahtel välja ei pääseks ning oleks välistatud kaaskodanike ja teiste loomade häirimine ning kallaletungimise võimalus.

Lemmiklooma omanik on kohustatud varustama oma lemmiklooma kaelarihmaga, millel on omaniku kontaktandmed või looma muul viisil identifitseerima (kiibistama, tätoveerima vms). Mikrokiipi võib paigaldada vaid tegevusluba omav veterinaararst.

Vastavalt seadusandlusele, loetakse hulkuvateks loomadeks omaniku tegevuse või tegevusetuse tõttu järelevalveta jäänud loomad, kes tuleb kinni püüda ning tagastada omanikule või leida neile uus omanik. Kui hulkuva looma omanikku ei ole kahe nädala jooksul võimalik kindlaks teha ega leida talle uut omanikku, tuleb läbi viia looma eutanaasia Loomakaitse seaduse § -s 18 sätestatud korras.
Hulkuvate loomade püüdmise tellimist korraldab vallavalitsus.

Toila vald on hulkuvate loomade alase tegevuse korraldamiseks sõlminud töövõtulepingu MTÜ-ga Kohtla-Järve Koduloomade varjupaik, kelle tööülesannete hulka kuulub Toila valla haldusterritooriumil olevate hulkuvate loomade püüdmine, püütud loomade transportimine loomade varjupaika. Vastavalt seadusele hoitakse loomi varjupaigas 14 päeva, selle aja jooksul saab kadunud looma omanik oma looma varjupaigast kätte.

Kui omaniku juurest lahti pääsenud lemmiklooma kinnipüüdmise korraldas vallavalitsus, kannab nimetatud lemmiklooma püüdmise ja pidamisega seotud kulud lemmiklooma omanik. Järelevalveta koera või kassi hävitamine ei vabasta omanikku vastutusest.



Margit Juuse
keskkonnaspetsialist

Põnev näitus Kohtla-Nõmme Rahvamajas


Hinduismis, budismis, bönis ja džainismis on Kailaši traditsiooniliselt peetud ilmutuskohaks, universumi keskuseks, elu allikaks, taevateeks, jumalate templiks.

Tiibetlased nimetavad Kailaši mäge - Kang Rinpoche, mis tähendab "lumekalliskivi". Ümar, peaaegu sümmeetriline Kailaši kuppel, mis on kaetud päikese käes sädeleva igijää mütsiga, näeb tõesti välja nagu hiiglaslik kristall. Kailaši läheduses on kaks müstiliste omadustega järve: elava veega Manasarovar, surnud veega Rakshas Tal.

Kailaši ümbrusest saavad alguse neli Aasia püha jõge: Brahmaputra, Sutlej, Karnali (üks Gangese lisajõgedest, mis voolab ka Nepali territooriumil) ja Indus, millel on tiibeti uskumuste kohaselt erilised müstilised omadused - tervendada ja puhastada, kinkida vaimuerksust, tarkust, valgustatust...

Kailaš on saladuste ja iidsete traditsioonide maa, kus aega mõõdetakse igavikuga, kus eksistents ise on täis vaimsust.

Me soovime, et ka teie puudutaksite meie planeedi ühte suurimat saladust, mis on varjatud imetlusväärses, Kailaši templiks nimetatavas paigas. See on eriti oluline Maa ja inimkonna hämmastavate muutuste lävel, mis on tegelikult juba alanud.

Meie näitus on ebatavaline mitmel põhjusel. Esitatud fotod kannavad võimsat transformeerivat energiavoogu meie planeedi kõige salapärasemast ja võimsamast kohast – Kailaši mäelt. Igaüks meist võib tunda mitte ainult selle jumaliku piirkonna vapustavat ilu, vaid ka selle hämmastava koha energiat. Selleks tuleb lihtsalt peatada sisemine dialoog ning püüda häälestuda tunnetele!

Paljud esitletud fotod on ainulaadsed.

Ekspeditsioonide tulemuste põhjal on avaldatud kaks raamatut - A. Redko, S. Balalaev "Tiibet-Kailaš. Müstika ja reaalsus ", S. Balalayev "Tiibet-Kailaš. Pühad Orud" ning S. Balalayevi fotoalbum " Kailaši kutse" vene ja inglise keeles.

Veebileht Internetis: www.mt-kailash.ru

Valla koolid on uueks õppeaastaks valmis




Tänavu alustas üle Eesti kooliteed 14500 väikest õppurit, neist 40 on Toila valla lapsed.

Eesti kirjanik Tõnn Sarv on öelnud, et tegelikult ei ole üldse võimalik kedagi õpetada. Õppida jah, see on võimalik, õpetada aga mitte. Saab üksnes pakkuda ja luua võimalusi, aga see, kas seda vastu võetakse ja sellest midagi saadakse, on juba igaühe enda teha.

Küsisin uue õppeaasta alguses meie koolijuhtidelt, kas Toila valla koolid on uueks õppeaastaks valmis, milliseid uudiseid uus aasta endaga kaasa toob ja milliseid võimalusi pakutakse, et noortel õppimise protsess mõnusamalt kulgeks.

Toila Gümnaasiumi direktor Signe Ilmjärv ütleb, et Toila Gümnaasiumis on õpetajad olemas ja valmis klassi ette astuma.
„Sel aastal hakkab kehalist kasvatust õpetama Janek Vallimäe. 1. klassi juhatajana alustab Kristi Goldberg ja 10. klassi juhataja on Inna Toovis. Koolis on kokku 249 õpilast. 1. klassi astus 18 last, 10. klassis on sel aastal 20 õpilast. Lisaks esimesele klassile asus kooli õppima 17 uut õpilast, kes varem on õppinud teistes koolides.”
Signe lisab, et suvel said valmis loodusainete labori ruum ja remonditi ära bioloogi/geograafia ning füüsika/keemia klass. „Kahjuks ei jõudnud tootjad kooli alguseks veel tarnida nende kolme ruumi sisustust, aga loodame ruumid sisustatud saada esimeste kuude jooksul.”
Uudis on see, et sel aastal liitus Toila Gümnaasium Kiusamisvaba Kooli programmiga.
„Püüame igati toetada õpilaste liikumist ja aktiivset tegevust ka vahetunnis. Selleks on kooli hoovis lisaks korvpallirõngale ja lauatenniselauale paigutatud slackline ja batuut. Lisaks saab mängida õuemalet ja proovida oma osavust hiigeljengaga”, toob Signe Ilmrjärv välja ka erinevad vahetunni sisustamise võimalused.

