Tuesday, November 7, 2017

Kuidas härra Tarand meie noored Brüsselisse lennutas!


10. - 11. oktoobril käis Toila valla noorte esindusgrupp Brüsselis, peaeesmärgiga külastada Euroopa Parlamenti. Reis oli küll üürike, kuid saime palju uut kogeda ning võtsime nendest kahest päevast kõike, mida võtta andis!

Alustasime enda reisi kell 2 öösel, mil hakkasime bussiga Tallinna lennujaama suunas sõitma. Meie lennuk väljus kell 7 hommikul, lend oli lühike ning aeg pilvede kohal möödus kiirelt. Maandunud Euroopa pealinnas, selgus tõsiasi, et just sel päeval oli transporditööliste streik halvanud kogu riigi liikluse. Meil vedas, et tolle päeva üks ja ainus buss, mis meid kesklinna sõidutas, oli just sobival ajal lennujaamas. Kesklinnas suundusime esmalt hotelli, et jätta pagas ootele, kuni Brüsselit avastame. Esmalt asusime otsima kohta, kus teha hiline hommikusöök. Küll aga morjendas meid asjaolu, et Brüsselis avatakse enamik söögikohti alles lõunast.
Et ühistransport ei liikunud, tuli meil avastada linna jalutuskäigult. Meie 23 kilomeetrisele teekonnale jäi UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Grand Place keskväljak, Palais Royal kuningapalee, Atomiumi monument, mille 102-meetrisest vaatetornist avanes suurepärane vaade euroopalikule suurlinnale. Enne veel, kui päeva õhtusse veeretasime
sõime kuulsa pronksskulptuuri ja Brüsseli sümboli Manneken Pis ehk "Pissiv poiss" taustal Belgia vahvleid.

Teisel päeval oli meil fookuses Euroopa Parlament. Esmalt osalesime Europarlamendi infotunnis, kus saime täpsema ülevaate Euroopa Parlamendi rolli ja ülesannete ning samuti ka Eesti saadikute, kohta. Edasi leidis aset kohtumine Indrek Tarandiga, kes oli äärmiselt avatud ja otsekohene vestluskaaslane. Härra Tarand tutvustas meile enda argipäeva Euroopa Parlamendi saadikuna, vastas küsimustele ning avas meile Euroopa Palamendi hoone sisemuse. Veider oli vaadata oma silmaga istungisaali, mida oleme harjumuspäraselt näinud hoopis telepildilt. Kohtumine härra Tarandiga lõppes Euroopa kvartalis asuvas Itaalia restoranis, kus saime vahetada viimaseid mõtteid ja emotsioone saadikuga ning kõhud hea ja paremaga täita.

Intensiivsele päevale pani punkti viimaste sisseostude tegemine lennujaamas ning juba olimegi teel kodu suunas, nii mõnelgi hinges salajane lootus, et ehk õnnestub tulevikus külastada ka Starbourgis asuvat parlamendihoonet.

Toila valla noorte külalisgrupi reisi Brüsseli Euroopa Parlamenti finantseeris Euroopa Liidu Indrek Tarandi Büroo.

Eliise Tamme & Kristina Gukk



November

Sa ära tüüta lahkunuid.
Iga su ohe “kui oleks, kui saaks…”
võtab neilt ära kõige olulisema, mis
neil teisel pool loori on – aja.
  
Ja kui sa sealt kedagi kutsud,
jätab ta kõik, mis talle seal oluline,
 ja on hetkega su kõrval.
Kuid milleks?
Lahkunu on siit lahkunud,
ta on astunud üle koduläve.
 Ta on juba kodus,
tema jaoks on kõik hästi.
Lõplikult.
 
Seega,
esimest korda elus süütan ma
hingedepäeval küünla
mitte surnutele,
vaid elavatele,
kes hingetud.


http://kohalolu.com

Vana Baskini Teater Toila seltsimajas


Piletid müügil: 6€ - Toila raamatukogus, Voka spordihoones ning sündmuse päeval 1h enne etenduse algust Toila seltsimajas 28.11.

Avatud on ka teatrikohvik!

ROBERT CAISLEY juhib draamakirjanduse programmi Idaho Ülikoolis ja on üle kümne näitemängu autor. Komöödia „Lucky me” (Vana Baskini Teatri “Täna algab uus elu”) tõi esmakordselt lavale New Jersey Repertory Company 2014.a suvel
Sara elab korteris koos oma vana isa Leoga, kes on jäänud pimedaks ega käi enam väljas. Seni on isal on õnnestunud kõik Sara austajad eemale peletada. Siis aga asub naabermajja elama Tom, kes töötab lennujaama turvateenistuses. Tom hakkab Sara juurde üha sagedamini sisse astuma, algul selleks, et naist tema hädades aidata, nimelt jälitab „Õnneseent“ Sarat pidevalt mingi ebaõnn – küll sajab korteri lagi vihma ajal läbi, küll surevad tema kuldkalakesed või kaob ära tema hoolde antud kass. Sara isa püüab aga Tomi igal moel eemale peletada, teeseldes pimedat pahurat vanameest. Kuivõrd Sara varasemad suhted meestega on luhta läinud, on ta kaotanud usu tulevikku ja on enesessesulgunud.
Caisley mõnusa huumoriga kirjutatud näidend rõhutab ilma liigse näpuviibutamiseta vajadust olulisi asju välja öelda, ja võimaldab neljal näitlejal luua erinäolisi karaktereid.. Tüki kõige põnevam tegelane on Leo, kelle vaimukad dialoogid Tomiga kruvivad üles pingeid. Kui Tom on valmis suhteid lõpetama, purskab Sara välja perekonna mineviku traagilised sündmused ja lugu saab klassikalise õnneliku lõpu..

Robert Caisley: TÄNA ALGAB UUS ELU
Originaali pealkiri: LUCKY ME
Tõlkis: REET KANDIMAA
Lavastaja: IVO EENSALU
Kunstnik: JAAK VAUS
Mängivad: RAIVO RÜÜTEL, KÜLLI REINUMÄGI, EDUARD SALMISTU (RAKVERE TEATER), ALEKSANDER OTS

Kontsert "Ma olin Bonzo" 9. novembril Toila seltsimajas


Ma olin Bonzo

Andrus Albrecht, rahva seas rohkem tuntud kui Bonzo, kogub kokku oma aastate parima loomingu, paneb plaadile ja esitleb seda novembris üle-eestilisel kontserttuuril, mis koosneb viieteistkümnest ülesastumisest ja kannab pealkirja „Ma olin Bonzo“.

Kogumik võtab valikuliselt kokku laulud, mis sündisid ajavahemikul 2003-2016. Just 2003. aastal alustas Andrus Albrecht 30-aastasena esimesi laulukirjutamiskatsetusi.

See on Andrus Albrechti jaoks esimene plaat, Bonzo jaoks aga kaheksas.

