AIAABI pakub abi kõigile

Lumekoristus, aiatööd, puude riita ladumine, kaevamine ja kõik teised tööd, milles vajate abikätt!

Hind kokkuleppel!

Kontakt telefonil 519 188 98

Pühajõe kiriku jumalateenistused pühade ajal

19. detsembril kell 13 jumalateenistus.
Pühal jõuluõhtul, 24. detsembril kell 17 jumalateenistus. Laulab ansambel Siuru.
II jõulupühal, 26. detsembril kell 13 jumalateenistus.
Vana-aastaõhtul, 31. detsembril kell 16 jumalateenistus.

Austatud Toila valla kodanikud!

Aasta suurimad pühad on varsti käes ning aastavahetuseni jäänud loetud päevad. Milline on aasta 2010 olnud Toila vallale?

Aasta alguse seisuga oli elanike arv viimaste aastate kõrgeim – 2512 elanikku. Valla loomulik iive on olnud viimastel aastatel positiivne. Oleme üsna erandlik vald selles osas, et meid võib pidada niiöelda mittevananevaks. Mitte mõelda nii, et väärikas vanuses elanikud ei oleks vallale tähtsad, vaid seda, et lasteaedades-gümnaasiumis oleks stabiilne järelkasv ning need suudaks end mõistlikult majandada. Nii on möödunud aasta sündimus (22 last) ning käesoleva aasta hetkeseisuga sündinud 25 last meie valla üheks jätkusuutlikkuse aluseks.

Hea meel on tõdeda, et valla ühe olulisema tuluallika, Toila vallas elavate inimeste füüsilise isiku tulumaksu, laekumine eelarvesse on stabiliseerunud, teisisõnu - langemine peatunud. Võrreldes heade ja optimismist pakatavate aastatega on laekumine vähenenud siiski ligi 4 miljonit krooni, mis kogueelarvest moodustab ligi 10%.

Suuremaid lõppeva aasta ettevõtmisi oli Toila gümnaasiumi renoveerimine. Mahukas töö, mis KOIT programmi ning osaliselt Toila valla eelarvest rahastatud, on suures osas tehtud, erinevalt esialgselt pikemale perioodile kavandatust. Õpetamine-õppimine majas, kus toimetavad remondimehed, püsib müra ja tolm, on olnud kõigile keeruline. Minu siiras tänu kõigile õpetajatele ja koolitöötajatele, kes on pidanud keeruliste oludega leppima; ning õpilastele ja lastevanematele, kes on pidanud taluma mudast koolihoovi ja remondimüra. Eriline tänu koolidirektorile, kelle õlul on kogu renoveerimisprojekti juhtimine. Loodan, et tööde lõppedes on kool meeldiv õpikeskkond ning ühtlasi ka energiasäästlik hoone. Võimalusi peaks selles majas jätkub ka väljapoole õppetööd.

Kindlasti läheb ajalukku lõppenud suvel Vabariigi taasiseseisvumispäeva – Oru Pargi Promenaadi – väärikas tähistamine. Kauni kontserdi andsid Eesti artistid ning tuntud headuses Francis Goya. Meie valla pidu, mis on tänaseks juba rahvusvaheline, on saanud teoks tänu meie headele partneritele, kes seda ette valmistanud ning toetanud rahaliselt. Lisaks ettevõtjatele ning avalikule sektorile toetas seekord Promenaadi Leader-programm.

Rõõmu teeb meie kodanikuühenduste – seltside ja seltsingute – tegevuste laienemine ning uute ühenduste loomine. Uued, noored ühendused, nagu näiteks Konju Maanaiste Selts, on korraldanud vallarahvale palju uusi huvitavaid sündmusi. Mitmed on läbi viinud või algatunud olulisi investeeringuprojekte. Loodame, et viimased ka tegelikkuseks saavad. Vallavalitsuse tänu ning edu kõigile, kes vabaühenduste tööd eest veavad ja töös osalevad!

Soovin Toila valla rahvale rahulikke, kauneid ja lumiseid pühi ning meeldivat aasta lõppu!

Tiit Salvan

Vallavanem

Detsember 2010

Aasta kui muinasjutt

Lugesin hiljuti ühest vanast ajakirjast Urve Tinnuri kirjutatud jõulumõtisklust, kus ta võrdleb aastaks kogunevaid kuid kaheteistkümne kuningatütrega vanast heast muinasjutust.

Muinasjuttudes on kõik imeline ja imelihtne. Seal saab kurjus alati teenitud palga ja hea võidab võõra väe. Armastus ja õnn pääsevad võidule ja isegi kõige lootusetumalt alanud lool on alati õnnelik lõpp.

Muinasjututegelaste galerii on kirev ja mitmepalgeline, igal tegelasel on meie igapäevaeluski prototüüp olemas. Kes meenutab kurja võõrasema, kes Kaval-Antsu, teine jälle priiskab rumala ja ahne kuningana oma uhkes lossis sel ajal, kui vaene kalur saab ainult kuldkalakese peale loota.

Hea on teada, et meie hulgas on piisavalt palju ja olen kindel, et ikka rohkem häid muinasjututegelasi. Lumivalgekesi ja pöialpoisse, kuningapoegi, kes on armastuse nimel valmis ratsutama mööda kristallmäge või võitlema end läbi okasroositihniku.

Hoolimine ja armastus teevad imet. Muudavad koletise kuningapojaks ja inetu pardipoja kauniks luigeks. Kasvatavad maasikad keset lumehange ja muudavad kõrvitsa kauniks tõllaks.

Armas lugeja!

Olen püüdnud möödunud 12 kuud jagada Sinuga oma mõtteid ja meie valla tegemisi. Loodan, et see aeg on olnud Sulle tegude- ja rõõmuderohke. Ja kui vahel ongi tundunud, et nüüd enam ei taha ega jaksa, siis on appi tulnud mõni hea haldjas ja oled tänu temale raskustest üle saanud.

Uus aasta toob alati midagi uut – seekord siis uue raha. Aga rahaga on kord juba nii, et see tuleb ja läheb jälle.

Seepärast tahan Sulle soovida uueks aastaks kõike seda, mida raha eest ei saa – tervist, rõõmu ja õnne, hinge- ja meelerahu, oskust muuta asju, mis muutmist vajavad ja tarkust leppida sellega, mida muuta ei saa. Ja aega – aega iseenda ja oma lähedaste jaoks, aega tegelemiseks asjadega, mis pakuvad hingepidet ja rahuldust.

Head jõulusoovid Sulle seekord läbi laste jõululau sõnade: „Ära uksi lukku pane, lase jõuluvalgus tuleb, Sinu elu soojendab!

Kohtumiseni järgmise aasta muinasjutus!

Lea Rand

VALLAVOLIKOGU AASTALÕPU ISTUNG 15. detsembril 2010

1. Maamaksumäärade kinnitamine

Kommentaar Toila Vallavolikogu 15.12.2010.a. määruse nr 12 „Maamaksumäärade kinnitamine“ juurde maakorraldaja Hannes Kohtringult:

Toila Vallavolikogu 15.12.2010.a. võttis vastu määruse nr 12 „Maamaksumäärade kinnitamine“ Seni kehtis Toila Vallavolikogu 17.12.2008.a. määrus nr 42 „2009. aastaks maamaksumäära kinnitamine ja soodustuste andmine“. Seni kehtinud määruses olid maksusoodustused kehtestatud Toila valla elanikeregistris olevatele pensionäridele ja represseeritutele. Muutunud seadusandluse kohaselt laienevad maksusoodustused kõikidele Toila vallas maad omavatele pensionäridele ja represseeritutele olenemata nende elukohast, mistõttu ei ole uue määrusega enam kehtestatud soodustusi eeltoodud maaomanikele.

