Oktoober

Täiskuu ja viimane lehekahin,

siit ja sealt, nagu keegi käiks.

Lõunamaareis jääb ära.

Ja parem on. Keetsin õunamoosi.

Toad on lõhna täis.

Seisan sellega, mis tuleb, silmitsi.

Sügisega. Muud ei tea.

(T. Õnnepalu „kevad ja suvi ja”)

Sügiskuld Oru pargis. Foto: Lea Rand

Kui Tõnu Õnnepalu 2008. aastal oma luulevormis päevikut kirjutas, oleks ta justkui kaksteist aastat hiljem toimuvat ette ennustanud. Ka tänavu jäävad lõunamaareisid ära...

Küllap paljud tunnevad nendest pikkadest reisidest puudust ja saadavad igatseva pilguga juba lahkuvaid linnuparvi – neile ju keelud ei kehti. Aga õnneks pakub ka sügisene Eestimaa loodus piisavalt palju ilusat, mida nautida ja (õuna)moosid ning muud hoidised vaja ju ka talveks purki saada.

Usun, et paljud teist tunnevad puudust ka erinevatest kultuurisündmustest, mis jälle edasi lükatakse või kahjuks päris ära peavad jääma. Eelmises valla lehes oktoobrikuuks välja hõigatud Toila valla aastapäevaüritused on kõik esialgu planeeritud novembrisse, edasi lükkuvad ka Jääääre kontsert ja torupilliõhtu Toila Seltsimajas.

Korrektiive oma töökorralduses on pidanud tegema ka meie haridusasutused. Jääb vaid loota, et sügise edenedes olukord veel hullemaks ei lähe ja koolid/lasteaiad jälle päriselt distantsõppele üle ei pea minema.

Aga eks tegelikult sõltub ju kui mitte kõik, siis väga palju meist endist. Väldime võimalusel rahvarikkaid kohti, jälgime hügieeninõudeid ja ehkki maskikandmise osas on arvamusi nii ja naa, tundub, et sellest on saamas uus normaalsus.

Olge terved ja toogu saabunud sügis teie päevadesse palju päikest ja õnnerõõmu!

Lea Rand 

Hei, aktiivne noor! Tule, räägi kaasa koduvalla arengus!

 

Toila valla arengukava 2018-2030 ülevaatamine 2020. aastal

 Toila Vallavolikogu vaatab iga-aastaselt valla arengukava üle ning teeb sellesse vastavalt vajadusele täiendusi-parandusi. 

Arengukavasse täienduste tegemiseks on avatud veebiküsimustik, mida on võimalik täita kõikidel vallakodanikel, tuues välja elukeskkonda muutvaid investeeringuid või tegevused, mida arengukava hetkel ei käsitle.

Küsitlus asub aadressil http://toila.kovtp.ee/arengukavad toodud eraldi lingil.

Toila Vallavolikogu kavandab täiendusettepanekud läbi vaadata oktoobrikuu komisjonides ning vajadusel kinnitada arengukava täiendused järgmisel volikogu istungil.

Toila valla arengukava on peamine alus valla kui kohaliku omavalitsuse ühiselu korraldamisel. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 37 lõige 1 järgi peab vallal olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Arengukava on põhiline valla arengut strateegilisel tasandil suunav dokument, mis on aluseks valla poolt tehtavatele investeerimisotsustele ning rakendatavatele arengusuundadele.

Mehis Luus
arendusnõunik

Toila ja Voka aleviku tänavavalgustuse taristu renoveerimine

 Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt toetatud ning Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme valla ühinemislepingus toodud projekti tegevused on jõudnud projekteerimise faasi. 

Tänaseks on kaardistatud kõik seotud tänavavalgustuse lõigud, millest uued saavad rajatud juhul, kui reaalne ehitushange saab läbi viidud ning võitjapakkumus on soodsam kui projektis toodud kalkulatsioon.

Kel huvi, saab projektiga hõlmatava ja end huvitava mahuga tutvuda aadressil http://toila.kovtp.ee/tanavavalgustus.

Kui Toila alevikus on ca pool mahust juba maakaabliga kaetud, st töid tehakse neis lõikudes vaid valgusti vahetusega, siis Voka alevikus tehakse kogu olemasolev valgustus ümber. See toob endaga kaasa hulga kaevetöid 2021. aasta suvel.

