Thursday, March 12, 2015

Märts


Voka lasteaia mänguväljaku heategevuspäev


Toila vald saab 22. aastaseks


Lilled sulle, kurgid mulle!


Valimistulemused Toila vallas

Valijaid Toila vallas 1762
Valimistel osalejaid 1145, kehtivaid hääli 1135.

Erakondade esikolmik:
1. Reformierakond 308 (35,0%)
2. Isamaa ja Res Publica Liit 218 (19,2%)
2. Sotsiaaldemokraatlik Erakond 212 (18,7%)

Individuaalne esiviisik:
1. Tauno Võhmar (IRL) 110
2. Jevgeni Ossinovski (SDE) 96
3. Yana Toom (KE) 90
4. Arno Kodu (EKRE) 74
5. Tiit Kuusmik (RE) 69

Info: www.valimised.ee

Toila Vallavolikogu veebrurarikuu istungil

Otsustati võtta investeeringuteks laenu summas 200 000 eurot tagasimaksetähtajaga kuni 10 aastat.
 
Kinnitati revisjonikomisjoni 2015. aasta tööplaan. Revisjonikomisjon planeerib sel aastal tutvuda ja anda hinnang Toila valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arengukavale, tutvuda vallavalitsuse ametnike ametijuhenditega, anda hinnang Toila valla 2014. majandusaasta aruandele ja tutvuda töökorraldusega Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskuses.

Räägiti ka Keskkonnafondi rahastamisest.

TVL

Saame tuttavaks, Toila Gümnaasiumi direktor, Riho Breivel!

Kes Sa oled ja kust tuled?

Olen üks tavaline Eesti riigi kodanik, kes on suurema osa oma elust elanud Ida-Virumaal. Kohtla-Järve linnas, Jõhvis ja viimased ca 10 aastat Pühajõel.

Öeldakse, et me kõik tuleme lapsepõlvest. Kus möödus Sinu lapsepõlv ja mida Sa kodust kaasa oled saanud?

Lapsepõlv möödus Kohtla-Järvel. Isa oli kaevur, elasin Kaevuris ja sõbradki olid seal. Kooliteed alustasin Kohtla-Järve 1. Keskkoolis.
Põhikooli lõpetasin aga Roela koolis, kuna pere kolis sinna.
Edasi Viljandi kutsekool ja erialaks autoremondi lukksepp. Siis ajateenistus Odessa lähedal Bolgradis.
Peale sõjaväge töötasin Autoteeniniduses, Voka EPTs, siis õppimised erinevates koolides ja ametis Kohtla-Järve rajooni parteikomitees, Kohtla-Järve KEKis. Peale Vabariigi taaskehtestamist sai hakata piirivalvet ja kaitseväge taastama. Selles liinis olin erinevatel ametikohtadel kuni reservi arvamiseni 2007. aastal. Peale seda määrati mind Ida-Viru maavanemaks. See oli tähtajaline ametikoht, mis sai otsa 2012 detsembril.
Nüüd siis olen valitud Toila Gümnaasiumit juhtima.

Kelleks tahtsid lapsepõlves saada?

Lapsepõlves tahtsin saada metsavahiks. Meeldis metsas viibida, loomi, linde jälgida ja meeldisid ka relvad. Sealt ka soov jahimeheks saada. Mingil ajal oli kõva kihk autojuhiks saada.

Kus oled õppinud? Miks valisid just selle eriala?

Peale põhikooli läksin õppima Viljandi kutsekooli. Sõbrad ees ja mina puntis, kuna olin ka suur tehnikahuviline.
Kui aru pähe tuli, sai edasi õppima hakatud. Õppisin Kehtnas, kõrgkooli lõpetasin Leningradis. Kõrgkool oli küll punane, aga andis tugeva põhja alla. Piirivalve ajal lõpetasin Sisekaitseakadeemia. Kaitsejõududes teenides Soome Kindralstaabi akadeemia erikursuse ja magistriõppe Tallinna Ülikoolis, kus minust sai sotsiaalteaduste magister.
Miks just nii? Eks minu valitud tee tingis ka vastava hariduse omandamise.