Maamaks laekub 100% ulatuses valla eelarvesse ja on ette nähtud teede remondi ja hoolduse ning tänavavalgustuse hooldamiskulude katteks. Eranditult kõigile Toila vallas maad omavatele seadusekohast soodustusõigust omavatele isikutele maksusoodustuse kehtestamine vähendaks oluliselt maamaksu laekumist valla eelarvesse, mistõttu ei kehtestata uue maamaksumäärusega maamaksu soodustust.

2. Toila Vallavolikogu 15.02.2006.a. määruse nr 9 „Toila Vallavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgatingimuste ja -määrade kinnitamine" muutmine
3. Toila valla 2011.aasta eelarve projekti I lugemine
4. Sotsiaaltoetuste maksmise kord Toila vallas

Vastuvõetud sotsiaaltoetuste korrast saab pikemalt lugeda jaanuarikuu lehest.
5. Toila Vallavolikogu 18.03.2009.a. määruse nr 46 „Toila Gümnaasiumi pedagoogide töötasustamise alused" kehtetuks tunnistamine
6. Toila Gümnaasiumi ja Voka Lasteaed Naksitrallid arengukavade kinnitamise kord
7. Toila valla põhimääruse muutmise II lugemine ja kinnitamine
8. Vallavalitsuse informatsioon Toila valla 2010.a. eelarvesse lülitatud täiendavatest sihtotstarbelistest eraldistest.

Vana aasta sammub vaikselt ajalukku,

keerab enda kannul ajaukse lukku.

Kõik jääb seljataha – kes see mullust muudaks!

Kui vaid kõik, mis paha, maha jätta suudaks!

Tulgu ilus aasta küünla valgusvihus!

Piparkoogiraas ta pisikeses pihus

pärast jõulupuhkust meenutagu seda: piprast kui ka suhkrust tehti aasta süda!

Mis oli Aasta Rosin 2010? Ehk siis, mida head jääte meenutama mööduvast aastast?

Mis oli mööduvas aastas see, mis paneb kulmu kortsutama?

Soovid 2011. aastaks?

Signe Ilmjärv:

“Eelkõige ilus suvi ja sumedad soojad suveööd, mida tavaliselt saab vaid lõunas nautida.

Tööalaselt jäävad meelde põnevad saksakeelsed rahvusvahelised eTwinning-projektid 4. klassiga

ja huvitavad koolitused Austrias ning Saksamaal.

Nukraks teeb, et nii mõnedki gümnaasiumiõpilased ei oska väärtustada haridust ja haritust ega

mõista, et teadmised ja oskused on ainuke varandus, mida keegi meilt võtta ei saa.

12. klassi juhatajana soovin, et kõik abituriendid lõpetaksid edukalt kooli ja asuksid edasi õppima

soovitud erialal. 30. lend saab kindlasti oma lõpuaktuse pidada juba täiesti remonditud

koolimajas.”

Peeter Sööt:

“Minu jaoks oli möödunud aasta kiire, huvitav ja teguderohke. Rosinaks eelmine aasta võib pidada ilusat suve ja oma tegemistest kindlast korvpallipoiste turniirivõitu Belgias.
Minu jaoks ei olnud midagi sellist mis paneks kulmu kortsutama.
Soovin,et 2011 aasta läheks meil kõigil nii hästi,et kõik meie unistused ning soovid täituksid.”

Meeli Lõo:

“Aasta Rosin 2010 on kahtlemata seotud mu enese tublidusega. Tegin teoks selle, mis omal ajal pooleli jäi. Omandasin suve hakul haridusteaduse magistri kraadi kunstiõpetajana. Kuigi see ei too minu praeguses töökohas Toila Muusika- ja Kunstikoolis kaasa mingeid muudatusi kvalifikatsioonis ega palganumbris (huvikoole haldavad omavalitsused), on minu heameel saavutatust suurem, kui kõrvalseisja arvata oskaks.

Kulmu kortsutama paneb meie valitsuse sõnamurdlikkus, kui ta muutis õppelaenu lepingu tingimusi ühepoolselt. Riigikogu hääletus toimus küll juba 2009. aasta suvel, kuid 2010. aastal hüvituse jätkamise toetuseks kogutud ja Ene Ergmaale üle antud allkirjadki pole suutnud otsustajate meelt muuta. Õigusriigis, mis austab oma enda kehtestatud põhiseaduslikku korda, on sellise olukorra võimalikuks osutumine väga murettekitav. Õppelaenu võttes kehtisid reeglid, millega inimesed arvestasid. Tsiteerides Maris Mälzerit Eesti Üliõpilaskondade Liidust „käituti õppelaenu hüvitamise seaduse muutmisega sisuliselt nii nagu oleks sinu „Reis ümber maailma“ lauamängu partner otsustanud mängu poole peal, et nüüdsest alates iga kord, kui veeretad täringul 6, võrdub see 1, sest nii on talle kasulikum.“ Minu meele teeb see mõruks küll.

Ma soovin väga, et minu erakordselt arvukas ning nunnu I kursus (8 last) ja armas II kursus (5 last) püsiks kunstikoolis samas koosseisus ka järgmisel aastal, veel parem, kõik need planeeritud 4 aastat. Soovin, et nad säilitaksid praeguse toredalt kokkuhoidva ning üksteist toetava ja respekteeriva hoiaku. Nii on neil endil lihtsam luua ja minul neid suunata. Vaid sundimatus koostöös säilitame oma kooli mõnusa õhustiku.”

Toomas Nõmmiste:

“Minu jaoks oli selle aasta meeldejäävaim sündmus ikkagi Promenaad. Miks? Kuigi korraldamine oli pingeline, oli kõik siiski kontrolli all. Kõik sujus ja seda muidugi ainult tänu headele abilistele. Siinkohal tahaks veel kord öelda siirad tänusõnad kõigile neile, kes olid abiks tribüüni püstitamas, pileteid müümas, koristamas, autosid parkimas – olite kõik väga väga tublid. Tundus ka, et inimesed jäid üritusega väga rahule ja see ongi peamine.

Eks möödunud aastas on ka palju asju, mis paneb kulmu kortsutama, aga ei hakka siin kohal seda lahkama, las jääda see siis nö asjaosaliste teada, miks, milleks ja mis põhjusel. Küll aeg näitab.

Ah jaa – siiski üks asi on veel! Jah, meil pole korralikku kultuurimaja, kus koos käia, kuid ka nendel vähestel, kuid korralikult ja hästi korraldatud üritustel, käib ikka väga vähe rahvast. Üritusi korraldavad ju meie enda inimesed ja ainult selleks, et valla inimesel oleks võimalus käia vaatamas aga kahjuks.....tihti on publiku osas ikka väga vähe rahvast. Aga loodame, et 2011. aastal olukord muutub.

2011. aastaks soovin, et kõikidel lähedastel oleks tervisega kõik korras, et tütrel läheks koolis jätkuvalt hästi. Tahaks, et elu kulgeks rahulikus rütmis, kus oleks ilusaid hetki enamuses ja kui ka tuleb halbu, siis mööduksid need kiiresti. Head uut aastat kõigile!

Robert Peets:

“2010. aasta suursündmuse eest hoolitses ilm, meeletu kogus lund, mis võimaldas üle pika aja ka koduvallas suusamõnusid nautida. Lisaks korraldasime koos koduvalla suusaspordiaktivistidega A. Normaku mälestusvõistluse. Isiklikus plaanis oli möödnud aasta kahtlemata väga edukas, võtsin suvel naise, kellega plaanime kodu rajada Toila valda. Samuti oli 2010. aasta rahvusvahelises plaanis väga edukas, tulid tööpakkumised rahvusvaheliselt suusaliidult.
Vaatamata väga soojale ilmale ja mereveele, ei puhunud meie kodusadamas Toilas eriti tihti soodsad tuuled purjelauasõiduks, õnnestus ainult paar korda Toila suuri laineid nautida.
Soovin kõigile tegusat aastat! Mida rohkem toimetad, seda vähem on aega teiste tegemiste üle nurisemiseks!”

