Monday, June 11, 2018

KOERTE JA KASSIDE MARUTAUDI VASTANE VAKTSINEERIMINE

Loomapidaja on kohustatud ennetavalt vaktsineerima oma koera ja kassi marutaudi vastu (Loomatauditõrje seadus §431 lg 2), vastasel korral võidakse loomaomanikku trahvida kuni 200 trahviühiku ulatuses (Loomatauditõrje seadus §582). 

VAKTSINEERIMINE TOIMUB  LAUPÄEVAL 21.07.2018.a.:
09.00 – 10.30 TOILA vallamaja juures 
11.00 – 12.00 VOKA kaupluse juures 
12.30 – 13.00 KONJU vana kaupluse juures 

LOOMAOMANIKE SOOVIL KOMPLEKSVAKTSIINID: 
• KOERTELE – koertekatk, viiruslik hepatiit, parvoviroos, kennelköha, marutaud • KASSIDELE – panleucopenia, calicivirus, rinotraheiit, marutaud 

HINNAD: 
TASU IGA LOOMA KOHTA – 2€ TRANSPORT — TASUVAD KÕIK LOOMAOMANIKUD  
VAKTSINEERIMINE MARUTAUDI VASTU KOMPLEKSVAKTSIINID – 20€ KODUVISIIT TASULINE – 12€ 
 Vaktsineerimistunnistus – 2€ Puugi-kirbu-ussirohud olenevalt kaalust ALATES 2€ 

INFO TELEFONIL: 50 84 450, http://marutaud.onepagefree.com/ 
LOOMAARST Hagbard RÄIS 

ВАКЦИНАЦИЯ СОБАК И КОШЕК ПРОТИВ БЕШЕНСТВА ПРОИЗВОДИТСЯ СУББОТУ 21ГО ИЮЛЯ 2018 ГОДА. 

Вакцинацию животных обязаны делать все владельцы животных (Loomatauditõrje seadus §431 lg 2),при не выполнении штраф до 200 дневных окладов (Loomatauditõrje seadus §582), (закон по борьбе с эпидемиями животных §582) 

Вакцинация производится: 
• 09.00 – 10.30 ТОЙЛА у здания волостного управления 
• 11.00 – 12.00 ВОКА у магазина 
• 12.30 – 13.00 КОНЬЮ у старого магазина 

ПРИ ЖЕЛАНИИ ХОЗЯЕВ ПРОИЗВОДЯТСЯ КОМПЛЕКСНЫЕ ВАКЦИНАЦИИ: 
• Собакам– чума, вирусныи гепатит, парвовироз, вирусный кашель, лептоспироз, бешенство. 
• Кошкам – калицивироз (чума), панлеукопения,вирусный ринотрахеит,бешенство. 

Цены: ОПЛАТА ЗА КАЖДОГО ЖИВОТНОГО – 2€ (за транспорт - плотят все) ВАКЦИНАЦИЯ ПРОТИВ БЕШЕНСТВА КОМПЛЕКСНАЯ ВАКЦИНАЦИЯ – 20€ ДОМАШНИЙ ВИЗИТ – 12€ Вакцинационное удостоверение – 2€ Препараты против глистов и блох начиная с 2€ 

ДОПОЛНИТЕЛЬНАЯ ИНФОРМАЦИЯ ПО ТЕЛЕФОНУ 508 4450, или http://marutaud.onepagefree.com/ Ветеринарный врач HAGBARD RÄIS.

Friday, June 1, 2018

Juuni



Aasta on juba peaaegu poole peale saanud, talv ja kevad läinud lennates ja lasteaedades ning koolides on käes pereheitmise aeg. 
Sellist „medalisadu” nagu Toila Gümnaasiumis tänavu on, pole mitmel aastal olnud ja tublidest noortest on ainult rõõmu.

Loodan, et noored on leidnud oma tee, mida mööda minema hakata, et kusagil pilvepiiril särab nende jaoks täheke, mille poole püüda ja unistustest ei tohiks noortel inimestel ju ometi puudu tulla. Seiklusterohket rännakut oma tähe poole! Ühte asja tahaks teile, head koolilõpetajad, küll südamele panna – ärge kartke riskida. Vahel võib riskide võtmine lõppeda küll ebaõnnega, kuid igast ebaõnnestumisest saab võtta õppust järgmiste õnnestumiste jaoks. Keegi on öelnud, et vagurad pärivad maailma, ülejäänutest saavad tähed. Usun, et igaühest võib saada täht. Valik on teie!

Käes on jaanikuu – kõige lühemate ööde kuu. Vaevu jõuab päike mere taha vajuda, kui juba uus päev idakaarest tõuseb. Jaanipäev on meie rahvakalendris ja ajaarvamises tähtsal kohal. Eks öelda ju naljatamisi, et elame jõulust jaani ja jaanist jõulu. Jõuludeni on õnneks veel mõned kuud aega, aga jaanipäev koos jaanilõkke ja kõige sinna juurde kuuluvaga kohe-kohe ukse ees. Kuna tänavu on olnud väga soe ja kuiv maikuu, siis olgem tuld tehes väga ettevaatlikud ja hoolsad, et jaanitulest suuremat pahandust ei tekiks.

Juunikuusse jääb ka teine meie rahva jaoks oluline päev – Võidupüha. Sel päeval mõtleme ehk korraks rohkem neile, tänu kellele oleme saavutanud vabaduse ja ka sellele, kas me seda alati hinnata oskame.

Soovin kõigile valla lehe lugejatele ilusat suve! 
Eks see ilu on igaühe jaoks erinev – nii et võtke algavast suvest just see, mis on teie jaoks ilus ja meeldejätmist väärt. Koguge emotsioone ja rõõmsaid hetki, salvestage need mällu või fotodele või moosipurki, et siis sügisel, kui suur hall peale tuleb, oleks neid hea meenutada.

P.S. Juulikuus Toila valla lehte ei ilmu. Loodetavasti kohtume augustis.

Päikest kõigile!
Lea Rand

Tantsulaager Voka Rahvamajas tuleb taas!


Toila Vallavolikogu teated


Maikuu volikogus olid arutusel järgmised küsimused:

1. Kohtla-Nõmme lasteaias lastevanemate poolt kaetava osa määra kehtestamine. Toila Vallavolikogu otsustas alates 01. septembrist 2018 kehtestada Kohtla-Nõmme lasteaias lastevanemate poolt kaetava osa määraks ühe lapse kohta kuus 20 eurot ja alates 01. aprillist 2019 Kohtla-Nõmme lasteaias lastevanemate poolt kaetava osa määraks ühe lapse kohta kuus 5% Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast.
Lastevanemate poolt kaetava osa maksmise korra kehtestab vallavalitsus.
Vastuvõetud määrusega tunnistati kehtetuks Kohtla-Nõmme Vallavolikogu 26.11.2014.a. määrus nr 10 „Koolieelse lasteasutuse kulude lapsevanema kaetava osa määr ja tasumise kord”.
Uus määrus jõustub 1. septembril 2018.a.

2. Otsustati anda vallavalitsusele luba hanke „Toila valla tänavavalgustuse hooldustööd 2018-2020” korraldamiseks ning hankelepingu sõlmimiseks. 

3. Otsustati anda Rauz OÜ-le luba Suuretamme kinnistu (pindala 11.16 ha, maa sihtotstarve maatulundusmaa) Voka külas Toila vallas omandamiseks. 

