Thursday, December 21, 2017

Filmiõhtu Kohtla-Nõmme Rahvamajas



Film: „Rohelised kassid“Reedel 12. jaanuaril kell 18:00
Tavapilet: 4 €
Sooduspilet: 3 €

Osades: Tõnu Kark, Sergey Makovetskiy,
Mait Malmsten, Kirill Käro, Ülle Kaljuste

Film on eesti ja vene keeles, vene ja eesti subtiitritega.
Kategooria: Mängufilm
Režissöör: Andres Puustusmaa
Tootja: Leo Production OÜ
Filmipikkus: 1t. 49min.
Kinodes alates 05.01.2018

https://www.facebook.com/events/140295756669877/

Aastalõpupidu Kohtla-Nõmmel



Aastalõpupidu Kohtla-Nõmme Rahvamajas
30 detsembril kell 21:00

Tantsuks ans. "Rein ja Sull"
https://youtu.be/PHU99zTstws

Tantsurühmad "Lady Dance" ja "Black Cats"

Zerkala TuleTeater
https://www.facebook.com/zerkalatartu/videos/1361054373928191/

Õhtujuht: Ronaldo Sildnik

Konkursid! Auhinnad!

Igaüks katab laua oma maitse järgi!

Piletite müük ja laudade broneerimine:
Kuni 17. detsember 5€, 18-29. detsember 7€, 30. detsember 10€
Rohkem infot: 33 25 174, kultuur@kohtlanomme.ee

Helistades numbrile 56985434 (eesti, vene) saad kokkuleppida kuidas on võimalik osta pileteid Jõhvis, Kohtla-Järvel, Sompas, Iidlas.


Jõulukontsert Kohtla-Nõmme Rahvamajas



Olete oodatud jõulukontserdile 22. detsembril kell 19:00
Kohtla-Nõmme Rahvamajas

Lavale astuvad:
Olav Ehala (klaver)
Lembit Saarsalu (saksofon)

Sissepääs: tasuta

Tuesday, December 12, 2017

Toila vabatahtlik merepääste tähistas 10. sünnipäeva

Toila vabatahtliku merepääste panus on märgiline mitte ainult kodusadama lähistel merel liiklejatele ja kohalikele, vaid kogu ühiskonnale, ütles president Kaljulaid seltsi 10. aastapäeval.

"Oleme sellel aastal koolitanud 160 inimest. 62 merepäästja I astme, 16 II astme koolituse võrra targemat liiget on meie seas. 20 kiirpaadi juhtimise õppe läbinud merepäästjat on meil juures tänu Masapo projektile. 32 väikesadama töötajat oleme samast projektist merepääste- ja ohutusalaselt koolitanud. 30 otsingutega tegelevat kriminaalpolitseinikku on saanud merepäästealased teadmised. Toimunud on 10 koolitust," nii kommenteerib oma tegevust ühingu asutaja Mehis Luus, kes praegu on Eesti vabatahtliku mere- ja järgepääste juhatuse esimees.

10. detsembril toimunud pidulikul sünnipäeva tähistamisel osalesid ka President  Kersti Kaljulaid ja siseminister Andres Anvelt.

Ühingu 10. sünnipäeva piduliku vastuvõtu pildid on leitavad alljärgnevalt lingilt. Fotode autor Peeter Lilleväli ajalehest Põhjarannik.
https://get.google.com/…/AF1QipNZynAQsf8950DY6lM3QcLyR_lNB-…


Detsember


Mis see AEG siis õigupoolest on
kõikide kellade ühes rütmis tiksumine
valguse ja pimeduse vaheldumine
maastikupiltide muutumine akna taga
erinevad nädalapäevade ja kuude nimetused kalendris
inimeste minek Igavikku
või tulek Veel Sündimata Laste Planeedilt
ja siis üks kokkulepitud hetk
südaöösi pealegi
kui tahaks tegelikult hirmsasti magada
aga peab pokaale kõlksutama
ja ütlema
HEAD UUT AASTAT

(Anneli Lamp)

Jah, jälle on käes see aeg, kui vaid paar nädalat veel ja saamegi üksteisele öelda – Head uut aastat!
Vana minek ja uue tulek annab põhjust vaadata tagasi sellele, mis olnud ja seada plaane, et uus ikka parem ja õnnelikum tuleks.
Praegu on segased ajad nii meie vallas, kui ka teistes ühinenud valdades. Kuidas uuel aastal see elu meil siin minema hakkab, seda ei tea praegu päris täpselt keegi. Aga seda tean ma küll, et ainult siis saab meie elu paremaks minna, kui me ise selleks midagi ära teeme. Suhtumine – ah, minust niikuinii midagi ei sõltu – ei vii kuhugi. Ega ei peagi kogu aeg midagi suurt ja üllast tegema, väikesed asjad on need, millest ühel päeval kasvavad suured. Märka on ligimest, aita, kui ta abi vajab, ära virise, pane mõte tööle ja käed külge, osale kogukonna tegemistes. Mõtle, mida just SINA saad teha, et Sinu enda ja naabrite elu oleks toredam, turvalisem.
Ma arvan, et nüüd, kui vald on suurem, peaksid kogukonnad just tugevamaks muutuma. Alati ei pea ootama, et vald tuleb ja teeb. Palju asju saab koos oma inimestega kohapeal ise ära teha. Jätkuks vaid teha tahtjaid ja kaasatulijaid.

Aastanumber kalendris vaheldub niikuinii, olgu need vallapiirid millised tahes ja meie peame sellega, mis uus aasta endaga kaasa toob, hakkama saama.
Ma usun, et saamegi. Oleme ju alati saanud. Elanud üle igasugused reformid ja tsentraliseerimised, peaasi on vähem viriseda ja rohkem tegutseda.

Soovin Sulle, hea Toila valla lehe lugeja, et Su jõulud mööduksid rahus, aastavahetus oleks lõbus ja uus aasta tooks Sulle tervist, õnne, rõõmu ja rahulolu.
Jaanuarikuus valla leht ei ilmu. Loodan, et kohtume veebruaris!

