Monday, May 23, 2011

Aadressiandmete korrastamine

Vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt 17.02.2011 kehtestatud Ruumiandmete seadusele korrastame Toila vallas lähiaadressid. Arusaamatuste vältimiseks käsitletaks seaduses lähiaadressina katastriüksuse nimetust. Sellest tulenevalt on Toila vallavalitsus kui seadusjärgne lähiaadresside määraja algatanud katastriüksuste nimede muutmist vastavaks maaüksuse lähiaadressiga. Eraomandis olevale aadressiobjektile koha-aadressi määramise või selle muutmise kavatsusest teavitab koha-aadressi määraja s.o. Toila Vallavalitsus asjaomast aadressiobjekti omanikku posti teel, küsides tema arvamust. Aadressiobjekti omanik peab kirjaliku arvamuse esitama 15 päeva jooksul teate saamisest arvates. Arvamuse tähtajaks esitamata jätmise korral loetakse, et aadressiobjekti omanik on koha-aadressi määramisega või selle muutmisega nõus.

Lõokese tänaval, Ööbiku tänaval ja ja Kivi tänaval on lähiaadressid määratud. Toila Vallavalitsuse 23.05.2011. korraldusega nr 163 on algatatud katastriüksuste nimetuste muutmine. Peale katastriüksuste nimetuste muutmist vastavad need maaüksuse lähiaadressile.


Toila Vallavalitsus

Väljavõte Toila Vallavalitsuse 23. mai 2011 korraldusest nr 163

Aadressandmete korrastamine

Aluseks võttes ruumiandmete seaduse § 54 ja Toila Vallavolikogu 18.05.2011 otsuse nr 61 Toila vallvalitsus annab korralduse:

1. Muuta Toila vallas asuvate kinnistute lähiaadressid vastavalt korralduse lisale.

2. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

4. Käesoleva korralduse peale võib esitada vaide Toila vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel ja korras või esitada kaebus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 30 päeva jooksul alates käesoleva korralduse teadasaamisest või päevast millal asjast huvitatud isik pidi käesolevast korraldusest teada saama.

Tiit Salvan Jana Kangur

Vallavanem Vallasekretär



Toila Vallavalitsuse 23.mai 2011 korralduse nr 163 „Aadressandmete korrastamine“ lisa


Aadress Katastritunnus Lähiaadress Uus lähiaadress

1 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0296 Hõbejõe Lõokese tn 7

2 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0293 Hõbekaevu Lõokese tn 4

3 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0269 Hõbekannu Lõokese tn 27

4 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0274 Hõbekarika Lõokese tn 31

5 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0291 Hõbekiire Lõokese tn 1

7 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0267 Hõbekilbi Lõokese tn 25

9 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0268 Hõbekrooni Lõokese tn 26

10 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0283 Hõbekukru Lõokese tn 18

11 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0298 Hõbekuuse Lõokese tn 9

12 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0282 Hõbekünka Lõokese tn 23

13 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0294 Hõbelätte Lõokese tn 5

14 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0279 Hõbemurru Lõokese tn 21

15 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0276 Hõbemõõga Lõokese tn 12

17 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0277 Hõbemäe Lõokese tn 19

19 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0278 Hõbenoosi Lõokese tn 20

20 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0295 Hõbeoja Lõokese tn 6

21 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0299 Hõbepaju Lõokese tn 10

22 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0275 Hõbepeekri Lõokese tn 32

23 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0287 Hõbepiibu Lõokese tn 15

24 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0292 Hõbepiigi Lõokese tn 2

25 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0271 Hõberaha Lõokese tn 28

26 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0284 Hõbesalu Lõokese tn 11

27 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0288 Hõbesarve Lõokese tn 14

28 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0286 Hõbesilla Lõokese tn 16

29 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0297 Hõbesule Lõokese tn 8

30 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0273 Hõbesõle Lõokese tn 30

31 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0285 Hõbeuuri Lõokese tn 17

32 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0289 Hõbevalli Lõokese tn 13

33 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0272 Hõbevankri Lõokese tn 29

34 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0266 Hõbevärava Lõokese tn 24

36 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0281 Hõbeõnne Lõokese tn 22

37 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0312 Kuldkannu Ööbiku tn 2

38 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0308 Kuldkaru Ööbiku tn 10

40 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0315 Kuldkinda Ööbiku tn 6

41 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0541 Kuldkinga Ööbiku tn 9

42 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0314 Kuldkrooni Ööbiku tn 1

44 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0309 Kuldkuke Ööbiku tn 8

46 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0316 Kuldkübara Ööbiku tn 4

47 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0539 Kulduuri Ööbiku tn 7

48 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0324 Kuusemäe teed Ööbiku tänav

49 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0301 Kuusepõllu teed Lõokese tänav

50 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0307 Pumbajaama Lõokese tn 3

51 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0321 Jagaja Ööbiku tn 3

52 Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla 80201:001:0322 Ülepumpamisjaama Ööbiku tn 5

53 Ida-Viru maakond, Toila vald, Toila alevik 80206:001:0232 Kivi 10 Kivi tn 10

54 Ida-Viru maakond, Toila vald, Toila alevik 80206:001:0233 Kivi 11 Kivi tn 11

55 Ida-Viru maakond, Toila vald, Toila alevik 80206:001:0234 Kivi 12 Kivi tn 12

56 Ida-Viru maakond, Toila vald, Toila alevik 80206:001:0235 Kivi 13 Kivi tn 13

57 Ida-Viru maakond, Toila vald, Toila alevik 80206:001:0236 Kivi 14 Kivi tn 14

58 Ida-Viru maakond, Toila vald, Toila alevik 80206:001:0237 Kivi 15 Kivi tn 15

59 Ida-Viru maakond, Toila vald, Toila alevik 80206:001:0238 Kivi 16 Kivi tn 16

60 Ida-Viru maakond, Toila vald, Toila alevik 80206:001:0239 Kivi 17 Kivi tn 17

61 Ida-Viru maakond, Toila vald, Toila alevik 80206:001:0223 Kivi 2 Kivi tn 2

62 Ida-Viru maakond, Toila vald, Toila alevik 80206:001:0224 Kivi 3 Kivi tn 3

63 Ida-Viru maakond, Toila vald, Toila alevik 80206:001:0225 Kivi 4 Kivi tn 4

64 Ida-Viru maakond, Toila vald, Toila alevik 80206:001:0226 Kivi 5 Kivi tn 5

65 Ida-Viru maakond, Toila vald, Toila alevik 80206:001:0227 Kivi 6 Kivi tn 6

66 Ida-Viru maakond, Toila vald, Toila alevik 80206:001:0228 Kivi 7 Kivi tn 7

67 Ida-Viru maakond, Toila vald, Toila alevik 80206:001:0229 Kivi 8 Kivi tn 8

68 Ida-Viru maakond, Toila vald, Toila alevik 80206:001:0231 Kivi 9 Kivi tn 9

69 Ida-Viru maakond, Toila vald, Toila alevik 80206:001:0242 Liiva 42 Liiva tn 42

70 Ida-Viru maakond, Toila vald, Toila alevik 80206:001:0243 Liiva 44 Liiva tn 44

71 Ida-Viru maakond, Toila vald, Toila alevik 80206:001:0244 Liiva 46 Liiva tn 46

Friday, May 20, 2011

Surnuaiapühad Pühajõe koguduses 2011

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku surnuaiapühad 2011. aastal

Pühajõe koguduses on kolmainupühal, 19. juunil,


kell 12.00 TOILA KALMISTUL

kell 14.00 PÜHAJÕE KALMISTUL

Toila Merepäevad 2011

"Toila Merepäevad 2011” raames toimub võistkondlik grillvõistlus ja parima koduõlle valmistamise konkurss "Vinkuga kohale!" Grillvõistlusele on oodatud Toila valla seltsingute, külade jm organisatsioonide esindajad, naaberomavalitsused jt, kes soovivad aktiivselt tegevustes kaasa lüüa. Võistlusel osalemiseks saada oma võistkonna nimi, selle liikmete arv ja kontakt hiljemalt 3. juuniks 2011 aadressil: toomas.nommiste@toila.ee või helista +372 514 3930. Samaks kuupäevaks ja aadressil tuleb teada anda ka koduõlle konkursil "Vinkuga kohale" osalemisest.

Ootame aktiivset osavõttu!

