Tuesday, October 16, 2018

Kukruse Polaarmõisas tehakse ajalugu ja teatrit



Jõhvi külje all Kukrusel toimetab 2010. aastast SA Kukruse Polaarmõis perenaise Gerli Romanovitši eestvedamisel. Mõisaperenaine Gerli näeb, et nende peamine missioon on säilitada kohalikku kultuuripärandit. Seal kus on, tuleb aga teadupoolest juurde – seetõttu teeb mõisa perenaine ühes 3,25 palgalise töötajaga kõik endast oleneva, et kultuuri nii enda kui teiste rõõmuks piirkonnas ikka jaguks. Uurisime Gerli käest, kuidas senini läinud on, mis mõisas teoksil, mis tulevikus plaanis ja mis hingele pai teeb.
Sissejuhatuseks – millega polaarmõis põhiliselt toimetab?
Põhikirjaline missioon on kultuuripärandi hoidmine ja tutvustamine. Lisaks püsiekspositsioonile, mis jutustab kahte lugu – viimase mõisa omaniku Robert von Tolli ja tema vennapoja oma, polaaruurija Eduard von Tolli – pakume ka õppeprogramme koolidele ja lasteaedadele, teeme projekt-teatrit ja hoiame elus rahvapärimust tutvustades rahvakultuuri läbi rahvakalendri tähtpäevade eriürituste.
Millega Kukruse polaarmõisas hetkel külalisi püüate?
Uusim asi meie majas on kelgukoerad, kes elavad oma peremehega mõisa vahetus läheduses – Vixen ja Luna. Hetkel küll veel liialt noored, et neid kelgu ette rakendada, aga väga edukalt täidavad nad teraapiakoerte rolli – nende perenaine on muuhulgas ka mänguterapeut. Ette teatamisel on neid võimalik siis nii patsutada, paitada kui nendega jalutuskäigule minna ja saab ka enda peal katsetada, kuidas tundub rakmete kandmine ühe kelgukoera järel. Detsembris on tulemas juba traditsiooniks saanud lasteetendus ja jõuluküla ning kindlasti tähistame ka rahvakalendri tähtpäevi ja räägime nendega seostuvast kombestikust Eestis. Ükski vastlaliug pole meil tegemata jäänud ka lumevaestel talvedel, sest ettenägelikult oleme mõisas sisse seadnud mängutoa, kus on ka liumägi.
Kuidas tunnete – kuidas kogukonna konteksti sobitute?
Kogukonnale soovime pakkuda eelkõige selliseks kultuurikantsiks olemist – kontsert, teater, rahvapärimus, kõikvõimalikud muud kultuuriüritused. Tahaksime, et nad praegusest veelgi enam teadvustaksid, et meil on sellised võimalused olemas ja ikka meie juurde tuleksid.
Millega sel või ka järgneval hooajal plaanite oma külalisi üllatada?
Kindlasti uus teatrietendus suvel. Ja ehk ka mõned uued õppeprogrammid. Ja kelgukoerad saavad ühel päeval ka ikka päris kelgukoerteks  Kui praegu veab koer inimest, siis mõne aja pärast juba kelku. Ja suviti läheb meie põhiaur ikkagi projekt-teatrile, mis meie jaoks tähendab 12-tunniseid tööpäevi ettevalmistusest viimaste etendusteni.