Kohtla-Nõmme Kooli direktor Moonika Mägipõld kinnitab, et ka Kohtla-Nõmme Kool on õppeaastaks valmis, planeeritud remonttööd nii lasteaias kui koolis on tehtud ja soetatud on vajalikku inventari.
„Sellest õppeastast töötab meil uus tütarlaste käsitöö õpetaja Gerda Voldek, muidu on kõik aineõpetajad koolis olemas. Kohtla-Nõmme Koolis on septembrikuu alguse seisuga 80 õpilast, 1. klassi astus 8 õpilast. Lasteaias on meil kolm rühma, kokku on lasteaia nimekirjas 48 last. Lasteaiast läks pensionile üks õpetaja, tema asemele tuli Eha Mägi.
Huviringide poole pealt on Kohtla-Nõmme Kool alati palju võimalusi pakkunud. „Meil on pakkuda huviringe nii lasteaialastele kui koolilastele. Uusi ringe praegu kavas avada ei ole, kui tekib huvi, siis vatame oma võimalused üle”, lisab Moonika Mägipõld. „21. septembril võõrustab Kohtla-Nõmme Kool XT SÜGISROGAIN-i , samuti on plaanis oktoobri keskel meie koolis läbi viia uurimiskonverents.”

Kõikide huviringidega, mida koolid pakuvad, on võimalus tutvuda koolide kodulehekülgedel.



Toila Vallavalitsus kinkis kõigile meie valla lastele, kes alustasid sel aastal kooliteed, nimelised kirja- ja joonistustarvete kohvrid.

Lea Rand
Foto: Kerda Eiert





Toila Gümnaasium tänab!


Toila Gümnaasium sai annetuste toel koolikella





Enam ei pea kartma, et vahetunnis õues joostes või talvel uisutades tunnikella ei kuule, sest suur valgustusega kahepoolne kell paistab nii kooli hoovi kui staadionile. 

Kell on paigutatud postamendile, mis kunagi asus koolimaja pargipoolse ukse ees ja kandis J. Anvelti büsti. Büst anti omal ajal üle Okupatsioonide muuseumile ja tänu sellele on Toila Gümnaasiumi õpilasgruppidel veel tänagi võimalik saada tasuta ekskursioone Vabamus.

Kell on soetatud annetuste toel. Aastal 2016 kutsusime üles koolikella jaoks annetama. Sellest ajast alates on õpilased annetuskasti pannud osa jõululaatadel teenitud tulust, annetusi tegid õpetajad ja lapsevanemad jõulu- ja kevadkontserditel käies ning jõululaatasid külastades. Oli õpilasi, kes annetasid lausa mitmel korral oma väikese rahakassa sisu. Väga suure osa panustasid vilistlased kooli aastapäeval. 

Kuna osa annetajatest jäi anonüümseks, siis tänan kogu Toila Gümnaasiumi pere poolt nimesid eraldi välja toomata kõiki neid inimesi, kes kella soetamiseks oma panuse andsid.

Signe Ilmjärv
Toila Gümnaasiumi direktor



Toila alevikus Uus, Kirsi, Liiva ja Põllu tn ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine



Toila valla vee-ettevõte AS Toila V.V. esitas 2018. aasta sügisel SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastustaotluse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamiseks Toila alevikus Uus, Kirsi, Liiva ja Põllu tänavatele. Sihtfinantseerimisleping SA KIK ja AS Toila V.V. vahel sõlmiti 25. juulil 2019.
Projekteerimis- ja ehitustöid teostab hanke võitja OÜ Pipes Building. Projekti käigus rajatakse 53 ühisveevärgi ja 63 ühiskanalisatsiooni liitumispunkti, ehitatakse ligi 1,7 km veetorustikke ning 2,2 km kanalisatsioonitorustikke. Projekti kogumaksumuseks on 429 612 eurot, millest KIKi toetus moodustab 70% ehk 300 729 eurot. Projekti tulemusena on võimalik nimetatud piirkonnas tarbida kvaliteedinõuetele vastavat joogivett ning tagada reovee kogumine nõuetekohaseks käitlemiseks Toila aleviku reoveepuhastis. Projekteerimistööde kestvus koos ehitusloa taotlemisega võtab aega ca 2 kuud, seetõttu ehitustöödega püüame alustada hiljemalt käesoleva aasta novembris. Projekti lõpptähtaeg on 30.10.2020.
AS Toila V.V. on saanud viimase viie aasta jooksul SA Keskkonnainvesteeringute Keskus viis positiivset rahastusotsust kogumaksumusega ca 923 180 eurot. Käimasoleva projekti lõppedes võib öelda, et oleme SA KIK abiga ehitanud kokku 4,6 km ühisveevärgi- ja 3,6 km ühiskanalisatsiooni torustikke, 9 tuletõrje veevõtukohta, rajanud 3 reoveepumplat ning rekonstrueerinud Voka aleviku veetöötlusjaama. Investeeringud tagavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kättesaadavuse ja jätkusuutlikkuse, joogivee hea kvaliteedi ning reoveekäitlemise selleks ettenähtud kohas.

Tauri Hindpere
juhatuse liige
AS Toila V.V.

Tantsuhimu ei rauge ka suvel




Vahemikus 14.-18. august toimus Toila vallas neljandat aastat tantsulaager, millest said seekord osa kakskümmend 12-18 aastast neidu. Laagrit viis läbi tantsugrupp Bailar juhendaja Elisabeth Purga. Koosveedetud aja jooksul õppisime selgeks kolm uut tantsu, leidsime laagris osalejate seast uusi sõpru, filmisime tantsuvideosid, ööbisime koos Voka noortekeskuses, pidasime maha ühe „vaikse disko“ (ehk disko kõrvaklappidega) ja palju muud. 
Lisaks demonstreerisime laagri viimasel päeval oma tantsuoskusi laagri minikontserdil. Noorte idee sai tuge Eesti ANK projektifondist "PickUp - Briti Eri", mille tegevuste elluviimist rahastatakse Briti Nõukogu poolt.
Elisabeth Purga
Foto: Pipi Triinu Nõmmiste

Tuleb tänulik olla selle hea eest, mis elu on andnud...