Kui Toila ja Voka tänavavalgustuse mahtudest on midagi puudu või planeeritud kuhugi, kus selleks elanike poolt vajadus puudub, siis tasub sellest teada anda aadressil mehis.luus@toila.ee

Mehis Luus
arendusnõunik

Toila “vana ranna” muuli uuringud

Toila Vallavalitsus sõlmis käesoleva aasta juulikuus töövõtulepingu Lainemudel OÜ-ga, mille sisuks on Toila rannikusetete liikumise uuring ning võimalike rannakaitse lahenduste analüüs. Teema on tõstatunud seoses vana ranna muuliga, mis on rajatud ilma igasuguse eeluuringuteta ning mis ajas tagasi vaadetes ei ole kunagi täielikult oma funktsiooni täitnud. Loodus aga ei hooli inimese tahtest ning sätib oma tegevuse vastavalt ümber, mistõttu on just viimastel aastatel hoogustunud muulist ida suunal ranniku kadumine, vastupidiselt lääne suunal kasvatamine. Kadunud on ka kunagi merest eemale ehitatud Toila-Martsa matkarada ning iga-aastaselt võtab meri muulist ida suunal maismaast meeter või kaks. Läbiviidava uuringu eesmärgiks on sellised protsessid peatada ning leida rannikule lahendus, mis taastaks kunagise olukorra ilma järgnevate mõjudeta.

Suve lõpul on uuringusse kaasatud Tallinna Ülikooli teadlased mõõdistanud üles 11 profiili vanast muulist kuni Toila sadamani. Profiilide vahe on 100-300 meetrit ning need ulatuvad rannavallidelt kuni 1,5 meetri sügavuseni vette. Oktoobri lõpus korratakse mõõtmisi ning saadud info ühildatakse samal ajal olnud tuule ja veetaseme infoga. Sellisel viisil on võimalik määrata mere mõju rannikule. Paralleelselt analüüsitakse rannajoone muutusi varasemate ortofotode põhjal ning saadud teadmiste põhjal koostatakse rannikuprotsesside analüüsi raport, mis on sisendiks rannikuehitiste planeerimisel ja projekteerimisel. Tööde käigus kasutatakse hüdrodünaamilise simulatsiooni mudelit, mis annab selge pildi stsenaariumitest juhul, kui rannikuprotsessidesse ei sekkuta ning juhtudest, kui sekkutakse ühel või teisel viisil.

Valmiv uuring saab olema aluseks edaspidise töö planeerimisel ning selleks võimalike toetusmeetme kaasamisel.

Mehis Luus
arendusnõunik

Muudatused jäätmekäitluses

Vastavalt Riigihanke 220887 "Toila valla ohtlike jäätmete kogumiskohtadest jäätmete äravedu ja käitlemine aastatel 2020-2023“ tulemusele, teenindab alates 01. septembrist 2020 Toila valla ohtlike jäätmete kogumispunkte AS Epler & Lorenz ning tasuta võetakse vastu järgmiseid kodumajapidamistes tekkinud jäätmeid:

• Kemikaalid (02 01 08)*

• Värvid, liimid, lakid, lahustid (08 01 11)

• Vanaõli (13 02 05) ainult Järve jäätmejaamas

• Reostunud pakendid, materjalid (15 01 10)

• Vanarehvid (16 01 03)

• Õlifiltrid (16 01 07)

• Lehtklaas (17 02 02) ainult Järve jäätmejaamas

• Asbest, eterniit (17 06 01, 17 06 05) ainult Järve jäätmejaamas

• klaas-, savinõud (20 01 02) ainult Järve jäätmejaamas

• Päevavalguslambid (20 01 21)

• Patareid, akud (20 01 33)

• Plast (20 01 39) ainult Järve jäätmejaamas

• Ravimid (20 01 98)

• Tekstiil (20 01 10; 20 01 11)

• Vanaelektroonika (20 01 23 12; 20 01 35 12)

• Elavhõbedajäätmed

* (Sulgudes olev number on jäätmekood)

Suurjäätmed on hõlmatud korraldatud jäätmeveo lepinguga ning neid vastu ei võeta!

Suurjäätmete üleandmine toimub Toila-Voka piirkonnas AS- le RagnSells hinnaga 0,01 EUR/m3 ja Kohtla, Kohtla Nõmme piirkonnas OÜ-le Ekovir hinnaga 7,20 EUR/m3. Hinnad sisaldavad käibemaksu.

Tellimused esitada vastavalt piirkondadele: tellimus@ragnsells.com või ekovir@ekovir.ee

Suurjäätmeteks on olmejäätmete tekkevaldkonda kuuluvad (jäätmenimistu koodinumbriga 200307) tavajäätmed, mis oma kuju või suuruse tõttu ei mahu jäätmete kogumismahutisse. Suurjäätmed on näiteks diivanid, lauad, toolid, kapid, puidust uksed, kardinapuud, vaibad, madratsid, kraanikausid, vannid, WC-potid jms. Suurjäätmete hulka ei kuulu probleemtooted ja muud tootjavastutusega hõlmatud jäätmed.

Ehitusjäätmete hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.

Ehitusjäätmeid Toila valla ohtlike jäätmete kogumispunktides vastu ei võeta!

