Friday, February 17, 2012

Teated

Virumaa Nõustamis- ja Aktiviseerimiskeskus kutsub Sind, kes sa oled pikaajaline töötu (ei pea olema Eesti Töötukassas arvel), osalema aktiviseerimiskeskuse tegevustes.

Projekti „Pikaajaliste töötute töövalmiduse toetamine sotsialiseerimise kaudu“ nr. 1.3.0102.11-0375 raames alustab 04.04.2012 tööd uus venekeelne töötute grupp. Projektis osalemise periood kestab kokku 4 kuud (sh 3 kuud tööharjutused, 1 kuu tööpraktika ning individuaalsed- ja grupinõustamised).

Kõigile projektis osalejatele maksame stipendiumi ning tasume ettenähtud sõidukulud.

Kõigil huvilistel palume endast teada anda telefonidel 6667027 või 53065789 või tulla aadressil Kaare 7, Jõhvi (sissepääs hoovi poolt).

***

Vesiaeroobika treeningud 2 korda nädalas Toila SPA suures basseinis.

Kolmapäeval 17.30 ja pühapäeval 11.15.
INFO
www.finifit.ee

***

Müüa saetud ja lõhutud küttepuud (must lepp) koos kohaletoomisega.

Tel. 527 7523 Toomas.

***

Lumetõrjetöid Toila valla teedel ja tänavatel 2011- 2012. a talvisel hooajal teostab OÜ Stroicom.

Probleemide korral ja info saamiseks lumetõrjetööde küsimustes palume helistada:

OÜ Stroicom, Valeri Mettus - tel 53 301 330

Kontaktisik Toila Vallavalitsuses:

ehitus- ja majandusnõunik Rein Merirand - tel 51 57 292; e- post: rein.merirand@toila.ee

Toila Vallavalitsus - tel 33 69 845; e- post: toilavv@toila.ee

Toila Talvine laulupidu Jää Hääl ehk 150 aastat koorilaulust Jõhvi kihelkonnas

Laulupäeval Toilas 1932.a.

150. aastat tagasi toimus Toilas suur laulupäev, kus osales ligi 500 inimest ja seepärast on võtnud nõuks neli valda Jõhvi kihelkonna valda - Toila, Jõhvi, Illuka, Mäetaguse vald - ühiselt seda suurt tähtpäeva tahistada.
Korraldajatel on äärmiselt hea meel, et tänaseks on registreerunud juba 300 koorilauljat ning tuljaid on isegi Harjumaalt! Seepärast tule ka Sina, hea Toila valla elanik ja löö kaasa oma valla ajaloo
erilise tähtpäeva tähistamisel ning muuda külaliste jaoks ühine laulmine eriti meeldejäävaks.
„Jää-Hääl“ on 3.märtsil Toilas esmakordselt toimuv talvine laulupidu Virumaa kooride ja publiku osavõtul ning koostöös ühe Eesti tuntud muusikalise kollektiiviga, kelleks esimesel aastal kujunes ansambel Jää-äär. Kavas on mitmeid talveteemalisi tuntud koorilaule, paar koorilauluks seatud lugu Jää-ääre senisest repertuaarist ning selleks sündmuseks spetsiaalselt loodud heliteos. Laululaval toimuv pidu jätkub Jää-ääre kontserdiga Toila Gümnaasiumiruumides.

Dirigentideks on armastatud Virumaa dirigendid: Ants Üleoja, Elo Üleoja, Hirvo
Surva ja Keio Soomelt.

Ühine laulupidu algab 3. märtsil kell 15.00. Toila laululaval.

Laulame koos
nii, et hääled on ära!

Kohtumiseni!
Korraldustoimkond



e-PRIAs avanesid uued e-teenused



PRIA arendab Euroopa Liidu struktuurifondide toetuse abil jätkuvalt elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenuseid eesmärgiga pakkuda klientidele võimalust suhelda PRIAga paberivabalt ja teenindusbüroosse tulemata. Taas on avanenud kaks uut teenust investeeringutoetuste valdkonnast - LEADER projektitoetuse ja nõuandetoetuse taotlejatele.


LEADER-projektitoetused e-PRIAsse!
Möödunud aasta lõpu avanes e-PRIA uus teenus, mis võimaldab LEADER projektitoetuste taotlejail PRIAga seotud asjad korda ajada e-PRIA kaudu. Pärast kohaliku tegevusgrupi käest enda taotlusele heakskiidu saamist võib projektitoetuse taotleja nüüd esitada enda taotlused PRIAle elektrooniliselt.

e-PRIA LEADER-projektitoetuse teenus on üles ehitatud selliselt, et projektitoetuse taotleja täidab e-PRIAs avalduse ning lisab juurde kõik nõutavad dokumendid. Kui ta on taotluse digitaalselt allkirjastanud, jõuab see e-PRIA kaudu automaatselt LEADERi kohalikule tegevusgrupile kinnitamiseks. Kohalik tegevusgrupp kontrollib, kas taotlus on nende poolt heaks kiidetud ja annab selle kohta kinnituse. Kui kohalik tegevusgrupp on taotluse e-PRIAs heaks kiitnud, jõuab see automaatselt PRIAsse.

e-PRIA kaudu teenuse kasutamine ei ole keeruline, kuid enne e-PRIA kasutamist tuleks läbi mõelda, kas teil on kõik vajalikud dokumendid olemas elektroonsel kujul, et saaksite need e-PRIAsse üles laadida. Tähelepanuks: e-PRIAsse lisatavate failide nimedes ei ole soovitatav kasutada täpitähti või muid erisümboleid.

Valminud on esimesed videojuhend
Klientidele e-PRIA teenuse tutvustamiseks ja kasutamise lihtsustamiseks on PRIA alustanud videojuhendite valmistamist. Esimesena on valminud juhend just LEADERi e-teenuse kohta.

Videojuhend näitab lihtsalt ja selgelt ette, kuidas e-PRIA teenus üles leida ja kuidas seda kasutada. Nii kirjalikul kujul juhendi kui ka „häälega“ videojuhendid e-PRIA LEADER toetuse teenuse kasutamiseks leiate PRIA kodulehelt aadressil www.pria.ee/et/ePRIA/Juhendid. Soovitame kindlasti enne esmakordset teenuse kasutamist vaadata ka juhendeid – nii olete e-PRIAsse sisenedes juba teadlik, mida sealt oodata, ning väldite asjatut ajakulu.

1. veebruaril avanes nõuandetoetuse teenus
Alates 1. veebruarist on e-PRIAs kasutatav ka nõuandetoetuse teenus. See on mõeldud kõigile PRIA kaudu nõuandetoetust taotletavatele klientidele.

Kuna nõuandetoetuse taotlusi esitavad klientide eest tihti konsulendid, siis juhime tähelepanu, et e-PRIA kaudu teenuse kasutamiseks peavad nii klient ise ka kui konsulent olema e-PRIA kasutajad. Selleks, et konsulent saaks kliendi eest taotluse esitada, on taotlejal vaja selleks konsulendile volitused anda. Ka seda saab teha e-PRIA vahendusel.
Kui klient on juba varem volitanud kellegi e-PRIAs enda eest tegevusi tegema, siis uuele e-teenusele varasemad volitused automaatselt ei laiene. See tähendab, et kui varem saadud volitustega tegutsejal e-PRIAs nõuandetoetuse teenus nähtavale ei ilmu, peab klient vaatama üle volitatavale antud õigused ja lisama õiguse täita enda eest e-PRIAs nõuandetoetuse taotlust. Ka volitustega tegelemine on kõige lihtsam e-PRIA portaalis alajaotuses
Volitused.

Kuludeklaratsioonid saab esitada elektrooniliselt.
Nii eelnevalt mainitud kui kõigi ülejäänud Maaelu Arengukava (MAK) kui Euroopa Kalandusfondi (EKF) toetuste kuludokumente on võimalik e-PRIA vahendusel elektrooniliselt esitada juba möödunud septembrist alates. Ükskõik, kas olete taotluse esitanud e-PRIA kaudu või mõnel muul kujul –kuludokumente on võimalik esitada kõigi määratud toetuste osas, mis on veel menetluses.
NB! Määratud toetused on teenuses toodud viitenumbritena - seega peate soovitava toetuse leidmiseks teadma endale määratud toetuse viitenumbrit!

Kuna meetmeti on vormikohane kuludeklaratsioon ja sinna juurde nõutavad dokumendid erinevad, soovitame eelnevalt infot otsida PRIA kodulehelt www.pria.ee vastava meetme alt.
Kuludokumentide esitamise teenuse kohta on koostatud ka kasutusjuhend, kus on ekraanivaadete kaupa teenuses orienteerumine lahti kirjutatud. Ka selle leiab PRIA kodulehelt e-PRIA juhendite leheküljelt.