Seniks head ja ole hoitud!

Lea Rand



Toila vallavolikogu pidas novembrikuus kaks istungit

8. novembri istungil otsustati:
- korraldada ümber Toila valla ametiasutused Toila Vallavalitsus, Kohtla Vallavalitsus ja Kohtla-Nõmme Vallavalitsus liitmise teel ning liita alates 1. jaanuarist 2018 Kohtla Vallavalitsus ja Kohtla-Nõmme Vallavalitsus Toila Vallavalitsusega;
- alates 1. jaanuarist 2018 moodustada Toila valla ametiasutus – Toila Vallavolikogu Kantselei, mille põhiülesanne on vallavolikogu asjaajamise ja majandusliku teenindamise korraldamine ning komisjonide töö tagamine;
- moodustada järgmised vallavolikogu komisjonid:
revisjonikomisjon – seadusega revisjonikomisjoni pädevusse antud ülesannete täitmine tööplaani alusel või volikogu ülesandel;
majanduskomisjon – eelarve, kohalike maksude, valla arengu (s.h. arengukavad), vallavara valitsemise, ruumilise planeerimise, maakorralduse, ehituse, keskkonnakaitse ja jäätmekäitluse, liikluskorralduse, ühistranspordi, teedeehituse, veevarustuse ja kanalisatsiooni, ettevõtluse ja turismi küsimused;
sotsiaalkomisjon – sotsiaalhoolekande, sotsiaalabi ja -teenuste osutamise, lastekaitse, tervishoiu ja tööhõive küsimused;
hariduskomisjon – hariduse (s.h. alus- ja huviharidus), kultuuri, spordi, laste- ja noorsootöö ning valla sümboolika küsimused.
Moodustatud komisjonidele valiti esimehed ja aseesimehed.

29. novembri istungil
- valiti revisjonikomisjoni liikmed ja kinnitati alaliste komisjonide liikmed.
Seega asuvad Toila Vallavolikogu 1. koosseisu alatised komisjonid tööle järgmises koosseisus:
Revisjonikomisjon
esimees Ulvi Luiksoo
aseesimees Olesja Ojamäe
liikmed Ursi Joost
Majanduskomisjon
esimees Gert Tartlan
aseesimees Etti Kagarov
liikmed: Mehis Astok, Roland Peets, Kirill Shevelev, Aivar Tamme, Hannes Lumiste, Meelis Tint, Andra Pärnamäe, Anatoli Ikohainen
Sotsiaalkomisjon
esimees Lea Rand
aseesimees Ursi Joost
liikmed: Kalle Merilai, Jaak Pruunes, Krista Kool, Moonika Räitsak, Kersti Tammesaar
Hariduskomisjon
esimees Kalev Naur
aseesimees Tiit Salvan
liikmed: Signe Ilmjärv, Ruth Kerov, Deivi Migaljov, Lea Rand, Johannes Neiland, Kaisa Pukk, Imbi Titto, Bruno Uustal, Andrus Kurs, Andrus Lehismets, Liivi Kingu, Arina Koppel, Olesja Ojamäe.

- võeti vastu määrus, millega kehtestati volikogu liikmele volikogu tööst osavõtu eest tasu maksmise kord: vallavolikogu liige saab 20 eurot kalendrikuus (vallavolikogu istungist osavõtu korral); vallavolikogu alatise komisjoni esimees 40 eurot kalendrikuus (komisjoni koosoleku toimumise kuul lisaks vallavolikogu liikme tasule); vallavolikogu alatise komisjoni aseesimees 30 eurot kalendrikuus (komisjoni koosoleku toimumise kuul lisaks vallavolikogu liikme tasule) ja vallavolikogu alatise komisjoni liige 20 eurot kalendrikuus (komisjoni koosolekust osavõtu korral).
- otsustati vallavolikogu esimehele makstava hüvituse suuruseks määrata 500 eurot kalendrikuus ja aseesimehele makstava hüvituse suuruseks 100 eurot kalendrikuus.
- Toila vallavanemaks kinnitati Eve East, kelle töötasuks määrati 2500 eurot.
- kinnitati Toila Vallavalitsus viie liikmelisena – Eve East, Silja Vask, Hillar Raag, Toivo Loide, Illart Jool.
- otsustati maksta hüvitist kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevale eelnenud kahe aasta vastava ametikoha kuu keskmise hüvituse 12-kordses ulatuses endisele Kohtla Vallavolikogu esimehele, Kohtla-Nõmme Vallavolikogu esimehele, Toila vallavanemale, Kohtla vallavanemale ja Kohtla-Nõmme vallavanemale. See raha tuleb valitsuse eraldatud ühinemistoetusest.
Toila Vallavolikogu istungite päevakorrad ja eelnõud on tutvumiseks üleval ka Toila valla kodulehel.


TVL



Toila topoteek avamine ja raamatu "Eesti Kultaranta" ehk kultuurilooline jalutuskäik Toilas" esitlus

Diana Veisner koos oma õpilase Siim Ottoga.
Siimu jaoks oli see esinemine eriti tähtis, sest vastvalminud raamatus on juttu ka tema vanavanaisast Kalju Ottost.

Kaunis kuldne päikeseloojang Toilas jõudis ka Piret Toovise valmistatud tordile. 

Kõige väiksem topoteegihuviline 

Oma raamatuga kutsub selle koostaja kõiki kultuuriloolisele jalutuskäigule Toilas

Teine advent oli  ilus, pidulik ja tähtis päev.

Toila seltsimajas esitleti raamatut "Eesti "Kultaranta" ehk kultuurilooline jalutuskäik Toilas" ja avati Toila topoteegi http://toila.topoteek.net/
Suur tänu kõigile, kes selle päeva õnnestumisele kaasa aitasid!
Sven Lepa ja Birgit Kibal Rahvusarhiivist tutvustasid rahvusvahelist projekti, mille raames on valmis saanud ka Eesti viies, Toila topoteek. 
Nüüd on kõigil huvilistel võimalus Toila topoteegis ringi vaadata ja uudistada, samuti on oodatud kõigi panus, et topoteek täieneks ja areneks. Foto, mida keegi ei näe, on surnud foto. Topoteek on hea võimalus teha nähtavaks nii kogukonna jaoks olulised, kui ka perefotod, mida inimesed on valmis teistega jagama.
Raamatut, hinnaga 7 eurot, on võimalik osta Toila raamatukogust.

