Wednesday, May 30, 2012

MTÜ Toila Noored ootab talgutele

MTÜ Toila Noored avab selleks suveks Toila Pritsukuuri uksed ning kutsub sinna kõiki Toila valla inimesi huvitegevusest osa võtma!

Enne seda on aga tarvis kasutuseta seisnud maja siit-sealt kõpitseda. Seepärast ootame kõiki hakkajaid noori-vanu laupäeval, 2. juunil endale appi lihtsamaid korrastustöid tegema.

Kavas:
- korrastame pritsukuuri ümbrust
- lapime seinu ja katust
- pühime tolmu

Tulijale: võta palun kaasa töökindad!

Lisaks vajab pritsukuur aiamööblit: kellel on mõni töötav, aga üleliigne tool-pink-laud, siis võib selle meile annetada. Oleksime väga tänulikud!

Pärast rõõmsat tööpäeva pakume kõigile talgulistele pirukat-kooki, noorematele morssi, vanematele koduõlut á la Peep.

Monday, May 28, 2012

Thursday, May 24, 2012

Head segapakendi ja paperi- ning papikonteinerite kasutajad!

Kordame taas üle need jäätmeliigid, mida eelpool nimetatud konteineritesse panna sobib:

    1. SEGAPAKENDIKONTEINER- klaas- ja plasttaara, metallpakend, joogikartong
Konteinerisse sobivad puhtaks tehtud jogurti- ja võitopsid, õli-, ketsupi- ja majoneesipudelid, šampoonipudelid, plastnõud ja karbid, kilekotid, klaaspudelid ja –purgid, konservikarbid ja puhtad kartongist piima-, mahla-, veini- ja jogurtipakendid.

Konteinerisse EI TOHI panna tühjendamata ja määrdunud pakendeid, samuti kemikaalide pakendeid. Samuti muid kõiksugu plastist, metallist või klaasist asju (mänguasjad, aknaklaas, keraamilised ja klaasnõud, lambipirnid), mis ei ole pakendid. Konteinerisse pandavad pakendid peavad olema mõistlikult puhtad ja tühjad. Pakenditel ei tohi olla toidujäätmeid. Kui pakendeid ei ole võimalik lihtsate võtetega puhtaks saada, on mõistlikum need panna segaolmekonteinerisse.
        2. PABERI- ja PAPI KONTEINER
Konteinerisse sobivad ajalehed, ajakirjad, kataloogid ja reklaammaterjalid, töövihikud, paberist ja papist kaustikud, trükiga ja puhas kirja- ning joonistuspaber, ilma kaaneta raamatud, pappkastid ja –karbid, jõupaber ja puhtad paberkotid ja muud puhtad paberpakendid.

Konteinerisse ei sobi määrdunud või vettinud papp või paber, munakarbid, kasutatud salv- ja taskurätid, vana tapeet, kasutatud pabernõud, metallklambritega kiirköitjad. Pappkastide puhul on soovitav need enne kokku suruda, siis mahub rohkem.

PALUN KÕIGIL KONTEINERITE KASUTAJATEL VIIA KONTEINERITESSE TÕEPOOLEST AINULT NEID JÄÄTMELIIKE, MIS SINNA SOBIVAD!

Eelkõige puudutab see just Toila alevikus, kaupluse juures olevate paberi- ja papi konteinerite kasutajaid: kui konteineritesse jätkuvalt viiakse sinna mittesobivaid jäätmeid, oleme me sunnitud need konteinerid alates 1. juulist 2012.a ära viima!

Ohtlike jäätmete ja vanaelektroonika on eraisikutel võimalik aastaringselt ära anda
  • Toila jäätmepunkti- Pikk tn 41 - Jäätmete üleandmiseks TULEB KINDLASTI eelnevalt kokku leppida tel 53 469 472, Sven Okunev ( heakorratöötaja Toila alevikus)
  • Voka jäätmemaja, Narva mnt 5a- Jäätmete üleandmiseks TULEB KINDLASTI eelnevalt kokku leppida tel 53814016, Tiia Lehismets (ajutine heakorratöötaja Voka alevikus)

    Jäätmete ukse taha mahapanemine on keelatud!

Levinumad ohtlikud jäätmed on patareid ja akud, päevavalgustuslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed nt kraadiklaas, vananenud ravimid, värvid, lakid, liimid ja lahustid, õli sisaldavad jäätmed, saastunud pinnas, ohtlike ainetega reostunud taara ja materjalid (kaltsud, saepuru jms,), kemikaalide jäägid ja nende pakendid (puhastusvahendid, fotokemikaalid, happed, alused jms.), mürkkemikaalid (putuka- ja taimemürgid).




Toila vallavolikogu 23. mai istung

1. Suuremäe Karjäär OÜ vaie Toila Vallavolikogu 21.03.2012.a. otsuse nr 98 peale

2. Toila vallas Toila alevikus Pikk tn 41b asuva maaüksuse munitsipaalomandisse taotlemine

3. Toila vallas, Päite külas asuvate Silla ja Mäe maaüksuste detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõjude
strateegilise hindamise mittealgatamine

4. Toila valla kalmistute kasutamise eeskiri

5. Toila valla 2012. aasta eelarve muutmine (I lugemine)

6. Vallavalitsuse seisukoht valla kultuuriobjektide kohta

7. Vallavalitsuse informatsioon Toila valla 2012.aasta eelarvesse lülitatud sihtotstarbelistest eraldistest

8. Toila valla 2012. aasta eelarve muutmine

Toila korvpallurid on tegijad

Toila valla korvpallurid on möödunud hooajal saavutanud palju erinevatel tasemetel võistlustel. Eriliselt tasub esile tõsta noorte edu Eurosarjas ja A-vanuseklassi Eesti meistrivõistlustel.
Euroopa noorte korvpalliliigas U20 vanuseklassis (s. 1992. a ja hiljem) põhiturniiri täiseduga lõpetanud ja lõpuks hõbemedalid saanud KK HITO meeskonda kuulusid meie vallast neli mängijat, neist Jalmar Joosep Saar ja Mario Kirsimaa kuulusid põhiviisikusse ning mänguaega said ka Jonas Kuslap ja Rasmus Luud.
Eesti A-klassi (s. 1993. a ja hiljem) meistritiitlit kaitsnud KK HITO meeskonna ridades said kuldmedali koguni kaheksa Toila valla poissi: Jonas Kuslap, Fredi Müür, Sten Kunts, Rasmus Luud, Mario Kirsimaa, Jalmar Joosep Saar, Mikk Teelahk ja Karl Sööt. Ühe mängu mängis kaasa Kristen Milk.

A-klassi kuldsed mehed


Meeste liigas medalil Unt, Simm ja Vinni

Eesti meeste meistriliigas sai Toila juurtega Kristjan Makke TTÜ KK eest mängides kaheksa meeskonna seas viienda koha
Eesti meeste esiliigas saavutasid KK HITO/Jõhvi meeskonna koosseisus hõbemedali Riho Unt, Veiko Simm ja Marek Vinni.