Merepäevade korraldamise toimkond

Raamat tahab lugemist ehk aitame raamatud teisele ringile

Praegune majanduslikult keeruline aeg ei soosi uute raamatute ostmist, Ida-Virumaal pole raamatupoodigi. Kuid igalühel on kodus raamatuid, mida selles peres enam ei loeta ja millesse keegi teine rõõmuga süveneks.

Igaühel meist on ju kodus mõni niisugune raamat, mille kohta teame, et me seda enam teist korda ei loe. Milleks hoida neid teoseid tolmu kogumas ja ruumi võtmas? Kindlasti leidub kusagil keegi teine, kes hea meelega seda raamatut loeks ja naudiks.

Selleks, et päästa need raamatud inimeste kodudes igavlemisest, korraldab Toila raamatukogu 18. juunil Merepäevade ajal Toila sadamas tasuta raamatu laada.

Laadale võib tuua peale raamatute ka noote, kaarte ja plaate, mis kodus enam kasutamist ei leia. Võib tuua nii ilu-, teatme-, ajalookirjandust, luulet, koomikseid – kõike, mis vääriksid uut omanikku. Ainuke tingimus on see, et pakutav kaup peab olema terve ja kasutamiskõlbulik.

Kui kodustes riiulites inventuur tehtud, siis võib laadakauba kuni 10. juunini tuua Toila Raamatukogusse ja muidugi olete kõik oodatud laadale, sest riiulitesse tekkinud tühikud tuleb ju uuesti täita:)

Raamatud on loodud selleks, et neid loetaks!

Lisainformatsiooni saab raamatukogu telefonil 33 69 551.


Lea Rand

Meri ja filateelia








Toila Merepäevade päevajuht ja korraldustoimkonna liige Samuel Golomb on tuntud ka kogumisharrastuste tutvustajana. Margi- ja mündikogudega näeb Samueli koolides või klubiüritustel. 44.aastase süsteemse kogumise tulemusena on koos suur ja väärtuslik postiväljaannete kogu, mis võimaldab koostada erinevaid temaatilisi näitusi. Jõhvi Mihkli kirikus eksponeeris Samuel Golomb mitmel aastal usuteemalisi postkaarte, eriümbrikuid ja münte. Sagadi Metsamuuseumis oli põnev jõuluteemaliste postkaartide näitus. Lääne-Virumaa Keskraamatukogus on Samuel eksponeerinud Eesti Posti rariteete, huvitav oli näitus „Virumaa linnad ja filateelia“.

Koguja sulest on tulnud mitmeid kirjutisi. Koostöös Eesti Postiga ja lasteajakirjaga „Täheke“ ilmus aastane sari „Kogujaonu Samueli lood“, ajaleht „Peipsirannik“ avaldas kaks osa ajaloolisest uuringust „Post mõlemal pool Peipsi järve“, maakonnalehe „Virumaa Teataja“ lugejad said teada, milline side on Rakvere, Tapa ja Kunda linnadel Eesti Posti väljaannetega.

ERM Postimuuseumi Sõprade Seltsi liige Samuel Golomb koostas uue näituse „Meri Esimese päeva ümbrikutel“. Toila Merepäevade raames on näitus avatud uudistajatele vallavalitsuse hoones. Näitus valmis koostöös kohaliku raamatukoguga. 12. stendil on väljas ligi 50 erinevat ümbrikut ja tervikasju, mille temaatiline kujundus, postmark ja eritempel näitavad merd ja inimese tegevust merel. Näituse väljapanek on jaotatud nii, et külastaja saab uudistada Eesti Posti ja ka välisriikide mereteemalisi väljaandeid. Näitusel näeb Soome, Rootsi, Läti, Ukraina posti läbinud ümbrikuid.

Meri on nõnda lai teema – merehoid, laevad, purjesport, merefauna, sõjategevus. Eesti Post pühendab mereteemale igal aastal keskmiselt 5-6 postmarki. Tuntud on sarjad tuletornidest ja ajaloolistest laevadest, ilmus kaunis margivihik „Läänemere linnud“, endised ja praegused mererändurid on ennast ka markidel jäädvustanud, mereta pole ka enamik Tallinna vaadetega postkarte või ümbrikuid. Põnev on märkida, et Eesti Vabariigi postmark nr.5 aastast 1919 oli just mereteemaline. Kunstnik Theodor Ussisoo kujundas postmargi „Kajakas“. Samal aastal ilmus veel üks nüüdseks rariteediks saanud postmark „Viikingilaev“ (kunstnik Peet Aren). Mereteemaga jätkab Eesti Post ka 2011.aastal – mais ilmunud postiplokil „Struve geodeetiline kaar“ kunstnik Jaan Saar näitab Läänemere motiive.

Näituse avamine toimub Toila vallamajas 17. juunil kell 17.00. Koguja Samuel Golomb on sellel puhul ise kohal, et jagada uudistajatele postiteemalist teavet. Näitus jääb avatuks kuni 16. juulini. Samuel Golombi lubas ka Toila Merepäevadel olla mereteemalises kostüümis – parvlaeva „Georg Ots“ kruiisi juhi munder on showmehel ka praegu pidevas kasutuses.

Jana Kuiv

“Jäljed” Toila Rahvamajas

  1. juunil 18.00 toimub Toila Rahvamajas filmiõhtu, kus on võimalik vaadata Kaljo Kiisa teist filmilavastust “Jäljed”.

Tegu on 1963. aastal valminud filmiga, mis sündis Tallinna Kinostuudio peatoimetaja Ants Saare romaani ideest — jäljed, millesse me elurajal astume, jäljed, mida mööda läheme, jäljed, mida endast maha jätame. Ja vapustuslikult pöördelised aastad 1948–1956 Eesti maaelus. Romaan jäi Saarel kirjutamata, kuid Kaljo Kiisa innustusest sündis filmistsenaarium.

Filmi võttegrupi tõi Kiisk oma sünnikohta Toila rannikul Voka mõisa ümbrusse ja Valaste joa juurde. Ehkki sündmustik, mida film kajastab, on kujutataval ajal universaalne, see võiks aset leida kus tahes. Seda enam et filmitegijate pilk keskendub inimsuhetele. Nn ideoloogilise võitluse kumin on siiski kogu aeg kuulda, laastud lendavad, ehkki metsa raiumist otseselt ei näidata.

Kahjuks on aeg teinud oma töö ja enamus filmis kaasa löönud näitlejatest teevad tänaseks oma rolle juba vikerkaare taga, aga praegune Endla teatri näitleja Arvi Hallik meenutab võtete aega hea sõnaga: “Käisime Toila rannas päevitamas ja ujumas. Tagusime koos kohalikega võrkpalli.” Oma kõige huvitavamaks elamuseks võttepäevilt peab Hallik Valaste juga. “See asus tollal hoolega valvatud piiritsoonis, kuhu niisama lihtsalt ei pääsenud. Aga loodus nägi seal uhke välja — kuhu puud maha kukkusid, sinna nad ka jäid. Kasvasid inimesest kõrgemad sõnajalad.”

Filmi tegemine meie piirkonnas pea 50 aastat tagasi oli omaette kultuurisündmus.

Filmiõhtul vaatame katkendeid filmist ja filmi valmimise aegu meenutab Eve Ester Eesti Filmi Andmebaasist.

Üritusele on oodatud kõik filmihuvilised, aga eriti need, kes ise mäletavad filmi valmimise aegu või on isegi selles kaasa löönud.

Ürituse korraldab Toila Valla Hariduse ja Kultuuri Selts ja see on kõigile tasuta.


Artikli kirjutamisel on kasutatud 29. jaanuaril 2011.a. Maalehes ilmunud Jaak Lõhmuse artiklit.

Lea Rand

Mai 2011

Toila Vallavolikogu maikuu istung

1. Kehtiva Toila valla arengukava 2010-2017 valdkonnapõhiste kavade koostamise algatamine

Toila Vallavolikogu algatas 18.05.2011.a. otsusega nr 60 kehtiva Toila valla arengukava 2010-2017 valdkonnapõhiste arengukavade koostamise. Kehtiva arengukava täiendamiseks ning täpsustamiseks koostatakse kultuurivaldkonna, sotsiaalvaldkonna ning turismivaldkonna arengukavad. Kultuurivaldkonna arengukava koostamisest on juttu pikemas artiklis.