Kui valmis oled muutusteks – uuteks kohtadeks, uuteks inimesteks?

Peab ütlema, et ma armastan riske võtta, kuid läbimõeldult ja mõtestatult. Inimesi ma usaldan, kuid kui usaldust kuritarvitatakse, olen ma kõva käega.

Mis on Sinu jaoks elus tähtis?

Tähtis on koostöö ja positiivne suhtumine iseendasse ja lugupidav suhtumine kaasinimestesse ja ka loodusesse.

Mis teeb tuju heaks?

Tuju teeb heaks see, kui tegevusel on positiivne tulemus ja kui sellest tulemusest tunnevad kaasinimesed rõõmu ja rahuldust.

Mida hindad inimestes? Elus üldse?

Inimestes hindan positiivsust ja vastastikust lugupidamist, ausust, lojaalsust ja initsiatiivi. Loomulikult ei saa kõikidelt inimestelt nõuda üüratut ettevõtlikkust, kuid ka pisikestes asjades saab ilmutada loomingulisust ja tehatahtmist.
Kõige halvem on ükskõiksus ja empaatia puudumine.

Õnneks ei seisne inimese elu ainult töös. Millega tegeled vabal ajal meelsasti?

Kõige rohkem naudin musitseerimist seltskonnas, kes sellest hoolib.
Olen ka jahimees ja kalamees, kuid mitte kõige suurema kirega. Meeldib, kuid ei aja hulluks.

Koos Aare Rebbaniga 24. veebruari hommikul pidulikul lipuheiskamisel Toila Gümnaasiumis. Foto: Väino Aul

Oled nüüdseks juba kaks kuud Toila Gümnaasiumi juhtinud. Millised on muljed peale esimesi töönädalaid?

Kaastöötajad on töökad ja tublid. Koolis on tore ja rahuldustpakkuv õhkkond. Eraldataks ainult vahendeid, mis kindlustaksid õpetajatele tugevama kindlustunde ja elu, mis ei sunniks senti pihus veeretama.

Millisena hindad Toila Gümnaasiumi olukorda praegu ja millisena näed seda tulevikus? Kas peale riigigümnaasiumi valmimist Jõhvis säilib Toilas gümnaasium?

Gümnaasium on täna kogukonna soovidest tulenevalt jätkusuutlik. Kindlasti Jõhvi Riigigümnaasiumi käivitamine ei ohusta meie kooli tulevikku ja kui kogukond soovib, ei kao see kuhugi.

Tänan!
Küsis Lea Rand

Toila valla külavanema statuut


Möödunud aasta viimane vallavolikogu võttis vastu määruse, millega kinnitati Toila valla külavanema statuut.

Vallavolikogu esimehe Roland Peetsi sõnul on eelnõu eesmärk luua võimalus kogukonna esindajate (külavanem) valimiseks ja läbi selle valla valitsemise avatumaks, kodanikkonda kaasavamaks ja läbipaistvamaks tegemine.
Eelnõu esitajate seisukohalt on antud eelnõuga võimalik oluliselt parandada informatsiooni
vahetamist elanikkonna ja vallavalitsuse vahel. Samas luuaksed tingimus kogukonna aktiivsuse
tõusuks, oma soovide sõnastamiseks, kogukondlike prioriteetide seadmiseks ja nende esindamiseks
valitsuses ja volikogus.
Vallavalitsusele ja volikogule annab toodud eelnõu rakendamine täiendava võimaluse viia elanikeni
otsuste ja tegevustega seotud informatsiooni ning saada läbimõeldud ja prioritiseeritud ettepanekuid kogukondade ootustele vastavate tegevuste planeerimiseks ja valla arendamiseks.

Külavanema statuudiga saab tutvuda Toila vallavalitsuses või Toila valla kodulehel www.toila.ee

TVL

Eesti laulu konkursilt Toila Gümnaasiumisse!

26. veebruaril toimus Toila Gümnaasiumis kaua oodatud Karl-Erik Taukari kontsert.



