Friday, September 8, 2017

September

Järvelappide üle

härmaniitide lend

Pohlade poeg mina olen

vaevakaskede vend

Pohlade poeg mina olen

põdrasambliku sees

Oma silmad ma leidsin

sügisjärvede vees

Järved kordavad taevast

pilved lasuvad seal

Taevas, mis seisab kaskede

kitsaste õlgade peal

(P.-E. Rummo)


Suvest hakkab tasapisi sügis saama. September koos punavate pihlade, pohlade, esimeste härmaniitide ja hallaöödega on kätte jõudnud.

Lastel ja noortel on jälle kätte jõudnud see aeg, kui hommikuti peab kella peale ärkama – kes kooli, kes lasteaeda – igaühel on oma „töö”. Toila Gümnaasiumis on sel õppeaastal õpilasi 254, neist 27 alustasid oma kooliteed esimest aastat. Ehk lisab tänavu igapäevasesse kooliellu natuke elevust see, et koos meie noortega õpib üks vahetusõpilane Saksamaalt ja kolm last on seni koolis käinud Ungaris. Ehk teeme nendega mõnes järgmises lehes ka pikemalt juttu, et uurida, kuidas neil läheb.

Järgmine kuu toob valimised.

Seekordsed kohalikud valimised on erilised, sest suurem osa omavalitsusüksusi on uued ja varasemast suuremad. Nii ka meil. Senise Toila valla asemel saab peale valimisi olema uus Toila vald koos Kohtla ja Kohtla-Nõmmega. Kaalul on üsna palju: valija määrab, milliseks kujuneb uue ühendvalla volikogu ehk inimesed, kes kohalikku elu mõjutama hakkavad. Uues omavalitsuses on poliitiline konkurents tihedam ja senised kodukandi poliitikud ei pruugi enam volikokku pääseda. Seega sõltub valimaminekust, kas sinu kodukoha huvid saavad uues volikogus esindatud.

Tean paljusid, kes ütlevad, et nad valima ei lähe, sest see ei muuda midagi. Aga kas ikka on nii?
Kohalik võim mõjutab inimeste vahetut heaolu ja elukeskkonda õige mitmeti. Võtame näiteks koolid ja lasteaiad – ehkki õppekava paneb paika riik, sõltuvad õpilaste valikuvõimalused, koolimaja korrashoid ja õpetajate palk paljuski just kohalikust võimust.

Vallavõim teeb valikuid kohaliku ühistranspordi, teedevõrgu, parkimise ja heakorra, kultuurielu, sportimisvõimaluste ja huviringide suhtes. Ka sellel, mida valla arengukavasse kirjutada ning missugustele projektidele raha taotleda või eraldada, on oma tagajärjed: kas rahastatakse hariduslikku, sportlikku, kultuurilist või seltskondlikku tegevust, tehakse investeeringuid kogukonna paremaks toimimiseks – või läheb raha kohaliku võimu tegevuskulude katteks ja üle ei jäägi.

Nii et tegelikult on Sinu käes, hea valija, suur võim, sest just Sinu valikutest sõltub, kes meie valla elu järgmistel aastatel juhtima hakkavad.

Et valikut lihtsustada, ilmub oktoobrikuu alguses valimiste erileht, kus on võimalik ka kõikide erakondade ja valimisliitudega, nende plaanidega ja neis kandideerivate inimestega tuttavaks saada.

Seniks naudime veel viimaseid hilissuve päevi!
Ilusat ja head soovides
Lea Rand


Sotsiaaltoetused ja -teenused

Austatud Toila valla elanik!

Kui Sul endal või mõnel Su pereliikmel on toimetulekuraskusi või muresid, mille osas pole teie pere ise lahendusi leidnud, siis pöördu kindlasti valla sotsiaalspetsialisti poole.
Sotsiaaltoetusi ja teenuseid saavad taotleda valla elanikud, kes ise või kelle pereliikmed on toimetulekuraskustes. Pöörduda ja avaldusi võib esitada vallavalitsuse sotsiaalspetsialistile. Vaatame iga juhtumi eraldi läbi, sest pole olemas kahte ühesugust inimest, peret ega muret. Töötame juhtumikorraldusliku metoodika alusel. Meil on olemas informatsioon ja ülevaade ka teistest avalikest teenustest, mis saavad toetada toimetulekut ning asutustest, kus osutatakse sotsiaalteenuseid nii meie maakonnas kui ka mujal riigis.

Sotsiaaltoetused
Sotsiaalhoolekande ülesandeks on abi osutamine isikutele või perekondadele toimetulekuraskuste ennetamiseks, kergendamiseks või kõrvaldamiseks
Määrame ja maksame
  • Riiklikku toimetulekutoetust, mis on rahaline toetus peredele, kelle sissetulekud on alla toimetulekupiiri.
  • Toimetulekutoetust, mida makstakse üksi elavale isikule või pereliikmele, kelle kuu netosissetulek jääb peale eluasemega seonduvate kulude tasumist alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud toimetulekupiiri; 2016. aasta riiklik toimetuleku piir on 130 eurot esimese pereliikme kohta ja iga järgnev pereliige 104 eurot. Avaldusi saab esitada iga kuu 20. kuupäevani sotsiaalspetsialisti juures.
  • Vajaduspõhine peretoetus
Vajaduspõhist peretoetust on õigus saada perekonnal, kus kasvab vähemalt üks riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust saav laps, kui:
  • perekonna keskmine kuine netosissetulek on taotluse esitamise kuule eelnenud kolmel kalendrikuul olnud alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri või
  • perekonnale määrati vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelnenud kuu eest toimetulekutoetus.
Taotlejaks saab olla see perekonna liige, kellele makstakse perekonna liikmete hulka kuuluva lapse või laste eest lapsetoetust. Seega peab kohaliku omavalitsuse poole pöörduma see lapsevanem, kes on taotlenud ka lapsetoetust (olenemata sellest, kelle arvelduskontole lapsetoetus laekub).
Perekonna peale saab esitada ainult ühe avalduse.