Mida tegutsemisaja jooksul olete õppinud enim väärtustama mõisa tegevuse kontekstis?
Võib-olla inimesi, kes on motiveeritud võimalikult paindlikult töötama. Neid, kes mõistavad, et madalhooajal ongi rohkem puhkust ja kõrghooajal peab paratamatult rohkem tööd tegema.
Mis on teie suurimad väljakutsed?
Geograafiline asukoht on Jõhvi ümbersõiduga tekitanud olukorra, kus oleme nagu ära lõigatud. Jääme peamagistraalist kõrvale. Aga suures plaanis on peamine väljakutse, kuidas sellise juriidilise vormiga, nagu meil on, majanduslikult hakkama saada. Oleme omavalitsuse hoone ja rahastusauke on seetõttu vähe, aga ajaga on see paremaks läinud ja Virumaa Koostöökogu näiteks on selles mõttes toeks olnud küll. Omaosaluse protsendi leidmine on see, mille osas me peame selle 3,25 inimesega, kes meil palgal on, siis pead murdma.
Mis teid inspireerib mõisas toimetama?
Eelkõige külastajate positiivne tagasiside. Et kõik, kes meie juurde jõuavad, leiavad endale midagi – iga ealine vanusegrupp, iga rahvuse esindaja. Slaavi külastaja tunneb huvi eelkõige polaaruuringute poole vastu, soome külalist köidab maja saamise ajalugu. Kuigi püsiekspositsioon on 7 aastat püsinud sama, leiame ikka uusi võimalusi selle najal oma programme uuendada. Ja projekt-teatrile on tagasiside olnud tõesti väga-väga hea.
Mille üle olete oma tegevuse juures siiralt õnnelik ja uhke, et olete sellega hakkama saanud?
Ilmselt ongi projekt-teater. Eelmisel aastal käis meil lavastajana näiteks Urmas Lennuk. Ja sel aastal etendame Jaan Tätte näidendit „Ristumine peateega“, millega läheme ka piirkonnast välja – oktoobris on meil külalisetendused Tallinnas Von Glehni Teatris Nõmmel ja Tartus Tartu Uue Teatri laval. Teatriga alustasime 7 aastat tagasi ja põhjusel, et Ida-Virumaal oli selles osas suur auk – kutselist teatrit meil pole. Inimesed imestavad veel tänagi, et meil ei ole külalisetendused, vaid oma väike projekt-teater. See teeb küll hea tunde – oleme selles osas Ida-Virumaal pioneerid.
Milline on teie suurim unistus polaarmõisaga seoses, selline salajane, millest praegu hästi vaikselt ainult mõelda julgete?
Kasutusele võtta kogu maja. Ja kujunedagi selliseks kogukonna omaks võetud ja loomulikuks kultuurikantsiks. Praegu pole meil ka näiteks majutuse võimalust, mis tähendab, et pulmade vastuvõtud toimuvad küll siin, aga kompleksteenust ööbimisega me pakkuda ei saa. See võiks olla see, kuhu ühel päeval võiks jõuda – et ka teine pool majast oleks meie kasutada.
Kontakt:
Mõisa perenaine: Gerli Romanovitš, tel: +372 530 599 02, e-post: gerli@kukrusemois.ee
Veebileht: http://kukrusemois.ee/