Lea Rand
Fotod: Heigo Salimaa

Kuni aasta lõpuni on vallamaja fuajees avatud Kaisa-Maarja Pärteli fotonäitus



SISSETULEKUD HAKKAVAD MÕJUTAMA MAKSUVABA TULU SUURUST


2018 aastal muutuvad oluliselt maksuvaba tulu arvestamise põhimõtted. Seni kehtis kõigile füüsilistele isikutele aastas üks kindel maksuvaba tulu määr (2017.a oli see 2160 eurot, ehk 180 eurot kuus), lisaks täiendav maksuvaba tulu pensionidele ja tööõnnetushüvitistele. 2018.aastast hakkab üldine maksuvaba tulu määr olema 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus, täiendavat maksuvaba tulu pensionitele ja tööõnnetushüvitistele enam ei ole.
Tulude suurus ja maksuvaba tulu 2018.aastal
2018.aastast hakkab maksuvaba tulu summa sõltuma isiku aastatulu suurusest ning võib olla väga erinev.
Inimestele, kelle tulu on alla 14 400 euro aastas (alla 1200 euro kuus), on ette nähtud maksimaalne maksuvaba tulu 6000 eurot aastas (500 eurot kuus).
Kõigile inimestele, kelle tulud jäävad vahemikku 14 400 -25 200 eurot aastas (1200-2100 eurot kuus), leitakse personaalne maksuvaba tulu valemi alusel. Aastase maksuvaba tulu valem: 6000-6000/10800 x (aastatulu summa – 14400).
Nii näiteks arvutatakse aastatuluga 15 600 eurot maksuvaba tulu 5333 eurot järgmiselt:
  1. 15 600 – 14 400 = 1200
  2. 6000 ÷ 10 800 = 0,55556
  3. 0,55556 × 1200 = 666,67
  4. 6000 – 666,67 = 5333,33 eurot
Inimestele, kelle tulu on üle 25 200 euro aastas (üle 2100 euro kuus), ei ole maksuvaba tulu ette nähtud.
Aastatulu
Maksuvaba tulu summa arvutamisel võetakse aluseks kõik aasta jooksul saadud tulumaksuga maksustatavad tulud. Aastatuluna arvestatakse palk, preemia, puhkusetasu (sh täiendavad lisapuhkused), juhatuse liikme tasu, võlaõiguslike lepingute alusel saadud tasud, vanemahüvitis, haigushüvitis, pension (vanaduspension, töövõimetuspension, eripensionid, toitjakaotuspension), maksustatav toetus (nt PRIA poolt makstav pindalatoetus), ettevõtlustulu, välismaalt saadud tulu, kasu vara võõrandamisest (metsamaterjali ja kasvava metsa raieõiguse müük, kinnisasjade müük, väärtpaberite müük), rendi- ja üüritulu, intress, maksustatav stipendium, jne., samuti dividendid ja muud osakapitali väljamaksed, millelt maksab tulumaksu ära äriühing.
Aastatuluna ei võeta arvesse maksuvabasid tulusid nt eluaseme müük, omandireformi käigus tagastatud vara müük, kasutatud asjade müük (sh auto ), maksuvaba stipendium, maksuvabad toetused (lastetoetus, toimetulekutoetus, puuetega inimeste toetus, töövõimetoetus), elatis, lähetuse päevaraha jms.
Uus maksuarvestuse süsteem eeldab, et iga inimene ise peaks senisest rohkem juba aasta kestel pöörama tähelepanu sellele, milliseks kujuneb tema aastane tulu ja kuidas see mõjutab tema poolt makstavat tulumaksu.
Et tulusid deklareerima asudes oleks vähem üllatusi, peaksid inimesed juba 2017.a lõpus mõtlema läbi oma järgmise aasta igakuised tulud ning võimalikud muud tulud (metsa müük, väärtpaberid, dividendid, PRIA toetus, üüritulud jmt) ning tegema eeldatava aastatulu põhjal otsuse igakuise maksuvaba tulu kohta.
Maksuvaba tulu avaldus
Aasta kestel rakendatakse maksuvaba tulu kuupõhiselt tulumaksu kinnipidaja (väljamakse tegija) poolt. Maksuvaba tulu summa arvutatakse vastavalt brutotöötasu (arvestatud töötasu, millelt peetakse kinni tulumaks, töötuskindlustus- ja kogumispensioni makse) või muu väljamakse brutosumma suurusele.
Väljamakse tegijal on õigus rakendada maksuvaba tulu ainult siis, kui inimene on esitanud vastava avalduse. Maksuvaba tulu saab rakendada ainult üks tulumaksu kinnipidaja, taoline põhimõte kehtib ka praegu. Inimestel, kes töötavad mitmes töökohas või kes töötavad ja saavad pensioni, tuleb teha valik, kellele maksuvaba tulu avaldus esitada.
Soovitav on esitada üks avaldus terveks aastaks. Vajadusel saab aasta jooksul avalduse tagasi võtta või muuta avaldusel olevat maksuvaba tulu summat. Maksuvaba tulu summat võib muuta üks kord kuus, kuid igakuiselt avalduste esitamine ei ole mõttekas.
  • Kui aastatulu on kuni 14 400 eurot (kuus kuni 1200 eurot) või aastatulu on suurem, aga ainult üks väljamaksete tegija ja muid tulusid ei ole ette näha võib esitada avalduse kuhu on märgitud „arvestada maksuvaba tulu“.