  • Valla eelarvest makstavad sissetulekust mittesõltuvad ja sissetulekust sõltuvad toetused

Perekonna sissetulekust mittesõltuvad toetused
  • Sünnitoetus
  • Matusetoetus
Perekonna sissetulekust sõltuvad toetused
  • toetus huvialakooli ja lasteaia õppemaksu osaliseks kompenseerimiseks
  • toetus kooliaasta alustamisega seotud kulutuste osaliseks kompenseerimiseks
  • toetus koolieelses lasteasutuses lõunasöögi maksumuse osaliseks kompenseerimiseks
  • toetus retseptiravimite ning raviteenuste maksumuse osaliseks kompenseerimiseks
  • toetus prillide maksumuse osaliseks kompenseerimiseks
  • toetus invavahendite soetamise või rendi maksumuse osaliseks kompenseerimiseks
  • toetus sotsiaal- ning tervishoiuteenustega seotud sõidukulude kompenseerimiseks
  • Toetus küttepuude maksumuse osaliseks kompenseerimiseks
  • Toetus laste spordi- ja puhkelaagrite ning klassiekskursioonide maksumuse osaliseks kompenseerimiseks
Valla eelarvest makstavad toetused on kehtestatud Toila Vallavolikogu 24.08.2016.a määrusega nr 23 "Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord" ja nende piirmäärad on kehtestatud Toila Vallavalitsuse 13.09.2016.a. määrusega nr 3 "Toila valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste piirmäärad"

Sotsiaalteenused
  • Sotsiaalnõustamine - isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks
  • Koduteenused - kodustes tingimustes osutatavad teenused, aitamaks isikul harjumuspärases keskkonnas toime tulla
  • Hooldamine perekonnas - isiku hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka hooldatav ei kuulu
  • Hooldamine ja rehabilitatsioon hoolekandeasutuses
  • Toimetulekuks vajalikud muud sotsiaalteenused

Täiendav info: Telefon +372 336 9501
Mobiil +372 5341 9885



Minu ümber on olnud head inimesed...

... kui mõni must täpp välja arvata.

Nii võtab oma (töö)elu kokku vallavanem Tiit Kuusmik.

Viis ja pool aastat tagasi, kui Tiit Toila vallavanemaks tuli, tegin temaga intervjuu, kus ta küsimusele „Kuidas Sa Toilasse sattusid?” vastas: „Tehti ettepanek tulla kandideerima, võtsin vastu ja nii ta läks.”

Tänaseks on Toilas hulga tööd ära tehtud ja võib korraks tagasi vaadata.
Tiit Kuusmik rõõmustab, et tänu võetud laenule on nende aastate jooksul päris mitu objekti korda tehtud: Toila Seltsimaja, Voka Rahvamaja, Voka lasteaed (mitte küll lõplikult). Lisaks neile on saanud korda teha Lõuna-Konju tee, Lõokese ja Ööbiku tänava elamurajooni kommunikatsioonid, Toila Gümnaasiumi parkla, Mere puiestee bussipeatuse ja parkla, renoveeriti skatepark Toilas.
Vallavanema töö on nagu noateral kõndimine. Kui mõni must täpp välja arvata, siis on minu ümber olnud head inimesed ja hea meeskond, kellega tööd teha. Viis aastat Toilas on andnud täiesti teistsuguse kogemuse”, ütleb Tiit. „Linna juhtimine ja valla juhtimine on väga erinevad. Kui linnas on anonüümsust rohkem, siis maakogukonnas töötades on kõik suhted isiklikumad ja vahetumad. Sellega pidin harjuma.”

Erinevaid kogemusi on aastate jooksul kogunenud päris palju. „1976. aasta alguses hakkasid nõukogude poliitikas puhuma tuuled, kus eestlasi suruti kõikvõimalikese organisatsioonidesse. Värbamine viidi läbi õpetajate hulgas eestikeelsetes koolides Kiviõlis, Kohtla-Järvel ja Jõhvis. Mäletan, et sõdisime kooli tööle jäämise nimel kuni haridusministrini välja, aga tulutult. Nii algas minu kirev ja kaunis keeruline käekäik tollasest noorsootööst komsomolis, täitevkomitees, ettevõtetes kuni linnapeani Kiviõlis ja Riigikoguni välja.”

Kas Sinu elukäik oleks olnud teistsugune, kui 40 aastat tagasi poleks Sind poliitikasse tõmmatud?
„Mõnes mõttes kindlasti. Suhtlusring oleks olnud kindlasti väiksem ja ilmselt ka maailmapilt ja silmaring. Sel juhul poleks ma kohtunud kõigi nende inimestega, kellega tänu aktiivsele poliitikas osalemisele kokku olen saanud. Võimalik, et oleks olnud ka rohkem muusikat. Kuid ühiskondlikult aktiivne olen ma kogu aeg olnud ja küllap oleksin ka siis, kui ei oleks konkreetselt poliitikaga tegelenud.”

Kuu aja pärast on jälle kohalikud valimised. Kas Sulle on ka ettepanekuid tehtud?
„Vallavanemana tööle asumiseks mulle ettepanekut tehtud ei ole. Ja arvan, et ehkki kogemusi omavalitsuse juhtimiseks on mul päris palju, siis aktiivselt ei taha sellega enam tegeleda. Las nooremad proovivad ka. Aga kandideerin küll. Kiviõlis Reformierakonna nimekirjas. Volikogus tahaksin veel nõuga abiks olla küll.”

Mida Sa arvad haldusreformist? Tulevasest Toila vallast?
„Usun, et haldusreform halba ei too. Kahju ainult, et Jõhvi ennast sellelt rongilt maha jättis. Koos Jõhviga oleks loodav vald olnud suurem ja loogilisem. Rohkem oleks olnud nii kompetentsi, kui ka raha. Aga usun, et ka kolmekesi saadakse hakkama. Peaasi, et ei teki olukorda, kus „igaüks tõmbab tekki enda poole”. Peab olema palju tarkust ja rahulikkust, et olukord muutuks stabiilseks. Aga see võtab kindlasti aega.”

Tänan!
Tiit Kuusmikuga vestles
Lea Rand



Riigimaa kasutamiseks andmise enampakkumised

Maa-amet on välja kuulutanud avaliku kirjaliku enampakkumise piirkonnas asuvate kinnisasjade kasutamiseks andmiseks.