Tiit Salvan:

“Aasta rosin 2010 oligi see aasta ise, looduse mõttes. Sellist aastaaegade vaheldust, tõelist suusailma ja suviste puhkajate paradiisi pole meie laiuskraadil ammu nautida saanud. Kindlasti jääb meenutama aastat stabiilsuse tekkimine tööhõives, inimeste kindlustunde paranemine ja lootus parematele aegadele. Lõppevat aastat võiks võtta kokku pealkirjaga "Tere tulemast reaalsusesse!". Küllap on meil kõigil tulnud oma väärtusi ning suhtumist ümber hinnata.

Mis siin ikka kulmu kortsutada! Kui kulm kortsu läheb, tuleb iseendalt peeglis küsida: mida saaksin ma ise teha, et ei peaks kulmu kortsutama?

Kõigile inimestele häid kaaslasi, meelerahu, kindlust tulevikuks. Head ja ilusat uut aastat!”

Ohutu jõuluaja kuldreeglid:

* Kontrolli elektriseadmete ning pistikute korrasolekut. Ülekoormatud ja vigased elektrijuhtmed põhjustavad jõulurõõmu asemel tulekahju.
* Pärast suitsetamist kustuta hoolikalt sigaret tulekindlasse tuhatoosi või kaminasse. Mitte mingil juhul ära suitseta voodis või diivanil!

* Mõtle tuleohule ka toitu valmistades ja ära unusta end teleri ette.

* Ära hoia küttekollete vahetus läheduses kergesti süttivaid esemeid.

* Ära jäta lahtist tuld hetkekski järelevalveta. Küünlad aseta tulekindlast materjalist alusele ning ohutusse kaugusesse kergesti süttivatest esemetest.
* Kustuta küünlad, kaminad ning teised lahtise tule allikad nii magama minnes kui ka kodunt lahkudes.

* Ära liialda kütmisega – tee seda vastavalt küttekeha kuumataluvusele. Siiber sulge alles siis, kui sütel ei ole enam leeke.

* Pürotehnika kasutamine eeldab tähelepanelikkust, ettevaatlikkust ja kõrgendatud ohutaju. Loe alati läbi tootega kaasas olev ohutusjuhend.

* Tea, et õnnetuse korral sõltub Sinu pääsemine tulekahju avastamise kiirusest. Tee endale ja oma lähedastele elu päästev jõulukingitus suitsuanduri näol.
* Kontrolli ja hoolda oma väikest elupäästjad regulaarselt. Õnnetuse korral päästab elu ja vähendab varakahju vaid töökorras suitsuandur!

Et traagilisi õnnetusi ei juhtuks, ole hoolas ja mõtle ohutusele ka õdusal jõuluajal ja rõõmurohkel aastavahetusel. Hooli sellel perioodil ka oma lähedastest, naabritest ja tuttavatest, andes oma panus ka nende kodude tuleohutumaks muutmisele.

Tulekahju korral või kiirabi kutsumiseks helista häirekeskuse numbrile 112.

Lihtsamate terviseprobleemide korral saab meditsiinilist nõu perearsti nõuandetelefonilt 1220.
Päästealast infot saab päästeala infotelefonilt 1524.

Ida-Eesti Päästekeskus tänab Virumaa inimesi ohuteadliku käitumise eest ja soovib kõigile turvalisi jõule ja aastavahetust!

Maido Nõlvak
Ida-Eesti Päästekeskuse
koordinatsiooniteenistuse juht

Lugemise kiituseks

2010. aasta hakkab ennast vaikselt igavikuteele sättima ja ongi aeg selle aasta tegemistele joon alla tõmmata.

Siinkohal tahaks kokku võtta need tegemised, mis olid seotud lugemisega – oli ju mööduv aasta lugemisaasta.

12. detsembri pealelõunal olid vallamajja oodatud kõik lugemise ja raamatu sõbrad ning fotokonkursil osalejad, et teha kokkuvõtteid lõppevast aastast.

Tunnustatud said esseekonkursil ja fotokonkursil osalejad ning Toila Raamatukogu tublid ja aktiivsed lugejad.

Meeleolu aitasid luua Toila Muusika- ja Kunstikooli muusikaosakonna õpetaja Diana Veisner koos väikeste kitarripoistega ja Toila Gümnaasiumi abiturient Viljar Andrejev, kes esitas Chalice, Doris Kareva ja iseenda loomingut.

Aga kõigest järgemööda.

Nagu juba tavaks saanud, vaadatakse aasta viimasel kuul Toila vallas üle mööduva aasta fotosaak ja tehakse kokkuvõtted fotokonkursist. Tänavune lugemisaasta andis peateema ka valla fotokonkursile – lisaks tavapärastele Toila valla elu kajastavatele piltidele olid oodatud ka lugejaid ja lugemist kujutavad fotod. Hää meel on tõdeda, et lugemise teemalisi fotosid laekus konkursile päris palju.

Kokku laekus sel aastal fotokonkursile 59 üksikfotot ja 3 seeriat 8 autorilt ja Toila Gümnaasiumi fotoringilt.

Tänavu toimus parimate valimine möödunud aastatest erinevalt – lisaks žüriile hindasid fotosid nädala jooksul kõik soovijad. Žürii, koosseisus Piret Aller, Mehis Luus ja Tiit Salvan, ja publiku hääletuste tulemusel jagunesid preemiad järgmiselt:

parim foto kategoorias “Jah lugemisele!” - Meeli Lõo, parim loodusfoto – TG fotoring, parim hetke tabamine – Kalev Lait, parim seeria – Aap Tepper, publikupreemia – Merle Põllumäe, eripreemia – Kalev Lait ja Toila raamatukogu eripreemia sai Mirle Iro. Peapreemia omanikuks sai Hendrik-Ulvar Peets.

Lugemisele oli pühendatud ka Toila raamatukogus oktoobrikuus raamatukogupäevade ajal välja kuulutatud esseekonkurss. Konkursile laekus küll ainult 6 kirjatükki, aga kõik olid sisukad ja tunnustamist väärt. Aitäh, Mirkko Lepparu, Linda Peetsalu, Kerttu Niidla, Heino Salumaa, Inna Kivimaa ja Laivi Voormansik! Kõik kirjutajad said raamatukogult kingituseks raamatu.

Siinkohal mõned katkendid.

“Raamatud kui väikesed terviklikud maailmad on samaaegselt nii tuttavlikud kui äraspidised, tekitades äratundmisrõõmu ja kummastust. Vahel lennutatakse meid otse tegevuse keskele, teinekord jääme kõrvaltvaatajaiks, kes lukuaugust piiludes üritavad asjadest aimu saada. See kõik on autori tahe, kes võimsa nukumeistrina meie tunnetel mängib. Ainus, mis me teha saame, on kaasa mängida ning lasta enda kanda, tõmmata, liigutada suunas, kuhu autor meid juhib, ning sellest mõnu tunda.” Kerttu Niidla

“Tõnu Õnnepalu “Paradiis” on kui mälestusmärk kaduvatele küladele. … teost lugedes tuli meelde minu ja õe kurb kivil istumine, kui leidsime lapsepõlve kodupaiga ülessongituna “maaparanduse” käigus. … Raamat, mida olen lugenud kui piiblit kümneid kordi. Norra näitleja ja filmirežissööri Liv Ullmanni päevikuvormis “Muutumine” annab edasi olulisi väärtsui, hindab ja vaeb elu häid ja halbu hetki, teoks tehtud unistusi. Noorele, oma elu alustavale inimesele oleks see raamat kui eluõpetus.” Laivi Voormansik

“Lõpuks oli see raamat mul sõna-sõnalt peas. Enne kolmeaastaseks saamist lugesin seda raamatut Jõuluvanale ette. Raamat oli Jõuluvana käes ja ta ise keeras lehti. Mina seisin Jõuluvana ees ja raamatusse ei näinud. Jõuluvana ütles, et mul on lugemine selge ja võin minna kooli kui tahan...” Linda Peetsalu

“Vaatasin raamatuid ja vaatasin ema ja jälle raamatuid ja jällegi ema, sest nii suur soov oli saada endale üks muinasjuturaamat. No ja muidugi oli ema nõus mulle selle raamatu ostma, aga suures meeltesegaduses eo osanud ma kohe oma raamatut valida, sest need kõik olid ju nii ilusad. Lõpuks suures saginas valisin välja ilusa, värvilise raamatu. Raamatu peale oli suurte trükitähtedega kirjutatud “Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi”. See oli mu esimene muinasjuturaamat.” Mirko Lepparu

Kingitust väärt oli ka terve hulk tublisid lugejaid, kes aasta jooksul raamatukogus eriti sagedased külalised on olnud – Mahta Roose, Aline Koppel, Anneli Kirikmäe, Jana Merimaa, Riina Taela, Grete Vallimäe, Mari Sarap, Airiin Abel, Ingela Rüütel, Jonne Rooma. Mõnel neist on aasta jooksul loetud raamatuid tublisti rohkem kui sada.

