IV Muinastulede õhtu

August 2010

Kirju liblika suvi sõnas ja pildis

Pihlakas on pihlapuus ja kanarbik on männikus – on hilissuvi!
Ei mäleta enam kahjuks, millal see oli, aga esimene liblikas, keda ma sel suvel nägin, oli igatahes kirju.
Samasugune kirju on olnud ka see suvi, mis küll kahjuks hakkab juba hõlmasid koomale tõmbama.
Kirju nii ürituste ja sündmuste kui ka ilma poolest – oleme saanud päikest ja kuuma rohkem kui viimased kaks inimpõlve mäletavad, aga ka tormi ja äikest. Kuigi jah, tundub, et oleme siin maanurgas küll nagu vanajumala selja taga olnud – need tormid ja rajud, mis naabrite juures on suurt pahandust teinud, pole meid õnneks väga kimbutanud.

Kirju ja mitmekesine on olnud ka kultuurisuvi. Siinkohal ei mõtle ma ainult neid üritusi, mis meie vallas on toimunud, vaid Eestis üldiselt. Kellel vähegi aega ja võimalusi, on kindlasti leidnud endale meelepäraseid kontserte-etendusi, mida külastada.
Üht-teist on toimunud koduski.

23.juunil sai teoks Toila II MEREPÄEV, mis lõppes valla jaanitulega Toila sadamas.
Merepäeva korraldaja MTÜ Toila Jahtklubi esindaja Mait Põdra sõnul on see päev, millega tahetakse meelitada rahvast merele lähemale ja näidata võimalusi purjetamisega ja muude mereliste harrastustega tegelemiseks. Tegevust jätkus nii merel kui ka maapeal, nii suurtele kui väikestele.
Kohal oli Rändava lodjakoja sepapada, kus soovijad said sepiseid tellida ja sepatööga tutvust teha.
Konju Maanaiste Selts ning seltsingud Artes Liberales ja Nobenäpp hoolitsesid selle eest, et näputöö huvilistel oleks, mida teha ja vaadata.


Silmailu pakkusid Roosna-Alliku linetantsijad ning muusikalise elamuse pakkus Ukraina Registri Kasakate puhkpilliorkester.
Võidupühast jaanipäeva aitasid tantsida noormehed ansamblist PIXELS.

Samal päeval külastas meie valda ka ETV saategrupp, et salvestada siin järjekordset saadet sarjast MINA ELAN SIIN. Saade oli eetris 7. augustil. Kellel siis polnud mahti vaadata, saab seda teha Internetis ETV kodulehel. Vaja ainult arhiiv üles otsida ja seal ta ongi.

11.augustil said Pühajõe kirikus kokku regilaul ja Tormis, vahendajateks ETV tütarlastekoor ja dirigent Aarne Saluveer.
7. augustil tähistas Veljo Tormis oma 80. sünnipäeva. Kümme aastat tagasi kirjutas ta oma viimase teose “Laulajan Loppusanat”, millega märkis oma loomingulise tegevuse lõppemist. Sellest ajast tegeleb ta peamiselt oma teoste redigeerimise ja kooride nõustamisega teoste ettekandele toomisel.
“Regilaul ja Tormis” on Veljo Tormise, Aarne Saluveeri ja ETV tütarlastekoori koostöös valminud kontserdikava, milles ühendati ja viidi omavahel seosesse rahvalaul, erinevad laulikud ja nende esitustavad. Kontserdil kaasati publik kaasaluljatena, esitati ja kuulati helilooja teoseid.

Sellest kõigest sündis võimas sünergia.
Veljo Tormis meenutas põgusalt oma lapsepõlve Pühajõel. Nimelt oli tema isa, Riho Tormis, 2 aastat Pühajõel köster.

Taasiseseisvumispäeva tähistas muidugi juba pikaajaliste traditsioonidega Oru pargi PROMENAAD, seekord siis juba neljateistkümnes.
20.augusti õhtu oli noorte päralt – Toila sadamas toimus neljas Toila Peace Music Festival, kus seekord astusid üles Jonny Masturbates In Yellow Bed, Catnap, eviL nataS, Boamadu ja peaesineja Tanel Padar & The Sun.

Sel ajal, kui noorem rahvas sadamas möllas, toimus lossiplatsil Ühtelaulmine ehk digilaulupidu.
Kandev osa oli Voka Segakooril, aga oma panuse ühtelaulmisele andsid kõik kohaletulnud.