Maa-amet annab riigimaad rendile avalikul kirjalikul enampakkumisel. Rendile anname suuremad põllumajanduslikuks kasutamiseks sobilikud maad ning põllumaad, mis võivad edaspidi olla vajalikud avalikul eesmärgil või riigi ülesannete täitmiseks. Rendilepingud sõlmime üldjuhul tähtajaliselt viieks aastaks.
Pakkumiste esitamise tähtaeg on 21.09.2017.
Täpsemat informatsiooni saab Maa-ameti kodulehelt aadressil www.maaamet.ee



TVL

Meie ajalugu, meie arhiiv ehk topoteek

Minu hea kolleeg, Eesti esimese topoteegi eestvedaja, Uhtna raamatukogu direktor Inge Pikkoja on nimetanud topoteeki külamuuseumiks, mida saab igaüks oma kodus külastada.

Ent mis asi see topoteek siis ikkagi on?
Topoteek on kogukonna koostatav ja hallatav paikkondlik veeb, teisisõnu ühisloome platvorm, mis annab ligipääsu kogukondade digiteeritud ajalooallikatele.
Topoteegi eesmärk on anda kogukondadele ühine veebirakendus põhiliselt erakätes asuva ajaloolise ainese digitaalseks tutvustamiseks ja selle esitlemiseks kaardil.
Topoteek annab võimaluse tuua väikeste kogukondade pärand veebikasutusse ja avada seeläbi kohalikku ajalugu Eestist kaugemalgi.
Topoteek väärtustab erakogudes leiduvat fotopärandit ja aitab huvilistel oma pärandit tutvustada teistele sarnaste huvidega inimestele ja kogukondadele.
Topoteek liidab ajaloolise ainese avalikku andmebaasi, mis on varustatud topoteekide loendi ning kuupäeva ja asukoha viitega.


Mida saab topoteeki lisada?
Topoteeki saab lisada fotosid, dokumente ning heli- ja videosalvestusi. Rõhuasetus on fotodel – fotol kujutatu kirjeldamisel ja kujutatu asetamisel kaardile nii, et ajalooline võte on seostatav tänapäevase asukohaga. Lisatavale ainesele ei ole seatud ajalisi piiranguid, nii on topoteeki oodatud ka lähiminevikku ja kaasaega kajastavad fotod.


Viies topoteek Eestis on Toila raamatukogu hallatav Toila topoteek, mis peaks tulevikus sisaldama fotosid ja dokumente praeguse Toila valla territooriumilt.
Tänaseks on sinna kantud veidi üle 200 objekti ehk foto ja dokumendi, aga avalik see veel ei ole. Avamisürituseni loodame jõuda detsembrikuus, aga enne seda on vaja veel palju tööd ära teha. Ja siin saate kõik abiks olla.

Vaadake üle oma kodused fotokarbid ning albumid ja tooge fotod, mis teie arvates võivad huvi pakkuda ka teistele, raamatukogusse. Teen nendest koopiad ja kannan topoteeki. Seal säilivad need ka siis, kui paberfotosid enam mingil põhjusel ei ole. Samuti saavad neid seal vaadata ka teised huvilised. Foto, mida keegi ei näe, on surnud foto.
Seni olen Toila topoteeki kandnud fotosid ja dokumente, mis on pärit raamatukogu koduloomaterjalide hulgast, aga on ka juba mõned fotod eraisikute kodustest fotoalbumitest.

Küsimuste korral võib lahkesti mulle helistada või kirjutada tel. 53428705 või lea.rand65@gmail.com




Lea Rand

135 aastat teatritegevust Toilas

Tänavu juulis möödus 135 aastat sellest, kui kohalik mees Abram Simon koos teiste ärksamate talupoegadega ehitas Toilasse esimese maateatrimaja Eestis.


Kui Abram Simon ja Hans Glass ja mõned teised lauljad "Vanemuises" näitemängu vaatamas käisid, tekkis neil mõte, et selliseid näidendeid saaks ka Toilas teha.
Nii tehtigi Toila kooli ruumidesse näitepõrand ja linadest pandi eesriie ette. Etendus õnnestus ja sissetulek oli 138 rubla, millest 100 rubla sai Aleksandrikool. Ülejäänud 38 rubla jäi näitemängu kulude katteks ja 8 rubla sai Peterburi seltskonnategelane ja näitleja Jaan Vodja, kes oli Toila näidendi eestvedaja ja korraldaja.
Teine etendus toimus 29. novembril 1881. aastal, mil sissetulek oli 88 rubla ja 92 kopikat. Sellest 15 rubla sai J. Vodja.
Etendati Lydia Koidula etendust "Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola".

Sellega lõppes näidendite esitamine Toila koolimajas, sest pastor Christoph keelas selle kui lubamatu tegevuse õnnistatud kooliruumides. Kus aga jätkata näidendite esitamist?
Abram
 Simon käis mööda teatreid vaatamas ja nii tekkiski mõtte ehitada oma teatrimaja. Valmisidki plaanid ja 1882. aasta kevadel alustas Simon ehitustöid. Juuli alguseks oli teater valmis.
Teatrimaja ehitus läks Simonile maksma 2508 rubla ilma tema ja mõne peremehe abi arvestamata. Näitelava sisustuse ja ruumide valgustite muretsemiseks kulus tal 551 rubla. Dekoratsioonide maalimise tegi algul Narva linnateatri dekoraator. See oli Eesti esimene maateatrimaja.