Leader meede Virumaa Koostöökogu piirkonnas


Ehk on juhtunud, et olete märganud siin-seal endise Kohtla valla piirkonnas Toila valla osas ja ümberkaudsete omavalitsuste piirkonnaski infotahvleid, mis märgivad, et ettevõtte loomist, tegevuse toimumist või objekti valmimist on toetanud Virumaa Koostöökogu ja Leader meede.
Ehk on tekkinud küsimus, millega täpsemalt tegu? 
Anname ülevaate Virumaa Koostöökogu Leader meetme võimalustest Toila vallas endise Kohtla valla piirkonnas, mis on Virumaa Koostöökogu liige aastast 2015. Räägime sellest, mis juba tehtud – inspiratsiooniks uutele võimalikele taotlejatele, et tulevikus projektitaotlusi ikka rohkem laekuks.
Leader meede on Euroopa Komisjoni algatus, mis toetab maaelu arengut. Eestis on Leader meedet rakendatud laiemalt 2006. aastast ning tänase seisuga on Eestis 26 tegevusgruppi, kelle käest piirkondlikuks arenguks maapiirkondades on võimalik projektitaotluse käigus oma ideede elluviimiseks raha taotleda. Üks nendest on MTÜ Virumaa Koostöökogu. Eelmisel programmperioodil kuulus endise Kohtla valla osa, mis nüüd on osa Toila vallast Kirderanniku Koostöökogusse, alates eelmise programmperioodi lõpust 2015. aastal ning käesoleval programmperioodil, on võimalik rahastust taotleda aga Virumaa Koostöökogult.
Virumaa Koostöökogu visioon on jõuda projektitoetuste eraldamise läbi Eesti tuntuimaks seikluslikuks puhke- ja turismipiirkonnaks aastaks 2023. Piirkond on maailma mastaabis unikaalne, põimides põlevkivikaevandamise ning mitmekesise looduse keskkonnasõbralikul moel ühtseks tervikuks ning regioonist on kujunenud atraktiivne ning hinnatud elu- ja ettevõtluskeskkond. Visiooni saavutamiseks on püstitatud viis strateegilist eesmärki.
  • Piirkonnas on kasvanud jätkusuutlike töökohtade arv ja/või tõusnud uuenduslike kohalikul ressursil põhinevate teenuste ja toodete arv ning mitmekesisus.
  • Piirkonna võimekus turistide teenindamiseks on kasvanud.
  • Piirkond kasutab nutikaid energialahendusi.
  • Kogukonna ettevõtlikkushoiakud on kõrged, elanike silmaring on lai ja oskusteadmiste tase kõrge.
  • Noorte ettevõtlikkushoiakud on kõrged, silmaring lai ja oskusteadmiste tase kõrge.
Eesmärkideni loodetakse jõuda läbi viie valdkonna finantseerimise, mille alla liigituvaid projekte saab esitada erineval ajal toimuvate taotlusvoorude toimumisel. Nimetatud viis valdkonda ehk meedet on M1 – mikroettevõtluse arendamine, M2 – turismiteenuste- ja toodete arendamine, M3 – nutikate energialahenduste kasutusele võtmine, M4 – piirkonna kompetentside tõstmine, M5 – noorte aktiviseerimine ja kaasamine. 
Senini on Virumaa Koostöökogu toetanud oma tegutsemise algusajast 2009. aastast 99 piirkondlikku projekti eelmisel programmperioodil ning 75 sel programmperioodil, millest enim taotlusi on laekunud ning eraldussummasid saanud turismi ehk M2 meetme projektid.
Toila valla Virumaa Koostöökogu rahastatavate taotlejate hulgas on sel programmperioodil populaarseim meede projektitaotluste arvu poolest olnud ettevõtlusmeede. Kogusummas on toetuste näol ettevõtluse arendamisse investeeritud alates 2016. aastast 42 816 €. Kokku on toetatud projekte olnud 14 ja toetuste kogusumma on 112 187 €. Väikseim toetusena eraldatud summa on 2400 € ja suurim 15 814 €.
Virumaa Koostöökogu tegus meeskond osaleb ka ise organisatsioonina aktiivselt projektitaotlusvoorudes. 
Selle tulemusena on käesoleval aastal uuenduskuuri saanud nii organisatsiooni veebileht kui uue hingamise leidnud kohalikku piirkonda tutvustav Virumaa Südame veebileht www.virumaasuda.ee – valminud on tutvustavad videod piirkonnast, millele peagi ka lisa tulemas ning suve lõpul on leitud ka fotograaf, kes meie piirkonna tutvustamise jaoks Virumaa kauneid paiku ja meie tegemisi läbi fotosilma jäädvustama hakkab. Lisaks on piirkonna strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, ja et kõik meie tegusad ettevõtjad ja tegevused paremini kaardil oleksid ja külalistele ikka leitavad, jõudnud lõpule projekt, mille käigus paigaldatakse projekti lõpuks Virumaa Koostöökogu piirkonda 50 viita, 22 väliturismikaarti, 22 seinakaarti, 15 infostendi, ning valminud on 9000 turismivoldikut turismiasjalistele, mis aitavad külastajatel kõik vaatamisväärsused ja teised turismiobjektid mugavalt üles leida. Külastajatele mõeldes ja piirkonna nähtavaks tegemise ning looduskeskkonna turundamise eesmärgil on kaardistatud ka piirkonna kolm sood 6 infotahvliga – Sirtsi, Kestla ja Uljaste. 2017. aastal sai alguse erinevate rannaäärsete Leader-piirkondade koostööprojekt „Pealinnast piirilinna“, mille peamine eesmärk on põhjaranniku kui turismiobjekti turundamine.
Esimesed rahvusvaheliste projektide katsetused on ka tehtud – projektipartneriteks Soome ja Ungari.