Eesti meeste teises liigas lõi kaasa KK HIOTO/Toila võistkond, kes esimese etapi põhjal pääses tugevamasse alagruppi ning play-offiks saadi kuues asetus, kuid kohe play-offi avaringis jäädi mängudega 1:2 alla Tallinna Puhhid meeskonnale ning lõppkokkuvõttes oli HITO/Toila koht 17 meeskonna seas üheksas.
Ida-Virumaal edukaimad naised ja veteranid
Ida-Virumaa korvpallimeistrivõistluste meistriliigas sai Riho Unt KK HITO eest mängides medali ja tuli karikavõitjaks. Toila meeskond pidi sel aastal meistriliigas leppima viienda kohaga ning BC Viru Basket oli seitsmes.
Meeste esiliigas kuulus Keith Klettenberg KK HITO/Kohtla-Nõmme rivistusse.
Meeste rahvaliigas kaotas Voka Veteran lisaajal Virumaa PSS meeskonnale, kelle kodusaal on samuti Voka.
Naiste liigas saavutas Toila valla naiskond pronksmedalid, alistades otsustavas kohtumises Sillamäe Kalevi.
Sealjuures peeti nii meeste rahvaliiga kui ka naiste liiga finaalturniir Voka spordihoones. 

Pronksmedali saavutanud Toila neiud

Peeter Sööt

Nii palju asju, mis alati on head...

18. mail laulsid “Päikesekillukesed” kevadkontserdi Voka rahvamajas nendesamade sõnadega avatuks. Tunni aja jooksul, mis oli pealtvaatajate aplausi täis, astusid üles Toila Gümnaasiumi kõik rahvatantsurühmad, “Päikesekillukeste” koor ja ansambel ning sõnakunstimeistrid. Kui tavalised tüdrukud olevat tehtud suhkrust, jahust ja maasikavahust ning poisid tiigrist ja konnast ja kutsikahännast, siis tahaksin küsida: “Mida on retseptile lisatud, et tulemuseks on niisugused tublid lapsed, kes jaksavad peale õppimise veel laulda, tantsida, luuletusi lugeda? On sinna lisatud kilode viisi kohusetunnet, tegutsemistahet, vastupidamist?” Võib-olla teavad vastust need head ja tublid lapsed ise. Üks on aga kindel, need lapsed on tulevikus hingelt rikkamad, vastutusvõimelisemad ja oskavad kaaslastega arvestada.

Loomulikult ei ole kõik päevad vennad, satub meiegi meepotti mõni tõrvatilk, kui ammu teda oleva esinemise asemel valitakse sõbra sünnipäevale minek või jäetakse hoopis tulemata ja ei anta sellest ka õpetajale teada. Hea, kui saadakse ühel päeval aru, et esinemine on samasugune töö nagu kõik teised. Kui sina ei tee, siis peavad sinu töö ära tegema teised. Seega, meil on, kuhu poole püüelda.
Kui ma peaksin üles lugema, mis on need asjad, mis minu jaoks on alati head, siis ei teagi, kustkohast alustada, sest neid on päris palju. Teie, minu head neiduderühma tantsijad... olete olnud mulle päris tükk aega õhtuseks energiapommiks. Vaatamata päevatöö väsimusele alustasin teiega iga kolmapäeva õhtul, raudkindlalt kell kuus ja eranditult iga kord laadisid teie lustakad “Mammatütred” ja “Jänesepolkad” mu akud pilgeni täis. Kui võimalik oleks, siis jätaksin Laura, Nele, Merke, Kareti ja Anna kohe päris mitmeks-mitmeks aastaks gümnaasiumikursust kordama. Et see aga minu võimuses ei ole, siis jään lootma, et edaspidiste koostööprojektide käigus saame taas millegi toredaga hakkama.

Minu head ja tublid “Päikesekillukesed”, olete sellel aastal taas näidanud, et särada on tore ja et päikest lihtsalt peab jaguma igasse päeva. Meil on olnud palju esinemisi ja mind rõõmustab eriti asjaolu, et meid ikka ja jälle kutsutakse kaunistama maakondlikke pidusid. Järelikult olete silma paistnud! “Päikesekillukeste” vanemad õed 6. klassi tütarlasteansamblis säravad edasi ka veel juunikuus. Kui kõikidel teistel on juba suvevaheaeg täies hoos, laulavad nemad Sillamäe linna 55. juubelil.
Mul on hea meel, et 18. mai kontserdil olid nõus esinema kõik need lauljad, kes on alates 2002. aastast oma panuse andnud selleks, et mudilaskooril oleks jätkuvalt kõrgeim kategooria.

Samuti rõõmustan selle üle, et 6.-7. klassi tantsurühm ei ole alla andnud teismeliseea tuhinale. Kindlasti tundub teile vahel, et tantsususside jalgatõmbamise asemel on selles vanuses nii palju muudki huvitavat teha. Ei väsi kordamast kiidusõnu, mille teile ka e-kooli kirjutasin: “Tuhat korda ütlen aitäh, et tantsisid. Teiega koos on ALATI VAHVA!” Ärge loobuge tantsust, kes siis muidu selle halli ilmaelu kirevaks teeb!
Ma võin alati kindel olla, et mul on terve hulk häid kolleege, mõttekaaslasi ja abilisi, kellele ei tundu ükski idee pöörane ja kes suudavad minu jooksusammuga kaasa tulla ka päris viimastel hetkedel. Kui ma teid nimepidi nimetama hakkaksin, tuleks ajalehele mahtu juurde kaubelda. Küllap te tunnete kõik ennast ära ja teate kindlalt, et kui ma ühel hetkel jälle teie ees olen... siis saab üheskoos taas midagi vahvat teoks.

Südantsoojendav on seegi, et meie pidudel on alati hulgaliselt pealtvaatajaid. Selles samas, peaaegu olematute tingimustega saalis on olnud ka niisuguseid kordi, kus istekohti enam ei jätku. Aitäh, et hindate meie tööd ja vaeva, teie rõkkav aplaus ja kiidusõnad ongi ju kõige parem tasu meie töö eest! Aitäh, et märkasite meie järgmise aasta uut ideed – muusikaliõhtut - ja andsite selle õnnestumisse oma panuse!
Kas hea on see, kui me saame kõik, mida üldse pähe tuleb soovida või see, kui ennast hästi tunneme? Üks on kindel - hea on see, mis emotsioonid kaasa haarab. Tihti öeldakse: need vanad head ajad või vanad head asjad. Vahel leiame, et tunneme headest asjadest puudust. Aga head asjad juhtuvad igal pool ja igal ajal, ka tänapäeval. Nad juhtuvad siis, kui me oskame oodata ja kui oleme nende märkamiseks lahti hoidnud nii silmad kui ka südame. Siis saabki tõeks “Päikesekillukeste” laulusalm: “Nii palju asju, mis on alati head...”


Anu Pungas

Märkamine ja tunnustamine teeb südamele head


Kui ütleme väiksele lapsele, kes on midagi uut õppinud ja õpitu hästi välja tuleb, et ta on tubli, siis märkame kohe, kuidas silm särama lööb ja ta innustunult oma tegevust jätkab.
"Nii nagu tunnustus on vajalik lapsele, on tunnustus vajalik ka täiskasvanule" ütleb aasta õppija 2010 tiitli omanik Egon Erkmann.

Praegu on õige aeg märgata täiskasvanuid, kes õppimise läbi on oma elu muutnud ning esitada neid aasta õppija kandidaadiks.
Iga inimese elulugu ongi tema õppimise lugu. Elu näitab, et tunnustuse saanud õppijate lood on olnud paljudele inimestele julgustuseks, et jätkata poolelijäänud õpinguid või võtta ette uus õpitee.