Alustage pindalatoetuste taotlemise ettevalmistamist e-PRIAs juba praegu

Saabunud on paras aeg hakata mõtlema 2012. aasta kevadel pindalatoetuste taotlemise peale. Kevadise taotluse ettevalmistamine ja põldude digitaalne sissejoonistamine Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) elektroonilises kliendiportaalis e-PRIA on võimalik juba praegu, kui väljas on lumi maas ja põllul veel suuri töid teha ei saa.

e-PRIA teenus nimega „Minu põllud“ on avatud aastaringselt ja seal on võimalik põlde digitaalselt e-PRIAsse joonistada kas või ööpäev läbi. Kui teil on palju põlde, siis on nende digitaalne sissejoonistamine esialgu kindlasti aega nõudev protsess ja seetõttu on arukas sellega varakult alustada. Samas, kui suur töö kord tehtud saab, siis tuleval aastal kevadise taotlusvooru ajal piisab vaid pisimuudatuste tegemisest – põldude piirid jäävad elektrooniliselt e-PRIA kaardile alles ja saate neid igal ajal uuesti kasutada.

Põllumassiivide kasutusest

e-PRIA portaalis on näha viimasel kahel aastal aktiivses kasutuses olnud põllumassiivide piirid ja 2011. aastal tehtud uute ortofotode põhjal PRIA poolt muudetud põllumassiivide piirid. Käesoleval aastal on tehtud uute ortofotode põhjal kaartide uuendusi Pärnumaa, Viljandimaa ja Tartumaa lõunaosades, Valga, Põlva ja Võru maakonnas. Veebruaris alustab PRIA ka muudetud põllumassiivide osas taotlejate teavitamist. e-kirja teel teavitamist alustatakse Valgamaa lõunapoolse osa ja Võrumaa edelaosa uuendatud põllumassiividega seoses.
Lisaks e-PRIA „Minu põllud“ teenusele saab põllumassiivide piire vaadata PRIA põllumassiivide avalikul veebikaardil, kuhu on võimalik siseneda läbi PRIA kodulehe
www.pria.ee (kaardi ikoon on avalehel all paremal nurgas).

Lisaks olemasolevate põllumaade piiride täpsustamisele on enne põldude joonistamise teenuse kasutama hakkamist samuti paras aeg mõelda sellele, kas soovite 2012 taotlusaastal võtta kasutusele uusi maid, mis 2011. a taotlusel ei kajastunud. Selleks tuleb esitada PRIA põldude registri büroole avaldus põllumassiivi kaardi väljastamiseks, näidates avalduses ära kas põllumassiivi numbri või katastriüksuse numbri.

Avalduste tegemisel palun arvestage, et põllumassiivide registrisse ei saa kanda juurde maad, mida pole 2003/2004 aastal toimunud maade deklareerimise käigus põllumajandusmaana deklareeritud (ehk mis polnud 30.juunil 2003 heas põllumajanduslikus korras). Kui te ei ole kindel, kas soovitud maa on registrisse kantud, saab selle osas küsimuse esitada PRIA põldude registri büroole (maa@pria.ee; 7377 617)
Piiride muutmise avalduse vormi leiate PRIA kodulehelt põllumassiivide registri leheküljelt
http://www.pria.ee/et/Registrid/Pollumassiivide_register. Palume selle esitada enne 1. aprilli kirjalikult PRIA põldude registri büroole (Tartu, Narva mnt 3, 51009) või e-posti aadressil maa@pria.ee. Samuti võite avalduse tuua lähimasse PRIA teenindusbüroosse.

Kuidas tulla?

e-PRIAsse sisenege PRIA kodulehelt www.pria.ee. Klõpsake esilehe paremal ülaservas e-PRIA logole. e-PRIA kasutamiseks peab klient esmalt sõlmima e-PRIA kasutamise lepingu, mida saab teha esmakordsel e-PRIAsse sisselogimisel.
Kui klient on e-PRIAsse sisenenud, tuleb valida peamenüüst alajaotus
Teenused.
Nii LEADERi, nõuandetoetuse kui kuludokumentide e-teenused asuvad avanevas nimekirjas alalõigus
MAK ja EKF investeeringutoetused. Teenuse valimiseks tuleb klõpsata meetme nimele ja teid suunatakse taotluse täitmise vormile. Täitke kindlasti kõik vajalikud ja nõutud andmed. Kohustuslikud väljad on kõikjal tähistatud punase tärnikesega.

Täpsemat infot e-PRIA teenuste kasutamiseks lepingu sõlmimise ning üldiste teenuste kohta saab dokumendist „e-PRIA kasutusjuhend“, mille leiate portaali esilehel vasakul paiknevast kollaselt abiinfo paneelilt.

Kui teil tekib e-PRIA kasutamisel probleeme, võib olla abi e-PRIA korduma kippuvatest küsimustest PRIA kodulehel: http://www.pria.ee/et/ePRIA/Korduma. e-PRIA üldine kasutusjuhend on samuti leitav kodulehelt: http://www.pria.ee/et/ePRIA/Juhendid.

ENE TULP,
PRIA teabeosakonna peaspetsialist







Et pere lemmikust oleks rõõmu, mitte muret

Saabuv kevad ja päikesepaistelised ilmad tekitavad meil kõigil suurema tahtmise olla värskes õhus ning teha tervisesporti, niisama ilma nautida ja jalutada oma lemmikuga.

Lemmikloomana on koer täisõiguslik pereliige ning oma pereliikmed teavad ja tunnevad tema käitumist. Tundes ise oma lemmikut, unustame tihtipeale väga tähtsa tõsiasja – koera käitumine erineb inimese omast. Lahtiselt ringi jooksev koer võib ootamatult ehmatada teisi kevadilmu nautima tulnuid. Laps, kes mängib ja satub järsku kokku võõra koeraga, võib tahtmatult teha selliseid liigutusi, mis koera meelest on ähvardavad. Alati hästi käitunud koer võib hetkega muutuda agressiivseks ning rünnata ja sellise rünnaku võimalikke kurbi tagajärgi ei soovi meist keegi ette kujutada veel vähem ise kogeda.

Armas koeraomanik, alati kui koduuksest väljud, pane oma lemmik jalutusrihma otsa, et vältida hilisemaid kurbi tagajärgi, kahjunõudeid või koerte ja kasside pidamise eeskirja täitmata jätmise eest tehtavat trahvi.

Miks ei tohi koer omapead ringi hulkuda?

See on seadusega keelatud. Enamiku, tõenäoliselt aga kõigi omavalitsuste koerapidamiseeskirjades on punkt, mis keelab koertel omapead avalikes kohtades ringi joosta. Ilma omanikuta leitud koera võib kinni püüda ja viia varjupaika. Tema sealt välja lunastamiseks peate maksma püüdmise ja hoidmise kulud.

Kui koer jääb auto ette ja auto vajab remonti, peab selle kinni maksma koeraomanik. Sellised pretsedendid on Eesti kohtupraktikas olemas.

Kui koer ründab tänaval võõrast koera või inimest, peab omanik hüvitama kahjud, lisaks tuleb koer tõenäoliselt n-ö magama panna. Rääkimata rikutud suhetest rünnaku ohvriks langenud naabritega. Kui viga saab teie koer, peate maksma kopsakaid loomaarstiarveid.

Kõigile inimestele ei meeldi koerad, eriti võõrad koerad, kes omapead tänaval hulguvad. On inimesi, kes koeri lausa paaniliselt kardavad ning pole üldse oluline, kui sõbralik ja „nunnu“ see koer peremehe arvates olla võib. Ka sellistel inimestel on õigus rahulikult tänaval kõndida.

Lahtiselt ringi jooksvad koerad on väga tülikad oma koertega jalutavatele inimestele. Nii sel juhul, kui endal on rihma otsas kaitsehimuline kuri koer, keda tuleb nuuskima sõbralik hulkur, aga ka juhul, kui hulkuv koer ähvardab teie koera rünnakuga.

Ja lõpuks – kust tulevad tänavatele need junnihunnikud, mis kevadel lume alt välja sulavad? Osa on muidugi hoolimatute peremeestega koerte jäetud. Aga osa on kindlasti poetunud just nimelt vabakäigupenide tagapoolest.

Originaaltekst: Maaleht ja Haabersti Postipoiss



Killukesi ajaloost



Postimees” kirjutas 80 aastat tagasi:

Vokas paljastati piiritusevabrik

Voka piirivalve paljastas neil päevil kohaliku suurema salapiiritusevabriku, mis tegutses kõigi tundemärkide järele juba kauemat aega. ... Piiritusetööstuse omanikuks osutus talupidaja Jaan P., kelle juurest leiti täielik vabriku sisseseade, kuna valmispiiritust leiti ainult üks pudel. Nii piiritus kui ka vabriku sisseseade konfiskeeriti.

Postimees, 14.12.1932, nr. 293, lk. 5.