Sellise avalduse korral arvestab väljamakse tegija maksuvaba tulu seadusejärgses määras. Maksimaalne maksuvaba tulu kuus 500 eurot ning seda saab arvesse võtta kuni 1200 eurose tulu puhul. Nendele, kelle tulu on üle 2100 euro kuus, ei ole maksuvaba tulu üldse ette nähtud. Kui sissetulekud on kuus 1200 – 2100 eurot, siis arvutatakse maksuvaba tulu valemi järgi : 500 - 500 ÷ 900 x (väljamakse -1200). Mida suurem on tulu, seda väiksemat maksuvaba tulu saab rakendada nt 1300 eurose töötasu puhul on maksuvaba 444,44 eurot kuus, 1500 eurose töötasu puhul 333,33 eurot jne.
Seni esitatud avaldused maksuvaba tulu rakendamiseks jäävad kehtima ning väljamaksete tegijad (tööandjad, Sotsiaalkindlustusamet), kellele need avaldused on esitatud, arvestavad tulumaksu kinnipidamisel seadusejärgse maksimaalse maksuvaba tuluga. Silmas tuleb pidada aga seda, et tulumaksu kinnipidaja saab arvestada üksnes tema enda poolt tehtavate väljamaksetega, inimese teisi sissetulekuid ta ei tea ja nii võib tekkida olukord, kus järgmisel aastal tuleb inimesel tulumaksu juurde maksta.
  • Kui sissetulekuid on erinevatest allikatest ning tulu jääb vahemikku 14 400 kuni 25 200 eurot aastas (1200 kuni 2100 eurot kuus), siis peaks esitama avalduse, kus on näidatud konkreetne maksuvaba tulu summa.
Näiteks saab brutotöötasu 800 eurot kuus ning pensioni 500 eurot kuus, tulud kuus on 1300 eurot. Olenemata sellest, kummale väljamakse tegijale ta on varasemalt maksuvaba tulu avalduse esitanud, peaks ta tegema uue avalduse, milles näidata maksuvaba tulu summaks maksimaalselt 444 eurot. Kui juba esitatud avaldust mitte muuta, siis saab väljamakse tegija rakendada 500 eurost maksuvaba tulu. Töötaja aastatulu kokku on aga suurem kui 14 400 eurot, seega temale ettenähtud maksuvaba tulu ei ole mitte 6000 eurot vaid 5333,33 aastas. ja tuludeklaratsiooni alusel tuleks järgmisel aastal tulumaksu juurde maksta. Kui ta teab, et saab aasta jooksul veel lisaks maksustatavaid tulusid (nt üüritulu või PRIA-st ühtse pindalatoetust), siis tuleks ka see tulu maksuvaba tulu rakendamise avalduses arvesse võtta.
Aasta lõpliku maksuvaba tulu kujunemist hakkavad mõjutama ka dividendid. Näiteks, töötasu- ja/või juhatuse liikme tasu aastas kokku 12 000 eurot, dividendid 5000 eurot. Aasta tuluga 17000 eurot on ettenähtud maksuvaba tulu 4555 eurot. Kui aasta jooksul arvestati maksuvaba 500 kuus, siis tuludeklaratsioonis tuleb töötasu pealt tulumaksu juurde maksta.
  • Kui kuusissetulekud lähenevad 2100 eurole või ületavad seda, peaks esitama avalduse, et maksuvaba tulu üldse ei rakendataks.
Sellise avalduse esitamine tuleb kasuks ka neile, kelle aastatulu on keeruline prognoosida või kellel on plaanis teha vara võõrandamise tehinguid ning aastatulu võib tulla suurem kui 25 200 eurot.
Näiteks kui inimene, kes saab 2018.a brutotöötasu 800 eurot kuus, müüb vara (kinnistu või metsamaterjal) ja saab kasu summas 20 000, seega on tema aastatulu kokku 29 600 eurot ning maksuvaba tulu 0 eurot. Kui sellise tehingu toimumine on juba ette teada, siis on soovitav esitada avaldus üldse mitte maksuvaba tulu rakendada. Kui tulu saamine ei olnud ette teada, siis võiks aasta kestel maksuvaba tulu arvestamise avalduse tagasi võtta, et hiljem tuludeklaratsiooni alusel makstav summa oleks väiksem.
Inimese lõplik maksuvaba tulu suurus selgub järgmisel aastal tuludeklaratsiooni esitamisel. Igakuine maksuarvestus ei anna enam kõigil juhtudel sama tulemust, mis aastapõhine maksuarvestus.
Kui maksuvaba tulu on rakendatud igakuiselt suuremas summas, kui tulud kokku võimaldavad, siis tuleb tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu juurde maksta.
Kui tulumaksu kinnipidamisel ei ole maksuvaba tulu arvesse võetud või ei ole seda kogu aasta ulatuses ära kasutatud, siis saab inimene tuludeklaratsiooni alusel enammakstud tulumaksu tagasi.
Maksu-ja Tolliamet loob E-maksuametisse uue lahenduse „Minu sissetulekud“, et inimesed saaksid olla kursis oma maksuvaba tulu kasutamisega ja võimaliku täiendava maksukohustusega, mis tuludeklaratsiooni alusel tekib. Praegu on võimalik väljamakseid ja maksuvaba tulu kasutamist näha e-maksuameti/e-tolli rubriigist „Töötamine ja väljamaksed“ , > „TSD koondandmed“> „Väljamaksete andmete vaatamine.
Teavet muudatustest ning muud maksualast infot leiab Maksu-ja Tolliameti kodulehelt https://www.emta.ee/et/eraklient



Mida lapsed soovivad?