4. Otsustati algatada Toila valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Otsusega on võimalik tutvuda Toila valla kodulehel http://toila.kovtp.ee/ ja tööpäevadel Toila Vallavalitsuses (aadress: Pikk tn 13a, Toila alevik, Toila vald, 41702, Ida-Virumaa). 

5. Otsustati nõustuda Kohtla-Nõmme valla poolt SA-le Eesti Kaevandusmuuseum antud laenu summas 30 000 eurot ja intresside tagasimakse ajatamisega järgmiselt: tagasimakse (laen ja intress) alates 25.05.2019 kuni 25.09.2019 ja 25.05.2020 kuni 25.09.2020. ja loobuda tähtajaks tagastamata laenusummalt (laen ja intress) kogunenud viivise nõudest summas 10 956 eurot ning mitte arvestada edaspidi viivist kuni laenusumma (laen ja intress) tagastamiseni. 

6. Otsustati võõrandada otsustuskorras ja tasuta enne 2003. aasta 1. jaanuari rajatud omandiõigust tõendavate dokumentideta kasutuses olevate garaažide ühiseks majandamiseks asutatud mittetulundusühingule Kohtla-Nõmme Garaažid järgmised Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosadesse kantud Toila vallale kuuluvad kinnisasjad: kinnistu nr 6406550 (asukoht: Ida-Viru maakond, Toila vald vald, Kohtla-Nõmme alev, Kaevurite põik 6); kinnistu nr 6876550 (asukoht: Ida-Viru maakond, Toila vald vald, Kohtla-Nõmme alev, Jaama tn 78); kinnistu nr 6960650 (asukoht: Ida-Viru maakond, Toila vald, Kohtla-Nõmme alev, Jaama tn 76); kinnistu nr 6373650 (asukoht: Ida-Viru maakond, Toila vald, Kohtla-Nõmme alev, Sauna tn 1). Volitati vallavanemat allkirjastama vallavara tasuta võõrandamise ja asjaõiguslepingud. Lepingu notariaalse tõestamise kulud ja riigilõiv jäävad vallavara omandaja kanda. 

7. Anti Toila vallavalitsusele luba võõrandada Toila vallale kuuluvad 250 aktsiaseltsi Uikala Prügila aktsiat.

Kõikide Toila Vallavolikogu istungite materjalidega on võimalik tutvuda Toila valla kodulehel http://toila.kovtp.ee



Avatud rendikonkurss hoone rendile andmiseks


Toila Vallavalitsus kuulutab välja avatud rendikonkurssi Toila alevikus Mere pst 21 asuva hoone (endine Sadamakõrts) rendile andmiseks järgnevaks 10. aastaks, vt vallavalitsuse korraldus 22.05.2018 nr 149.

Mere pst 21 hoone (ehitise alune pind 262m2) antakse rendile aastaringselt toitlustus- ja meelelahutusteenuse pakkumiseks.

Rohkem infot rendikonkursi kohta Toila valla kodulehelt http://toila.kovtp.ee
Täiendav info ja hoone plaanid valla arendusnõunikult Mehis Luusilt telefon +372 520 9403, e-post mehis.luus@toila.ee




Valaste joa trepistiku ja matka-õpperaja rajamine


11. juunist 2018 alustatakse töid Valaste joa trepistiku ja matka-õpperaja rajamiseks Valastel. Töid teostab Nordpont OÜ ning omanikujärelvalve teenust osutab Eastconsult OÜ, Toila valla poolt on projektijuhiks arendusnõunik Mehis Luus. Projektimeeskonda kuuluvad lisaks vallavanem Eve East, abivallavanem Urmas Aunap, heakorraspetsialist Margit Juuse, Keskkonnaameti looduskasutuse spetsialist Janar Aleksandrov.


Tööde ajaplaan
Juuni
  • Ettevalmistustööd, ehitusplatsi mobilisatsioon, ajutiste liikluskorraldusvahendite paigaldamine
  • Läänepoolse parkimisplatsi olemasoleva täitepinnase väljakaeve, parkla kruusa-aluste ehitamine
  • Terastrepp nr 1 vundamentide ehitamine
Juuli
  • Terastrepp nr 1 montaaž
  • Terastrepp nr 1 vundamentide ehitamine
August
  • Laudraja, vaateplatvormide ja puit-treppide ehitamine
  • Idapoolse matkaraja ettevalmistustööd, parkla sulgemine, ehitusplatsi mobilisatsioon
  • Trepitorn nr 1 vundamendi aluse ettevalmistamine ja ehitamine
  • Trepitorn nr 1, nr 2, terastrepp nr 2 ja terastrepp nr 3 montaaž
  • Olemasoleva vaateplatvormi lammutamine ja utiliseerimine
September
  • Laudraja, vaateplatvormide ja puit-treppide ehitamine
  • Olemasoleva vaateplatvormi lammutamine ja utiliseerimine
  • Purde ehitamine laudrajale
  • Välimööbli paigaldus
Oluline on teada, et ligipääs Valaste joale on ehitusperioodil oluliselt piiratud, teatud perioodil täiesti välistatud. Objekti täielik valmimine on kavandatud oktoobrikuusse ning nö uue lahendusega on likvideeritud kõik olemasolevad amortiseerunud vaateplatvormid ning tagatud erinevate trepitornide ja trepistikuga ligipääs pankranniku alla kuni mereni, kust suundab matkarada pikki panga alust metsa läänesuunal ca 1 km. Valaste juga saab pärast projekti olema hästi vaadeldav erinevatest asukohtadest ning matkaraja erinevatele lõikudele paigaldatakse infotahvlid, mis tutvustavad klindiplatood.

Projekti rahastab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus läbi Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi. Projekti kogumaksumus on 388 080.00 eurot, millest 85% moodustavad Euroopa Liidu vahendid.

Mehis Luus

Toila vallavalitsuse arendusnõunik

Sotsiaaltööspetsialistide vastuvõtuajad:


Toilas:
Igal esmaspäeval 8.00-16.00

Vokas:
Iga kuu esimesel ja teisel kolmapäeval 8.00-12.00 (muul ajal kokkuleppel)


Kohtla teenuskeskuses (Järve küla 2-10)
Iga kuu teisel ja kolmandal neljapäeval 9.00-15.00 (muul ajal kokkuleppel)

Kohtla-Nõmme teenuskeskuses (Kooli 6, Kohtla-Nõmme)
Iga kuu teisel ja kolmandal teisipäeval 9.00-15.00 (muul ajal kokkuleppel)

Lisainfo telefonidel 336 9501; 53419885; 53009469

KULTUURISUVI 2018


Vali siit suvesündmuste nimekirjast välja just Sulle ja Sinu perele sobivad ja pane juba varakult kalendrisse kirja!