XV täiskasvanud õppija nädala raames (12. – 19. oktoober 2012) tunnustatakse silmapaistvaid inimesi ja organisatsioone tiitlitega:
* aasta õppija
* aasta koolitaja
* aasta koolitussõbralik organisatsioon
* aasta koolitussõbralik omavalitsus

Märka Sinagi tublisid inimesi enda ümber ning esita kandidaat 15. juuniks 2012.
Tunnustamise reglemendi ja esitamise vormid leiad www.andras.ee/tunnustamine

Sirje Plaks
ETKA Andrase projektijuht


Nahktagi ja 12 kitarri

Reedeti on muusikaklass kitarrihelisid täis. Juba vahetunnis tuleb tegeleda kitarri häälestamisega, kel vähem kogemusi, kasutab kogenuma sõbra või õpetaja abi. 

Koos tunnikellaga algab kitarritund.

Täpselt nii on 4. veerandil alanud 7.,8. ja enamus 10. klassi õpilaste muusikatundidest. Tänaseks on selgeks saanud, kus kitarril asuvad noodid mõne pala mängimiseks ning tutvutud lihtsamate akordidega, et loole saaks ka saadet kaasa mängida. Ei ole see nii kerge midagi, aga visadus ja järjepidevus toob pikapeale vilumuse.
Tegemist on uue õppekava 8 pillitunniga 7. klassis, millega Toila Gümnaasium on tänu pilootkooli staatusele ja juhtkonna toetusele kaasa läinud. Et kitarrid jõude ei seisaks ja rohkem õpilasi uue kogemuse saaks, kaasasin kitarriõppesse ka 8. ja 10. klassi õpilased.
Minul kui muusikaõpetajal tuli alates 2011. aasta oktoobrist kõigepealt endale selgeks teha kuidas kitarri mängitakse, sest eelnev kitarrimängu kogemus minul puudus. Olnud ise kiirkursuse õpilase staatuses, saan väga hästi aru nendest õpilastest, kellele kitarr on täiesti uudne instrument. Õnneks on muusikaõpetajate kitarrikoolituse õppejõud Kristo Käo Kitarrikoolist loonud küllalt lihtsa ja õpitava tunnimaterjali silmas pidades just noori algajaid tavakooli õppijaid. Kui aprillikuus alustasime tunnis 7 kitarriga, siis maikuust on koolis juba kõik 12 projekti “Kitarr kooli” raames tellitud kitarri, millest 2 on elektroakustilised. Elektroakustilised kitarrid on oma esinemisristsed saanud nahktagides mängijate käes 3.-7.klassi punkansambli koosseisus. Loodan, et kitarripisik on sattunud soodsasse pinnasesse ja uut oskust kasutatakse ka väljaspool muusikatundi.

Stella Müsler

Kitarri õppimine

Kitarri õppimine on väga tore ja huvitav, arvavad meie klassi õpilased. Samas nendele, kes käivad muusikakoolis või on kitarri õppinud kodus, on tunnis igav ja liiga lihtne. Mõned meist saavad paremini ja kiiremini aru kui teised. Kuid ka aeglasemalt õppijad ei anna alla, vaid üritavad aru saada ja vajaliku selgeks õppida.
Alguses, kui kitarrid kooli tulid, olid kõik ärevuses ja tahtsid pille kohe proovida. Meie klass oli kõige esimene, kellel on selline õppeprogramm, seega olid kõik väga õnnelikud.
Esimestes tundides tundus, et kitarrimängu selgeks saamine on nii keeruline ja ebareaalne, kuna näpud lihtsalt ei paindu nii nagu oleks vaja. Nüüd tundub paljudele, et hoopis alguses oli lihtne ja nüüd alles läheb keeruliseks. Kitarri õppimine on tore vaheldus tavalisele tunnitööle! Vaatamata sellele, et meil pole väga palju kitarritunde olnud, oskame me kõik mängida “Sünnipäevalaulu” ja mitmeid saateakorde. Terve meie klass pooldab kitarriõpet 100%!

Diana Žiltsova
7. klassi õpilane

Foto autor Maire Aul



Saame kokku „turnika“ all

2012. aasta augustis on täitumas 50 aastat esimese lasteaia loomisest Vokas. Tänaseks on Vokas lasteaiateenust pakutud vaid kahes - Aia ja Männiku tänaval asuvates hoonetes. Esimene lasteaed asus kohandatud ühiselamu ruumides ja juba 1966. aastast laienes lasteaed ka kahekorruselise juurdeehituse arvelt. Praegune Naksitrallide lasteaiahoone on 36 aastane. On rõõm, et täna on olemas veel inimesed, kes olid lasteaia loomise juures; inimesed, kelle elutööks on olnud eelkooliealiste laste kasvatamine-õpetamine ja inimesed, kellel on olnud pikaajaline seotus asutuse hea toimimisega.

Aitäh õpetaja Maret Tammiksaarele, kes on koolituste raames paikkonna alushariduse ajalugu uurinud ja kroonikaks talletatanud. Aitäh õppealajuhataja Urve Niisukesele lasteaia tänase päeva tegemiste ülestähendamise ja süstematiseerimisega. Aitäh õpetaja Mai Voorele vilistlaste poolt lasteaia õuealale istutatud puude kaardistamise ja näitlikuks tegemise eest. Lasteaia tekke- ja arenguajalugu on osake paikkonna hariduse ajaloost. Aitäh Bruno Uustalile, kes on leidnud aega, et lasteaia üritusi suurepäraselt filmiks vormistada. Endiste juhatajate mälestustes mainitakse omaaegse kohaliku suurettevõtte (hilisem nimetus Voka EPT) juhtkonna hoolivust, toetust ja tunnustust allüksusele. Küllap hoolivuse tõttu võime täna veel 1962. aastal valminud hoone projektlahenduse üle vaid heameelt tunda, sest maja on tõeliselt väikelapse sõbralik.

Iseseisvunud Eestis on olnud lasteaia jaoks majanduslikult keerulisi aegu. Ka laste sündivuses on olnud suurt arvulist kõikumist. Õnneks on viimased vallavalitsuste ja volikogude koosseisud lasteaeda kui toimivat struktuuri säästnud ja lasteaiatöötajat väärtustanud. Lapse kasvukeskkond on muutunud hubasemaks ja värvikamaks. Tänud majandusjuhataja Milvi Saarele rõõmsavärviliste kangaste hankimise ning kardinate, voodipesu, rahvariiete, tööriiete ja teatrikostüümide õmblemise eest ning tööde eest, mida 35 tööaasta sees veel tehtud. Võib uhkusega öelda, et lasteaias on palju pika tööstaažiga inimesi, kes erinevates ametites töötanuna oskavad kõiki ametikohti ka väärtustada. Hinnatud järjepidevus toetab kollektiivi ühtse meeskonnana tegutsemist. Õpetajad on oskuslikult kaasanud õppekasvatustöösse ka õpetaja abid ja tegutsevad koostöös lapsevanematega. Majasiseselt on moodustunud looduse, tervise ja ettevõtlikkuse meeskonnad, kuhu omakorda on kaasatud töötajad köögist, kabinetist, saalist ja õuest. Koostöö läbi tugevnevad asutuse traditsioonid.