Telesaadetest tuttav andekas laulja esines kooliperele koos ansambli Põhja-Tallinn kitarristi Marc Erik Kammistega. Eesti popi raudvara laulud olid tuttavad nii õpilastele kui ka õpetajatele. Kaasalaulmisvõimalust pakkusid muusikud korduvalt ja seda ei jätnud lauluhuvilised fännid kasutamata. Suur oli esinejate imestus, kui poole kontserdi ajal liitus õpilastega ka Ameerika saatkonna delegatsioon.
Tiheda kontsertprogrammi tõttu õnnestus autogramme hankida vähestel.
Külalised sõid koolisööklas maitsva lõunasöögi ja kiirustasid edasi esinema Mäetaguse kooli.

Toila Gümnaasiumi huvijuht
Maire Aul

Toila Gümnaasiumi külastas USA suursaadik Eestis Jeffery D. Levine

Kui kuulsin, et meie rutiinset koolipäeva tuleb ühel päeval kirgastama USA suursaadik, olin mina küll väga üllatunud.
Hiljem selgus, et sama moodi tundsid ka teised õpilased, kuna me ei osanud sellelt kohtumiselt väga midagi oodata. Mida ta meile küll rääkima võiks tulla? Huviga ootasime seda kohtumist eeskätt seepärast, et teada saada miks selline tähtis isik just nimelt meile siia Toilasse tuleb ja mida tal meile öelda on...



Nüüd, kus kohtumine on möödas, saime me aru, et ta tuli meile, Eesti gümnaasiuminoortele (kohtumisest võtsid osa vaid 10.-12.kl õpilased) lihtsalt oma igapäeva tööd tutvustama. Ta rääkis meile oma töö ülesannetest, milleks on muidugi eelkõige Eesti ja Ameerika vaheliste heade suhete hoidmine. Härra Levine ütles, et tema arvates on Eestil ja Ameerikal pigem palju rohkem ühiseid jooni kui erinevusi. Talle meeldib, et eestlased on otsekohesed ning teevad seda, mida nad on lubanud ning see on tööturul väga oluline, ehk siis Eestit hinnatakse maailmas kui usaldusväärset partnerit. Samuti rääkisime veidi hetkelisest sõjalisest olukorrast ning ta toonitas, et Eestil on hea sõjavägi ja koguaeg käib pidev ettevalmistus kõige hullemaks, kuid sellegipoolest kõik loodavad, et vägesid pole vaja kodumaa kaitseks mitte kunagi päriselt käiku lasta.
Õpilastel oli võimalus erinevaid küsimusi esitada ning peale kohtumist sai suursaadikuga pilti teha. Igal juhul leidsime, et on väga tore, kui mõnikord peame ohverdama mõne koolitunni huvitava kogemuse või kohtumise vastu.
(USA suursaadik külastas Toila Gümnaasiumi 26. veebruaril)
Elisabeth Purga
10. kl õpilane


Palju õnne, kodutütred!

Viimasel jaanuarikuu päeval kogunesid Alutaguse ringkonna kodutütred Toila Gümnaasiumisse tähistama oma organisatsiooni 93. aastapäeva.
Pidulikul aktusel andsid tõotuse 16 uut kodutütart. Ringkonnavanem tänas tublisid kodutütreid ja nende juhendajaid.
Külalised Kaitseliidust, Naiskodukaitsest ja Noorkotkaste esindaja soovisid tüdrukutele julget osalemist kõikides huvitavates ettevõtmistes ja kutsusid koostööle.
Sünnipäevatordi lõikas lahti ringkonnavanem Kristina Varjend. Vestlusringis said lapsevanemad suhelda rühmavanematega, uurida infot eelseisvate ürituste kohta. Ei puudunud peolt ka lõbusad võistlused kodutütarde ja külaliste vahel. Võitis sõprus.


Tegutsemislusti teile, kodutütred!

Toila rühma rühmavanem
Maire Aul



Toila Gümnaasiumi TULUÕHTU


 
Toila Gümnaasiumi TULUÕHTU
27. märtsil kell 19.00
Voka Rahvamajas

Pilet 5€,
lapsed ja pensionärid 3€
(hinnas loterii ja suupisted)
Iga loos võidab!

Õhtu tuluga toetate Toila noorte kontsertreisi Londonisse!

