Kohalik omavalitsus tihendab koostööd päästeteenistusega
25. märtsil kohtusid Toila vallajuhid kogukonna inimeste turvatunde suurendamise ja koostöö tihendamise eesmärgil Ida-Eesti Päästekeskuse juhtkonnaga. Päästekeskuse juhtkond kohtub sel eesmärgil tänavu esimese poolaasta jooksul kõigi Virumaa kohalike omavalitsuste (37) esindajatega.
Koostöökohtumisel olid arutlusel järgmised teemad: päästevaldkonna ennetustöö alane koostöö, kohalike omavalitsuste roll kriisireguleerimises, tuleohutusjärelevalve põhimõtted ja korraldamine ning päästetöödeteenuse pakkumine omavalitsuse territooriumil. Arutelu käigus analüüsiti senist tegevust ja kavandati koostööplaanid tulevikuks.
Õnnetuste ennetamine
Toila vallas registreeriti 2009. aastal pääste väljakutseid 73, sh tulekahjusid 21 (neist hoonetes seitse). Tulekahjudes ei hukkunud eelmisel aastal mitte ühtegi inimest, 2008. aastal hukkus üks ja 2007. a üks inimene.
Eesti riik turvaline siis, kui õnnetusi ei juhtu. Päästekeskuse koordinatsiooniteenistuse juhi Maido Nõlvaku sõnul on kõigepealt oluline, et inimene oma ohuteadliku käitumisega teeks kõik selleks, et õnnetusi ei juhtuks, õnnetuse korral aga õigesti käituks kuni professionaalse abi saabumiseni. Päästeala ennetustöö peamine eesmärk on elukeskkonna ohutumaks muutmine – st et ühiskond on teadlik ümbritsevatest ohtudest ning inimesed käituvad ohte ennetavalt ja kaaskodanikke toetavalt.
Sellest lähtuvalt pakub päästekeskuse ennetustöö büroo elanikkonnale lasteaiaeast kuni eakateni 18 teenust, sh nii erinevate sihtgruppide koolituste ja nõustamiste kui ka teavitamisega üritustel ja meediakampaaniate kaudu. Toila vallaga on koostöö ka seni toiminud, näit on valla haridusasutused osalenud ennetustöö projektides, mtü Toila Merepääste juures tegutseb ohutusalane noortering, vallavalitsus on muretsenud suitsuandureid, mis on koostöös „Kodu tuleohutuks“ projekti raames elanike kodudesse paigaldatud.
Valla arengukavva võiks lisada elanike turvalisust käsitleva peatüki ja ka veebilehele vastava alajaotuse. Alati ei ole põhjust kõnedega koormata hädaabinumbrit 112. Näiteks töötavad ööpäevaringselt päästeala infotelefon 1524 ja perearsti nõuandetelefon 1220. Infot ja nõuandeid saab ka veebilehelt: http://www.rescue.ee
Kriisireguleerimine
Eelmisel aastal kehtima hakanud uus Hädaolukorra seadus kohustab kõiki kohalikke omavalitsusi moodustama kriisikomisjonid, neid võib moodustada ka ühiselt. Päästekeskuse koordinatsiooniteenistuse juhi Maido Nõlvaku sõnul on kriisikomisjoni moodustamise laiem eesmärk elanikkonna turvalisuse korraldamine omavalitsuse territooriumil inimelude ja vara kaitseks läbi ennetustöö, samuti õnnetustele ja sündmustele reageerimise suurema võimekuse loomine omavalitsuses.
KOV on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. Kriisikomisjon tuleb moodustada selleks, et luua võimekus Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses seatud ülesannete täitmiseks ka tavaelust erinevas olukorras (nt õnnetuste, hädaolukordade korral elutähtsa teenuse katkemisel).
Kriisikomisjoni tähelepanu all ei ole mitte ainult suurõnnetused ja katastroofid, vaid omavalitsuse mõistes suuremad ja paljudele inimestele mõju avaldavad õnnetused (tulekahjud, reostused, kaugkütte katkemine kütteperioodil, elektrienergiaga varustamise häired, liikumist takistavad lumeolud jne.), millega seoses on vaja operatiivselt korraldada vallaelanike abistamist.
Toila vald on koostanud nn ressursiplaani kõikide hädavajadusel kasutada olevate vahendite kohta (näit kust saab hankida tehnikat, mis tagab valla teede lahtihoidmisel ka suure lumetuisu ja tormi korral).
Kohaliku omavalitsuse kohustus on ka teavitada kriisikomisjoni tegevusest ja otsustest. Kriisikomisjon moodustab selleks vajadusel kriisikommunikatsiooni töögrupi või määrab avalikkuse teavitamisega seotud ülesannete täitmiseks ühe kohaliku omavalitsuse ametniku.
Kohalikud omavalitsused koostöös riigi ja eraettevõtetega hakkavad senisest enam tegelema ka riskikommunikatsiooni e suurõnnetuste ennetamisega, mis tähendab kogukonna inimeste teavitamist ja õpetamist, millised riskid neid ohustavad ja kuidas ohuolukorras õigesti käituda.
Valla veebilehel võiks turvalisuse rubriigis olla alajaotus „Minu kodukoha riskid“, mis koondaks hädavajaliku teabe võimalikest riskidest ja käitumisjuhistest elanikele hädaolukorras.
Järelevalve
Päästekeskuse järelevalveteenistuse juhi Rivo Neuhausi sõnul pööravad inspektorid erilist tähelepanu tuleohutusnõuete täitmise kontrollimisele haridus-, tervishoiu- ja hoolekandeasutustes. Aasta-aastalt on nimetatud asutustes nõuete täitmise nõudmise suhtes muututud järjest rangemaks, sest kaalul on nende inimeste elu ja tervis, kes ise enda eest hoolitseda ei suuda. Laste turvalisuse seisukohalt ei saa teha mingeid järeleandmisi. Väärib kiitmist, et enamik probleemidest valla objektidel on viimastel aastatel likvideeritud ja hooned on tuleohutuslikus mõttes heas seisukorras.
