Friday, September 8, 2017

September

Järvelappide üle

härmaniitide lend

Pohlade poeg mina olen

vaevakaskede vend

Pohlade poeg mina olen

põdrasambliku sees

Oma silmad ma leidsin

sügisjärvede vees

Järved kordavad taevast

pilved lasuvad seal

Taevas, mis seisab kaskede

kitsaste õlgade peal

(P.-E. Rummo)


Suvest hakkab tasapisi sügis saama. September koos punavate pihlade, pohlade, esimeste härmaniitide ja hallaöödega on kätte jõudnud.

Lastel ja noortel on jälle kätte jõudnud see aeg, kui hommikuti peab kella peale ärkama – kes kooli, kes lasteaeda – igaühel on oma „töö”. Toila Gümnaasiumis on sel õppeaastal õpilasi 254, neist 27 alustasid oma kooliteed esimest aastat. Ehk lisab tänavu igapäevasesse kooliellu natuke elevust see, et koos meie noortega õpib üks vahetusõpilane Saksamaalt ja kolm last on seni koolis käinud Ungaris. Ehk teeme nendega mõnes järgmises lehes ka pikemalt juttu, et uurida, kuidas neil läheb.

Järgmine kuu toob valimised.

Seekordsed kohalikud valimised on erilised, sest suurem osa omavalitsusüksusi on uued ja varasemast suuremad. Nii ka meil. Senise Toila valla asemel saab peale valimisi olema uus Toila vald koos Kohtla ja Kohtla-Nõmmega. Kaalul on üsna palju: valija määrab, milliseks kujuneb uue ühendvalla volikogu ehk inimesed, kes kohalikku elu mõjutama hakkavad. Uues omavalitsuses on poliitiline konkurents tihedam ja senised kodukandi poliitikud ei pruugi enam volikokku pääseda. Seega sõltub valimaminekust, kas sinu kodukoha huvid saavad uues volikogus esindatud.

Tean paljusid, kes ütlevad, et nad valima ei lähe, sest see ei muuda midagi. Aga kas ikka on nii?
Kohalik võim mõjutab inimeste vahetut heaolu ja elukeskkonda õige mitmeti. Võtame näiteks koolid ja lasteaiad – ehkki õppekava paneb paika riik, sõltuvad õpilaste valikuvõimalused, koolimaja korrashoid ja õpetajate palk paljuski just kohalikust võimust.

Vallavõim teeb valikuid kohaliku ühistranspordi, teedevõrgu, parkimise ja heakorra, kultuurielu, sportimisvõimaluste ja huviringide suhtes. Ka sellel, mida valla arengukavasse kirjutada ning missugustele projektidele raha taotleda või eraldada, on oma tagajärjed: kas rahastatakse hariduslikku, sportlikku, kultuurilist või seltskondlikku tegevust, tehakse investeeringuid kogukonna paremaks toimimiseks – või läheb raha kohaliku võimu tegevuskulude katteks ja üle ei jäägi.

Nii et tegelikult on Sinu käes, hea valija, suur võim, sest just Sinu valikutest sõltub, kes meie valla elu järgmistel aastatel juhtima hakkavad.

Et valikut lihtsustada, ilmub oktoobrikuu alguses valimiste erileht, kus on võimalik ka kõikide erakondade ja valimisliitudega, nende plaanidega ja neis kandideerivate inimestega tuttavaks saada.

Seniks naudime veel viimaseid hilissuve päevi!
Ilusat ja head soovides
Lea Rand


Sotsiaaltoetused ja -teenused

Austatud Toila valla elanik!

Kui Sul endal või mõnel Su pereliikmel on toimetulekuraskusi või muresid, mille osas pole teie pere ise lahendusi leidnud, siis pöördu kindlasti valla sotsiaalspetsialisti poole.
Sotsiaaltoetusi ja teenuseid saavad taotleda valla elanikud, kes ise või kelle pereliikmed on toimetulekuraskustes. Pöörduda ja avaldusi võib esitada vallavalitsuse sotsiaalspetsialistile. Vaatame iga juhtumi eraldi läbi, sest pole olemas kahte ühesugust inimest, peret ega muret. Töötame juhtumikorraldusliku metoodika alusel. Meil on olemas informatsioon ja ülevaade ka teistest avalikest teenustest, mis saavad toetada toimetulekut ning asutustest, kus osutatakse sotsiaalteenuseid nii meie maakonnas kui ka mujal riigis.