Vladimir Tužilkin
Toila valla keskkonnaspetsialist

Uute plastkonteinerite vastu on välja vahetatud ka valla territooriumil paiknevad vanad metallist pakendikonteinerid, mis omakorda peaks innustama sorteerimist.

Toila vabatahtlikud merepäästjad said uue päästekaatri

Foto: Rene Kundla

23. septembril jõudis merepäästekaater Atlantic 75 Suurbritanniast oma uude kodusadamasse Toilas.

Toila vabatahtlike merepäästjate eestvedajaid Mehis Luus ütles, et uus merepäästekaater oli ammune unistus. Uus paat peaks meie kandi lainetes käituma paremini ja see annab paremad võimalused karmima ilmaga teistele appi minna.

Uuena maksab Atlantic 75 umbes 250 000 eurot, kuid kasutatud paadi said meie vabatahtlikud viis korda odavamalt. "Meil on ühingus omalaadne toetajate süsteem, lisaks toetasid veidi PPA ja ka Leaderi projekt. Lisaks läks korda ka kaatri soetamise toetamiseks tehtud tuluõhtu,” on Mehis Luusil põhjust rõõmu tunda.

Kaatri ristimine ja merre laskmine on plaanis kevadel.

TVL 

Toila valla kaunim kodu on Ojamaa

 Maikuus kutsusime vallarahvast üles märkama ja esitama heakorrakonkursile Kaunis Kodu kauneid õuealasid, mis on huvitavalt kujundatud, pakuvad silmailu ning on mõnusad paigad õues olemiseks ja tegutsemiseks.

Augustikuu lehes tutvustasime konkursile esitatud maakodusid ja lasteaia õueala.

Tänaseks on hindamiskomisjon oma töö teinud ning võitja välja selgitanud.

Heakorrakonkursi Kaunis Kodu kategoorias maakodud osutus võitjaks Kaja ja Karli Oja kodu Ojamaa Voka külas.

Tunnustamist väärivad konkursil osalenud Mare Alasoo ja Valeri Sternhofi kodu Kopliääre Kukruse külas.

 

Ignat ja Ljuba Kepeli kodu Lubja tn 4 Kohtla-Nõmmel

Margus ja Õnne Nõmmeloo kodu Savi tn 23 Kohtla-Nõmmel

Konkursi võitjat tunnustatakse Toila Vallavalitsuse tänukirja ja Juhani Puukooli kinkekaardiga 300 euro väärtuses. Konkursil osalenuid tunnustatakse tänukirja ja Juhani Puukooli kinkekaardiga 150 euro väärtuses.

Ühiskondlike hoonete kategoorias võitjat välja ei selgitatud osalejate vähesuse tõttu. Konkursil osalenud Voka Lasteaeda Naksitrallid tunnustatakse tänukirja ja Juhani Puukooli kinkekaardiga 150 euro väärtuses.

Toila Vallavalitsus õnnitleb heakorrakonkursi Kaunis Kodu võitjat ning soovib indu ja inspiratsiooni kõigile konkursil osalenutele!

Signe Müür

vallavara- ja heakorraspetsialist

Saame tuttavaks

Oktoobrikuu lehes on meil võimalus saada lähemalt tuttavaks uue Kohtla-Nõmme Kooli direktoriga.

1. Kes Sa oled ja kust tuled?

Minu nimi on Mariliis Oder. Sellele, kust ma tulen, on alati keeruline vastata. Sündinud olen Haapsalus, põhikooli lõpetasin Vana-Vigalas, seejärel jätkasin õpinguid Läänemaal ning viimased 9 aastat elasin-töötasin Saaremaal.

2. Öeldakse, et me kõik tuleme lapsepõlvest. Kus möödus Sinu lapsepõlv ja mida Sa sealt kaasa oled saanud?

Minu lapsepõlv möödus pisikeses Raplamaa külas, Vana-Vigalas. Suviti veetsin aega vanaema juures Aseris. Lühidalt öeldes oli minu lapsepõlv imeline. Minu ema, kes mind üksi kasvatas, võimaldas mulle kõik, mida ühel lapsel õnneks vaja on. Olen sealt kaasa saanud oma väärtushinnangud, hoolivuse, iseseisvuse, loovuse ja kire elu vastu. Lapsepõlvest sain kaasa julguse kuulata südant; teadmise, et ükskõik, mis ka ei juhtuks, on mul oma turvavõrk ning oskuse kõigega hakkama saada.

3. Kelleks tahtsid lapsepõlves saada?

Esimene soov, mida ka ise mäletan, oli sisekujundajaks saamine. Kuna ma aga ei tahtnud peale gümnaasiumi Tallinna ega Tartusse õppima asuda, läksin Haapsalusse ning minust sai õpetaja. Üks parimaid valikuid minu elus!

Õpetajaks saamise soovi ise ei mäleta, kuid inimeseõpetuse õpetaja väidab, et ma olevat nii unistanud põhikoolieas. Eks kooli sai lapsepõlves kõvasti mängitud.