Päästekeskuse järelevalveteenistuse näpunäide kohalikele omavalitsustele on, et eelkõige tuleks jälgida ettekirjutuste tähtaegadest kinnipidamist. KOV-i majanduslikust seisust, hangete tähtaegadest ja projektirahadest on parim ülevaade ikkagi omavalitsusel endal ning kui seda infot kohapeal inspektoriga ei jagata, siis tehaksegi ettekirjutus vaid olemasoleva info põhjal. Oluline on sealjuures silmas pidada, et inimeste ohutus peab olema tagatud ka seni, kuni vajalikud investeeringud tuleohutusnõuete täitmiseks tehakse.
Päästekeskuse järelevalveteenistus kutsub kohalikke omavalitsusi ka tihedamale ehitus- ja tuleohutusjärelevalve-alasele koostööle.
Päästetööd
Käesoleval aastal jääb Eestis osutama päästetöödeteenust 81 riiklikku (sh üheksa Ida-Virumaal) ja 72 vabatahtlikku (sh kaks Ida-Virumaal) päästekomandot. Aasta alguses toimus üleminek 12-tunniselt valvevahetuselt tagasi 24-tunnisele, mis on optimaalsem päästjate töö korraldamiseks.
Päästekeskuse päästetöödeteenistuse juht Tauno Suurkivi rääkis, et uue optimeerituma teenusemudeli rakendamine on juba varem planeeritud ettevõtmine ja ei ole seotud majanduslikust olukorrast tuleneva kokkuhoiuga. Päästekomandode ühendamise eesmärk on tõsta inimelude päästmise võimekust. Elupäästevõimekus tähendab vähemalt kolmeliikmelise meeskonna ja ühe standardvarustusega päästeauto ööpäevaringset valvelolekut ja kohalejõudmist kümne minuti jooksul. Komandode vähendamise (liitmise) tulemusel on senise 41 püsiva elupäästevõimekusega päästekomando asemel neid nüüd Eestis 64. Kui piirkond on elujõuline, siis on seal ka rohkem inimesi ja enam riske, järelikult asub seal ka päästekomando. Seetõttu on viieminutiline päästetöödeteenuse katvuse tsoon Ida-Virumaal tänu linnastumisele üsna hea.
Päästekomandodes on tänapäevane tehnika ning -varustus. Korraga on valvevahetuses viis kuni seitse päästjat, kes reageerivad nii tulekahjude kustutamisele, liiklus- ja keemiaõnnetustele kui ka reostustele, mis eeldab ka eriväljaõpet. Igast päästekomandost reageeritakse õnnetustele ühe või kahe põhi- ja ühe paakautoga, millele vajadusel lisanduvad abijõud teistest komandodest.
Kaugemates hajaasustusega piirkondades, kus väljasõidukoormus on väike, tagaks varapäästevõimekuse vabatahtlikud päästekomandod. Kohalikul omavalitsusel on võimalus kaasa aidata oma haldusterritooriumil vabatahtliku päästekomando loomisele (ruumide, varustuse, dokumentaalse asjaajamise jms. abi näol). Sealjuures on võimalik koostööd teha ka naaberomavalitsustega ja teatud teenuseid osutada ühiselt. Lepingulises vahekorras vabatahtlikke päästjaid saab kohalik omavalitsus kasutada mitmete kogukonnale vajalike ülesannete/teenuste täitmiseks, mis riiklike päästekomandode ülesanded ei ole, nagu näit murdunud puude koristamine, veevedu, jääväljakute rajamine, vee pumpamine kõrgvee ajal jne. Vabatahtlikelt aga ostab riik lisaks päästetöödeteenusele ka päästeala ennetustöö teenuste osutamist (nt päästeala noorteringi juhendamine, ennetustöö projektide ja ohutusteemaliste koolituste ja nõustamiste läbiviimine jne.).
Kohalik omavalitsuse ülesanne on hoida piirkonna elujõulisust, kogukonna elanike turvalisust saab aga parandada ka selliste tegevustega, nagu näiteks tänava nimede ja aadresside ning vastavate siltide olemasolu tagamine, tänavavalgustuse ja teedevõrgu korrashoid, sh lumest puhastamine, veevõtukohtade ja -hüdrantide loomine/korrashoid ning mahajäetud hoonete korrashoid/jälgimine, et avaused oleksid suletud.
Eve Ojala
Ida-Eesti Päästekeskus
Elanikele teadmiseks olulisemad abi- ja infonumbrid:
Hädaabinumber (kiirabi, pääste) 112, lisainfo: http://www.rescue.ee/182
Päästeala infotelefon 1524, lisainfo: http://www.rescue.ee/229
Politsei 110 (juhtimiskeskus), lisainfo: http://www.rescue.ee/299
Perearsti nõuandetelefon 1220, lisainfo:
http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/perearstid/1220/
Mürgistusteabeliin 16662, lisainfo: http://www.16662.ee/
Lasteabi nõuandetelefon 116111, lisainfo: http://www.lasteabi.ee/
Uimastinõustamistelefon 1707, lisainfo: http://www.narko.ee/nou-ja-abi
Usaldustelefon (vältimatu psühholoogiline abi) 126, 127,
lisainfo: http://www.rescue.ee/1494
Keskkonnainspektsioon 1313, lisainfo: http://www.kki.ee/?id=1123
Eesti Energia rikketelefon 1343, lisainfo: http://www.rescue.ee/310
Maanteeinfokeskus 1510, lisainfo: http://www.rescue.ee/1492
Lukuabi ja puksiirabi 1880 - 24 h tasuline teenus,
lisainfo: http://www.puksiirabi.ee/
Ida-Eesti Päästekeskuse kontaktandmed:
Ida- Eesti Päästekeskus
Lai 7, 30328 Kohtla-Järve
tel. 339 1900, faks 339 1939
e-post ida@rescue.ee
http://www.iepk.ee
* Kõik Ida-Eesti Päästekeskuse teenistujate ja päästekomandode kontaktandmed
on avaldatud siin: http://www.rescue.ee/ida/kontakt
Ohutusteemaliste veebilehtede lingid:
* Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015:
http://www.siseministeerium.ee/turvalisuspoliitika-2010/
* Käitumisjuhised/nõuanded elanikele ohuolukordades:
http://www.rescue.ee/669
* Veeohutus: http://www.veeohutus.ee/
* Kustuti/päästerõngas: http://www.kustuti.ee/
* Suitsuandurid: http://www.suitsuandurid.ee/
* Tulekustuti: http://www.tulekustuti.ee/
* Ohutusõpe: http://www.ohutusope.ee/index.php
* Kodu tuleohutuks: http://www.kodutuleohutuks.ee/
Tuleohtlikul ajal on kulu põletamine keelatud!