Sotsiaaltoetused
Sotsiaalhoolekande ülesandeks on abi osutamine isikutele või perekondadele toimetulekuraskuste ennetamiseks, kergendamiseks või kõrvaldamiseks
Määrame ja maksame
  • Riiklikku toimetulekutoetust, mis on rahaline toetus peredele, kelle sissetulekud on alla toimetulekupiiri.
  • Toimetulekutoetust, mida makstakse üksi elavale isikule või pereliikmele, kelle kuu netosissetulek jääb peale eluasemega seonduvate kulude tasumist alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud toimetulekupiiri; 2016. aasta riiklik toimetuleku piir on 130 eurot esimese pereliikme kohta ja iga järgnev pereliige 104 eurot. Avaldusi saab esitada iga kuu 20. kuupäevani sotsiaalspetsialisti juures.
  • Vajaduspõhine peretoetus
Vajaduspõhist peretoetust on õigus saada perekonnal, kus kasvab vähemalt üks riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust saav laps, kui:
  • perekonna keskmine kuine netosissetulek on taotluse esitamise kuule eelnenud kolmel kalendrikuul olnud alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri või
  • perekonnale määrati vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelnenud kuu eest toimetulekutoetus.
Taotlejaks saab olla see perekonna liige, kellele makstakse perekonna liikmete hulka kuuluva lapse või laste eest lapsetoetust. Seega peab kohaliku omavalitsuse poole pöörduma see lapsevanem, kes on taotlenud ka lapsetoetust (olenemata sellest, kelle arvelduskontole lapsetoetus laekub).
Perekonna peale saab esitada ainult ühe avalduse.

  • Valla eelarvest makstavad sissetulekust mittesõltuvad ja sissetulekust sõltuvad toetused

Perekonna sissetulekust mittesõltuvad toetused
  • Sünnitoetus
  • Matusetoetus
Perekonna sissetulekust sõltuvad toetused
  • toetus huvialakooli ja lasteaia õppemaksu osaliseks kompenseerimiseks
  • toetus kooliaasta alustamisega seotud kulutuste osaliseks kompenseerimiseks
  • toetus koolieelses lasteasutuses lõunasöögi maksumuse osaliseks kompenseerimiseks
  • toetus retseptiravimite ning raviteenuste maksumuse osaliseks kompenseerimiseks
  • toetus prillide maksumuse osaliseks kompenseerimiseks
  • toetus invavahendite soetamise või rendi maksumuse osaliseks kompenseerimiseks
  • toetus sotsiaal- ning tervishoiuteenustega seotud sõidukulude kompenseerimiseks
  • Toetus küttepuude maksumuse osaliseks kompenseerimiseks
  • Toetus laste spordi- ja puhkelaagrite ning klassiekskursioonide maksumuse osaliseks kompenseerimiseks
Valla eelarvest makstavad toetused on kehtestatud Toila Vallavolikogu 24.08.2016.a määrusega nr 23 "Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord" ja nende piirmäärad on kehtestatud Toila Vallavalitsuse 13.09.2016.a. määrusega nr 3 "Toila valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste piirmäärad"

Sotsiaalteenused
  • Sotsiaalnõustamine - isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks
  • Koduteenused - kodustes tingimustes osutatavad teenused, aitamaks isikul harjumuspärases keskkonnas toime tulla
  • Hooldamine perekonnas - isiku hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka hooldatav ei kuulu
  • Hooldamine ja rehabilitatsioon hoolekandeasutuses
  • Toimetulekuks vajalikud muud sotsiaalteenused

Täiendav info: Telefon +372 336 9501
Mobiil +372 5341 9885



Minu ümber on olnud head inimesed...

... kui mõni must täpp välja arvata.

Nii võtab oma (töö)elu kokku vallavanem Tiit Kuusmik.