Albrecht arvab, et see plaat võibki jääda viimaseks. Talle tundub, et inimesed ei kuula enam nii väga plaate, ka ta ise mitte. Uuemates autodes ja ka sülearvutitel pole enam CD plaadi kuulamise võimalust, on vaid USB otsad. Seega on muusik otsustanud teha väikese partii, mis on saadaval vaid neil loetud kontserditel novembrikuus.

Kommenteerides plaadi ja kontserti pealkirja, märgib Albrecht, et tulevikus ei plaani ta enam Bonzona üles astuda, sest tema jaoks on see periood elus lihtsalt läbi saanud.

Enda sõnul ei tunneta ta endas enam Bonzot. Bonzo on Albrechti jaoks mees, kel sigarillo suunurgas ja napsiklaas ees, kuid viimastel aastatel on ta hakanud ise aga tegema järjest kainemaid ja tervislikumaid valikuid.

Lisaks tunnistab Albrecht, et on alateadlikult tahtnud olla keegi teine. Ta on soovinud kõlada näiteks nagu Tom Waits, Bob Dylan või Riho Sibul. Enda sõnul on ta on laenanud stiile ja maneere, jätnud need endale, kaotades nii oma näo. Bonzo maski taga on küll turvaline olla, kuid ta leiab, et on arenenud ja valmis saama iseendaks.

Tinglikult võib öelda, et ta on sooritamas oma alter ego mõrva, mis omakorda annab kuuluvuse kuulsasse 27ste klubisse. See tähendab, et Bonzo lõpetab 27 aastaselt (just niikaua on Albrecht sellist lavanime kasutanud), nii nagu paljud head muusikud ja lauljad: Janis Joplin, Jimi Hendrix, Jim Morrison, Kurt Cobain, Amy Winehouse.

Näitus EV100 Toila raamatukogus


2013. aastal kultuuripärandi aasta puhul korraldatud näitus tõi kodusest välja imelisi asju, mida (vana)vanemad meile jätnud on. Nüüd on jälle aeg need välja tuua, et saaksime EV 100 tähistamiseks taas ühe toreda näituse kokku panna.

Mart Kadastik Toila raamatukogus


Novembrikuu 22. päeval on meil suurepärane võimalus kohtuda
ajakirjaniku, meediategelase, tippjuhi MART KADASTIKUGA.

Tartu Ülikooli filoloogiaharidusega Mart Kadastik on lisaks ajakirjanikutööle ja paljude meediaväljaannete juhtimisele kirjutanud tänaseks ka 6 raamatut.

2013. aasta aprillis ilmus Kadastiku sulest esimene ilukirjanduslik raamat, romaan "Kevad saabub sügisel". Autori sõnul on 2/3 raamatu sündmustest tegelikult juhtunud ja kohe romaani avalehel saame sellelel ka kinnitust - tegevus algab Toila spaahotellis :) Romaanile ilmus 2013. aastal järg "Suvi sulab talvel", mille tegevus toimub 2013. aasta suvel ja sügisel.


2014. aastal avaldasid Kadastik ja Katariina Tammert koos Varraku kirjastuses romaani "Paarismäng".
Mart Kadastiku neljas romaan „Eluaegne“ on haarava sündmustikuga raamat, mis süüvib inimese pimedamatesse hingesoppidesse.

Raamatus „Nüüd ma siis kirjutan“ rullub lahti neli aastakümmet Eesti ajakirjanduse ajalugu, teljeks Eesti suurima ajalehe Postimees ja suurima meediaettevõtte Eesti Meedia ülesehitamine. Siin toob autor avalikkuse ette nii mõndagi igavesest võitlusest meedia sees ja selle ümber, millest me seni pole midagi teadnud või oleme teadnud väga vähe.

Viimase romaani „Luikede järv“ raamistiku moodustavad üllatavad sündmused ja suhtesiksakid, mille alguspunktid ulatuvad kuni saja aasta taha. Värvikale ühispildile koondunud tegelasi (jurist, arst, ettekandja, ajakirjanik, taksojuht jt) seovad igavesed küsimused armastuse otsimisest, leidmisest ja kaotamisest, lootusest ja lootusetusest.
Ning nagu autori varasemateski teostes, jagub „Luikede järve“ nii kuumi tundeid kui ka karget groteski.

Kirjandusest, ajakirjandusest, elust ja meist nende sees tulebki ka meie kohtumisel juttu.

Kohtumiseni raamatukogus
22. novembril, ikka kell 18.00!

Perepäev ja 1. advendiküünla süütamine Toila raamatukogus


Head sõbrad!

Möödunud aastal Toila raamatukogus toimunud perepäev andis julgust seda uuesti teha.
Tänavu seome selle advendiaja alguse ja 1. advendiküünla süütamisega.

Perepäeva tegevused toimuvad raamatukogus, vallamaja fuajees ja vallamaja ees.

Avatud on:
* JÕULUVANA postkontor, kus päkapikud võtavad vastu laste kirju ja mine tea, äkki astub Jõuluvana isegi meie ürituselt läbi.
* MUHVI (piparkoogi)kohvik, kus on müügil muffinid, saab maiustada piparkookidega ja kõhedust peletada sooja teega ning iga laps saab koos Muhviga endale piparkoogi kaunistada.
* TASUTA (laste)raamatute laat
* ÕNNELOOSs (tulu läheb Toila raamatukogule uute raamatute või ürituste korraldamise tarbeks)
* LUISE meisterdamistuba

Meeleolu loovad Anu laululapsed.

Kes arvab, et tervet päeva trallida ei jaksa, siis kindlasti tasub kohale tulla kella
11.30-ks, sest siis alustab KRISTI jutupliiats, kus räägitakse ja joonistatakse lugu kolmest põrsakesest.
13.00 algab HEINO SELJAMAA KOHVRITEATRI etendus "Okasroosike"

Kui Sa soovid ühisest advenditulest sädeme endale koju kaasa viia, siis võta küünal kaasa!

Kohtumiseni 3. detsembril 10.00!

Raamatuesitlus Toila raamatukogus


Üks vahva lasteraamat on valmis saanud!
Sirje kirjutas ja Renna joonistas :)

Novembrikuu 15. päeva õhtul on Toila raamatukogus võimalik nii raamatu kui ka selle loojatega lähemalt tuttavaks saada.

Võta sõber ka kaasa ja tule veeda üks mõnus õhtu meie seltsis!

Kohtume raamatukogus
15. novembril kell 18.00!

Ethels Design jõulueelne esitlusmüük Toila raamatukogus


Raamatuesitlus ja Toila topoteegi avamine

Aeg voolab meist üle ja läbi ja kõike muudab see vool.
Ajavoolust ma hetki nopin ja nähtavaks mustriks neid koon.

Suur rõõm on teatada, et üks Toila kultuurilugu kajastav raamat, millega kutsun Sind väikesele kultuuriloolisele jalutuskäigule Toilas, on jälle valmis saamas.