Laulupidu Toilas

Käesoleval suvel 31. juulil korraldab Toila muusikaselts Toilas Oru pargis oma seltsi 65 aastase juubelipäeva puhul Alutaguse laulu- ja muusikapäeva. Kavas on 10. üldlaulupeo laule ja pasunakooride ettekandeid. Muuhulgas on Toila Muusikaselts üks vanemaid sellelaadilisi koondusi Alutagusel, kusjuures on tähelepanu väärt, et Toila oli esimeseks kohaks meie kodumaal, kus püstitati esimene teatrihoone Eestis. Sellest ajaloolisest hoonest on nüüd järel ainult varemed, kuna möödunud suvel mitte küllalt korralikud ekskursandid tulega hooletult ümber käimisel hoone põlema panid.

Postimees, 05.04.1932, nr. 78, lk. 3.

Kolm juubelit Toilas.

30. ja 31. juuli tõotavad kujuneda suurejoonelisteks Toila peopäevadeks. Siis pühitsetakse Toila maateatri 50 aasta, laulukoori 70 a. ja muusikakoori 65 a. juubelit. Samal ajal korraldatakse ka Toila laulupäev Põhja-Eesti kaunimas pargis. ... Üldkoorisid juhib Kalju Otto, muusikakoorisid Peeter Veevo. Peokõne peab Juhan Pitka. ... Juubeli puhul kantakse ette Lydia Koidula "Säärane mulk", ... Toila teatri juubelile sõidab ka esindaja haridusliidust. Toila suurpäevadega ühtlasi peetakse Ü. E. N. Ü. Virumaa osakondade suvipäev, kus kõnedega esinevad J. Pitka ja rkl. Bachmann.

Postimees, 23.07.1932, nr. 170, lk. 3.

Toila suvitusrand liivastub

Teatavasti on meie Põhja-Eesti kaunima suvituskoha Toila üheks suuremaks paheks tema kivine rand, mis suplejail merde minnes jalatallad tujuvõtvalt kriimustab. ... Toila kalda liivaseks muutumine on seletatav Ontika ja Päite kalda taganemisega mererannast. Nimelt on kõrge paekallas iga-aastase sisselangemisega veepiirilt kaugemale tõmbunud nõnda, et paekalda sisselangemisel paasi merde ei kuku. Sellega on merelt ära võetud ka "lõbu" sisselangenud paetükke lihvida ning hiljemini siis neid lihvitud paekilde Toila randa paisata.

Postimees, 27.07.1932, nr. 173, lk. 5.

Killud kogus kokku

Lea Rand

Rohkem ajaloolisi materjale Toila valla kohta leiab blogist AJAKAJAD

Hõissa vastlad!

Seltsing „Voka“ talvised tegemised



Rahvatantsurühmad „Voka“ ja „Kiiguri“ osalesid VIII Talvisel tuhamägede tantsupeol.

Järgmised üritused seltsingul „Voka“ on vastlasõidu korraldamine Vokas ning osalemine Toila laulupäeval „Jää hääl“.

Meie tegemisi saab jälgida: http://seltsingvoka.blogspot.com/.

Urmas Tokman




“Siuru” tegemistest

Möödunud aasta teine pool oli ansambel „Siurul“ väga teguderohke.

Augustis käisime koos “Vokiratta” perega Võsul, kus andsime kontserdi. Võsu pensionärid käisid paari aasta eest meil külas ja nüüd oli meil võimalus neid külastada. Vastuvõtt Võsul oli väga südamlik. Augustikuu lõpus esindasime Toila valda Saue käsitöölaadal.

Oktoobris käisime koos “Vokiratta” rahvaga ekskursioonil Alatskivi lossis ning Kukruse ja Saka mõisates. Kõik need kolm hoonet on väga esinduslikud ning “Siuru” ei jätnud kasutamata juhust, et proovida ära ka nende saalide akustika.

Novembrikuu alguses andsime koos Voka tantsukollektiividega sügiskontserdi ning kadripäeva pidasime Tudu rahvamajas, kus esinesime vaheldumisi Tudu pensionäridega.

Aasta lõpetasime advendikavaga “Lumevaikuse muusika”. Esimese kontserdi andsime oma olmehoone fuajees, mille Maimu Neem oli ehtinud maitsekalt ja imekaunilt. Teine kontsert toimus aga Tartus Laulupeomuuseumis, kus meie esinemine võeti väga soojalt vastu. Mõlemale kontserdile andsid palju juurde Lea Rand ja Toomas Nõmmiste, kes lugesid lauludele vahelduseks talve- ja jõululuuletusi. Tänud neile mõlemale ja ka kõigile teistele, kes meie üritustele õla alla panid.

Sirje Põllumäe

P.S! “Siuru” ootab endiselt oma ridadesse täiendust! Ära karda, tule julgesti!

Pikaajalisi töötuid oodatakse osalema projekti tegevustesse

01.08.2011 aastal käivitusid Virumaa Nõustamis- ja Aktiviseerimiskeskus MTÜ poolt kirjutatud projekti „Pikaajaliste töötute töövalmiduse toetamine sotsialiseerimise kaudu“ nr. 1.3.0102.11-0375 tegevused. Projekti rahastavad Euroopa Liit, Jõhvi vallavalitsus, Mäetaguse vallavalitsus ning projekti kestus on kokku 2 aastat. Projekti koostööpartneriteks on Jõhvi, Mäetaguse, Iisaku, Kohtla ja Toila vallavalitsused, Eesti Töötukassa Ida-Virumaa osakond, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Jõhvi esindus, Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda ja Jõhvi Sotsiaalmaja.

Projekti sihtrühmaks on pikaajalised töötud, kes elavad Jõhvi, Toila, Kohtla, Iisaku või Mäetaguse vallas. Projekti vältel osaleb tegevustes kokku 6 gruppi, igas grupis on 12 inimest. Üks töötu saab projektis osaleda kokku 4 kuud, mille sisse mahub 3 kuud tööharjutusi, 1 kuu tööpraktikat tööandja juures, 6 tundi sotsiaalset grupinõustamist, kuni 10 tundi individuaalset psühholoogilist nõustamist ning 1x kuus tööklubi. Keskuses on igapäevaselt avatud ka päevakeskus, kus saab lugeda ajalehti, vaadata televiisorit, kasutada arvutit ja internetti, mängida lauamänge või lihtsalt suhelda.

Projekti tegevused viiakse läbi aktiviseerimiskeskuse kaasaegsetes ja hubastes ruumides aadressil Kaare 7, Jõhvi. Töötubadesse (õmblus- ja puutöö) ja keskuse teistesse ruumidesse on hangitud vajalikud seadmed ja vahendid ning seda kõike selleks, et luua head töötingimused meeskonnale ja projekti sihtrühmale.

Hetke seisuga on projekti tegevustes osalenud 24 inimest, kelledest 12 inimest lõpetasid 29.12.2011 ning 12 inimest lõpetavad 30.04.2012. Toimunud on 4 tööklubi, kus osalejaid ühtekokku 82 inimest.

04.04.2012 hakkab Jõhvis tööle venekeelne aktiviseerimise grupp pikaajalistele töötutele. Gruppi on veel vabu kohti.

Info telefonil 666 7027 või 53065789.

Kaia Kaldvee/ projektijuht




Märkmikuga mööda maja....


Tahaksin meie 5. aastast Naerumere lasteaeda Toilas tutvustada natuke teise nurga alt.

Nii, et räägiksime sügavamalt ja südamest rühmadest ja muust...

Triin Ilves, alustame sinust.




Kui laps on kodu peegel, siis mis on sinusse jäänud Kiviõli lapsepõlvekodust?

Lapsepõlvekodu oli/on mul nagu kodu ikka. Ainsa lapsena võtsin kogu oma vanemate tähelepanu ja olin alati harjunud oma tahtmist saama. Eks ma olen natuke vati sees kasvanud ka, palju asju tehti mulle ette ja taha ära. Kuid just sellest on kasvanud mul välja suur ind iseseisvalt asjadega hakkama saada ja nende kallal pusida ning proovida üle oma varju hüpata.

Kuidas sündis mõte õppida lasteaednikuks?

Suhteliselt ekspromt sündis see mõte. Peale 12. klassi saatsin pabereid mitmetesse koolidesse ja erinevatele erialadele. Kuid kuna TLÜ Rakvere Kolledži katsed olid esimesed ja ma läbisin need vägagi edukalt, otsustasin proovida.

Kui sa poleks õpetaja, kes siis tahaksid olla?

Siis ma oleksin seotud teatriga. Meelsamini oleksin näiteks lavastaja. Kärgiksin ja näitaksin näpuga kuidas mida teha. Kuigi üks lapsevanem just ütles, et „Вы настоящая актриса“ (tõeline näitlejanna).

Talviti ma tegeleksin lavastamisega ja suviti koguksin seljakott seljas folkloori.

Millise rühmas õpetaja oled ja mis paneb su silmad särama Naerumeres?

Ma olen 6. aastat Õnnekillukeste õpetaja. Töö – lapsed seovad mind erinevate põnevate väljakutsetega. See innustab ja motiveeribki.