Soojad kevadpäevad sulatavad lume ning toovad nähtavale kuivanud rohu, ahvatledes inimesi seda põletama. Igal kevadel saavad päästjad hulgaliselt väljakutseid kontrolli alt väljunud kulu- ja prahipõlengutele, mis on alguse saanud tuleohutusnõuete eiramisest.
Eelmisel aastal registreeriti Virumaal kokku 645 metsa/maastikupõlengut, neist 566 Ida- Virumaal ja 79 Lääne-Virumaal. Kulupõlengu tagajärjel süttis Ida-Virus üheksa aiamajakest, Lääne-Virus sai kulu põletamise tõttu kahjustada kaks kõrvalhoonet.
Kulu põletamise kahjulikkus on ilmselge – kahju keskkonnale, oht inimestele ja nende varale on peamised põhjused, mis peaksid inimesi enne tikutõmbamist või hõõguva suitsukoni hooletut äraviskamist panema mõtlema võimalikele tagajärgedele. Tulekahjujärgne pilt näeb välja üsna trööstitu ja seda nii hoonetes kui ka looduses aset leidnud põlengute korral. Tuli hävitab oma teel kõik elusorganismid- putukad, konnad, sisalikud, aga ka pisiimetajad.
Tuleb arvestada, et kulupõlengutega kaasneb ka hädaabikutsete arvu suurenemine, mille tulemusel häirekeskusesse helistajate jaoks pikeneb kõne ooteaeg, raskendades sellega nii päästjate kui ka kiirabi kohale kutsumist.
Samuti peab iga inimene teadma, et kulupõletamise keelust üleastujaid ootab ees rahaline trahv kuni 18 000 krooni ning lisaks tuleb tasuda ka keskkonnale tekitatud kahju. Üle viie hektari suuruse kulupõlengu või üle ühe hektari metsatulekahju korral algatatakse kriminaalmenetlus.
Tuleohtlikul ajal korraldab päästekeskus koostöös politsei ja keskkonnainspektsiooniga kontrollreide.
Päästekeskuse hinnangul on parim lahendus, kui maaomanik suudab oma maad niimoodi hooldada ja harida, et ohtlik kulupõletamine ei oleks üks tema kevadtöödest.
Lõkke tegemisel tuleb järgida tuleohutusnõudeid ja kohalike omavalitsuste õigusakte.
Igakevadine probleem on ka prahi ning okste põletamine lõkkes, mis võib tuleohutusnõudeid eirates põhjustada ohtu hoonetele ja metsale. Samuti võib lõkkest alguse saada kulupõleng, mis levib soodsa tuule korral väga kiiresti ning vahel ka mitmes suunas, kiiresti kontrolli alt väljudes.
Kui kohaliku omavalitsuse heakorraeeskirjades toodud sätted seda lubavad, siis võib lõket teha vaid oma maja krundi piires juhul, kui kõik tuleohutusnõuded on täidetud. Väljaspool oma krundi piire tohib lõket teha ainult maaomaniku poolt eelnevalt ette valmistatud ja tähistatud lõkkeplatsil, näiteks RMK lõkkekohtades.
Enne tule süütamist veendu, et tekkiv suits ei segaks liiklust ega kaaskodanikke. Võib juhtuda, et häiritud kaaskodanikud võivad hinnata ohtu valesti ning teatada sellest häirekeskusesse ja päästekorraldaja saadab välja päästeautod.
Päästeasutused tule tegemiseks lube ei väljasta
Häirekeskuse (tel 112) või mõne muu päästeasutuse teavitamine või loa küsimine ei anna õigust tuleohtlikul ajal kulu- ja/või prahipõletamiseks. Samuti koormab selline teavitamine põhjendamatult häirekeskuse telefoniliine ja töötajaid, kes tegelevad õnnetusteadete vastuvõtmise ja abi saatmisega sündmuskohale.
Ida-Eesti Päästekeskus kutsub kõiki inimesi üles käituma ohuteadlikult ja järgima tuleohutusnõudeid, samuti palume lapsevanematel rääkida lastele tikkudega mängimise ohtudest. Päästealaga seotud küsimustele vastuste saamiseks võib helistada ööpäevaringselt töötavale infotelefonile 1524.
Maario Kupp
Ida-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo juhataja
Tuleohutusnõuded lõkete põletamisel:
Lõkete tegemisel tuleb lähtuda küttekoldevälise tule tegemise tuleohutusnõuetest, millest peamised on:
* Lõket tohib teha ehitistest (majad, kuurid jne.) ja põlevmaterjali hoiukohtadest (puuriidad, lauavirnad jne.) vähemalt 15 meetri kaugusel ja metsast 30 meetri kaugusel.
* Põlevat lõket ei tohi hetkekski jätta järelevalveta ning käeulatusse tuleb varuda kaks 6-kg tulekustutit, mida võivad asendada veeämbrid (vähemalt 20 l vett).
* Lõket võib teha tuulevaikse ilmaga (kuni 1,5 m/s), arvestades ka tuule suunda.
* Lõkke võib teha mineraalsele pinnasele (muld, liiv, savi, ...) ning tuleb ka ümbritseda mittesüttiva pinnasega. Samuti peab jälgima, et lõkkest lenduda võivatest sädemetest ei tekiks kulupõleng ning ei süttiks hoone ...
* Peale põletamist tuleb lõkkease uuesti süttimise vältimiseks hoolikalt kustutada.
* Lõkete tegemisel tuleb kindlasti järgida ka kohaliku omavalitsuse õigusakte, näit. on mõnedes linnades jt. tiheasustustes lõkete tegemine täiesti keelatud, mõnel pool võib seda teha 15. maini jne.
* Grillimisseadeldis peab olema mistahes hoonest või põlevmaterjalist vähemalt viie meetri kaugusel ning pideva järelevalve all.
* Avaliku lõkke tegemine tuleb kooskõlastada kohaliku päästeasutusega ning sellele kehtivad eraldi tuleohutusnõuded.
Esimesed katsetused meediamaastikul
Mina seda ei tea!