Koos raamatu esitlemisega kuulutame avatuks ka Toila topoteegi.
Mis see on?
Topoteek on keskkond, mis võimaldab erinevat ainest kaardile kanda, märksõnastada ja dateerida ning sellega teadmistele konteksti luua ja unustuse küüsist päästa, muutes selle kõigile huvilistele juurdepääsetavaks. See on kui virtuaalmuuseum, mida iga huviline saab igal ajal ja igas kohas külastada, kui tal vaid Internetiühendus käepäraast on.
Toila topoteek sisaldab endas fotosid ja dokumente Toila ja Voka ümbrusest, inimestest, hoonetest, sündmustest jne.
Tänaseks on topoteeki kantud üle 300 objekti, aga see kogu täieneb pidevalt.

Kutsun Sind, hea sõber, 10. detsembril kell kaks päeval Toila seltsimajja, et koos Sinuga tähistada uue raamatu sündi ja Toila topoteegi avamist.

Kohapeal on võimalik osta raamatut "Eesti Kultaranta ehk kultuurilooline jalutuskäik Toilas".

Lea Rand
(raamatu koostaja) 

Toila valla, Kohtla valla ja Kohtla-Nõmme valla ühinemise teel moodustus uus omavalitsusüksus TOILA VALD

Uue omavalitsusüksuse õigused ja Toila Vallavolikogu 1. koosseisu liikmete volitused algasid 21. oktoobril 2017.

26. oktoobril 2017 valiti Toila Vallavolikogu esimeheks Roland Peets ja aseesimeheks Kalle Merilai.
Toila Vallavolikogu liikmete arv on 17.

Volikogu liikmed:
TIIT SALVAN (Erakond Isamaa ja Res Publica Liit)
JOHANNES NEILAND (Eesti Keskerakond)
ULVI LUIKSOO (Eesti Keskerakond)
ROLAND PEETS (Valimisliit Ühtne Vald)
GERT TARTLAN (Valimisliit Ühtne Vald)
RUTH KEROV (Valimisliit Ühtne Vald)
MEHIS ASTOK (Valimisliit Ühtne Vald)
SIGNE ILMJÄRV (Valimisliit Ühtne Vald)
KALEV NAUR (Valimisliit Ühtne Vald)
KALLE MERILAI (Valimisliit Ühtne Vald)
JAAK PRUUNES (Valimisliit Ühtne Vald)
LEA RAND (Valimisliit Ühtne Vald)
OLESJA OJAMÄE (Eesti Reformierakond)
ETTI KAGAROV (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)
URSI JOOST (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)
TATJANA OLESK (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)
KIRILL SHEVELEV (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)


Vallasekretär
Jana Kangur



Üks kaunis aeg hakkab ümber saama

Aja liikumisel on imeline omadus – ta kipub käest kaduma ja eriti siis, kui on tegemist meeldivalt kasutatud ja käidud ajaga.

Peaaegu kuus aastat tagasi, täpsemalt 12. jaanuaril 2012, kinnitas tollane Toila vallavolikogu mind Toila vallavanema ametisse. Olin eelmise aasta kevadel lõpetanud tegevussuhte Riigikoguga, naasnud Kiviõli volikokku ja mis salata, võtsin aega rahulikult päev korraga.
Eelnenud aasta lõpupoole helistas maavanem, Toila mees Riho Breivel ja uuris, mis ma seal kodus istun ning palus mõelda, mis oleks kui kaaluksin Toilas vallavanema ametit.
Koht oli vabaks jäänud aasta lõpus, kui tollane vallavanem Jõhvi Gümnaasiumi direktoriks läks. Kogemust ja praktikat mul oli, niisiis mõtlesin, et hea oleks seda siis mitte raisku lasta.
Riho Breivel oli seda teemat arutanud ka Toila vallavolikogu liikmetega ja saanud positiivse vastuse. Mõtlesin, et miks ka mitte ja nii usaldati amet mulle.

Esimene tööpäev Toila vallavalitsuses oli reedel, 13. jaanuaril 2012.a. Sobilik päev igati ja pean kohe tunnistama, et teatud mõttes oli tegemist minu jaoks pehme maandumisega.
Toila vallasekretäri Jana Kanguriga alustasime 1993. aastal Kiviõli linnavalitsuses Eesti Vabariigi taassünni aegu mitte just kõige roosilisemates tingimustes, arvestades ka Ida-Virumaa tollast olukorda, töötasime kokku kaksteist aastat. See aitas siin kiiremini kohaneda ja kurssi viia uute tingimustega, valla elukeskkonnaga, inimestega.
Esmane mulje töökohast ja kaastöötajatest oli kohe hea ja on seda olnud kõik need pea kuus Toila vallavalitsuses töötatud aastat.
Osa töötajaid on küll erinevatel põhjustel vahetunud, küll aga enamus töötajatest jäänud algusajast ja koostöö, läbisaamine, üksteisemõistmine ning professionaalsus aidanud hoida lippu kõrgel.
Tänan teid selle eest !

Lisaksin siia juurde hea koostöö volikoguga. Mulle ei meenu, et volikogul ja vallavalitsusel oleks olnud suuri erimeelsusi erinevate toimingute osas, olgu need siis kaugeleulatuvad arenguplaanid, eelarvearutelud, valla majandamisega seotud asjaolud, milles rolli mängisid nii teed, ehitised, rajatised, suures plaanis haridus, kultuur, sport, sotsiaalvaldkond oma erisustega jne.
Kõigele leiti lahendused.
Suur tänu teile koostöö eest !

Loomulikult ei ole see kõik tulnud kergelt, sest kasutatav rahaline ressurss ei ole Kaval-Antsu kaabu, kust võiks lõpmatuseni raha välja tõsta. Seetõttu olid vast viimased aastad need, kus tuli tõsiselt asjasse süveneda ja tõsiselt otsustada, kuhu on kõige otstarbekam ja vajalikum rahalisi vahendeid paigutada.
Algusaastal tuli murda üks tõekspidamine – võlgu ei elata. Tõsi ta on, võlg on võõra oma, aga kui omal raha napib, miks siis mitte seda küsida sealt, kus on. Tänu vallavalitsuse ja volikogu koosotsustavusele ja teatud karismaatiliste liikmete energilisele toetusele, murdus jää ja nii mõnigi töö ja tegevus sai liikuma pandud.