JUUNI
16-17.06 Voka Muru petankiturniir Voka staadionil
17.06 Perepäev Vello Vaheriga Saka rahvamajas
22.06 19.00 Jaanipäev Toila SPA kõrval Föhrenhofi väljal ansambliga PS Troika
22.06 Jaanipäev Järve külas
23.06 Jaanipäev Sakal ansambliga Detail
23.06 18.00 Jaanipäev Kohtla-Nõmmel ansambliga Ivetta Trio
24.06 Maido Keskküla nimeline jooks Saka küla pargis
29.06 19.00 Kihnu Virve kontsert Saka rahvamajas/7 linna muusikafestival

JUULI
4.07 19.00 Margus Vaher ja Paul Neitsov Urmas Alenderi kavaga Toila Valgevillas/7 linna muusikafestival
6-8.07 Mägede Hääl Kohtla-Nõmmel
8.07 Irina Vassiljeva nimeline jooks Toila SPA kõrval
8.07 17.00 Mari Jürjensi soolokontsert Kukruse Polaarmõisas/7 linna muusikafestival
10.07 19.00 Hedvig Hansoni duo kontsert Saka mõisas/7 linna muusikafestival
11.-22.07 Teatrietendused Kukruse Polaarmõisas „Ristumine peateega“. Kohtade arv piiratud!
Etendust mängitakse Kukrusel ainult ühel aastal!
11.07 19.00 Lauri Liiv ja Jakko Maltis kontserdiga ABBA Eesti Kaevandusmuuseumis/7 linna muusikafestival
12.07 19.00 Kaire Vilgats ja Jakko Maltis Adele laulude kavaga Toila SPA restoranis Mio Mare/7 linna muusikafestival
13.07 20.00 Toila sadama POP&FUNK – La La Ladies ja James Werts World Project/7 linna muusikafestival
15.07 12.00 Lotte pannkoogihommik Toila pargi kohvikus. Lotte Gerli Padar
20.07 19.00 Suveõhtu staarid Toila laululaval – Karl-Erik Taukar, Shanon & Smilers

AUGUST
1.08 20.00 Eesti-Taani kitarriduo „Thief On The Roof“ kontsert Kohtla-Nõmmel
15.08 PurFesti avakontsert duolt Malva & Priks Kohtla-Nõmmel
18.08 Taasiseseisvumispäeva tähistamine Kohtla-Nõmmel, esinevad Ingela ja Keith
20.08 Oru pargi promenaad. 13.00-18.00 põnevad tegevused Oru pargis kogu perele. 18.00 kontsert – peaesinejad Ott Lepland ja Ines.
20.08 Ib Lampi nimeline korvpalliturniir Voka spordihoone kõrval
25.08 Meri, muusika ja muinastuled Toila sadamas
Esinevad Audru Jõelaevanduse punt, ansambel "MUIDUGI vol 2" ja retrodisko DJ Hart & DJ Visu

Täpsemat infot algusaegade, piletite ja muu sündmustega seonduva kohta saab Toila valla Faceeboki lehelt, ajalehe Põhjarannik kultuuriküljelt ja suve jooksul teadetetahvlitelt.

PS! Elamusi lisandub veel! Korraldajad jätavad endale õiguse vajadusel teha kultuurikavas muudatusi.



KONGO pakub Toila rannas katust. Kas 90ndad on tagasi?


Kaugeltki mitte! KONGO Kokteilikas üllatab sel hooajal ja pakub oma klientidele just seda, mida puhkajad mererannas hädasti vajavad – katust ja tuulevaikust. 
Loomulikult ka pööraselt häid mojitosid ja grilli pealt head ja paremat.



Kes sel kevadel juba Toila randa jõudnud, küllap on need märganud, et KONGO Kokteilika ümber käib vilgas ehitustegevus.
Meilt on küsitud, miks me sellise tuuletõkkeseina ehitanud oleme. Meie küsime vastu, mis mõnu on rannas olemisest, kui tuul segab? Suur osa mõnust ja vaatest läheb kaduma, kui istud kinnises ruumis kivimüüri taga, kus pole mingit vaadet. Sellepärast meil ongi klaassein, peakohal purikatus ja ninasõõrmetes värske merelõhn.

Millised uudised sel aastal rannas veel ees ootavad?
Ühe uuendusena töötab sellest aastast Toila rannas KONGO Grill, mis pakub grillburgereid, kanawrape ja šašlõkki, nii et lisaks mõnusatele kokteilidele saab lisaks ka kõhu täis!

Kunstihuvilisi rõõmustavad noore kunstniku T.P. maalid, mis jäävad seintele terveks hooajaks. Sellest tahame teha toreda traditsiooni järgnevateks aastateks.
Kõik, kes tahavad oma kunsti teistega jagada ja seda järgmisel suvel kokteilibaari seintel eksponeerida ning miks mitte ka müüa, võtke meiega julgelt ühendust!

Keith Prits





Lõpuaktused Toila valla koolides


Meeldejääv kogemus kogu eluks



Toila Gümnaasiumi õpilased käisid 30. aprillil Vikerraadios saates “Miniturniir”. Sinna sõites oli päris ärev tunne, et kas ikka tead midagi või ei tea üldse.
Raadiomaja keskkonnast õhkus positiivsust, inimesed olid seal rõõmsameelsed ja sõbralikud. Kokku lindistasime 4 saadet 2 tunni vältel. Esimeste saadetega läks meil väga hästi, vaid viimases saates ei teeninud me ühelt küsimuselt punkte, mistõttu jäime me üldarvestuses teiseks nii, et punktivahe võitja tiimiga oli ainult üks punkt. Peale saadete salvestamist filmisime ka reklaamiklippi, milles kutsusime lapsi ja noori üles kuulama “Miniturniiri” saateid ja vastama suure ringi küsimusele. Juhendaja Ib Lamp oli meiega rahul, kahju ainult, et me järgmisel aastal “Miniturniiris” osaleda ei saa, kuna seal osalevad 5.-7. klassi õpilased.
Kogu see saadete salvestus oli väga põnev kogemus ja jääb meile eluks ajaks meelde.

Anett Marie Astok, Lene Tiinas, Marleen Palts, Leenu Männi, Rando Dehterev

Tuult tiibadesse tänavustele lõpetajatele!


Kohtla-Nõmme Kooli 9. klassi lõpetavad Maksim-Aleksandr Antonov, Grete Aul, Irja Illopmägi, Anre Koddo, Hanna-Liisa Ojamäe, Regina Poom, Merike Saar.
Klassijuhataja Imbi Tito.


Toila Gümnaasiumi 9. klassi lõpetavad Ergo Aia, Elisabeth Eilart, Lisanne-Liis Kaiva, Keili Karu, Mehis Kimsto, Alex Kudrin, Erki Luik, Maris Murd, Jannes Niine, Iiris Palmi, Laura Põllumäe, Arvo Pärt, Karina Tolli, Teet Andreas Salvan, Silvia Seli, Mathias Sinimäe, Albert Smirnov, Anita Sokolova, Maria-Helene Sternhof, Anita Šestilovskaja, Olari Taela, Priit Teelahk, Lauri Tokman, Kelly Vuks.
Klassijuhataja Gerli Paumets.


Toila Gümnaasiumi 12. klassi lõpetavad Martin Budanov, Anton Detotšenko, Evely East, Kristina Gukk, Kätlin Kuusemäe, Kirsika Liiva, Kelli Lindeburg, Meriliis Merirand, Lilian Männi, Kristina Oja, Beatrice Peetsalu, Kelly Peetsalu, Alo Pungas, Rudolf Aleksander Rooden, Robert Johannes Sarap, Eliise Tamme, Aadi Tepper, Aleksandr Vinogradov.
Klassijuhataja Anne Aia.


Kuldmedaliga lõpetavad Toila Gümnaasiumi Kirsika Liiva, Kristina Oja, Aadi Tepper ja
hõbemedali saab Beatrice Peetsalu.