Samuti juba neljandat aastat järjest toimus Promenaadiga paralleelselt Admirali regatt noortele merehuvilistele ning malesimultaan – juhendajaks sel aastal 6-kordne Eesti meister Olav Sepp.
Tänavusel promenaadil pakkusid muusikaliseid elamusi Hedvig Hanson, Ott Lepland ja muidugi peaesineja Francis Goya.

Suve lõpetab 28. augustil meie vallas juba traditsiooniks saanud IV Muinastulede õhtu, aga sellest räägime pikemalt ehk juba septembrikuu lehes.

Päikest!

Lea Rand


Toila Vallavalitsus ootab kõiki huvilisi 03.09.2010 kell 15.00 uue Toila valla arengukava 2010-2017 avalikule arutelule.
Arengukava projekt on leitav Toila valla kodulehel www.toila.ee

Ootame aktiivset osalemist!


Valminud on maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu “E20 Jõhvi–Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ esialgne eskiislahendus.
Teemaplaneeringu koostamise eesmärk on leida sobivaim asukoht põhimaanteele, et parandada liiklusohutuse tingimusi maanteel ning tagada sujuv ja usaldusväärne ühendus erinevate sihtpunktide (rahvusvaheline ja riigisiseste linnade) vahel. Asukohavalikul on lähtutud majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalistest suundumustest ja vajadustest.
Planeeringu koostamise käigus on täpsustunud need maantee lõigud, kus on otstarbekas ja võimalik olemasoleva maantee õgvendamine ning lõigud, kus on õigustatud maantee rajamine uues asukohas. Eskiislahendus kajastab sobivaimat trassi asukohta Jõhvi põhja- ja idapoolsele ja Sillamäe ümbersõidule ning Narva ümbersõidule (Vodava-Riigiküla teelõik, 1991. aastal instituudi „Lengiprotrans“ poolt koostatud Narva ja Ivangorodi ümbersõidu tehnilis-majanduslikus põhjenduses valitud Narva ümbersõidu täpsustus).
Teemaplaneeringu eskiislahendust tutvustavad avalikud arutelud toimuvad 03. septembril 2010 algusega kell 13.00 Ida-Viru Maavalitsuses (Keskväljak 1, Jõhvi) ning 07. septembril 2010 algusega kell 11 Sillamäe Linnavalitsuse volikogu saalis (Kesk 27, Sillamäe) ja kell 14.00 Vaivara vallamaja volikogu saalis (Pargi 2, Sinimäe alevik).
Teemaplaneeringu eskiislahendusega saab tutvuda alates 27. augustist 2010 kohalikes omavalitsustes (Kohtla, Jõhvi, Toila, Vaivara Vallavalitsuses ning Kohtla-Järve ja Sillamäe Linnavalitsuses), Ida-Viru Maavalitsuse veebilehel www.ivmv.ee alajaotuses Programmid ja projektid / Planeeringud ning teemaplaneeringu veebilehel http://johvinarva.hendrikson.ee/
Teemaplaneeringu algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Ida-Viru Maavalitsus (keskväljak 1, Jõhvi 41594), kontaktisik Tiit Toos tiit.toos@ivmv.ee, tel 332 1263.


KOOLI!

1.septembril alustab Eestis kooliteed rohkem lapsi kui eelmisel aastal.
Toila Gümnaasiumi 1. klassi läheb algaval õppeaastal 2 mudilast vähem kui eelmisel – 23.

Enamik omavalitsusi maksab oma elanikele nn esimesse klassi mineja toetust, mille suurus kõigub mõnesajast kroonist mõne tuhande kroonini. Toila vald jätkab traditsiooni ja kingib igale Toila Gümnaasiumi 1. klassi astujale 500 kroonise kantseleikaupade kinkekaardi, mida vanemad saavad siis vastavalt vajadustele kasutada.
Esimesse klassi mineja kooliasjade nimekiri võtab enda alla peaaegu terve lehekülje. Haridus- ja teadusministeerium soovitusi ranitsa sisu kohta ei anna, küll aga kehtib nõue, et koolikoti kogukaal ei tohi ületada 3 kilogrammi.
Koolidel on erinevad nõudmised, seepärast ei ole vaja kooliasjade ostmisega kiirustada, vaid tasub sel teemal tulevase klassijuhatajaga vestelda.
Pole ju midagi hullu, kui 1. septembriks veel kõiki vajalikke asju muretseda ei jõua. Asjadest palju tähtsam on sel ajal lapsevanema toetus lapsele: et ta oleks valmis õpilase rolliks, tal oleks huvi õppimise vastu ja ta tahaks kooli minna.
Kooliminek on uus eluetapp nii lapsele kui ka vanematele – võtke aeg maha, olge rahulikud, ärge tekitage stressi lapsele ja endale – ja kõik laabub.