2. Vallavalitsuse informatsioon Toila valla 2011.a. eelarvesse lülitatud täiendavatest sihtotstarbelistest eraldistest

3. Kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamise delegeerimine vallavalitsusele

4. Nõusoleku andmine korterihoonestusõiguse võõrandamiseks ning koormamiseks

5. Toila vallas, Toila alevikus, Pikk tn 41 detailplaneeringu algatamine

Toila Vallavolikogu algatas 18.05.2011. a otsusega nr 63 Toila vallas, Toila alevikus, Pikk tn 41 kinnistu (ühiskondlike hoonete maa, katastritunnus 80206:001:0115, kinnistu nr 1321808) detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise.

Detailplaneering hõlmab alljärgnevaid ümbritsevaid kinnistuid ja maaüksusi: Lepa 1 (elamumaa katastritunnus 80206:001:0292, kinnistu nr 4575208), Pikk tn 45 (elamumaa, katastritunnus 80206:001:1010, kinnistu nr 379308), Pikk tn 41a (Tootmismaa, katastritunnus 80206:001:0128, kinnistu nr 4614408), Lepa tn 2 maaüksus (elamumaa, katastritunnus 80206:001:0870).

Planeeringuala ligikaudne suurus on 0,9 ha. Planeering muudab Toila Vallavolikogu 28.10.2005.a. määrusega nr 1 kehtestatud Toila valla üldplaneeringut.

Planeeringu eesmärgid: Pikk tn 41 kinnistule maa juurde taotlemine, Pikk tn 45 kinnistule maa juurde erastamine, Pikk tn 41a kinnistu liitmine Pikk tn 41 kinnistuga. Alajaama ümberpaigutamine, Pikk tn 41 hoonestusala piiritlemine, ehitusõiguse määramine, liikluskorralduse määramine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, tehnovõrkude ja-rajatiste asukoha määramine, arhitektuurinõuete seadmine, servituutide vajaduse määramine ning muudest seadustest ja õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine. Keskkonnamõju strateegilist hindamist ei algatatud, sest planeeringu elluviimisega ei kaasne keskkonnamõju Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes.

6. Rahvakohtunike kandidaatide valimine

Toila Vallavolikogu valis 18.05.2011.a. otsusega nr 64 rahvakohtunikukandidaadiks Liina Mihkelson´i

7. Ülevaade volikogu komisjonide tööst

8. Rahaliste kohustuste võtmine


Kultuurikorraldusest Toila vallas

Toila vallavalitsus korraldas kultuurikorralduse arengukava koostaja leidmiseks konkursi, millel tunnistati edukaks Jõhvi kontserdimaja. Konkursile esitasime omapoolse visiooni kultuurikorraldusest Toila vallas ning asjakohase pakkumise kava koostamiseks. Jõhvi kontserdimaja heanaaberlik koostöö Toila vallaga on kestnud juba mitu aastat ning kontserdimajal on jätkuva koostöö üle väga hea meel.

Kultuurikorralduse arengukava koostamine on planeeritud järgneva poole aasta peale, kuivõrd selle koostamine on aeganõudev protsess. Oleme koostanud ajakava selliselt, et saada lõpptulemusena võimalikult detailne ning vajadusi ning huve arvestav dokument ning kaasata töösse kõikide huvigruppide arvamused ning ettepanekud.

Toila vald asub looduslikult väga kaunis kohas ning kultuuriga seotud ajalugu on auväärselt pikk. Toilas on olemas mitmeid erilisi kohti, kus viia läbi kontserte ning paljusid teisi omanäolisi sündmusi. Toila vallas tegutsevad pikaajaliselt mitmed seltsingud ja mittetulundusühingud, kes saavad olla partnerid erinevate sündmuste ideestike arendamisel ja korraldamisel. On ju nende ühenduste eestvedajad ja liikmed just need inimesed, kes teavad, mida valla elanikud tahavad kuulda-näha, millised sündmused oleksid kõige huviväärsemad ning südamelähedasemad. Soovime Jõhvi Kontserdimaja kogemuste ning võimalustega aidata kaasa mitmekülgse kultuurielu hoogustumisele ning arengule ning ka edasisele võimalikule koostööle.

Toila valla kultuurivaldkond võiks olla viie aasta pärast hea näide sellest, kus nii valla külalised, kohalik kogukond ja erinevad vanusegrupid leiavad sobiva väljundi eneseteostuseks ning igal aastal lisandub juurde vähemalt üks uus ja laiapõhjaline ettevõtmine. Samuti peaks loodava kava alusel sündima tulevikus otsused selle kohta, millistes tingimustes ning milliste võimalustega saavad loomeinimesed ennast teostada ning vallarahvas oma töövälist aega sisustada, ja seda ikka loomise ja üksmeele vaimus.

Täpsemat infot tööde kulgemise kohta saab jooksvalt vallavalitsuse koduleheküljelt ja Toila valla lehest.

Kohtumiseni töökoosolekutel!


Kaire Siiner

Jõhvi Kontserdimaja

projektijuht


Sportlik õhtu koos nõidadega

toimus 27. aprillil lasteaias Naerumeri.

Kevad on ilus aastaaeg. Linnud laulavad, rohi rohetab ja päike silitab põski. Lapsed tahavad viibida rohkem õues ja täiskasvanudki on tüdinenud nelja seina vahel kopitamast. Naerumereliste ühisel nõul tekkis idee pakkuda oma pere suurtele ja väikestele mõnus spordihõnguline õhtupoolik. Aga nagu ühele natuke ulakale lapsele kohaselt, meeldib meilegi krutskeid visata ja nii kutsutigi kõiki sportima mitte dressides, vaid nõidadeks kostümeerituna.

Õhtu algas ühise kepikõnniga. Igaüks rühkis edasi endale sobival tempol, kes keppidega, kes luudadega. Kui jalad olid soojaks kõnnitud, algasid lasteaia hoovis jõu- ja ilunumbrid, et valmistuda ette volbriööks. Jõudu sai katsutud kolmel alal: köieveos, inimpüramiidi tegemises ja luua heites. Igaüks leidis omale sobiva ala, milles kaasa lüüa. Lõpuks kosutasime end vitamiinirikaste suupistetega.

Suur tänu kõigile abistajatele ja osavõtjatele!

Õnnekillukesed


Toila väiketurismiettevõtjad Gotlandile

MTÜ Toila Väiketurismiettevõtjate Ühendus esitas Kideranniku Koostöökogule projekttaotluse väiketurismiettevõtjate õppereisi korraldamiseks Gotlandile, millel osaleb kuni 15 Toila piirkonnast pärit inimest. Projekti abikõlbulikuks maksumuseks on 9 235 eurot, millest toetusosa 8 311 eurot.

Õppereisi otseseks eesmärgiks on avardada piirkonna ettevõtjate ja mittetulundusühenduste eestvedajate silmaringi ning anda konkreetseid näpunäiteid kahe sektori omavahelise koostöö korraldamiseks. Samuti on üheks oluliseks eesmärgiks koostöösuhete arendamine Gotlandi väikeettevõtjate ja mittetulundusühendustega. Õppereis saab toimuma septembris 2011, mille järgselt antakse Toila valla lehes juba põhjalikum ülevaade nähtust.


Mehis Luus

arendusnõunik


Kirjutavad inimesed jagunevad kahte rühma

Nii arvab semiootik ja luuletaja Timo Maran. Ühed teavad, mida nad teevad, teised ei tea. Ennast arvab Timo teise rühma kuuluvat.

Aprillikuu viimasel päeval oli Toila Raamatukogus hea võimalus kohtuda Timo Maraniga. Ilmselt ei ole tema looming ja nimi nii tuntud, kui Andrus Kivirähk, kellega kohtumine märtsikuus vallamaja fuajee rahvast täis tõi. Seekordne kohtumine möödus märksa intiimsemas õhkkonnas.

Sissejuhatuseks ja meeleolu loomiseks kuulasime Erakkonna, mille liige ka Timo on, plaadilt tema luuletusi. Külaline rääkis kolmest geograafilisest punktist oma elus – Lillekülast, kus ta sündinud ja kasvanud on, Tartust, kus ta kohtus inimestega, kes julgustasid teda oma loomingut avaldama ja Läänemaa, kus asub vanemate suvekodu ja kus isa, Rein Maran, on teinud oma loodusfilme. Isa mõju on tunda ka Timo luules, mis on tihedalt seotud loodusega ja tegevusvaldkonna valikus. Nimelt tegeleb Timo Tartu Ülikooli semiootikaosakonnas zoo- ja ökosemiootikaga.