Kui Vaimastvere vallast pärit Ernst ja Kiiklas sündinud Linda esimest korda Võrnus teatriõhtul kohtusid, siis vaevalt oskasid nad aimata, et saatus neile nii ilusa ja pika ühise elu kingib.

Täna on Lindal vanust 84 aastat ja Ernst tähistas hiljuti 91. sünnipäeva. Ühist perekonnanime Luik ja ilusat kodu Kohtla-Nõmmel jagatakse juba 53 aastat.

Küsimuse peale, kust selline, mitte väga sageli esinev nimi, pärit on, vastab vanahärra, et tema juured viivad Sangaste krahvini välja ja küllap see saksapärane nimigi talle sellepärast pandi. Ent hoolimata vägevatest juurtest pole Ernsti elu kerge olnud. Kümnelapseline pere kolis enne viimast sõda Kohtla-Järvele. Isa suri varakult ja Ernst, kes oli sel ajal vaid 16 aastane noormees ja vanuselt teine laps peres, pidi emale ja perele toeks jääma. Eks sellepärast kannatasid ka õpingud. Ent kuldsed käed ja lahke meel on elus abiks olnud ja midagi pole tegemata jäänud. Ernst on õppinud Merekoolis, töötanud rändkino mehanikuna ja õmblusvabrikus peamehaanikuna. 1960. aastal asus ta elama Kohtla-Nõmmele ja peale seda töötas 40 aastat Kohtla kaevanduses elektrilukksepana.

Ehkki tänaseks on ühist elu jagatud juba üle poole sajandi, ei jäänud noored peale esimest kohtumist kokku. Elu tegi oma korrektiivid – Ernst läks uudismaale ja Linda teisele poisile mehele, sai kahe poja emaks ja elu läks oma rada. Kuni ühel 1966. aasta suvepäeval kohtuti taas Kiiklas. Vanad tunded tärkasid taas ja nii lepiti kokku uus kohtumine juba järgmiseks päevaks Toila laulupeol. Linda ütleb, et siis olid „pudel veini ja präänikud” ja noored jõudsid arusaamisele, et edasi tahetakse minna koos.

Ühise elu algus ei olnud kerge, ühte väiksesse tuppa pidi kogu pere ära mahtuma, aga saadi hakkama. Linda meenutab, et õhtul toodi madrats tuppa ja poisid magasid põrandal ema-isa voodi ees. Aga raskustele vaatamata oldi õnnelikud ja eluga rahul. Peagi saadi ka ühise tütre vanemateks ja täna elule tagasi vaadates ütlevad nii Linda kui Ernst, et neil on ilus elu olnud.

Linda ja Ernst Luik. Foto: Lea Rand

Eluga ja üksteisega rahulolu paistab ka nende omavahelisest suhtlusest igal hetkel välja. Linda ei jõua ära kiita oma mehe kuldseid käsi – Ernst on omal ajal ehitanud nii traktori kui muruniiduki, ükski asi, mis majapidamises parandamist vajas, ei jäänud parandamata, koos korrastati kodu ja rajati aiamaale väike aiamaja, mis on praegugi suurele perele mõnus suvine kokkusaamise koht. Lindal ja Ernstil on kaheksa lapselast. Ühiselt on ka majaümbrust korras hoitud ja oma jälje on nende töökad käed ka Kohtla-Nõmme heakorrastamisele jätnud. Ernst ütleb, et üheksa aastat niitis ta teede ääri kuni Vanakülani välja.
Perenaise head kätt ja maitset on tunda nii nende väikeses, kuid hubases kodus kui ka ilusas käsitöös. „Kuldaväärt inimene”, ütleb Ernst oma abikaasa kohta.

Mõlemad peavad lugu heast muusikast. Ernst on omal ajal olnud hea pillimees, mänginud pidudelgi. Tänagi on riiulil süntesaator ja kapi otsas kolm akordioni, aga kahjuks käed enam pilli mängida ei luba. Kuid muusika kõlab Luikede kodus pea iga päev.
Kuna tervis enam väljas toimetada ei luba, mööduvad Ernsti päevad enamasti toas, hea meelega kuulab ta raadiot, vaatab telerist uudiseid ja hoiab ennast niimoodi ilmaeluga kursis. „Olen oma eluga rahul”, ütleb ta ise. Lindal jätkub aga veel jaksu toimetada oma aiamaal ja koduakende alune lillepeenargi õitseb täna temale. Meie praeguse elu ja poliitika kohta ütleb Linda, et üldiselt on ta positiivne ja väga millegi üle nuriseda ei ole. Riigijuhtide ja poliitikute tegevuse kohta on tal vaid üks kommentaar: „Eks nad on ju kõik targad mehed ja vaevalt, et keegi päriselt midagi halba tahab teha, aga ju nad lihtsalt ei oska paremini.”

Küsin lõpetuseks, mis on nende ühise ja harmoonilise pika kooselu saladus. Elus on ju nii nagu klaverimänguski, et valged ja mustad klahvid on vaheldumisi. Et kogu lugu ära mängida, tuleb ka mustadest üle saada.

Linda vaatab mulle sügavalt silma, paneb käe südamele ja ütleb: „Teate, ma armastan oma meest täpselt nii, nagu viiskümmend aastat tagasi. Ta on hea ja tark mees ja ma pole kunagi pidanud millegi pärast muretsema.” Noorematele inimestele paneb ta veel südamele, et öeldud sõna tagasi võtta ei saa. Seepärast on tark jätta vahel mõni asi ütlemata.
Vaatan vastust ootavalt Ernstile otsa ja märkan tema silmanurgas pisaraid. „Mul on rahulik ja tore elu olnud”, ütleb ta. „Kõik halb ja keeruline, mis elus ette on tulnud, on möödas ja seda pole mõtet meenutada. Tuleb tänulik olla selle hea eest, mis on olnud.”

Kuldsed sõnad!

Kui asutame ennast koos Lindaga minekule, et enne ärasõitu veel nende aiamaalt läbi käia, tuleb Ernst meid uksele saatma ja ütleb äkki, et kohv jäigi pakkumata. Pole hullu, kohvi joome järgmine kord.

Lahkusin Linda ja Ernsti juurest mingi erilise sooja tundega südames ja mõtlen, et oleks nendesuguseid inimesi rohkem, oleks maailm palju toredam paik.