Ühiselt ettevalmistatud tegevuste kaudu väärtustatakse kodukandi inimesi ning nende tegemisi-töid, loodust, peret, tervist ja ettevõtlikkust.
„Koostöö“ on ka märksõnaks, mis julgustas ellu kutsuma üritust „Lasteaiandust Vokas 50“. Meil on hea kontakt paikkonnas tegutsevate asutuste ja kultuuri- ning spordiinimestega. Staažikate töötajatena oleme kogenud suurepärast kontakti ja koosolemisi lasteaia vilistlastega. Rõõm on suhelda ja koos töötada endise kasvandikuga, kes täna on oma „silmatera“ meie kätte usaldav lapsevanem või päikseline kolleeg. Ja kui nõnda palju saab koos töötamist, siis peaks olema igati sobilik ka koos pidutseda. Saame kokku „turnika“ all nagu ütleb vilistlane või lihtsalt lasteaia õuealal alates kella 15.00. Saab vaadata ruume ja väljapanekuid ning alates 17.00-st julgeid esinejaid meie hulgast. Tänusõnu jagatakse väärikatele, teenekatele ja kõigile. Alates 19.00-st saab ansambli saatel tantsida, meenutada lapse- või nooruspõlve ja koos õhtujuhiga palju muudki teha.

Emadepäeva etenduses „Breemeni linna moosekandid“ olid meie lasteaia väikeses saalis „laval“ selle päeva 58 last ja 21 töötajat ja pealtvaatajateks kõikide laste emad ja veel hulk häid inimesi. Soovime, et kõigil lasteaia sõpradel oleks 2. juunil kokku saades koduselt hea olla või nagu ütles kahe lasteaialapse ema:“ ...etendust külg-külje kõrval vaadates oli ühtse pere tunne...“. Aitäh kõigile emadele ilusate innustavate sõnade eest!

Rõõmsa kohtumiseni!
Julie Laur

Välismaale õppima ja tööle minek on lahe ja vajalik kogemus, kuid vajab läbimõeldud ja hoolikat planeerimist

15. mail, täitsa koolipäeva lõpus, toimus Toila Gümnaasiumis 15-24 aastastele noortele suunatud teabepäev, mis kandis nime „Turvaliselt välismaale tööle“.
Teabepäevade korraldamine on ajendatud inimeste järjest kasvavast huvist välismaale tööle- ja õppimamineku vastu, millega samal ajal kaasnevad ka omad riskid. Mida suurem on välismaal töötamisest huvitatud inimeste ring, seda suurem on ka tõenäosus puutuda kokku ebaausate töövahendajatega.
Üheskoos Sirle Blumbergiga MTÜst Living For Tomorrow arutleti nii-öelda petturvahendajatega kaasnevate ohtude üle, ja räägiti sellest, kuidas end pettuse eest kaitsta ning mida võtta ette siis kui ollakse juba hätta jäänud.

Kasulikku teavet saadi ka töötukassa konsultantidelt, kes seekord keskendusid erinevatele võimalustele tööle kandideerimisel läbi EURES karjääriteenuste arenduskeskuse. Muuhulgas juhtisid noorte tähelepanu ka kõige väiksematele detailidele, mis tuleb kindlasti enne läbi mõelda, kui välismaale tööle lähed ja kutsusid noori üles kindlasti spetsialisti, nõustaja juurde pöörduma, kui endal jääb oskustest puudu näiteks võõrkeelse elulookirjelduse koostamisel.
Pärast magusat teepausi liitus meiega MTÜ EstYes esindaja, tutvustades rahvusvahelisi laagreid, töömalevaid, õpilasvahetusi, vabatahtlikutööd – kandideerimise ja osalusvõimalusi.

Et veenduda selliste kohtumiste vajalikkuses, küsisime noortelt, millise sooviga/eesmärgiga tulid nad "Turvaliselt välismaale" teabepäeva kuulama ja mida enda jaoks kasulikku saadud infost välja nopiti.
Martina (15):
Mul on juba ammusest ajast olnud soov minna välismaale õppima. Koos vanematega olen arutanud, et vahetusõpilase staatus oleks väga tore. Ja miks mitte. Kui mulle see aastake, mis teises riigis veedetud, meeldib, võib minna ka välismaale ülikooli. Eelkõige tulingi sellepärast, et rohkem infot välismaal õppimise kohta saada.
Väga huvitav oli see töölepingu asi. Esiteks sain ma teada kindlad punktid, millele töölepingut allkirjastades tähelepanu pöörata. Muidugi ka õpilasvahetuse teema oli huvitav. Oli plaanis juba see suvi minna keelelaagrisse inglismaale, kuid see on ikka päris kulukas. Samas selle programmi kaudu saab poole soodsamalt leida uusi tutvusi ning praktiseerida keelt.
Artjom (16):
Tulin selle eesmärgiga, et saaks võimalikult palju välismaal tööl olemisest ja sinna minekust teada saada. Sain teada ,kuidas tuleb lepingut vaadata ja nendele alla kirjutada. Kuidas noori petetakse ja mis on tegelik palk ja palju huvitavat veel.
Kristel (16):
Soovisin rohkem teada saada võimalustest välismaal õppimise ja töötamise kohta. Samuti ka ohtudest sinna minekul. Sain väga palju uut teada, eriti rahvusvaheliste malevate ja õpilasvahetuste kohta.
Maarja-Liisa (18):
Eelkõige tahtsin end kurssi viia, mis on reaalsed riskid, mis kaasnevad välismaale tööle minemisega. Olin küll tuttavate käest ühte-teist kuulnud, kuid see, mida räägivad asjatundjad, on hoopis midagi muud.
Ilma võõrkeeleoskuseta ei tasu enda turvalisuse huvides välismaale tööle trügida - suhted tööandjaga peavad mõlema osapoole jaoks ühtselt ning selgelt mõistetavad olema. Ja kui peaks juhtuma, et tööandja veab Sind alt, siis julge sellest rääkida, mitte ära hoia endas ning tööta hambad ristis edasi.

Teabepäeva peakorraldajaks oli Narva Noortekeskus. Lisaks suur aitäh ruumide, tehniliste vahendite eest Toila Gümnaasiumi perele!

Uute ja põnevate kohtumisteni!
Merle Harjo
Voka Avatud Noortekeskus
Jälgi meie tegemisi: www.vokanoortekas.blogspot.com

 

Muudatused postiteenuse osutamisel Toila vallas

Ajutiselt on Toila vallas postiteenuse osutamisel teatud perioodil muudatusi :

Toila postkontor on ajutiselt suletud järgmistel perioodidel:
14.06.-29.06.2012 ja 17.08.-31.08.2012
Voka postkontor on ajutiselt suletud järgmistel perioodidel:
12.06.-27.06.2012 ja 12.07.-25.07.2012

Antud perioodil on võimalik postiteenuseid ka edasi tarbida ning selleks on järgmised võimalused:
TELLIDA KIRJAKANDJA TASUTA KOJU!