Istun Voka raamatukogus laua taga, silmitsen paberil olevaid küsimusi ning ootan intervjueeritavat, Voka raamatukogu hoidjat Merle Äri. Lõpuks kuulen teisest ruumist lähenevaid kontsakinga samme ning peagi istub minu vastas rahulik ja rõõmsameelne naine. Jään hetkeks imetlema Merle valget pintsakut kaunistavat kuldprossi, kuid tundes ruumis ootusärevust ja rahutust, naasen oma mõtetega küsitluse juurde.
Kuidas ja millal ristus Teie tee Voka raamatukoguga?
Esimesed käigud tavalugejana tegin raamatukokku 1981. aastal, kui Vokka elama tulin. Praegusel ametikohal olen alates 18. juulist1988.
Olete Te kusagil mujal töötanud?
Olen töötanud ka mujal, kuid kuna olen eriharidusega raamatukoguhoidja-bibliograaf, siis rohkem siiski erialasel tööl. Pärast tolleaegse Tallinna Pedagoogilise Instituudi lõpetamist tulin suunamisega Kohtla-Järve Linna Keskraamatukokku. Olen töötanud Voka EPT klubis, esimest korda kunstilise juhi asendajana ja teist korda klubi juhatajana.
Millised on Teie praeguse ameti head ja halvad küljed?
Ameti headeks külgedeks on: töökoht asub Vokas, olen iseenda ülemus, töö on mitmekülgne, saab palju suhelda, igasugune info on kättesaadav ning asun väikeses kohas.
Halbadeks külgedeks on: töökoht asub Vokas, seda mitmekülgset tööd teen üksi, suhtlemisel on ühed ja samad inimesed ning liiga väike koht. Tegelikult on nii, et igal asjal on kaks otsa – on hea elada ja töötada Vokas – odav, ei pea kasutama transporti, kuid paha ka – suhtlusringkond väheneb, otseseid töökaaslasi ei ole, linna minek tundub suure ettevõtmisena jne.
Kas Te armastate lugeda? Kui jah, siis mida?
Kingsepal ei ole kingi ja raamatukoguhoidja ei loe raamatuid? Ei ole nii - mina leian, et minu töö üks suur osa on lugemine, kuidas muidu soovitada ja suhelda lugejaga. Läbi lappan kõik raamatud, et oleks ettekujutus, loen ka osaliselt. Kui ise ei jõua lugeda, siis on mul nn kontroll-lugejad, kelle arvamust usaldan. Ise loen psühholoogiaalast kirjandust, reisidest, valikuliselt ajalugu, teatrist. Üldiselt ei oskagi öelda, mille järgi valin, ikka vaistu järgi. Ühel päeval lugesin internetist (seal on palju raamatublogisid, kust saab head infot nii uute kui vanade raamatute kohta), et e-raamatute kõrvale on tekkimas salaühingud, kus loetakse tõeliseid raamatuid ja kui on väga hea raamat, siis seda kõigile ei räägitagi, vaid ainult omadele. Olen oma töös ka sellega kokku puutunud – on hea raamat, ise vaimustud ja sama vaimustunult soovitad ka lugeda ... ja siis tuuakse see hea raamat tagasi, mis jama sa jagad. Nii muutudki ettevaatlikuks, aga samas hakkad ka vaatama, kellele mida, sest kuratlikult valus on, kui tahad jagada ja see ei toimi.
Kui suur roll on raamatutel väljaspool tööaega?
Suur, ma püüan ikka lugeda, kuidas muidu. Olen alati lugenud. Aga teen ka kõike muud, olen saanud reisida nii Euroopas kui Aasias, Eestimaa on läbi käidud, teatrilavastused, kontserdid. Teen natuke käsitööd, see on vaimustav, sest kõik muutub – uued materjalid, tehnikad, kogu aeg on midagi uut.
Millises vanuses inimesed külastavad raamatukogu enim?
Kui oodatav vastus on “pensionärid”, siis see on vale. Keskealised, tööealised. Raamatukogu külastavad ka mittelugejad, sest avalik internetipunkt on ju raamatukogus.
Mida meie valla elanikud lugeda armastavad?
Tänapäeval esitatakse suuremates lehtedes pidevalt raamatukogude loetavuse edetabeleid, millest ei eristu ka meie lugejad – kui on reisiraamatud, siis ikka Petrone Print kirjastuse “Minu Austraalia” ja muidugi Justin Petrone “Minu Eesti”. Kui elulooraamatud, siis ikka Ita Ever, Katrin Karisma ja Mihkel Raua raamatud! Ilukirjanduses on esimene selline autor nagu Erik Tohvri, kes on väga kiire kirjutaja. Lihtsalt teadmiseks – meie alevikus elab ka kirjanik Lembit, kes on üllitanud juba kolm romaani. Noored loevad vampiiriromaane, seda tegin minagi tüdrukute tungival soovitusel. Veel lugesin Rofthussi “Tuule nimi”, mis ka meeldis.
Kas Voka raamatukogus leidub igale maitsele midagi?
Leidub. Vaadake üle-eestilist elektronkataloogi Urram, pange otsingusse oma soovitav raamat, võtke ripploendist Voka ja leiategi. Kui on märge, et raamat on kohal, tulge kohale, vormistage end lugejaks ning lugege. Fondi suurus on 14 352 eksemplari.
Kelle töö on muretseda juurde uusi raamatuid? Kuidas see täpsemalt käib?
Kõigepealt räägime rahast. Raamatukogusid rahastab peale omavalitsuse ka riik. On olemas nn pearaha, st raha ühe inimese kohta teeninduspiirkonnas. 2009.a. olid komplekteerimissummad raamatutele ligi 80 000 krooni, sellele lisandus veel 15 000 ajalehtedele ja ajakirjadele. 2009.a. sain juurde 463 raamatut. Komplekteerime ise tellimuslehtede alusel, teeme valiku, edastame selle Jõhvi Keskraamatukogule, kes vormistab koondtellimuse.
Nimetage kolm raamatut, mida iga inimene peaks oma elu jooksul lugema.
(Vastaja kulm läheb kortsu ja ilme mõtlikuks, kuid mõni hetk pärast vaikust vastab siiski salakavalalt muheledes.) Mina seda ei tea!
Intervjueeris Merke Mehide
Toila Gümnaasiumi 10. klassi õpilane
Tagasi juurte juurde
Silver Meejärv, miks otsustasite just ökoloogilise ehitusstiiliga tegelema hakata?