Kogu maailmas tähistati 20. novembril rahvusvahelist lapse õiguste päeva. MTÜ Lastekaitse Liit tähistas novembris lapse õiguste kuud, mille raames juhiti traditsiooniliselt erinevate tegevuste raames tähelepanu ÜRO lapse õiguste konventsioonist tulenevatele põhimõtetele.
Lastekaitse Liit keskendub 2017 aastal lisaks lapsesõbraliku õigusemõistmise, taastava õiguse ja multidistsiplinaarse koostöö temaatikale ka laste osalusele ja kaasamisele. Lapse õiguste kuu sõnum käesoleval aastal oli „Koostöös lapse heaks!“
MTÜ Lastekaitse Liit viis koostöös Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liiduga ajavahemikul aprill-august 2017 läbi kordusküsitluse “Laste osaluse toetamine ja kaasamine otsustusprotsessides”, mille eesmärk oli välja selgitada laste ja noorte osalemise ja kaasamise praktika omavalitsuste tasandil, sh jälgida muutusi võrreldes 2006 ja 2013 tulemustega, välja tuua omavalitsuste parimad praktikad, laste ja noorte osalemise ja kaasamisviiside eelistused, ning mõlema sihtgrupi ettepanekud antud valdkonna arendamiseks.
Toila lapsed soovisid: Võiksid toimuda põnevad vestlusringid huvitavate inimestega, millele tehakse eelnevalt reklaami, et kõik ikka teaks, et mingi üritus on tulemas. Samuti, kui laste/noorte arvamust küsitakse, siis peaks ka sellega arvestama.
On positiivne, et ühiskonna hoiakud laste ja noorte kaasamise osas on muutunud toetavamaks. Kohaliku omavalitsuse suhtlus laste ja noortega, ning vastupidi, peab kujunema ühiskonnas loomulikuks toimimisviisiks, sest see aitab kujundada lastest ja noortest täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed ja aktiivsed kodanikud, kes tahavad panustada oma kogukonna heaolusse. MTÜ Lastekaitse Liit edastab küsitluses osalenud laste ja noorte ettepanekud kodukoha vaba-aja veetmise mitmekesistamise kohta (nt ettepanekud ehitada skate-park või osta noortekeskusesse juurde lauamänge) konkreetsetele omavalitsustele.

TVL


Jõe tn 7 ja 7a detailplaneering

Toila Vallavalitsuse 04.10.2016 korraldusega nr 171 „Toila vallas, Toila alevikus, Jõe tn 7 ja 7a kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine „ algatati Toila alevikus Jõe tn 7 kinnistu (katastritunnus 80206:001:0317, reg. nr 3644208, maa sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 15939 m2 ) ja Jõe tn 7a kinnistu (katastritunnus 80206:001:0318 , reg. nr 5036308, maa sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 6047 m2 ning lähiümbruse detailplaneeringu koostamine.
Keskonna mõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lg 1 alusel keskkonnamõjude strateegilist hindamist ei algatatud. Koostatava detailplaneeringu eesmärk on kooskõlas Toila valla üldplaneeringuga, mis on kehtestatud Toila Vallavolikogu  28.10.2005.a. määrusega nr 1. Planeeringuala on osaliselt hoonestatud.
Detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu toimus 09.11.2016 Toila vallamajas.
Detailplaneeringuga antakse ehitusõigus Jõe tn 7 ja 7a kinnistutele puhkeküla hoonekompleksi rajamiseks. Detailplaneeringuga luuakse planeeringuala ruumiline terviklahendus koos liikluskorralduse, parkimise, taristute ja haljastuse rajamiseks. Detailplaneeringuga liidetakse Jõ tn 7 ja 7a. Moodustatakse uus kinnistu Jõe tn 7, ärimaa 100% (002;Ä)
Detailplaneeringu projekti on koostanud AIT Projekt OÜ. Töö nr DP-2017-1. Detailplaneeringu korraldaja ja kehtestaja on Toila Vallavalitsus.
Toila Vallavalitsuse 28.11.2017 korraldusega nr 190 on detailplaneering vastu võetud ja suunatud avalikule väljapanekule. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 18.12.2017 kuni 02.01.2018 Toila vallamajas aadressil Pikk 13a Toila alevik Toila vald. Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda Toila valla veebilehel www.toila.ee
Detailplaneeringu avalik arutelu toimub 09.01.2018 kell 15:00 Toila vallamajas aadressil Pikk 13a Toila alevik Toila vald. Informatsioon detailplaneeringu kohta: Toila valla maakorraldaja Hannes Kohtring tel +372 336 9546 hannes.kohtring@toila.ee





Noortevahetus annab kogemusi ja uusi tutvusi

20.-27. novembril osales Voka Avatud Noortekeskuse esindusgrupp Rumeenias (Craiovas) toimunud Erasmus+ projektis “Preventing violence”. Ilmselt tahaksid siinkohal paljud uurida, mida täpsemalt Erasmus+ projekt (noortevahetus) endast kujutab.
Rahvusvaheline noortevahetus on erinevate Euroopa riikide noorte omavaheline koostööprojekt, mis on välja töötatud ja ellu viidud noorte poolt ning kus tegeletakse noorte jaoks oluliste teemadega. Projekti põhitegevuseks on noorte kohtumine ja tegevusprogrammi elluviimine (5-21 päeva) Eestis või mõne partneri koduriigis.


Noortevahetuses saavad osaleda kõik noored vanuses 13-30, olenemata sellest, milline on noore haridustase, pereseis, rahvus või keeleoskus. Kõige tähtsam onsoov midagi uut katsetada ja õppida. Noortevahetuses toimuv õppimine lähtubmitteformaalse õppimise meetoditest ja põhimõtetest. Noortevahetus on ideaalne võimalus avastada maailma peaaegu tasuta, kuna nii majutus kui ka toitlustus sihtriigis on tagatud ning ka reisikulud kompenseeritakse peale projekti lõppu. (Rohkem infot: www.noored.ee/rahastus/noortevahetus/)
Tolle konkreetse projekti raames arutlesime vägivalla (nii vaimse kui ka füüsilise) teemadel ning kuidas seda ennetada. Rääkisime kodu-, kooli-, töö- ning muudest vägivalla liikidest ning jõudsime üheskoos türklaste, bulgaarlaste, rootslaste, makedoonlaste,  poolakate, rumeenlaste ja kreeklastega paljude äärmiselt huvitavate lahendusteni. Usun, et kõik projektis osalenud läksid koju uute ideedega ning anname igaüks endast parima, et me oleks teineteise suhtes aina sallivamad ja sõbralikumad.