Kirjakandjat saavad TASUTA elu- või asukohta tellida kõik füüsilised- ja juriidilised isikud, kes elavad/asuvad maapiirkonnas lähimast postkontorist kaugemal kui 5 km. Maa-piirkonnaks on küla, aleviku või alevi territoorium. Elu- või asukohas osutab kirjakandja järgmiseid teenuseid:
  • kirisaadetise ja postipaki vastuvõtmine/kättetoimetamine;
  • rahakaartide saatmine;
  • perioodikatellimuste vormistamine;
  • maksete teostamine;
  • postimaksevahendite müük;
  • pensioni ja muude sotsiaaltoetuste kättesaamine.

Kirjakandjat saab koju tellida Eesti Posti kliendiinfo telefonil 1661. Tellimusi võetakse vastu E–L kella 9–18.
Klienditeeninduskeskuses registreeritakse kliendi tellimus, mis edastatakse klienti teenindava piirkonna postiasutusse. Enne kella 16.00 saabunud tellimuste korral võetakse kliendiga ühendust samal päeval ning lepitakse kokku tellimuse täitmise aeg. Hilisemate tellimuste korral võetakse ühendust järgmisel tööpäeval (E–R). Kirjakandja osutab postiteenuseid tellija elu- või asukohas tellimuse saamisele järgneval tööpäeval (E–R), kui ei ole kokku lepitud teisiti. Konkreetne tellimuse osutamise ajavahemik antakse kliendile täpsusega 1 tund.

Külastada lähimat postiasutust
JÕHVI POSTKONTOR (Narva mnt.8 41501 Jõhvi). Postkontor on avatud:
E-R 9.00-18.00
L 9.00-14.00
Juunis ja juulis saab külastada ka ORU POSTKONTORit (Männi 3 31221 Kohtla-Järve). Postkontor on avatud:
E-R 8.30-13.00

Küsimuste puhul palume pöörduda Ida-Viru piirkondliku postkontori juhataja poole, kelleks on Klarika Laanemäe GSM 53303824.


Lugupidamisega
Klarika Laanemäe
Ida-Viru piirkonna juhataja

Saame tuttavaks – Toila valla sotsiaalspetsialist ILONA SÄDE


  1. Kes Sa oled ja kust tuled?
Olen Ilona Säde, elan Toila vallas Vokas koos elukaaslase ja tütrega.
  1. Öeldakse, et me kõik tuleme lapsepõlvest. Kus möödus Sinu lapsepõlv ja mida Sa sealt kaasa oled võtnud?
Lapsepõlv möödus Iisaku vallas, Vaikla külas ja hiljem Iisaku alevikus. Eks me kõik saame lapsepõlvekodust kaasa teatud väärtused, nõnda ka mina. Pean olulisemateks neist ausust, kohusetunnet, õpihimu, arvestamist teistega. Maapiirkonnas üles kasvades õppisin lugu pidama loodusest ja loomadest, looduslähedane eluviis meeldib ka praegu.
  1. Kelleks tahtsid lapsepõlves saada?
Ei tule praegu meelde, kas mul lapsena mingi kindel unistuste amet oli. Ideid tulevikuks on aga elu jooksul olnud erinevaid, alates raadiodiktori ametist kuni lendurini välja.
  1. Kus oled õppinud? Miks valisid just selle eriala?
Juunis lõpetan Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö erialal, vaid lõputöö on jäänud kaitsta. Varem olen õppinud kutsekoolis kokandust. Sotsiaaltöö valisin sisemisel sunnil – tundsin, et ühiskonnas toimuv läheb mulle korda ning tekkis soov anda ka oma panus selle paremaks muutmisel.
  1. Kus Sa oled varem töötanud?
Olen töötanud kokana ja klienditeenindajana, viimane töökoht oli aga Illuka vallas, Kurtna Noortekeskuses noorsootöötajana.
  1. Kui valmis oled muutusteks – uuteks kohtadeks, uuteks inimesteks?
Tean, et muutused viivad elus edasi, seetõttu olen nende suhtes positiivselt meelestatud. Mulle meeldib vastu võtta uusi väljakutseid, mille käigus ma ise õpin ja arenen.
  1. Kuidas Sa Toilasse sattusid?
Toila valda asusin elama aastal 2008, kui hakkasime elukaaslasega ühist pesa punuma. Voka jäi meile silma kui armas ja rahulik paik, kus on ka lapsel hea ja turvaline kasvada. Inimesed on siin sõbralikud ning loodus ilus – meri vaid kiviviske kaugusel. Mõnus koht elamiseks.
  1. Mis on sotsiaaltöö juures kõige olulisem?
Sotsiaaltöötajana on oluline osata näha inimesi sellistena nagu nad on, olla empaatiavõimeline ning eelarvamustest vaba. Ressursid inimese toimetuleku parandamiseks tuleks aga leida eelkõige temast endast – motiveerides, nõustades, julgustades elus edasi minema.
  1. Mis on Sinu jaoks elus tähtis?
Perekond ja sõbrad on tähtsad. Et mind ümbritseksid mulle olulised inimesed. Samuti areng – uued kogemused ja teadmised, mis aitavad maailma asjadest paremini aru saada ning olla ka ise seeläbi parem inimene.
  1. Mis teeb tuju heaks?
Päike, suvi, mulle kallid inimesed.
  1. Hobid? Meelistegevus vabal ajal? Kuidas Sa puhkad?
Väga oluliseks pean pere ja sõpradega kvaliteetselt veedetud aega. Samuti aega enese jaoks, mida on viimastel aastatel töö ja õpingute kõrvalt olnud keeruline leida. Suvel meeldib käia rannas ning mööda Eestit ringi rännata, talvel sõita lumelauaga. Hea uni on parim puhkus.
  1. Oled nüüdseks juba paar kuud Toilas töötanud. Millised on muljed? Mida oleks sotsiaalvaldkonnas Toila vallas vaja muuta/parandada?
Muljed on meeldivad, inimesed toredad ja vastutulelikud. Koostöö lastekaitsespetsialisti ning ka teiste vallavalitsuse töötajatega on olnud hea, mis on kohanemisele tublisti kaasa aidanud. Konkreetseid ettepanekuid sotsiaalvaldkonna parandamiseks ma hetkel veel välja ei tooks, sest praegusest olukorrast täieliku ülevaate saamine nõuab veidi rohkem aega ja süvenemist. Mõningaid mõtteid siiski juba on.
  1. Kui püüaksid kinni kuldkalakese, millised oleksid 3 soovi?
Raske küsimus. Soove on nii palju, et neist kolme olulisemat välja valida oleks keeruline.
Tähtsaim soov - et minu lähedased oleksid jätkuvalt terved ja õnnelikud.
Teiseks - et maailmas oleks vähem ülekohut ja ebaõiglust.
Kolmandaks – rohkem päikest ja naeratavaid nägusid!
Tänan küsimast!

Aitäh!

Küsis Lea Rand



Kalmistupühad Pühajõe koguduses 2012.a.




PÜHAJÕE KOGUDUSE SURNUAIAPÜHAD 2012.a.
 