Täpsemat infot käimasolevate ja lõppenud projektide kohta leiab organisatsiooni uuenenud veebilehelt www.viko.ee.
Järgmisel korral tutvustame juba täpsemalt erinevaid meetmeid, alustades esimesest, ja nende raames rahastust leidnud projekte – järjepidevuse tagamiseks senini taotlenutele ja inspiratsiooniks uutele taotlejatele.
Tabel:
2. periood alates 2016. aastast








projektide arv
toetuste summa
% sektoris
Ettevõtlus       
6
42 816
38,2
Turism            
4
38 441
34,3
Energia             
1
2 640
2,4
Kompetents     
0
0
0,0
Noored            
3
28 290
25,2



Thursday, October 4, 2018

Oktoober


käib ja on 🍁🍂
käib tänavail kastanid taskus
ja kaseleht kummikuninal
hingab välja kergust ja raskust
suure uduse kogumina

on värve ja vihma ja tuuli
ja korstnate suitsude hõngu
õhtutaevas veretab huuli
ja tumedaid siniseid lõngu

veel sumedalt soojad on õhtud
näe pesu ka valendab nööril
hoovinurgas vurrina õhku
lööb kuldsete lehtede pööris


Anneli Lamp

Toila valla aastapäeva kontsertaktus Voka Rahvamajas 13. oktoobril 13.00




Laupäeval, 13. oktoobril 13.00 Voka rahvamajas Toila valla aastapäeva kontsertaktus

Tublide vallakodanike tunnustamine ja Toila Vallavalitsuse tervitus!
Tule ise ja võta sõbrad ka kaasa – sööme koos sünnipäevatorti!
Sissepääs kontserdile TASUTA!

Esinevad Koit Toome & Jorma Puusaag (kitarr)

Liigub kontserdibuss!


Transpordisoov teata vastavalt:
• Jüri Link 5698 5434
kell 12.15 Kohtla-Nõmme rahvamaja juurest
• Renna Nõmmiste 5301 1031
kell 12.15 Saka rahvamaja juurest
• Lea Rand 3369551
Toila poe juurest 12.30
Transpordisoov teatage hiljemalt 12.10, kella 12.00-ks!


Pärast kontsertaktust viib buss soovijad koju tagasi.

Kohtume kontserdil!


11. novembril kell 12.00 Voka spordihoones, kell 16.00 Kohtla-Nõmme Rahvamajas Koerte teater



Soome tsirkuse "Tähti" artistid Aleksandr ja Jekaterina Mironov ja nende lemmikloomad Hans, Džinni ja Mikron! 

Peale pikka reisi Soome riigis on nad jälle tagasi Eestis! Kavas on koomiline maagia, tsirkuse trikid ja koerad! 

Pääse 5 eurot.




17. oktoobril 18.00 Toila seltsimajas Reisimuljete õhtu




Tänavu augustis sai teoks EV100 ekspeditsioon Estonia mäetippu. 
Estonia mäetipp (6211m) asub Pamiiri mäestikus Tadžikistani ja Kõrgõstani piiril.
Estonia vallutajate seas oli ka meiekandi mees Tanel Leisalu.
Tanelil on valmis saanud värskete emotsioonide kogum, mida ta on valmis kõikide huvilistega jagama.