Talv Naksitrallides

Detsember oli rohkete rõõmude kuu – üliettevõtlik heategevus ja kaunid soovid, õpitud armsad laulusalmid, oodatud Jõulutaat kingitustega, mõnusad puhkepäevad kodustega...
Jaanuar oma heitlike ilmade ja viirustega kimbutas nii lapsi kui töötajaid. Tekkisid tulised vaidlused nohu ja köha üle- millal nakkab ja millal mitte? Õpetajal puudub kahjuks pädevus ja õigus hommikul vastuvõtus lapsi üürikese ajaga selekteerida haigeteks ja terveteks. Tundub, et iga täiskasvanud lapsevanema südametunnistuse teema?
Palju on arusaamatust ja miks nii? küsimusi hoone ehitustööde osas. Pärast ehitaja lahkumist on lasteaias teatud töötajatele lisandunud logistiku tööülesanne – st avada ja sulgeda ajutisi, omal vastutusel läbitavaid sissepääsusid, piirata ohtlikke lõike ja püstitada suunavaid silte. Kallis külaline! Tere tulemast meie majja sisenema ainukesest ametlikult kõlbulikust sissepääsust saali juures!
Õnneks saab alati rõõmu jätkuvalt traditsioonilistest ja headest asjadest. Muusikapäeval olid külalisteks Toila Muusika- ja Kunstikooli õpilased oma pillidega õpetaja Diana Veisneri juhendamisel.

Foto: Külli Mänd
Naksitrallide lasteaia laul kõlas kaunilt Lene ja Diana esituses. Neid saatis laulu üks autoritest Leho Tiinas. Naksitrallide sõbrapäeva talendihommik tõi lavale 22 last. Neid julgustas Pipi – meie oma endine ja tubli Laulukarusselli laululaps Pipi Triinu! Ja Eestimaa sünnipäeva pidulikul aktusel tuli ühislaulule lahkelt klaverisaatjaks Helen-Marie. Ilus oli näha rahvariietes lapsi uhkelt rühmalippudega saali marssimas ja kena tantsuõpetaja Helle juhendamisel õpitud tantsusammude sättimist kaeda.
Kui energiast napib, tule meile! Ükskõik kuhu rühma astud ja õhinapõhist toimetamist või asjatundlikku seletust kuuled, siis naeratus suule on kindlustatud! 4 aastasel Aleksandril tekkis sini-must-valgeid paberiribasid kleepides miniatuurne Eestimaa kaart koos Munamäega – kingitus presidendile Eesti sünnipäevaks! Kui vaid täiskasvanutel jätkuks piisavalt tahet laste ideid püüda, julgustada neid proovima või muud moodi algatust toetada! Ettevõtlikkus lasteaialapse puhul väljendub ühtviisi nii loovuses kui koostööoskuses, algatusvõimes kui sõbralikkuses, julguses kui vastutusvõimes. Laps õpib jäljendades. Andkem siis üheskoos neile võimalus ettevõtlikkushoiakuid omandada. Töötajais on jätkuvalt soov viia lasteaia ettevõtlikkuse baastase 2015. aasta lõpuks hõbetasemele. Aitäh „Ettevõtliku Kooli” projektijuht Kristile meid innustamast!
Foto: Urve Niisuke
Naksitrallide talispordist kokkuvõtvalt pajatades on agaramad pisut suusatanud ja kõik küllaldaselt kelgutanud. Kolm rühma on reedeti usinalt libeduses spordihoone poole liuelnud ning kõik Naksid ja Trallid ehitustandril päästvat numbrit 112 lumest ehitanud. Ja ilma järgi tundub, et talvemõnudele võib joont alla tõmbama hakata.
Kevadkuu märts tõi kaasa lasteaia 39. sünnipäeva. Seekord jagasime sünnipäevatorti ka selle õppeaasta tublide koostööpartneritega. Loodetavasti veel enne suve saame hoone fassaaditöödega ühele poole ja juba sügisel õueala pinnasetööde tulemust nautida.
Ettevõtlike noorte korvpallurite poolt on algatatud aktsioon minikorvpalliväljaku soetamiseks Naksitrallide õuealale. Võta oma laps või lapselaps ning kutsu naabrid ja peretuttavad 14. märtsil Voka spordihoonesse mõnusale pallipäevale! Tegusat kohtumist!
Julie Laur