Huumorimeel on üks sinu iseloomu kullaterasid. Tore on vaadata, kuidas proovid naljasoont ka lastes arendada. Tuleb sul meelde mõni hea ütlus laste suust?

Huumorisoon on mul jah natuke laiem ja pikem kui teistel, kahjuks on ta ka veidi vildakas ja omanäoline. Ma ikka igapäevaselt üritan huumorit kasutada, lapsed siis lõkerdavad naerda ja ütlevad, et tädi Triin on igavene naljatilk ja padajaan.

Veebruaris on sõbrapäev ja kodumaa sünnipäev. Mis on rühmaga sel puhul plaanis ?

Veebruar on lühike ja väga kiire kuu. Kuna seda tuntakse veel sõbrakuuna, siis on praegu meil aktuaalsed sõpruskohtumised teiste lasteaedadega. 14. veebruaril käisid külas Jõhvi lasteaed Pillerkaar. Oma rühmaga käisime 15. veebruaril kohtumas Voka Naksitrallide kooliminejatega. Kindlasti läheme Eesti iseseisvuspäeva paiku tervitama valla töötajaid ja meie uut vallavanemat, kes muuseas ise ka Kiviõlist pärit.

Sellel kevadel saadad kogu rühma - 17 last kooli. See on seniste lendude rekordarv lõpetajaid. Iseloomusta, millistena need kasvandikud su mälestustesse jäävad?

Uskumatult naerusuised, rõõmsad, mängulustlikud, aktiivsed… Ma võiksin neid iseloomustama jäädagi, see nimekiri tuleks mitu lehekülge pikk. Aga lühidalt kokku võttes: kõige-kõige paremad!

Lõpetajate hulgas on ka päris mitu vene keelt kõnelevat last. Kuidas sulle tundub, on nad valmis eesti kooli minema või polegi see kõigil lastevanematel eesmärgiks?

Eelmise aasta lõpetajate hulgas oli mul ka mitu vene keelt kõnelevat last ja tagasiside on olnud seni positiivne. Sellel aastal on aga natuke teistmoodi, lapsed on passiivsemad eesti keeles suhtlema. Loomulikult on vanematel eesmärk panna lapsed Toila kooli. Aga siinkohal

tuleb arvestada lapse heaolu ja toimetulekuga. Last ei tohiks lükata lasteaeda, et õpetage talle eesti keel selgeks. Koduselt tuleb ka sellesse panustada ja ise huvi üles näidata. Kindlasti tuleks mõelda ka sellele varakult, kas täiskasvanu ise saaksid hakkama koolist antud eestikeelsete koduste töödega, kui laps peaks abi ja suunamist vajama.

Kuidas hindad praeguste lastevanemate sidet lasteaiaga? Meil on koduleht, korraldame vahvaid üritusi. Näed sa veel mingit „auku“, mille täitmisel oleks vastastikune rahulolu 100%?

Eks aastatega on tulnud igasuguseid asju ette. Kuid ma arvan, et mina saan oma rühma lapsevanematega suhteliselt hästi läbi. Suhtleme aktiivselt, korraldame üritusi. Minu rühma vanemad löövad väga rõõmsalt alati kõiges kaasa ja panustavad samuti sajaprotsendiliselt lasteaia ellu.

Meenuta mõni mõnus üritus, mis on sinu juhtida olnud ning mis jääb edulaekasse igaveseks! No nagu tahaks uhkusega öelda, et tehke järele või makske kinni...

Mina annan iga üritusega endast maksimumi ja veel rohkemgi. Hetk peale pidu olen ma nii tühi ja hall kuniks tulevad lapsed, lapsevanemad ja töökaaslased, kes mind kiidavad. Siis ma tunnen, kuidas energia taas minusse koguneb ja uut tööindu tulevikuks juurde voolab. Välja võiks tuua „legendaarse“ lastekaitsepäeva kahasse Toila Gümnaasiumi noortega ja selleaastase indiaanistiilis isadepäeva. Mulle meeldib asju natuke teistmoodi teha ja oma nišš leida. Kuid samas ma arvan, et tõeliselt suured asjad on mul veel ees!


Kirjelda palun mõnda Naerumere head traditsioon või eripära?

Ega iga lasteaed saa kiidelda nii fantastilise asukohaga nagu meie lasteaed – meri ja Toila Oru park. Ümbrus ongi meie eripära.

Oled igavesti positiivne Õnnekilluke ning nõukogus õpetajate esindaja. Millise kogemuse - elutarkuse sooviksid teistelegi edasi anda? Seisa alati näoga päikese poole, siis jäävad varjud selja taha!

Tulevikus, sellel sügisel tulebki sul taas uus rühm kokku koguda ja üles kasvatada. Seni on veel vähe avaldusi, kuigi on teada, et Toilas on 2. aastaseid lapsi sügiseks rohkem. Mida ütleksid uutele lastevanematele?

Ärge kartke lasteaeda, aga ärge pange ka kõiki lootusi meie peale. Õpetaja moodustab koos lapsevanemaga meeskonna ja ühes suunas tegutsedes jõutakse alati eesmärgini. Kõige tähtsam on vanemate enda positiivne suhtumine lasteaeda.

Olen väga uhke sinu üle sellepärast, et elad Jõhvis lausa Sipsiku lasteaia taga ja ikkagi oled südamest ja üdini meie maja õpetaja. Mis peaks juhtuma, et sa enam ei tahaks Toilasse sõita?

Ma olin kolmandal kursusel Rakvere Kolledžis kui läksin mingeid pabereid paljundama praktika jaoks. Maja oli suhteliselt vaikne ja tühi. Siis tuligi mu juurde üks selle kooli töötaja ja ütles, et vajatakse noori õpetajaid peatselt avatavasse lasteaeda Ida-Virumaal. Mulle määrati kohtumine omanikuga ja siin ma olengi. Ma ei ütle, nagu midagi peaks juhtuma, et ma siia enam ei tahaks tulla. Maailm on suur ja lai ning see on minu ees valla. Mul on veel palju nägemata ja avastamata. Elame näeme:)

Mis on sinu hobid, huvid vabal ajal?

Huvisid ja hobisid on seinast seina: bowling, uisutamine, pikk uni ... Jõu ja energia toob minusse pere ning sõpradega koosveedetud aeg. Väikestest ekstreemsustest, mis vere vemmeldama ajavad, ei ütle ma ka ära.

Lõpetuseks ütle veel midagi, et ei jääks südamele........

Minu süda lööb normaalses tempos, seega tundub, et midagi suurt südamel ei ole

Aitäh ja sillerda veel kaua meie Naerumere lainetel!

Märkmikuga kõnetas

Aili Saarne, Toila Lasteaed Naerumeri direktor







Talendihommik Naksitrallides

Jõudsin sõbrapäeval lasteaeda 10 minutit enne kümmet. Kohe oli algamas talendihommik. Kogu kollektiiv sagis. Kes riietus Pipiks, kes klouniks. Ka kokkadel oli oma üllatus - ahjust vupsasid välja südamekujulised küpsised, mis mõeldud talentidele ja nende austajatele.

Peo alguses üllatasid kõiki klounid (õpetajad Berit ja Külli) oma vahvate ja lustlike etteastetega. Näha oli, et lapsed said sellest kõvasti esinemisjulgust juurde. Küll oli palju vahvaid talente: lauldi, mängiti klaverit, tehti mustkunsti, kujundujumist, mängiti pilli. Väikest Johannest julgustas suur vend kitarril. „Oo-jaa….“laulis see väike poiss vapralt ja mehiselt.

Pipi (õpetaja Tiina) julgustas igati väikeseid talente ja tegi ka ise vahepeal vahvaid trikke. Peo lõppedes sai iga talent endale kommikee, kiidusõnad ja tänukirja.

Perede ja lasteaia koostööl toimus jälle üks vahva üritus. Terves majas oli tunda sõbrapäeva hõngu. Mulle meeldib alati see soojus, millega siin majas lapsevanemaid ja külalisi vastu võetakse. Suured tänud lasteaiaperele hea töö eest!

Kollaste Nakside Marii ema

Naksitrallide kavandikonkursist

Aitäh kõigile, kes osalesid Naksitrallide poolt väljakuulutatud logo kavandikonkursil!

Kohaliku haridus-ajaloolise tähtpäeva „Lasteaiandust Vokas 50“ tunnuslogo konkursile tuli töid nii lasteaialapselt, õpilaselt kui täiskasvanult. Tööd olid armsalt asjalikud. Eriti väärivad äramärkimist kõik Toila Muusika- ja Kunstikooli õpilaste tööd. Tänusõnad õpetaja Meelile asjakohaste teadmiste jagamise ja noorte juhendamise eest! Tähtpäeva toimkond, kaasates lasteaia hoolekogu ja konsulteerides kirjastusfirmaga, otsustas meenetel kasutada Elo-Mari Truupõllu ja Lene Tiinase kavandeid. Autasud antakse kõigile osalejatele üle 2. juuni üritusel lasteaias.

