Thursday, February 5, 2015

Ilusat alanud aastat...


Hea Toila valla lehe lugeja!


Kuigi ajakukk on selle aasta vakast juba terve kuu jagu teri ära nokkinud, tahaksin siiski Sulle imelist aastat soovida! Pole me ju sel aastal leheveergude kaudu veel kohtunud.

Loodan, et alanud aasta toob Sulle palju tervist ja rõõmu igasse päeva! Et Sa ise oleksid hoitud ja et Sul oleks, keda hoida!

Juhtugu ümberringi mis tahes, oluline on see, mis on Su sees ja kes on Su ümber. Kui OMA inimesed on olemas, siis saavad lahendatud ka kõige raskemad probleemid. Kui hinges on rahulolu iseendaga ja valmisolek näha päikest ka kõige süngemas pilves, siis leiame lahenduse igale probleemile ja saame hakkama.



Ei ütlegi rohkem. Sellest, mis lehes, saad ise lugeda. Ei hakka seda siin lahti kirjutama.

Lisan hoopis ühe Anneli Lambi luuletuse, mis võtab kenasti kokku selle, et jõulud on jälle läbi ja uus aasta koos oma tegemiste ja inimestega ees ootamas.



selleks korraks jõulud said läbi
okkad on vaibal ja üks kuldne käbi
kukkunud kildudeks põrandal
kuldne killutolm ohtlik on talla all

leban leskul ja kuulan leekide laulu
ning läbi kuumade ahjukivide kaudu
tuleb teadvuse tagant minusse rahu
nii suur et terve maailm sellesse mahub



Lea Rand



Tule koos Gerliga laulma!


Toila Gümnaasiumi uus direktor jälle Pühajõelt


Alates 5. jaanuarist juhib Toila Gümnaasiumi erukolonel ja endine Ida-Viru maavanem Riho Breivel. Nii nagu ka peaaegu kõik viimased direktorid alates Olav Vallimäest, elab temagi Pühajõe külas.
Oma intervjuus „Õpetajate Lehele“ ütles Riho Breivel, et ta analüüsis olukorda, enne kui selle koha vastu võttis, sest ta ei tulnud kooli lammutama, vaid seda kogukonnale säilitama – et inimesed jääksid siia elama ja tuleksid ka tagasi. Siin peab saama hea hariduse.
Vahepeal pool aastat direktori ülesandeid täitnud Merike Lepsalu lisab samas: „Direktorina on Riho Breivel uus inimene, kuid ma tunnen teda aastaid, ka ajast, mil ta maavanem oli. Tundub, et ta on uuriv direktor. Tahab ennast asjadega kiiresti kurssi viia ja haarab kohe härjal sarvist. Kõigepealt tutvub ta õpilaste ja õpetajatega ning külastab aktiivselt tunde.”

Järgmises valla lehes teeme Riho Breiveliga juba pikema intervjuu, et temaga lähemalt tuttavaks saada ja rääkida sellest, millisena ta Toila Gümnaasiumi tulevikku näeb.

Lea Rand

Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Vallavolikogus jaanuaris

Toila Vallavolikogu jaanuarikuu istungil olid päevakorras järgmised küsimused:

Väiksemad võimalused sunnivad tegema raskeid valikuid ja eriti läbimõeldud otsuseid...

Seda tõdesid vestlusringis nii vallavolikogu esimees Roland Peets kui ka volikogu majanduskomisjoni esimees Jaak Saar.