Sattudes lugema uurimistöid ökoloogiliste materjalide tehniliste omaduste kohta ,selgus ,et tehnilised näitajad olid võrdväärsed kaasaegsete materjalidega. Olles eelnevalt mitmeid aastaid kokku puutunud kaasaegse ehitusega, olin kursis kaasaegsete materjalide miinuspoolega. Näiteks klaasvilla omadus nahaga kokkupuutel tekitada allergilist reaktsiooni, mis väljendus punetavates, sügelevates kuppudes. Ökoloogiliste materjalidega selline kogemus puudub.
Kokkuvõtvalt oli esimene aspekt hoida oma tervist ja teine aspekt oli uudishimu tulemuste vastu.
Mille poolest see erineb tavalisest ehitusstiilist?
Ehitustehnilised alustalad jäävad ikka samaks, kuid lahendused on innovaatilisemad ja loodussõbralikumad.Ideoloogia oli samuti südamelähedane, miks peab raiskama ressursse, et luua uusi tehniliselt toodetud materjale ,kui on võimalik kasutada nt põhku - teravilja jääkprodukti või siis pilliroogu, mis on kiiresti taastuv ressurss. Geniaalsus oli konstruktsioonide lihtsus ja seejuures väga head tehnilised omadused.
Idee olemus ei seisne ka ainult savi ja puidu kasutamises, vaid tuleb jälgida, millist mõju avaldab sinu ehitustegevus keskkonnale.Näiteks kui elad Lõuna-Eestis, siis ei ole eriti ökoloogiline tuua Põhja-Eestist paasi, et vundamenti teha. Arvestades transpordi maksumust ja mõju keskkonnale ,ei ole see enam ökoloogiline.Loomulikult tuleks ka mõelda nn ökoloogilise jalajälje efektile, kus vaadeldakse ehitise maksumust, tarbekust, arvestades ehitise kõiki etappe kaasa arvatud lammutus. Kui ehitis on valmistatud raskesti lagunevatest materjalidest, tuleb kunagi meie lastel maksta kallist raha nende materjaide utiliseerimise eest, lisaks millist mõju see kokkuvõtteks veel keskkonnale tekitab.
Kui ehitama hakata, miks just selle stiili poole pöörduda?
Minu jaoks sai määravaks tervislikkus, raha ja sadade aastate pikkune kogemus. Lisaks onenamik maju väga ökonoomsed üleval pidada.
Kas tegelete ainult korterite/hoonete renoveerimise/ehitusega? Kui ei, siis millega veel?
Ei. Tegelen ka täispuidust mööbli valmistamisega, ideoloogiliselt keskendudes samadele väärtustele mis ehituseski. Arvestan oma töös traditsioonidega ja hindan kõrgelt innovaatilist lähenemist ja kvaliteeti.
Mis on levinuimad müüdid seoses ökoloogilise ehitusega?
Levinuimad müüdid on :
"Närilised" - Arvatakse et närilised tahavad oma kodu rajada parema meelega ökoloogilistesse konstruktsioonidesse kui kaasaegsetesse konstruktsioonidesse, mis ei ole nii. Neil puudub otsene vajadus eelistada ökoloogilisi materjale, kuna nendes puuduvad toitained, mis tekitaks huvi, et asuda toiduretkele.
"Kolm põrsakest" - Otseselt põhumajadega seotud lugu, kus irooniliselt väljendatakse ebausku põhuseina pehmuse kohta, mis on müüt. Põhuseina tugevus ei erine suurel määral kergplokkseinte tugevusest.
"Tulekindlus" - Ökoloogilised seinakonstruktsioonid, mis on kaetud tehniliselt korrektse krohviga, on paljudest tänapäeva konstruktsioonlahendustest tulekindlamad.
Näiteks nii põhu kui kergsavi konstruktsioonid peavad lausleegile vastu pea poolteist tundi.
Millised on teie kogemused ökoloogilise ehituse alal?
Olen selle alaga tihedas kokkupuutes juba üle 3 aasta. Olen osalenud kahes uueehitise valmimise protsessis. Eestis on minule teadaolevalt rajatud selliseid ökoloogilisi uusehitisi 50-60 vahel. Olen läbinud ka Eestis kõikvõimalikud koolitused, mis seonduvad ökoloogilise ehitusega.
Kõige suuremaks plussiks loen ma seda, et arvestades Eesti ökoloogilise ehituse ringkonna tihedat sidet omavahel, toimub info ja teadmiste vahetus edukalt.
Hetkel veel suurem osa Eesti ökoloogilistest ehitustest tiirleb ümber vanade majade renoveerimise, kus kasutatakse ökoloogilisi materjale.
Enamuse 3-aastasest kogemusest olen saanud nii renoveerimisprojektide füüsilise kui ka teoreetilise läbiviimisega erinevates Tallinna miljööväärtuslikes linnaosades.
Miks suundusite just siia (Ida-Virumaale) tööle, õppisite ju Tallinnas?
Tulin tagasi juurte juurde. Tõukeandvaks jõuks oli ka Tallinna ebaloomulikult kiire elutempo ja ökoloogilises mõttes mitte kõige tervislikum keskkond. Olles kahe väikse poisi isa, tunnen vajadust võimaldada lastele eluterve looduslik kasvukeskkond.
Intervjueeris Valdo Tohver
Toila Gümnaasiumi 10. klassi õpilane
Tervist edendava lasteaia Naksitrallid rõõmud ja mured
Tervislikku mõtteviisi peab soovitud suunas kujundama juba eelkoolieas. Seepärast tuleb tervisekasvatust peres alustada juba väikelapseeas ja tervisekasvatuslikku tegevust toetada lasteaias. Meie terviseedendamise eesmärgiks on terve ja rõõmus laps lasteaias.
Lapse arengu seisukohalt on liikumisel ja tervise karastamisel väga tähtis koht. Eriti oluline on küllaldane õuesviibimine sõltumata aastaajast jälgides välistemperatuuri ja sademeid. Tore, kui lapsevanemad tagavad lapsele ilmastikukohase riietuse. Tänavusest talvest ja lumest tunnevad lapsed tõsist rõõmu: isade abil valminud lumest mäed ja kujud pakuvad lusti liu laskmiseks; Voka künkad kutsuvad kelgutama ja tallatud suusarajad õuealal võimaldavad liikumistegevusi läbi viia. Suusavarustust jätkub korraga 13 -le lapsele ja liikumisõpetaja juhendamisel käivad suusatamas 5-7 aastased lapsed. Ka teistel aastaegadel toimuvad liikumistegevused õues. Saali võimlemistundides käivad lapsed (arvestades lapse tervislikku seisukorda) paljajalu.