Rudolf Põldmäe, Teater. Muusika. Kino nr. 6/1984:
„Juuli alguseks sai esimene spetsiaalne teatrimaja valmis ja Abram Simon oli selle täiesti omal kulul ehitanud. Maja oli 7 sülda pikk ja 5 sülda lai (umbes 15x10 meetrit) ning seal oli ruumikas näitelava. Simon valmistas ka teatri mööbli; pehmed vedrudega tugitoolid, sohvad ja lihtsad istmed.
Ta kutsus Jõhvi pastori Th. Chistophi maja õnnistama, ent kirikumees keeldus: "Põrgu ja pagana maja mina ei õnnista!" - ja "pagan" Simon olevat hoone ise sisse õnnistanud. Hiljem ei võtnud pastor Simoni poega leeri ja noormees pidi selleks Peterburi minema. Pastor Christoph oli üldse igasuguste uuenduste ja eesti rahvusliku liikumise äge vastane, Toila mehed pooldasid aga C. R. Jakobsoni ja korraldasid tema surma puhul leinaaktuse Toila koolimajas.
Juba 11. juulil 1882. aastal andis Toila pasunakoor uues teatrimajas esimese kontserdi, mille kavas olid koorilaulud, näitemäng "Eksinud inimene" ja muusikapalad. Osavõtt peost oli elav, tulu saadi 161 rubla. Edaspidi korraldati pidevalt A. Simoni "teatrimajas" kontserte ja pidusid. Nõnda esines 24. juulil 1882 keegi muusikamees Josef Scharbagel Münchenist. Esialgu tehti takistusi näitemängude etendamiseks, kuid aasta lõpuks saadi sellest üle. "Eesti Postimees" tervitas Toila rahva algatust ja märkis, et eestikeelset näitemängu harrastatakse peamiselt Tartus ja Peterburis, teistes linnades, ka Tallinnas, tehtavat seda vähe.“



Toila kultuurielu hakkas jõudsalt edasi liikuma, aga peale 1884. aastat tekkisid konfliktid Simoni ja pasunakoori vanemliikmete vahel rahalistes küsimustes. Sellest ajast oli Toila seltsielu kahes leeris.

Kuni 1917. aastani tegutsesid Toilas näidendite esitamisega karskusselts "Kiir", tuletõrjeühing ja muusika ning haridusselts. 1927. aastal koondusid kõik ringid ühise "Teatriringi" nime alla. Lavastati "Kaval-Antsu ja Vanapaganat". Tavaliselt mängiti eesti kirjanike näidendeid. Kuni 1936. aastani on esinenud Toila uues teatrimajas 97 inimest.
Tänu "Teatriringile" läksid Toila seltsid taas ühte leeeri ja leiti ühine keel. See tagas seltsielu jõulise edenemise rahulikus ja leplikus vaimus.



(Katkend valmivast Toila kultuurilugu kajastavast raamatust)

Meeldetuletuseks noorele valijale


Vokas avati taaskasutuskeskus


VANK ootab avatud uste päevale


Toila Gümnaasium tähistab sünnipäeva


Metsaühistu - metsaomaniku esmane nõuandja


Järjest rohkem metsaomanikke pöördub Metsaühistu poole nõu saamiseks ja on usaldanud metsade majandamise otsuste tegemisel Metsaühistu soovitusi.
Metsaühistu on mittetulundusühing, mille liikmed on metsamaa omanikest füüsilised või juriidilised isikud ning mille eesmärk on pakkuda metsandusalast nõu oma liikmetele.


Metsaühistu pakub oma liikmetele järgmisi teenuseid:

Metsa korraldamine
Metsandusalane üld- ja personaalnõustamine, metsamajanduskava koostamine ja toetuste taotlemine. Õppepäevade organiseerimine.

Metsa kasutamine
Kõik metsa raiest kuni puidu müügini - raietöö, hooldus- ja uuendusraie, raieala ettevalmistamine, raietöö järelvalve, raielangi korrastamine pärast raiet ja puidu müük. Aitame ka raieõiguse ja metsakinnistute enampakkumistega.

Metsa kasvatamine
Metsauuendustööd, maapinna ettevalmistus, istutusmaterjali müük, istutamise korraldamine ja istutatud taimede (metsakultuuri) hooldamine.

Metsa kaitsmine
Kaitseme metsa, kasutades õigeid töövõtteid ja kaitseme metsaomanikke, seistes nende õiguste eest.

Ühine rohkem kui kolmesaja metsaomanikuga

Kui ka Sinul on metsamaad ning vajad lisainfot, abi metsatöödega või soovid lihtsalt nõu pidada, siis astu Metsaühistu liikmeks.

Sinu lähim metsaühistu on Virumaa Metsaühistu, mis tegutseb 2001. aastast ja millega on liitunud üle kolmesaja metsaomaniku.

Astu läbi meie kontorist Jõhvis aadressiga Rakvere tn. 27, helista 5664 0645 või külasta meie kodulehte virumaa.metsauhistu.ee



Toila Pargi Kohviku hooaja lõpupidu



Armsad sõbrad!
Juba meie teine suvi koos teiega hakkab lõpule jõudma.
Oleme tänulikud kõikide toredate hetkede eest, mis te meie juures veetsite. Soovime suve ära saata 30. septembril koos armsa kohaliku muusikalise trioga Lilian Männi, Kirsika Liiva ja Kaisa Pukk. Esitamisele tulevad erinevad kodumaised lood ja kuulsad hitid Cherist kuni tänapäevase popmuusikani. Kontserdi algus kell 19.00.


Suve lõpu puhul on ka kõik karastusjoogid ja lahjad alkohoolsed joogid -50%!
Olete oodatud koos meiega seda õhtut nautima!  

Kirbukas

Ootame kauplema kõiki taaskasutuse sõpru pühapäeval, 17. septembril Voka rahvamajja kell 10.00 – 14.00.

Müügiks sobivad nii uued kui kasutatud riided, jalanõud, aia-ja kodukaubad, mänguasjad, mööbel, ise valmistatud tooted jne.
Müügikoha registreerimiseks helista või kirjuta: lea.rand65@gmail.com/3369551
Müügiplatside registreerimine on täies hoos!
Tule ostlema ja müüma!
Mis on ühe jaoks vana, on teise jaoks uus!
Kohtumiseni kirbuturul! Kohapeal arveldame ikka ainult sularahas!