1. juulil 12.00 TOILA
KALMISTUL
 

1. juulil 14.00 PÜHAJÕE KALMISTUL

SUVI ALGAB TOILAST EHK IV TOILA MEREPÄEVAD

Jätkates traditsiooni, oleme taaskord kutsumas rahvast mereäärde ja Toila sadamasse, et koos tervitada valgete ööde tulekut.
15.-16. juunil on põhjust Toila sadamasse sammud seada, sest just siis toimuvadki IV Toila Merepäevad. Teeme algust 15. juunil kell 18.00 koos ansambliga „Detail“. Samal õhtul algusega kell 20.30 pakub oma muusikalist külakosti ansambel „PS Troika“.
Et esimene päev muusika seltsis pisut rõõmsam oleks, siis on kohale tulemas külalistena „Lapin Kulta“, „Metaxa“ ja „Passoa“. Nad on loomulikult kohal ka teisel päeval.
16. juuni ehk teine päev algab rannas tegutsemisega kell 11.00, kui algab „Laadur Cup“ petanquis. Osaleda sellel üritusel võivad kõik soovijad ja oma osalussoov tuleb teatavaks teha Hillar Neilandile.
Sadamas algavad tegevused kell 14.00-st, kui alustavad tegutsemist erinevad töötoad. Tegemislusti ja nõuandeid näputööks pakuvad kaunite kunstidega tegelejad Toilast Konjuni ja lastele pakuvad erinevaid tegevusi Toila Muusika- ja Kunstikooli õpilased.
Kaugemate külalistena on meie üritust külastamas ka Eesti Veeteede ameti esindajad, kes lahkesti tutvustavad kalameestele ja lihtsalt merehuvilistele erinevaid juriidilisi ja ohutustehnika-alaseid nõudeid. Kuulama ja küsima ootame igaüht, kellel mingilgi määral merega kokkupuudet on.
Toimima saavad ka erinevad elevust tekitavad võistlused, nii ürituse külalistete vahel kui ka kohalike omavalitsuste esindajate jõuproovina. Valdade esindusi ootame nii Toila kui ka kõigist naaberomavalitsustest, aga eks näis kellel julgust jagub, et teatevõistkond võistlustulle saata.
Enne õhtust muusikalist blokki saame loodetavasti osa ka Toila Gümnaasiumi poolt pakutavast kaunite kunstide etteastest ja lootus jääb, et enne suuremat tantsutuuri saab tehtud ka soojendus Voka kaunite kehade vormijate eestvõttel.
Kindlasti saab olema üritusel ka mõni üllatus, mida siinkohal vara oleks teadvustada. Ja mis üllatus see olekski, kui enne kõik teada on?
Õhtuse muusikalise osaga teeb algust Mait Seger oma ansambliga kell 18.00 ja kell 21.00 astub lavale meie ürituse peaesinejana ansambel „ Singer Vinger“.
Korraldajad ootavad omalt poolt aktiivset kaasalöömist nii Toila valla inimestelt kui ka kaugemalt tulijatelt. Kellel on mõni hea idee, mis võiks kokku sobida meie ühise üritusega, siis andke teada, peame nõu ja teeme ära.
Täpsema ürituse ajakava leiab igaüks, kes loeb kuulutusi või külastab internetis vastavaid lehekülgi.
Lõpetuseks ka mõnda merepäevade külastajale, mis oleks hea meeles pidada.
Üritus toimub sellel aastal kinnisel territooriumil ja on tasuline. 1 päeva pilet maksab 3€. Kui ostad kohe 2 päeva pileti, siis saad selle 5€ eest. Kui külaline on lühem kui 120 cm, siis on sissepääs prii.
Tulles üritusele ära võta kaasa oma alkoholi, sest turvamehel on õigus siis sind üritusele mitte lubada.
Tule ja tee endale hea äraolemine koos sõprade ja tuttavatega. Ütleme sõbralikult koos lustides suvele tere.

Kohtume merepäevadel, Toila Sadamas!

MTÜ Toila Jahtklubi ja tema suure hulga sõprade-toetajate nimel
Mait Põdra

Meenutus möödunud aasta merepäevadest, kui võrgust korjati valmis sprotte:)
 Foto: Lea Rand

TÄHTSAD KUUPÄEVAD Toila Gümnaasiumis

29. mail 13.20 9. KLASSI VIIMANE KOOLIKELL
Toila Gümnaasiumi saalis

31. mail 18.00 Toila Muusika- ja Kunstikooli LÕPUPIDU
Toila Gümnaasiumi väikses saalis

1. juunil 9.30 TALENDISHOW
Toila Talent 2
Toila Gümnaasiumi saalis

1. juunil 13.00 MEISTRITE AKADEEMIA
Pille Lille Muusikute Fond
KONTSERT
Toila Gümnaasiumi väikses saalis
Esinevad
Pille Lill (sopran )
Oksana Sinkova (flööt)
Ralf Taal (klaver)

Sissepääs vaba!
Oodatud on ka valla muusikahuvilised.
5. juunil 10.00 VIIMANE KOOLIPÄEV
PIDULIK AKTUS
Toila Gümnaasiumi saalis

22. juunil 14.00 9. KLASSI LÕPUPIDU
Toila Gümnaasiumi saalis

22. juunil 18.00 12. KLASSI LÕPUPIDU
Toila Gümnaasiumi saalis



Tervituskontsert emadepäevaks

10. mai keskpäeval oli vallamajas rahvarohke. Toila Gümnaasiumi etlejad, lauljad, pillimängijad ja käsitöömeistrid tulid tervitama emasid, vanaemasid, vallarahvast.

Avasõnad raamatukogu juhatajalt, Lea Rannalt, ema imelistest oskustest ja tegemistest andsid lastele esinemisjulgust juurde. Nii me õpimegi esinema! Algul kodule lähemal ja vähemale publikule, küll siis tulevad ka suured esinemised. Käsikellade ansambel ja kitarristid olid eakamatele kuulajatele meeldivaks üllatuseks.
Rõõmupisara vanaemale silmanurka võlusid 1. klassi õpilased Lene Tiinas, Armin Peet ja Toomas Matt. 
1. klassi õpilane Lene Tiinas     





Foto: Kevin Oja

Küllap tulid silme ette omad lapselapsed. Mõnusa segaduse tekitas Getter Marii Kalviku esitatud proosapala, kus tädid ja vanaemad võisid ennast näha läbi lapsesilmade. Luuletuste vahel kõlasid laulud Toila valla 16. lauluvõistluse tublimatelt esinejatelt.
6. klassi õpilased näitasid oma käsitöid laulu ja liikumisega. Käsitöötunnis valmistatud esemed on kõik praktilise väärtusega, ilusad, vastupidavad ja tervislikud.
Kontserdi lõpetas 6. klassi tütarlaste lõbus ansambel.
Lapsi õpetasid ja juhendasid Stella Müsler, Anu Pungas, Diana Veisner, Kaja Oja ja Katrin Kivimeister.

Kontserdilt said kaasa rõõmsa energiapisiku emadepäevaks nii kuulajad kui ka esinejad.

Maire Aul
huvijuht

Rohkem pilte vaata Toila Gümnaasiumi fotogaleriist

Avastasime Sankt-Peterburgi

Milleks on vaja õppida vene keelt? Selleks, et hakkama saada meie idanaabrite juures Venemaal.