Küsisin mõlema mehe käest, mida positiivset võiks Toila valla 2014. aasta majanduselust välja tuua, mis on valupunktid, millele peaks jätkuvalt tähelepanu suunama ja mis on valla arengu prioriteedid väheneva eelarve valguses.
Nii Roland Peets kui ka Jaaks Saar tõid möödunud aastale tagasi mõeldes positiivsena välja selle, et volikogul jätkus julgust ja saavutati konsensus laenu võtmise osas. See oli valla arengu seisukohalt parim otsus, et alustatud projektid lõpuni viia ja elu saaks edasi minna. Tänu sellele on lõpule jõudnud Toila seltsimaja renoveerimine, mis veel mõned aastad tagasi oli küsimärgi all ja oli aeg, kus plaaniti lausa maja lammutamist, sest sellel ei nähtud perspektiivi. Möödunud aasta on näidanud, et renoveerimine oli õige otsus ja vana maja on saanud nö uue hingamise.
Positiivsena toodi välja ka Voka rahvamaja saali ja Voka lasteaia renoveerimine. Tööd mõlemas majas jätkuvad ka käesoleval aastal.
Roland Peets tõi välja, et viimased kolm aastat on proovitud parandada vallakodaniku jaoks olulisi objekte, et luua tingimusi töö- ja koduväliseks tegevuseks. Miks peaks meie valla inimene sõitma kultuuri tarbima Jõhvi või Tallinna, kui selleks on loodud tingimused ka kohapeal? Elukeskkonna parandamine on eeldus ka selleks, et meie elanikkond taas kasvama hakkab. See toob omakorda kaasa ka tulubaasi suurenemise ja paremad võimalused edasiseks arenguks.
Jaak Saar ütles, et väheneva eelarve valguses, mis on osaliselt tingitud ressursimaksu alalaekumisest ja valda laekuva üksikisiku tulumaksu vähenemisest, on vallaraha investeerimine mõistlikult ja kõiki elanikkonna gruppe arvesse võttes eriti tähtis. Laenu võtmine oli raske otsus ja nii nagu eraisiku laenu puhul, tuleb ka omavalitsusel selle kasutamine väga täpselt ja põhjalikult läbi mõelda.
Mõlemad tõdesid, et ressursimaksu ja tulubaasi vähenemine sunnivad rohkem pingutama, et hakkama saada. Küsimus on – kuidas suurendada põhitulubaasi – tulumaksu, kuidas ja millega meelitada valda juurde inimesi, millist lisaväärtust pakkuda, et noored tahaksid Toila valda (tagasi) tulla. (Alates 2012. aastast on Toila valla elanike arv vähenenud 145 inimese võrra. - Toimetaja märkus). Roland Peets lisas, et tuleb hoida silmad ja kõrvad lahti, et kasutada ära erinevate fondide võimalusi lisaraha leidmiseks.
Möödunud aastale tagasi vaadates toodi positiivsena välja ka see, et paljud valla teed said korda – Lõokese ja Ööbiku tänav, Vana Konju tee sai tolmuvabaks. Lepa tänava küsimus on küll jätkuvalt lahtine, kuid selle lahendamisega tegeldakse edasi käesoleval aastal.
Siinkirjutajal on hea meel selle üle, et Roland Peets märkis ära meie raamatukogude aktiivse tegevuse möödunud aastal.
Põgusalt puudutasime ka kooli teemat. Ühine arvamus oli see, et majandusliku poole pealt peaks kooliga praegu kõik korras olema. Nüüd tuleks tähelepanu pöörata sisule ja lisaks igapäevasele hariduse andmisele lisaväärtuse leidmisele. Jaak Saar ütles, et koolil peaks olema mingi kindel visioon, kindel suund, millega edasi minna, millega meelitada siia õppima noori ka väljaspoolt valda. Praegu seda kahjuks ei ole. Roland Peets lisas, et koolil on ees tähtis aasta, kus lisaks õppetööle tuleb lahendada muid ülesandeid. Kui kool suudab pakkuda kvaliteetset haridust ja mingit „rosinat“ veel, siis ei ole kindlasti põhjust gümnaasiumiosa sulgemiseks. Kuid tegelikult teevad ju lõpliku valiku siiski õpilased ja lapsevanemad sellega, kas nad valivad „kodukooli“ või mõne linna eliitgümnaasiumi.
2015. aasta plaanide ja eesmärkidena toodi välja Lepa tänava renoveerimise küsimus, Voka rahvamaja renoveerimise jätkamine ja lõpetamine, Voka lasteaia edasi ehitamine – eesmärk saada korda välisfassaad ja õueala. Oluline on ka AS Toila V.V. edasine tegutsemine. Asutusel on uus juht ja uus nõukogu, nüüd jääb ainult loota, et meeskond hakkab korralikult tööle. 
 
Jaak Saar võtab teema kokku mõttega, et nii nagu kodus, nii ka vallas tuleb elada vastavalt oma võimetele. Erinevas eas inimestel on erinevad lootused ja ootused, mida peaks vald tegema. Volikogu ja majanduskomisjoni ülesanne on tagada, et võimaluste piires saaksid need täidetud. Oluline on see, et eelarves planeeritud kulutused oleksid mõistlikud, läbimõeldud otsuseid toetavad ja võimaluste piires meie elukeskkonda parandavad.