Viis ja pool aastat tagasi, kui Tiit Toila vallavanemaks tuli, tegin temaga intervjuu, kus ta küsimusele „Kuidas Sa Toilasse sattusid?” vastas: „Tehti ettepanek tulla kandideerima, võtsin vastu ja nii ta läks.”

Tänaseks on Toilas hulga tööd ära tehtud ja võib korraks tagasi vaadata.
Tiit Kuusmik rõõmustab, et tänu võetud laenule on nende aastate jooksul päris mitu objekti korda tehtud: Toila Seltsimaja, Voka Rahvamaja, Voka lasteaed (mitte küll lõplikult). Lisaks neile on saanud korda teha Lõuna-Konju tee, Lõokese ja Ööbiku tänava elamurajooni kommunikatsioonid, Toila Gümnaasiumi parkla, Mere puiestee bussipeatuse ja parkla, renoveeriti skatepark Toilas.
Vallavanema töö on nagu noateral kõndimine. Kui mõni must täpp välja arvata, siis on minu ümber olnud head inimesed ja hea meeskond, kellega tööd teha. Viis aastat Toilas on andnud täiesti teistsuguse kogemuse”, ütleb Tiit. „Linna juhtimine ja valla juhtimine on väga erinevad. Kui linnas on anonüümsust rohkem, siis maakogukonnas töötades on kõik suhted isiklikumad ja vahetumad. Sellega pidin harjuma.”

Erinevaid kogemusi on aastate jooksul kogunenud päris palju. „1976. aasta alguses hakkasid nõukogude poliitikas puhuma tuuled, kus eestlasi suruti kõikvõimalikese organisatsioonidesse. Värbamine viidi läbi õpetajate hulgas eestikeelsetes koolides Kiviõlis, Kohtla-Järvel ja Jõhvis. Mäletan, et sõdisime kooli tööle jäämise nimel kuni haridusministrini välja, aga tulutult. Nii algas minu kirev ja kaunis keeruline käekäik tollasest noorsootööst komsomolis, täitevkomitees, ettevõtetes kuni linnapeani Kiviõlis ja Riigikoguni välja.”

Kas Sinu elukäik oleks olnud teistsugune, kui 40 aastat tagasi poleks Sind poliitikasse tõmmatud?
„Mõnes mõttes kindlasti. Suhtlusring oleks olnud kindlasti väiksem ja ilmselt ka maailmapilt ja silmaring. Sel juhul poleks ma kohtunud kõigi nende inimestega, kellega tänu aktiivsele poliitikas osalemisele kokku olen saanud. Võimalik, et oleks olnud ka rohkem muusikat. Kuid ühiskondlikult aktiivne olen ma kogu aeg olnud ja küllap oleksin ka siis, kui ei oleks konkreetselt poliitikaga tegelenud.”

Kuu aja pärast on jälle kohalikud valimised. Kas Sulle on ka ettepanekuid tehtud?
„Vallavanemana tööle asumiseks mulle ettepanekut tehtud ei ole. Ja arvan, et ehkki kogemusi omavalitsuse juhtimiseks on mul päris palju, siis aktiivselt ei taha sellega enam tegeleda. Las nooremad proovivad ka. Aga kandideerin küll. Kiviõlis Reformierakonna nimekirjas. Volikogus tahaksin veel nõuga abiks olla küll.”

Mida Sa arvad haldusreformist? Tulevasest Toila vallast?
„Usun, et haldusreform halba ei too. Kahju ainult, et Jõhvi ennast sellelt rongilt maha jättis. Koos Jõhviga oleks loodav vald olnud suurem ja loogilisem. Rohkem oleks olnud nii kompetentsi, kui ka raha. Aga usun, et ka kolmekesi saadakse hakkama. Peaasi, et ei teki olukorda, kus „igaüks tõmbab tekki enda poole”. Peab olema palju tarkust ja rahulikkust, et olukord muutuks stabiilseks. Aga see võtab kindlasti aega.”

Tänan!
Tiit Kuusmikuga vestles
Lea Rand



Riigimaa kasutamiseks andmise enampakkumised

Maa-amet on välja kuulutanud avaliku kirjaliku enampakkumise piirkonnas asuvate kinnisasjade kasutamiseks andmiseks.