Lea Rand









Et aega näha, tuleb vanaks saada




Tobias koos vana-vanaisaga. Foto: Lea Rand
Nii filosoofiliselt on vananemise kokku võtnud üks terane 6 aastane noormees.

Mina aitan isa ja isa aitab ema.
Nõnda iga töö peab lõpuks edenema.

Kõik me abistame seltsis vanaema,
et ta liiga ruttu ei peaks vananema.

Vanaisa hüüab: "Abi ma ei vaja!"

ja mind sülle püüab: "Sa mu abistaja!"

Tõstab õhku minu, nii et laulab lagi -
see tal läheb lihtsalt, minu abitagi.


(L. Tungal)

Juba üheksandat aastat tähistatakse Eestis septembrikuu teisel pühapäeval vanavanemate päeva.
Selle päeva eesmärgiks on tänada ning avaldada austust vanavanematele laste ja lastelaste kasvatamise, jagatud hoole ning armastuse eest. Aga nii, nagu kõigile pole antud saada emaks või isaks, nii ei saa kõigist ka vanaema-vanaisa.
1. oktoobril tähistatakse üle maailma eakate päeva ja sel päeval tasub meeles pidada kõiki väärikaid ja kaua elanuid, olgu nad siis vanaemad-vanaisad või mitte.

Neid tähtpäevi silmas pidades teeme väikese ülevaate eakatest meie vallas.
70 aastaseid ja vanemaid inimesi elab meie vallas kokku 430. Neist mehi on 132.
90 ja rohkem aastaid elanuid on Toila vallas kokku 46. Neist mehi ainult 9.
Kõige vanem valla elanik on Kohtla-Nõmmel elav proua. Tema sünniaastal kirjutati kalendrisse number 1921. Ka kõige vanem mees elab Kohtla-Nõmmel ja tema on sündinud 1925. aastal.

Nagu statistikast näha, jääb teatud vanusest meeste arv tugevalt vähemusse. Küllap seletab see ka seda, et enamasti tegutsevad meie eakate ühendustes särasilmsed ja energilised „tüdrukud”.
Kui veel mõnikümmend aastat tagasi oli tavaline see, et vanaemaks-vanaisaks saadi siis, kui pensionipõli oli käes ja seega ka aega lastelastega tegelemiseks rohkem, siis täna on vist seis küll selline, et enamus vanavanemaid on veel tööga hõivatud ja ühiskondlikultki igati aktiivsed.
Eks tuleb endalgi ette, et kui lastel on lastehoidmisel abi vaja, algab jutt küsimusega: „Kas Sul on see päev vaba?”. Ja küll on kahju, kui pead vastama, et ei ole.

Ühine, koosveedetud aeg on väga oluline nii lastele kui ka eakatele. Eriti tore, kui veel mõni vanavanaema või -isa käepärast võtta on. Õnneks on neid peresid järjest rohkem, kus neli või koguni viis põlve aeg-ajalt kokku saavad. Nautigem siis neid hetki!



Lea Rand
kahekordne vanaema



foto: Tobias koos vanavanaisaga

Käisime Mulgimaale külakosti viimas

Vokiratas ja Merekivi koos võõrustajatega Tõrva Kirik-Kammersaalis. Foto: Ilmar Kõverik.



10. augusti varahommikul asusid Toila „Merekivi” ja Voka „Vokiratas” Lõuna-Eesti poole teele.
Varase sõidu põhjuseks oli pikk reis Tõrvasse, kuhu olime kutsutud esinema mulgi kultuurinädala raames toimuvale päevale teemal „Las jääda ükski mets”.
Väheseks jäänud uneaega oli plaanis jätkata bussis, kui see ei õnnestunud – nii palju oli jutuajamist, et seda jätkus terveks sõiduks.

Esimese peatuse Tõrvas tegime Vanamõisa järve ja selle juures asuva Tõrva Gümnaasiumi ümbruses jalutades. Vanamõisa järv on üks kolmest ilusast „veepärlist” linna piirides. Gümnaasium upub rohelusse ja siseõu hoolitsetud lillepeenardesse. Saime jalad liikuma.
Edasi sõites jäi otse ette linna keskus – kunagine puidust ja hiljem maakividest ümberehitatud Tartu-Pärnu ja Viljandi-Valga maanteede ristumiskohale oleva kõrtsihoone ning selle taha jääv EV 100. sünnipäevaks valminud uus, avar linnaväljak. Eriti ilus on väljaku kujundusega seotud Veskijärve kallas ja selle juures asuv tõrvaahju sümboliseeriv ehitis.
Järgmisena tegime pika jalutuskäigu linna külje all asuvale iidsele linnamäele. Sinna saamiseks tuli ületada kõrge puidust kaarsild üle Õhne jõe. Tantsumägi on looduslikult kaunis paik – tõrvakatele ja linna külastajatele suviste ürituste korraldamise koht.
Tantsumäelt tagasi tulles ootasid meid Tõrva rahvamajas „Eideratta” tantsijaid kohvi, tee ja maitsvate pirukatega. Vahetasime meeneid, ajasime juttu ja oligi aeg minna Tõrva Kirik-Kammersaali.
Lühikese ülevaate selle hoone ajaloost ja viimase 20 aasta tegemistest andis Ilmar Kõverik. Kirik-Kammersaal on hinnatud ürituste läbiviimise koht paljudele looduse- ja kultuuriinimestele.
Esinesime vaheldumisi Tartu rahvapilliansambliga „Sirgutii” ja kolme laulu- ja pillimehega, kes on koondunud ühise nime „Helme Mulks” alla. Huvitavad olid ka „metsavana” Arvo Saidla lood ilmaoludest Eestimaal.

Meeldiv on tõdeda, et meis on jäänud maha jalajälg Tõrva Kirik-Kammersaali tegemistesse. Suur tänu ka Ilmar Kõverikule, kes meid vastu võttis ja mõlemale tantsurühmale mälestuseks sellest päevast kohaliku kunstniku Ilme Loik-Pärnoja keraamilised taldrikud kaasa andis.
Enne ärasõitu istusime veel „Eideratta” tantsijatega ühises lõunalauas bistroos „Väike Tõnisson” ja juba ootaski kodutee. Suur tänu meie sõbralikule bussijuhile, kes meid turvaliselt Tõrvasse ja tagasi koju sõidutas. Loodan, et meile kõigile oli see muljeterohke päev meeldivaks vahelduseks igapäevastele tegemistele.