Julie Laur


Pikk sõbraõhtu koolis

Reedel, 10.veebruaril oli 1.-5. klassi õpilaste koolipäev pikem kui tavaliselt.

Õpilasomavalitsuse eestvedamisel ja õpetajate abiga toimus koolis sõbraõhtu.

Pidu algas ühisuisutamisega. Meie väiksele liuväljale mahub korraga uisutama 60 õpilast ja mõned õpetajad. Lahe muusika ja palju sõpru uisuväljal ei lasknud külmal ilmal üritust segada. Poisid mängisid jääpalli ja unistasid sellisest mängupallist, millel sees tuli vilguks, sest õhtupimeduses kadus pall mitu korda lumme ära. Kõige tublimad uisutajad on meil viiendas klassis.

Üritus jätkus saalis line-tantsude tunniga. Õpetaja Anneli Koppel õpetas selgeks kolm uut tantsu. Esitantsijateks olid teise klassi tüdrukud ja poisid.

Pärast väikest kehakinnitust koguneti saali diskole. Meeleolu loomiseks olid 7. klassi õpilased koostanud muusikaviktoriini. Kuulajad pidid ära arvama tuntud Eesti laulude pealkirjad ja esitajad. Tublimad äraarvajad olid Mari neljandast ja Liis viiendast klassist.

Diskotantse õpetasid 7. klassi õpilased Elisabeth ja Getter Marii ning muusikat valisid Aadi 6. klassist ja Andreas ja Karl 7. klassist. Arvestades tantsijate soove olid noormehed juba eelnevalt kokku miksinud huvitava muusikakava. Kohapeal oli võimalik tellida ka soovilugusid. Diskotantsude vaheaegadel said huvilised meisterdada sõbrapäeva kaarte ning mängida kabet ja malet. Turniirist võtsid osa ka õppealajuhataja ja direktor.

Väiksed sõbrad jäid sõbraõhtuga rahule ja ootavad järgmist diskopidu.

Vaata sõbraöö pildialbumit!

Toila Gümnaasiumi

huvijuht

Maire Aul

Maratoni rõõm


Sõbrapäeval võtsime osa Jõhvi Gümnaasiumi suusamaratonist, mis toimus Pannjärvel. Distantsi pikkuseks oli 20 kilomeetrit. Gümnaasiumidest olid esindatud Toila, Jõhvi, Avinurme, Iisaku, Ahtme ja Kohtla-Järve Järve, põhikoolidest Illuka ja Kohtla. Õpilasi oli maratonile registreerunud 285. Toila Gümnaasiumist osales 23 õpilast. Kõikidel võistlejatel oli ka võimalus oma suusad ära määrida, et need ikka libiseks.

Stardi pidi andma Erki Nool, kuid kahjuks ei leidnud ta teed meie juurde. Tugevamad ning kiiremad ees ning veidi aeglasemad ning nõrgemad taga – nii liiguti suusarajal. Alguses olid grupid suured ning liikuda oli raske, kuid aegamööda muutusid grupid aina väiksemaks.

Rajad olid head ning õpilased said valida kumb stiil neile meelepärasem ning sobilikum on. Distantsi kümnendal kilomeetril oli toidupunkt ning seal pakuti meile kuuma ning auravat teed, banaani ning saiakest. Finišisse jõudes olid kindlasti kõik väsinud, aga rõõmsad. Ma usun, et kõik jäid päevaga rahule. Kõik meie kooli õpilased olid väga tublid ning sõitsid super aegadele. Maratoni rõõm on koostegemise rõõm.


Martina Jõeäär

TG 8. klass

Aabitsapidu Toila Gümnaasiumis


Umbes 5 kuud tagasi alustas kooliteed 24 noorimat Toila Gümnaasiumi koolijütsi. 1. septembri aktusel kingiti lastele nende esimene kooliraamat – aabits. Seekord ei vaadanudki aabitsakaanelt vastu juba aastaid tuttavad tegelased Päka koolist, vaid hoopis Aabi ja Bibi, kes pärast teatrietendust sattusid nukkudena Aabitsamaale.

Koos oma usinate õpilastega uut aabitsat avastades võtsime osa Aabi ja Bibi seiklustest. Lugedes aednikest, rallisõitjatest, geenidest, gangsteritest, barbaritest, kindralitest, poeetidest, kodanikest jt põnevatest tegelastest, jõudsime selgeks saada lugemise ning jõuda aabitsa lõppu, kus kõik Aabitsamaal tuttavaks saanud tegelased karnevali korraldasid. Oli aeg meilgi peoks ettevalmistustega alustada.

Helmekuu 26. päev oli 1. klassile ärev, toimusid aabitsapeo esietendus õpilastele ja õhtune etendus vanematele. Koolimajas sebisid ringi ruudulistes seelikutes Bibid ja triibulistes pluusides Aabid - küll oleks ilus näha lapsi sellises koolivormis! Lisaks Aabidele-Bibidele olid liikvel öökull, kindral, gangsterid, aednik, rallisõitja, doktor ja teatripisik.

Aabitsapeol näitasid 1. klassi lapsed läbilõiget uuest aabitsast. Vahepaladeks lauldi muusikatundides õpitud lustakaid laule ja laulumänge, milles said osaleda ka publiku poolel istujad. Kuna esinejate lugemine sai poole aastaga selgeks, tekkis soov kontrollida pealtvaatajate lugemisoskust. Selleks moodustasid lapsed oma kehadega sõnu. Kuna Eesti kuulub 99,9 %lise lugemisoskusega riikide sekka, siis ei jäänud ka meie publik hätta ja luges: “Me oleme koolilapsed“. Mõistatuste lahendamisel ei oldud veel nii osavad, mistõttu on alust arvata, et siin on Eestil arenguruumi 5 nutikaima riigi hulka jõudmiseks! Meeleoluka õhtuse peo lõpetas tunnistuste jagamine kinnituseks, et esimene kooliraamat on läbi loetud. Loodetavasti lisandub läbi loetud raamatuid veel ja veel ning nende lugemise kinnituseks on põnevad lugemiselamused ja uued teadmised.

Kaja Oja

1. klassi õpetaja

Fotod: Kevin Oja



Koolireform - kas probleem või võimalus?

Toila vallas on koolireformi teemat arutatud nii lasteaia, kooli, hoolekogude kui ka volikogu haridus- ja sotsiaalkomisjoni tasandil. Esimene ühine arutelu toimus eelmise aasta lõpus, teine veebruari algul. Aruteludel osalenute hulgas oli nii Toilas gümnaasiumihariduse püsimise pooldajaid kui ka neid, kelle meelest võiks ja peakski gümnaasium olema maakonnakeskuses. Oleme nende arutelude käigus jõudnud järeldusele, et lahendamist vajavaid probleeme, mis erinevad nii oma sisult kui tähtsuselt, on mitmeid. Mõne lahendamisega oleme juba hiljaks jäänud või jäämas, mõne lahendamisega ei maksa kiirustada.

Hea hariduse võtmeküsimus on hea õpetaja. Alustada tuleks riigi tasandil õpetajakoolitusest, sh kutsesobivusest, vähendada on vaja õpetaja koormust, et kaoks aja puudusest tingitud pinnapealsus, õpetaja peab saama hea töö eest väärilist palka, muidu me iga klassi ette säravaid isiksusi ei saa. Kui klassi ees on nn säde-inimesed, kes iseendast lugu peavad, tõuseb ka õpetajakutse maine, kuna identiteedil on mainekujunduses oluline roll. Vastupidine protsess ehk püüd väljastpoolt kooli mainet tõsta ja loota, et siis tulevad tipud kooli, ei tööta.

Olulise tähtsusega on õppeprotsess. Riikliku õppekava üldosa on ilus, aga ainekavad mahult veel tihedamad kui eelmises õppekavas. Seetõttu on vaja ainekavade sisu kooliõppekavas tõsiselt läbi mõelda, et jääks aega ka laste koostööoskuse, õigete väärtushinnangute ja loovuse arendamiseks. Koostöös perega on igale lapsele vaja seada tema huvidest ja võimetest lähtuvad eesmärgid. Kujundav hindamine aitab vältida “karude” ja “jäneste” ühte ja samasse pingeritta seadmist.

Ainuüksi gümnaasiumivõrgu korrastamine ei too Eesti haridusse uut kvaliteeti. Kuni ei reformita kogu süsteemi, sh kutseharidust, kuni ei tööta tugisüsteem, sh karjäärinõustamine ja kodust kaugemale sõitmise ja majutuskulude katmine, ei lähe asjad haridusmaastikul paremaks.