Lea Rand



Minikorvpalli väljak Voka lasteaia õuele

Märtsikuu keskpaigas peaks Voka lasteaias toimuma üks tore korvpallišõu, millega kogutakse raha lasteaiale korvpalliväljaku ehitamiseks.
Uurisin ühe päeva korraldaja, Hardi Raiendi käest, millest ja kellel tekkis idee Voka lasteaiale korvpalliväljak ehitada?
„Idee sai alguse NOTO OUTLET/Toila korvpalli meeskonnalt. Võistkonna mängiv treener Andrus Lehismets pakkus selle välja. Noorte idee oli piisavalt äge, et sellest kinni haarata. Esialgu oli plaanis korvpallipäev korraldada, hiljem kujunes sellest mänguväljaku rajamise idee toetamisega seotud sündmus. Lasteaia juhataja Julie Lauri liitus meie ideega hetkeliselt ja nii see algas.
Väljaku rajamise toetuseks korraldate korvpallišõu. Kas kuupäev on nüüd kindel?
Hetkel oleme paika pannud kuupäeva 14. märts. Usun, et valla lehes kuulutamise järel see ka paika jääb!
Mis sellel päeval toimuma hakkab? Kuidas saavad need, kes korvpalli ei mängi ja šõus ei osale, kaasa lüüa, abiks olla?
Korvpallipäeval kutsume kõiki Voka spordihalli. Peategelasteks on Voka ja Toila lasteaedade lapsed ning gümnaasiumi 1. klasside õpilased. Avatud on ka spordihalli teised treeningruumid.
Valla elanikke ootame lastele kaasa elama, mängida saab koroonat, lauatennist, avatud on laste mängutuba, jõusaal ja aeroobikasaal. NB! Kindlasti peavad olema kaasas vahetusjalatsid!
NOTO OUTLET/Toila korvpallurid korraldavad lastele treeningrühmad, räägitakse korvpallist, näidatakse oma oskusi. Külla on kutsutud Toilast pärit meistriliiga mängijad Joosep Jalmar Saar ja Kristjan Makke, meie oma korvpallilegend Ib Lamp.
Päeva lõpuks toimuvad kaks showmängu – NOTO Outlet/Toila vs LAPSEVANEMAD ("päris" korvpallurid lubasid mängida kinnastega). Plaanis on Voka Veteranide meeskonnale kutsuda vastu valla mudilaste VANAISADEST loodud võistkond!
Kui väljak ühel päeval valmis saab, siis kuidas on selle edasine hooldus planeeritud? Kes sellega tegelema hakkab?
Miniväljak peab valmis saama 1. septembriks 2015. NotoOutlet korvpallipoisid on avaldanud soovi ise lastega tegeleda ja kord-kaks-kolm nädalas lastega tegeleda.
Kuna väljakul on võimalik mängida ka jalgpalli, siis ilmselgelt on meie üks abilistest ka jalgpalliklubi Lokomotiv.
Miniväljakul on pehme poorkummist põrand, seega saab ka lasteaia võimlemistunde seal läbi viia.
Talvel on võimalik väljakule ka jää valada, seega peaks sellest saama aastaringselt kasutuses olev plats.
Milline on projekti maksumus ja kuidas saavad Toila valla inimesed teid aidata?
Tänaseks on teada väljaku maksumus – ca 5000€, sellest 3750€ on väljaku põhiosa maksumus, mille valmistab Eesti ettevõte Tommi Mänguväljakud www.tommi.ee.
Ülejäänud rahasumma oleks vajalik pinnasetöödeks, valgustuse ja varustuse ostuks.
Kindlasti on rahaline toetus tähtis, ülekande saab teha lisamärkusega "VOKA MÄNGUVÄLJAK" EE882200221036834702 BC Viru Basketarvele.
Veebruari alguses pannakse Voka Spordihoone administraatori juurde ka annetuskast, millesse on võimalik igal inimesel oma osa annetada. NotoOutlet/Toila ametlike mängude ajal tutvustame projekti, Kaisa Pukk tegeleb projektile lisaraha otsimisega erinevate toetusprojektide kaudu. Facebook´i lehel Minikorvpalli väljak Voka lasteaia õuele" hoiame huvilisi projekti käiguga kursis. Eelnevad läbirääkimised on peetud ETV Ida-Virumaa korrespondentidega, ajalehega Põhjarannik, TV3 reporteritega Ida-Virumaal.
Aga rahast enam vajame tehnilist abi – pinnasetööd ja killustiku-liiva transport on ilmselt kõige kallim osa sellest projektist.
Projekti Toila valla poolsed esindajad ja kõneisikud on Andrus Lehismets, Peeter Sööt ja ka mina vastan alati hea meelega teie küsimustele.

Küsis
Lea Rand

Vahur ja Liina Kersna tulevad oma raamatuga Toilasse!


Kodumaa sünnipäeval kohtume Toila Gümnaasiumi juures!


Tervislik sõbrapäev!


Vastlapäeval saab vasta kukalt (loe: vastlakuklit!)


Jää Jääl heliseb taas!


Rõõm on kõiki teavitada, et talvine laulupidu JÄÄ HÄÄL toimub taas. 
Juba neljandat korda.

Ootame teid kõiki 7. märtsil taas Toilasse ja seekord teeme peo KÕRSIKUTEGA.