Lugemisaasta saab selleks korraks läbi. Pidin paar päeva tagasi vastama küsimusele, mis seoses lugemisaastaga muutunud või teistmoodi on. Ehk see, et meedias räägitakse kirjandusest ja lugemisest veidi rohkem, kui varem. Aga raamatukogude ja lugevate inimeste jaoks on ju iga aasta lugemisaasta ja iga päev lugemise päev – nii et uute lugemisteni uuel aastal!

Lea Rand

Hoiame traditsioone

Rahvakalendri tähtpäevi on Toila Gümnaasiumis ikka hoitud au sees. Kadripäeval üllatasid kooliperet 5. klassi kadrisandid. Kõik poisid ja tüdrukud olid riietunud heledatesse riietesse. Kadriemal olid kaasas kadrihani ja kadrititt. Rõõmus elevus haaras õppijaid kui klassiukse taha saabusid laulvad kadrisandid. Nad rääkisid tähtpäeva ajaloost, laulsid, mängisid pilli, lugesid luuletusi ja esitasid mõistatusi “Pererahvale”. Tänutäheks saadud annid rõõmustasid esinejaid ja meelitasid välja tänulaulu.

Jõuluootusi ilmestasid sellel aastal advendihommikud 1.- 6. klassi õpilastele. Esmaspäeviti esitasid 2.- 5. klass jõululuuletusi ja laulsid jõululaule. Iga kord süüdati uus advendiküünal ja söödi piparkooki.

Jõulumeeleolu aitas luua ka 9. detsembril toimunud algklasside jõulumüük. Oma kingituste ja maitsvate jõulumaiustustega võis kaubelda igaüks. Kõige suuremad kauplejad olid 2. klassi õpilased.

Majandusetund teadlasega

30. novembril oli gümnaasiumiõpilaste majandusetund teistsugune kui tavaliselt. Tunni viis läbi Tartu Ülikooli professor Olev Raju. Majandusteadlasena püüdis ta õpilastele keerulisi asju seletada lihtsalt. Majanduse põhitõed said igapäevaelu näidete varal selgemaks. Mis on raha? Kas omandada kõrgharidus Eestis või välismaal? Mille poolest on Eesti rikas? Kui kauaks jätkub põlevkivi? Kas tänane õpilane kindlustab oma vanematele õnneliku pensionipõlve?

Huvitavas tunnis seekord tunnikontrolli ei olnud, teadlane vastas ise kõikidele küsimustele.

Ootame, et ka edaspidi ilmestavad tunde huvitavad inimesed väljastpoolt kooli.

Huvijuht

Maire Aul

Tuisused talvemõtted

Aasta lõpp on käegakatsutavas kauguses. Taas on nostalgiline tagasivaatamise aeg. Jõuluajal soovitakse rahu kõigile. Rahuliku südamega võime ka Toila Naerumere lasteaias 2010. aasta ukse kinni panna. Kuigi ajad rõõmustamiseks pole praegu kõikjal just parimad, oleme rahul kasvõi kollektiivi ja kolme lasterühma säilimise eest. Pisikeste rühma ootame veel järgmisel aastal lisa ning põhjust muretsemiseks nagu poleks. Oleme läbinud sisehindamise protsessi positiivsete tagajärgedega, mis ühtlasi andis selgema ja julgema pildi edasiminekuks. Töötajaid on koolitatud nii kollektiivselt kui ka individuaalselt. Lastevanematega on koos läbi viidud üritusi, töötubasid ja näitusi. Igakuised lasteteatrid ilmestavad jätkuvalt meie lasteaiaelu. Kõigest sellest on leheveergudel aeg-ajalt teada antud. Kogu Naerumere tegevuskava juhindub sellel õppeaastal motost: ära unusta oma juuri – õpi, tunneta ja uuri. Seepärast on tänavused jõulupeod ka veidi teises võtmes kavandatud. Uuele aastale minnakse ikka vastu paremate lootuste-ootustega.

Seepärast soovimegi kõigile :

Kõige ilusamad jäälilled aknale,
kõige käharam jõulukuusk tuppa,
kõige säravamad küünlad kuusele,
kõige puhtamad tunded südamesse.

Toila Lasteaed Naerumeri

direktor Aili Saarne

Ettevõtlikkust ja loovust jõulukuusse

Interregionaalses projektis „Ettevõtlik kool/lasteaed“ osalevate omavalitsuse haridusasutuste töötajatel oli 8.-10. detsembrini võimalus tutvuda Soome hariduskorraldusega, erinevate haridusasutuste ja ettevõtlike projektidega ning osa saada jõuluhõngulisest õppetegevusest. Hästi korraldatud visiidi eest tänusõnad Ida-Viru Ettevõtluskeskuse- ja projektimeeskonnale ning võõrustajatele – Kotka linna Yes-keskuse ja Enterprising SELF koordinaatoritele. Ida- Virumaalt osales 50 inimest erinevatest koolidest ja lasteasutustest alates Narvast Avinurme ja Aserini välja. Grupp jagati kaheks: lasteaed ja algkool ning põhikool ja gümnaasium.

Soome haridussüsteemist rääkis ministeeriumi töötaja Leo Pahkin. Haridussüsteemil on eesmärkideks tagada võimalikult kõikidele lastele haridus ja tõsta teadmiste-oskuste taset ja kvaliteeti läbi panustamise õpetajakoolitusse, arenguprogrammidesse ja õppematerjalidesse (õpikud, õppevahendid). Põhimõte on lihtne – keegi pole rumal, vaid laps oma erakordsuses, erivajaduses vajab toetust läbi tema jaoks kohandatud individuaalse õppeprogrammi. Ja lasteaiatasandil me seda põhimõtet toimimas ka nägime. Lapse erivajadus selgitatakse välja riigi finantseeringul ja toel lasteasutust teenindavate erispetsialistide poolt kõigepealt 1,5 aastaselt, seejärel 4 ja 7 aastaselt. Igal lapsel on individuaalne arengukava (IAK), kuid vajadusel käib lapsega töötamas ka erispetsialist.

Külastasime üht Kotka 8 aastast lasteaeda (Päivahoito), mis jäi meelde armsa (madalad aknad jõulukaunistuste ja -kardinatega; kodused kööginurgad) ja lapsekeskse ruumilahendusega (avarad esikud kummiriiete ning jalanõude pesemis- ja kuivatamisvõimalustega; kaldlaed ja piilumisaknad seintes) asutusena. Koolieelset õpetust (esiopetus) 4 tundi päevas finantseerib samuti riik, ülejäänud päevaosa eest tasub lapsevanem. Lasteaed on avatud 6.30-st kuni 17.00 -ni. Lasteaias on jõulu- ja suvepuhkus (juulis) ning sel ajal on lapsehoid võimaldatud vaid ühes linna lasteaias.