Ida-Eestiga Timol seoseid ei ole, kuigi Vaivarast tuleb üks emapoolse suguvõsa haru.

Timo arvates sõltub inimese olek ja ka kirjaniku kirjutamisviis sellest, kas ta elab liiva või pae peal ehk siis Lõuna- või Põhja-Eestis. Näiteks Hando Runnel kirjutab täpselt nagu Lõuna-Eesti mees.

Timo Marani esimese luulekogu “Põhjavesi” teatud nukrad toonid on seotud Matsalu ja Läänemaa keerulise ajalooga. Seega alustas ta romantilise kirjutajana, kuid hiljem on tema loomingus saanud oluliseks inimese ja keskkonna suhted.

Timo sõnul on igal kirjutaval inimesel see probleem, et elu muutub ja eluaeg ei saa kirjutada nii nagu 20 aastaselt. Siis tuleb leida uued teemad, uus stiil või võtta natukeseks ajaks aeg maha. Proosat on Timo seni kirjutanud vähe, peamiselt semiootika- ja keskkonnateemalisi artikleid, aga see on suund, mille poole ta on liikumas.


Lea Rand

autori foto







Kooliaasta lõpp on ukse ees


  • Toila Muusika- ja Kunstikooli lõpuaktus-kontsert toimub teisipäeval, 31. mail kell 18.00

  • Toila Gümnaasiumi kooliaasta lõpu pidulik aktus toimub reedel, 3. juunil kell 10.00

  • 9. klassi koolilõpuaktus toimub teisipäeval, 21. juunil kell 14.00

  • 12. klassi koolilõpuaktus toimub teisipäeval, 21. juunil kell 18.00

Toila Gümnaasiumi ERI

Millal peab laps kooli minema?

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS) §9 sätestab: Koolikohustuslik on isik, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1.oktoobrit seitsmeaastaseks. Koolikohustuslik isik, kes terviseseisundist tulenevelt ei ole koolikohustulikku ikka jõudes saavutanud õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust, võib nõustamiskomisjoni soovitusel asuda koolikohustust täitma ühe õppeaasta võrra hiljem.

Koolikohustuse edasilükkamise aluseks on eelkõige lapse tervislik seisund ja spetsialistid, kellega tuleb siis tihedat koostööd teha, on arstid. Aga väga olulisel kohal on eelnevalt olnud lasteaiast lapse kasvatajate ja logopeedi hinnang lapse üldisele arengule ning nende soovitusi koolikohustuse alustamiseks tuleks arvestada.

Kuidas aga toimida siis kui vanem soovib last kooli panna enne kooli-ikka jõudmist.

PGS §7 järgi peab vald tagama võimalusel koolikohustuslikust east nooremale lapsele koolikohustuse omandamise, kui nõustamiskomisjon või lasteasutus, kus laps käib, on hinnanud lapse koolivalmidust, ning vanem on vallavalitsust õppima asumise soovist teavitanud enne käimasoleva aasta 1.maid.

Seega saab lapse koolivalmidust hinnata lasteaed. Spetsialistid lasteaiast – kasvatajad ja logopeed, kes pidevalt lapsega tegelevad, teavad täpselt, kas laps on valmis suureks pingutuseks, mida nõuab kool. Kuueaastase lapse põhitegevus on siiski veel mäng ja areng läbi selle. Tal alles kujunevad arusaamad kohustustest ja sellest, et kooli peab iga päev käima. Koolis ei saa minna lihtsalt mängunurka kui tuleb tuju, või visata vaiba peale pikali, kui enam ei jaksa. Koolis peab suutma püsida oma kohal 45 minutit. Koolist ei saa puududa, kui enam ei jaksa – teised lähevad juba õppematerjalidega edasi. Ja tööd hakkavadki kuhjuma. On muidugi olemas ka väga tragisid kuueaastaseid lapsi, kes saavadki aasta vanemate kollektiivis hästi hakkama.

Millal siis peaks laps kooli minema? Kas aasta varem, õigel ajal või aasta hiljem?

Lähtuda tuleks kindlasti lapse tasemest, tervisest, sotsiaalsest, füüsilisest ja kognitiivsest valmisolekust. Kindlasti peab lapsevanem mõtlema, kas laps saab iseenda teenindusega koolis hakkama (pesemine-riietumine sporditunni järel, eneseteenindamine sööklas, julgeda vajadusel täiskasvanu poole pöörduda abi palumiseks, töövahendite ja töölaua korrashoid jne). Ka peenmotoorika areng on tähtis. Kui laps hoiab pliiatsit kramplikult kord ühtmoodi, siis teistmoodi sõrmede vahel, ega suuda joont hoida, on selge, et enne kooliminekut tuleks rohkem joonistada ja värvida ning õppida õigesti pliiatsit ja kääre kasutama. Kindlasti ei tohiks 6-aastaselt koolipanekul olla määravaks see, et laps oskab 10 piires arvutada ja sõnu kokku lugeda. Eraldi teema on muidugi veel see, kui pere kodune keel ei ole eesti keel. Tore, kui laps on käinud lasteaias eesti rühmas ja on omandanud sõnavara, millega saab sõpruskonnas hakkama. Aga kas see on ikka piisav, et koolis hakkama saada – tulevad erinevad õppeained ja spetsiifilised mõisted. Küll läheb raskeks, kui ühel hetkel on ees loodusõpetuse tekst, kus iga kuues sõna on tuttav. Sellisel juhul peaks küll lapsevanem mõtlema, kas mitte küsida hoopis koolipikendust, lasta lapsel lasteaias kasvada-küpseda ja laiendada sõnavara.

Järgmine kooliaasta on peagi ukse ees, koolis oleme juba asunud tegema ettevalmistusi järgmiseks õppeaastaks. Usun, et kõik õpilased, kes sügisel kooliteed alustavad, on lasteaia poolt tunnistatud koolivalmiks ning neil saab alata pikk, kuid põnev kooliaeg.


Merike Lepsalu, Toila gümnaasiumi õppealajuhataja



Õpilasfirma “Time out for Happiness”

Oleme õpilasfirmast Time out for Happiness ja õpime Toila Gümnaasiumis. Firma koosseisu kuulub 4 liiget. Tegevdirektor on Laura Maala, finantsdirektor Kelly Porkman, turundusjuht Karet Luik ja kunstiline juht Liina Kaev.

Meie õpilasfirma eesmärk on luua noortele võimalusi vaba aja veetmiseks ning pakkuda noortele füüsilisi ja vaimseid ülesandeid.

Pakume teenust, mis sisaldab noorte vaba aja sisustamist vanuses 7-14 aastat. Viime läbi nii nuputamise- kui ka aktiivseid mänge. Mängude käigus õpivad noored koostööd tegema, üksteisega arvestama ja sellega paraneb ka suhtlemisoskus. Mängud on jaotatud võistkondlikeks ja individuaalseteks.

Osalesime õpilasfirmade laadal Kristiine kaubanduskeskuses, kus pakkusime oma teenust. Jõudsime õpilasfirmaga finaalvõistlusele, kus saime eripreemia sotsiaalse tundlikkuse eest Coca-Cola Hellenici poolt.

Aasta vältel toimunud tegemiste käigus omandasime enesekindlama esinemisoskuse. Tehes oma tööd kogu aeg lastega, õppisime neid rohkem tundma osates nüüd ennetada konflikte nende vahel. Meeskonnana õppisime koostööd ja arvestamist teistega, suudame üksteist motiveerida ja aidata. Õppisime aja jooksul ka oma teenust paremini edasi müüma. Õpilasfirma loomine ja sellega tegelemine arendas ja andis palju kogemusi.