Ajakava:
14.30 – rongkäik
15.00 – kontsert laululaval
17.00 – Kõrsikute kontsert koolimajas.

Kohtumiseni Toila laululaval!

MTÜ Kultuuriveski

Teade detailplaneeringu algatamisest Vokas

Toila Vallavolikogu 16.04.2014 otsusega nr 32 „Voka Tiigi tn 5 detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ algatati Toila vallas, Voka alevikus Tiigi tn 5 kinnistul (katastritunnus 80201:002:0062 , reg nr 1542708, maa sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala 5463 m²) detailplaneeringu koostamine.
Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks on kinnitatud Toila Vallavalitsuse 05.05.2014.a. korraldusega nr 84 „Toila vallas Voka alevikus Tiigi tn 5 detailplaneeringu koostamiseks lähteseisukohtade kinnitamine“. Detailplaneering muudab Toila Vallavolikogu 28.10.2005.a. määrusega nr 1 kehtestatud Toila valla üldplaneeringut. Detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamine ja avalik arutelu toimus Toila vallamajas Pikk tn 13a 14.05.2014.a.
OÜ Geolevel poolt koostatud detailplaneeringu ettepanekus on lahendatud Tiigi tn 5 kinnistu maa sihtotstarbe muutmine, ehitusõigus, arhitektuurinõuded, teed ja liikluskorralduse põhimõtted, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted, keskonnakaitse ja jäätmekäitlus ning tehnovõrkude ja rajatiste paiknemine.
Toila Vallavalitsuse 13.01.2015 korraldusega nr 6 on detailplaneering vastu võetud ja suunatud avalikule väljapanekule. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 04.02.-19.02. 2015 Toila vallamajas aadressil Pikk 13a Toila alevik Toila vald. Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda Toila valla veebilehel www.toila.ee
Detailplaneeringu avalik arutelu toimub 11.03.2015.a. Kell 15.00 Toila vallamajas aadressil Pikk 13a Toila alevik Toila vald.
Informatsioon detailplaneeringu kohta: Toila valla maakorraldaja Hannes Kohtring tel 3369 546 hannes.kohtring@toila.ee.

Toila valla TOP 10!

Lugesin Külauudistest Rein Siku artiklit sellest, kuidas Kadrina vald selgitas välja oma valla TOP, ehk siis sellest, kuidas avalikul hääletusel valiti välja valla tähtsaimad vaatamisväärsused, parimad paigad kogemiseks, ilma mida nägemata pole inimesed Kadrina valda näinudki.
Samas oli ka artikli autori üleskutse Eesti 100 = TOP 10!
Ehk valigem Eesti sajandaks sünnipäevaks igale vallale oma TOP 10!

Ja nüüd pöördun Sinu poole, hea sõber!
Ootan Sinu arvamust, millised on need kohad, vaatamisväärsused, ilma mida nägemata pole inimesed Toila valda näinudki?

Märtsikuu lehe vahele pistame ka hääletussedeli, aga seni võid oma arvamust avaldada helistades Toila raamatukogusse tel. 33 69 551 või kirjutada raamatukogu Faceeboki lehele.

Lea Rand


Raamatukogu kultuurikeskusena


Kui 2014. aasta alguses tundus, et tänu kärbitud eelarvele ja peaaegu olematule ürituste korraldamise rahale mingeid suuremaid ettevõtmisi planeerida ei saa, siis tegelikult kujunes olukord hoopis paremaks.
Möödunud aastat võib nimetada aktiivse koostöö aastaks. Päris mitu üritust sai korraldatud koostöös Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskusega. Abiks olid ka koostööprojektid Alutaguse Matkaklubi, Keskkonnaameti ja Voka raamatukoguga.
Kuna kõik aasta jooksul toimunud sündmused olid ühtviisi tähtsad ja nende hulgast õnnestunumaid oleks raske välja tuua, siis olgu nad siinkohal kõik järjekorras ära nimetatud.

Aastat alustasime reisimuljete õhtuga, kus Aare Rebban rääkis ja näitas pilte oma reisist Lõuna-Ameerikasse.

Emakeelepäeva oli rõõm tähistada koos Anneli Lambi luuleraamatu „Olen iseenda õde“ esitlusega. 

Autogrammitund. Foto: Lea Rand
Aprillikuus toimus koostöös Keskkonnaametiga loodusõhtu „Soome lahe ja hüljeste aasta“ ja koos Toila Gümnaasiumi 5.-6 klassi õpilastega külastasime TTÜ Raamatukogu ja Innovatsioonikeskust Mektory.

Augustikuu lõpus kolis raamatukogu oma lugemispesa Toila sadamasse, et osaleda Muinastulede ööl. 