Saima
Eakate tantsurühma „Vokiratas” liige alates 2013. aastast



Kultuuriteated




20. septembril 17.00 Voka Spordihoone staadionil Toila valla XXV rahvajooks.

20. septembril 19.00 filmiõhtu Kohtla-Nõmme Rahvamajas. „Kui ema on ära.” Tavapilet: 5 €, sooduspilet: 3 €.

21. septembril 12.00-16.00 Kohtla-Nõmme Kooli juures XT sport Sügisrogain.

25. septembril Voka terviseradade avamine
10.00-12.00 Voka terviseradadel koolidevaheline krossijooks
17.30-20.30 Voka terviseradade ametlik avamine jooks/kõnd vabalt valitud distantsil
Orava saun, kümblustünn, kõigile osalejatele tee ja kringel.

KOPi sügisene taotlusvoor on avatud!


Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond võtab kuni 15. oktoobrini vastu taotlusi stipendiumideks ja kultuuriprojektide finantseerimiseks 2020. aastal.


Stipendiume ja toetusi jagatakse 139-st allfondist.

Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond toetab:
  • üksikisikuid stipendiumidega õppe- ja teadustööks ning loominguliseks ja sporditegevuseks;
  • organisatsioone toetustega eesti rahvuskultuuri arendamise, säilitamise ja edasikandmise seisukohalt oluliste projektide algatamiseks ja finantseerimiseks.
Esimest korda osaleb jagamisel kolm allfondi:

Härmatali fond algatatud 2018. aastal Tiiu Alliste (neiupõlvenimega Härmatali) poolt eesmärgiga toetada lastekirjanduse loomist, mis kannab edasi eesti rahva traditsioone ja tutvustab lastele eesti kultuuripärandit;

Ilmar Oleski fond asutatud 26. juunil 2019. aastal Ilmar Oleski poolt eesmärgiga toetada noori ja võimekaid instrumentaliste klassikalise- ja džässmuusika alal;

Valter Lengi fond algatatud 2009. aastal Valter Lengi poolt eesmärgiga toetada Eesti üliõpilasspordi ajaloo uurijaid.

Jagamise info, allfondide nimekirja ning taotluse ankeedid leiate Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond koduleheküljel www.erkf

TVL

Monday, August 12, 2019

August


Nii järsku kui tuline kivi
päev metsade taha läks looja.
Jäi väljale kärbiste rivi
veel hoidma ja õhkuma sooja.

Ja koplist siis südaöö ajal
kuu kerkis kui tohutu kera,
ning rehela värati najal
lõi helkima vikati tera.

Meil küünisuul kuuvalge laigus
hea ase on värsketes heintes,
kus palgid, lõhnates vaigust,
und valvates naksuvad seintes.

Kui kaunid sel ööl on su silmad,
neis tähed kui peegleisse tardund.
Kui vaiksed sel ööl on su silmad,
nii vaiksed, et palveni hardun.

Eks öögi, mu murede pagu,
täis hellust su põsile liibu
ja su tasases hinguses nagu
üks lagle seaks lennule tiibu.


(Kersti Merilaas)

Toila valla foto- ja videokonkurss


Kultuuriteated



19. augustil 20.00 Taasiseseisvumispäeva piknik Kohtla-Nõmmel. Kontsert ja välikino!
Kell 20.00 esineb akustiline duo Liis Mäesalu ja Tarvo Valm.
Kell 21.30 vabaõhukino "Tõde ja õigus".
Võta kaasa piknikukorv, tekk, hea tuju ning naudi koos perega kaunist suveõhtut kontserdi ja filmiga. Sündmus on kõigile tasuta! Avatud kohvik Catering Kene OÜ.


20. augustil 10.00 Voka spordihoone taga asuval korvpalliväljakul Ib Lambi nimeline tänavakorvpall 2019.

20. augustil 18.00 Oru pargi Promenaad. Kontserdi esimeses osas on laval Maarja, Karl-Erik Taukar, Jakko Maltis (klahvpill) ja Peeter Rebane (kitarr).
Teises osas on laval Karl-Erik Taukar ja bänd.


23. augustil 20.00 Voka suvelõpupidu Voka spordihoone juures.
20.00 – välikino „Siin me oleme”, 21.30 – karaoke välibaar, õhtut juhib Gunnar Loho, südaööl välidisko, õhtu jooksul on avatud erinevad saunad, toimuvad viktoriin ja lustakad mängud.


30. augustil 08.00-23.30 Järve külas KIRDE ROCK 2019. Nii nagu esimesel Kirde Rockil, on ka sellel aastal esinejateks põhiliselt Ida-Virumaa bändid. Peaesinejaks on tänavu Sõpruse Puiestee. Kontsert algab 17.30 ja kestab südaööni. Päeva lahutamatuks osaks on hommikul algav käsitöö- ja vanavara laat. Laadal pakutakse kodumaist kaupa ja sööki, jooki.
Laadaliste meeleolule on samuti mõeldud ning laadakülalistele esinevad muusikakollektiivid Detail ja Meelis band. Laadapäeva juhib Aare Rebban. Üritus on TASUTA.


31. augustil 16.00 Toila sadamas Meri, muusika ja muinastuled.
16.00 programmi algus, 18.00 tuleskulptuuride ehitamine, 21.30 tuleskulptuuride süütamine. Avatud on lasteala – maskotid, meisterdamine, näomaalingud, puidule muinasjälje jätmine, traditsiooniline õnneloos! Põnevad tegevused tervele perele! Peebu talu loomad, ponisõit, batuut.
DJ Heiko Merikan ja Kukerpillid, õhtujuht Toomas Nõmmiste. Tuletrupp Flaamos. Üritus on tasuta.


28. septembril 20.00 tähistab Saka Rahvamaja 85. sünnipäeva. Peotuju loovad Karl ja Carl Philip Madis. Lisainfo: Renna Nõmmiste 53 011031.

Kultuurisündmused kogus kokku Lea Rand

Mina ja kuulsus



Kindlasti on paljud teist teinud üritustel või kohtumistel fotosid tuntud inimestega.
Nüüd on paras aeg need fotod üles otsida ja ilmarahvale vaatamiseks välja panna.