Lea Rand



Toila sadama- ja rannaala arendamine

16. augustil 2010 esitas Toila vald Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) investeeringutoetuse taotluse sadama- ja rannaala arendamiseks. Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmis kandideerivad erinevad suurprojektid 200 milj. krooni peale, mis on projektide maksimumsuurusi arvestades täiesti olematu summa, kuid hea õnne korral võime alustada juba järgmise aasta kevadel ehitustöid, kuna käesoleva aasta detsembris saabub rahastamisotsus.

Sadama kaasajastamiseks rajatakse uus sadamaosa kuni 175 veesõidualusele ning nende talvine hoiustamisala, uus sadama juurdepääsutee koos kõikide kommunikatsioonidega, kergliiklussild ning navigatsioonimärgistus. Samuti kaasajastatakse Toila rannaala, kuhu rajatakse hulgaliselt erinevaid atraktsioone nii lastele, kui täiskasvanutele, muutes rannaala piirkonna külastajatele atraktiivseks. Antud tegevuse puhul seisneb uuenduslikkus välibasseinide rajamises, mis aitab pikendada rannahooaega ning avab uued võimalused piirkonna ettevõtluskeskkonna arendamiseks.

Investeeringutoetuse taotluse kogumaksumus on 37,6 miljonit krooni, millest 15% ehk 5,6 miljonit krooni kaetakse Toila valla eelarvelistest vahenditest aastatel 2011-2013.

Toila sadama- ja rannaala arendamise projektile on eelnevalt koostatud erinevaid uuringuid, sh setete ja lainetuse mõju kohta käiv uuring, keskkonnamõjude hindamine, teostatavus- ja tasuvusanalüüs ning sadama äriplaan ning erinevad tehnilised projektid loodavatele rajatistele.

Eeltöid ja muid III-sektori poolt sadamas tehtud investeeringuid on varasemalt rahastanud Toila Vallavalitsus, EAS, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Kohaliku omaalgatuse ja Leader programm.

Mehis Luus
arendusnõunik



Kas noorte eesmärk oli pakkuda konkurentsi Eesti Postile?