Maa-amet annab riigimaad rendile avalikul kirjalikul enampakkumisel. Rendile anname suuremad põllumajanduslikuks kasutamiseks sobilikud maad ning põllumaad, mis võivad edaspidi olla vajalikud avalikul eesmärgil või riigi ülesannete täitmiseks. Rendilepingud sõlmime üldjuhul tähtajaliselt viieks aastaks.
Pakkumiste esitamise tähtaeg on 21.09.2017.
Täpsemat informatsiooni saab Maa-ameti kodulehelt aadressil www.maaamet.ee



TVL

Meie ajalugu, meie arhiiv ehk topoteek

Minu hea kolleeg, Eesti esimese topoteegi eestvedaja, Uhtna raamatukogu direktor Inge Pikkoja on nimetanud topoteeki külamuuseumiks, mida saab igaüks oma kodus külastada.

Ent mis asi see topoteek siis ikkagi on?
Topoteek on kogukonna koostatav ja hallatav paikkondlik veeb, teisisõnu ühisloome platvorm, mis annab ligipääsu kogukondade digiteeritud ajalooallikatele.
Topoteegi eesmärk on anda kogukondadele ühine veebirakendus põhiliselt erakätes asuva ajaloolise ainese digitaalseks tutvustamiseks ja selle esitlemiseks kaardil.
Topoteek annab võimaluse tuua väikeste kogukondade pärand veebikasutusse ja avada seeläbi kohalikku ajalugu Eestist kaugemalgi.
Topoteek väärtustab erakogudes leiduvat fotopärandit ja aitab huvilistel oma pärandit tutvustada teistele sarnaste huvidega inimestele ja kogukondadele.
Topoteek liidab ajaloolise ainese avalikku andmebaasi, mis on varustatud topoteekide loendi ning kuupäeva ja asukoha viitega.


Mida saab topoteeki lisada?
Topoteeki saab lisada fotosid, dokumente ning heli- ja videosalvestusi. Rõhuasetus on fotodel – fotol kujutatu kirjeldamisel ja kujutatu asetamisel kaardile nii, et ajalooline võte on seostatav tänapäevase asukohaga. Lisatavale ainesele ei ole seatud ajalisi piiranguid, nii on topoteeki oodatud ka lähiminevikku ja kaasaega kajastavad fotod.


Viies topoteek Eestis on Toila raamatukogu hallatav Toila topoteek, mis peaks tulevikus sisaldama fotosid ja dokumente praeguse Toila valla territooriumilt.
Tänaseks on sinna kantud veidi üle 200 objekti ehk foto ja dokumendi, aga avalik see veel ei ole. Avamisürituseni loodame jõuda detsembrikuus, aga enne seda on vaja veel palju tööd ära teha. Ja siin saate kõik abiks olla.

Vaadake üle oma kodused fotokarbid ning albumid ja tooge fotod, mis teie arvates võivad huvi pakkuda ka teistele, raamatukogusse. Teen nendest koopiad ja kannan topoteeki. Seal säilivad need ka siis, kui paberfotosid enam mingil põhjusel ei ole. Samuti saavad neid seal vaadata ka teised huvilised. Foto, mida keegi ei näe, on surnud foto.
Seni olen Toila topoteeki kandnud fotosid ja dokumente, mis on pärit raamatukogu koduloomaterjalide hulgast, aga on ka juba mõned fotod eraisikute kodustest fotoalbumitest.

Küsimuste korral võib lahkesti mulle helistada või kirjutada tel. 53428705 või lea.rand65@gmail.com




Lea Rand

135 aastat teatritegevust Toilas

Tänavu juulis möödus 135 aastat sellest, kui kohalik mees Abram Simon koos teiste ärksamate talupoegadega ehitas Toilasse esimese maateatrimaja Eestis.


Kui Abram Simon ja Hans Glass ja mõned teised lauljad "Vanemuises" näitemängu vaatamas käisid, tekkis neil mõte, et selliseid näidendeid saaks ka Toilas teha.
Nii tehtigi Toila kooli ruumidesse näitepõrand ja linadest pandi eesriie ette. Etendus õnnestus ja sissetulek oli 138 rubla, millest 100 rubla sai Aleksandrikool. Ülejäänud 38 rubla jäi näitemängu kulude katteks ja 8 rubla sai Peterburi seltskonnategelane ja näitleja Jaan Vodja, kes oli Toila näidendi eestvedaja ja korraldaja.
Teine etendus toimus 29. novembril 1881. aastal, mil sissetulek oli 88 rubla ja 92 kopikat. Sellest 15 rubla sai J. Vodja.
Etendati Lydia Koidula etendust "Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola".