Kuid kui vaadata projekti teemast veidi kaugemale, siis näen veel palju muudki,  mida me sellel reisil õppisime. Olles ise osalenud eelnevalt mitmes taolises projektis, oskan selgelt väita, kuidas nädal aega võõral maal veetes ning erineva kultuuritaustaga inimestega kokku puutudes õpid sinust teistmoodi inimesi rohkem mõistma. Kui ma ise arvasin, et olen küllaltki tolerantne inimene ja austan erinevusi, siis veetes seitse päeva koos enamuselt lõunamaalastega, sain aru, et ma ei tunne neid veel üldse nii hästi. Oi kui lihtne oli pahameel tulema, kui päevast päeva teised hilinesid ja vaid eestlased (ja okei, ka poolakad) õigel ajal konverentsiruumis istusid. See, et osad ootama pidid, polnud hilinejate jaoks aga mingisugune probleem! Aga õppisin sellest, et kultuurid ongi erinevad ning sellest tulenevad ka erinevad käitumisnormid. Ning tegelikult paneb taoline olukord aina enam mõistma ja austama ka oma enda kultuuritausta. Koju tulles mõtlen alati, et küll meil siin Eestis on ikka tore! Ja alati saab kodukohta naasta uute teadmistega, kuna midagi positiivset saab igast teistsugusest kultuurist üle võtta. Lõunamaalastelt võibolla just seda, et alati ei pea olema maru tõsine ja tööd rassima, vaid vahepeal võiks puhata ka! Selline ebatraditsiooniline nädalake hoopis teistsugust elu annab palju enam, kui tavapärane nädal tööl või koolis - ning tagasi tulevad noortevahetuselt alati uut energiat ja värskeid ideid täis noored! 



Kuid mida õppisid sellest projektist teised osalejad?
Liina: Noortevahetusel õpid palju. Põhiline on minu jaoks vist see, et saad oma mugavustsoonist välja astuda ja õpid tundma teisi kultuure. Kui aus olla, siis ei olegi see projekti teema sageli kõige olulisem. Projekti tegijatele küll ja noori paneb neid kõnetav teema ka rohkem mõtlema, aga noore osaleja jaoks on suur kogemus siiski just avalik esinemine, oma mõtete väljendamine, koostöö (mis on eriti raske, kui on mitu kultuuri koos) ja grupitöö juhtimine. Gruppides oli väga palju erinevaid arvamusi ja mina õppisin seeläbi olema aktsepteerivam. Noortevahetusel sai palju nalja ja tutvusi üle Euroopa!
Kalev: Projekt oli igati avardav. Meie grupp oli väga energiline ning positiivne. Soovitan kindlasti kõigil noortel sarnastest projektidest osa võtta, sest see lihtsalt on igati osalemist väärt. Väga hea võimalus soodsalt reisida ning kõigi heaollu panustada muutes iseend teadlikumaks.
Sander: Toimusid kultuuriõhtud, kus iga riik enda ajaloost, köögist, loodusest ja muust esitluse tegi. Iga osalejariik tõi kaasa rahvuslikke toite, mis nende rahvust parimal viisil kirjeldas: näiteks bulgaarlastel oli palju "vanaema tehtud" kraami. Lisaks nautisime aina kiireneva tempoga tantse, millega igaüks vabalt ka liituda võis.

Projekti teema raames käsitlesime nii füüsilise kui ka meelelise vägivalla ennetamist. Iga päev avastasime end praktilistes töötubades, näiteks kohalike intervjueerimine, plakatite meisterdamine ja videoklipi filmimine. Peale söögikordi ei lasknud me mitte leiba luusse, vaid hakkasime aktiivselt toitu energiaks muutma, seda näiteks läbi "energizerite". Huvitava faktina sain teada, et Eestis on Euroopa Liidu kõige suurim palgalõhe. Kohalikud olid sõbralikud ja abivalmid, tihti ka hea huumorisoonega. Craiova ise on arhitektuuriliselt kaunis linn, kuid äärealadel on tugevalt tunda nõukogude aja hõngu.
Palusin teemat kommenteerida ka SA Archimedes Noorteagentuuri väliskoolitustegevuste korraldajal Angela Tikofil, kes on nüüdsest ka Ida-Virumaal, Lüganuse vallas liikuv noorsootöötaja.
Olles ise olnud nii Erasmus+ rahvusvahelistel noortevahetustel osaleja kui ka korraldaja rollis ning nüüd noorte suunaja ja nõustajana projektide kirjutamise ning korraldamise juures, julgen öelda, et ühest pealtnäha lihtsast  noorteprojektist võidavad lisaks noortele ka teised nende ümber - lapsevanemad, teised noored, kogukond.

Erasmus+: Euroopa Noored pakub noortele tohutult võimalusi - võimalust osaleda noortevahetustel, aga ka erisugustel koolitustel. Lisaks sellele võimaluse ka neid ise siin, Eestis, ellu viia. Oluline on, et noor on suure ettevõtmise juures noortevahetuse korraldajana ja osalejana algusest peale - saades projektikirjutamise, meeskonnatöö, tohutu suhtlemis- ja enesetundmaõppimise kogemuse. Rääkimata ajaplaneerimisest, ootamatustega tegelemisest ning
erinevate kultuuride ja inimeste tundma õppimisest.