Ootame viimase kahe aasta jooksul Toila vallas toimunud sündmustel tehtud fotosid, kus peal on koos teiega mõni tuntud inimene. Hea oleks, kui fotole on lisatud ka jäädvustamise aeg ja koht (sündmus, kus foto on tehtud). 

Fotosid võib saata kuni 1. oktoobrini elektrooniliselt aadressile lea.rand65@gmail.com või tuua paberkandjal Toila raamatukogusse. Kõik originaalfotod tagastatakse peale skaneerimist omanikele.

Fotodest koostatakse rändnäitus, mida eksponeeritakse kuni aasta lõpuni Toila valla kultuuriasutustes.


TVL

Märka ja tunnusta!



Tunda tänu, aga seda mitte väljendada, on nagu pakkida sisse kingitus ja see siis endale hoida.
    William Arthur Ward (Ameerika kirjanik)
Toila Vallavolikogu määrusega 25. juuni 2019 nr 61 kinnitati Toila valla aunimetuste andmise kord.

Toila valla tunnustusavalduste liigid on:


1) valla aukodaniku nimetus
Toila valla aukodaniku nimetus antakse füüsilisele isikule erilise austusavaldusena Toila vallale silmapaistvate ja pikaajaliste teenete eest.
Aukodaniku nimetusega kaasneb aukodaniku auraha, mille esiküljel on kujutatud Toila valla vapi kujutis ja kiri: “Aukodanik”, rahaline preemia 2500 euro ja aukodanikuks valimise tunnistus (raamituna).
Ettepanekuid aukodaniku nimetuse omistamise kohta võib esitada vallavanem, vallasekretär,
vallavalitsuse liige, vallavolikogu esimees, vallavolikogu liige, vallavolikogu komisjon, organisatsioonid, mittetulundusühingud, seltsingud, äriühingud hiljemalt iga aasta 15. septembriks.
Ettepanek aukodaniku nimetuse andmiseks esitatakse kirjalikult Toila Vallavolikogu kantseleile ja see peab sisaldama aukodaniku kandidaadiks esitatava isiku nime, sünniaega, elukohta, elukutset või ametit, töö- või teenistuskohta ja teenete kirjeldust.

Vallavolikogu poolt moodustatud 7-liikmeline komisjon teeb tähtaegselt laekunud ettepanekute osas kokkuvõtte ja esitab vallavolikogule kinnitamiseks enim toetust saanud kandidaadi nime. Põhjendatud juhul võib jätta valla aukodaniku nimetuse välja andmata.
Aukodaniku nimetus omistatakse vallavolikogu otsusega. Otsuse vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälte enamus.
Komisjoni liikmed kinnitab vallavolikogu, ametis oleva vallavanema esildusel. Komisjoni koosseisu kuuluvad endised Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme vallavanemad ja ametis olev Toila vallavanem, kes juhib komisjoni tööd. Komisjoni koosseisu ei saa kuuluda endine vallavanem, kes on vallavolikogu liige. Komisjoni koosolekuid võib pidada ka e-posti teel.
Aukodaniku nimetus antakse üldjuhul maksimaalselt ühele inimesele aastas.
Aukodaniku nimetus antakse vallavolikogu esimehe ja vallavanema poolt üle valla aastapäeva kontsert-aktusel. Kõikidele aukodanike nominentidele antakse tunnustamise tänukiri.

2) valla aasta tegu
Toila valla aasta tegu on vallapoolne tunnustus ühele füüsilisele ja/või juriidilisele isikule möödunud aastal tehtud silmapaistva teo või tegude eest, millega kandidaat on kaasa aidanud valla arengule.
Ettepanekuid aasta teo nimetuse omistamise kohta võib esitada vallavalitsusele igaüks hiljemalt iga aasta 15. septembriks koos kandidaadi nime ning teenete kirjeldusega.
Tunnustusavalduste andmise otsustab Toila Vallavalitsus.
Tunnustusavalduse andmisega kaasneb meene ja vallavanema allkirjastatud tänukiri.
Tunnustusavaldust antakse maksimaalselt üks kord aastas. Põhjendatud kandidaadi puudumisel jäetakse tunnustusavaldus andmata.

3) valla teeneteplaat
Toila valla teeneteplaat antakse füüsilisele ja/või juriidilisele isikule Toila vallale osutatud väljapaistvate teenete eest.
Teeneteplaati võib omistada ühele isikule ühel korral. Aastas omistatakse kuni kolm teeneteplaati.
Teeneteplaadi väljaandmise otsustab Toila Vallavalitsus. Põhjendamata kandidaadi puudumisel jäetakse tunnustusavaldus andmata.
Toila valla teeneteplaadi tagaküljele on graveeritud teeneteplaadi number ja Toila valla teeneteplaadi andmise aasta.

4) valla tänukiri
Toila valla tänukiri antakse füüsilistele või juriidilistele isikutele või kollektiividele, kes on toetanud valla poolt või koostöös vallaga organiseeritud üritust, tegutsenud silmapaistvalt hästi oma igapäevasel tegevusalal või muudel juhtudel.
Toila valla tänukirja andmise otsustab Toila vallavanem oma käskkirjaga.
Tänukirja üleandmise aeg ja koht valitakse vastavalt olukorrale.



Märka tublisid inimesi meie kogukonnas ning anna nendest teada!

23.05.2018 otsusega nr 37 algatas Toila Vallavolikogu Toila valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise



Üldplaneeringu eesmärgiks on Toila valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja üldiste arengusuundade määratlemine, maakasutuse ja ehitustingimuste seadmine ning täpsustamine ning seeläbi Toila vallast atraktiivse elamis- ja ettevõtluspiirkonna kujundamine.

Koostatud on planeeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõu, millega on võimalik tutvuda valla kodulehel https://toila.kovtp.ee/uldplaneering

Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta saab esitada ettepanekuid kuni 30. augustini 2019.

Ettepanekud palun esitada kirjalikult Toila vallavalitsuse e-postiaadressile:toilavv@toila.ee

Lisainformatsioon: Hannes Kohtring
planeerimisspetsialist hannes.kohtring@toila.ee tel. 3369546

Aita sisustada vabatahtlik Samueli kodu!