Kui rääkida sündivusest, siis analüüsides 20-aastast perioodi, võib öelda, et Toila vallas on sellel perioodil registreeritud keskmiselt 24 sündi aastas. On olnud 13 lapse ja 34 lapsega aastaid. Ka viimased aastad ei näita mingil juhul langustrendi (2009 - 22, 2010 – 28 ja 2011 - 23 last). 1993. aastal registreeriti Eestis 15122 elussündi, vahepealsetel aastatel langes sündide arv tõesti 3000 lapse võrra, kuid viimase 5 aasta jooksul on sündide arv kasvanud ja viimasel paaril aastal on see juba ületanud 1993. aasta taset.

Me ei ole päris nõus väitega, et õpilaste arv gümnaasiumiastmes kahaneb drastiliselt. Kahaneb, kuid see on piirkonniti erinev. Praegu gümnaasiumi 10. klassi astujate põlvkond sündis üsna sündide mõõna põhja lähedal, väga väike langus kestab veel mõned aastad ja siis algab tõus. Ida-Virumaal pole üldse gümnaasiumiastme vanusegrupi mõõna ette näha, gümnasistide arv püsib suhteliselt stabiilne.

Rahvusvahelise PISA võrdlusuuringu, millega mõõdetakse õpilaste teadmisi matemaatikas, loodusteaduses ja funktsionaalses lugemisoskuses, tulemused näitavad muuhulgas seda, et kõrgemad tulemused on hajaasustustega piirkondadest (näit. Hiiumaa, Põlvamaa), samas pole PISA tulemusi kuidagi võimalik võrrelda gümnaasiumi lõpetajatega, sest sellist vanusegruppi PISA ette ei näe. Kindlasti ei saa võrrelda PISA tulemusi riigieksamite tulemustega ja järeldada sellest, et vahepeal läheb osade inimeste andekus halbade koolide tõttu kaotsi. PISA puhul peaks tähelepanu pöörama ka sellele, et Eestil on küll suhteliselt head vaid keskmised tulemused. PISA kõrgemate saavutustasemete osas jääb Eesti tulemus 2006 ja 2009 allapoole OECD riikide keskmist, jäädes tahapoole kümnetest riikidest (näit USA, Saksa), kellest keskmise poolest eespool oldi. Kõrgematel saavutustasemetel on just need nn tipud, keda sooviksid endale saada ülikoolid, need on inimesed, kellest iga riik loodab tulevikus kõrge lisandväärtuse loojaid. See näitab, et töö andekamatega on olnud meie põhikoolides nõrk. Kui haridussüsteemis saab selle puudujäägi korvamiseks midagi teha, siis gümnaasiumiastmes on sellega tegelemiseks juba hilja.

Kui rääkida gümnaasiumihariduse eesmärkidest, siis kõrgkooli astumine on kindlasti üks nendest, kuid mitte ainus. On rida elukutseid, mida saab kutsekoolis õppida vaid keskhariduse baasil. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses on eesti keeles põhikooli järgselt võimalik õppida 4 eriala, neist tüdrukutele sobib vaid üks - kokk. See tähendab, et põhikooli lõpetanud tüdrukud peavad kutse omandamiseks lahkuma Ida-Virumaalt, ehkki maakonnas on 3 kutsekooli/keskust. Ehkki kutseharidusse on 15-aastase reformimise käigus suunatud märkimisväärseid summasid, on Ida-Virumaa eesti noortel edasiõppimise võimalused oma maakonnas leebelt öeldes tagasihoidlikud. Vahest sellest tingituna on meie valla noorte hulgas maakonna kutsehariduse maine madal. Mõned noored põhjendavad oma vähest pühendumist õppimisele põhikoolis sellega, et “kutsekasse” võetakse ka puudulike hinnetega, aga lõpetavad kõik “nelja- viielistena”.

Sisseastumisstatistika ülikoolidesse näitab seda, et riigieelarvelistele kohtadele saavad nende gümnaasiumide lõpetajad, kus hästi õppimine on traditsioon, kooli suurus ei ole siin määrav. Ida-Virumaa koolidest on edetabelis kõrgeimal kohal Kohtla-Järve Järve gümnaasium, kus lõpetajaid igal aastal 30 ringis. Tükk maad tagapool on Viimsi ja Rocca al Mare kool, kellest meie maakonna nn väikesed gümnaasiumid, sh ka Toila, on 21.01.2012 Postimehes toodud tabeli järgi paremad. Seega väiksemate gümnaasiumide võimalused riigieelarvelistele kohtadele astumiseks ei ole kehvemad. Kui võrdlusest välja jätta nn eliitkoolid, siis sissesaamisel ei eristu väikesed gümnaasiumid suurtest, vastupidi, mitmed sulgemisele mõeldud gümnaasiumid paistavad silma märksa paremate tulemustega allesjäetavatest. Arvesse tuleb võtta ka seda, et mõnede piirkondade perede üldine sotsiaalmajanduslik taust võib-olla ei võimalda üldse õpilasi linna kõrgkooli saata. Ning ka kõrgkooliga samas linnas või lähedal elavate inimeste kulud on märksa väiksemad. Kokkuvõtvalt võib öelda, et meil puudub korralik mõõdik, millega mõõta gümnaasiumi kvaliteeti lahus muudest komponentidest.

Kui võrrelda Postimehe kahte tabelit, kus ühes vaadatakse riigieelarvelisele (RE) kohale saavate õpilaste osakaalu gümnaasiumi sisseastujatest ja teises RE kohale saavate õpilaste osakaalu gümnaasiumi lõpetajatest, siis on näha, et erinevus kahe tabeli vahel on kohati kuni 15%, mis tähendab, et nendes koolides, kus ülikooli saajate arv kõrgem, on ka koolist väljalangevus suurem. Ja kui lähiaastatel hakkavadki ülikoolides olema ainult RE kohad, siis ei ole tasuta koht kindlasti enam kvaliteedi näitaja. Toila koolis on väljalangevus minimaalne nagu ka teistes meie maakonna koolides, kes on “Ettevõtliku kooli” projekti võrgustikus. Ja mis meie meelest on kõige olulisem – kõik ei peagi ülikooli minema. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud tööjõuvajaduse prognoosi aastani 2017 põhjal võib öelda, et puudu on oskustöölistest, mitte juhtidest. Erinevad küsitlused on näidanud, et suur hulk töötajatest leiab, et nad on liiga kõrgelt kvalifitseeritud tehtava töö jaoks.

Mis puudutab kolme õppesuunda, siis meie kooli puhul õppesuundade rakendumisega õpilaste valikuvõimalus vähenes. Kui varem sai õpilane vabalt valida 8 kursust, siis uue süsteemi puhul olenevalt suunast 4 või 5 kursust. Siiamaani kattis õppekeskkonna kaasajastamisega seotud kulutusi ikka eelkõige KOV ja seda sõltumata õpilaste arvust. Kas riigil jätkub vahendeid, et ehitada välja kaasaegse õpikeskkonnaga koolid? Õpetajaskonna kvaliteedi olulist parandamist nõudvad kulutused on mitmetes kordades suuremad kui kavandatavates reformides vallandatavate õpetajate tõttu vabanevad vahendid. Tegelikult on Eesti õpetajaskond vananev ja pensioniikka jõuab igal aastal mitu korda rohkem, kui uusi õpetajaid tööle tuleb. Maailmas püütakse kõikjal saavutada olukorda, kus õpilasi õpetaja kohta oleks vähem. Ehkki Eestis on see suhtarv veel üsna hea, ei ole mõtet selles arengus vähikäiku teha.

Kindlasti on koolivõrgu ümberkorraldamine mitmetes piirkondades oluline, eriti linnades, samuti piirkondades, kus sündivus pole paranenud ja on näidanud ka viimastel aastatel langustrendi. Ümberkorraldusi saab läbi viia vaid pikaajalise protsessina ja selle jooksul ei tohiks kindlasti avaldada omavalitsustele survet gümnaasiumiastme rahastamismudeli muutmisega (näit rahastamise kaotamisega alla n õpilasega klassile). Senine gümnaasiumiastme rahastamismudel õpilaste arvu järgi survestab juba piisavalt väiksema gümnaasiumiosaga kooli pidajaid ja nõuab omapoolset rahalist panustamist. Loomulikult tuleb survet võib avaldada siis, kui koolil on selgeid probleeme põhitööga, kvalifitseeritud pedagoogide palkamisega, kaasaegse õpikeskkonna loomisega.

Koolipidamise üleandmist riigile võiks kaaluda siis, kui tegu oleks tervikliku üldharidusreformiga, mis hõlmaks ka põhikoole ja võib-olla ka koolieelseid lasteasutusi. Teisest küljest ei saa pidada mõistlikuks üha rohkemate võtmeülesannete väljaviimist kohalikult tasandilt keskse juhtimise alla. Reformi praegusel fragmentaarsel kujul, kus planeeritavate tegevuste summana on oodata pigem kahju üldharidusele tervikuna eeskätt põhikoolide nõrgestamise näol, kui reform peaks sellisel kujul teostuma, kuid kahju ka üldise segase fooni tekitamisel, kus puudub selgus nii õpilastel, lapsevanematel, õpetajatel, õpetajaks õppijatel kui ka kooli pidajatel ning ei pakutud tegelikult mingeid reaalseid lahendusi, vaid üksnes nimekirju koolidest, mida on plaanis sulgeda, - sellises olukorras peaks kohalikule omavalitsusele jääma kindlasti võimalus gümnaasiumihariduse valdkonnas jätkuvalt oma selge sõna sekka öelda. Toila valla puhul tundub, et praeguse mudeli muutmiseks pole täna väga suurt vajadust.