Võta sõber kaasa ja teeme koos ühe tipputõusu!
Sissepääs prii!


Toila Vallavolikogu teated



Septembrikuu volikogus olid arutusel järgmised küsimused:

1. Toila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava muutmine

2. Vee-ettevõtja ja tema tegevuspiirkonna määramine
Toila Vallavolikogu otsustas määrata ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik aktsiaselts Toila V.V. Toila valla haldusterritooriumil tegutsevaks vee-ettevõtjaks tema omanduses olevate trasside osas tähtajaga kuni 26.09.2028 Toila ja Voka alevikes ning Pühajõe külas.
Vee-ettevõtte osutab joogivee tarneteenust ühisveevärgi vahendusel; osutab reovee ärajuhtimisteenust ühiskanalisatsiooni vahendusel; teostab reovee puhastust; tagab pakutava joogivee vastavuse sätestatud kvaliteedinõuetele; 3.5. teostab investeeringuid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni taristu parendamiseks ning keskkonnasõbralikumaks muutmiseks.

3. Vallavara võõrandamine otsustuskorras
Toila Vallavolikogu otsustas võõrandada otsustuskorras Valaste Puhkeküla OÜ-le alljärgnev vallavara: 1.1. hoonestatud Kose kinnistu (katastritunnus 32001:002:0149, asukoht Toila vald, Valaste küla, Kose, pindala 1712 m2 ); 1.2. hoonestatud Kotka kinnistu (katastritunnus 32001:002:0148, asukoht Toila vald, Valaste küla, Kotk, pindala 11955 m2 ).

4. Loa andmine vallavara võõrandamiseks
Toila Vallavolikogu otsustas anda Toila Vallavalitsusele luba alljärgneva vallavara võõrandamiseks: 1. hoonestatud kinnistu Suusastaadioni (katastritunnus 32002:003:0088, asukoht Toila vald, Roodu küla, pindala 18510 m2 ); 2. korteriomand Järve küla 7-5, Toila vald.

5. Toila vallavolikogu töökord.
Töökorras sätestatakse:
1) Volikogu tööorganid, milleks on juhatus ja komisjon.
Komisjoni koosolekul toimub küsimuste sisuline arutelu, erinevalt volikogu istungist, kus toimub küsimuste kohta ettevalmistatud eelnõude üle otsustamine. Komisjon ei saa anda õigusakte, vaid komisjoni poolt läbi vaadatud materjalid peab kinnitama volikogu. Eelnõus on sätestatud võimalus komisjoni liimele, kes ei saa komisjoni koosolekule kohale tulla, võib kokkuleppel komisjoni juhatajaga osaleda komisjoni koosolekul sidevahendite (nt Skype jms) kaudu, kui selleks on olemas tehniline võimekus. Paraku seda võimalust ei saa rakendada volikogu istungil, kuna volikogu istungil toimub salajane hääletus isikuvalimistel.
2) Õigusaktide algatamise õigus ja eelnõule esitatavad nõuded.
3) Volikogu istungi kokkukutsumine, istungil osalevate volikogu liikmete fikseerimine, päevakorra kinnitamine ja muutmine. Viimane tähendab päevakorra eelnõus märgitud küsimuse väljaarvamist või küsimuste järjekorra muutmist. Päevakorra eelnõu täiendamine ei ole võimalik.
4) Päevakorraväliselt käsitletakse volikogu liikmete poolt eelnõude üleandmist, arupärimiste üleandmist valitsusele ja valitsuse liikmetele ning taotlused vallale olulise tähtsusega küsimuste arutamiseks.
5) Küsimuste hääletamine volikogu istungil.
6) Nõuded volikogu istungi protokolli kohta ja muud volikogu tööd reguleerivad ja korraldavad punktid.