4. Kus oled õppinud?

Põhihariduse omandasin Vana-Vigala Põhikoolis, seejärel keskhariduse Noarootsi Gümnaasiumis. Magistrikraadi omandasin TLÜ Haapsalu Kolledžis, kus õppisin klassiõpetajaks inglise keele kõrvaleriala ja noorsootööd õppisin Tallinna Ülikoolis.

5. Miks valisid just selle eriala?

Õpetajaks sattusin õppima juhuslikult, kuid teisel kursusel mõistsin, et see ongi see, mida tahan teha. Haridusvaldkond on vist tegelikult veres – ema on lasteaia direktor ja ka vanaema töötas lasteaias.

Noorsootööd läksin õppima siis, kui olin ühe aasta olnud Salme Põhikoolis huvijuht. Olen ise alati öelnud, et noored suunasid mind seda eriala õppima. Noorsootöö on kahtlemata valdkond, mis mind väga huvitab – noorte osaluse ja omaalgatuse eest ma seisan.

6. Mis on Sinu jaoks elus tähtis?

Minu jaoks on elus tähtis kuulata südame häält, nautida hetke, armastada seda, mida teed ning uskuda endasse. Inimesed on minu elus tähtsad – minu pere, sõbrad ja koolipere. Minu jaoks on tähtis seada eesmärke ja nende poole püüelda, komistades uuesti jalule tõusta. Armastus on tähtis, positiivne mõtteviis samuti – igas hetkes on midagi ilusat! Suhtlemine on tähtis – kõigest saab ja tulebki rääkida.

7. Mis teeb tuju heaks?

Iga uus päev teeb tuju heaks. Ületatud väljakutsed, töö koolis, sügavad vestlused, tuhkur Peeter, laupäev emaga aiamaal. Tegelikult teeb elu ise tuju heaks!

8. Hobid? Meelistegevus vabal ajal? Kuidas Sa puhkad?

Ma olen oma ameti fänn – kogun energiat tööd tehes. 24/6 naudin oma tööd, kuid laupäev on minu mitte-midagi tegemise päev. Mulle meeldib lugeda, seriaale vaadata, Eestimaal ringi sõita, kohvikutes kohvi juua, sõpradega aega veeta, lihtsalt kodus olla ja jalutada. Aeg-ajalt olen ka spordilainel, armastan joosta.

9. Mida hindad inimestes? Elus üldse?

Oh, see oleks alles üks pikk nimekiri. Inimestes väärtustan ausust ja hoolivust, heatahtlikku otsekohesust ja avatust, julgust olla mina ise – jääda iseenda olemusele truuks, oskust teisi mõista ning tahet näha lahendusi, mitte probleeme. Elus väärtustan inimsuhteid, armastust ümbritseva ja iseenda vastu, suhtlust, empaatiat ja ambitsioone.

10. Kui valmis oled muutusteks – uuteks kohtadeks, uuteks inimesteks?

Oma senisele elule tagasi vaadates, siis vägagi valmis. Usun sellesse, et muutused on head ja vajalikud, kuid see ei tähenda, et olnule tuleb selg keerata. Väärtustan kogetut ja usun sellesse, et meie teele tulevad inimesed ning kohad, mida vajame, et õppida ja areneda.

11. Milline on Sinu varasem töökogemus? Kus oled töötanud?

2011. aastal lõpetasin esimesed ülikooliõpingud ja suundusin tööle Salme Põhikooli, kust tulin nüüd Kohtla-Nõmmele. Õpingute ajal töötasin ka sporditarvetepoes RakserSport müüjana, Africa pubis ettekandjana ja spordiliidus sekretärina ning need kogemused on pannud mind tööd koolis veelgi enam väärtustama.

12. Oled nüüd juba paar kuud uues ametis Kohtla-Nõmme Kooli direktorina. Kuidas Kohtla-Nõmme ja kool on Sind vastu võtnud?

Hommikul ärkan hea tundega, ühelgi pühapäeval ei mõtle, et “Oeh, homme on tööpäev”. Koolielu toob sära silmadesse ning iga tööpäev on uskumatult tegus ja omamoodi vahva. Õhtul lähen koju, olen väsinud, aga südames on päike.

Ma pean loomulikuks, et kool on koolijuhi südameasi „kogu kupatusega”. Minu senine elu ja kogemused on õpetanud raskusi ületama, mitte nende all murduma.

Väärtustan erinevusi ja usun sellesse, et kui Su ümber on inimesed, siis on iga päev ainulaadne. Juulikuus üksi kabinetis istudes oli ametil hoopis teine värv. Kui majas on aga koolipere, siis on ametil särtsu. Kolleeg küsis ühel päeval, kuidas mulle siis kool meeldib. Väga meeldib! Meeldivad inimesed ja meeldib koolimaja. Tunnen, et olen õige koha peal!