11.-12. mail külastas suur grupp Toila Gümnaasiumi õpilasi Sankt-Peterburgi.
Meile nii lähedal paiknev turismimagnet oma 5 miljoni elanikuga on suurte võimaluste linn. Kunagiste Venemaa valitsejate rikkuse tõestamiseks loodud hiilgus ja ilu on tänapäeval taastatud. 18. ja 19. sajandil Neeva jõe kallastele ehitatud hooned on restaureeritud ja kannavad ajaloolist hõngu tänapäeva.
Esimesel päeval nautisime delfiinide esinemist ja tutvusime veealuse maailmaga Okeanaariumis. Pärastlõunal külastasime üht Euroopa suurimat kunstimuuseumi Ermitaaži. Tsaari õukonnamuuseumist välja arenenud kunstikoguga soovisid õpilased edaspidi põhjalikumalt tutvuda.
Teisel päeval tutvusime linnaga ülevaatliku ekskursiooni käigus. Eestlaste kultuurielu on tihedalt seotud Peterburiga, sellele viitas ka korda tehtud Peterburi Jaani kirik. Tihti esinevad kirikus eesti koorid ja muusikud.
Peterburi nimetatakse Põhjamaade Veneetsiaks, sest linn on rajatud Neeva jõe suudmes paiknevatele saartele. Peterburi on maailmas 1. kohal sildade arvukuselt, neid on ligi 600. Sõitsime õpilastega üle kõige pikema ja kõige laiema silla. 21 silda käivad öösel lahti, et suured laevad saaksid sõita Laadoga järvest Soome lahte. Neeva jõel nägime ära ka revolutsiooni sümboli – ristleja Aurora.
Keskpäevaks jõudsime Peeter-Pauli kindlusesse. Täpselt kell 12 kõlab seal iga päev Peeter I poolt algatatud suurtükipauk, mis tähistab linnarahvale keskpäeva ja admiralilõuna algust. Kolm tundi möödusid ruttu ja meie järgmiseks vaatamisväärsuseks oli Peterhof. Tsaari suveresidentsis tähistatakse sel aastal eriti pidulikult Peterburile pealinna staatuse andmise 300 aastapäeva. Jahedale ja tuulisele ilmale vaatamata oli huvitav avastada järjest uusi purskkaeve.
Nähtud muljed on kindlasti suurema kaaluga kui läbielatud katsumused linnaliikluses, olmes ja piiri peal.
Suurlinna ilu on selleks korraks nähtud ja uued sihid järgmiseks aastaks seatud.

Maire Aul
huvijuht

1000 tänu

Käesolev õppeaasta on möödunud ülikiiresti ja seda tänu eeskätt paljudele sündmustele, kus Toila Gümnaasiumi lauljad on edukalt osalenud. Üles on astutud solistidena, ansamblitena, kooridena ja pillimängijatena. Tore, et meie lauljaid-mängijaid on tähele pandud ning esinema kutsutud ka väljapoole meie valda. Meelde jäävad neidudekoori meeleolukad proovid ning esinemine Talvisel laulupäeval “Jää hääl” Toilas, lastekoori tubli kontsertetteaste Lastekooride konkurss-festivalil Türil, käsikelladeansambli ja solistideringi liikmete ülesastumised Vabariiklikul muusikaõpetuse olümpiaadil, Väätsa Rahvamajas, Jõhvi Kontserdimajas ja Kohtla-Järve Kultuurihoones, ansamblite toredad tulemused Ida-Virumaa koolide vokaalansamblite konkursil Sillamäel, solistide kiiduväärt esinemised “Viru laulukesel”, ETV Laulukarusselli maakonna finaalvoorus Kohtla-Järvel ja muidugi meie enda kooli aktustel ja Toila valla XVI laste lauluvõistlusel.

Olgu siinkohal äratoodud viimati ära nimetatud lauluvõistluse tulemused 7-17. aastaste seas.

7-9 -aastased
1. koht Pipi Triinu Nõmmiste (valitud ETV Laulukarusselli maakonna finaalvooru žürii poolt 6 parima hulka)
2. koht Jannes Niine
3. koht Anett Marie Astok (juh.A. Pungas)

10-13 -aastased
1. koht Kirsika Liiva (valitud ETV Laulukarusselli maakonna finaalvooru žürii poolt 2 parima hulka)
2. koht Lilian Männi
3. koht Mari Sarap, Meriliis Merirand

14-17 -aastased
1. Martina Jõeäär
2. Keiu Lindeburg
Laste- ja neidudekoori ootab ees veel Noorte popmuusika laulupäev, mis toimub 30. juunil Tartus.

Suured tänud kõikidele tublidele lauljatele, nende vanematele ning koolirahvale toetava suhtumise eest!

Stella Müsler
Toila Gümnaasiumi muusikaõpetaja

Üllatuslik emadepäev Voka lasteaias

10. mai õhtuks olid Voka lasteaia Naksitrallid saali kutsutud kõikide laste emad ja vanaemad. Isasid kahjuks ruumipuuduse tõttu mitte ja vaid seetõttu pidid nad nii huvitavast ja kaasahaaravast etendusest ilma jääma. Emasid-vanaemasidki oli kogunenud niivõrd palju, et kõigile istekohti ei jätkunud, mistõttu tuli koht aknalaudadel sisse võtta. Hirm selle ees, et aknalauad raskuse all alla kukkuda võivad ja et osad emad seisid etenduse vältel, olid ainukesed puudused, mida nimetada oskame. Ka oli veidi palav, kuid näitlejatel kostüümides oli igal juhul palju palavam kui pealtvaatajatel. Väikesed näitlejad olid nii toredad, nende nägudelt ei saanud küll aru, et neil palav võiks olla.
Breemeni linna moosekandid
Laval on kogu pere
 Etendus, mida meid vaatama kutsuti, oli “Breemeni linna moosekandid” uues versioonis, mitmete vahvate vahepaladega, nii et kaasatud olid kõikide rühmade kõik lapsed, õpetajad, kogu lasteaed-juhatajast medõeni, ka kokatädid, tõesti kogu personal. See oli äärmiselt mahukas ja osalejaterohke muusikal, milles peategelastena astusid esile töökas lüpsjatädi, lustakas lehm, vapper kukk, tubli koer, nõtke kass ning rõõmus eesel, keda mängisid kasvatajad. Lauluõpetaja Tiina oli taas tubli tööd teinud ning võib vaid ette kujutada, kuipalju proove oli vaja enne nii hästi mängitud muusikali teha. Samas välja õpetada ka kõikide rühmade lapsed.
Muusikalis oli mitmeid vahepalu, mille esitajateks olid lapsed. Kõige väiksemad – Trallid – mängisid sipelgaid. Eriti toredasti laulis nendele sipelgate laulu Gregor Roheliste Nakside rühmast. Sinised Naksid olid hiired. Rohelised Naksid jänesed. Kollased Naksid konnad. Punased Naksid röövlid. Kõik rühmad olid toredates kostüümides. Konnade tantsud ja laulud olid toredad, nad sukeldusid lõpuks vette ujuma. Röövlid pidid oma rahast ja rikkusest loobuma ning majast põgenema, kuna moosekandid olid nad ära hirmutanud.
See etendus oli nii hästi mängitud, et tekitas mõtte – vahest oli see paremgi kui külla kutsutud teatritrupi poolt esitatu. Kõik osalised olid nii hästi oma rollidesse sisse elanud ja paistsid silma suurepärase näitlemisoskuse poolest. Ning kogu lasteaed oli laval nagu üks pere. Meie lapsevanematena vaatasime seda imetlusega ja pisarad silmis, mõeldes, et see oli meie laste üks viimaseid ettevõtmisi. Juba 1. juunil jäetakse lasteaiaga hüvasti, et minna kooli. Nii palju toredaid ettevõtmisi on nende aastate jooksul olnud, nii palju positiivsust rõõmsameelsete kasvatajate keskel. Soovime siinkohal jõudu edaspidiseks ja meie lastelt ning vanematelt suur tänu selle suure emadepäeva üllatuse ning kogu töö eest, kõigile teile, kes te laval esinesite, armas lasteaiapere!