Palju õnne!







Malevasuvi on algamas!


Malevasse kandideerimine ja töövestlused on nüüdseks seljataga ning meil on suur hea meel avalikustada selle aastase maleva 20 liikmelisse gruppi kuuluvad noored:

Pipi-Triinu Nõmmiste, Liis Teppe, Aleksandra Šarko, Marit-Jenna Seppar, Hanna-Liisa Kiil, Erlend Vaino, Ergo Luik, Mats Peetsalu, Reimo Lõhmus, Kristjan Gukk, Liis Mariin Rooden, Paula Sternhof, Mikk Põllumäe, Carmelyta Soone, Käthryn Parve, Helen-Kärt Käbin, Marielle Kurs, Hanna-Liisa Ojamäe, Kaisa Teedla, Aveliis Kase.

Aitäh kõikidele kandideerijatele ning palju õnne neile, kes valituks osutusid. Kohtume malevas!

„Noored ja otsustajad“ 2018


11. mail kohtusid Voka rahvamajas noored ja otsustajad, eesmärgiga üheskoos kaardistada ning leida lahendusi noorte murekohtadele. Ürituse eestvedajaks oli Toila valla noorteaktiiv, kes loodetavasti hakkab peagi noortevolikogu nime kandma. Päeva jooksul toimus kolm paneeldiskussiooni, mille fookusteemad Toila valla noored ise eelnevalt internetipõhises küsitluses välja käisid. Teemadeks olid haridus, vabaaja veetmise võimalused, majandusküsimused ning noorte hääl uues vallas. Igas paneelis osalesid oma ala spetsialistid ning noorte esindajad, peale paneeli lõppu oli kõigil saalis viibijatel võimalus oma küsimus üles tõstatada.


Foto: Kaisa Markus
Sisukate vestluste tulemusel jõuti lahata nii olemasolevaid probleeme kui käidi välja ka uusi mõtteid ja lahenduskäike. Haridusteemade üle arutledes jäi enim kõlama korralike ja uudsete õppevahendite puudumine ning mitteformaalse õppe tunnustamise puudulikkus. Jõuti järeldusele, et koolikeskkond peab olema avatud ja usaldusväärne ning õpilase ja õpetaja vahel peaks olema võrdne, teineteisest lugupidav suhtlemine, samuti võiks koolis eksisteeida vähem hierarhiat. Suuri muudatusi tuleks teha koolisüsteemi sisulises pooles ehk uuendada õppesüsteemi, mis on selgelt vananenud ning õpilasi ja nende erinevusi mittetoetav. 
Kui jutt liikus üle vabaaja veetmise võimalustele ning majanduslikele küsimustele, tuli koheselt välja tõetera, et Toila vallas on huviringe ja võimalusi vaba aja sisustamiseks küllaga, kuid paljudel noortel jääb nende kasutamine transpordi taha. Vallasisene transport on hetkel suur murekoht ning vajaduste kaardistamiseks oleks tarvis korraldada eraldi kokkusaamine, kus on noorte arvamus väga oodatud. Selle üle, kuidas noorte arvamus meie vallas äärmiselt teretulnud on, jõudsime pikemalt arutleda viimase teemani jõudes ehk „Noorte hääl uues vallas“. 
Toila valla koostöövalmidus sai kiita ka kohal olnud Eesti Noorsootöö Liidu esindajatelt, kes on koos töötanud pea kõigi Eesti omavalitsustega ning nende sõnul pole selline lahke vastuvõtt noorte arvamuse suhtes kahjuks üldsegi mitte tavaline. Noored aga võiksid ise seda õnne rohkem ära kasutada ning oma häält kuuldavamaks teha. Eks omavahel ole ju kombeks nuriseda küll, kuid ainuüksi sellega maailma ei muuda. Kui viga näed laita, seal mine ja aita – ning selleks on noortevolikogu ideaalne võimalus! Antud paneelis puudutati ka põgusalt Ida-Virumaa ning Toila valla mainet ning üheskoos jõuti arusaamani, et mõlema maine on meie endi ehk siinsete elanike enda teha ning kui meie oma kodupaika/kodumaakonda negatiivselt ei suhtu, et tee seda ka suure tõenäosusega teised.

Kindlasti ei jäänud taoline kohtumine viimaseks, vaid see oli alles algus. Soovime siinkohal tänada kõiki paneliste, kes antud üritusse lahkesti nõus panustama olid: Eve East, Kerda Eiert, Liivi Kingu, Moonika Mägipõld, Tiit Salvan, Maria-Helene Sternhof, Hanna-Liisa Ojamäe, Teet Andreas Salvan, Peeter Sööt, Andrus Lehismets, Urmas Aunap, Pipi Triinu Nõmmiste, Lea Rand, Heiki Viisimaa, Kristina Gukk, Merike Ester Kütt, Carmelyta Soone.
Vestlusi ja kogu sündmust modereeris Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees Roger Tibar.


Elisabeth Purga

Ida-Viru keskregiooni noored said tunnustust!


Ida-Viru keskregioon, kuhu kuuluvad Toila vald, Kohtla-Järve linn ja Jõhvi vald, osaleb KOV koostöögruppide tegevussuunas, mille eesmärk on laiendada noorsootöös osalemise võimalusi ja suurendada noorte kaasatust noorsootöösse piirkondlikul tasandil. Tegevuste elluviimist toetab riiklikest ja Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest Eesti Noorsootöö Keskus.

Programmi raames tunnustati Ida-Viru keskregiooni ettevõtlikke noori, mille eesmärgiks on tutvustada ja esile tõsta noorsootöösse panustanud ning valdkonda edendanud noori ning silmapaistvamaid ja olulisemaid algatusi, millel on oluline mõju antud piirkonnale. Kandidaate võisid esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud (sh noored ise, lapsevanemad, organisatsioonid, koolid, kohalikud omavalitsused jne).

Toila abivallavanem Kerda Eiert ja Aasta tegija 2018 Maria Helene Sternhof
Tunnustamisele esitati kolmes vanusegrupis (vanuses 7-12, 13-17, 18-26) ning kaheksas erinevas kategoorias kokku üle 70ne kandidaadi. Pidulik vastuvõtt, kuhu olid kutsutud kõik konkursile esitatud noored koos kaaslasega, toimus 10. mail Kohtla-Järve Kultuurikeskuses. Toila vallast oli nominente erinevatesse kategooriatesse ja vanusegrupidesse kokku 12: Elise Jalonen, Anu-Liis Porman, Maria-Helene Sternhof, Pipi Triinu Nõmmiste, Mikk Marten Mikita, Marit-Jenna Seppar, Laura Viiol, Teet Andreas Salvan, Priit Teelahk, Kristina Gukk, Diana Dolganova, Carmelyta Soone.