Karet Luik, Laura Maala, Kelly Porkman ja Liina Kaev

11. klass







Palju tööd, veel rohkem rõõmu

Päikesekillukeste” töörohkesse aastasse mahtusid traditsioonilised esinemised isadepäeva ja emadepäeva aegu ning jõulukontsert trahteris Mõisa Ait. Veebruaris võtsime osa Ida-Virumaa mudilaskooride konkurss-festivalist, kus tunnustatud koorijuhtidest koosneva žürii (Kadri Hunt, Kaie Tanner, Hirvo Surva) otsusega saavutasime II koha. Aprilli lõpus käisime Sillamäel, kus toimus Sõpruse laulupidu. Olime seal päris uues ja huvitavas rollis. Nimelt olid kõik teised koorid vene koolidest ja nad soovisid lihvida laulupeolaulude teksti. Meie koor oli neile selle töö juures abiks. Ka mulle endale oli see esimene sellelaadne õpetamiskogemus.

11. mail panid “killukesed” oma võimed proovile laulupeo ettelaulmisel. Tulemusega võib igati rahule jääda. Ettevalmistuskoor sai 8,7 punkti ja põhikoor 9,4 punkti, säilitades 2002. aastal koorile omistatud I kategooria. Mõni laps meie kooris läheb juba kolmandale laulupeole. See on tõeliselt suur saavutus - kogeda viie aasta jooksul kolmandat korda seda erilist tunnet, mis tekib suure laulukaare all seistes ja tuhandetega koos lauldes. Seal seisad sina, päikesekilluke ja helgid vastu kuulajate silmadest, särad rõõmsaks iseenda ja kõikide teiste päeva.

Peale laululaste oli mul sellel õppeaastal juhendada 8 tüdrukut, kelle sooviks oli pääseda võimlemisrühma koosseisus tantsupeole. Valmistusime ülevaatuseks põhjalikult, tehes proove kaks korda nädalas. Peale võimlemiskava pidime selgeks saama ka mõned rahvatantsud. Oleme tänulikud Voka lasteaiale ja spordihoonele, kes meid lahkelt oma ruumidesse lubasid. 1. aprill ülevaatuspäevana ei toonud õnneks kaasa aprillinalja, et harjutasime küll põhjalikult, aga ettetantsimisel läks samm sassi. Peale paarinädalast ootamist ja närvikõdi saabus teade, et meie võimlemisrühm on suurele peole oodatud.

Ma tänan kõiki, kes minuga koos terve pika kooliaasta laulsid ja tantsisid. Kui ma vahel olingi väsinud, siis peale teie proove tundsin end jälle värske ja puhanuna. Küllap see tuli teie positiivsest energiast, mida te mulle kiirgasite. Meie lauludele ja tantsudele tuli hing sisse. Hing, millest ei paista välja raske töö, vaev ja higi, vaid ainult kuhjaga armastust ja rõõmu. Ja seda on nõnda palju, et jätkub päris kauaks nii iseendale kui inimestele meie ümber.

Õpetaja Anu Pungas



Meie metsas hätta ei jää...

4.-6. mail toimus Toila Gümnaasiumi 10. klassil koos Kiviõli I Keskkooliga riigikaitse raames laager Viru Jalaväepataljonis. Saime teada kuidas on elu ajateenijana, millest koosnevad harjutused, tegime laskeharjutusi, matkasime, mängisime paintballi ning veetsime 24 tundi metsas.

Laager algas 4. mai hommikul. Meid viidi bussiga Viru Jalaväepataljoni. Seal anti meile varustus ning riided. Edasi võtsime kahte kolonni ning liikusime kasarmusse, kus meid jaotati tubadesse. Seejärel algas füüsiline test, mis koosneb kätekõverdustest, kõhulishaste harjutustest ja 3200 m jooksust. Peale seda saime süüa. Söök vapustas meid väga, sest see oli ülimalt hea ja maitsev.

Pärast lõunat pidime selga panema sõjaväelase vormi. Algasid õppetunnid klassiruumis, kus saime selgeks põhilised teoreetilised elemendid. Pärast teooriat algas relvade lahti-kokku panek. Selleks anti igaühele automaat AK-4, teise nimetusega Heckler & Koch G3. See osa kestis ligi 5 tundi.

Õhtupoolikul läksime lasketiiru, et harjutada lamades laskeasendit. Peale seda oli õhtusöök ja vaba aeg.

Järgmisel päeval, 5. mail, oli äratus kell 6.00 ning päev algas hommikuvõimlemisega. Peale seda saime relvad ning läksime lasketiiru. Kuna meid oli koos Kiviõli õpilastega kokku palju, jagati meid kolme rühma. Sel ajal, kui esimene rühm lasi, harjutasid teised granaadiheitmist ja kauguste mõõtmist. Lasime sama relvaga, mida lahti võtsime. Saime tulistada 3 korda 5 ehk siis 15 lasku.

Enne lõunat võtsime ette lühikese matka metsa. Retk ei olnud pikk, aga ikkagi raske, sest varustus kaalus palju. Metsas mängisime paintballi. See oli väga lõbus ja huvitav. Peale seda anti igale rühmale telk ning pidime selle püsti panema. Pärast telgi ülespanekut õpetati meile põhitõdesid sidest ja siis hakkasime kaevikuid kaevama. Meie ülesandeks oli teha ümber meie telkide piirkonna kaevikud. Igaüks pidi kaevama ühe, mis oleks sobiv lamades laskeasendile. Saabus õhtu ning hakkas pimedaks minema. Anti häire. Häire tähendas seda, et igaüks pidi jooksma enda kaeviku juurde ning seal sisse võtma lamades laske asendi. Vahemärkusena veel, et relv oli meil alati kaasas. Kui anti häire lõpp, võisime telkidesse tagasi minna. Iga rühm pidi saatma teatud punkti valveposti. Valvamine toimus öö läbi vahetustega. Mina pidin valvama öösel kella kahest kella neljani. Hommikul anti järgmine häire.

Algas 6. mai, viimane päev. Tegime soojaks oma söögivarud ning sõime hommikust. Algasid liikumisharjutused. Pidime hiilima, roomama, põlvili liikuma ning jooksma. Lõpuks pakkisime asjad kokku ning suundusime tagasi kasarmusse, kus puhastasime oma relvad ning iseenda. Saime lõunat süüa ning peale seda andsime varustuse tagasi. Kui see tehtud, võtsime oma isiklikud asjad ning suundusime väravasse, kust meid bussiga koju viidi.

Kokkuvõtteks oli raske, väsitav aga see-eest huvitav, saime palju uusi asju teada ning jäime metsas ellu.


Raido Taela

10. klass



Ettevõtliku kooli auhinnagala

12. mail toimus Jõhvi kontserdimajas ettevõtliku kooli auhinnagala. Meie saksakeelne eTwinningu projekt valiti 19 meie vanuseastme kandidaadi seast 3 nominendi sekka. Seega pidime galal oma projekti tutvustama ja rääkima žüriile, miks just meie peaksime võitma. Meie projekti nimi oli „Einladung zur Party“ (Kutse peole) ja selles osalesid õpetaja Signe Ilmjärv, Kristina Oja, Karin Krauvärk, Alo Pungas, Henri Tokman, Robert Johannes Sarap, Elise Jalonen ja Mark Oja. Kuna projekti võis esitleda ainult 4 inimest, valisime selleks välja Kristina, Roberti, Alo ja Elise.

Mida see projekt endast kujutas? Me suhtlesime interneti kaudu saksa keeles Slovakkia õpilastega, kellega olime tuttavaks saanud juba eelmise projekti käigus. Meil oli internetis oma suhtlusruum, kus vahetasime infot ja kuhu panime üles pilte. Me saime Slovakkia õpilastelt suure paki ja saatsime ka neile kingituse vastu.

Meie projekti eesmärk oli korraldada eTwinningu 5. sünnipäevapidu. Ettevalmistusi selleks tegime saksa keele tunnis: koostasime saksakeelse ostude nimekirja ja kutsed. Pidu toimus Skype videokõne vahendusel üheaegselt nii Toilas kui Slovakkias, nii nägime ja kuulsime üksteist. Oli väga lõbus.

Kui projekt tutvustatud, pidime ootama žürii otsust. Ootamist leevendasid üllatusesinejad Narvast. Varsti tuli žürii tagasi otsust teatama. Kõigepealt teatati parim lasteaia projekt ning lõpuks jõudiski kätte meie kord lavale minna ja võitja tehti teatavaks. Olime peaaegu kindlad, et võidame, kuid see tuli siiski üllatusena. Auhind oli 385 eurot ning seda raha kavatseme kasutada sõiduks Saksamaale või Austriasse.