Kooliaasta avaaktused Toila valla koolides


Maapäev 2019


Selleks aastaks on XIII Maapäev ajalooks saanud – tehtud, nagu tavaks öelda. Mida kujutab endast see sündmus ja miks on sellest üldse vaja rääkida? Külaliikumise märksõnaks on alati olnud inimesed. Vahvad, lahked, positiivsed, toetavad ja ettevõtlikud inimesed, kes jäävad maale ka raskustele ja keerulistele olukordadele vaatamata. Külaliikumine sai hoo sisse enam-vähem kohe pärast taasiseseisvumist. Ühise katusühenduse Eesti Külaliikumine Kodukant loomise otsuseni jõuti aastal 1996 esimesel Eestimaa külade maapäeval ja ühendus asutati 1997. aastal. Ida-Virumaal on külaliikumist vedanud 1995. aastal asutatud Ida-Virumaa Külade Esindus, mille liikmete arv on algusaastatega võrreldes praeguseks tunduvalt vähenenud, aga me elame ja tegutseme veel. Järgmisel aastal jõuab Ida-Virumaa Külade Esindus (IVKE) märkimisväärse juubelini – 25 aastat asutamisest. Maapäev on külaliikumise suursündmus. 
Maapäeva ehk külade parlamendi eesmärk on koondada oma liikmed, maakondade külade esindajad, koostööpartnerid ja võimuorganid ühistesse mõttetalgutesse maaelu arendamise teemal.
Maapäev toimus 20.-21. aprillini 1996. aastal Narva-Jõesuus Ida-Virumaal. Kõigist maakondadest saabunud külaedendajad arutasid viies töörühmas, mida suudetakse omal jõul ära teha, kus oodatakse abi ja koostööd omavalitsustelt ja kus riigilt. I Maapäev tõestas sellise koostöövormi võimalikkust ja vajalikkust.
Maapäevad toimuvad iga kahe aasta tagant ja korraldajaks on igal aastal erinev maakond. Selle aasta maapäeva juhtmõte oli „Tugev küla = tugev Eesti!”. Maapäeval osales ligi 400 inimest, enamik neist maakondade delegatsioonides – iga maakonna delegatsioon oli kuni 20-liikmeline. Maapäeval kuulutatakse välja üleriigiline AASTA KÜLA. Ida-Virumaa Aasta Küla kandidaadiks esitasime sel aastal Kiikla küla Alutaguse vallast. Aasta Küla kandidaate tunnustasid mitmed asutused ja ettevõtted. Kiikla küla tunnistati esikoha auhinna vääriliseks Eesti Pagari korraldatud külakiigelugude konkursil. Aasta Küla valiti sel aastal kaheksandat korda. Varasematel aastatel on Ida-Virumaalt nominentideks olnud Lüganuse küla 2017, Pühajõe küla 2015, Kõrtsialuse küla 2013, Oonurme küla 2011, Vadi küla 2009, Laagna-Puhkova külade piirkond 2007, Krabuli küla 2005. Üleriigiline Aasta Küla tiitel ei ole meie maakonda veel jõudnud. Tähelepanu, külad – teil on juba järgmine kord võimalus tuua see suur tiitel meie maakonda.
Nüüd siis värsketest muljetest XIII Maapäevast Räpinas 26.-28.07.2019. Maapäeva korraldava maakonna külad võtavad vastu maapäevale saabuvate külade delegatsioone ja teevad neile tutvumisretke. Ida-Virumaa 20-liikmeline esindus tutvus eluoluga Rasina ja Linte külas. Rasina külas oli kaetud laud ning kohvi juues ja pirukaid-kooke süües kuulasime külavanemat, kes rääkis oma küla tegemistest ning rõõmudest ja muredest. Seejärel siirdusime külas tegutsevasse loodusõppekeskusesse, kus nägime loomade selliseid luid, mille olemasolust kellelgi meie hulgast aimugi ei olnud – seega saime teada palju huvitavat ja nägime suurel hulgal topiseid, sarvi, kihvasid. Meie teadmiste rikastamine vääris äramärkimist laupäevaõhtusel pidulikul koosviibimisel ja tõi meile auhinna.



Linte küla nimel tervitas meid MTÜ Linte Tegusad, kelle eestvedajaks on kohalik noormees. Temaga koos on ühingus neli aktiivset daami, sest ühingusse võetakse ainult aktiivseid tegutsejaid, ei aeta taga suuri numbrilisi näitajaid. Tutvusime kahe kohapealse ettevõtte tegevusega: palkmajade ehitus ja pehme mööbli valmistamine. Kummaski ettevõttes töötab 50 inimese ringis ning enamik on kohalikud ja lähiümbruse elanikud. Seejärel korraldati meile „päkapikubussiga” küla tutvustav ringreis. Nägime küla kolme mäge, motokrossirada, kus korraldatakse isade-poegade ja teisi võistlusi. Ja siis jõudsime lõunalauda. Lõunalauas rääkisime teemal „ Ettevõtlik küla ja aktiivsed noored kodukandis”. Meie aeg kulus ettevõtlikku ja tegusat noormeest kuulates kiiresti ning juba tuligi minna istutama sõpruspuid. Saime ka sellega edukalt hakkama ning seejärel vurasime oma sõiduvahenditega Räpina poole. Meie aasta küla kandidaadi esindajad läksid presidendiga kohtuma, meie seadsime ennast ööbimispaigas sisse ning valmistusime maapäeva rongkäiguks ja osalemiseks avatseremoonial. Rongkäiguga liikusime Räpina Aianduskooli juurest Räpina tuletõrjeväljakule kiriku kõrval. Kuulasime presidendi kõnet maapäevalistele, nägime Põlvamaa kaunite kodude auhindade üleandmist ja muidugi olime tunnistajaks suursündmusel – üleriigilise Aasta Küla 2019 tiitli saaja väljakuulutamisel. Hindamiskomisjon, kes oli kuu aja jooksul tutvunud kõikide kandidaatkülade tegemistega, otsustas tiitli anda Lüübnitsa külale Võrumaalt. Seejärel saime osa suurepärasest kontserdist Räpina kirikus, kus laulis Tõnis Mägi ja mängis Põlva Muusikakooli keelpilliorkester Riivo Jõgi dirigeerimisel. Kontsert oli võimas ja jättis sügava mulje kõikidele.