Kord nädalas sõidavad kaks vanemat rühma Sillamäele ujuma. Õpitakse ujumisoskusi treeneri valvsa silma all.
Tervislikud on kevadised jalgrattamatkad ja õppekäigud loodusesse, metsa ning mere äärde.
Selleks, et aktiviseerida liikumist, oleme korraldanud kogupereüritusi. Alati on olnud rohkearvuline osavõtt: spordipäevad, loodusmatkad, orienteerumine. Oleme lastevanematele väga tänulikud.
Olulised on meie lasteaias vabariikliku tervisenädala üritused: südame-, leiva- ja piimanädal. Selleks, et laps oleks terve ja tugev, on vajalik igapäevane tervislik toit. Pidevalt jälgime ja täiustame menüüd, ei puudu ka igapäevane "terviseamps" puu- ja juurvilja ning toorsalatite näol.
Mis paneb muretsema? Viirused. Oleme rühmades tegelenud iga päev nakkuste ennetamisega. Pidevalt jälgime laste kätepesu ja õpetame hügieenireeglite täitmist. Tänu lapsevanema abile on meil kaasaegne desinfektsiooniaparaat ja on olemas desinfitseerimisvahendid, mis aitavad infektsiooni ära hoida. Laste riietuses tuleks vältida sünteetikat, kasutada naturaalseid villaseid ja puuvillaseid õhku läbilaskvaid materjale. Peame õigeks, et haige laps oleks kodus täielikult terveks ravitud ja kindlasti esimeste haigustunnuste (temperatuuri tõus, nohu, köha, oksendamine, seedehäire) ilmnemisel kohe koju jäetud. See on väga oluline ja vajalik teiste laste tervise huvides. Muretsema paneb laste liikumisvaegus: kodus on laps teleri ja arvuti ette aheldatud ja hommikuti sõidab laps lasteaeda ja õhtuti koju samuti autos. Tore oleks ju kui laps saaks tunda rõõmu jalutades lasteaiast koju, ema-isa käest hoides, päevasündmustest vesteldes ja ümbritsevat loodust nautides-märgates. Ka nädalavahetuse koostegemistest looduses saab laps rõõmsa elamuse ja mälestuse kogu eluks. Nii tekib ka lapse ja vanema vaheline südamlik side.
Soovin, et edaspidigi oleks meie lasteaias rohkem rõõmu kui muret ja head koostööd vanematega meie laste tervise nimel.
Lea Kullamä
tervishoiutöötaja
Koos on hea meil olla
2009. aasta sügisest valis Jõhvi "Kalevipoja"lasteaia keelekümblusrühm Voka
"Naksitrallide" lasteaia viieaastased ehk Roheliste Nakside rühma endile sõprusrühmaks.
Saime koostööpartneriteks projektis " Koos hea meil olla".
15. oktoobril oli vahva kohtuda Jõhvi ja Voka lastel. Ühine bussisõit viis meid Iisakusse.
Sealses koduloomuuseumis tutvustati väga lastepäraselt läbi muinasjutu vana aja riide- ja
tarbeesemeid.
Oli väga huvitav ja meeldejäävalt tore päev nii lastele kui täiskasvanutelegi.
Järgmisena kohtusime 30. oktoobril sõpradega juba "Kalevipoja" lasteaias. Külla oli ka palutud
Ida-Virumaa poetess Virve Osila. Endise lasteaiakasvatajana leidis ta lastega ruttu ühise keele.
Luuletuste lugemise, ühismängude ja kingituste jagamise järgselt maiustasime kamajoogi ja
õunakoogiga.
Selle aasta lihavõtte eel toimus sõit Võsule Mamsli Mängumaale. Võsul ootas ja tervitas meid
Mamsel ise. Mamsli Mängumaa koosneb reast hoonetest ja tegevused võivad toimuda nii sees,
kui väljas. Meid kutsuti kõigepealt vanasse aidahoonesse, mis kujutas endast muinasjututuba.
Kõik lapsed ja täiskasvanud said endale erinevate loomade maskid ja Mamsel alustas
muinasjuttu, mis jätkus õues, kus lapsed leidsid lume pealt komme. Leidude hulgas oli ka
salalaegas, mille avamine toimus järgmise hoone töötubades. Sealgi möödus aeg sisutihedalt -
värvides, lõigates ja meisterdades. Mängumaa ongi loovuslaagrite, sünnipäevapidude,
muinasjutumängude ja rahavakalendri tähtpäevade läbiviimise ja tähistamise paik. Ja seda kõike
ilmestab Mamsel ise koos oma ilusate särasilmsete kaltsunukkudega ja muu omanäolise
näputööga, maskide ja kostüümidega.
Lapsedki said endale soovikohased kostüümid valida. Vähese ajaga said tüdrukutest printsessid
ja poistest printsid - kõigil kroonid peas, mis igaüks ise oli endale meisterdanud. Kostüümides oli
tore kaasavõetud lõunat süüa. Lõpuks avati ka salajane aaretelaegas, mis oli täis kalliskive. Kõik
kohalviibijad said kalliskivi mälestuseks kaasa. Tegutsemistuhinas oli aeg lõunasse jõudnud.
Väsinud, kuid rahulolevaid lapsi ootas ees kojusõit.
Oleme saanud huvitavates kohtades käia, põnevates tegevustes osaleda ja kindlasti on lapsed
saanud teadmisi ja suhtlemiskogemusi. Nüüd ootame maikuud, mil kohtume oma sõpradega
Voka lasteaias folklooripeol. Selleks ajaks on vaja selgeks õppida mõned regivärsid ja
rahvatantsud. Ja ootame kevadesooja, sest pidu saab toimuma lasteaia õuealal.
Katrin Vahtra
õpetaja
Valik on sinu!
18.märtsil toimus Toila Gümnaasiumis Karjääripäev, kus 8.-12. klasside õpilastele tegid esitluse paljude õppeasutuste esindajad. Kutse karjääripäevale said ka kõik naabervaldade eestikeelse õppekeelega koolid ning heameel oli üritusel näha Mäetaguse ja Sillamäe Eesti Põhikoolide noori. Karjääripäeva korraldus oli meeskonnatöö, kus karjäärikoordinaatoril olid abis kõik üritusel osalenud õpilased ja õpetajad.