Oleme eelnevalt vestelnud Toila seltsimajast, kuhu oli esmalt plaan buldooser külla saata. Remonditud maja on saanud uue hingamise ning andnud tänaseks meeldiva impulsi koostegevuseks, annab Toila alevikus elavatele ja kaugemalt tulijatele võimaluse osa saada kultuuriüritustest ja sisustada oma vaba aega, suhelda, mis pole mitte väheoluline just tänapäeva ühiskonnas.
Voka lasteaed Naksitrallid on täna kindlasti nii lastele kui lastevanematele meelitavam ja meeldivam koht, kui oli seda mõned aastad tagasi. Aga ega ka siin töö lõpe saavutatuga, ruumi edasi minna, veelgi paremaks ja kaunimaks saada on, ja seda ka tehakse.
Vahest raskemini liikus plaanide elluviimine Voka Rahvamajas, kus eelnevad plaanid nende koostamise aegu oleksid võimaldanud panna kogu maja uude kuube. Aga ka tänased võimalused kultuuriürituste läbiviimiseks, lisaks raamatukogu, noortekeskus ja perearst on uute võimalustega samm edasi eelkõige Voka elanikele. Usun, et eestlaslik jonn ja visadus leiab ka siin lahendused ja asja viiakse energiliselt edasi.
Üldkasutatavad kohendatud ning ehitatud laste- ja noorteplatsid nii Toilas kui Vokas annavad võimaluse toast välja tulla, oma energiat rakendada positiivsel viisil ja ka enda tervisega rohkem tegeleda.

Tänaseks on kolme naabervalla ühinemisel tekkinud uus omavalitsus – Toila vald. Toila on säilitanud oma nime, lipu, vapi ja oma kõige suurema väärtuse – inimesed.
See annab jõu ja julguse viia lõpule alustatud tööd ja tegemised nii siin, kui ka suure Toila valla teistes alustatud ja alustatavates ettevõtmistes.
Jõudu teile selleks uued tegijad! Üksteisemõistmist, tarka ja pragmaatilist meelt, suuri unistusi ja nende täitumist!
Edu, õnne ja kaunist aega edaspidiseks meile kõigile.


Austusega
Tiit Kuusmik

Toila vallavanem 2012-2017

Jõuluks koju!

Ühel sombusel sügishommikul kohtusin Jaak Pruunesega tema kabinetis, et rääkida ühest murest, mis on Jaagu hingel juba pikemat aega.

Nimelt on Jaak Pruunes mures sellepärast, et meie vallas elab liiga palju inimesi, kes ei ole oma elukohaks ametlikult registreerinud Toila valda.
Jaak Pruunes: „Tahan koputada nende inimeste südametunnistusele, kes on oma elukohaks valinud Toila valla, aga kelle maksud toidavad siiani Jõhvi või Kohtla-Järve rahakotti. Kui nad on oma kodu siia loonud ja naudivad siin pakutavaid teenuseid, siis miks nad ei taha olla ka ametlikult kogukonna liikmed?
Mitte pühast vaimust ja riigi armust ei ole meie tänavad valgustatud, muru niidetud, lumi teedelt koristatud, kool, lasteaed ja kultuuriasutused korda tehtud. Seda kõike saab teha ainult maksudest laekuva raha eest.”

2018. aastal tõuseb üksikisiku teenitud tulust omavalitsusele laekuv osa 11,8 %-le. Ehkki see ei tundu väga suure summana, moodustab see lõpuks siiski märgatava ja suure osa omavalitsuse tulubaasist.
„Õnneks on ka valimisralliga selleks korraks ühel pool ja seega võivad Jõhvi ja Kohtla-Järve käekäigu pärast muretsevad kodanikud ennast ka lõpuks Toila valla kodanikeks vormistada,” ütleb Jaak Pruunes.

Selleks, et järgmisel aastal laekuksid Sinu maksud Toila valda, ei olegi vaja teha muud, kui tulla läbi Toila vallamajast või minna Toila valla kodulehele, võtta sealt elukohateade, täita ära ja saata digitaalselt allkirjastatult toilavv@toila.ee.

Oluline on see, et Sa teeksid seda enne aasta lõppu, sest Sinu maksud laekuvad Sinu koduvalda ainult sel juhul, kui Su elukoht on ka ametlikult Toila vald 31. detsembri seisuga.

Tulge jõuluks koju!

Lea Rand





Lossiplatsi tn 6 detailplaneeringu algatamine

Toila Vallavalitsuse 19.09.2017 korraldusega nr 145 „Toila vallas, Pühajõe külas, Lossiplatsi tn 6 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine"algatati Toila vallas, Pühajõe külas, Lossiplatsi tn 6 kinnistu (katastritunnus 80201:001:0660, reg nr 917408, maa sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 5396 m2) detailplaneeringu koostamine. Planeeringuala on  osaliselt hoonestatud. Koostatav detailplaneering muudab Toila valla üldplaneeringut, mis on kehtestatud Toila Vallavolikogu 28.10.2005.a. määrusega nr 1.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on: üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe muutmine, elamute hoonestusalade määramine, krundi ehitusõiguse määramine, tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine, ehitise ehituslike tingimuste määramine, ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine, liikluskorralduse põhimõtete määramine ja haljastuse ning heakorrastuse põhimõtete määramine.

Keskkonnamõju strateegilist hindamist Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes ei algatata, ses  kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju keskkonnale ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimeste tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara, planeeringuga ei kavandata tegevusi mis avaldavad negatiivset mõju olemasolevale küla keskkonnale, planeeritaval alal ei ole kaitsealuseid objekte.
Detailplaneeringu korraldaja on Toila Vallavalitsus ja kehtestaja Toila Vallavolikogu.

Informatsioon detailplaneeringu kohta: Toila valla veebilehel www.toila.ee ja Toila valla maakorraldaja Hannes Kohtring tel 3369 546, 59191117, E-post: hannes.kohtring@toila.ee



Toila Gümnaasium 60

Oktoobri kolmandal nädalal tähistas Toila Gümnaasium sünnipäeva – 60 aastat on siin Oru pargi serval asuvas majas kool tegutsenud. Selle pika aja jooksul on siit seinte vahelt ellu astunud 36 lendu keskkooli- või gümnaasiumilõpetajaid, lisaks neile 21 aastakäiku põhikooli lõpetajaid aastatest, kui gümnaasiumiosa ei olnud. Rõõm on tõdeda, et juubilaril läheb ka praegu hästi – meil on sel õppeaastal tervelt klassi jagu rohkem õpilasi, kui eelmisel aastal, kokku 254 õpilast ja 15 klassikomplekti. Ilmselt on see märk ka sellest, et kooli usaldatakse.

Sünnipäevaks valmistumine algas juba aasta tagasi, kui hakati koguma materjale aastaraamatu jaoks. Kooli saal sai uue ilme tänu kunstikooli õpetaja Maria Kuleva ja kunstikooli õpilaste kätetööle ning koridoride seintel võib imetleda seinamaalingud.


8. klassi õpilasel Daniel Karjuhinil valmis loovtööna droonivideo Toila kooli aastaringist, mida on võimalik näha kooli kodulehel. Kogu koolipere sünnipäevapilt tehti ühel ilusal sügispäeval kooli hoovis.


Kahe nädala jooksul oktoobri alguses said huvilised osaleda Facebookis toimunud meenutustemängus. Samal ajal sai oma teadmisi kooli ajaloost panna proovile seintele kinnitatud QR koodidesse peidetud LearningAppsis tehtud viktoriinides.