12.–16. juulini tegutses noortevahetuse raames 11 noort üle Eesti Konju külas kogukonnatunde ning omavahelise suhtlemise parendamise kallal. Noortevahetus seisneb selles, et viis päeva kestva laagri jooksul toimetab eelnevalt kahel korral reaalsuses ja mitmel korral virtuaalselt kohtunud grupp noori (15-18 noort) ühiselt ühes külas, et koos korda saata selle piirkonna jaoks midagi olulist ning seeläbi õppida ja kogemusi omandada.
Esmaspäeval alustati mõttevahetuse, eesmärkide ülerääkimise ja edasiste tegevuste kokku- leppimisega. Esmaspäevane sisend mõttetööks ei sündinud aga lihtsalt kohapeal – eelnevalt oli grupp kohtunud kahel korral, millest esimesel korral osalesid kohtumisel ka külaesindajad Helju ja Jüri Männi. Just nende abiga said noored aimu Konju küla igapäevaelust ja -olust, kitsaskohtadest ja eduelamustest. Ühiselt leiti paljusid Eesti külasid iseloomustav probleem - omavahelise suhtlemise puudulikkus, mille tekkimises antud juhul võis olulist rolli mängida kohaliku poe sulgemine. Lisaks mõistsid noored, et ka eesti ja vene kogukonda tuleks omavahel lähendada.
Teisipäeval jõuti esimese eesmärgi saavutamiseni, milleks oli pudeliposti sisseseadmine Konju külla. Mis on pudelipost? Eesmärgiks ei olnud pakkuda Eesti Postile konkurentsi, vaid luua külale omanäoline võimalus suhtlemiseks. Selleks püstitasid noored kümme posti küla strateegilistesse kohtadesse, mille otsa paigaldati selle selgitus, kasutusjuhend ja neid punkte märkiv kaart. Postide külge riputati ühiselt kaunistatud pudelid, mille sisse on võimalik panna rullikeeratuid kuulutusi. Mõeldes tänasele majanduslikult raskele olukorrale hoitakse kuulutuste lugemisel ja tagasipanemisel kokku ka paberikulus. Oma mõte on sel sees ka Konju küla mereäärse kogukonnana iseloomustamisel.
Ka kolmapäev ei olnud vähem töine – sel päeval keskendusid noored külailme ilustamisele, korrastades selleks külaplatsi.
Neljapäeval saabus noortevahetuse tippsündmus, milleks oli Kultuuride õhtu. Nagu eelnevalt mainitud, oli noorte eesmärgiks lähendada eesti ja vene kogukonda. Vaatamata eestlaste ülekaalule sellel üritusel jäid noored truuks enda ürituse kontseptsioonile ning lõbustasid seltskonnamängude, karaoke laulmise ja tantsudega nii iseendi kui ka kohalike meelt, viies ürituse läbi kakskeelselt.
Töönädal kulmineerus reedega, sest siis toimus kahe noortegrupi kohtumine. Juba teist aastat järjest tegutseb noortevahetuse raames kaks noortegruppi paralleelselt, tänavu tegeles teine koosseis Pärnumaal, Kihlepa külas. Vaatamata eelnevalt kirjeldatud olulistele eesmärkidele ja tegevustele, mille otsene ülesanne oli teha midagi head Konju külale, on noortevahetuse peamine mõte õpetada noortele võtma vastutust, lasta neil kogeda isetegemise rõõmu ja valu ning proovida kasvatada selle lühikese ajaga nendest meeskond. Ning mis kõige tähtsam – anda neile osalemisvõimalus kogu protsessis ehk kujundada noortevahetus täpselt selliseks nagu nad ise soovivad. Seega saavad küsimusele, mis on noortevahetus, vastata vaid noored ise!

Heleriin Jõesalu


Seltsingu VOKA 2010. aasta tegemised

Kui eelmine aasta oli tantsupeo aasta ja valmistusime peole saamiseks, siis see aasta oli rahulikum.
Aga meenutan natuke ka eelmist aastat. Lisaks tantsupeole osalesime EV 91. aastapäevale pühendatud kontserdil, kevadkontserdil, XI Virumaa tantsupeol Rakveres, kontserdil Ühes Olemine, I Memme-taadi tantsupeol Iisakus, Toila merepäevadel, Oru pargi promenaadil, Konju küla Mihklilaadal, kadripeol. Tõime Otepäält tantsupeole pääsenud rühmade lipud, korraldasime vastlapäeva.
Kõige toredam oli eelmisel aastal parvematk mööda Emajõge, mida meenutame ikka ja jälle. Nagu ikka olid meil kaasas ka jalgrattad, sest ei saa ju muuta rühma traditsioone – sõita natuke ka ratastel.
Selle aasta üritused algasid VI Talvise Tuhamägede Tantsupeoga, kus külma trotsides tantsisime kadrille, seltskonnatantse, ringtantse.
Korraldasime II vastlad trahteri Mõisa Ait juures. Urmas meeskonnaga hoolitsesid selle eest, et mägi oleks sõidetav. Suureks elamuseks nii väikestele kui suurtele olid Pannjärve tuubipargist saadud tuubid, millega sai mäest toreda sõidu teha. Ei puudunud ka tantsurühmade ühised tantsud, soe supp ja vastlakuklid, mille eest tuhat tänu restoranile Mio Mare. Tuleohutusest rääkisid päästekeskuse ennetajad, kes võtsid kaasa ka Nublu. Ürituse jäädvustas DVD-le Bruno Uustal ning seda saab vaadata valla raamatukogudes. Kogu ürituse eestvedajaks oli Urmas Tokman. Aitäh talle!
Võtsime osa segarühmade tantsupäevast Valges Hobuses, korraldasime kevadkontserdi Vokas. Rühm ei puudunud ka Ida-Virumaa rahvatantsupeost „Aeg aastaid veeretab“ Kohtla- Järve staadionil. See pidu oli tõeline katsumus kõikidele tantsijatele, sest peaproovi ajal sadas ju paduvihma, oli äike ja väljakult ära minna ka ei saanud. Peo ajaks oli korralikust väljakust saanud ehtne porimülgas. Öeldakse, et head tantsijat muusika ei sega. Nüüd võime öelda, et head tantsijat ei sega ei vihm, äike ega ka libe ja porine tantsuplats.
22. juunil korraldasime Mõisa Aida juures jaaniõhtu. Usun, et need, kes peol olid, ei kahetse. Tantsurühmad andsid väikese kontserdi. Jalga sai keerutada mõnusa muusika saatel. Järgmisel päeval tantsisime Toila merepäevadel.
Ja nagu ikka toimub igal suvel meil ühisreis. Sel suvel siis kolmepäevane reis Hiiumaale, kaasas muidugi ka jalgrattad. Teine päev mööduski ratastel. Ilm soosis meid, sest taevas oli pilvine ja tibutas vihma. Tutvusime Hiiumaa vaatamisväärsustega ja kultuuriga. Reisi organiseerimise eest tänud Urmasele. Ööbimise võimaluse ja külalislahkuse eest täname Maretit ja Atsi.
Septembri esimesel esmaspäeval kell 19.30 tuleme taas kokku, sest oleme kutsutud esinema Konju küla Mihklilaadale. Novembris tähistame rühma 25 sünnipäeva. Et pidu korda läheks tuleb ka varem proovidega alustada.
Kui sul üks kord nädalas aega üle jääb, siis ühine meiega, sa ei kahetse.