Kus peitub aga kasutegur noort ümbritsevale kogukonnale?
Noortel, kel on võimalus näha ja kogeda seda, kuidas mujal noorte elu korraldatud on, milline maailm väljaspool koduküla või -linna on, on ka suurem teadmistepagas, et kodukoha käekäiku panustada ja julgust oma arvamust välja
öelda. Korraldades rahvusvahelisi noorteprojekte Eestis, on alati võimalus mujalt Euroopast pärit noori ning projekti, selle teemat, alates diskrimineerimisest kuni rohelise mõtlemiseni, tutvustada ka kohalikule kogukonnale, kaasata ja harida neidki. Olgu selleks siis avatud õhtu, kontsert, infotund või  kasvõi see sama artikkel, mida praegu loed. 
Noorte kaasamine, nende ettevõtlikkuse toetamine peaks, eriti väikeses kohas, olema iga ettevõtte ning asutuse osa. Toetades rahvusvahelist noorteprojekti, saavad väärt kogemuse osaliseks ka näiteks kohalik SPA või pagarikoda -
andes noortele läbirääkimiste, oma idee tutvustamise ning turunduse kogemus ning saades vastu ideid ja võimalusi oma toodete tutvustamiseks, mille peale ehk seni polnud tuldudki.
Erasmus+ rahvusvahelised noorteprojektid mitte vaid ei hari noori teemadel, millest ehk koolis igapäevaselt ei kuule, vaid annavad võimaluse end proovile panna uutes olukordades, näha ja tundma õppida nii maailma, kui ka ennast.“
Minu, nüüdsest Toila valla noorsootöötaja, eesmärk noori aina enam taolistes projektides osalema innustada, kuna mul on tõeliselt kahju, et paljud sobivas vanuses noorukid nendest programmidest isegi mitte kuulnud ei ole. Ma siiralt loodan, et tänu meie noorte positiivse kogemuse jagamisele on nüüd veidi enam inimesi noortevahetustest teadlikud ning ka nendele võimalustele veidi rohkem avatud!


Järgmiste seiklusteni!
Elisabeth Purga (terve projektis osalenud grupi nimel)
Gruppi kuulusid: Liina Murd, Kelly Peetsalu, Kätlin Kuusemäe, Kalev Lait, Sander Aul

Foto: Kalev Lait

Õpetajavahetus lasteaias – uus kogemus

Õpetajavahetus on koolides üsna levinud, aga lasteaedades on see uudne kogemuste omandamise ja vahetamise vorm.
Soov ennast proovile panna hakkas idanema sügisel tehtud ettepanekust. Nimelt lasteaed ”Aljonuška” eesti keele õpetaja soovis, et meie, kui hea eesti keele keskkonnaga lasteaed tutvustaks keelekümblusrühmadele eesti rahvakombeid, näiteks kadripäeva. Andsin esimese hooga nõusoleku. Vastakad tunded tekkisid oktoobri keskpaigast. Ühelt poolt oli põnev viia teises lasteaias läbi üks pidu. Teisalt aga, lähed teise keskkonda ja võõraste laste juurde. Hirmutav oli keelebarjäär. Lubadus sai antud ja lubadusi tuleb täita!
Ettevalmistusperioodil sai uuritud nii mõndagi raamatut, et olla ikka päriselt kadripäeva kommetega kursis. Otsisin ja valmistasin ette mänge, harjutasime lastega laulu. Kampa sai haaratud mõned ettevõtlikud ja julged lapsed, kes soovisid ise teistele lastele mõistatusi öelda. Kõige enam võttis aega niiöelda „õpilasvahetuse” raames läbiviidava tegevuse läbi mõtlemiseks. Tegevus, mis oleks jõukohane ka vene keelt kõneleva lapsele ja haakus ülejäänud kommetega. Otsustasin meisterdada lastega lõngast „kadrititte” .
Kadripäev lasteaias „Aljonuśka” kulges mõnusas rütmis: laulud, mängud (ka väike võistlusmoment), tantsud. Vastuvõtt oli soe. Pererahvas oli kenasti rahvuslikes riietes. Põnevust ja lusti jätkus mõlema lasteaia lastele. Ka meisterdamistegevuse läbiviimine „Mesimummi” rühma lastega osutus oodatust lihtsamaks. Lapsed olid nii kaasa haaratud ja toimekad. Südame tegi soojaks laste siiras tänu ja säravad silmad. Hinges oli mõnus ja kerge tunne.
Side sai loodud ja kevadel ootame „Mesimumme” Kollastele Naksidele külla, et taas koos mõnusalt aega veeta.
Kokkuvõtteks võin öelda, et „Ettevõtliku kooli” hoiak: „Tahan – suudan – teen” on soovi korral jõukohane kõigile.


Külli Mänd

vanemõpetaja

Teistmoodi isadepäev


Teatavasti tähistame me kõik novembri teisel pühapäeval isadepäeva. 
Sinised Naksid mõtlesid sel aastal tähistada seda päeva koos isadega hoopis lasteaia päeval ja hommikul enne hommikusööki. Pudru võis sel hommikul jätta kodus söömata ja koos lapsega ootasime hommikul putru sööma just isasid. Kellel muidugi isa hommikul millegipärast tulla ei saanud, see tuli koos emaga. Keegi lastest ei olnud üksi.
Kõigepealt jäädvustasid ennast kõik pered maha tõmmatud tapeedirullile, kes joonistas oma pere, kes lilli, puid, loomi jne. Rühmas oli pidulikult kaetud laud ja menüüs sel päeval nisutangupuder. Peale oli võimalik panna kas moosi või võid ja kõrvale juua piima, magusaks ampsuks oli palju puuvilju. Kui kõhud täis, leidis iga ema-isa endale mugava istumise koha ja lapsed esinesid selgeks õpitud laulude ja tantsuga, vahepeal sai laulu keskel isegi isa põlvele istuda. Viimane tants oli koos isaga, see meeldis lastele väga. Eriti vahva oli, et kratid käisid vahepeal muusika kallal ja jätsid selle tantsu sootuks pooleli – sellest polnud midagi!
Hommik möödus märkamatult kiiresti, isadel oli ju vaja tööle ka jõuda. Rõõm lapsega ühiselt veedetud ajast, kaasas väike kingitus, ruttasid isad tööle. Aitäh isadele, kes kinkisid lapsele mõnusa hommiku ja tegid sellega päeva rõõmsaks.
Mida lapsed sellest päevast arvasid?
... Üks tore pidu oli, issiga sai joonistada ja putru süüa ja pisutki koos tantsu lüüa
... Meeldis issiga koos joonistada ja see,et issi sõi ka putru
... Meeldi see, et issi tõstis mind üles. Meeldis see, et laud oli ilus ja isa istus lauas ja meeldis oma peret joonistada
... Meeldis, et kõik oli ilus ja issi oli ka
... Meeldis, et issi oli ka lasteaias, issiga on väga hea olla
... Meeldis,et emme-issi olid ka ja meeldis see tants ja puder


Riina Erikson
Siniste Nakside õpetaja






Toila valla elanikule pilet soodushinnaga 5€
Tavahinnaga pilet 8€
Eelmüük avatud Toila raamatukogus ja Voka spordihoones

Liigub kontserdibuss!
Palun teata transpordisoovist piletit eelmüügist ostes.