Juubelinädalal käisid kõik klassid vastavatud muuseumitoas kooli ajalooga tutvumas. Kooli ajalugu ja tänapäev olid ka kahes vanuseastmes toimunud viktoriinide sisuks. Viktoriinide küsimused olid nii nutikalt koostatud, et uusi teadmisi said nii õpilased kui ka aastaid Toila Gümnaasiumis töötavad õpetajad.

20. oktoobril olid kõikides klassides külas vilistlased. Klassi ees seisid Margit Aasmäe (Toovis), Kristi Tint (Noorhani), Martin Toovis, Elisabeth Purga, Merike Ojasalu (Neiland), Karis Peetsalu (Niisuke), Madis Heinmets, Margus Randmäe, Eva Sandra Uustal, Tõnis Tuuder, Marko Vinni, Signe Viilop (Sallaste), Aivi Värv, Kristi Markov (Kivestu), Bruno Uustal, Heiti Oja, Madis Tuuder ja Aap Tepper. Kõik nad viisid läbi põnevaid tunde lähtudes oma tööst või hobist. Õpilased said teada, millega jahimees tegeleb siis kui jahihooaeg ei ole; kuidas lihtsate võtetega valmistada sünnipäevakaarti; milliseid võimalusi leidub internetis Avatari loomiseks; kuidas võib väikesest muusikahuvist jõuda tegutseva ansambli ja plaadi väljaandmiseni; kuidas hoolitseda oma naha eest; kuidas tabada hetk hea loodusfoto tegemiseks; kas riigikaitse kursusel õpitu toetab ajateenijat ka päriselt; mida huvitavat võib leida Filmiarhiivist jne. Peaaegu kõik tunnist tulnud külalisõpetajad kinnitasid, et 45 minutit läks väga kiiresti. See aga kõneleb sellest, et tund oli hästi läbimõeldud ja ette valmistatud. Keegi neist ei tulnud “mütsiga lööma”, vaid kaasas olid mitmesugused näitvahendid – karusnahad, kopra topis, uluki pealuu, pillid, jalgratas, video – ja fotomaterjal, nahahooldusvahendid, toorikud ja materjalid kaartide tegemiseks... Nii mõnigi vilistlane, kellega sai eelnevalt suheldud, oli õnnetu, et töö ei võimaldanud meie külalistundidest osa saada, kuid lubati jääda järgmist kutset ootama. Kõigile vilistlastele, kes meie pöörase mõttega (kõikides klassides on ühel ja samal ajal klassi ees vilistlane) kaasa tulid – suur-suur tänu.

Emakeeletundide raames toimus omaloomingukonkurss. Valmis suur hulk suurepäraseid luuletusi ja lugusid Toila koolist. Parimaid oli võimalik lugeda stendilt. Siinkohal avaldaksin hoopis eelmisel aastal valminud luuletuse, mille kirjutas Leonard Pentel.

Üks maja

Toila pargi serva peal
Üks põnev maja asub seal,
kus uhkes tornis lehvib lipp.
Kas elab seal üks rikas VIP?
See pere päris suur on vist
ja väga palju sagimist.
On laulu, tantsu, kunsti, sporti
ja roboteid on mitut sorti.
Kuid sagin, see on sõbralik
ja pere ise õnnelik.
Sind paitab armastus ja hool,
sest, sõbrad, see on Toila kool.

Kõikide klasside esindajad valmistasid üheskoos sünnipäevatordi kogu koolile, mis peale aktust ka koos ära söödi.


Vilistlaste päev 21. oktoobril algas traditsiooniliselt vilistlaste korvpalliturniiriga Vokas. Kõik endised õpilased olid oodatud kontsert-aktusele kooli. Meeleolukal kontserdil, mille kava pani kokku õpetaja Anu Pungas koos kultuurikorralduse valikaine õpilastega, astusid üles nii praegused kui endised õpilased, õpetajad ja ka lapsevanemad.


Rõõmsaid taaskohtumisi, meenutusi ja tantsu jätkus kuni varaste hommikutundideni.

Signe Ilmjärv


Kuldne sügis

T
ark, töine, saagirikas, värviline, vitamiinikuu, traditsioonide hoidmise kuu, muinasjutuliselt salapärane kuu- Naksitrallid on nende kaunite lisanditega märgistanud igat sügiskuud. Selliste sõnade luksus leiab ka tegevuste temaatikas kasutamist.

Lasteaia tuleviku arengute sõnastamine on samuti just sel sügisel plaanis. Et edasi minna, tuleb tagasi vaadata. Mida rõõmustavat lehelugejaga perioodist 2013-2017 jagada?
Voka elanikku, lasteaiatöötajat ja lasteaia kasutajat rõõmustab, et hoone ja õueala on ilusad. „Armas nagu Bullerby´s“ on üks heatahtlik lapsevanem öelnud. On heameel, et piiratud ressurssidest hoolimata on enamus hoonest kaetud internetiühendusega. Juhtkond on rahul, et on täidetud ettekirjutused ja tagatud vastavus eri ametkondade nõudmistele. Lasteaialaste kombel kniks ja kraaps tehtu eest hr Tiit Kuusmikule ja aitäh igale vallavalitsuse spetsialistile, kellega koostööd tehtud! Aitäh otsustajatele otsuste eest, mis võimaldasid käivitada ja teostada lasteaiahoone renoveerimistöid.
Rõõmustab, et õppe- ja kasvatustöösse ning arengutesse on kaasatud enamus töötajatest. Rõõmustab, et õppetegevuse rikastamiseks oleme osalenud projektidega taotlusvoorudes ning leidnud märkimisväärset lisarahastust heategevuslikes ettevõtmistes.

Mis tuleb mööduvast perioodist kaasa võtta lahenduste leidmiseks?
Mureks on kvalifitseeritud lasteaiaõpetajate nappus. Kurvastab, et õpetaja abide koolitamiseks napib raha. On hea, et lasteaiaõpetaja töö olulisust on tunnustatud- töötasu on seotud üldhariduskooli õpetaja töötasuga. Kuid haridust tõendav dokument ei pruugi olla töö kvaliteedi näitajaks. Milliste vahenditega diferentseerida palka? Vääriline töö vajaks väärilist palka. Kurvastab, et räägitakse tugisüsteemidest, kuid nö diagnoosimata erivajadused tugiisikut lapsele ei võimalda ja abi jääbki olematuks.