Sellega lõppes näidendite esitamine Toila koolimajas, sest pastor Christoph keelas selle kui lubamatu tegevuse õnnistatud kooliruumides. Kus aga jätkata näidendite esitamist?
Abram
 Simon käis mööda teatreid vaatamas ja nii tekkiski mõtte ehitada oma teatrimaja. Valmisidki plaanid ja 1882. aasta kevadel alustas Simon ehitustöid. Juuli alguseks oli teater valmis.
Teatrimaja ehitus läks Simonile maksma 2508 rubla ilma tema ja mõne peremehe abi arvestamata. Näitelava sisustuse ja ruumide valgustite muretsemiseks kulus tal 551 rubla. Dekoratsioonide maalimise tegi algul Narva linnateatri dekoraator. See oli Eesti esimene maateatrimaja.


Rudolf Põldmäe, Teater. Muusika. Kino nr. 6/1984:
„Juuli alguseks sai esimene spetsiaalne teatrimaja valmis ja Abram Simon oli selle täiesti omal kulul ehitanud. Maja oli 7 sülda pikk ja 5 sülda lai (umbes 15x10 meetrit) ning seal oli ruumikas näitelava. Simon valmistas ka teatri mööbli; pehmed vedrudega tugitoolid, sohvad ja lihtsad istmed.
Ta kutsus Jõhvi pastori Th. Chistophi maja õnnistama, ent kirikumees keeldus: "Põrgu ja pagana maja mina ei õnnista!" - ja "pagan" Simon olevat hoone ise sisse õnnistanud. Hiljem ei võtnud pastor Simoni poega leeri ja noormees pidi selleks Peterburi minema. Pastor Christoph oli üldse igasuguste uuenduste ja eesti rahvusliku liikumise äge vastane, Toila mehed pooldasid aga C. R. Jakobsoni ja korraldasid tema surma puhul leinaaktuse Toila koolimajas.
Juba 11. juulil 1882. aastal andis Toila pasunakoor uues teatrimajas esimese kontserdi, mille kavas olid koorilaulud, näitemäng "Eksinud inimene" ja muusikapalad. Osavõtt peost oli elav, tulu saadi 161 rubla. Edaspidi korraldati pidevalt A. Simoni "teatrimajas" kontserte ja pidusid. Nõnda esines 24. juulil 1882 keegi muusikamees Josef Scharbagel Münchenist. Esialgu tehti takistusi näitemängude etendamiseks, kuid aasta lõpuks saadi sellest üle. "Eesti Postimees" tervitas Toila rahva algatust ja märkis, et eestikeelset näitemängu harrastatakse peamiselt Tartus ja Peterburis, teistes linnades, ka Tallinnas, tehtavat seda vähe.“



Toila kultuurielu hakkas jõudsalt edasi liikuma, aga peale 1884. aastat tekkisid konfliktid Simoni ja pasunakoori vanemliikmete vahel rahalistes küsimustes. Sellest ajast oli Toila seltsielu kahes leeris.

Kuni 1917. aastani tegutsesid Toilas näidendite esitamisega karskusselts "Kiir", tuletõrjeühing ja muusika ning haridusselts. 1927. aastal koondusid kõik ringid ühise "Teatriringi" nime alla. Lavastati "Kaval-Antsu ja Vanapaganat". Tavaliselt mängiti eesti kirjanike näidendeid. Kuni 1936. aastani on esinenud Toila uues teatrimajas 97 inimest.
Tänu "Teatriringile" läksid Toila seltsid taas ühte leeeri ja leiti ühine keel. See tagas seltsielu jõulise edenemise rahulikus ja leplikus vaimus.



(Katkend valmivast Toila kultuurilugu kajastavast raamatust)

Meeldetuletuseks noorele valijale