Kristina Oja ja Elise Jalonen

5. klass



Talgupäev kooli õuel läks igati korda

Kevadine istutustalgute päev sai paika pandud juba eelmise aasta sügisel, kui oli selge, et hoov enne talve tulekut valmis ei saa. Koostöös projekteerijaga olime kujundanud kooli hoovi puhkeala istepinkidega ning 4 ümmargust lillepeenart ja 1 neljakandilise ala, kuhu on kavas paigaldada graniidist alus ja taies. Esialgu oli plaanis istutamisega algust teha 1. mail, aga kuna sel aastal püsis jää merel eriti kaua, viisime talgud 1 nädala võrra edasi.

Kaalusime peenarde kujundamise osas mitut varianti. Üks mõte oli, et iga kooliaste saab oma ürdipeenra. Teine mõte oli, et kujundame peenrad samas stiilis, kui on pargis kandilise purskkaevu juures. Kuna päris kindel nägemus puudus, küsisime nõu valla heakorraspetsialistilt Piret Allerilt ja ühelt meie lapsevanemalt, kogenud haljastajalt Maire Uustalilt. Koostöös sündis meie arvates väga hea lahendus.

7. mail oli kooli hoovis taimi istutamas 20 suurt ja 4 väikest talgulist. Paari tunniga olid mullale joonistatud mustrite järgi lilled istutatud. Talgupäev lõppes ühise koogisöömisega. Lihapiruka ja virsikukoogi, mis mõlemad maitsesid imehästi, oli meie jaoks küpsetanud tädi Lia.

Kuna tegu oli heade inimeste ja heade kätega, siis taimed juba kasvavad - iga päevaga 1 cm. Puuduoleva osa taimi istutasid koristajad möödunud reedel. Nüüd kasvavad kooli õues kaks iluõunapuud – 1 Kirsika ja teine Kaspari istutatud, helmikpöörised, nõianõgesed, liatrised, nurmnelgid, kukeharjad, lumi- ja märtsikellukesed. Tahame igale lillerühmale nimesildid ka juurde panna, et õpilased saaksid lisaks lilleilu nautimisele ka uusi teadmisi. Puudu on veel 4 elupuud, mille istikuid ei ole õnnestunud saada, kuna talvine lumi on puukoolides palju kahju teinud ja müügikõlblikest istikutest on puudus.

Järgmisel aastal, kui tähistame 55 aasta möödumist Toila kooli tegutsemise algusest Oru pargi servas, peaks õiteilu juba näha olema. Samuti peaks valmis olema graniitalusel kellad – 1 seieritega kell, mis aega näitab ja teine – pronksist valatud kell, mida saab helistada kooliaasta alguses ja lõpus ning siis, kui elekter ära on.

Aitäh kõikidele abilistele – nii nõuandjatele, mulla vedajatele, metallist kaarte tegijatele, istutajatele kui ka kastjatele.


Külli Guljavin

Toila Gümnaasiumi direktor



Loodusainete nädal Toila Gümnaasiumis


Aasta 2011 on kuulutatud ülemaailmseks metsa-aastaks ning meie loodusainete ettevõtmised algasidki 6. mail, mil 20 õpilast 6., 7. ning 11. klassidest osalesid üleriigilistel RMK metsaistutustalgutel, mis oli suunatud eelkõige kooliõpilastele. Kaunis kevadilm soosis meid igati ning koos istutati 900 kuuseistikut Voka küla lähistel asuvale Tallinn-Narva maantee äärsele langile. Töö lõppedes püstitati ka roheline tahvlike maantee äärde, millel kirjas meie kooli nimi ja kuupäev. Meile pakuti ka lõunasuppi ning toimus õppetund elust metsas. Loodame, et ka järgmisel aastal saavad soovijad RMK metsaistutamisel osaleda.


Koolis toimunud loodusainete nädalal toimusid linnulauluvõistlus, mil iga päev kooliraadios kõlanud linnu laulu ära pidi tundma; kirjutiste ja joonistuste võistlus, mil teemaks kodukant, eelkõige Pühajõe küla, Pühajõgi, Läänemere lähedus ning ka kohalike kalatoitude retseptid. Laekus huvitavaid töid, nii jutustuste kui luuletustena, agaramad kirjutajad olid eelkõige algklasside õpilased, joonistusi kaunitest vaadetest merele esitasid aga ka põhikooli õpilased. Terve nädal võis osaleda ka keemiaviktoriinis ning keemia ja füüsika alasel jutuvõistlusel, mil teemaks “Heli meie ümber” ning “Keemilised elemendid meie elus ja meie ümber”. Proovile sai panna oma teadmisi veetaimede ja veeloomade tundmise alal: 1. ja 7. klasside õpilased vaatasid slaidiprogrammi “Konnapilgul mööda Emajõge”, millele järgnes viktoriin. 6. klassil toimus õuesõppetund Pühajõe ääres, mil määrasime vee hapnikusisaldust, happelisust, vee läbipaistvust ning mõõtsime vee temperatuuri. Nädala viimasel päeval korraldas õpetaja Evi Kukkur keemiakatseid ning bioloogia-geograafia klassis toimusid mikroskoobivahetunnid. Suurt huvi näitasid neil üritustel üles eelkõige algklassiõpilased. Siinjuures tahaksin tänada kõiki, kes osalesid nii metsa istutamisel kui koolis toimunud võistlustel, ka lapsevanemaid, kes andsid lastele nõu, millest kirjutada ning õpetajaid, eelkõige Aimi Trankmanni, Anneli Koppelit, Mare Karjuhhinit ja Kaja Oja, kes suunasid lapsi kirjutama ja joonistama.


Anne Sternhof

Toila Gümnaasiumi loodusainete õpetaja


Pühajõgi

Juba ammu-ammu tagasi

voolas väike ojake,

orus Toilas vagusi.

Alustas see ojake Saka kandis oma teed.

Aastakümneid kogus jõudu,

korjas kevadel kõik veed.

Rahvas nägi, rahvas anus,

jäägu kestma meie panus,

nähku teised põlved ilu, selle oja tekke lugu.

Kasvas jõgi pikaks, laiaks,

inimeste pühapaigaks,

nime sai ta ilusa.

Pühajõgi, voola julgelt,

silmailu paku meile.


Stivert Klettenberg

1. klass



Naksitrallide ERI




NAKSITRALLIDE JUUBELIAASTA

Juubeliaasta tõi kaasa

  • lastele palju tegemisi täis argipäevi ja huvitavaid üritusi

  • täiskasvanutele palju õppimist – osadele koolitusi ja õppepäevi, viiele inimesele kõrgkooli.

  • kohtumisi erinevate elukutsete esindajatega

  • lahtiste uste päevad

  • laste tööde näituse ja õpetajate käsitöö väljapaneku

  • palju teatrilamusi

  • meie tegemisi tutvustava juubelivoldiku

  • uued Naksitrallide kujud maja fuajeesse

  • 1. märtsil Naksitrallide 35. sünnipäeva – ikka koos Muhvi, Sammalhabeme ja Kingpoolega, kus laulsime sünnipäevalaule ja lustisime ühises tantsuringis, sõime muffineid ja tädi Hilja küpsetatud " Naksitrallide küpsiseid" ning võõrustasime külalisi.


Osalesime õuesõpe- ja keskkonna-alastes, Eduselfi ettevõtlikkuse-alastes, keelekümblus- ja

liikumisalastes ning terviseedenduslikes projektides ja üritustel.

16. mail oli meie korraldada Ida- Virumaa Tervist Edendavate Lasteaedade rahvatantsupidu.

Meie lasteaed liitus Tervist Edendavate Lasteaedade (TEL) võrgustikuga 2007. aastal.

Vabariigis kuulub TEL- i 169 lasteaeda. Ida-Virumaal 9 lasteaeda, maakonna lasteaedadest veel Iisaku l/a Kurekell ja Jõhvi valla l/a Kalevipoeg, Jõhvi linnast l/a Sipsik ja Kohtla-Järve linnast

l/a Kirju-Mirju ja vene lasteaiad Pääsuke, Kakuke, Tuhkatriinu ja Punamütsike. Kuna terviseedenduse üheks eesmärgiks on laste ja lastevanemate teadlikkuse tõstmine tervislikest eluviisidest ja nende kaasamine aktiivsesse liikumistegevusse, on meie lasteaias traditsiooniks saanud sügisesed ja kevadised liikumisega seotud terviseüritused. Sel kevadel siis TEL tantsupidu. Plaanitud õuepeo nurjas külm ja vihmane ilm, aga 200 rõõmsat tantsulast kõigist nimetatud lasteaedadest mahtus hästi ära Voka spordihoonesse ja lustiline pidu sai maha peetud.