Kindlasti sooviks uuel perioodil õpetajatele kaasaegseid töövahendeid (arvuteid, digi- ja nutiseadmeid, esitlusvahendeid), mille abil ise uut õpivara luua, uusi teadmisi ja kasutamisoskusi lastele edasi anda. Millisel viisil liigume edasi lapsest lähtuva kasvatuse saavutamiseks? Kuidas koostööd partneritega edasi arendada? Kas Tarkade Laste Klubi mõttedki saavad arengukavasse sõnastatud? Tõotab tulla põnev aeg!
Kindlasti on uues arengukava 2018-2022 tegevuskavas sõnastatud tööd dokumendihalduse korraldamiseks, perearstikeskuse ruumide taastamine kaasaegseks rühmaruumiks, vee-, kanalisatsiooni- ning küttesüsteemide renoveerimised... Suurvallas saavad unistusedki vaid suured olla!

Kui tunned, et soovid lasteaia arengutes kaasa rääkida, siis oled teretulnud 15. novembril lasteaeda mõttetalgutele. Täpsem info lasteaia kodulehel www.vokalasteaed.edu.ee.

Hilissügis on laste jaoks ootuste aeg. Kõik täiskasvanudki on oodatud lasteaeda lahtiste uste päevale . Meie Jõuluootus on järjekorras juba kaheksas ja traditsiooniliselt teisel advendil, 10. detsembril algusega kell 11.00 lasteaia saalis. Ära jõuluetendusele hiline! On loodud võimalused tegutseda töötubades. Suupärasega saab maiustada heategevuslikus kohvikus. Avatud õnneloterii!
Oodatud on kodukandi kokkajad jõuluhõrgutistega kauplema ja nobenäpud oma toodangut pakkuma. Täpsem info ja eelregistreerimine 5. detsembriks tel. 3398294

Ideedeküllast ja teguderohket sügist soovides


Julie Laur
direktor









Naksitrallide rõõm liikumisest

Uus õppeaasta algas lasteaias väga tempokalt. Esmalt said kokku tervise-, ettevõtlikkuse- ja looduse meeskonnad ning panid paika, mida põnevat sel aastal teha.
Tervisemeeskond soovis, et lasteaias oleks rohkem liikumist nii lastele kui ka täiskavanutele.
Lapsed saavad käia ujumas Toila Termides ja jalgpalli mängimas Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskuses.

Kaks vanemat rühma külastasid tänu KIKilt saadud rahastusele Sagadi Looduskooli. Sinised Naksid osalesid programmis „Kes elab metsa sees?” ja Kollased Naksid programmis „Sõber puu”. Mõlemal juhul said lapsed uusi teadmisi, avastamisrõõmu ja liikumist.
Septembris osalesime Ida-Virumaa koolidele ja lasteaedadele mõeldud Tervisemaratonil. Maratoni eesmärgiks oli liikuda rohkem, kui tavaliselt. Nädala jooksul panime kirja kogu liikumise nii lasteaias kui ka õhtusel ajal. Igaühe panus oli oluline. Reedel arvutati kilomeetrid kokku ja tulemus oli üllatav. Kogu lasteaia pere läbis 388,6 km. Suure osa sellest andsid Kollased Naksid, kes kogusid kokku 154 km.

Sügiseti tavaks saanud matk muutus sellel aastal seiklusrajaks. Seda rada läbitakse kokku kolmel aastaajal: sügisel, talvel ja kevadel. Sügisesel rajal olid erinevad takistused, loodusvaatlus ja liikluslinnak. Kui esimeses osas tuli proovile panna oma keha, siis liikluslinnakus olid tähtsad täpsus ja teadmised. Seiklusrajal osalejad andsid positiivse tagasiside ja loodetavasti kohtume nendega juba talvel.

Neljapäeviti on täiskasvanutel võimalus osaleda energiapausil. Liikumisõpetaja Lidia paneb kokku erinevaid liikumiskavasid, et pingutust oleks tervele kehale. See on mõnus koosviibimine koos sportliku pingutusega, mis annab positiivse energia mitmeks päevaks. 

Õpetajatepäeva tähistati Renna Nõmmiste käe all line-tantsu õppides. Foto: Külli Mänd

Traditsiooniliselt osales lasteaed oma esindusega ka Toila valla sügisjooksul.

Liikumine on edu pant! Tule liigu sina ka!


Külli Mänd
tervisemeeskonna liige




Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta

Toila Gümnaasiumi koolimuuseum on avatud. Lindi lõikasid läbi gümnaasiumi direktor Signe Ilmjärv ja muuseumi taastaja Laine Kreegimets. Foto: Maire Aul

Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta... Kas just see, aga vajadus koguda ja talletada asju minevikust viis lõpuks selleni, et kooli kodulootoast sai koolimuuseum.

Remontide ja uuenduste käigus vanas majas pidi muuseum kolima ühest ruumist teise kuni leidis kuulsusetu lõpu pööningul pappkastides. Jahedus ja niiskus kippusid asju rikkuma. Lõpuks tuldi siiski selle peale, et ajalugu on vaja talletada.

Direktor Riho Briveli palvel sai allesjäänud asjad üle vaadatud ja sorteeritud ning direktor Signe Ilmjärvega kokku lepitud, et kooli 60. sünnipäevaks avatakse muuseum huvilistele. Selle tarvis remonditi kunagine sõjanduse klass ning märtsis algas töö museaalidega.

Täiendatud sai vilistlaste fotokogu, uuendatud kõik tekstid, koostatud erinevad kaustad jpm, et kõik allesolev oleks kergesti leitav. Juurde sai otsitud koolis kasutusel olnud tehnika, mis omal ajal oli väga kaasaegne, aga mille otstarvet tänane õpilane ei oska isegi ära arvata! Pool aastat tööd ja “tunneli lõpus” hakkas paistma ka valgus!

11. oktoober oli see pidulik päev, kui lõikasime läbi lindi ja õpetajad, esimesed külastajad, võisid kõige tehtuga tutvuda. Nüüdseks on muuseumis käinud kõik klassid ja ka paljud vilistlased ja külalised, kes olid kohal kooli sünnipäeval.
Tahame tänada meie vilistlasi, kellelt fotosid laenasime ja kelle abiga fakte täpsustasime. Täname õpetajaid, kes aitasid kollektsiooni täiendada ning Mait Põdrat ja Jaan Valget, kelle abita poleks meil materjale kuhugi välja panna olnud.
Töö oli põnev ja uued ideed juba idanevad!