Helle Astok


VOKIRATAS veeres Hiiumaal

Hiiu taat sõitis viljakoormaga veskile. Vastu tuli võõras. Pidas maamehe kinni ja küsis: “Kas tead, kuhu see tee viib?” “Tean küll”, vastas taat. Andis hobusele piitsa ja sõitis edasi.

Et meiega Hiiumaal niisugust nalja ei juhtuks, võtsime oma giidi kaasa ja sõitsime Hiiumaad avastama.
3. augusti varavalges asusime teele, et õigeks ajaks Rohukülla praamile jõuda. Peagi olime Heltermaa sadamas ja sõna sai Katrin, kes tutvustas põhjalikult kõiki vanakurja poolt kokku kantud kivikalmeid. Järgmine peatus oli Ristimägi, mis on väike künkake, kuhu möödujad on on teinud käepärastest vahenditest ja materjalidest riste. No neid oli kõikvõimalikes kohtades, erinevates suurustes ja tegime neid meiegi.
Väike mälestusmärk on püstitatud rootslaste auks, kes olid sunnitud 1781. aastal Hiiumaalt välja rändama.
Barokk-stiilis Reigi kiriku uksed olid lahti ja me saime selle ilusa kiriku ja tema akustika ära proovida.
Edasi läks sõit Lauka poole. Seal näidati meile kätte saal, kus pidime õhtul kontserdi andma. Õhtul oli saal rahvast täis ja meie laulud-tantsud võeti väga südamlikult vastu.
Peale kontserti ootas meid ühine kohvilaud, kus kohalikud rääkisid oma tegemistest ja saavutustest.
Hommikul jätkus sõit mööda Hiiumaad. Järgmine peatus oli Kõpu tuletorni juures. Kõpu tuletorn asub Kõpu poolsaare keskosas ja on kogu Hiiumaa sümboliks. Tuletorni kõrgus maapinnalt on 36 m ja merepinnalt 102 m. Varem oli tuletorn enam tuntud Dagerorti nime all (rootsi keeles "dag" - päev; "ort" - koht või poolsaar). Tuletorni ametlik ehitusaeg jääb XV saj. algusesse, mis oli Hansa Liidu õitseaeg. Torni hakati ehitama 1505. a. Ehitus kestis vaheaegadega 26 aastat. Esmakordselt süüdati torni tipus lõke 1. augustil 1531. Kõpu majaka näol on tegu Läänemere vanima tuletorniga, maailmas aga vanuselt teise või kolmanda tuletorniga, mille tipus on pidevalt põlenud märgutuli. Tuletorni kõrgeid astmeid mööda oli tippu ronimine päris vaevaline.
Kassari linnuvaatlustornis käisid kõik imetlemas ümbritsevaid laidusid ja lahtesid.
Üks meeldejäävamaid kohti oli Sääretirp – pea 2 km pikkune kitsas maasäär. Kuna tuul oli tugev ja laine kõrge, siis viimases otsas lõi laine kahelt poolt üle sääre kokku. Teejuhatajaks Sääretirbile on Hiiumaa vägilase Leigri kuju. Leiger on ametis sillaehitusega. Legend räägib järgmist: Leiger, kes oli kunagi Saaremaalt Hiiumaale elama asunud, oli kuulus ka oma mõnusa sauna ja suurte kapsaste poolest. Just nende asjade pärast käis tema sugulane Suur Tõll sageli Hiiumaal Leigril külas. Nagu teada, ei meeldinud talle aga sugugi jalgu märjaks teha, mispeale Leiger otsustas poegadega kahe saare vahele silla ehitada. Mõeldud - tehtud. Veeti hulganisti kive kokku, päris pikk vall sai valmis, kuid Saaremaani ei jõutud. Mis sundis töid lõpetama, pole päris täpselt teada, kuid karta on, et küllap see üks väike erimeelsus vägilaste vahel oli. Silla algus on aga tänini olemas - imekaunis Sääretirp.
Leigri juures tegime peatuse meiegi ja nii mõnigi meist ronis vägilase jalge vahelt läbi. (Legendi järgi pidid naisterahvad siis paremini “käima peale” saama).
Tagasiteel külastasime veel Suuremõis lossi, kus parajasti käisid ettevalmistused järgmiseks ürituseks. Meid lubati siiski sisse ja tänutäheks laulsime lossisaalis ühe laulu.
Reis oli muljeterohke ja meeldejääv, hiidlastele suur tänu sooja vastuvõtu eest!