Võib-olla kunagi tulevikus oleks mõistlik riigi tasemel õppekohtade jaotamine üld- ja kutsekeskhariduse vahel, kui kutsehariduse maine ja kvaliteet (lõpetajate nõutus tööturul) on võrreldavad Soome omaga. Praegu peaks mõtlema pigem sellele, et de facto oodatakse kõigilt vähemalt keskharidust ja seda peab võimaldama kõigile, kelles kool näeb potentsiaali selle programmi läbimiseks.

Gümnaasiumisse õppima asumiseks võib ju lävend olla kõigis gümnaasiumides ühesugune, aga küsimus on selles, millega seda mõõta ja kui kõrgele tõsta, sest praegu on ka kõrgkoolides erialasid, kus lävend RE kohale sisuliselt puudub. Ja mida teha nendega, kes tahavad pärast gümnaasiumi lõpetamist minna näiteks juuksuriks õppima. Akadeemiline võimekus ei oma selle elukutse puhul määravat rolli.

Ka praegu on kõigile gümnaasiumilõpetajatele võrdne lävepakk, sellele vaatamata – 19.01.2012 Maalehe kaarti silmas pidades – on planeeritud sulgeda mitmeid koole, kus kõrgkooli tasuta kohale saajate hulk on suurem allesjäetavatest koolidest. Võib rääkida paremast logistilistest positsioonist, kuid tegu pole üksnes logistikaülesandega. Kooli kollektiivi ja maine ülesehitamine ei käi ühe aastaga, lammutamine küll.

Õppe kvaliteet on heades koolides tagatud niikuinii, seda saab oluliselt tõsta vaid gümnaasiumisse sissesaamise lävendi olulise tõstmisega. Toilas oleme seda viimasel aastal ka teinud. Kuid siis peab mõtlema ka gümnaasiumist väljajäänute rakendamisele.

Põhikoolid, mille gümnaasiumiosa ära kaotatakse, kaotavad õpetajad, õpetajad hakkavad käima külalisõpetajatena eri koolide vahel, sisuliseks koostööks kolleegidega pole aega, ainetevaheline lõimumine ja muud uues õppekavas esile tõstetud eesmärgid jäävad tahaplaanile ja ühtse meeskonnana toimimine on kahjustatud.

Õppesuundi ja erinevaid valikaineid on võimalik pakkuda ka väiksemas koolis, mida tõestab Toila kooli näide. Kuid teisest küljest ei saa selget valdkondlikku eristumist seada gümnaasiumiastmes eesmärgiks omaette ja gümnaasiumi tugevuse näitajaks. Gümnaasiumisse astuja ei ole veel küps tegema väga kitsaid valikuid. Maailma praktika näitab, et reaal- ja humanitaarsuunast piisab. Ning ka siis peaks õpilasel olema võimalik neid valikuid gümnaasiumi jooksul muuta. Heades gümnaasiumides oli õpilasel vana süsteemi järgi valikuvabadusi rohkem.

Meie koolis on kvalifitseeritud õpetajaskond, kel on võimalus töötada täiskoormusega soodsas arengukeskkonnas. Kvalifitseerituma õpetajaskonna palkamiseks kõigisse Eesti koolidesse (usun siiralt, et Eestis pole kavas kehtestada kõrgemat palgaastet üksnes gümnaasiumiastme õpetajatele), ei piisa selle reformiga õpetajate ametikohtade vähendamisest saadavatest palgavahenditest. Eesti õpetaja palk on riigi SKP-st/inimese kohta vaid 74%. Nendes riikides, kus on saavutatud tugev konkurents õpetaja kohtadele on see 130-140%. Samuti ei ole eeskujulikes haridussüsteemides vahet eri kooliastmete õpetajate palkadel – seega ei annaks antud koolivõrgu korrastamise kava realiseerumine mingeid märgatavaid lisavahendeid ega lahendaks õpetajaskonna vananemise ja vähese taastootmise probleeme. Küll aga võib antud reform muuta õpetajate koormuse jaotuse uutes põhikoolides sedavõrd ebamugavaks, et allesjäävad gümnaasiumid suudaksid ajutiselt pakkuda õpetajatele pisut paremaid tingimusi.

Meie arvates ei pea gümnaasiumiastmes olema vähemalt 3 paralleelklassi ehk arvestuslikult 252 õpilast. Ökonoomsus on ainus mõistetav argument, aga ka see oleks argument pigem ühe omavalitsuse piires koolivõrgu ümberkorraldamisel. Kvaliteeti suurem õpilaste arv kindlasti ei taga, pigem vastupidi, miks siis praegu näitavad mitmed väiksed koolid suurematest paremaid tulemusi? Kõrge sisseastumislävendiga nn eliitgümnaasiumeid ei tasu arvestada, need õpilased saaksid häid tulemusi ka teistes koolides.

Ida-Virumaa piirkondlik eripära on see, et eestlased on siin rahvusvähemus ja eesti gümnaasiumide kadumine ükskõik millisest Ida-Viru piirkonnast võib saada noortele järjekordseks ajendiks Ida-Virumaalt lahkumisel.

Kas palju kära tekitanud koolireform on koolide jaoks probleem või võimalus? Optimistina püüan selles igal juhul näha võimalust juhtida otsustajate tähelepanu hariduselu kõikidele kitsaskohtadele, muuta kool paremaks ja kasvatada seeläbi tublimaid, paremaid ja õnnelikumaid inimesi. Ainsa probleemina näen ümberkorralduste tervikpildi puudumist. Oleme täiesti nõus, et lähiaastatel on muudatused vältimatud. Samas ongi just see stiihiline reformimine, kui me ei käsitle koolivõrku tervikuna ja üritame reformida vaid üht osa sellest. Koolivõrgu muudatused peavad algama alusharidusest ja põhikoolist. Mitte vähem tähtis ei ole õpetajakoolitus, õpetaja koormus ja töötasu. Kui on vaja asju selgeks vaielda, siis vaielgem, ja siis leiame endas julguse otsustada ja otsustatu ellu viia.

Külli Guljavin

Toila Gümnaasiumi direktor

Saame tuttavaks – Toila vallavanem TIIT KUUSMIK


Kes Sa oled ja kust tuled?

Olen veidi alla keskmist kasvu täiesti tavaline eesti mees ehk nii nagu armastas öelda minu kunagine õpetajast kolleeg koolis kui ka muusikaga tegelemisel – 50. aasta nigel mudel. Viimati tulin Kiviõlist, olen seal elanud kogu oma teadliku elu ja olen jäänud truuks oma elupaigale Ida-Virumaal tänaseni.

Öeldakse, et me kõik tuleme lapsepõlvest. Kus möödus Sinu lapsepõlv ja mida Sa sealt kaasa oled saanud?

Eks lapsepõlv ole kõigile tagantjärele mõeldes kaunis ja meeltmööda. Ega minulgi ole see teisiti olnud. Sündisin siia ilma ema teisest abielust. Ema esimene mees suri kopsutiisikusse siis, kui minu õde oli 15 aastane. Seega on õde minust pea kuusteist aastat vanem ja eks see kajastus ka kasvamise eas. Noh teismeline õde ja mingi väike väänik, mõelge ise. Ema ja isa abiellusid 1949. aastal ja nii nagu esimese küsimuse vastuses välja öeldud, oli 1950. aasta 3. märts see päev kui ma ilmavalgust nägin.

Kasvades olin oma tänavapoistest noorim ja seega vast hoiti mind selles seltskonnas õrnemalt kui teisi. Nii eesti kui vene poisse oli arvuliselt enam vähem pooleks ja kui peale toredaid koosmänge eriarvamused tekkisid, saadeti mind tavaliselt kiirest koju.

Kodust anti mulle kaasa oma kaaskondlaste vastu austus, lugupidamine ja üksteisega arvestamine.

Loomulikult ei möödunud ju kõik ilma koerusteta. Üks väike seik kaunis varajasest noorpõlvest – meie naabermajas oli baptistide palvela. Suur hoov ja maja kõikvõimalike nurgataguste ehitistega. Sel ajal oli kinoskäimine sedavõrd pop, et raha kippus vahel lihtsalt nappima.

Kaevasime masse pika vooliku, maa sisse kilumannergu, nii nagu nad tol ajal olid, kaheliitrised, põhja veidi sammalt ja siis naabripoiss maja nuka tagant kõneles läbi vooliku „maaisa häälega” kõikvõimalikke totrusi kokku. Noh, eks siis nii kümne kopika kaupa kogusime mannergusse raha.