Laine Kreegimets

Toila Gümnaasiumi
koolimuuseumi taastaja



Metsaühistu tagab jätkusuutliku metsamajandamise

Ühinenud Metsaomanikud MTÜ on alates 2017.a. aprillist FSC® C135147 metsamajandamise ja tarneahela grupisertifikaadi omanik. Tegemist on rahvusvahelise sertifikaadiga, mis näitab, et metsaomanik majandab oma metsa vastutustundlikult.
Grupisertifikaadi liikmete tegevus peab olema vastavuses kõikide sertifikaadi printsiipide ja indikaatoritega. Väga oluliselt kohal on kohaliku kogukonna õigused ja nende ressursside kaitse. FSC® grupisertifikaadiga liitunud järgivad muuhulgas järgmisi punkte:
  • Metsaomanik ei tee piiranguid igaüheõiguse realiseerimiseks.
  • Metsaomanik peab piirangute tegemisel neid põhjendama ja kirjeldama.
  • Metsaomanik peab austama kohalike kogukondade seaduslikke, tavaõiguslikke või traditsioonilisi õigusi metsaressursside kasutuseks.
  • Kvalifitseeritud kohalikele elanikele peab pakkuma võimalust osaleda eelistatud viisil metsamajandaja tegevuses seoses tööhõive ja alltöövõtuga. Metsamajandaja suunab tähelepanu kohaliku tööjõu kasutamisele.
  • Metsamajandaja peaks kohalikele elanikele tagama võimaluse osta oma tarbeks küttematerjali.
  • Metsamajandaja peab regulaarseid läbirääkimisi huvirühmadega.
Meie FSC® grupisertifikaadi suuremate metsamajandajate hulka kuuluvad: Eesti Metsafond OÜ, Estonian Sustainable Forestry OÜ, Haanja Forests OÜ, Karusambla OÜ, Metsagrupp OÜ, Metsamaahalduse AS, Metsatalu OÜ, Mortec OÜ, Palumetsa OÜ, Taanimets AS, Varoteks OÜ, Vestman Forest Fund AS, Rainert RL OÜ ja veel hulgaliselt metsaomanikke.

Kõikidele FSC sertifikaati puudutavatele küsimustele saab vastuse metsaühistu keskkonnaspetsialistilt: pilleriin@eestimetsad.ee või +372 56686521.

Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu ettepanekud uutele omavalitsustele, et muuta Eesti turvalisemaks

Haldusreform ja uued kohalikud omavalitsused on juba enne oma sündi keerutanud üles palju tolmu. Räägitakse väikeste külade hävitamisest, ääremaastumisest, aga ka tugevamatest valdadest. Emotsionaalsete hõisete alla on mattunud aga mõned väga praktilised küsimused.
Maavalitsuste ajalukku vajumise järel tuleb kohalikel omavalitsustel üle võtta mitmed turvalisuse ja elanikkonna ohutuse tagamisega seotud teemad. On äärmiselt oluline, et valimistel kandideerinud inimesed annaksid endale aru, milline vastutus, aga ka võimalus nende ees seisab. Uued (nii sisult kui vormilt) kohalikud omavalitsused saavad suurepärase võimaluse asju muuta, näiteks luua uutmoodi ohutuskultuuri, ning Päästeamet saab ja tahab olla omavalitsustele hea partner, nõustaja ja toetaja, et ohutuskultuur ning seeläbi ohutus kogu riigis paraneks.
Päästeamet teeb omavalitsusjuhtidele ettepaneku teha senisest veel tõhusamat koostööd, et kujundada kõikidele inimestele ohutu ja turvaline elukeskkond. Alljärgnevas viies valdkonnas on kirjeldatud peamisi koostöökohti ja probleeme, mille lahendamise edukus sõltub just uutest kohalikest omavalitsustest.
  1. Ehitustegevus ja järelevalve
Kuidas on võimalik, et keldrid uutes elurajoonides uputavad ja toad jäävad vee alla, või et keemiatehas kerkib lasteaia vahetusse lähedusse? Just kohalikel omavalitsustel on võtmeroll üldplaneeringute tegemisel, ehitustegevuse jälgimisel ja projektist kinnipidamisel. Seega tuleb kindlasti tagada, et uutes omavalitsuses oleks pädevad ametnikud, kes tegeleksid ehitustegevuse ja järelevalve teemaga.
Uutele kohalikele võimudele jääb lahendada ka hoonete kasutuslubade väljastamisega seotud probleemistik. Tuleb lahendada küsimus, kuidas muuta kasutusloa protsess eluhoonete (eriti eramajade) osas hoone omanikele vähem bürokraatlikuks, kuid tagada, et hooned oleksid inimestele ohutud?
Päästjad päästavad Eestis igal aastal erinevatest õnnetustest ligikaudu 300 inimest. Meie jaoks on kriitilise tähtsusega, et tänavad oleksid siltidega ja majadel number peal, vastasel juhul kulub väärtuslik aeg päästmise asemel navigeerimisele. Niisamuti on oluline, et teed oleks läbitavad, kustutusvesi olemas, suuremates linnades teevad muret kinni pargitud majaesised.
Kohalikud võimud peaksid kaardistama oma territooriumi ohukohad ja võimalikke riske hindama. Millised on võimalike üleujutuste paigad, kus on reostusoht, missugune on kasutuseta hoonete olukord jne. Päästeamet annab hea meelega edasi oma teadmisi ja kogemusi, kuidas ohte kaardistada ja hinnata, konkreetsed sammud peab aga tegema kohalik võim.
  1. Vee- ja tuleõnnetuste ennetamine
Hetkel ei ole Eestis piisavalt finantseeritud ohutusalaste koolituste korraldamine, huvitegevuse ja lastelaagrite läbiviimine ja käitumisjuhiste levitamine elanikkonnale, kohalikud omavalitsused peaksid nendesse tegevustesse suunama rohkem vahendeid, Päästeamet panustab hea meelega oma oskuste ja teadmistega.
Eestis upub ja saab tules kannatada või surma liiga palju inimesi. Ideaalses maailmas oleks iga number üle nulli liiga palju. Et ideaalini jõuda, selleks peab teadma, miks meie majad põlevad ja inimesed upuvad.
Üle Eesti on mitmeid veekogusid, kus inimesed käivad ujumas, kuid mis vajaksid suuremat tähelepanu. Oluline on veekogu kaldarajatiste ja põhja heakord, võimalusel vetelpääste kaasamine. Kui see pole võimalik, tuleks veekogu äärde paigaldada esmased päästevahendid, ka siin saab Päästeamet oma kogemustega aidata.
Tulekahjude põhjuseks on tihti vananenud elektrisüsteemid ja korrast ära küttesüsteemid. Riik on otsustanud eraldada projekti „Kodud tuleohtutuks“ tarbeks 1,5 miljonit eurot. Kui kohalikud omavalitsused otsustavad projektiga kaasa tulla ja lisada omalt poolt sama palju, siis saab järgnevatel aastatel ohutumaks muuta 500-800 kõige kriitilisemas olukorras olevat majapidamist üle Eesti.
  1. Koduohutus
Kodu on iga inimese jaoks väga eriline ja privaatne koht. Kui palju me teame, millised on teiste inimeste kodud, kes on mu naabrid ja millistes tingimustes nad elavad, töökaaslased, laste sõbrad? Sellele, et kodus midagi halba võiks juhtuda, ei taha me mõelda, see tundub võimatu. Aga juhtub, ja palju. Inimesed kukuvad ja ei suuda abi kutsuda, inimesed saavad mürgituse ja vajavad ravi ja kui tihti me loeme uudistest, et toit läks pliidil kõrbema.
Päästeameti töötajad teevad igal aastal ligemale 20 000 kodukülastust ja on näinud, et inimesed elavad kodudes, kus küsimus pole selles, kas seal juhtub õnnetus, vaid selles, millal see juhtub. Eriti murelikuks teeb vanemate inimeste, paljulapseliste perede ja madala sissetulekuga inimeste olukord. Märkamine ja hoolimine ei maksa mitte midagi, sageli piisab sellest, kui märgata neid inimesi enda ümber, kes mingil põhjusel päris iseseisvalt hakkama ei saa ning vajavad abi, et üksinda oma kodus elada. Nendeni jõudmiseks on parimad vahendid kohalikel omavalitsustel, nemad teavad oma piirkonna elanikke, oskavad lähedastele nõu anda ja saavad abivajajat aidata – ohutus ei saa olla luksuskaup.
  1. Hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine
Elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku uuring näitas, et Eesti elanike teadlikkus võimalikest hädaolukordadest ja valmisolek iseseisvaks toimetulekuks on madal ning tõsisesse hädaolukorda sattumisele mõeldakse pigem harva või üldse mitte. Arvatakse, et elatakse justkui vanajumala selja taga. Aga kui kaob toast valgus, maha sajab pool meetrit lund või vesi tungib õuele, oodatakse, et keegi kuskilt tuleb ja lahendab probleemid. Kummalisel kombel usutakse, et mida suurem on hädaolukord ja mida rohkem on õnnetusi, seda rutem saabub abi, unustatakse aga, et hädasolijaid on sel ajal palju, mistõttu ei saabu ka abi kiiresti.
Kohaliku omavalitsuse võimuses on tagada elutähtsate teenuste toimimine – olgu selleks siis vesi, kanalisatsioon, küte, kohalike teede läbitavus või elekter, milleta moodne ühiskond kuigi kaua vastu pidada ei oska. Kui kohalikud võimud on probleemid ja kitsaskohad kaardistanud, siis on võimalik leida ka lahendused, oluline roll oleks siin kindlasti kohalikel kriisikomisjonidel.
  1. Vabatahtlike ja kogukonna kaasamine
Eestis on vabatahtlikke komandosid üle saja ja vabatahtlikke päästjaid ligemale 2000. Päästeamet toetab jõudumööda vabatahtlikke päästeseltse tehnika, varustuse ja koolitustega ning toetustega kulude katmiseks. On väga oluline, et omavalitsused toetaksid vabatahtlikku tegevust ka omalt poolt, sest just vabatahtlikud on need, kes tunnevad kogukonda ja kohalike inimeste muresid läbi ja lõhki, ning saavad viia nendeni olulise ennetusteabe. Turvalisust ei saa inimestele peale suruda, see peab kujunema alt üles, just rohujuure tasandilt, see on tasand, kus piirkonna elanikel ja võimukandjatel on võtmeroll.
Turvalise Eesti nimel tuleb teha koostööd, elame maailmas, kus ohud võivad meieni jõuda ootamatult. On väga oluline anda inimestele ennetavalt teadmised ja oskused, kuidas õnnetusi vältida ja õnnetuse korral hakkama saada.