Hiiu vanatüdruk sirvib oma vanu fotosid ja imestab: “Imelik, mida vanem pilt, seda noorem nägu!”

Muljeid vahendas Sirje Põllumäe


Tänuavaldus

24. mail juhtus mul kodumetsas õnnetus, mis oleks võinud lõppeda halvimaga.
Nüüd, mõned kuud hiljem, olen kuulnud, et oli väga palju sõpru, tuttavaid ja lihtsalt kaasatundjaid, kes loovutasid hetkel vajaminevat doonoriverd. Tean, et see oli määrav.
Suur tänu kõigile, kes vajalikku abi osutasid!

Teid tänades,
Sulev perega



Konju külapäeva raames
KONJU MIHKLILAAT
18. septembril 2010.a. kella 10-23
Konju seltsimaja juures.
Käsitöö, talutoodete ja aiasaaduste müük.
Kauplemine kella 10-16. Meelelahutust kella 23.
Kavas: Käsitöönäitus, käsitöötoad, juurikakonkurss, loterii, oksjon, laadanaljad, Konju näitering, sportlikud mängud kogu perele, seltskonnalaulud ja –tantsud, noorte ja laste etteasted, tantsuõhtu.
Esinejad, toetajad ja koostöö: viisikoor „Päikesekillukesed“, seltsing „Siuru“, seltsing „Voka“, seltsing „Vokiratas“, naistantsurühm „Kiiguri“, MTÜ Konju Küla Selts, Toila Vallavalitsus, Toila spordi- ja kultuurikeskus ja palju teisi abilisi…
Registreerimine 11. septembrini 2010.a. Tel. 53 503 680.
Korraldaja MTÜ Konju Maanaiste Selts




Armsad Konju koolilapsed ja -noored!
Saadame teid koogipeoga kooli.
Kohtume 31. augustil 2010.a. Kell 18 Konjus seltsimajas.

Lastevanemad ja Konju seltsid. Info tel 56 503 680




Lugupeetud daamid ja härrad!
Olete oodatud uue traditsiooni sisseviimisele ja selle tähistamisele seoses vanavanemate päevaga.
KÜBARA- JA KAABUÕHTU
Konju Seltsimaja juures 12. septembril kell 19.00
Daamid küpsetavad koogi ja härrad võtavad kaasa vanad vinüülplaadid.
Kõige ilusama kübara ja kaabu valimine!
Joome teed, sööme kooki ja tantsime vana hea muusika saatel.
Noorte austus vanematele!
Lisainfo tel. 56 503 680 MTÜ Konju Maanaiste Selts