Toila valla noortest pälvisid tunnustuse:
Aasta Kodanikujulgus 2018
ELISE JALONEN
Elise on aktiivne koolielu korraldaja, teinud silmapaistvaid tegusid ja andnud suure panuse Ida-Virumaa noortekogusse, propageerinud tervet meie maakonda SeiklusmaaTV ja Ida-Viru turismiklastri kaudu. Ta on väga tugev meeskonna liige, oskab hästi oma mõtteid ja ideid kokku panna, toetab teisi ja muretseb selle eest, mille eest ta vastutab. Tähtsamate kooliürituste planeerimisel on ta tihti kaastegev, näiteks aastalõpuball, komöödiaõhtu, lõpukell, aktused jms. Seejuures on oluline välja tuua, et tema jaoks on oluline täpsus, kokkulepped, ta analüüsib oma samme ja teeb pärast ürituse toimumist järeldusi ja ettepanekuid.
Aasta hea idee 2018
ANU-LIIS PORMAN
Anu-Liis paistab teiste omavanuste noorte seast silma oma julguse, pealehakkamise ning ühe geniaalse ideega – viia koolis läbi koolikiusamist ennetavad loengud. Noor tütarlaps leidis, et haridussüsteemis tegeletakse koolikiusamisega liiga vähe või siis liiga hilja ning selle asemel, et pealt vaadata, kuidas koolis noored õpilased üksteist norivad ja togivad, otsustas ta oma panuse anda. Ta viib koolis läbi töötoa/loengu, kus räägib oma kiusamiskogemustest esimese kooliastme õpilastele, kuna tihti saab koolikiusamine alguse just sellest kooliastmest.
Aasta tegija 2018
MARIA-HELENE STERNHOF
Maria-Helene on ääretult tegus noor, kelle silmades on pidevalt sära ning kellest pakatab ülevoolavat energiat. Oma vanuse kohta on ta vägagi küps ning tema arvamused ja väljaütlemised on alati kaalutletud. Samuti on ta äärmiselt aus, nii teiste kui ka näiteks enda võimete hindamise suhtes. Ta võtab peaaegu, et kõikidest noortekeskuses pakutavatest tegevustest aktiivselt osa ning veab ka mitmeid tegevusi ise eest. Ta on aasta „tegija“, kuna nii palju ja niivõrd suuremahulisi tegevusi jõuab ette võtta vaid tõeline tegija!
Eripreemia
PIPI TRIINU NÕMMISTE
8. klassis õppiv Pipi Triinu saavutas 3. jaanuaril Hollandis Veldhovenis toimunud line-tantsu maailmameistrivõitslustel teen-newcomer`i esikoha. Ta osales seal esmakordselt. Osalejaid oli kokku üheksa. Eelnevalt võttis ta osa Balti ja Leedu meistrivõistlustest ning Tšehhi lahtistest meistrivõistlustest, kus kõigil kolmel võistlusel saavutas ta 2. koha. Ta on line- tantsu tantsunud 7-8 aastat. Tema juhendajateks on Katrin Rõõmus ja Pille Naur.
Täname kõiki aktiivseid ja hakkajaid noori ning samuti täname kõiki toetajaid, kes noorte tunnustamist oluliseks pidasid.

Elisabeth Purga


Wabariigi lapsed

Wabariigi lapsed - Grete ja Olav Vallimäe. Kaamera taga toimetab Valeria Getman.

Just sellist pealkirja kannab Toila raamatukogu ja Voka Avatud Noortekeskuse ühisprojekt.

Maikuu jooksul on esimese Eesti Vabariigi aegsed „lapsed” käinud fotosessioonidel noortekeskuse fotostuudios, kus kaamera taga on olnud praegused vabariigi lapsed.
Tänaseks on 20 esimese vabariigi last üles pildistatud. Suve jooksul peaksid fotod saama sorteeritud ja ilusamatest ilusamad välja valitud, et septembris jõuaksime näituse avamiseni.

Suur tänu kõigile väärikatele, kes olid nõus meie projektis osalema! Aitäh Piret Almistele ja fotoringi tüdrukutele Kaisale, Carmelitale ja Valeriale, tänu kellele fotod valmivad ja tänu ka Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingule, kes meie projekti rahaliselt toetab.


Lea Rand

Veokaarik aitab liikuma



igaühel on õigus liikumisvabadusele ja kodust 
välja saada!
OÜ Veokaarik 9 kohaline väikebuss on mugav ja kaasaegne ning valmis teenindama 8 reisijat.
Osutame teenust ka liikumispuuetega klientidele.
Väikebuss on varustatud nõuetekohase kaldteega ja võimaldab transportida kahte ratastoolis klienti. Samal ajal saab vajadusel lisaks osutada teenust viiele tavareisijale. Sõiduki invavarustus vastab Maanteeameti poolt kehtestatud nõuetele ja bussis on suur pagasiruum.
Meie ettevõtte teenused on suunatud eelkõige erivajadustega inimestele, eakatele ja teistele abivajajatele.
Meie seas on inimesi, kes tervislikel põhjustel ei saa või ei soovi kasutada muid transpordivahendeid, on eakaid, kes ei liigu enam iseseisvalt ühistranspordiga, on erivajadustega inimesed, kes vajavad liikumiseks punktist „a“ punkti „b“ natuke kõrvalist abi ja vastavaid tehnilisi lahendusi, kõikidele neile saab meie ettevõte pakkuda kõikvõimalikke tähtsaid sõite.
Tähtsate sõiduteenustena võivad olla maakonna ja maakonnavälised meditsiiniasutused, poe külastused, asjaajamised asutustes, surnuaia külastus, raamatukogu külastamine jt kohad.
Reisiteenus sisaldab kliendi abistamist bussi sisenemisel ja väljumisel ning vajadusel turvavöö kinnitamist. Eritingimused reisija (-te) sõiduteenuse osutamiseks tuleks eelnevalt kokku leppida juba tellimust tehes. Püüame vastu tulla kliendi soovidele ja neid täita.
oleme avatud ka kõikvõimalikele muudele pakkumistele.
Võimalus tellida sõiduteenust väljasõitudeks,spordiüritustele,peopaika ja tagasi jne.Meeleldi teeme koostööd eraisikutega,asutustega ja organisatsioonidega.
Teenuse hind koosneb oote tunni ja kilomeetri hinnas:0,44 senti on maakonna väline,0,80 senti on maakonna sisene km ja ootetunnihinnast 6eurot tund.
Sõiduteenuse miinimumtasu 10 eurot . Sõidud ööistel aegadel, puhkepäevadel ja riigipühadel ainult kokkuleppel.
Tellimust tehes saab marsuudi maksumusest kohest infot.
Hinnad ei sisalda käibemaksu.
Maakonnavälised ja peale kella 18-00 sõidud palume tellida vähemalt kaks päeva ette!
Id-Viru maakonna piires sõitude tellimine üks päev ette!Kiiretele tellimustele üritame võimalusel ka alati vastu tulla.Selleks võtke palun meiega ühendust! Meeldiva koostööni!
51917173