Avatud Elustiili butiik – garderoob uuele ringile!
Jumestusnurgas personaalne nõustamine ja nahahoolduse konsultatsioon. Saadaval soodsa hinnaga tooted. Mis iganes ostu puhul Elustiili butiigist on nõustamine tasuta! Huvi korral broneeri aeg signe.studio1@gmail.com



23. Toila valla rahvajooks reedel 15. septembril 2017 a.




Võistluskeskus Toila Gümnaasiumi staadion
Võistluse ametnikud:
Korraldaja: Toila valla Spordi-ja kultuurikeskus
Peakorraldaja: Peeter Sööt
Peakohtunik: Maarika Raja

Distantsid, stardiajad
Jooks 3 km kell 17.00
Jooks 1,5 km kell 17.30
Ajavõtuta jooks ja kõnd 6 km kell 17.35 kõik soovijad
Jooks 6 km kell 18.00
Tillujooks 250 m kell 18.05

Autasustatakse jooksudistantside 1,5km , 3km ja 6km vanuseklasside kolme paremat.
Lisaks on välja pandud eriauhinnad põhidistantsil Toila valla parimale naisele ja mehele,
parim kostüümiauhind ja parimale igaaastasele rahvajooksu osavõtjale.
Autasustatakse ka eraldi Toila Gümnaasiumi õpilaste vanuseklasside kolme paremat.
Iga võistleja vastutab ise oma tervisliku seisukorra eest.

Registreerimine kohapeal ja võistluskeskus ning rajad avatud kella 16.30-st.
Osalustasu on ainult distantsile jooks 6 km eelregistreerimisega 5 EUR ja võistluspäeval 10 EUR,
Toila valla elanikule vanus kuni 19a. osalustasu ei ole.
Tillujooksul ja kõnnil osalustasu ei ole.
Autasustamine kohe peale võistluste lõppu.  

Wednesday, August 9, 2017

August


augustikuu ööl on mustad sametist kardinad
kullaga tikitud kuu
ja hõbedaga õmmeldud tähed
/.../
ööliblikaid keerleb heleda akna taga
salapärane on ja natuke kole
(A. Lamp)

Jah, nii see on. Aeg läheb omasoodu – juunist, kui viimati leheveergudel kohtusime, on märkamatult august saanud. Õhtuti hiilib pimedusetont põõsas ja ritsikate ühendkoorid loovad meeleolu.
Tänases lehes pühendame suure osa lastele ja noortele. On ju siiski veel laste- ja noortekultuuri aasta. Ja patt oleks tegusaid ja tublisid noori mitte märgata.
Nagu selle aasta Toila valla lehtedes kombeks, teeme juttu ühe eduka noore inimesega, kes on teel oma unistuste poole. Toredad kokkuvõtted on ka juunikuus Voka staadionil toimunud lasteaedade tantsupeost ja sellest, kuidas meie valla noored pealinnas suurel peol käisid. Sekka ka maleva muljeid, väikeste purjetajate suvelaagrist ja Laste Vabariigist.
Tõsisematest teemadest on lehes info selle kohta, et alates 1. septembrist muutuvad meie vallas prügiveo hinnad.

Kui keegi otsib teemasid, mis puudutavad haldusreformi, siis seekord sellest juttu ei tee.
Nii palju on selge, et peale oktoobris toimuvaid valimisi on uus haldusüksus Toila vald, mis hõlmab endas lisaks praegusele Toila vallale ka praegused Kohtla ja Kohtla-Nõmme vallad ja peale seda hakkab tööle juba uus volikogu.
Mis ja kuidas edasi, seda näitab aeg.
Küllap septembris keskendume juba valimiste teemadele, aga seni naudime veel suve ja sumedat augustikuud.

Päikest!


Lea Rand

Alates 1. septembrist 2017 muutuvad Toila vallas korraldatud jäätmeveo hinnad

Vastavalt kehtivale hankelepingule ja omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale on jäätmevedajal õigus esitada põhjendatud taotlus teenustasude muutmiseks.
Täna kehtiv jäätmeveo teenustasu ei ole piisav katmaks seadusega nõutud jäätmete kogumise, vedamise, taaskasutamise ja kõrvaldamisega seotud kulusid.
Osaühing Ekovir esitas 28.04.2017 Toila Vallavalitsusele teenustasude muutmise taotluse, millega vallavalitsus nõustus osaliselt.

Uued jäätmeveo hinnad koos käibemaksuga alates 01.09.2017:
Konteineri maht ( m³)
Graafikujärgne tühjendus
(eurot/ kord)
Graafikuväline tühjendus
(eurot/ kord)
kilekott kuni 100L
0,80
1,04
80 l
0,64
0,83
140 l
1,12
1,45
240 l
1,93
2,51
600 l
4,80
6,24
660 l
5,28
6,86
800 l
6,41
8,33
1500 l
12,01
15,61
2500 l
20,01
26,01
4500 l
36,02
46,82
tühisõit, kord
0,80


Konteinerite rendihinnad ei muutu.
Uued segaolmejäätmete veo teenustasud Toila vallas rakenduvad alates 01.09.2017!

Lisainfo:
Piret Aller, piret.aller@toila.ee
+ 372 518 2845


Laulu- ja tantsulustiga südamed soojaks

See suvi oma põhjamaiselt kargete õhtute ja jahedate tuultega tekitas ilmselt meis kõigis suuremat vajadust päikese ja soojuse järele.
Päikest kõigi südamesse ja põue aitasid juunikuu esimesel pühapäeval tuua mudilased. Vokas toimus III Ida-Virumaa lasteaedade laulu- ja tantsupidu. Peopäev oli piduliste auks ja korraldajate meeleheaks õnneks päikseline. Ja kui staadionimurule tekkis pisikestest peolistest koos saatjatega päikeseratta kujund, täpselt kui väikelapse käega tehtud päike paberil, siis pani see heldima iga pealtvaataja.