Oru pargis algasid hooldus- ja taastamistööd

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) koostöös Keskkonnaameti Viru regiooniga on alustanud hooldus- ja taastamistöödega Oru pargis Oru maastikukaitsealal. Sel ja järgmisel aastal tehtavate tööde käigus hooldatakse pargi pärnasid ja elupuuhekki ning eemaldatakse pargist ohtlikud puud.

Kõige selle juures lähtutakse Keskkonnaameti poolt tellitud hoolduskavast "Oru pargi puistu seisukorra hinnang ja puistute rekonstrueerimisplaan", mille koostas Artes Terrae OÜ. Töid teostab Aiastiil OÜ ning neid tehakse selle aasta veebruaris-märtsis ning septembrist järgmise aasta märtsi lõpuni. Vahepealsel ajal ei tohi hooldustöid teha, et tagada pesitsusaegne rahu pargis elavatele nahkhiirtele ja lindudele. Töid rahastab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.

Oru pargi hooldamis- ja taastamistööd on jaotatud nelja etappi, need omakorda alltegevusteks. 2015. aastal alustatakse I etapi kolme alltegevusega, milleks on:
  1. Oru pargi läänepärna allee ja pargi regulaarosa pärnaridade hooldus;
  2. elupuuheki hooldus;
  3. sanitaarraie ohtlike puude eemaldamiseks.
Pärnad elujõulisemaks
Oru pargi läänepärna allee ja pargi regulaarosa pärnaridades on kokku 187 puud. Need on kehvas seisukorras ja enamik puudest vajavad võrade hooldust – kuivanud okste, murdunud harude raiet jms. Puude olukord alleedes on halvenenud mitmel põhjusel: pargi kasutuskoormuse kasv, külgvarjus kasvamine, lume- ja tormikahjustused.
Alleeruumi piires eemaldatakse vahetult alleepuude võradesse kasvavad väheväärtuslikud puud, mis on deformeerunud võraga, tugevasti kahjustatud või noor leht- ja okaspuude looduslik uuendus. Läänepärna allee hooldustöödega alustatakse märtsis ning jätkatakse augustis.
Elupuuhekk madalamaks

Läänepärnaallee dendropargi osas tuleb pügada elupuuhekki, kuna elupuud hakkavad läänepärnade võradesse tungima ning kahjustavad puude seisundit. Hekk lõigatakse madalamaks ja sealt eemaldatakse heki sisse kasvanud lehtpuude uuendus ja naaberpuude alumised oksad, mis takistavad ja segavad heki uuenemist. Neid töid tehakse tänavu märtsis.

Ohtlikud puud eemaldatakse

Ühe suure tööna näeb hoolduskava ette ohtlike puude eemaldamist erinevates pargi osades, et tagada inimeste ohutus ja pargi esteetiline välimus.

Pargi hoolduskavas on pargi puudele antud seisukorrahinnang ning määratud igale puule või puude grupile hooldustegevus. Välitöödel hinnati ja vaadeldi hoolduskavas sanitaarraiesse määratud puude seisukorda ning selle tulemusena kuulub mahavõtmisele 247 puud. Pargi intensiivselt kasutatavas osas puude kännud freesitakse, sest pargis on keelatud kändude juurimine. Töödega alustatakse selle aasta augustis ja need lõpetatakse 2016. aasta märtsis.

Külastusinfo hooldustööde ajal

Tööde teostaja Aiastiil OÜ peab hooldustööde ajal tagama kasutatavate juurdepääsuteede ja radade nõuetekohase liigeldavuse, vajadusel teid ja radasid remontima ning tööde lõppedes taastama kasutatud teede ja radade tööde-eelse olukorra. Lisaks tuleb tööde teostamise ajaks tähistada tööobjekti ohutsoonid ning tagada, et pargi külastajaid ja teised kõrvalised isikud ei satuks ohutsooni.