Kotka naabruses asuva Hamina koolis (1-6 klassi) toimub esiõpetus kooli juures. Kool oli 35 aastat vana, koolijuhi sõnul remonti ootav, kuid jällegi väga sooja, sõbraliku ja laheda õhustikuga. Üldse visiidist ja eriti sellest koolist jäi arusaamine, et lapsevanem on koolile (lasteaiale) kõige suurem partner, abistaja, kaasalööja. Lastevanemate initsiatiivil või kaudselt lapsi toetades on läbi viidud teemapäevi, heategevuslikke müüke ja tulu rahas (3000-4000 eurot) ulatas üle soome mehe keskmise kuupalga. Kui presenteeritakse laste edusamme, saavutusi, siis on samuti lapsevanemad koolis. Lasteaiaõpetajana tean, et nii lapse ja täiskasvanu omavahelise mõistmise kui ka peresuhete hoidmise seisukohalt on väga oluline vanema(te) osalemine lasteaia tegevustes ja üritustes. Vanemate osalemist oma tegevustesse ootab laps algkooliski ning hoolivalt huvitundvat ja mõistvat suhtumist kogu aeg. Jõululaulud saavad Hamina koolis selgeks ühiselt saalipõrandal (enamasti sokkides) istudes ja klaveri saatel ekraanil nähtavaid laulusalme koos lauldes.

Kuidas Soomes haridusasutusi remonditakse? Remondiperioodiks kolib (kooli)rahvas selleks otstarbeks tellitud nn „soojakutesse“. Võin kinnitada, et oma mugavuselt ja mahutatavuselt ei jää nad alla meie ühepereelamust ja hoolimata sellest, et pidevalt tuleb riietuda (ainetundidesse) tegevustesse minemiseks, elatakse üsna rõõmsalt eesootavate renoveeritud ruumide ja uue sisustuse nimel.

Tegusates ettevõtmistes saavad õpilased-õpetajad toetust, ideid haridusministeeriumi poolt finantseeritavatest üleriigiliselt paiknevatest Yes-keskustest. Keskus tähendab tegelikult suure büroohoone ühel korrusel paiknevat kahte töölauda ja riiuleid ning kahte tegusat inimest. Keskus on infopunkt, mis kogub ideid ja vahendab materjale; aitab ideeplaani kokku panna (reklaam, kalkuleerimine, huvitavad inimesed) ja ellu viia, et noored saaksid kogemuse ühistööst.

2010. aastal on meeldivaid maakondlikke koostöökogemusi olnud küllaldaselt ka meie lasteaial. Tänud ja südamlikud jõulutervitused Naksitrallidelt kohalikule omavalitsusele, asutustele, taludele, raamatukogule, perearsti- ja hambaravikeskustele.

2011. aasta on lasteaia jaoks juubelihõnguline. 1. märtsil saab praegune lasteaiahoone 35 aastaseks ja 2012. aastal täitub 50 aastat lasteaiateenuse ja alushariduse võimaldamisest paikkonnas. Kindlasti on paljudel mälestusi ja mõtteid, mis vääriks just praegu ülestähendamist. Siit üleskutse vilistlasele, lapsevanemale-vanavanemale või lasteaiaga seotust tundvale inimesele – kirjutage või joonistage meile lasteaiaelust, naksitrallindusest. Ootame lasteaiaeluteemalisi luuletusi, laule, mälestusi, õpetlikke jutukesi lastele. Väikelapse selleteemaline looming väärib samuti ülesmärkimist.

Voka Lasteaed Naksitrallid kuulutab välja loomekonkursi teemal „Naksitrallid - 35“. Töid võib esitada jaanuarikuu jooksul postiaadressile Männiku 2, 41701, e-posti aadressile vokalasteaed@hot.ee või tuua kohapeale. Kõik tööd leiavad äramärkimist ja osaliselt ettekandmist lasteaia talendihommikul veebruaris ja maja juubelipidustuste ajal nii sõnas kui pildis. Loodame väga, et koolivaheaeg, jõulupuhkus ning pühad soosivad ettevõtlikkust ja loomet ning osake kodukandi ajaloost saab vääriliselt talletatud.

Kõigile libedat sulge ja suuska, jõulurõõmu ja tegusat uut aastat!

Suurte ja väikeste, Nakside ja Trallide nimel

Julie Laur

Aastalõpu spordiuudised

Peale viimase valla lehe ilmumist on Voka spordikeskuses toimunud mitmesuguseid erinevaid võistlusi.

23. novembril tähistasime uue spordihoone 5. sünnipäeva. Selleks olime kutsunud endale külla võrkpalli mängima Jõhvi valla ja korvpallis oli meie vastasteks Riigikogu esindus. Kui võrkpallis olime külalislahked ehk tuli leppida naabervalla paremusega, siis korvpallis jätkus „lahkust“ ainult esimeseks kolmeks veerandajaks. Otsustaval veerandajal seljatasime hea ladusa mängu tulemusena Riigikogu. Õhtu möödus sõbralikult, kuid kahju on sellest, et olenemata reklaami kättesadavusest oli üritust vaatamas väga vähe pealtvaatajaid. Õhtusel kohvilaua vestlusel otsustati, et selliseid kohtumisi võiks veelgi korraldada. Ja seal ei räägitud poliitikast, vaid ikka spordist ja sellest kuidas rahvast selle juurde rohkem meelitada.

Novembris alanud valla meistrivõistlused võrkpallis kulmineerusid detsembri alguses. Tulistes lahingutes oli kõike: kirge, vaidlusi kohtunikega, aasimist vastastega jne. 3-4. koha kohtumises võtsid mõõtu omavahel Toila Gümnaasiumi ja Toi-Vo võistkonnad. Kahegeimilise mängu võitis Toi-Vo, kes suutis põnevad geimilõpud tänu kogemustele enda kasuks pöörata. Finaalis said kokku põhiturniiri esimene Viru Basket ja kolmandaks jäänud Veteranid. Finaal mängiti kolme geimi võiduni. Ka selles mängus otsustasid siiski kogemused ja võit tulemusega 3:0 läks Veteranidele, kes suutsid kaitsta eelmise aasta esikohta. Õnnitleme neid!

Detsembri algusesse oli planeeritud ka veteranide korvpalliturniir. Kahjuks sattus turniir sellesse aega, kui Eestimaal möllas Moonika. Kohale jõudis lõpuks kaks võistkonda, kes siis omavahel selgitasid võitja. Üle pika aja sai võiduau endale meie valla võistkond. Ah jaa, alistati KK HITO veterankorvpallurid.

Samuti sai jõulukuu alguses jätku lauamängude mitmevõistlus. Sellel korral võeti üksteiselt mõõtu paarismängus. Oli vahva võistluspäev. Teine paarismängu turniir toimub juba uuel, „euroaastal“ ja kuupäevaks on 2. jaanuar. Olete kõik oodatud!

Uuel aastal jätkuvad tegemised Voka spordihoones. Anname nendest ikka ajalehe vahendusel ja ka internetikeskonnas on info kättesaadav kõigile. Tulge ja osalege, hea tervis on garanteeritud.

Toomas Nõmmiste

KUI OLED TEATRI- JA NÄITEMÄNGUHUVILINE, SIIS ON JÄRGNEV JUTT SUUNATUD JUST SULLE!

2012. aastal möödub 130 aastat sellest, kui Abram Simon rajas Toilasse Eesti esimese maateatrimaja. Simoni järeltulijatel ja Toila valla Hariduse ja Kultuuri Seltsil on seks puhuks plaanis kuulutada aasta 2012 SIMONI AASTAKS.

Oma teatrimaja meil küll enam pole ja rahvamajaga on ka lood nii nagu nad parajasti on, aga näitemängu on Toilas tehtud Simoni aegadest alates vahelduva eduga kogu aeg.