Lasteaia vanemõpetaja

Urve Niisuke


Väikesest Naksist suureks Naksitralliks

Mulle on alati olnud südamelähedane õpetajatöö. Nii on siis minuga läinud, et olen tagasi selles majas, kus kunagi ise oma lapsepõlve veetsin ja siiani häid mälestusi meenutan. Vastuvõtt sinna majja oli nii soe ja tunne, et ei olegi siit vahepeal ära olnud. Alustasin sõimerühmast, kus alguses oli väga raske, kuid iga algus pidigi raske olema. Nüüd siis olen 5-6. aastate rühmas, Punaste Nakside õpetaja, kus mu paariliseks on mu enda kunagine kasvataja. Olen justkui alguses tagasi, rühmaruumiks see sama ruum, kus ise kunagi käisin. Tean koguaeg, et saan abi kolleegidelt, kogemusi on neil minust ikka ju kuhjaga rohkem. Siinkohal tahaksingi kiita seda armsat ja sooja kollektiivi, kes ongi see Naksitrallide suur pere, nemad on need inimesed, kes hoiavad seda maja kodusena ja lastele teise koduna.

Lasteaaias töötada on väga vahva, iga päev saan ka ise koos lastega targemaks. See õppimine ja teadmiste täiendamine on kahepoolne. See igapäevane melu rühma ruumis ja kõik need suured sündmused meie majas. On väga vahvaid ettevõtmisi, mida tahaksin siin ära märkida. Kogupereüritused, mis on meie majas nüüd traditsiooniks saanud, on lasteavanemate poolt väga palju kiidusõnu saanud – Naksitrallide sünnipäev – see laste silmade sära, kui need Naksitrallid ise seal nende hulgas liiguvad; esimese advendi tähistamine, kus tekkis tõeline jõulutunne. Loodan, et need sündmused jäävad ka edaspidi meie traditsioonideks. Lastele tuleb lasteaias oldud aeg igati põnevaks teha ja kõik meie maja töötajad pingutavad selle nimel, et lapsel oleks häid kogemusi ja põnevaid seiklusi. Aitäh ka kõikidele lapsevanematele, kes aitavad meie väikeste Nakside elu lasteaias huvitavamaks muuta!

Julgustan siinkohal kõiki noori valima ametit, mis on just neile kõige südamelähedasem. Naksitrallide lasteaia juubelit korraldades jäi lemmikuks väike salmirida.

Kus ma tahaksin töötada, kui kord kasvan suureks? Mina tahaksin töötada, lasteaias suures. Mis tööd ma tahaksin teha, kui kord kasvan suureks? Kõik tööd on tähtsad – peaasi, et lasteaia juures. Kus ma tahaksin töötada, kui kord kasvan suureks? Selles lasteaias – Naksitrallide juures.

Ilusat suve-ootuse aega!

Berit Paun

nooremõpetaja


Lasteaia 35. juubel

Ühes teiste endiste lasteaia töötajatega sain kutse lasteaia 35. juubelile. Saabuski reede, 4. märtsi õhtu. Enne kella kuut seadsime sammud lasteaia poole.

Tore oli kohtuda nii kaugelt tulnute Silvija Mõttusega, mitte nii väga kaugelt tulnud Eha Rooste kui Ene Mägiga. Oli nii valla esindus, kohalikud firmajuhid, kui ka lastevanemate hoolekogu. Uudistasime ka praeguseid töötajaid – paljusid ei tundnudki, vähemalt mina, kes ma läksin lasteaiast ära Toila Gümnaasiumi juba 1985. aastal.

Õhtut juhtisid vahepalade ja repliikidega särtsakad „lasteaialapsed“ Berit Paun ja Külli Mänd.

Meeldiv oli suhelda endiste töötajate ja kolleegidega Eve Urrese, Elfriede Kelderi, Milvi Mõttuse, Anne- Ly Loide, Helle Astoki ja hiljuti töötee lõpetanud Luule Saarega.

Lasteaiale anti südamlike sõnade saatel üle palju kingitusi.

Vahepeal jalutasime koridoris ja rühmades, vaatasime näitusi ja väljapanekuid. Mujal töötades olen alati taga igatsenud seda lasteaia miljööd, kus kõik on niivõrd seatud ja kenaks muudetud alates lilledest, linikutest kuni laste mängunurkadeni. Väga hoolitsev oli lasteaia juhataja Julie Laur, kes tegi kõik selleks, et kõik tunneksid end sel õhtul hästi.

Rõõm oli voldikult lugeda, et on juba kaugemale ette mõeldud ja kutsutakse kohtumisele järgmisel aastal, mil septembris saab 50 aastat Vokas lasteaia avamisest.

Virve Pajula

üks lasteaia 1962. aasta kasvatajatest



Roheliste Nakside viimane lasteaia-aasta

Peagi on jälle üks õppe-aasta kohe-kohe lõppemas. Roheliste Nakside rühma lastele on see viimane meie lasteaias "Naksitrallid", sest peale suvepuhkust on neid lapsi ootamas Toila Gümnaasium.

Väike ülevaade meie viimase aasta tegemistest.

2. septembril algas lasteaiapäev mänguhommikuga, kus tavaliselt mängivad lasteaia töötajad (alates

õpetajatest kuni kokkade ja majahoidjani välja) "Mõmmi ja aabitsa" põhjal tehtud näidendit.

Samas kuus toimus jalgsimatk mere äärde, mis oli kogupereüritus. Mere ääres toimus lõkete tegemine. Süütamine käis teiste rühmadega võidu ja haaratud olid nii väikesed kui suured pereliikmed. Põnevust jätkus kõigile, sest tulel sai leiba küpsetada.

Veel käisime selles kuus "Muhvi loodusrajal", mis asus lasteaia õuealal. Seal tutvusime puudega ja saime muid kasulikke teadmisi looduse kohta.

Külastasime Voka raamatukogu, kus pooled meie rühma lapsed ei olnudki veel käinud.

Oktoobrikuu algas spordipäevaga Voka spordiangaaris. Lusti ja rõõmu oli küllaga, sest võistlusmänge on ju tore võita. 5. oktoobril ehk õpetajate päeval vaatasime etendust "Õhupallitants".

Oktoobris toimub teatavasti leivanädal ja seda tähistasime mänguhommikuga, mis pühendatud leivale, toimus dramatiseering jutukesest "Naeris". Alustasime ujumisega Sillamäe lasteaias "Helepunased purjed". Rohelistel Naksidel läks juba päris hästi, sest meie tegime ujumisega algust juba eelmisel aastal. Enamikul lastel on ujumine täitsa selge. Ujumas käisime kord nädalas – kolmapäeviti. Külas käisid meil tuletõrjujad Päästeametist. Lastel oli palju uudistamist päästeteenistuse auto ümber.

Novembris ei saa üle ega ümber isadepäevast, mis seekord langes kokku Mardipäevaga. Pidu toimus 12. novembril lasteaia saalis, kus lapsed olid riietunud mardisantideks. Sel kuul külastas lasteaeda hambaarst Ia Tuisk, kes kontrollis kõikide laste hambaid. Roheliste Nakside, kui kõige vanema lasteaia rühma laste käest uuris arst, kuidas edeneb meie hambapesu.

22. novembril külastas lasteaeda "Miku-Manni" lasteteater etendusega "Kes ei tööta, see ei söö".

Kena ja õpetlik lugu.

28. novembril – pühapäeval, oli lasteaias lahtiste uste päev, mis möödus jõulude alguse ehk esimese advendi puhul päkapikkude meisterdamisega meie rühmatoas. Igal rühmal oli välja mõeldud oma töölõik vastavalt laste vanusele, et nad saaksid sellega oma ema-isa abiga hästi hakkama. Oli jälle üks tore päev ja rahvast täis maja. Järgmisel päeval külastas meid politseinik, kes

jagas helkureid ja rääkis selle vajalikkusest. Samal nädalal toimus kohtumine loomakaitsetöötajaga, kes jutustas huvitavalt oma tööst ja näitas kaasas olevaid asju.