Kui teil on Oru pargi hooldus- ja taastamistööde kohta tekkinud küsimusi, siis aitavad teid:
Tarvo Plotnik – Aiastiil OÜ, tel 5649 3632, tarvo@aiastiil.ee
Harti Paimets – RMK looduskaitse tööjuht, tel 503 6358, harti.paimets@rmk.ee
Janar Aleksandrov – Keskkonnaameti looduskasutuse spetsialist, tel 512 4731, janar.aleksandrov@keskkonnaamet.ee.
Foto: Leevi Krumm
Leevi Krumm
RMK looduskaitsespetsialist

Lubage päästjad oma koju!

Päästjad külastavad sel aastal Ida-Virumaal ligi poolteist tuhat kodu eesmärgiga nõustada inimesi, kuidas oma kodu muuta tuleohutumaks.
Tänavu on Ida-Virumaal plaanis külastada 1460 kodu, mille käigus päästjad vaatavad  koos korteri- või majaomanikuga üle tuleohutuse nende kodus ning selgitavad välja tuleohuga seotud riskid. Peale selle vesteldakse teemal, kuidas kaitsta majapidamist võimaliku tulekahju korral. Vajadusel paigaldatakse suitsuandur või vahetatakse selle patarei. Kodukülastusi „Kodu tuleohutuks!“ teevad päästjad tasuta.

„Suitsuanduri puudumisel kedagi kodukülastustel ei trahvita, vaatamata sellele, et alates 2009.aastast on kõigis kodudes töökorras suitsuanduri olemasolu kohustuslik, “ ütles Päästeameti Ida päästekeskuse ennetustöö büroo peaspetsialist Liina Järvi.

Kindlasti peavad inimesed ka ise muret tundma, et suitsuandur nende kodus oleks õigesti paigaldatud ja töökorras ning elektrisüsteemi ja küttekoldega ei oleks probleeme. Kui peres on väikeseid lapsi, siis on mõistlik üle vaadata ohutuse vaatenurgast ka oma kodu ümbrus. Näiteks, kas lähedal olev tiik on piiratud või kas väikesed lapsed ei pääse õuealalt tihedasse liiklusesse.

„Kutsuge päästjad nõustama ka oma vanaemadele ja -isadele ning eakatele naabritele, sest ka nemad peavad olema ohuteadlikumad ning oskama ära tunda ohu märke,“ lisas Liina Järvi.

Päästjad kustuvad üles ka korteriühistute esimehi selgitama oma maja elanikele, miks on oluline, et korterid majades oleksid tuleohutud ning päästjate nõuanded tuleohutuse tagamiseks on igal juhul kasulikud.
Kodukülastusi viivad läbi inimese elupaigale lähimad vabatahtlikud või kutselised päästjad. 

Kodukülastuse läbiviijad kannavad Päästeameti eraldusmärkidega riietust ning esitavad oma töötõendi, millel on kirjas kodukülastaja nimi ja perekonnanimi.
Kui tunnete, et ei ole väga kindel oma kodu tuleohutuses, siis on teil võimalus helistada päästeala infotelefonil 1524, kus teie soov kodukülastuseks registreeritakse ning teile saadetakse külla päästetöötaja teile sobival ajal. Oma kodu tuleohutust saab ka igaüks ise testida veebilehel www.kodutuleohutuks.ee

Helen Tammets
Ida päästekeskuse pressiesindaja



Puude raie, tööd kõrgustes ja muud teenused

Teostame valdadele, linnadele ja eraisikutele:

- Ohtlike puude raiet majade, liinide läheduses
- Vanade puude ohtlike okste eemaldamist
- Ohtlike puude raiet kalmistutel
- Puude seisukorra ja elujõu hindamist
- Töid kõrgustes kasutades korvtõstukit
- Kinnistute hooldustöid (võsaraie, trimmerdamine, korrastamine, hoonete lammutus).

Töid teostavad oma ala professionaalid koos kaasaegse tehnikaga.
Hinnapakkumine ja konsultatsioon TASUTA.

Tel: 5810 9846
Kontaktisik: Tanel Pajo

Õnnitlused