Olen peoga seonduvatest tegevustest varasemaltki leheveergudel teada andnud. Põgus meeldetuletus siiski veel. Peo traditsiooni algatas 2015. aastal lasteaiaõpetaja Silja Sarap. Naerumere kollektiiv soovis pärast kahte pidu Toilas korraldamise teatepulga edasi anda. Nõnda pisikese põnevusega põues oli Naksitrallide lasteaed valmis end nö proovile panema. Ütlesime „jah“ sõna üsna 2016.aasta hilissügisel. Mõttes oli luua peole uus formaat põhimõttel, et iga väike piduline on kogu aeg peol osaline. Soovisime, et hoolimata peoks ettevalmistumisest peaks peopäev olema lapse jaoks liikumist ja üllatusi pakkuv. Osalevaid lasteaedu registreerus 18. Kuna koolieelses eas on lapse tähelepanu aktiivne maksimaalselt 30-40 minutit, siis ei olnud võimalik igale tantsurühmale individuaalselt oma esinemisaega anda. Tekitasime kaks erineva tantsukava, mida koos lauludega vahelduvalt esitati. Igast lasteaiarühmast valitud solistid olid mikrofonide ees mudilaste ühendkoori- de eeslauljateks.
Osalev lasteaiarühm nägi tõeliselt kauni peolisena välja tänu hoolivale lasteaia juhtkonnale või õpetajate suurepärasele koostööle lastevanematega. Iga peoline oli peol just nii tubli kui osavõtlik ja tähelepanelik oli tema õpetaja peo ettevalmistavas perioodis olnud. Tundsime koostöövalmidust ja teame täpselt, kellega võime koos julgelt järgmisi väljakutseid vastu võtta. Suur ja ilus pilt väljakul sai kokku igast väikesest hoolimisest ja hoolivusest.
Üldisele peo meeleolule ja lapselikule lustile andis oma väärikuse rahvariiete kandmise oskus ja vastav käitumine. Aitäh, Toila Gümnaasiumi tantsurühm Kekskast ja õpetaja Kaja! Küllap nii mõnigi mudilane imetles teie tantsuosavust või täiskasvanud teie järjekindlust ja töökust suurele peole pääsemise nimel!



Aitäh, tantsurühm Kiiguri koos Anett Marie, Angelika ja Lenne Lottaga abi eest piduliste suunamisel! Aitäh, õpetaja Helle astok, kes Sa hoolid rahvatantsijate järelkasvu eest! Aitäh, Peeter, abi eest peopaiga kodusemaks muutmisel! Aitäh, armas Lidia, kes Sa kogedes esimest tööaastat muusikaõpetajana näitasid end suurepärase tegija ja meeskonnaliikmena. Aitäh, Külli, Raili, Diana, oluliste panuste eest pidu ettevalmistades ning kallid igale meeskonnaliikmele väiksema või suurema panuse eest peo kordamineku heaks! Ja uhked ja rõõmsad me oleme! Ja tänusõnu saime tagasisidedes palju! Ja edasiviivaid või julgustavaid mõtteid järgmistele korraldajatele oleme samuti lahked jagama!
Hindame kõrgelt Kultuurkapitalilt ja ideekonkursilt „Mina ka!“ saadud rahastust ning sponsorlust firmadelt Vegelog OÜ, Helter AS , AS Toila SPA ning AS Voka Masin. Ka õhupallid AGDECK AUTO´lt või õhupallipump Kontserdimajast olid meile oluliseks abiks.
Voka lasteaed Naksitrallid sai korraldamisega anda panuse mudilaste laulu- ja tantsupeo „Oleme Virumaa lapsed“ traditsiooni jätkamisele ja osakese „Eesti Vabariik 100“ juubeliürituste sarja. Osalenud lasteaedadele jäävad pidu meenutama Piret Almiste fotod ning Bruno Uustali poolt filmitu põhjal valminud DVD.
Naksitrallide pere on suurepärase koostöö ja avaliku ürituse korraldamise kogemuse võrra rikkamad ning sellest jahedast suvest hoolimata õnnelikud kogetud (südamete)soojusest.
Julie Laur
direktor

Fotod: Piret Almiste

Mõeldes tagasi laulu- ja tantsupeole

Üks pidu on taas ajalooks saanud – noorte laulu- ja tantsupidu “Mina jään”. Pidu, mis keskendus meie ühistele ja põlistele väärtustele ning nende väärtuste edasiandmisele tulevastele põlvedele. Pidu, milles peidus ilus sõnum noortele, et esivanemate tarkus on midagi, mida peame oma meeltes kandma selleks, et hoida kestvat sidet oma maaga.

Pidu, mida oli ilus vaadata, vajab täies mahus kohalejõudmiseks ka seda, et süvenetaks kõigesse, mis sellele ilule eelneb. Mitte ükski laulupidu ega tantsupeo etendus pole lihtsalt kontsert, vaid midagi märksa olulisemat. Õpetaja annab endast kõik ja rohkemgi veel, sest vastasel juhul ei ole võimalik ülitihedast konkursisõelast läbi pääseda. Õpetaja püüdlustest üksinda aga ei piisa. Kui vaja, tuleb kokku tulla kasvõi puhkepäeva hommikul kell 9 ja neid hommikuid tuli vähemalt C-rühma puhul päris sageli ette. Kogu elutarkus õpetajalt lastele ongi nii lihtne: kui me ei panusta kogu hingega, siis lõpptulemusena ei jõua me mitte kuhugi. Kõik, mille me sel puhul saame, on mõttetult raisatud aeg ja energia.