Viimane kord, kui Toila rahvamaja laval teatritükk etendus, jääb vist küll möödunud sajandisse (vabandust, külalisesinejaid on ikka hiljem ka olnud).

Selleks, et teatrielule taas hing sisse puhuda ja Simoni vääriliselt näitemänguga tegelema hakata, on plaan kutsuda kokku endised näitlejad, kes kunagi näiteringis kaasa löönud ja väga oodatud on ka uued noored teatrihuvilised, kes kaasa tahaksid lüüa.

Ühesõnaga – KUI SA OLED NÄITEMÄNGUHUVILINE (vanus pole oluline, peaasi, et jalg juba kannab ja veel kannab) JA OLED VALMIS KAASA LÖÖMA, SIIS ANNA ENDAST TEADA Toila raamatukogusse, tel. 33 69 551.

Severjanin elustub taas Toilas

MTÜ TOILA VALLA HARIDUSE JA KULTUURI SELTS KUTSUB TEATRISSE!

27. detsembril kell 19

Toila Rahvamajas

ANANASSID ŠAMPANJAS.

(teater VARIUS)

Lavastus keskendub vene luuletaja Igor Severjanini (sündinud 1887) elule Eestis. Keskseteks tegelasteks on Felissa Kruut (luuletaja tulevane abikaasa), Henrik Visnapuu ja August Alle.

Etenduse autor ja lavastaja on Heidi Sarapuu.

Kunstnik: Karmo Mende
Kostüümid: Jaana Wolke
Grimm: Anita Porila
Mängivad ja laulavad: Timur Ilikajev, Ele Raik, Lii Tedre, Valeri Sõrtšenko, Peeter Kaljumäe, Allan Kress

Kuigi Severjanin ei osanud eesti keelt, sai ta meie luuleklassikat küllaltki palju vene keelde tõlkida. Selles töös oli abiks Felissa, kes jutustas Igorile luuletuse sisu ümber. Tänu oma erilisele musikaalsusele, rütmi tunnetusele ja vaistule oskas Severjanin üpris hästi tabada nii mõnegi eesti luuletaja loomingu olemuse (eriti Visnapuu). Severjanin oli Venemaal kuulus ja oodatud esineja kirjandus-muusikalistel õhtutel, ilmselt oma aja "superstaar", keda naised lausa jumaldasid. Paraku aga mitte Eestis, sest ajad ja olud olid muutunud. Kirjanik ise ei leidnud oma kohta ei elus ega loomingus. Ta elas mitmetes Eestimaa linnades ja paikades, esines laulude ja luulega välismaal elavatele vene ringkondadele. Hästi ei läinud ka raamatumüük, peresuhteid varjutas rohkete austajannade ring. Kõik see kokku viis elu traagilise lõpuni. Igor Severjanin suri üksikuna viletsuses ja vaesuses 1941. aasta detsembris. Luuletaja on maetud Siselinna kalmistule.

Lavastus on kahes keeles ja ühe vaatusega. Kõlavad romantilise sisuga laulud Severjanini tekstidele.

Piletid 50 kr ja 25 kr (lapsed ja penisonärid)

Piletid on müügil Toila, Voka ja Jõhvi Raamatukogus.

Päkapikkude töökoda

Jõulud lähenevad ja parim viis sõpru-tuttavaid-sugulasi meeles pidada on enda tehtud jõulukaart.

Seepärast ongi igal jõulukuu kolmapäeval alates 8. detsembrist kõik näputööhuvilised oodatud Toila raamatukogusse jõulukaarte meisterdama.

Vajalikud materjalid on kohapeal olemas.

Iga kaardimeister saab kaasa 2 enda tehtud kaarti.

Ülejäänud kaartidest saame aasta lõpuks kokku kena näituse:)

Töökoda on avatud kell 16.00-18.00

Talvisest teede hooldusest

Toila vallal on sõlmitud 2 lumelükkamise lepingut:

OÜ PÜHAORU TALU - teed ja tänavad Toila alevikus ja Toila Gümnaasiumi tee ümbruses ning Toilast läände ja lõunasse jäävad teed valla piirini. Tel. 51 57 237
OÜ VAHTARO - kõik teed, mis jäävad Toila Gümnaasiumi teest ida poole, Voka küla, Voka alevik, Konju, Päite ja teised teed kuni valla piirini. Tel. 51 87 871
Riigiteede eest kannab hoolt OÜ LEMMINKÄINEN. Tel. 53 411 507

Kontserdibuss Toila - Jõhvi Kontserdimaja - Toila!

Meil on rõõm teatada, et alates detsembrist on Toila valla elanikel võimalus kontserdile tulla kontserdibussiga.

Pääsmed valitud üritustele on 20% soodsamad ja piletid tuleb välja osta Jõhvi kontserdimajast (tel: 33 42000) hiljemalt 4 päeva enne kontserti ning samas registreeritakse Teid ka soovi korral bussile.

Tegemist on pilootprojektiga, mis jätkub edaspidi juhul kui algatus leiab piisavalt aktiivseid kasutajaid,

Kontserdibuss väljub:

• 1, 15 tundi enne kontserdi algust Voka bussijaamast;

• 1 tund enne kontserdi algust Toila vallamaja eest.

L 11. detsember 2010 kell 16 Braavo Brass

Brass Academy, Taavi Tampuu (bariton), dirigendid Aavo ja Jaan Ots, kommentaarid ja kontserdi juht on RAIVO JÄRVI

Jõuluaegne jalutuskäik Euroopa pealinnades. Kõlab saksa, prantsuse, inglise, sitsiilia, vene jt rahvaste jõulumuusika ja pilgu saab heita nende maade tähsamatele arhidektuuriikoonidele.

P 26. detsember 2010 kell 17 Pühademuusika

Maarja-Liis Ilus ja Oliver Kuusik (RO Estonia esitenor)

Pärnu Linnaorkester

Erki Pehk, dirigent

Kontsert pakub kindlasti üllatusi – võib juhtuda, et ooperilaulja esitab poplugusid ja poplaulja ooperiaariaid. Kavas ka armastatud jõulumuusika omanäolised esitused, operetiviisid, muusikaliteemad.

L 19. marts 2011 kell18 F. Loewe' “MINU VEETLEV LEEDI”

Rahvusooper Estonia trupi esituses aegumatu muusikal on üheks päevaks Ida-Virumaal! Etendus on kahes vaatuses ühe vaheajaga. Peaosades: Hanna-Liina Võsa või Janne Sevtsenko.

T 5. aprill 2011 kell 19 His Master’s Voice

Lavastus, mille keskmes on Estonia lauljate-näitlejate “häälemüümine”, otseses ja kaudsemas mõttes. Aines on saadud 1939. aasta Taanist leitud salvestuste põhjal.

Tegelased:

Artur Rinne – Peeter Kaljumäe

Benno Hansen – Priit Volmer

Agu Lüüdik – Rene Soom

Milli Rebane – Tiiu Laur

Teister osades Raivo Mets, Indrek Sarapuu. Autor ja lavastaja Heidi Sarapuu

Muusikud: Hain Hõlpus (klaver), Alar Villems (viiul), Sander Udikas (klarnet)

Kohtumiseni Jõhvi Kontserdimajas!

November 2010

LUIGELAUL

Jälle on tulemas tali, jälle on hakanud hallad,

sina kes sõpru valid, külmetad küll oma tallad,

rännates ilma pidi, otsides õiglust ja õnne,

külmetad ära hääle, karedus kipub su kõnne.

Kaua sa nõnda kestad, kaua sa vastu paned,

luiged on ammu läinud, lennanud hahad ja haned....

(Hando Runnel)

Vallavolikogu novembrikuu istung

1. Toila valla 2010.a. II lisaeelarve projekti II lugemine ja vastuvõtmine.
   2. Vallavalitsuse informatsioon Toila valla 2010.a. eelarvesse lülitatud täiendavatest sihtotstarbelistest eraldistest.
   3. Toila valla jäätmekava 2010-2015 vastuvõtmine.