Punastest Naksidest Paula ning Helise emad Anne ning Evelyn

Üleskutse vallakodanikele!

2012. aastal möödub 130 aastat sellest, kui Abram Simon rajas Toilasse Eesti esimese maateatrimaja. Toila valla Hariduse ja Kultuuri Seltsil on koostöös Lembit Pritsuga seks puhuks plaanis tänavu suvel taas kord üks näitemäng “lavale” tuua.
Oma teatrimaja meil küll enam pole ja rahvamajaga on ka lood nii nagu nad parajasti on, aga näitemängu on Toilas tehtud Simoni aegadest alates vahelduva eduga kogu aeg.
Viimane kord, kui Toila rahvamaja laval teatritükk etendus, jääb vist küll möödunud sajandisse (vabandust, külalisesinejaid on ikka hiljem ka olnud). Möödunud suvi näitas, et ega näitemängu tegemiseks olegi alati lava tarvis – piisab ka heast tahtmisest ja vahvatest tegijatest.

Fotol hetk möödunud aasta näitemängust “Arborist ehk merele metsavahiks”.
Foto: Lea Rand

Ühesõnaga – KUI SA OLED NÄITEMÄNGUHUVILINE (vanus pole oluline, peaasi, et jalg juba kannab ja veel kannab) JA OLED VALMIS KAASA LÖÖMA, SIIS ANNA ENDAST TEADA Toila raamatukogusse, tel. 33 69 551, või võta ühendust Lembit Pritsuga tel. 51 257 58. Kui peaossa ei julge kandideerida, siis mängulusti saab kätte ka massistseenides kaasa lüües!
Samas ootame abi ka rekvisiitide saamiseks! Kel on kodus ära anda vanu riideid ja majapidamistarbeid, mis sobiksid möödunud sajandi alguse aegadesse, siis needki võib tuua Toila Raamatukogusse või viia otse Lembit Pritsule koju (aadressile Mere pst. 5-11)

Täname juba ette igakülgse abi eest!

Lea Rand

Monday, May 21, 2012

Eesti Soojuspumba Liidu (ESPEL) esindaja Jüri Miks Toila vallamajas

Toila vallamaja saalis
kolmapäeval,
30. mail 2012 kell 18
  • tutvustame soojuspumpa kui tänapäeva kõige efektiivsemat, taastuvat ja saastevaba kohalikku küttevormi liiki.
  • räägime soojuspumpade levikust Eestis ja mujal ning nende kasutamise tulevikuperspektiividest võrdlevalt teiste kütteliikidega. Toome konkreetseid praktilisi näiteid.
  • räägime erinevatest soojuspumpadest ja nende kasutamise otstarbekusest, komplekslahendustest ning projektide rahastamise võimalustest.
  • tutvustame reklaamkampaanias osalevaid firmasid ning nende kaubamärke.

Lisainfo:GSM  50 86 772, espel@solo.delfi.ee
Jüri Miks
ESPEL-i tegevdirektor

Oodatud on kõik soojuspumpade (kõik süsteemid) kasutajad ja need, kes plaanivad soojuspumba paigaldamist.
Samuti saame vastused ekspluatatsioonis tehtud ja paigaldusvigade kohta, kui ka nõuandeid, milliseid süsteeme ja kuhu tasub paigaldada.     

Wednesday, May 9, 2012

Malev ootab!



Info kandideerimise kohta leiab siit: http://vokanoortekas.blogspot.com/p/malev-2012.html

Puhates arvesta ka teiste puhkajatega

Kätte on jõudnud ilusad päikesepaistelised soojad ilmad, mis meelitavad inimesi linnakärast eemale vabasse loodusesse oma meeli rahustama. See on aeg, kus vabas looduses suureneb puhkusel viibivate inimeste arv. Seega on oluline, et looduses viibiv puhkaja arvestaks oma tegemistes teda übritsevate teiste puhkajatega. Selline suhtumine ja käitumine tagab, et puhkus möödub turvaliselt, rahulikult ja lõõgastavalt.

Kuna meie loodusressurss on piiratud, siis tuleb seda tarbida mõõdukalt ja ratsionaalselt ehk siis mitte priiskavalt. Siinjuures menetlusteenistus kutsub üles, et ärge sõitke mootorsõidukiga metsaalla või liivaluitele, sest selline tegvus rikub maastikku. Ärge tehke lõket või grillige väljaspool selleks ettenähtud kohti. Puhkekoha omanikud on tuleohutust silmaspidades valmistanud sellised kohad ise ette. Ärge saagige lõkke või grilli materjaliks kasvavat metsa või põõsaid, kasutage selleks puhkekoha omaniku poolt ettevalmistatud küttematerjali, või veel parem, võtke see endaga puhkama tulles kaasa. Ärge kuulake liiga valjult muusikat, see segab teisi puhkajaid ja metsloomi. Ärge jätke enda järel prügi vedelema. Võtke puhkama minnes prügikott kaasa, kuhu saate enda poolt tekitatud prügi panna. Pügikott paigutage prügikonteinerisse või selle puudumisel võtke prügi endaga kaasa. Prügi ei ole mõtet jätta prügikotiga metsaalla, sest uudishimulikud metsloomad rebivad koti katki ja selle sees leiduv prügi võib kahjustada metslooma tervist ja risustada metsaalust, mis rikub looduse esteetilist väljanägemist. Ärge pruukige avalikus kohas alkoholi!
Menetlusteenistus plaanib teha puhkekohtadesse ja nende lähiümbrustesse pistelisi patrullkäike, eesmärgil ennetada ja avastada rikkumiste toimepanemist ning tõsta seeläbi turvatunnet. Eeskirjade vastu patustajaid võib oodata karistunena kuni 100 euro suurune rahatrahv.

MAREK RANNE
Vaivara Vallavalitsuse õigusnõunik
menetlusteenistuse juhataja ülesannetes

Friday, May 4, 2012

Alates 7. maist 2012 muutusid Toila vallavalitsuse tööajad

Alates 7. maist 2012.a. on vallavalitsuse tööaeg: 
 
esmaspäev 8.00-16.00
teisipäev 8.00-16.00
kolmapäev 8.00-18.00
neljapäev 8.00-16.00
reede 8.00-14.00

 
VASTUVÕTUAJAD VALLAVALITSUSES
 
  • Vallavanem: esmaspäev 
    9.00-12.00 tel. 33 69901
  • Vallasekretär: esmaspäev, neljapäev  
    9.00-15.00 tel. 33 69965 
  • Sotsiaalspetsialist: esmaspäev, neljapäev 
    9.00-15.00 tel. 33 69855 
    Vokas, Narva mnt. 2 kolmapäev 
    9.00-13.00 tel. 33 98646
  • Maakorraldaja: esmaspäev,  neljapäev  
    9.00-15.00 tel. 33 69546
  • Ehitus- ja majandusnõunik: esmaspäev, neljapäev   9.00-15.00 tel. 33 69905