Kahe ja poole aasta jooksul sai seegi kord tehtud tööd tihendatud graafiku alusel, sest muudmoodi ei olnud lihtsalt võimalik. Laulu- ja tantsupidu ja selleks valmistumine ei ole kollektiivijuhi eraasi, vaid terve kogukonna asi, tükkis kõikide murede ja rõõmudega, mis selle protsessiga kaasas käivad. Ringitunnid on vabatahtlikud, seal ei panda hindeid ega jäeta suvetööle. Seal on rõhk koostööl. Kohusetundel ja koostööl. Sihikindlusel ja koostööl. Ning töökusel ja veelkord töökusel. Ainult sel moel on võimalik jõuda laulu-tantsupeole. Kui mõne lapse jaoks tunduvadki proovid koolitöö kõrval pelgalt tüütu lisakohustus olema, siis meie, õpetajad, loodame ikka, et peo lõpuks on arvamus muutunud. Õpetaja võib oma võitu tunnistada, kui lastes tekib soov edasi tantsida või edasi laulda. Sageli ongi lapsed selles valmistumise protsessis targemaks kasvanud, pidu tõstab emotsioonid kõrgele ja võib öelda, et peale füüsilise vastupidamise arenetakse väga olulisel määral ka hingeliselt. Seda tajudes jäävad õpetaja jaoks tahaplaanile need hetked, kui proovi pidi alustama vaevalt poole rühmaga, sest kellegi mingid plaanid muutusid või kui poolel õppimise teel jõuab kellelegi kohale arusaamine, et ta enam üldse ei jaksa ega jõua ega taha ka.
Meie koolist osales peol 87 last, see on märkimisväärne arv. Teeb südame soojaks, et palju oli lapsevanemaid, kes ulatasid lahkelt ja ilma torisemata oma abikäe. Sest õpetaja üksinda tõesti ei jõua muretseda igaühele madratsit külje alla, puuduvaid nööpe pluusile, pallikesi kleidisappa õmmelda või triikida-viikida-kohendada. Suure tänu on ära teeninud rühmade saatjad: Marge Rõõmus, Kertu Niidla, Diana Astok, Katrin Kivimeister, Sirje Bombe, Maire Aul, Anne Aia, Katrin Niine. Need tööpäevad ei ole kaheksatunnised, vaid algavad enne laste ärkamist ja lõpevad siis, kui lapsed juba magavad.
Pikem ühine koosolemine näitab ka selgelt ära, kes on kes, sest kuue päeva jooksul pannakse proovile kõik – vastupidavus, hakkamasaamine, kohuse- ja vastutustunne, sõbralikkus ja abivalmidus. Pidu kasvatab seda kõike rohkem kui miski muu. Ära tuleb unustada “mina tahan” ja “mulle ei meeldi”, sest kuus päeva räägime ainult “meie”-vormis. Saab selgeks, et iga väikese valu korral ei saa tantse tantsimata jätta või esimese probleemi ilmnemisel koju sõita.
Ilm meid ei hellitanud, justkui tahtes proovile panna seekordse peo pealkirja. Kas me jääme, kui vihmapilv end meie kohal tühjaks kallab ja kui külm tuul lõdisema võtab, aga proovipäeva lõpuni on mitmeid tunde veel aega? Me jäime! Saime hakkama! Olime vaprad vaatamata jahedusele, märgadele riietele ja jalanõudele.

Pidu oli ilus, meie lõpuni vastupidanud peolised olid väga tublid ja on igati kiidusõnad ära teeninud. Oli ka ootamatuid vahvaid üllatusi. Näiteks valiti meie 8.-9. klassi rühm nende hulka, kes peale viimast pidu liigijuhtidele lilli viisid. Viimase tantsuetenduse järel tuli lapsi tänama direktor Signe Ilmjärv ja tõi kõikidele preemiaks jäätise. Tänavuaastane pidu oli meie jaoks erakordne ja südantsoojendav veel seetõttu, et kool võimaldas meile kolmeks õhtuks bussid, mis sõidutasid meid Kalevi staadionilt otse majutuskohta. Jäi olemata mure ja peavalu, kuidas selle üle 80-pealise seltskonnaga ühistranspordiga õhtul hilja liigelda ja selle eest oleme meie, kollektiivijuhid, väga tänulikud.
Kindel on see, et meil on tubli kool ja tublid lapsed. Kogu Ida-Virumaa lõikes oli peale Toila Gümnaasiumi 8 kollektiivi välja panna veel ainult ühel koolil – Jõhvi Põhikoolil. Vaadates õpilaste arvu, on see Toila kohta igati tähelepanuväärne saavutus. Päris mitmele oli see üldse esimene suure peo kogemus ja ehkki lauljad said Tallinnas olla ainult kaks päeva, olid nad laulupeost suures vaimustuses. 14 last aga olid koguni nii tublid, et lõid kaasa nii lauljate kui tantsijatena. Kes palju teeb, see palju jõuab. Tervitan teid, armsad laulu- ja tantsulapsed, Maian Kärmase lauluridadega.
Killuke tuikavat tuld, ka minus on jõud,
väikene killuke vaid, see kangem kui raud!



Hoidke endas laulu- ja tantsusädet! Elisabethile, Karmelile, Getter Mariile ja Urmasele, kellele see tantsupidu oli koos oma rühmaga viimane ühine pidu, soovin tuult tiibadesse ja et teie tantsurajad ei rohtuks.

Loodan, et minu armsad kaasteelised, õpetajad Helle Astok ja Kaja Oja on jõudnud puhata ja võib olla on uuteks väljakutseteks ehk mõned ideedki juba valmis.

Kohtumiseni järgmistes ühistes ettevõtmistes!

Laulu- ja tantsuõpetaja Anu Pungas

Tänavu Toila Gümnaasiumi lõpetanud Urmas Tuzberg, kellele see pidu oli nende kaaslastega ilmselt viimane meenutab:

„Kuigi ma käisin esimest korda tantsupeol 10 aastat tagasi ning mul olid eelnevad kogemused olemas, olid esimesed proovipäevad ikka väga väsitavad. Peale esimesi proovipäevi ei suutnudki enam midagi teha, sest päike ja pidev tantsimine olid teinud oma töö. Küll aga muutusid need järjest lihtsamaks lihtsalt sellepärast, et kõik teadsid, et varsti ei peagi enam proove tegema. Kui tulid need päris etendused, siis oli soov tantsida väga suur, sest väga suurt vaeva oli nende jooniste ja pisut uuendatud tantsude selgeks õppimisega nähtud. Peale viimast etendust tuli hetk, kus mõistsin, et seda oleks võinud veel olla. Ka teise etenduse ära jäämine muutis enamus inimesi (kaasa arvatud ka mind) väga kurvaks, sest me kõik ikka ootasime, et saaksime veel ja veel tantsida ning seda oma pereliikmetele, sõpradele ja sugulastele näidata. Õnneks korraldasid mõned noored selle teise etenduse ise. Eriti kahju oli kõikidest nendest inimestest, kes olid piletid ostnud vaid sellele etendusele. Muidugi sai kolmandat etendust vaadata ka teleka vahendusel, kuid see pole päris see. Tantsupidu oli uskumatu just seepärast, et sai oma inimestega aega veeta, tantsida tantse, mille nimel oled väga kaua vaeva näinud ning tutvuda uute inimestega. Võibolla kõige parem asi tantsupeo juures oli see, et ma sain ka ise näha, kui palju see üritus meid rahvana ühendab ja seda, kui palju see meile tähendab.”  