Teisel päeval andis Sulev Valner ülevaate haldusreformi tulemustest. Seejärel suundusid maapäevalised enda valitud teemakodadesse. Teemasid oli kokku 11 ning igaüks sai valida sellise teema, mis teda kõige rohkem puudutas. Teemakodades kirjutati üles tähtsamad mõtted maapäeva manifesti täiendamiseks ning püüti leida ühiseid tegevussuundi, mida kogukonnad saavad koos omavalitsustega maapäeva järel ellu viia. Teemakodasid juhtisid Kodukandi partnerid ja valdkondlikud eksperdid koos Kodukandi esindajatega. Maapäeva manifestiga on võimalik täpsemalt tutvuda aadressil www.kodukant.ee.
Pärast lõunat toimus heade ideede turg, kus sai tutvuda heade algatustega ja neid ise tutvustada, jagada omavahel edulugusid ja leida koostööpartnereid uute ideede elluviimiseks. Ideed olid huvitavad ja keskustelu elav. Turul oli üle 10 „kaubitsemiskoha”. Enne õhtusööki toimus maakondadevaheline orienteerumismäng. Osalesime ainukesena koguni kahe võistkonnaga. Õhtuprogramm algas viktoriiniga „Kas tunned Eestimaad?”. Tuleb välja, et ega eriti ei tunne küll.
Ootamatult oligi kätte jõudnud pühapäev. Pärast hommikusööki pidas lühikese tervituskõne maaeluminister Mart Järvik. Ja edasi vestlusjuhi Urmas Vaino oskuslikul juhtimisel „Suud puhtaks”: mida plaanib valitsuskoalitsioon oma tegevuskava kaudu teha ära maaelu arendamiseks ning kuidas ja kellega koos oma tegevusi planeeritakse? Arutelu oli huvitav, aga küsimus jäigi õhku rippuma. Plaane on kõikidel osapooltel, kuid kohati tundub luige, haugi ja vähi juhtumiga sarnane tulemus.
Seejärel anti maaeluministrile üle maapäeva manifesti täiendatud variant. Nii mitmedki maapäevalised lootsid, et manifesti uues variandis kirjutatakse natuke pikemalt ja paremini lahti sotsiaalse innovatsiooni teema täiskasvanute hariduses ja panustamine rahva tervisesse. Aga seekord läks sedasi.

Kuna muljed on värsked ja vajavad selginemist, siis meenub ehk hiljem veel mingi huvitav nüanss. Aga Ida-Virumaa Külade Esinduse (IVKE) juhatuse liikmena tahaksin kõiki Ida-Virumaa külade elanikke kutsuda üles aktiivsemalt osalema oma kodukandi tegemistes ja otsima üles oma küla vanema või IVKE juhatuse liikmed, et saada teavet külaliikumise kohta ning miks mitte olla üks osalejatest järgmistel Maapäevadel või pakkuda oma küla aasta küla nominendiks. Maapäeval osalenud delegatsiooni liikmetele aga suur tänu, et leidsite aega osaleda ja pidasite vastu need kolm väga palavat päeva.

Kaja Niinlaup
IVKE juhatuse liige












Toila valla õpilasmalev 2019


Vahemikus 11.-20. juuni 2019 toimus järjekordne Toila valla õpilasmalev. 



Sarnaselt eelmisele aastale moodustasid selle aasta malevarühma 20 malevlast (Toila valla noored vanuses 13-17) ning kolm välismaist vabatahtlikku, kes olid seekord malevasse panustamiseks kohale lennanud Hiinast, Hollandist ja Kanadast. Üheskoos tegime heakorratöid Toila valla eri paigus – värvisime Toila laululava pinke, riisusime muru Voka staadionil, ladusime puid ja värvisime kuuri Pühajõe Puhkemajas, korjasime loodusest prügi Sakal, rohisime kooli staadionit ja laste mänguväljaku ala Kohtla-Nõmmel, pinotexisime jäätmemaju Kukrusel ja Peeri külas, korrastasime parki Järve külas ja palju muud. Lisaks sisustasime ühe päeva sotsiaalset tööd tehes ning korraldasime erinevaid mänge ja vabaaja tegevusi Kohtla-Nõmme lastekodu noortele. Peale tööpäeva lõppu sisustasime aega erinevate meeskondlike tegevustega.



Toila ÕM 2019 malevlase Lene Tiinase meenutused malevast:
„Selle aasta malev oli väga lõbus ja töörohke. Ma ise küll eelmistel aastatel osalenud pole, kuid lõpus oli küll selline tunne, et tööd tehti ja nalja sai.
Eriliselt meeldisid mulle malevas toit ja seltskond, ka tööd olid enamasti täitsa vahvad. Samuti oli tore vaba aega veeta vabatahtlikega välismaalt.
Hea meelega osaleksin järgmistel aastatel uuesti, kuna maleva jooksul saab lõbusalt tööd teha, kujunevad tugevad sõprussuhted ja üldse saab sellega igavaid suvepäevi paslikult sisustada.”




Vabatahtlik Valerie Burwash (Kanada) mõtted malevast:
Minu reis Eestisse oli väga imeline! Tulin siia laagrisse vabatahtlikuks, kuna see tundus omanäoline kogemus, mida paljudel inimestel ei pruugi olla. Voka oli minu jaoks väga pisike koht, kus ei olnud palju tegevusi, kuid meeldis mulle väga sellegi poolest, ka inimesed olid sõbralikud ning tundsin end koduselt. Laagri jooksul käisime paljudes erinevates paikades ning nendest on jäänud mulle kustumatu mälestus. Kogu see kogemus pani mind mõistma, et isegi teisel pool maakera on asjad samamoodi – lapsed mängivad samu mänge, vaatavad samasuguseid sarju ja filme ning söövad sarnaseid toite. Mulle meeldis see väga. Kogu kogemus, mis ma laagris omandasin, sundis mind oma mugavustsoonist välja astuma ning õppisin end seeläbi paremini võõraste inimeste seltsis väljendama. Laagrist lahkudes olin rõõmus, et saan peagi oma perekonda jälle näha, kuid samas oli äärmiselt raske maha jätta oma uusi sõpru.”



Toila vallavara ja heakorraspetsialist Signe Müür kommentaar:
Suur tänu Toila valla malevlastele ja nende juhtidele, kes oma planeeritud tööde ja malevategemiste kõrvalt tulid kohe appi ja rohisid enne võidupüha puhtaks kapten Jürgensoni ausamba ümbruse.”

Täname kõiki, kes malevas osalesid või maleva toimumisse ühel või teisel viisil panustasid.



Tekst ja fotod:
Elisabeth Purga