Ürituse avasõnad ütles Toila Gümnaasiumi direktori asetäitja õppealal Merike Lepsalu. Esilinastus Toila Gümnaasium Filmi dokumentaalfilm “Mida Juku ei proovi, seda Juhan ei tee ehk Klassivälise tegevuse osa tuleviku karjäärivalikutes Toila Gümnaasiumi näitel 2010”, esines kooli 10.klassi bänd. Järgnevalt said kohalolijad tutvuda Silva Muriku esitlusega ”Võhma Gümnaasium vilistlaste kogemused karjääri alustamisel”, kus toodi välja probleemidega, millega noor iseseisvat elu alustades kokku puutub. Palju vajalikku informatsiooni rahaasjadest jagas Swedbanki esindaja Siiri Villberg. Järgnevalt said sõna Karjääripäeval osalenud õppeasutuste esindajad. Iga esitluse juhatas sisse meeleolukas heliklipp Viljar Andrejevi, Nele ja Karoliine Teelahu poolt.
Esitluse Karjääripäeval tegid Mainori Kõrgkool, Euroakadeemia, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Ida – Virumaa Kutsehariduskeskus, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Rakvere Ametikool, Tallinna Tehnikakõrgkool. Oma infomaterjali saatis Tartu Kutsehariduskeskus. Infoboksis võis leida ka Eures Nõustamiskeskuse materjale, tutvumaks töövõimalustega välismaal, kuid esitlust nõustamiskeskuse töötaja, ajapuudusel, teha ei saanud. Siikohal toon ära lingi kust vajaminevat informatsiooni välismaale tööle minemiseks saaks leida http://www.eures.ee/kontakt
Huvitav oli Euroopa Noorte itaallannadest esindajate Licia Cianetti, Angela Serafini kogemus Eestis. Siikohal said kuulajad testida oma inglise keele tundmist, sest just selles keeles kõlas Euroopa Noorte esitlus. Palju kiidusõnu sai Tartu Ülikooli esindaja Maire Merioja. Oma kogemuse kooli esitlejatena said ka Toila Gümnaasiumi 10.klassi noored, kes tutvustasid õppimisvõimalusi meie koolis 8.-9.klasside õpilastele Toila, Mäetaguse ja Sillamäe koolidest.
Infobokside lahtioleku aegadel tekitas enim elevust Tartu Tervishoiu Kõrgkooli infoboks, kus läbi huvitava aparaadi sai määrata oma käte puhtusastet. Iga külastaja sai üritusele kaasa ka töölehe. Tublimate töölehe täitjate, Hanna Villberg, Karoliine Teelahk ja Gerttu Simm, vahel loositi 4.veerandi alguses välja külas olnud õppeasutuste meened. Järelkajadest selgus, et õpilastele meeldisid esitlused, meie kooli film, meeleolukad heliklipid, võimalus oma küsimustele vastus saada otse kooli esindajatelt jne. Vajalikke linke karjääriplaneerimisel võite leida Toila Gümnaasiumi kodulehel olevast Karjääriaknast aadressil http://toila.edu.ee
Toila Gümnaasium tänab kõiki, kes muutsid Karjääripäeva noortele valikuid selgemaks tegevaks ja õnnestunud ürituseks.
Stella Müsler
Toila Gümnaasiumi karjäärikoordinaator
Fotod: Väino Aul
Ei ole must, ropp ja karvane …
… asi on valikutes. Igal inimesel peab olema valikuvõimalus – nii nagu toidupoes, nii ka meedias.
Sellise tõdemuseni jõuti kohtumisel Eesti Päevalehe ajakirjaniku, Rein Sikuga, Toila Raamatukogus (vallamaja fuajees, kuna kevadine suurvesi oli ka raamatukogusse sisse murdnud) 18. aprilli pealelõunal.
Tänane meedia on aja märk – valikuid on palju, iga inimene valib selle osa, mis tema hingele midagi pakub. Kes loeb Sirpi ja Eesti Naist, kes Õhtulehte ja Kroonikat. Kes vaatab Võsareporterit ja Tõehetke, kes eelistab AK uudiseid ja Osooni. Valik on igaühe enda teha. Keegi pole sellepärast parem või halvem. Lihtsalt valikud on erinevad. Ja kurvaks läheb asi siis, kui huvi pakuvadki ainult Kroonika ja Võsapets. Siis läheb inimese maailmapilt õige pisikeseks ja kitsaks.
Kui võrrelda meediat täna ja kaks-, kolmkümmend aastat tagasi, siis on tegemist kahe täiesti erineva maailmaga. Täna valitseb meil meedias demokraatia ja sõnavabadus, uudiseid nii siit kui sealtpoolt tuleb 24 tundi päevas ja kõigest räägitakse avalikult. Lisaks sellele on meediakanaleid tunduvalt rohkem, kui aastaid tagasi. Sellest rohkusest ja infotulvast on tingitud ka tihedam konkurents turu pärast – lugeja- ja vaatajarekordeid püütakse iga hinnaga. Ja millegipärast pakub enamusele huvi ikka see, kuidas “naabrimehel” läheb (soovitavalt halvasti), kes kellega ja kus käis jne.
Mäletan, et olin paar aastat tagasi Rein Siku koolitusel, mis oli suunatud väikelehtede (valla- ja linnalehed) tegijatele. Seda alustas Rein sellega, et joonistas tahvlile inimese. Ainsagi viigileheta. Kusagile naba kanti tõmbas ta joone ja seletas, et üks osa ajakirjandusest tegeleb inimese ülemise poolega, ennekõike pea ja südamega. Teine osa seevastu keskendub alumisele kehapoolele, tavaliselt kõige enam paigakesele, mis jääb jalgade vahele. „Mind huvitab vaid pea ja südamega tegelev ajakirjandus,“ ütles Rein. „Mul on raske mõista inimesi, kelle öökapilektüüriks on seltskonnaajakirjad.“
Kohtumisel tuli jutuks ka see, miks vabariiklikus meedias luuakse järjekindlalt Ida-Virumaast pilti kui ühest hirmsast kohast, kuhu tulla on suurim risk ja kus valitsevad narkomaania, töötus ja kuritegevus. Rein Sikk püüdis sellele küll vastu vaielda, kuid paraku see siiski nii on.