Toila valla jäätmekava hõlmab jäätmemajanduse olukorra kirjeldust ning ülevaadet jäätmemajandusega seotud probleemidest. Jäätmekava püstitab jäätmehoolduse eesmärgid aastateks 2010-2015 ja toob välja eesmärkide elluviimise tegevuskava ning investeeringuvajaduse jäätmemajanduse arendamiseks.
4. Toila valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine.

Toila valla jäätmehoolduseeskiri kehtestatakse jäätmeseaduse ning pakendiseaduse nõuete täitmiseks ja täpsustamiseks, et tagada Toila vallas puhas ja tervisele ohutu elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.
5. Toila Vallavolikogu määruste muutmine seoses euro kasutuselevõtmisega.
6. Toila valla põhimääruse muutmise I lugemine.

Toila valla põhimääruses läheb muutmisele § 18 Toila valla aunimetused.

III-sektori arengust Toila vallas

Toila valla 2011. aasta tegevustoetuste andmise raames otsustati sel aastal viia läbi tegevustoetuste tutvustamise voorud, millest esimesel osalesid peamiselt kultuuri- ja külaelu arendamisega seotud MTÜ-d ja teisel muu tegevust arendavad ühendused. On väga hea tõdeda, et meie vallas tehakse III-sektori poolt väga suuri asju – korraldatakse erinevaid kultuuriüritusi, viiakse ellu suuri investeeringuprojekte ning panustatakse aktiivselt kohaliku elukeskkonna arendamisesse.

Mittetulundusühenduste poolt küsiti 2 korda enam vahendeid tegevuste elluviimiseks, kui valla eelarves selleks vahendeid on. Selge on see, et komisjonil tuleb seoses sellega teha palju ebapopulaarseid otsuseid. Toimunud tutvustuste käigus jäi kõrvu tihti tegevused, mille peale oleks võimalik esitada projekt Kohaliku Omaalgatuse Programmi (KOP), mis on avatud 2 korda aastas ning kus viimases voorus jäi toetusraha üle, kuna küsijaid oli ebapiisavalt. KOP on külaelu arendamise seisukohalt kõige mugavam programm, mis toetab kuni 25 tuhande krooni ulatuses erinevaid maapiirkonnas elluviidavaid tegevusi ja mille omafinantseering on 10%. Siit väike julgustus ühingutele, kelle tegevustoetust ei rahuldata täies mahus - pöörduge julgelt valla arendusnõuniku poole, kes aitab teil head ideed projekttaotluseks vormistada. 2011. aastal on KOP-i voorud avatud kuni 1. aprill ja kuni 1. oktoober. Suuremate tegevuste puhul leiab võimalusi Leader programmist, mille taotlusvoor avaneb hinnanguliselt märtsis 2011.

Mittetulundusühingud on meil tublid ja ma tänan teid kõiki, kes te vabatahtlikus korras meie kogukonna, sh elukeskkonna arendamises kaasa räägite.

Mehis Luus

arendusnõunik

Noored pered Vokka elama!

Toila valla lehe oktoobrikuu numbris avaldati üleskutse registreerida end valla elanikuks. Lõpuks ometi on vallavalitsus aru saanud, et mida rohkem elanikke, seda paksem on valla rahakott. Voka elanikuna on minule küll siiani jäänud mulje, et maksumaksjate arv valda eriti ei huvita. Pole kuulnud, et vald oleks noorte eesti perede Vokka meelitamiseks midagi teinud. Praegu on Vokas ligikaudu 30 tühja korterit. Kui need noorte eesti peredega asustada, siis laekuks valla kassasse rohkem raha ning ka Voka alevi kui ka Toila Gümnaasiumi tulevik oleks kindlam.

Mida siis konkreetselt teha? Sihtrühm, kellega tuleks tegeleda, on mujalt Eestist Ida-Virumaale tööle tulnud noored spetsialistid. Paljudel neist ei ole Ida-Virumaast mingisugust ettekujutust ning õrna aimugi, et selles maakonnas leidub ka eestlastega asustatud kohti. Tuleks võtta ühendust Jõhvis tööd alustanud ja alustavate ettevõtete juhtide ja personalispetsialistidega (uus lasteaed, politseimaja, kohtuhoone, hotell) ning tutvustada neile Vokat kui nende töötajate potentsiaalset elukoht. Võiks käia ka Viru Vangla töötajate seas Vokat reklaamimas. Lugesin kusagilt, et Rakverest sõidab igal hommikul bussitäis inimesi Ida-Virumaale tööle. Võib-olla sooviks neist osa Vokka elama tulla, aga nad ei teagi, et selline koht on olemas. Samuti võiks avalda mõnes Lääne-Virumaa ajalehes Vokat tutvustava artikli või loo mujalt Eestist Vokka elama tulnud ja siin suurepäraselt kohanenud perest. Ei taha nõustuda väitega, et tühjadele korteritele omanike leidmine on ainult kinnisvaramaaklerite mure. Maksumaksjate arvust sõltuv vald peaks elanike arvu suurendamiseks midagi ka omalt poolt ette võtma.

Gunnar Karindi

Tahan, suudan, teen!

Voka Lasteaed Naksitrallid kuulub projekti „Ettevõtlik kool“. Ettevõtlik haridus on uus lähenemisviis õpetamises ja õppimises. Õppimine on mõtestatud ja asetatud reaalse elu konteksti - õppimine kogemuse kaudu. Ettevõtlikkuse kaudu näitame lastele päris maailma ja anname kogemusi päris eluks. Meie oleme enda majas pannud kokku ettevõtlikkuse arendamise meeskonna, kelle eesmärgiks on muuta meie maja toimetusi, kollektiivi ja eelkõige lapsi ettevõtlikuks. Ettevõtlust rakendame me oma igapäevatöös.

Ettevõtlik laps on loov, julge, iseseisev, aktiivne ja motiveeritud õppima. Laps julgeb ise variante pakkuda ja kui õpetaja teda selles toetab, siis muutub ta veel julgemaks. Näiteks pakkus sügisel üks laps, et võiksime rühmas teha beebi mänguasjade päeva. Mõeldud ja tehtud! Kõik rühmakaaslased tõid oma beebi mänguasju ka rühmakaaslastele näha. Tähtis on rääkida lastega, nende ideid kuulata ja vajadusel vahendada siis neid lastevanematele. Loovuse arendamiseks oma majas oleme mõelnud neile lastele ja pakume võimalust ennast väljendada kevadel toimuval „Loomekonkursil“. Kui õpetaja näitab ja räägib enda kirest ettevõtlikkuse vastu, siis tunnevad ka lapsed seda kirge. Oleme võtnud eesmärgiks muuta lapsed ettevõtlikuks ja loovaks. Püüame anda lastele võimaluse kaasa rääkida meie tegevusplaanide koostamisel.

Küsisime sügisel enne lastevanemate koosolekut lastelt, kas neil on midagi hingel või on neil ehk ettepanekuid, mida saaksime nende vanematele edastada. Üks poiss vastas: „Me võiksime teha midagi koos emade ja isadega, näiteks meisterdada.“ See lause ei läinud meil meelest ja oleme midagi selle jaoks nüüd ka planeerinud – esimese advendi tähistamine oli seotud meie maja lahtiste uste päevadega.