Kontserti korraldab Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskus.  

Aastalõpupidu Voka Rahvamajas


Pidu algab 20.00
Tantsuks mängib ansambel VISIIT, õhtujuht Ronaldo Sildnik!

Tule veeda üks lõppeva aasta õhtupoolik meeleolukalt sõprade seltsis!
Piletite müük ja laua broneerimine Toila raamatukogus ja Voka spordihoones.
Lauale saad kaasa võtta oma maitse järgi toidu ja joogi.
Pilet 5€
Laudade broneerimine ja lisainfo: lea.rand65@gmail.com
Aastalõpupidu korraldab seltsing VOKA

Body & Mind Toila SPAs


Jaanuarikuu salongiõhtu külaline on Hendrik Relve


Jõulukontsert Toila valla eakatele

Kontserdibuss:
Toilast kaupluse juurest 12.15
Pühajõe ja Voka küla bussipeatustest ~12.20
Konju vana kaupluse juurest 12.30

Transpordisoov ja registreerimine telefonidel
33 69 845 ja 53 419 885

Jõululaat Voka Rahvamajas

16. detsembril 11.00-14.00 Voka rahvamajas JÕULULAAT

Ootame kauplema kõiki, kes oma kätega midagi ilusat ja/või maitsvat teevad - jõulupakid ootavad ju täitmist!

Lisainfo ja müügikohtade broneerimine: Lea Rand tel 53428705 või lea.rand65@gmail.com

Albu rahvateater tuleb taas Toilasse


Jõuluvana ootab koduseid lapsi jõulupeole!


Tuesday, November 7, 2017

Kuidas härra Tarand meie noored Brüsselisse lennutas!


10. - 11. oktoobril käis Toila valla noorte esindusgrupp Brüsselis, peaeesmärgiga külastada Euroopa Parlamenti. Reis oli küll üürike, kuid saime palju uut kogeda ning võtsime nendest kahest päevast kõike, mida võtta andis!

Alustasime enda reisi kell 2 öösel, mil hakkasime bussiga Tallinna lennujaama suunas sõitma. Meie lennuk väljus kell 7 hommikul, lend oli lühike ning aeg pilvede kohal möödus kiirelt. Maandunud Euroopa pealinnas, selgus tõsiasi, et just sel päeval oli transporditööliste streik halvanud kogu riigi liikluse. Meil vedas, et tolle päeva üks ja ainus buss, mis meid kesklinna sõidutas, oli just sobival ajal lennujaamas. Kesklinnas suundusime esmalt hotelli, et jätta pagas ootele, kuni Brüsselit avastame. Esmalt asusime otsima kohta, kus teha hiline hommikusöök. Küll aga morjendas meid asjaolu, et Brüsselis avatakse enamik söögikohti alles lõunast.
Et ühistransport ei liikunud, tuli meil avastada linna jalutuskäigult. Meie 23 kilomeetrisele teekonnale jäi UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Grand Place keskväljak, Palais Royal kuningapalee, Atomiumi monument, mille 102-meetrisest vaatetornist avanes suurepärane vaade euroopalikule suurlinnale. Enne veel, kui päeva õhtusse veeretasime
sõime kuulsa pronksskulptuuri ja Brüsseli sümboli Manneken Pis ehk "Pissiv poiss" taustal Belgia vahvleid.

Teisel päeval oli meil fookuses Euroopa Parlament. Esmalt osalesime Europarlamendi infotunnis, kus saime täpsema ülevaate Euroopa Parlamendi rolli ja ülesannete ning samuti ka Eesti saadikute, kohta. Edasi leidis aset kohtumine Indrek Tarandiga, kes oli äärmiselt avatud ja otsekohene vestluskaaslane. Härra Tarand tutvustas meile enda argipäeva Euroopa Parlamendi saadikuna, vastas küsimustele ning avas meile Euroopa Palamendi hoone sisemuse. Veider oli vaadata oma silmaga istungisaali, mida oleme harjumuspäraselt näinud hoopis telepildilt. Kohtumine härra Tarandiga lõppes Euroopa kvartalis asuvas Itaalia restoranis, kus saime vahetada viimaseid mõtteid ja emotsioone saadikuga ning kõhud hea ja paremaga täita.

Intensiivsele päevale pani punkti viimaste sisseostude tegemine lennujaamas ning juba olimegi teel kodu suunas, nii mõnelgi hinges salajane lootus, et ehk õnnestub tulevikus külastada ka Starbourgis asuvat parlamendihoonet.

Toila valla noorte külalisgrupi reisi Brüsseli Euroopa Parlamenti finantseeris Euroopa Liidu Indrek Tarandi Büroo.

Eliise Tamme & Kristina Gukk



November

Sa ära tüüta lahkunuid.
Iga su ohe “kui oleks, kui saaks…”
võtab neilt ära kõige olulisema, mis
neil teisel pool loori on – aja.
  
Ja kui sa sealt kedagi kutsud,
jätab ta kõik, mis talle seal oluline,
 ja on hetkega su kõrval.
Kuid milleks?
Lahkunu on siit lahkunud,
ta on astunud üle koduläve.
 Ta on juba kodus,
tema jaoks on kõik hästi.
Lõplikult.
 
Seega,
esimest korda elus süütan ma
hingedepäeval küünla
mitte surnutele,
vaid elavatele,
kes hingetud.


http://kohalolu.com