Kodud turvaliseks


Suvehooaeg on alanud ja käes on aeg, mil võiks taas mõelda nii oma suvila, kui ka kodu turvalisusele. Oleme ju suveperioodil liikuvamad ja rohkem kodust ära.
Tehnoloogia on arenenud ning enam pole vaja osta kalleid seadmeid ning seejärel maksta turvafirmadele siduvate lepingutega igakuiseid tasusid. Uuemaid automaatseid häiresüsteeme on võimalik ise lihtsalt paigaldada omamata selleks mingeid erilisi eelnevaid teadmisi.
Tänapäevased lahendused sisaldavad juba kõiki vajalikke andureid lisaks tavapärasele suitsuandurile, ühendades need omaniku telefoniga (mis on eriti oluline siis, kui peres kasvavad väiksed lapsed või on tegemist vanuritega, kelle liikumine on piiratud).
Oluline on siinjuures aru saada millised eelised on uuematel anduritel. Andurid jagunevad iseenesest kohalikeks ja ühendatuteks. Kohalikud andurid on need mis annavad alarmi ainult kohapeal. Ehk siis näiteks kui maja põleb, annab suitsuandur sellest ka alarmiga märku. Kuid see alarm ei jõua omanikuni kui ta kohapeal pole. Näiteks võib kodust kaugel olev suvila maani maha põleda ilma, et sellest keegi midagi teaks. Ükskõik palju suitsualarm sellest ka kohapeal piiksub.
Seetõttu on soovitav andurid alati oma automaatse häiresüsteemiga ühendada. Ehk kasutada süsteemiga ühendatud andureid. Selline süsteem saadab signaali inimese telefoni kas vastava mobiilirakenduse või sms-i kaudu. Lisaks anduritele saab samasse süsteemi lisada ka kaamerapildi, koduvalve ja palju muudki. Lisakasuna annavad automaatse häiresüsteemi puhul kasutusel olevad andurid märku, kui neil on mingi rike või nende patarei hakkab tühjenema.

Meedias on viimasel ajal tihti juttu olnud ka gaasi ja vingugaasi anduritest. Kuna sageli võib see informatsioon pisut segadusse ajada siis siinkohal mõningad selgitused:
Vingugaasi andur – vingugaas (CO) kujutab endast nähtamatut, lõhnatut, äärmiselt mürgist gaasi. See tekib erinevate kütuste, näiteks puidu, ahjukütuse, bensiini, maagaasi või propaani mittetäielikul põlemisel.
Majandus- ja taristuministri määrusega akt nr 87, § 45. P11 on vingugaasiandur kohustuslik alates 01.01.2018 eluruumides, kuhu on paigaldatud korstnaga ühendatud gaasiseade. Näiteks vannitoad või köögid, kus kasutatakse gaasi-veesoojendit. Määrus ei laiene eluruumidele, kus on kasutatusel ainult gaasipliit.
Gaasiandur – gaasiandureid on erinevaid: on olemas andurid, mis reageerivad vedelgaasile, (näiteks balloonigaas) ja on olemas andurid, mis reageerivad maagaasile (näiteks see, mis on gaasiboilerites kasutatav).
Lõpetuseks rõhutaks veelkord, et automaatsed häiresüsteemid ei ole keerulised ja kallid. Neid saab paigaldada osaliselt ning vastavalt vajadusele. Hiljem saab juba töötavat süsteemi alati täiendada. Samuti saab automaatse häiresüsteemi vajadusel siduda koduautomaatikaga.

Alar Avloi
wwww.zmartone.ee koduautomaatika spetsialist







Wednesday, May 2, 2018

Mai



EMA...
... on see, kes teeb üllatunud ja rõõmsa näo, kui ta lapsed talle emadepäeval kell neli hommikusöögi voodisse toovad;
... on naine, kellel näib olevat kümme paari käsi. Tal ei jää muud üle;
... ei talu mingeid tobedusi. Noh, mitte väga suurtes kogustes;
... on inimene, kes võib öelda lohutavaid mõttetusi, mis kuidagimoodi teevadki asja paremaks;
... on inimene, kes on õppinud armastama ega suuda enam kunagi sellest harjumusest vabaneda;
... on inimene, kelle sahtlid on pungil täis joonistusi, vildakaid lihavõttejänkusid, kirju, isetehtud õnnitluskaarte, savist kasse, diplomeid ja medaleid. Ja keda pole võimalik veenda ainsastki loobuma;
... on inimene, kes tõmbub näost kahvatuks, kui telefon heliseb õhtul kell 11;
... on naine, kes oskab teha kümmet asja korraga – ja ikka leida aega veel marraskil põlve musiga ravimiseks.
... võib olla ükskõik kui suur või ükskõik kui vana, kuid ta ei tunnista kunagi, et ta on üle kolmekümne.
Emal on pehmed käed ja ta lõhnab hästi.
Emale meeldivad uued kleidid, muusika, puhas maja, tema laste musid, automaatpesumasin ja issi.
Emal ei pruugi alati õigus olla, ent ta ei eksi kunagi.

Vallavalitsuse uus struktuur


Aprilli kuu ajalehes lubasin kirjutada uuest vallavalitsuse struktuurist, mis hakkas toimima 1. maist 2018.

Haldusreformi tulemusel moodustunud uues Toila vallas otsustasime, 

et teenistujate osas teeme pikema ülemineku aja ja 1. jaanuarist 

jäid teenistusse kõik inimesed, kes olid tööl endistes omavalitsustes.
 
Üleminekuperioodil hindasime vajadusi nii ametikohtade kui inimeste arvu osas. 
 
Rasked otsused on nüüdseks tehtud ning 1. maist töötab Toila Vallavalitsuses 26 inimest.

Uues Toila vallas jäävad ka edaspidi avatuks Kohtla-Nõmmel ja Järve külas asuvad teenuskeskused. Järve külas asuva teenuskeskuse asukoht muutub niipea, kui saame lahendatud tehnilised küsimused. Teenuskeskuse uueks asukohaks saab olema Järve noortekeskuse maja. Asukoha muutumise ajast teavitame.


Järve teenuskeskuses jätkab infospetsialistina Tiina Albi, keskkonnaspetsialistina Margit Juuse, noorsoo- ja lastekaitsespetsialistina Kersti Tammesaar.
Kohtla-Nõmme teenuskeskuses jätkavad tööd info- ja andmekaitsespetsialist Ülle Aul ning raamatupidaja Eha Süda. Sotsiaalala spetsialistid korraldavad vastuvõtte nii teenuskeskustes kui jõuavad abivajajateni otse.
Ka Toila vallamajas on sotsiaalvaldkonna spetsialistide vastuvõtt tagatud. Ametis jätkavad Krista Kool ja Meeri Mehide.

Valla hariduse, kultuuri, noorsootöö ja sotsiaalteemade valdkonda juhib abivallavanem Kerda Eiert.

Majanduse valdkonda juhib alates 16. aprillist abivallavanem Urmas Aunap. Abivallavanema valdkondadeks on ehituse, planeerimise, maakorralduse, keskkonna, teede, tänavavalgustuse jm teemad. Planeerimisspetsialistina jätkab Hannes Kohtring. Vallavaraspetsialistina (ka heakord) on alates 19. aprillist ametis Kristel Sammel. Struktuuri kuuluvad ka viis heakorratöötajat ja kalmistukorraldaja.

Nagu näha võib, ei ole kõik spetsialistid koondunud Toila vallamajja. Nii sotsiaal- kui majandusvaldkonna spetsialistide asukohad on Toilas ja Kohtlas ning toimuvad ka vastuvõtud Kohtla-Nõmme teenuskeskuses. Aeg näitab, kuidas töö korralduslikult on kõige mõistlikum. Igapäevast tööd korraldame vastavalt kogukonna vajadusele.

Piirkondade elanikud saavad oma küsimuste ja probleemidaga ka edaspidi kohapealsesse teeninduskeskusse pöörduda, ent helistada võib ka otse vastava valdkonna spetsialistile.