Ujudes maailma tippude hulka

Just nii suurelt unistab meie tänase persooniloo kangelane Joonas Niine.
Ja nii peabki. Noored peavadki unistama ja oma unistuste poole püüdlema. Millal siis veel?

16 aastane Joonas õpib ja treenib täna Audentese Spordigümnaasiumis, aga lapsepõlve veetis ta Toilas ja „enamjaolt ka Ahtmes, kus toimusid ujumistrennid“, nagu ta ise ütleb. Küllap oli pikkadest ujumisringidest kasu ja tugev põhi laoti just seal Ahtme ujulas, sest Joonase praegune treener Siiri Põlluveer ütleb, et tema pika praktika jooksul pole kellelgi nii muljetavaldavat arenguhüpet olnud.
Eesti ujumise tagalas on palju tublisid noorsportlasi, ent Joonas Niine liigub lausa valguskiirusel“.
Kui Joonas maikuu alguses Leedus lühikeses basseinis 100 m rinnuliujumise starti läks, oli tema isiklik rekord 1.11. Anykšciaist naasis ta Eesti noorte rekordi 1.02,48 omanikuna. Järgmisel etteastel Sillamäel purustas ta kaks korda pikemal distantsil isikliku tippmargi kuue sekundiga – 2.17,15.
Hea ujuja võimekust peegeldavad tema pika raja tulemused. Mai lõpus püstitas Joonas Riias Läti lahtistel meistrivõistlustel 100 m rinnuliujumises Eesti noorte rekordi 1.05,05 ja täitis juunioride EMi normi.



Palusin Joonasel vastata meie intervjuude traditsioonilistele küsimustele.
Mida Sa kodust kaasa oled saanud?st
Kodust, ma usun, olen kaasa saanud inimestest arusaamise ja teiste austamise.“ sa oled saanud?
Kelleks tahtsid lapsepõlves saada?
Lapsepõlves tahtsin saada piirivalvuriks.“
Mis teeb tuju heaks? Mida hindad inimestes? Elus üldse?
Tuju teeb heaks, kui saan olla sõpradega või tegeleda asjadega, mida armastan. Inimestes hindan enamjaolt ausust, rõõmsameelsust ja nende suhtumist teistesse inimestesse. Elus hindan väikesid asju, mis teevad tuju paremaks.“
Millega tegeled vabal ajal meelsasti?
Vabal ajal ma üritan veeta aega sõpradega, tihti magan, söön või veedan aega arvutis.“
Kuidas Sa ujumise juurde jõudsid? Miks just see spordiala?
Ujumise juurde jõudsin, kuna ema tahtis mind ujuma panna. Täpselt ei teagi miks, aga mulle see valik sobis.“
Milliseid omadusi on vaja, et ujumises või spordis üldse tippu jõuda?
Ma usun, et selleks on vaja enesekindlust, töökust, kirge, ebaõnnestumistega toime tulemist ja ka natuke ülbust ja ego.“
Mis on Sinu eesmärk, kus Sa ennast 5 aasta pärast näed?
Hetkel on kõige tähtsamaks eesmärgiks kool lõpetada ja peale seda kuskile välismaale ülikooli sisse saada. 5 aasta pärast näeksin ennast meelsasti Eesti ujumise tipus või isegi maailma tippude seas.“

Septembris jätkab Joonas õpinguid Audentese spordigümnaasiumi 11. klassis. Aga kus me teda mõne aasta pärast näeme, seda näitab aeg. Igatahes soovime, et unistuste poole püüdlemisel jätkuks nii enesekindlust kui ka kirge ja loodame, et kuuleme Joonase uutest saavutustest õige pea.

Lea Rand


Foto on pärit Ujumisklubi Aktiiv FB lehelt.

Purjetamine on mereäärse kogukonna privileeg

Nii mõnelgi suveõhtul on Voka tiigil märgata pisikesi valgeid purjesid ja veel väiksemaid lapsi nende ümber askeldamas. Peab ütlema, et see on päris uhke ja tore vaatepilt, kui need „opakad“ seal veel peal liuglevad. No jah, kui aus olla, siis sujuva liuglemiseni läheb vist veel natuke aega, aga treeneri juhendamisel tuleb see siiski juba päris hästi välja.

Treener Raido Taela sõnul on Voka tiik ideaalne koht, kus esimesi veeharjutusi teha. „Seal on tuul vaiksem ning puudub lainetus, mis teeb sellest ideaalse koha, kus lastele õpetada, kuidas paadiga tegutseda tuleb. Tavaliselt toimetasime Toila sadamas, kuid sel hooajal mõtlesin, et kui õpetada noori, kes pole varem purjetanud, oleks mõnusam alustada Voka tiigi peal.“

Kersti Raja, kelle poeg samuti purjetamistrennis käib, leiab, et võimalus purjetada ja purjetamist õppida on just mereäärase kogukonna üks privileege, eriti kui kõik vajaminev seda toetab - vahendid, juhendajad, soodne asukoht, toetav kogukond. „Supervõimalus arendada laste iseseisvat mõtlemist, otsustamist, ületada hirme, uskuda iseendasse, tunda rõõmu õnnestumistest ja nautida tuult, vett ja laineid. Miks mitte seda kõike siis maast-madalast pakkuda. Olen ka ise suur veetegevuste fänn ning loodan näha samu rõõme nautimas ka oma järeltulijaid. Tuult purjedesse!“

8aastane Jaanus Jaak lisab omalt poolt: „Mulle meeldib purjetada, sest siis saab targaks. Targad mehed teavad, kuidas hästi vee peal sõita, et ei kuku pikali ja ei löö ennast ära. Vahel võib ümber ka minna, kui kõva tuul on, aga siis peab õppima. Mulle meeldib emaga aerutada ka.“

Ei jäägi tõesti muud soovida, kui tuult purjedesse ja ehk sirguvad siit uued kanged eesti mehed, kes ühel päeval maailmameresid vallutavad või eesti lipu ümber maailma viivad.


Lea Rand
Foto: Kersti Raja