6. Kehtestatud üldplaneeringute ülevaatamine.

7. Toila valla munitsipaallasteaedades lastevanemate poolt kaetava osa määra kehtestamine.
8. Toila Vallavolikogu 21.02.2018. a määruse nr 7 „Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord” muutmine.
Lasteaia rahastamine toimub Toila valla eelarvelistest vahenditest ja lapsevanemate poolt kaetavast osast. Vanem maksab lasteaiamaksu, mis koosneb toidukulu päevamaksumusest ning osalustasust (lasteaia kohatasu).
Vallavolikogu 26.09.2018 istungil oli päevakorras lasteaias käivate laste eest kohatasu maksmisest vabastamine. Kuna vallas elavad lapsed käivad erinevates lasteaedades, sh ka väljaspoolt valla haldusterritooriumi ja tulenevalt koolieelse lasteasutuse seadusest võttis vallavolikogu vastu kaks määrust.
Toila valla munitsipaallasteaias käivate laste eest kohatasu maksmisest vabastamine.
Vanem vabastatakse kohatasu maksmisest teise või enama lasteaias käiva lapse eest 100% ulatuses tingimusel, et peres on kaks või enam last, kes käivad lasteaias ja nii vanema kui ka laste elukoht on rahvastikuregistri andmetel Toila vald. Vanem esitab üks kord kohatasu maksmisest vabastuse saamiseks Toila Vallavalitsusele avalduse, milles on nimetatud lasteaed, laste nimed ja isikukoodid.
Vallavalitsuse spetsialist kontrollib avalduses esitatud andmete õigsuse. Andmete õigsuse kontrolli järel on rahandusosakonnal õigus teha kohatasu arvega tasaarvelduse.
Eralasteaias ja väljaspoolt Toila valda lasteaias käivate lastele rakenduvad samasugused soodustused kui munitsipaallasteaedades. Erinevus seisneb ainult selles, et antud juhul reguleerib soodustust Toila Vallavolikogu poolt kehtestatud määrus „Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord”, mille kohaselt vanem esitab kohatasu maksmisest vabastuse saamiseks Toila Vallavalitsusele avalduse koos kuludokumentidega lasteaia kohatasu maksmise kohta. Lasteaia kohatasu hüvitamiseks on õigus esitada taotlus korraga kuni kahe viimase kuu tasutud kohatasu eest.

9. Hariduskomisjoni koosseisu muutmine.
Lähtudes komisjoni liikme soovist ja komisjoni esimehe ettepanekust otsustas Toila Vallavolikogu arvata välja hariduskomisjoni liikmete hulgast Andrus Kurs.

10. Toila valla noortevolikogu põhimäärus.
Nagu iga uue ettevõtmise puhul, on ka noortevolikogude loomise aluseks tahe. Noortevolikogude puhul peab soov ja eestvedamine tulema just kohalikelt noortelt endilt. Toila valla aktiivsed noored avaldasid soovi, et noored oleksid senisest rohkem kaasatud valda puudutavatesse küsimustesse.
Kohaliku tasandi noortevolikogu on vallavolikogu juures tegutsev nõuandev kogu, mille liikmed on noored. Noortevolikogu eesmärk on analüüsida valla pädevusse kuuluvaid noorteküsimusi ning teha nende kohta ettepanekuid vallavolikogule ja -valitsusele. Noori kaasates tagab vald olukorra, kus noored pelgalt ei kuule ega õpi demokraatiat ja kodanikuks olemist, vaid neil on reaalne võimalus tunda end ühiskonna täisväärtusliku liikmena. Noortevolikogul on peale põhimääruse kinnitamist võimalik taotleda toetust tegevuste ja projektide läbiviimiseks erinevatest fondidest ja Eesti Noorsooühenduste Liidult.
26. septembri 2018. a istungil kehtestas Toila Vallavolikogu noortevolikogu põhimääruse. Põhimäärus annab aluse Toila valla noortel ametlikult tegutseda ning õiguse Toila Noortevolikogu nime kasutada. Peale määruse jõustumist alustab Toila vallas ametlikult tegevust noorte esindusorganisatsioon – Toila valla noortevolikogu.