Pisikesed kohad on mulle alati meeldinud ja seepärast on Kohtla-Nõmme südamelähedane esimesest hetkest peale. Mulle meeldib, kui inimesed teineteist tunnevad, kui saan jalutada kodust tööle ja töölt koju ning aknast paistab miljonivaade. Olen tänulik, et saan elada ja tööd teha samas kohas. Võib öelda, et Kohtla-Nõmme rahulikkus on mind võlunud!

13. Kuidas Sulle tundub, millised on Kohtla-Nõmme Kooli kõige suuremad "väljakutsed"?

Mul on vedanud, sest väljakutseid on ning peabki olema. Kool on miski, mis ei saa kunagi valmis ja see ongi selle valdkonna võlu.

Hetkel on käsil arengukava ning vahvaks väljakutseks ongi tulevikku rändamine ehk kuhu me liigume. Leian, et peame end ise vajalikuks tegema ja see tähendab eelkõige muudatusi õppetöös.

Kohtla-Nõmme Kool koondab endasse suure hulga andekaid ja haritud inimesi. Usun Kohtla-Nõmme Kooli meeskonda. Kindlasti teeme tööd ühtse meeskonna nimel, et meist saaks üks veel õigem-parem-põnevam kool.

Ka sise- ja väliskommunikatsioon vajab arendamist, et informatsioon jõuaks kogukonnani ning kooli maine peegeldaks säravat sisu.

Suurim samm tuleb astuda kooli ja lasteaia ühendamise suunas, et tunneksime ennast ühtse organisatsioonina, mitte ei asuks lihtsalt ühes hoones. Minu unistus on, et see põnev ja suursugune maja oleks koht, kuhu laps tuleb pisikesena ja lahkub põhikooli lõpetajana.

14. Millisena näed Kohtla-Nõmme Kooli viie või kümne aasta pärast?

Näen Kohtla-Nõmme Kooli oma piirkonna (loe: tööstuspiirkonna) looduslähedase pärlina, mis on avatud, aus, läbipaistev ja nähtav, ei röövi unistusi ning paneb oma inimesed (lapsed ja täiskasvanud) särama. Tahan, et me lõimiksime õpet meid ümbritseva keskkonnaga, väärtustaksime oma asukohta ning õpiksime ettevõtlikult, õues ja liikudes. Õppimine ja õpetamine toimuks koostöös, kus klassiruumiks võib olla pink pargis või põrand koridoris ning klassiruumis ei oleks alati vaid üks õpetaja.

Tahan, et Kohtla-Nõmme Kool oleks kaasaegsete ruumide ja lahendustega hariduskeskus (kogukonna süda), mis puudutab igaühte ning kuhu inimesed soovivad panustada – küsime, kuulame ja teeme. Koos. Usun, et tulevikus on meie maja ruumid avaramad, multifunktsionaalsemad ja “rääkivad” - juba praegu on võimalik treppe kasutada korrutustabeli kordamiseks ning hommikul kooli tulles saab ennast motiveerida hüüdlausetega.

Juba praegu oleme liikumas selles suunas, et Kohtla-Nõmme Kool avastaks igaühes tema parima ja toetaks mitmekülgset eneseteostust. Soovin, et koolis oleks õpilasel autonoomia, valitseks koolirõõm ning koolipere silmad säraksid. Tahan, et lasteaed arendaks lapsi mitmekülgselt, lõimides nn huvitegevust ja suunatud tegevust. Näen, et Kohtla-Nõmme Koolis töötavad õpetajad, kes lähtuvad oma töös põhimõtetest “Õpeta nii, et Sul endal oleks põnev!” ja “Tee tunnis õpilastega seda, mida nad iseseisvalt kodus teha ei saa!”.

Näen, et Kohtla-Nõmme Kool koondab veelgi enam mitteformaalset ja formaalset õpet, pakkudes mitmeid tulevikuoskusi arendavaid valikaineid ning võimaldades juba algklassides valida endale sobiv õppesuund. Samuti oleme me viie aasta pärast käima lükanud mentorlussüsteemi ning iga laps seab endale ise eesmärgid, mida koos mentoriga Kohtla-Nõmme Koolis veedetud aastate jooksul analüüsib.

15. Kui Sul oleks üks soov kuldkalakesele, siis mis see oleks?

Kuldkalakeselt paluksin igale inimesele oskust tunda rõõmu elust, nautida võimalusi-väljakutseid, tunda rahulolu iseenda, oma töö üle ning tahtmise inimesi enda ümber võimestada. Ma tegelikult nii väga soovin, et inimesed oleks iseendaga nii rahul, et nad ei peaks teisi oma negatiivsusega pidurdama, vaid saaksid elada sajaprotsendiliselt ja näeksid, et elu on ilus ja elamist väärt!

Aitäh!