Foto: Lea Rand
Foto: Lea Rand
  Septembrikuus toimus kohtumine jutuvestja Piret Pääriga 

Peale lugude jutustamise tutvustas Piret Päär ka raamatuid, mida julgeb teistelegi soovitada. Foto: Lea Rand
ja koostöös Voka raamatukogu, Toila valla Hariduse ja Kultuuri Seltsi ja Kaitseliidu Alutaguse Malevaga Toila valla sõja-ajaloo päev.

Koos selle poisiga võib luurele minna küll. Foto: Lea Rand
Olav Vallimäel ja Mati Õunal jätkuks juttu mitme päeva jagu. Foto: Lea Rand

Viimase projekti osana ilmus ka trükis „Toila valla sõja-ajaloo Teejuht“, mille koostamisel olid abiks Voka raamatukogu juhataja Merle Äri ning kohalikud kodu-uurijad Olav Vallimäe ja Jüri Eljas.

Oktoobrikuu oli sündmustest eriti rikas. Koostöös Alutaguse matkaklubiga toimus rahvamatk Oru pargis ja Toilas, mille raames raamatukogu juhataja korraldas 3 õpituba. 
Raamatukogupäevi alustasime leporelloköites raamatu valmistamisega. See projekt sai teoks tänu sellele, et kaks raamatukogu sõpra – Anneli Lamp (jutt) ja Meeli Lõo (illustratsioonid) olid kahepeale valmis saanud lasteraamatu Toila laste lapsepõlvest. Valmis kaheksa eksklusiivset raamatut.

Annelil ja Meelil on, mille üle uhkust tunda! Foto: Peeter Lilleväli
2014. aasta sügisel külastasid kõik Toila Gümnaasiumi 1.-4. klassi õpilased raamatukogu, et paremini meie tegemistega tuttavaks saada ja 5. klass külastas raamatukogu Asutuste päeva raames.
 Toila Gümnaasiumi 1. klass raamatukogus. Foto: Lea Rand
Hea meel on, et Toila Gümnaasiumi õpilased ja õpetajad tulevad enamasti hea meelega kaasa raamatukogu üleskutsetega. 2014. aasta kevadel käisime ekskursioonil TTÜ Raamatukogus ja Innovatsioonikeskuses Mektory nende õpilastega, kes valmistasid omaloomingulisi raamatuid. Möödunud aasta sügisel kutsusime lapsi jubejutte kirjutama ja käesoleva aasta kevadel tahaks kirjutajad Tartusse Trükimuuseumi viia.

Äramärkimist väärib kindlasti ka 2014. aasta sügisel alanud lugemiskoera projekt. Kuigi sellel puhul ei olnud tegu koostööga lasteasutustega, vaid eelkõige lapsevanematega, kes leidsid aega ja tahtmist, et kord nädalas koos lapsega õhtuti raamatukogusse tulla, et lapsed saaksid Stefile lugeda. Lugemised Stefile jätkuvad ka käesoleval aastal.

Isegi Stefil tuli mõnusa jutu saatel uni peale. Foto: Lea Rand
Viimane jõulueelne kohtumine Stefiga. Foto: Lea Rand
Oktoobrikuus tegime algust ka Kella Kuue Kohtumistega. Tegu on kirjandusklubiga, kus igal kohtumisel valib erinev osaleja õhtu teema. Möödunud aastal toimus kolm kohtumist ja sedagi projekti jätkame käesoleval aastal.
Novembrikuus toimus mõnus ja hariv kohtumine raamatu „Lingvistiline mets“ autori Valdur Mikitaga.

Autogrammitund. Foto: Lea Rand
Aasta lõpetas raamatukogu korraldatud kohvikõhtu Toila seltsimajas, millega tähistasime Toila pritsimaja 110 sünnipäeva.

Kui nendele sündmustele lisada veel näitused „Lõosilm ja Hirvesuu“, kus said kokku Indrek Hirve Luule ja Meeli Lõo makrofotod, Marju Mõru maalide näitus, Riigiarhiivi näitus „Pildirindel“, mis oli osa Toila valla sõja-ajaloo päeva projektist, Karel Kraviku fotonäitus „Viru kaevanduse viimane toodang“, Soome Instituudi näitus „Vahvad vanamemmed“ ja rida teisi väiksemaid näitusi ja temaatilisi väljapanekuid, siis võib öelda, et 2014. aastal tegutses Toila raamatukogu tõelise kultuurikeskusena.

2014. aasta võib kokku võtta kui koostöö, uute algatuste ja huvitavate kohtumiste aasta.
Rõõmustav on see, möödunud aasta tõi uusi inimesi nii raamatukogu kasutajate kui ka sündmustel osalejate hulka.
2015. aastaks jääb vaid loota ja soovida, et see trend jätkub.