Tõsi, selle „kino“ lõpetas keegi lastevanematest. Raha tuli tagasi anda ja ühtlasi ka triibulised vastu võtta!

Kelleks tahtsid lapsepõlves saada ?

Sibiks. Miks? Sest suuremad poisid rääkisid alati, et sibi teenib kõvasti. Meil üks soomlane sõitis ikka majade vahel hobusega, millel oli suur puust kast taga ja koukis ridva otsas oleva ämbriga peldikuid tühjaks. Tõsi, alati oli ta parasjagu purjus, laulis ja laamendas kõvasti.

Hiljem, nii nagu poisid ikka, tahtsin saada autojuhiks. Mäletan, et kodus oli peale 8. klassi kõva lööming, sest onupoeg läks Järva-Jaani laia profiiliga masinistiks õppima, aga mind ema ja isa ei lasknud.

Nii ma siis jätkasin oma haridusteed Kiviõli I Keskkoolis kuni keskkooli lõpuni välja.

Kus oled õppinud? Miks valisid just selle eriala?

Peale keskkooli lõpetamist 1968. aastal, asusin õppima Tallinna Pedagoogilisse Instituuti. Eellugu oli aga seesugune.

Nüüd juba manalateed läinud muusikaõpetaja ja koorijuht Eino Nurk leidis, et võiksin jätkata peale keskkooli õpinguid Tallinna Konservatooriumis laulu erialal.

Kogu keskkooli aja valmistas ta mind selleks ette ja nii vast olekski läinud, kui …

Aasta enne lõpetamist suunati meie kooli tööle noor ja kaunis, Peda lõpetanud kehalise kasvatuse õpetaja. Keskkool sai läbi, süda oli tuld täis ja mõtted hoopis teistsugused kui varem.

Kuna olin tegelenud koolipõlves, nii nagu paljud sel ajal, erinevate spordialadega, olulisemalt sportvõimlemisega, siis oli siht selge – Pedasse ja kehakultuuri!

Laulmine jäi sinnapaika. Lauluõpetaja oli hulga aastaid minu peale solvunud.

Suunamise Pedast 1972. aastal sain Kiviõli I Keskkooli.

Põhjus oli lihtne, olime siis juba noore õpetajaga abielus, peregi loodud ja esimene järglane ilmavalgust näinud. Kestnud on see kooselu nüüd juba 43 aastat.

Tegelikult oli mul muusikaga kokkupuudet ikka ka.

Õppisin Heli Läätse käe all tollases Riikliku Filharmoonia estraadistuudios laulmist kolm aastat. Heli Läätse abikaasa, Peeter Saul, kes oli tol ajal Riikliku Filharmoonia orkestri peadirigent, tegi küll ettepaneku tulla orkestri solistiks, aga see oli kasvõi elamise kohapealt liialt keeruline ja tahab omaette lahtirääkimist. Nii et elukutseks laulmine siiski ei kujunenud, hobiks aga küll.

Kus Sa oled varem töötanud?

No see lugu on ikka päris kirju.

Alustasin 1972. aastal peale Peda suunamist Kiviõli I Keskkoolis kehalise kasvatuse õpetajana. Suunamine oli sihiteadlik, sest nagu juba mainisin, abikaasa oli ees.

Elamine oli hruštšovka 1-toalises korteris koos joonestuse õpetajaga, kapp vaheseinaks. Meie kolm ühel pool ja tema teisel.

1976. aasta alguses hakkasid puhuma tuuled nõukogude aja poliitvaldkonnas, kus eestlasi, ehk nii nagu meie nimetasime – aborigeene – suruti kõikvõimalikese organisatsioonidesse.

Värbamine viidi läbi õpetajate hulgas eestikeelsetes koolides Kiviõlis, Kohtla-Järvel ja Jõhvis. Mäletan, et sõdisime kooli jäämise nimel kuni haridusministrini välja, aga tulutult.

Nii algas minu kirev ja kaunis keeruline käekäik tollasest noorsootööst komsomolis, täitevkomitees, ettevõtetes kuni linnapeani Kiviõlis riigikoguni välja.

Kui valmis oled muutusteks – uuteks kohtadeks, uuteks inimesteks?

Heade ja uute muutustega olen alati kaasas käinud. Paljuski on see toonud kaasa kõige hea juures ka ebameeldivusi. Miks?

Kaugenevad sõbrad ja tuttavad, kogukondlased, JOKK-seltsingud ja kõik need, kes peavad võimalikuks sind ära kasutada. Olen loomult seltsiv ja avatud.

Läbi teinud ka pea nelja ja poole aastase kapo uurimise ja kohtutee enne õigeksmõistmist. Mitmete kohalike valimiste eel läbinud „heade inimeste” poolt politseile esitatud hulgalise kaebuste jada.

Aga nii nagu rahvatarkus ütleb – mis ei tapa teeb tugevaks.

Tähtis on jääda igas olukorras iseendaks, kindlaks oma põhimõtetele.

Austades teisi, austad iseennast.

Mis on Sinu jaoks elus tähtis?

Olla positiivse mõtlemisega, olla osa oma lähikondlastest, mitte teha teistele seda, mida sa endale ei soovi.

Mis teeb tuju heaks ?

Kui kõrval on heatujulised, naeratavad ja huumorimeelsed inimesed, kes üksteisest hoolivad.

Kui pere ja lähedased on terved, nii moraalselt kui füüsiliselt.

Hobid? Meelistegevus vabal ajal? Kuidas Sa puhkad?

Need küsimused haakuvad omavahel. Juba kooliajast, nii nagu laulab Ivo linna, „aasta siis oli kuuskümmend viis”, hakkasime saagima vineerist kitarre ja looma ansamblit. Nüüd juba rohkem kui 45 aastat on see jäänud hobiks ja aitab sama ajal ka puhata.

Loomulikult teeb aeg oma korrektiive, indu jääb vähemaks, aga samas arvan, et sedavõrd viljakamaks.

Selle aja jooksul on lauldud ja mängitud restoranides, koduklubis ja avalikel üritustel üle Eestimaa, Baltikumis ja Ukrainas, Saksamaal ja Soomes, Rootsis, Taanis ja USA-ski.

Ei ütle ära heade sõprade seltsist ja meeldivast napsustki.

Mida hindad inimestes? Elus üldse?

Otsekohesust, avatust ja ausust. Meeldib vaadata silma, rääkida inimestega, arutada võimalikult lahti tekkinud keerdsõlmed üksteise vahel.

Ausalt asju ajada.

Oled olnud ka Riigikogus. Mida seal oldud aeg Sulle õpetas?

Sattusin Riigikogusse 2005. aasta novembris. Olin esimesed kaks aastat asendusliige. Põhjus oli kaunis proosaline. Selle aasta kohalikud valimised tõid Kiviõlis neljale valimisliidule üsna võrdsed tulemused. Jäi seesugune mulje, et olen väsinud ise ja ka inimesed minust.

Kaunis segaseks kujunesid linnapea valimised ja kuna uudsus köitis, siis otsustasin pakutu kasuks, usus midagi suurt korda saata.

Kuna Riigikogu on oma olemuselt partei- ehk erakonnapõhine, siis kui just parasjagu valimistulemused ei ole otsustanud selle kasuks, et erakond kuhu kuulud, pääseks valitsema – jääd oma valijate eest võlglaseks.

Tulutu kaeblemine resultaati ei anna.

Lõppkokkuvõttes leiad ennast, nagu ühes vanas vene muinasjutus – kus kalurieit, kellele vanamehe püütud kuldkala kolm soovi andis, tsaarinnaks tahtis saada - lõhkise küna eest.

Kuidas Sa Toilasse sattusid?

Konkreetne küsimus, konkreetne vastus.

Kui endine vallavanem Tiit Salvan otsustas koolipapaks hakata, oli vallavolikogu küsimuse ees, kuidas ja kellega edasi?

Tehti ettepanek tulla kandideerima, võtsin vastu ja nii ta läks.

Millised on muljed peale esimesi töönädalaid? Mida oleks Sinu arvates Toila vallas vaja muuta/parandada ?

Muljed nii paigast kui inimestest, kellega kokku olen puutunud, on ääretult head.

Olen loomult aeglane kiirustaja.

Minu jaoks on aeg liialt lühike, et järeldusi hakata tegema. Süsteemi, millel on jalad maas, lõhkuda või ümber teha pole ilmselt õige.

Alati saab teha paremini, aga selleks on vaja mõnikord pikemalt asjasse puutuvate inimestega maha istuda, tegemisi ja olukorda kaaluda.

Mulle meeldib inimestega suhelda, vestelda.

Olen kindel, et vanasõna – üheksa korda mõõda ja üks kord lõika, peab täies mahus paika.


Tänan küsimast!

Austusega,

Tiit Kuusmik


Tänan vastamast!

Lea Rand