Ohutuskultuur ja selle kasvatamine saab alguse igast inimesest endast, nii tekivad tugevad kogukonnad ja tugev riik. Haldusreform on võimalus muuta seni kehtinud dogmasid, et vaid riik tagab elanikkonna hakkamasaamise õnnetuste korral, nendest kohalikest valimistest võiks saada veel turvalisema Eesti algus.  

Friday, September 8, 2017

September

Järvelappide üle

härmaniitide lend

Pohlade poeg mina olen

vaevakaskede vend

Pohlade poeg mina olen

põdrasambliku sees

Oma silmad ma leidsin

sügisjärvede vees

Järved kordavad taevast

pilved lasuvad seal

Taevas, mis seisab kaskede

kitsaste õlgade peal

(P.-E. Rummo)


Suvest hakkab tasapisi sügis saama. September koos punavate pihlade, pohlade, esimeste härmaniitide ja hallaöödega on kätte jõudnud.

Lastel ja noortel on jälle kätte jõudnud see aeg, kui hommikuti peab kella peale ärkama – kes kooli, kes lasteaeda – igaühel on oma „töö”. Toila Gümnaasiumis on sel õppeaastal õpilasi 254, neist 27 alustasid oma kooliteed esimest aastat. Ehk lisab tänavu igapäevasesse kooliellu natuke elevust see, et koos meie noortega õpib üks vahetusõpilane Saksamaalt ja kolm last on seni koolis käinud Ungaris. Ehk teeme nendega mõnes järgmises lehes ka pikemalt juttu, et uurida, kuidas neil läheb.

Järgmine kuu toob valimised.

Seekordsed kohalikud valimised on erilised, sest suurem osa omavalitsusüksusi on uued ja varasemast suuremad. Nii ka meil. Senise Toila valla asemel saab peale valimisi olema uus Toila vald koos Kohtla ja Kohtla-Nõmmega. Kaalul on üsna palju: valija määrab, milliseks kujuneb uue ühendvalla volikogu ehk inimesed, kes kohalikku elu mõjutama hakkavad. Uues omavalitsuses on poliitiline konkurents tihedam ja senised kodukandi poliitikud ei pruugi enam volikokku pääseda. Seega sõltub valimaminekust, kas sinu kodukoha huvid saavad uues volikogus esindatud.

Tean paljusid, kes ütlevad, et nad valima ei lähe, sest see ei muuda midagi. Aga kas ikka on nii?
Kohalik võim mõjutab inimeste vahetut heaolu ja elukeskkonda õige mitmeti. Võtame näiteks koolid ja lasteaiad – ehkki õppekava paneb paika riik, sõltuvad õpilaste valikuvõimalused, koolimaja korrashoid ja õpetajate palk paljuski just kohalikust võimust.

Vallavõim teeb valikuid kohaliku ühistranspordi, teedevõrgu, parkimise ja heakorra, kultuurielu, sportimisvõimaluste ja huviringide suhtes. Ka sellel, mida valla arengukavasse kirjutada ning missugustele projektidele raha taotleda või eraldada, on oma tagajärjed: kas rahastatakse hariduslikku, sportlikku, kultuurilist või seltskondlikku tegevust, tehakse investeeringuid kogukonna paremaks toimimiseks – või läheb raha kohaliku võimu tegevuskulude katteks ja üle ei jäägi.

Nii et tegelikult on Sinu käes, hea valija, suur võim, sest just Sinu valikutest sõltub, kes meie valla elu järgmistel aastatel juhtima hakkavad.

Et valikut lihtsustada, ilmub oktoobrikuu alguses valimiste erileht, kus on võimalik ka kõikide erakondade ja valimisliitudega, nende plaanidega ja neis kandideerivate inimestega tuttavaks saada.

Seniks naudime veel viimaseid hilissuve päevi!
Ilusat ja head soovides
Lea Rand