Kohtumiseni raamatukogus!

Lea Rand

Tähtsaid daatumeid Toila valla ajaloos 2015. aastal

595 aastat tagasi on esmakordselt mainitud Kirivere (hiljem Voka) küla.
320 aastat tagasi oli meie kandis suur näljahäda. Sadu kestis jaanipäevast mihklipäevani.
315 aastat tagasi 17. novembril kell 17 toimus vene väejuhi B. Šeremetjevi väeosa kokkupõrge Rootsi eelväega Pühajõe küla juures.
 
Pühajõe lahingu skeem. Foto ajakirjast Horisont 4/2011

225 aastat tagasi alustas tööd Valaste külakool.
160 aastat tagasi valmis Päite koolimaja.
155 aastat tagasi juulikuus haaras Toila maarahvast Liivimaalt alguse saanud väljarändamise soov.
145 aastat tagasi 20. detsembril avati Toilas uus kalmistu.
130 aastat tagasi asutati Voka mängukoor (juhataja Johannes Sarap).
105 aastat tagasi 12.-14. juunil võtsid Toila sega- ja pasunakoor osa VII üldlaulupeost Tallinnas.
95 aastat tagasi asutati Voka Hariduse Selts “Eha” ja Päite Hariduse Selts “Koit”, samal aastal registreeriti Rakvere-Paide Rahukohtu poolt 2. märtsil Konju Tarvitajate Ühisus “Kasu”, 10. mail Voka tulekahjukordade vastastikuse abistamise selts ja Toila Ranna Kalapüüdjate Ühisus, 12. juulil Voka valla põllumeeste kogu, 21. augustil Voka kartuliühistu ja 6. detsembril Türsamäe masinatarvitajate ühisus.
85 aastat tagasi 31. mail põles Abram Simoni ehitatud teatrimaja.
80 aastat tagasi ostsid töösturid G. Jelissejevilt Oru lossi ja pargi ning kinkisid selle Eesti riigipeale puhkekohaks. Selle ja järgneva aasta jooksul tehti lossis ja kõrvalhoonetes remont ning korrastati park.
70 aastat tagasi asutati Toila Kalakonservikombinaat.
65 aastat tagasi saadi põllumajanduskolhooside ühendamisega Toila külanõukogu üheksast kolhoosist kolm ja Sinimäe sovhoosi osakond.
30 aastat tagasi taasavati keskkooliklassid Toila koolis.
25 aastat tagasi 23. juunil õnnistas taastatud Pühajõe kirikuhoone piiskop Kuno Pajula.
20 aastat tagasi 17. juunil avati Oru pargis uus laululava ja toimus vabariiklik meestelaulu ja puhkpillimuusika päev.

Koostas Lea Rand

Teatrikuul Toila seltsimajja teatrisse!

10. märtsil kell 19.00 on põhjust seada sammud Toila seltsimajja, 
et osa saada  
 
Kaunis ja väga tundliku loomuga vallaline noor raamatuillustraator Donna on langenud oma meesideaali tõttu nii sügavasse depressiooni, et otsustab ennast põhjalikult täis juua ja sillalt jõkke hüpata. Ta teebki omalt poolt kõik, et see otsus täide viia, kuid just siis algab müstika, mis kestab peaaegu komöödia viimaste stseenideni. Pärast lühiajalist teadvusekaotust avastab Donna ennast ühe noormehe käte vahelt, kes ta elusalt ja tervelt koju toimetab. Ning kui Donna kurdab oma rasket saatust ja arvab, et tal oleks vaja kaitseinglit, kes teda kõige halva eest hoiaks, siis teatab noormees, et tema võiks küll Donnale kaitseingliks olla. Ja tõepoolest – noormehe edasine käitumine, tema teadmised ja sõnad tõestavad üha enam, et ta sobib tõesti sellesse ametisse... ja mine tea, äkki ongi... Igatahes viitab kõik sellele ja Donnal ei olegi hetkekski põhjust kahelda. Muidugi on see alles komöödia algus, aga kaugemale me oma tutvustusega minna ei saa, kuna siis poleks vaatajal enam huvitav.

Piletid hinnaga 6€ müügil Toila raamatukogus, Voka raamatukogus ja Voka spordihoones ning Toila seltsimajas etenduse toimumise päeval 10. märtsil!