Vallasekretärina jätkab Jana Kangur ja registripidajana Lija Pojo.
Raamatupidamises jätkab pearaamatupidajana Silja Vask ja raamatupidajatena jäävad tööle Ly-Ene Onton, Eha Süda ja Kaja Konsa.
Arendusnõunikuna jätkab Mehis Luus ning IT-spetsialistina Karel Niine.

Uudsena on loodud sisekontrolöri ametikoht, mille täitmiseks korraldatakse konkurss.

Soovime kogu meeskonnaga kõigile valla inimestele parimat ning teeme koostööd meie valla elukeskkonna arendamise nimel.

Lugupidamisega
Eve East
vallavanem

Toila Vallavolikogu teated


Aprillikuu volikogus olid arutusel järgmised küsimused:

1. Kehtestati Toila vallavara valitsemise kord, mis sätestab Toila vallale vara omandamise ja Toila valla omandis oleva vara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra. Korraga on võimalik tutvuda Toila valla kodulehel.
2. Munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemine. Volikogu otsustas, et Toila vald osaleb teiste valdade ja linnade munitsipaalkoolide tegevuskulude katmises proportsionaalselt õpilaste arvuga, kes õpivad teiste valdade ja linnade munitsipaalkoolides ja kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub Toila vallas. Tegevuskulude katmisel lähtutakse kooli, kus õpilane õpib, õppekoha tegevuskulu maksumusest, mis ei või olla kõrgem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud eelarveaasta õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta.
3. Volikogu esindajate nimetamine valla koolide hoolekogudesse. Toila Vallavolikogu esindajaks Toila Gümnaasiumi hoolekogus nimetati Olesja Ojamäe ja Kohtla-Nõmme Kooli hoolekogus Tiit Salvan.

Viis Tähte käis Paides tähtede järel


15. aprillil käis Toila valla tantsukollektiiv Viis Tähte Paides Koolitantsu finaalis.
Tantsukollektiiv saab sellel aastal 10 aastaseks.

Tegutseme oma esimestest päevadest Järve Avatud Noortekeskuses ja tantsuõpetateks on peale minu ka Marika Järvepõld.
Jaanuaris toimus Kohtla-Järve Kultuurikeskuses Koolitantsu eelvoor, kus osales 2 gruppi. Vanuseastmes 6.-9. klass pääses Viis Tähte eesti tantsu kategoorias otse finaali.
Paides toimunud finaalis sai Tantsukollektiiv nominendiks!

Minu jaoks on see väga oluline just sellepärast, et see on imeline kogemus olla suurel laval, tantsida, väljendada ennast, näidata oma oskusi ja kuulata žüriid, kes on Eesti tantsumaastikul väga olulised koreograafid/tantsuõpetajad.
Tantsukollektiiv Viis Tähte tänab kõiki toetajaid, Toila valda, Eiki Reisid ja lapsevanemaid!


Ainikki Seppar 


Toila Gümnaasium hakkab kasutama Stuudiumit


Toila Gümnaasium kasutab eKooli alates 2006/2007 õppeaastast. 

Kui sinnamaani oli loomulik, et õpilased ja õpetajad kasutasid paberpäevikuid, siis aina enam digitaliseeruv maailm tõi vajaduse koolis e-päevikule üle minna. Eesti koolides on kasutusel mitmeid e-päevikuid, neist kõige levinumad on eKool ja Stuudium.

EKooli on aastate jooksul arendatud ja lisandunud on mitmeid funktsioone, kuid igapäevatöös ei ole kasutajad alati rahul. Sügisel jõudis kooli hoolekogusse õpilasomavalitsuse ettepanek, minna üle Stuudiumile. Hoolekogu arutas seda teemat mitmel koosolekul ja tegi taustauuringuid Stuudiumi kasutajate hulgas. Stuudiumi kasutajate tagasiside oli väga positiivne. Hoolekogu seisukoht oli, et kõige olulisem on e-päeviku kasutusmugavus ja funktsionaalsus just õpilaste ja õpetajate jaoks.

Mitmed koolid, kus esialgu kasutati eKooli, on tänaseks Stuudiumile üle läinud. Oleme eKooliga harjunud ja ei taha ehk esmapilgul sellele midagi ette heita, kuid lapsed, õpetajaid ja lapsevanemad, kes on mõlemat e-päevikut kasutanud, oskavad eKooli ja Stuudiumit võrrelda.

Õpilased tõid välja Stuudiumi paremad võimalused otsesuhtluseks õpetajatega, mis on kiire ja operatiiivne. Oluliseks peeti Stuudiumi TERA-kausta, mis võimaldab õpetajal üles laadida erinevaid mahukaid faile, mis on õpilastele ka hiljem lihtsalt leitavad ja kasutatavad (näiteks kordamisküsimused, reeglid, kogumikud). Lisaks toodi esile Stuudiumi kasutusmugavust nutiseadmetega ja funktsioonide rohkust. Õpilaste jaoks oli loomulikult plussiks see, et peale teatud kellaaega ei ole õpetajatel enam võimalust kodutöid lisada, samuti kiideti kontrolltööde graafikut ning puudumiste kalendersüsteemi, mis on ülevaatlikumad.

Õpetajate jaoks on Stuudiumis loogilisem aruandlussüsteem. Lihtsamaks muutub süsteemi administreerimine. Stuudiumit tõsteti esile ka infovahetuse seisukohast. Süsteem võimaldab lisaks ka ühiskasutuses olevate õppevahendite või ruumide broneerimist. Stuudiumi võimalustest võib huviline saada ka ise ülevaate https://stuudium.com/

Kool korraldas küsitluse eKooli kohta ka lastevanemate, õpetajate ja õpilaste hulgas. Kuna suurem osa meie õpilaskonnast ei ole varem teisi e-päevikuid kasutanud, siis me oma küsitluses kahte süsteemi võrrelda ei palunud. Siiski tõi see küsitlus välja mõned eKooli kitsaskohad. Mitmed eKooli funktsioonid töötavad aeglaselt ja ei ole loogiliselt üles ehitatud.
Kooli juhtkond suhtles koolidega, kus on juba eKoolilt Stuudiumile üle mindud, et jõuda selgusele ülemineku eelistes ja võimalikes probleemides, mis üleminekuga võivad kaasneda. Koolide kogemus oli ülekaalukalt positiivne. Veebruaris oli Stuudiumi esindaja kutsutud õpetajatele, õpilasomavalitsuse ja hoolekogu esindajate ette, kus ta tutvustas süsteemi võimalusi ja vastas küsimustele.

Peale kaalumist ja arutelusid otsustasime järgmisel õppeaastal eKoolilt Stuudiumile üle minna. Kuigi muutus nõuab kõigilt kasutajatelt esialgu harjumist, loodame, et üleminek toob kaasa suurenenud kasutusmugavuse, ülevaatlikkuse, parema informeerituse ja infovahetuse nii kodu ja kooli vahel kui ka koolisiseselt.

Mida tähendab see üleminek lastevanemate jaoks? Kindlasti säilib võimalus olla kursis oma lapse koolipäevaga ja loodetavasti muutub see peale harjumist isegi mugavamaks kui praegu. Kõigil kasutajatel tuleb luua uus kasutajakonto. Kool saadab augusti lõpus juhtnöörid kasutajakonto loomiseks lastevanemate ja laste olemasolevatele meiliaadressidele ja avaldab need kooli kodulehel ning Facebookis. 