Küsis Lea Rand

 

Maailmakoristuspäev ning puude istutamise päev Toila Gümnaasiumis

 Oru park on Ida-Virumaa üks kaunemaid kohti. 

Nii ei olnudki Toila Gümnaasiumi õpilasesindusel keeruline otsustada, kuhu anda oma panus maailmakoristuspäeval – meie kooli õpilased koristasid just Oru parki. 

Kui nüüd mõtlema hakata, siis on väga tore, et Oru pargis on nii vähe maha visatud prügi. Eks seda muidugi leidus – suitsukonisid, kommipabereid ja muud väikest prügi, aga õnneks üsna vähe. 

Saadud kogemuse põhjal võib öelda küll, et Toila Gümnaasium võtab ka järgmisel aastal maailmakoristuspäevast osa. Olen õnnelik, et minu kodupaik on nii puhas!

21. septembril toimus Saksa sõdurite kalmistul puude istutamine. Iga klass sai Toila RMK majakesest väikese kuuse, mille nad pärast direktori kõnet maha istutasid. Loodetavasti sirguvad nendest kuusehakatistest suured ja tugevad puud.

TG Õpilasesinduse liige Anette Tint

Tähtede poole ehk ad aspera

Alates septembrikuu viimasest nädalast on Kohtla-Nõmme Kooli seinad-põrandad värvilisemad ning toetavad veelgi enam laste õppimist ja liikumist. 

Veidi aega tagasi unistas direktor Moonika siseterviserajast, mis annaks õpilastele ja ka õpetajatele võimaluse koolipäeva jooksul ennast liigutada ja seeläbi oma tervise eest hoolitseda.

Juulikuus alustas direktor Mariliis tekkinud idee realiseerimist – algas raja planeerimine. Kuu viimasel nädalavahetusel sai rada tänu usinatele abikätele maha kleebitud. Suur aitäh, abilistele!

Meie siseterviserada kannab nime “Tähtede poole ehk Ad Aspera” tuues esile meie suursuguse maja pilvedesse kõrgumist ning rõhutades seda, et iga inimene meie majas on täht, keda tuleb märgata ja võimestada, et ta saaks särada. 

Siseterviserada kutsub lapsi mööda meie maja koridore ja treppe kõndima, maja avastama. Rada saab alguse 0-korrusel ning tähtede “juhendamisel” on võimalus kõndida 4. korrusele. Siseterviserada koondab positiivseid mõtteviise ja meie maja väärtusi, mida oma õppetöö, tegevuse ja olemusega soovime õpilastele kaasa anda. See rada peaks meid panema veidi rohkem mõtlema sellele, millist mõju me ümbritsevate suhtes omame – kas me märkame tähti?!

Iga täheke ja mõte seinal annab indu astuda positiivsel sammul muudkui edasi, pürgida kõrgemale, et anda oma parim ning aina rohkem uurida ja teada saada. Samas loob rada võimaluse niisama mõnusalt teadmisi kinnistada ja koolikaaslastega aega veeta.

Kleebised ja sildid on seotud õppeainetega ja baasteadmistega. Nii ongi treppidel näiteks korrutustabel ja käänded ning ainekabinettide uste taga tähestik või mall. Lasteaia treppe kaunistavad liblikad, trükitähed ja numbrid. Ühesõnaga on meie rada mõnusasti meie nägu!

Loodame, et meie siseterviserada toob õppetöö klassiruumist välja, julgustab õppima igal pool, muutes seeläbi õhkkonna stressivabamaks ja kaasahaaravamaks. Kindlasti loob rada aga võimaluse vahetundides rohkem üheskoos tegutseda ja mängida, vähendades virtuaalset suhtlemist nutitelefonis.

Mariliis Oder

Kohtla-Nõmme Kooli direktor

Toila valla kohanimed said kaante vahele

 Augustikuu lõpupäevadel toimus Saka mõisas sarja ˮToila valla loodˮ XII raamatu ˮToila valla kohanimedˮ esitlus. Raamatu aluseks on Eesti Keele Instituudi murdearhiivi kohanimekartoteegi materjal.

Endistest Kohtla, Järve ja Voka valdadest on raamatusse mahtunud 2408 märksõna, nendest 2137 kohanime. Kohanimesid on üles märkinud Eesti tuntuim kohanimede ja nende tekkeloo uurija professor Endel Varep ja koduuurija Valev Meriste Toilast.

Valev Meriste koostatud Toila ja piirkonna nimekogu pälvis 1979. aasta murdekogumise võistlusel esimese auhinna. Valev Meriste poolt kogutud kohanimesid on Kohanimekartoteegi kogus 1816 sedelit, s.h. Toilast 1106, Valastelt ja Ontikalt 387, Pühajõelt 321. Enamus nendest on avaldatud raamatus. 