Detsembrikuus on juba traditsiooniks saanud lastega piparkookide küpsetamine. Vormide

valimisega elevust kui palju ja seda uhket nägu, millega suured pannid kööki ahju viidi. Pärast oli hea maitsta enda küpsetatud piparkooke. 22. detsembril toimus Roheliste Nakside jõulupidu, kus me esitasime näidendi "Hundi Uugu talvemured"

Oligi kätte jõudnud 2011. aasta, kus jätkuvalt töö ja mäng käsikäes käisid. Läks edasi tähtede ja numbrite õppimine, käeliste tegevuste tegemine ja oma kindel koht oli ka igapäevasel õueskäimisel

Kuna oleme suured ja tublid, ei jäänud ükski lumemägi vallutamata. Sai palju kelgutatud ja suusatatud.

Veebruari alul käisime Jõhvis Kontserdimajas Andrus Kivirähu etendust "Kaelkirjak" vaatamas.

Järgmisel päeval toimus lasteaia talendihommik, mille pealtvaatajateks oli saali täis soomlasi. Tundus, et neile meeldis, aplaus oli tugev ja toimus filmimine-pildistamine.

23. veebruaril toimus pidulik mänguhommik, mis oli pühendatud Eestimaa sünnipäevale. 1. märtsil

oli meie lasteaia "Naksitrallid" 35. sünnipäevapidu, kuhu oli kokku tulnud palju külalisi vallast ja teistest lasteaedadest. Pakuti kommi ja kooki ning oli jälle üks tore ja pidulik üritus, kus kõik lasteaia lapsed said esineda.

Märtsis leidis aset väljasõit "Punamütsikese" lasteaeda , kus toimus vastastikune esinemine. Üritus oli eesti keeles, sest olime külas keelekümbluserühmal. Kuu lõpul vaatasime lasteteatri etendust "Roosad sokid".

Aprillikuus oli lasteaias traditsiooniline lauluvõistlus, kus meie rühmast võtsid osa Anett Marie, Ragnar, Arina, Elina, Diana, Lene ja Kert. Kõik lapsed laulavad kenasti ja enamus neist võistles ka

Toila valla lauluvõistlusel.

Nagu igal aastal, nii ka seekord toimus õueüritus "Teeme ära". Kõik meie maja suured ja väiksed olid abis lasteaia territooriumi koristamisel.

29. aprillil käisime Sillamäe lasteaias "Helepunased purjed" laste mängitud etendust vaatamas, mis meile väga meeldis.

4. mail mängisime meie, Rohelised Naksid etendust "Hunt ja 7 kitsetalle", mida vaatasid ka meie laste emad. Mai kuu on poole peal ja praegu käib meil rühmas luuletuste, laulude-tantsude õppimine, sest peagi on käes lõpupäev, meie viimane pidu siin omaks saanud lasteaiamajas. Peagi on käes suvepuhkuste aeg ja peale seda algamas koolitee.

Täname koos lastega ka oma teist rühma õpetajat Maid ja õpetaja abi tädi Hiljat.

Seniks aga päikeselist suve ja tulevastele koolilastele kena kooliteed!


Roheliste Nakside õpetaja

Katrin Vahtra


Laps, tema emotsioonid ja tunded

Aasta tagasi, 2010.a. kevadel lõpetades Tallinna Ülikooli Rakvere kolledžit alushariduse pedagoogika erialal, kirjutasin oma lõputöö teemal „Lastevanemate ja lasteaiaõpetajate teadlikkus laste emotsionaalse intelligentsuse olulisusest“. Psühholoogia on mind alati köitnud ja eriti olen just sellesse valdkonda kuuluvate emotsioonide ning tunnete vastu suurt huvi tundnud. Seega, teemavalik ei olnud minu jaoks raske.

Oma töös püüdsin tähelepanu pöörata sellele, et tänapäeva keerulises ühiskonnas edukaks toimetulekuks on vaja teadvustada ja väärtustada emotsionaalset intelligentsust ehk tundetarkust. See on oskus olla empaatiavõimeline inimene, kes mõistab nii enda kui ka teiste inimeste tundeid, oskab oma emotsioone juhtida, oskab võtta teiste inimestega kontakti, luua, säilitada ja lõpetada suhteid. Ka teadlased toetavad mõtet, et lapsel on õigus elada ja kasvada terviklikuks inimeseks. Laste rahulolu iseenda ja ümbritseva maailmaga ei tugine ainult vaimse võimekuse kõrgel tasemel, vaid suuremalt osalt määrab selle just tunnete ja suhete mõistmise ning juhtimise oskus.

Laps, kellel on hästi arenenud sotsiaalsed oskused, on emotsionaalselt intelligentne ja kõrgete väärtushinnangutega. Kui me tahame luua tugeva aluse inimese isiksusele ja selle tunnustele, siis on selleks kõige soodsam aeg eelkooliiga. Väga tähtis on emotsionaalse intelligentsuse arendamisel silmas pidada lapse ealist arengut. Lapse arengus on erinevad perioodid, mis soodustavad lapsel kõige paremini emotsionaalseid ja sotsiaalseid oskuseid omandada.

Ankeetküsitlused selgitamaks lastevanemate ja lasteaiaõpetajate teadlikkus laste emotsionaalse intelligentsuse olulisusest, sai jagatud Toila valla ja Jõhvi linna lasteaiaõpetajatele ning lastevanematele. Siinkohal tahaksingi tänada kõiki neid, kes aitasid kaasa minu töö valmimisele.

Ankeedi vastuste kokkuvõtete tegemisel ja analüüsimisel selgus, et ollakse teadlikud emotsionaalsest intelligentsusest ja väärtustatakse lapse tundeid ja suhtlemisoskusi. Emotsionaalse intelligentsuse arendamisel peetakse kodu kasvukeskkonnana kõige tähtsamaks, sest väga tähtis on vanemate eeskuju, nende oskusel lastega suhtlemisel, oskusel mõista ja arvestada teiste inimeste tundeid, ning oskusel oma tunnetega toime tulla, kuid samas arvati, et oluline on ka lasteaias pöörata suurt tähelepanu emotsioonide õpetamisele, kuna olulised on ka teised kasvukeskkonnad, mis toetavad lapse emotsionaalsete ja sotsiaalsete oskuste kujunemist. Saadud tulemustest võib järeldada, et rõhuasetus on mingil määral ikkagi vaimse võimekuse arendamisel, kuid võrreldes eelnevate uurimustega, kasvab inimeste teadlikkus väärtustada emotsionaalset intelligentsust. Seda näitavad ka sõnavara kasutus iseloomustamaks tundetarkust, ja ka lastevanemate ning lasteaiaõpetajate demokraatliku kasvatusviisi pooldamine.

Lapsevanemad ja lasteaiaõpetajad toetavad mõtet, et on lubatud kõiki oma tundeid väljendada, kuid seejuures ei tohi teistele halba teha, ja lastele tuleb õpetada ka oma tunnete väljendamise sõnalist oskust. Ollakse ka nende väidetega nõus, et täiskasvanud ei peaks oma tundeid varjama ja lastega tunnetest rääkimine on vajalik. See loob laste ja täiskasvanute vahel usalduse ja üksteise mõistmise.

Oluline on kindlasti ka lapse individuaalsusega arvestamine, ja seda olen alati püüdnud ka teha, sest igalühel meist on olemas oma mina, millest sõltub meie mõtlemine iseendast. Iga laps on erinev ja tema individuaalsusest sõltub ka tema käitumine.

Koolis käies toetasid õpingud suuresti minu igapäevast tööd lastega, ja ka vastupidi. Kõike õpitut sai koheselt rakendada. Pöörates tähelepanu laste emotsioonidele ja tunnetele, olen igati toetav ning julgustav. Vahel piisab ühest väikesest paitusest, naeratusest või kallistusest, et laps ennast hästi ja kindlalt tunneks. Väga tore on näha, kuidas sügisel lasteaeda tulnud lapsed, kellel on esmane kogemus lasteaiaga, nö. õitsevad kevadel; on julged suhtlejad, naeratavad ja tulevad rõõmuga lasteaeda.

Lõpetuseks tahan välja tuua ühe mõttetera raamatust „Õnnelikud lapsed“ - „Oma lastesse investeerimine on parim panus tulevikku, mida ühiskond teha saab!“ (Benny Marcel)


Katrin Niine

Trallide rühmaõpetaja