Toila perearst võtab vastu uuel aadressil

Alates 2. veebruarist 2015 

alustas Toila 

Perearstikeskus 

vastuvõttu uuel aadressil

Perearst Juta Kogan

aadress: Mere pst 14 Toila 41702 (Valge maja oru pargis)

telefon +372 336 9977


Vastuvõtuajad:


Perearst Juta Kogan
Pereõe iseseisev vastuvõtt
Esmaspäev
09.00 - 13.00
13.00 - 17.00
Teisipäev
09.00 - 13.00
13.00 - 17.00
Kolmapäev
14.00 - 20.00
09.00 - 14.00
Neljapäev
13.00 - 17.00
09.00 - 13.00
Reede
09.00 - 13.00
13.00 - 16.00

Tuntud ja nõutud psühholoog Tõnu Ots Toila vallas

 


18. ja 19. veebruaril on kõigil huvilistel võimalus kohtuda psühholoog 
Tõnu Otsaga.
Kolmapäeval, 18. veebruaril kell 11-13 loeng Voka rahvamajas.
Kolme põlvkonna suhete ja koostöö psühholoogia. 
Väärikas vananemine.
Inimkond pole iial varem kogenud võimalust elada nii kaua kui tänapäeval, kuid koos sellega vananeme ja kauem elatud aastad ei lisandu noorusele vaid vanadusele. Meil puudub nii kaua elamise kogemus ja oleme segaduses. Seda enam, et oluliselt muutuvad ka eri põlvkondade suhted ja kannatab suhtlemine. Üha raskemaks muutub toimetulemine lähedastega ja iseenesest arusaamine. Sellest räägimegi 18. veebruaril.
Peale loengut individuaalne nõustamine Vokas ja neljapäeva, 19. veebruari hommikul kell 9 Toila seltsimajas.
Loengu tasu 2€, nõustamise tasu 5€.
Toila poe juurest väljub buss kell 10.40, tagasi Toilasse kell 13.15
Lisainfo ja nõustamisele registreerimine: Kaja tel 55547129
See teema puudutab ka sind, tule kuulama!


Toila valla pärandkultuur sai raamatusse


Möödunud aasta lõpus sai valmis järjekordne raamat „Toila valla lugude“ sarjast. See on sarja üheksas raamat ja värske trükis koondab endasse meie valla pärandkultuuri.
Raamatu koostaja, Toila valla Hariduse ja Kultuuri Seltsi esimees, Bruno Uustal ütles, et kuna ta oli ise paar aastat tagasi seotud meie valla pärandkultuuuri objektide kaardistamisega, siis oli raamatu väljaandmine selle loogiline jätk.
Raamat meenutab oma ülesehituselt eelmist seltsi poolt väljaantud pildialbumit „Vanad pildid Toila vallast“ - igal leheküljel on foto ja selle all lühike selgitav tekst.
Veebruarikuus jõudsid raamatud ka valla raamatukogudesse, kust neid huvi korral on võimalik saada.

Lea Rand


Valimistel on igal häälel jõud!

Märtsikuu esimesel pühapäeval valitakse Eestile XIII Riigikogu. 
Taasiseseisvuse järgsel ajal on see rahval juba 20. kord kas üldvalimiste (Riigikogu, Euroopa Parlament, kohalikud volikogud) või rahvahääletuse raames otsuseid langetada.
Kuigi järjekordsete valimiste eel valimisreeglites suuri muudatusi ei ole toimunud, tooksin siiski mõned juhised, mida peaks valija teadma ja tähele panema.
Valimistulemuse selgitamiseks on Eesti jaotatud 12 valimisringkonnaks. Valija saab hääletada ainult oma ringkonna ühe kandidaadi poolt. Valimisringkond sõltub valija elukoha aadressist rahvastikuregistris. Igale valijale saadetakse hiljemalt 9. veebruariks kas elektrooniliselt või paberkujul valijakaart, mis teavitab, millise valimisringkonna kandidaatide poolt ning kus ja millal ta hääletada saab.
Neile, kes aga siiski valimiste pühapäeval jaoskonda minna ei saa, on pakkuda mitmeid teisi võimalusi oma eelistuse väljendamiseks. Kümme päeva enne valmispäeva ehk 19. veebruarist algab elektrooniline hääletamine, mis kestab 25. veebruarini. Samal ajal saab juba oma hääle anda ka jaoskondades – 19-22. veebruarini toimub hääletamine maakonnakeskustes ning 23-25. veebruarini on avatud kõik jaoskonnad. Nendel päevadel viiakse läbi ka hääletamine haiglates ja hoolekodudes, samuti kaitseväeüksustes. Eelhääletamise perioodil saab hääle anda ka väljaspool oma alalist elukohta. Valimispäeval, 1. märtsil saab hääletada vaid oma jaoskonnas ning hääletamiskasti tellida ka koju. Seega on meil loodud mitmekesised võimalused oma tahte avaldamiseks.
Mis aga juhtub valija poolt antud häälega? Riigikogu valitakse proportsionaalse valimissüsteemi alusel. Selle eesmärgiks on tagada, et erakondade nimekirjad saaksid üle Eesti valijate poolt antud häälte arvuga võrreldes ligilähedaselt sama arvu kohti ka parlamendis. Hääletades konkreetse kandidaadi poolt annab valija hääle ka erakonnale, mille nimekirjas ta kandideerib. Samas tuleb arvestada, et enamik kohti Riigikogus (viimastel valimistel 82 kohta 101st) jaotatakse kandidaadi isiklikust edukusest lähtuvalt. Siin ei ole määrav kandidaadi koht nimekirjas, vaid nad reastatakse ümber sõltuvalt valija poolt antud toetusest. Viimane osa kohtadest (viimastel valimistel 19 kohta 101st) läheb jaotamisele nn parteinimekirjade alusel. Ka siin on valituks osutumisel piirang – kandidaat peab mandaadi saamiseks koguma piisava arvu hääli (viimastel valimistel sõltuvalt ringkonna suurusest 234–324 häält). Üksikkandidaat võistleb koha eest Riigikogus vaid oma ringkonnas. Selleks peab ta koguma nn kvoodi jagu hääli (viimastel valimistel sõltuvalt ringkonna suurusest 6461–4670 häält). Häälte ülekandmist ühelt kandidaadilt teisele Eesti valimissüsteem ei tunne.
Palju on tuntud huvi ka selle vastu, mis saab siis, kui enim hääli kogunud kandidaat loobub oma kohast – kas siis lähevad hääled kaotsi? Lühike vastus on, et ei lähe, sest sellisel juhul tuleb Riigikokku sama erakonna asendusliige. Riigikogu koosseisu selgitamisel on oluline iga hääl. Need, kes valimistel ei osale, delegeerivad õiguse määrata riigi asjade üle otsustamine järgmiseks neljaks aastaks neile, kes seda teevad. Valimistel on igal häälel jõud!
Alo Heinsalu