Kohanimede ülesmärkimisel nimesedelitele andsid omapoolse panuse 57 kohalikku keelejuhti. Raamatus on 468 lehekülge, teksti täiendab rikkalik fotomaterjal. Kõrvuti kohanimedega leidub raamatus mälestusi kohalikest elanikest, kohamuistendeid ja tõsielulisi sündmusi. Esmakordselt on avaldatud käsikirjalised tekstid Vabadussõja Järve ja Konju lahingutest, nähtuna selles osalenute ja pealtnägijate pilgu läbi. Samuti leiavad esmakordset käsitlemist, niipalju kui see on võimalik, Oru lossis asunud kunstiteosed ja nende saatus. 

Saame teada, et tänaseni lossipargis paiknev skulptuur ˮKolm graatsiatˮ pole sugugi see, millena teda tuntakse, vaid sootuks midagi muud. Mis nimelt, saab teada raamatust. Lugeja pilgu ette jõuavad esmakordselt fotodena nende asukohas pargis allikatel asunud Ferdi Sannamehe ˮNarcissosˮ ja Amanda Jasmiini ˮNeiu allikalˮ, fotod antiikskulptuuride koopiatest ˮDiana hirvegaˮ, ˮApollonˮ ja ˮVeenusˮ. Oma nime ja autori on saanud tagasi mitmed lossis asunud maalid.

Esitlusel näidati aastatel 1936-39 valminud kroonikafilme Oru lossist Eesti Filmiarhiivi ja Rootsi Eestlaste Liidu kogudest.

Teose koostas Toivo Haug. Raamatu väljaandmisele aitasid kaasa Kohaliku Omaalgatuse Programm, Toila Vallavalitsus ja mitmed annetajad. 

Kellel tekkis soov seda raamatut ka endale saada, neil palume kontakteeruda tel. 5343 7785 või e-mail toivoh@online.ee

.

Tule Jakko Maltise laulukooli!

Laulukoolis õpitakse hääle kasutamist, mis annab enesekindluse laulmiseks ja väljendamiseks läbi nootide. Hea energia ja tahtega rühmatundides omandatakse kooslaulmist ja koos hingamist, et luua suuremaid eesmärke.

Tunde juhendab Jakko Maltis, kes on lõpetanud Georg Otsa nimelise muusikakooli pop/jazz laulu erialal. Õppinud lisaks koorijuhtimist ning muusikali teatrit San Diego State University’s. Osalenud muusikalides lauljana, näitlejana, kui ka muusikalise juhina. 

Lauluõpetaja olnud aastast 2006 ning viimastel aastatel õpetanud ka saateklaverit. Oma suurimaks hobiks peab animafilmi dubleerimistel näitlejate juhendamist ning musitseerimist ansambliga “Noorkuu”.
Laulutundides oleks põhiliseks stiiliks popmuusika kooriseades, kus leidub nii lihtsamaid, kui ka keerukamaid harmoonilisi lahendusi.

Palun võtke huvi korral ühendust!
Saatke huvilise nimi, vanus, elukoht aadressile kaisa.pukk@toila.ee, kust saab ka kogu lisainfo.

Ootame huvilisi kooliõpilasi 1.-12. klassist ja piisava arvu huviliste korral saab stardi ka täiskasvanutele mõeldud koor.
Võib anda teada, kui kellelgi oleks konkreetselt ainult või lisaks ka eratundide soov.

Kasvatame koos pisikestest laulusõpradest suured ja andekad muusikasõbrad!

Medi häirenuputeenus – abi on alati ühe nupuvajutuse kaugusel!

23. septembril käis Meditech Estonia müügijuht Veronika Ševjakova Toila vallavalitsuses, et tutvustada Medi häirenuputeenust.

Medi häirenuputeenusega saab inimene oma kodus olles kukkumise, terviserikke, õnnetuse või muu hädaohu korral spetsiaalse hoolekandetelefoni vahendusel alati ühendust Medi abikeskusega. Medi operaator reageerib vastavalt tekkinud olukorrale ja saadab hädasolijale appi tema enda usaldatava tugiisiku – sugulase, sõbra-tuttava, naabri, hoolekandetöötaja vm.

Häirenuputeenus võimaldab elada kauem,turvalisemalt ja õnnelikult oma armsaks saanud kodus. Samuti on häirenuputeenusest kindlam tunne hoolealuse kõigil lähedastel – abi on alati ühe nupuvajutuse kaugusel!

Häirenuputeenuse põhimõte on lihtne ja elusid päästev:

1. kui juhtub õnnetus või veab tervis alt – midagi sellist, mille puhul ise telefonini ei jõua – tuleb vajutada häirenuppu, mis peab kodus alati randmel olema või tuvastab kukkumisandur põrutuse;

2. kodus oleva spetsiaalse käed-vabad telefoniseadme abil saab telefoniühenduse Medi abikeskuse operaatoriga;

3. operaator annab info edasi inimese enda valitud lähedasele, kes saab appi tulla. Vajadusel kutsutakse välja kiirabi, päästeamet või politsei.