Vajadusel saab konto loomisel koolist abi küsida. Toila Gümnaasiumi eKool on kõigile kasutajatele avatud augusti lõpuni ja kuni sinnamaani edastame infot endiselt eKooli kaudu.

Signe Ilmjärv
Toila Gümnaasiumi direktor





„Alles eile olin väike lasteaialaps, paitasid mind tuul ja päike - läksin suuremaks” (E.Niit)


Emale ja isale kindlasti tundub, et alles see oli, kui südame värisedes tuli jätta oma väike maimuke nutvana lasteaeda. Aastad on möödunud linnutiivul ja on jäänud vaid mõned nädalad nii koduseks saanud lasteaias sõprade seltsis. Ees on ootamas pikk ja huvitav koolitee.

Viimase aastaga on lapsed kogunud julgust, iseseisvust ja tarkust, et tulla igati toime koolieluga.
Sügisest peale on olnud laste päevad täis tegemist. KIK-i rahastusel osaleti Sagadi Loodusmaja õppeprogrammis. Koos Aljonuška lasteaia lastega peeti kadripäeva ja tähistati emakeelepäeva. Ka lapsevanemad on olnud kaasatud päevade põnevamaks muutmisel. Karli isa tutvustas lastele erinevaid pille. Miia-Marta ema juhendas lapsi munapüha kaunistuste meisterdamisel. Lapsed on saanud käia erinevates töökohtades ja tutvunud erinevate töödega nii lasteaias kui lähemas ümbruses.
Lapsed on külastanud teatrietendusi ja on ise olnud osalised etendustes.

Kollaste Nakside rühma lapsed on aktiivsed ja sportlikud. Nii mitmedki käivad lisaks lasteaia ujumis- ja jalgpallitegevustele treenerite juures korvpalli, jalgpalli või hokit harjutamas, samuti osaletakse peredega aktiivselt erinevatel spordiüritustel. Ka iseseisvat sportlike mängude juhendamist on lapsed proovinud ja sellega said nad suurepäraselt toime.

See aasta jääb ka lastele meelde kui EESTIMAA 100. Lapsed soovisid Eestile joonistada kingituseks erinevate värvidega pilte, kinkida lilli, ilusa laulu ja küpsetada 100 kooki. Lapsed soovisid, et Eestil oleks palju sõpru. Arutelus kingituste üle sooviti teha kingitus ka lindudele, et lasteaia juures oleks rohkem linde. Selleks valmistati koos peredega lindudele pesakastid. Pesakasti detailide eest täname Arvi Eegi firmat. Lasteaia lähiümbrusesse jääb 17 pesakasti, mis on kingituseks tänavuse aasta lõpetajatelt.


Päevad, mis on jäänud lõpupeoni, on kindlasti täis üllatusi ja põnevust.
Täname kõiki lapsevanemaid toetuse ja koostöö eest!

Maret Tammiksaar
Kollaste Nakside õpetaja


Terviseedendus läbi ettevõtlike tegevuste


Ettevõtliku kooli“ avatud uste nädal leidis aset 16.-23. aprillil.

Voka Lasteaed Naksitrallid kuulub ettevõtlike lasteaedade hulka ja otsus tervisenädalal uksed avada, tuli kiirelt. Kuna meie lasteaias on 5 rühma, siis otsustasime, et iga päev on ühe rühma päralt. Nädala jooksul oli võimalus osaleda erinevates lõimitud õppetegevustes.

Esmaspäeval oli Rohelistes Naksides „Tervisliku toidu“ päev. Lapsed hindasid pildi loto abil, millised toidud on tervislikud, millised mitte. Prooviti erinevaid puuvilju. Külas käisid Lotte ja Süda. Koos arutleti, millised toidud ja tegevused laste südant rõõmustavad. Mängiti ja tantsiti ning valmistati ise smuutit.
Trallide pesupäeval“ pöörati suuremat tähelepanu puhtusele. Lapsed said ise kausis veega mulistada- mänguasju pesta, pardikestega mängida. Mullitamine pakkus lastele lusti, viimaseid püüti ka kunstitegevuses pildile.
Õhtul oli veel tervisemeeskonna poolt korraldatud seiklusrada „Sügisest kevadesse“.

Punastes Naksides käisid lapsed tervishoiu töötaja juures südant kuulamas, ennast ja sõpru mõõtmas ning kaalumas. Liikumiseks ühest kohast teise kasutati erinevaid võimalusi: ronimist ja pugemist, kiiret ja aeglast liikumist. Samal ajal oli teine grupp rühmatoas ja pani kokku duploklotsidest loomi. Suurt elevust pakkus Bee-Botiga tegutsemine ja robotite programmeerimine.
Neljapäeval panid Sinised Naksid end proovile erinevates võistlusmängudes.

Nädala viimane päev oli Kollaste Nakside päralt. „Noorte treenerite“ ja liikumisõpetaja juhendamisel sai õppida lihtsamaid jooga harjutusi. Õues juhendasid koolieelikud erinevaid pallimänge, doominot ja kala püüdmist. Loodusnurgas tehti katset „Ujub või upub?“ ning peeti puhumise abil purjekate võistlusi.

Lõpetuseks ühe lapse kommentaar: „Täna oli nii lahe päev! Mulle meeldis olla õpetaja. Natuke oli ikka raske ka!"

Külli Mänd
Ettevõtlikkuse koordinaator

















Näitus Kohtla-Nõmme Koolis

Pildil on vasakult paremale Sven-Andres Niglas, Piret Niglas, Glayd Aulik (foto Imbi Tito)



5.-12. aprillil oli Kohtla-Nõmme Koolis 8. klassi loovtööna avatud meie näitus: „Õpetaja Piret Niglase sportlastee“.

Me ei tea, kui palju on veel põhikoole, kus kehalist kasvatust õpetavad Eesti Vabariigi tippsportlased, teame aga, et meie kooli õpetaja Piret Niglas on olümpialane murdmaasuusatamises 1992, 1994, 2002. Kui oli vaja valida kohustusliku loovtöö tarvis teemat, otsustasime õpetaja juubeli auks korraldada koolis näituse, et kõik saaksid tutvuda tema sportlasteega, tutvuda saavutustega ja näha autasusid, meeneid, postkaarte ja fotosid. Õpetaja Pireti erakogust eksponaate kooli kandes ja näitust kujundades olime hämmingus, kui palju ja kui huvitavat materjali kokku saime. Nii täitus ¾ ajalootoa ruumist eksponaatidega ja eraldi nurgana tõime välja riigid ja linnad, kuhu võistlused ja treeninglaagrid õpetaja Piretit tema pikal võistlusteel viisid.
Näituse avaüritusel said külastajad, meie kooli õpilased ja töötajad, näha-kuulata õpetaja Piret Niglase enda muljeid ja meenutusi, esitada küsimusi. Järgnevatel päevadel selgus, et huvi näituse vastu on suur, ja me pidime vahetundidel ise näitusel giididena tegutsema ning kõikidele kooli lastele ja lasteaia kahele vanemale rühmale seletusi andma.
Aitäh, õpetaja Piret! Usume, et 22. mail kaitseme auga oma loovtööd ja tegeleme edaspidi veelgi usinamalt spordiga. Eeskuju on ju nakkav!

Sven-Andres Niglas ja Glayd Aulik
Kohtla-Nõmme Kooli 8. klassi õpilased