Toila valla Aukodaniku ja Aasta Tegija valimine

Aunimetuste nõukogu ootab taotlusi Toila valla Aukodaniku ja Aasta Tegija tiitlile.
Aukodaniku nimetus on kõrgeim tänuavaldus vallale osutatud eriti silmapaistvate ja pikaajaliste teenete eest.
Aasta Tegija nimetus on tänuavaldus möödunud aastal tunnustamist vääriva teo (tegude) eest.

Kandidaate võivad esitada vallavanem, vallasekretär, vallavalitsuse liige, volikogu esimees, volikogu liige, volikogu komisjon, organisatsioonid, mittetulundusühingud, seltsingud ja äriühingud.
Taotlused tuleb esitada e-posti teel digitaalselt allkirjastatult aadressil toilavv@toila.ee või postiaadressil Pikk 13a, Toila, 41702 hiljemalt 1. märtsiks 2015.

Esitatud kandidaatide seast teeb valiku Aunimetuste nõukogu ning esitab kinnitamiseks Toila Vallavolikogule.
Aunimetuste saajate tunnustamine toimub valla aastapäeva tähistamiseks korraldatud üritusel.

Toila valla aukodanike nimekiri, aunimetuste statuut ning taotluse vorm on avaldatud valla kodulehel www.toila.ee

Naerumere laste mõtteterad kodukoha kohta

Kahe-kolmeaastaste Rõõmukillukeste ütlused: 
 


Kus sa elad?
 
Mina elan Toilas. Selles roosas majas, tead küll, kus roosa maja asub.
 
Mina elan kodus Toilas, koos emmega.

 
Mina jalutan koos emmega.
 

Mina elan ka Toilas, sealt mäest üles on vaja minna ja siis veel vaja minna.


Õnnekillukesed Toilast:

ERNST (4 a) – EI TAHA, ET MIDAGI OLEKS TEISTMOODI. MEELDIB LASTEAED, SEST TEEN SIIN TÖÖD, ÕPIN. MEELDIB LASTEAED, SEST SIIN ON PALJU MÄNGUASJU. MEELDIB, ET KODUAIAS ON KORVPALLIRÕNGAS, SINNA SAAB PALLI VISATA. SKATEPARK MEELDIB, SEAL SAAB HÄSTI KELGUTADA.

AMELIA (3 a) – MÄNGUASJAD TEEVAD LASTEAIA TOREDAKS, ERITI RAAMATUD.LEMMIK ON PUNAMÜTSIKESE RAAMAT. MEELDIB KA JOOSTA SAALIS.

HÄLI (3a) – MEELDIB, ET ON TOILAS POOD, SEALT SAAB ÜLLATUSMUNA.
HIIE, HÄLI – MEELDIB TOILAS JALUTADA, MÖLLATA LUMES.

REDNAR (3 a) – MEELDIB, ET SAAB PARGIS KÄIA.


Naerukillukesed Toilast