Peale ajakirjanduse ja Eestimaa on Reinule südamelähedane ka ugri-mugri teema. Kes me siis ikka oleme, kust me tuleme ja milline on meie ühisosa 25 miljoni ugri-mugrilasega üle maailma? Olles
osalenud kahel FennoUgria Maailmakongressil ja uurinud meie hõimurahvaste elu-olu lähemalt, on kogunenud nii palju materjali, et sellest valmib raamat „Minu ugri-mugri“. Nagu pealkirigi ütleb, jutustab raamat soome-ugri asjadest inimlikust ja veidi naljakast vaatekohast lähtuvalt.
Sõna "ugrimugri" rõhutabki Siku sõnul soome-ugri teema inimsõbralikku poolt, eristades seda teaduslikust soomeugrilaste uurimisest. Raamatusse on kogutud inimlikke ja veidi kentsakaid juhtumeid, mis peaksid avama soome-ugri hinge ja soomeugrilaste olemust.
Kohtumise lõpus leppisime Reinuga kokku, et kui raamat on ilmunud; sügisel, kui Toila rahval on rohkem aega kodust välja tulla, siis kohtume uuesti ja räägime pikemalt ugrides ja mugridest ja sellest, kui sarnased me siis ikkagi oleme.
Aga seniks lugege Eesti Päevalehte ja Postimeest või Õhtulehte ja Kroonikat, kuidas ise tunnete ja tahate. Peaasi, et loete!
Lea Rand
Autori foto
Elukestev side koduküla-, kodumajaga …
Nende sõnadega võib kokku võtta meie legendaarse koolipapa, Olav Vallimäe, elutee.
Et kõik algusest peale ära rääkida, tuleb alustada sellest, et 1930. aastal sündis Pühajõel, Sillamäe talus Eduard ja Salme Valfriedi (Vallimäe) perre poisslaps, kes sai nimeks Olav.
Küllap ei osanud siis keegi ennustada, et tema elutee jääb kodutalu ja kodukülaga seotuks terveks eluks.
Ema Salme eeskujul asus Olav juba 1948. aastal Voka mittetäielikus keskkoolis õpetaja kohusetäitja ametisse. Noor õpetaja oli õpilaste hulgas nii populaarne, et kui ta 1952. aastal sõjaväkke kutsuti, siis poetas nii mõnigi õpilane (tütarlaps) suurest kurvastusest pisara.
Peale sõjaväge töötas Olav mõned aastad küll Vaivara koolis, kuid saatus tõi ta jälle kodukanti tagasi.
1957. aastal viidi Toila kool Oru parki, Voka kooli 5.-7. klasside õpilased toodi üle Toila kool ja moodustati Toila 7.- Klassiline kool. Kooli matemaatikaõpetajaks ja direktoriks määrati Olav Vallimäe.
Toila kooli juhtis Olav kuni penisonile jäämiseni.
Peale hariduselu on Olavil kirg ja suur huvi olnud ka oma koduküla ajaloo uurimise vastu. Läbi aastate on ta olnud hinnatud giid, kelle teadmised Oru lossist ja pargist ning ümbruskonna ajaloost on asendamatud. Õnneks pole ta oma teadmisi ainult endale hoidnud, vaid neid lahkesti raamatute vahendusel ka teistele huvilistele jaganud. Tema materjale on kasutatud 1988.a. ilmunud raamatus “Kohtla-Järve linn ja rajoon”. 2000. aastal ilmus I osa Pühajõe küla ajaloost. 2008.a. “Meenutusi ühest unustatud koolist”. II osa Pühajõe raamatust on toimetamisel ja peaks Pühajõe Tegijate Seltsi kaasabil veel selle aasta suvel trükki jõudma.
Kui tavaliselt saab kingitusi ainult sünnipäevalaps, siis seekord oli asi teisiti. Ka juubilaril oli oma kallitele külalistele midagi kaasa anda – värskelt valminud raamat “Mälestusi ja ajalookillukesi Voka koolist”. Raamatu ilmumisele aitas kaasa Toila Valla Hariduse ja Kultuuri Selts, väljaandmist toetasid Toila Vallavalitsus ja EAS Kohaliku Omaalgatuse Programm.
Rohke pildimaterjaliga varustatud raamat kajastab Voka kooli ajalugu selle esmamainimisest 1843. aastal kuni sulgemiseni 1966. aastal.
Raamat on saadaval valla raamatukogudes ja kindlasti võib seda küsida (koos autogrmmiga) ka otse autorilt endalt.
Õnne ja tervist käis soovimas
Lea Rand
Fotod: Väino Aul
EMADEPÄEVA KONTSERT
15. MAIL 18.00
TOILA RAHVAMAJAS
Emasid ja vanaemasid
tuleb tervitama Soome Riiklik Nelipühi meeskoor
Vanade asjade taaskasutuspäev
Vanade asjade laat
29. mail 2010. a Vokas kell 10 Spordihoone juures
Taaskasutuspäeva Vanade asjade laadal on võimalik müüa, vahetada ning ära anda taaskasutusse kasutatud heas korras ja terveid mittevajalikke asju: rõivaid, jalatseid, mänguasju, nõusid, mööblit, kotte jm.
Viime läbi laada, müüme, vahetame, anname ära asju taaskasutusse.
Korraldame käsitöökohtasid, meisterdame ja teeme Vanast – uue!
Räägime keskkonnasõbralikust tarbimisest.
Teeme vanadest rõivastest moedemonstratsiooni „Stiilsed 70ndad”.
Ehitame vanast kolust ja metallesemetest skulptuure.
Ootame tegijaid ja käsitöölisi korraldama käsitöökohtasid!
Konju Maanaised ja Konju noored
Lisainfo ja registreerimine tel 56 503 680 Helju
e-post: helju.manni@gmail.com
SPORDIPÄEV KONJUS
„Sportlik konjukas!”
Naljaga pooleks :)
15. mail 2010 kell 12
Sportimist kogu perele!
Võimleme
Orienteerume
Sõidame võidu jalgratastel
Jookseme
Mängime varjatud nähtavusega jalgpalli
Näitame rammu
Ja veel …
Tule võistlema konjukatega!
Sõida kohale jalgratta ja hea tujuga!
Kohtume seltsimaja juures!
Sind ootavad Konju maanaised ja Konju noored.
Lisainfo tel. 56 503 680 Helju