Tõhus abimees häirenuputeenus aitab vältida asjatut piinlemist või isegi kõige hullemat. Keegi ei peaks jõetuna ootama kuni hättasattunut vaatama tullakse, juhtunud õnnetusest saab koheselt märku anda ja abi kiiresti kohale kutsuda.

Enda kogemusest võin öelda, et Medi häirenupp tagab meelerahu ja kindlustunde nii sellele, kelle käel on nupp, kui ka lähedastele.

Lisainfot erinevate võimaluste ja hinnakirja kohta saab info@medi.ee või telefonil 661 8181.

Lea Rand

Toilas ja Kohtla-Nõmme algasid 1.-3. klassi korvpallitrennid

Veiko Simm ja tema väikesed trennilapsed

21. septembrist algasid korvpallitrennid nii Toila, kui ka Kohtla-Nõmme koolides. Esimesed trennid tõid kohale üle 10 huvilise ja nende seas ka tüdrukuid!

Treeninguid viib läbi Veiko Simm, kes on korvpalliga tegelenud juba lapsepõlvest ja mänginud ka Eesti I ja II liigas. Noortega on Veiko tegelenud juba mitu suve, kui andis purjetrenne Toilas ja Vokas. Treenerikutse on hetkel omandamisel, kuid eelnev töö lastega on andnud kõvasti kogemust ja enesekindlust.

Toilas toimuvad trennid kaks korda nädalas:

Esmaspäeval 14.05-15.00

Kolmapäeval 13.20-14.15

Kohtla-Nõmmel on esialgu üks trenn nädalas

Kolmapäeval 15.00-16.00

Toila rahvajooksu võitsid Liset Vähk ja Dmitri Aristov

Jooksuarmastus ja -harjumus saavad alguse lapsepõlves.

26. Toila rahvajooksul osales kokku üle 150 jooksja. Meeste klassi võitjaks 10km jooksus tuli Dmitri Aristov (32.43) ja naistest oli kiireim Liset Vähk (46.46).

26. Toila rahvajooksuga sai lõpu ka Toila valla jooksusari 2020. Jooksusari koosnes neljast jooksust 24. juunil Sakal Maido Keskküla 1. mälestusjooks, 12. juulil Toilas Irina Vassiljeva nimeline jooks, 31. augustil Kohtla-Nõmme rahvajooks ja 4. septembril 26. Toila rahvajooks Vokas.

Jooksusari jätkub kindlasti ka järgmisel aastal ning korraldajad lubavad, et iga etapp muutub jooksjatele veelgi nauditavamaks. Lisaks põhidistantsidele on plaanis lisada ka rahvaklass, mis ei lähe küll üldarvestusse, aga eesmärgiks oleks alustavate jooksusõpradele pakkuda põhidistantsist lühemat varianti.

Toila valla jooksusarja korraldajad tänavad kõiki vabatahtlike, osalejaid ja toetajaid!

Kohtume juba järgmisel aastal!

Erakuulutused

Ostan igasugust vanavara. Pakkuda võib kõike. Kojukutsed, raha kohe kätte. Tel: 51980371.

Ostan nõukaaegseid õhumullidega Tarbeklaasi vaase. Tel: 56770569.

Kohtla-Nõmme Kool ootab matemaatikaõpetajat!

 

Kultuurisündmused

Olukorrast tingitult pidime edasi lükkama kõik oktoobrikuusse planeeritud sündmused. Nüüd jääb vaid loota, et sügise edenes haigus veelgi aktiivsemaks ei lähe ja novembris saame jälle kohtuda.

Toila valla muusikalitrupi esituses „Muusikal kutsub teid veel...”

7. novembril 16.00 Kohtla-Nõmme rahvamajas. Sissepääs vaba annetusega.

15. novembril 12.00 Voka rahvamajas. Sissepääs vaba annetusega.

8. novembril 18.00 Salongiõhtu „Ühe torupilli lugu” Toila seltsimajas.

12. novembril kabesimultaan Voka Rahvamajas. (kella-aeg on veel lahtine)

13. novembril Toila mäng Saka Rahvamajas. (kella-aeg on veel lahtine)

14. novembril 17.00 Toila valla aastapäeva kontsert-aktus Kohtla-Nõmme Rahvamajas.

Tublide vallakodanike ja koostööpartnerite tunnustamine. Toila Vallavolikogu ja Vallavalitsuse tervitus! Esinevad Kohtla-Nõmme koolilapsed ja Stefan. Tule ise ja võta sõbrad ka kaasa – sööme koos sünnipäevatorti! Sissepääs kontserdile tasuta!

20. novembril 19.00 ansambli JÄÄÄÄR sügistuur Toila seltsimajas.