Berit Paun

Voka Lasteaed Naksitrallid nooremõpetaja

Ettevõtlikkuse arendus meeskonna liige

Noortekonverents Lahe koolipäev 2010

Kes juhib meie mängu? Just selline küsimus esitati 700 noorele inimesele üle Eesti ning oli ka selle aasta teemaks noortekonverentsil „Lahe koolipäev 2010“, mis toimus 4. novembril. Bussidega sõidutati osalejad Tartusse, kus enne Vanemuise Teatrisse saabumist jooksutati meid kenasti Tartu linna vahel ringi. Kõik esinejad olid suurepärased ja süüa sai ka hästi. Meie ette astusid Peep Vain, Juku-Kalle Raid, Urve Palo, Rasmus ja Hannes Kaljujärv, Leo Võhandu, Uku Suviste, Inga Allik, Tarmo Leinatamm ja H. Elleri Muusikakooli orkester, Märt Treier ja Birgit Õigemeel. Kõige enam meeldisid meile Mart Miku ja Ain Mäeotsa esitlused.

Mart Mikk, kes soovis väiksena saada ekskavaatorijuhiks, kuid sai vabakutseliseks ooperlauljaks, kõneles teemal „Kuidas meid mõjutatakse“. Tuntud reklaamimehena tõi ta näideteks erinevad huvitavaid ja vähemõnnestunud reklaame. Ta näitas ka, missugused näevad päriselt välja inimeste häälepaelad ja mis nendega juhtub, kui liiga tihti ja palju karjuda.

Ain Mäeots, kes soovis väiksena saada nii tuletõrjujaks kui ka bussijuhiks on praeguseks saanud suurepäraseks lavastajaks, astus sel konverentsil üles intervjueerija rollis. Ta viis läbi n.ö „libaintervjuu“ tuntud telestaari Inga Allikuga, kes mängib seriaalis „Pilvede all“. Tema peamiseks ideeks oli näidata konverentsil osalejatele, kuidas saab televisioon ja meedia manipuleerida vaatajatega, tehes intervjuud huvitavamaks ja intrigeerivamaks. Nimelt peale intervjuud monteeris Ain Mäeots koos abilistega intervjuu niivõrd osavalt kokku, et Inga Allik jättis endast halvema mulje, kui tegelikkuses. Muidugi oli Inga Allik monteerimisele enda nõusoleku andnud. Ning selle esitlusega sooviski Ain Mäeots näidata konverentsil osalejatele, kui hästi või halvasti võib telemaastik meiega käituda.

Traditsiooniliselt valiti ka sel aastal Hea eeskuju 2010. Sel aastal osutus võitjaks Olivia Narits, kes viib läbi oma koolis HIV/AIDS-i koolitusi. Peale selle on ta ka Eesti Punase Risti Tartumaa Seltsi noorterühma juht. Tore oli näha aktiivseid ja ühiskonnale mõtlevaid noori, kelle peamiseks tegevuseks pole vaid internetis olemine.

Selle aasta teema oli juba oma sisult väga kaasaegne ning esitlused olid mõtlemapanevad ja huvitavad nii kuulamiseks kui ka kaasa rääkimiseks. Nii nagu igal aastal, jääme ka sel aastal korraldatud Lahedat Koolipäeva toreda ja meeldejääva üritusena meenutama ning kindlasti soovitame me mõlemad ka teistel õpilastel järgmisel aastal sellest osa võtta.

TG õpilased Nele Teelahk ja Birgit Pung

Kallile isale

Isadepäeva tähistamise komme on alguse saanud Ameerikast 1910.a. Isasid, vanaisasid meil ja mujal peetakse meeles novembrikuu teisel pühapäeval. Isadepäeva mõtteks on süvendada isade ja lastevahelisi suhteid.

Toredaks perepäevaks valmistus ka Toila kool. 1.–5.klasside õpilased lahendasid kodus koos vanematega päevakohast viktoriini. Ei olnudki väga raske! Ühiselt kirjutati palju ilusaid luuletusi isast. Tublimad lahendajad said enne isadepäeva diplomi ja šokolaadi.

Suuremad ja väiksemad käsitööhuvilised viltisid isadele kingituseks pehmeid võtmehoidjaid. Näidised meisterdamiseks valmistasid meie kooli kodutütred. Lastele meeldis näputöö ja loodame kingimeisterdamiset jätkata jõulude eel.

Isadepäevale oli pühendatud ka Toila Gümnaasiumi õpilaste kontsert “Otsimas iseend” Anu Pungase juhendamisel. Läbi laulude ja tantsude vaatasid peatsed gümnaasiumilõpetajad tagasi lapsepõlveradadele ja rändasid korraks ka tulevikku. Oma head sõnad lastele ja isadele andsid kaasa meie tublid emad.

Ei ole kerge olla hea isa, tuleb iga päev hoolitseda, abistada, mängida, vastutada, tööl käia- kõik see nõuab pingutust. Aga kui peres on lapsed,siis töö ja vaev saavad mitmekordselt tasutud. Isad, me vajame teid iga päev!

Maire Aul

Toila Gümnaasiumi huvijuht

Etluskonkurss “Tahan Sulle öelda” sai juba 10-aastaseks

13. novembril korraldas Põlva Ühisgümnaasium juba kümnendat korda üleriigilist etluskonkurssi “Tahan Sulle öelda”. Esinejatel tuli esitada üks luuletus ja üks proosapala. Autorite valikul ettekirjutusi ei tehta, aga sisu peab kandma sõnumit: “Tahan Sulle öelda”.

Sel aastal oli osavõtjaid 32 ja esindatud olid järgmised koolid: Kohtla-Järve Järve Gümnaasium, Mammaste Lasteaed-Algkool, Põlva Keskkool, Põlva Ühisgümnaasium, Rakvere Ametikool, Ruusa Põhikool, Saverna Põhikool, Tartu Raatuse Gümnaasium, Toila Gümnaasium ja Varstu Keskkool.

Toila Gümnaasiumi etlejad esinesid sel üritusel II korda. Eelmisel aastal võitis Viljar Andrejev omaloomingulise tekstiga žürii poolehoiu ja tunnistati ühtlasi parimaks jutuvestjaks.

Sel aastal esindasid meie kooli kolm õpilast: Eliise Tamme, Getter Marii Kalvik ja Viljar Andrejev.

5. klassi õpilane Eliise Tamme esitas E. Niidu luuletuse “Suur õde” ja proosakatkendi S. Rannamaa raamatust “Kadri”. Getter Marii Kalvik (6. klass) luges E. Niidu luuletuse “Lävel” ja proosakatkendi Antoine de Saint-Exupéry kuulsamaist raamatust “Väike prints”. Gümnaasiumi õpilane Viljar Andrejev (11. klass) valis esitamiseks proosapala “Üksindus”, mille on kirjutanud K. Rumor ja luuletuse “Tahan Sulle öelda” kirjutas ta ise.

Teatan rõõmuga, et meie kooli esinejad olid tasemel, kõigil kolmel tekstid väga hästi peas, sõnum selgelt ja julgelt esitatud ning teksti mõte igati edasi antud. Abivahendeid publiku veenmiseks ei kasutatud ning raamatust keegi maha ei lugenud. Ja veelgi toredam on, et meie õpilaste pingutusi märkas ka auväärt žürii, eesotsas esimees Maret Oomer´ga, kes on Eesti Harrastusteatrite Liidu liige.

Getter Marii Kalvikut autasustati raamatu ja tänukirjaga, Eliise Tamme sai oma vanusegrupis III koha, Viljar Andrejev sai eripreemia omaloomingu eest ning kõige magusama pala napsas ka tema – Viljar valiti ülekaalukalt publiku lemmikuks. Kuidas teistel esinejatel läks, võib lugeda Põlva Ühisgümnaasiumi kodulehelt.

Mul on ka Viljar Andrejevi nõusolek avaldada tema luuletus, mis on autori soovil muutmata kujul.

Tahan Sulle öelda...

Kallis, kas tead, Su ahter on nii lummavalt ümar ja kaunis?

Ja Su hääl, mis kostub kõrvu mul... Teadagi, kes nii imeliselt laulis.

Sina oled põhjus, mis mind öösiti unetuna hoiab ja rahutuks teeb.

Sinust vaid mõeldes tuksleb mu rind, hingata ei saa ja süda sees keeb.

Sa ahvatled mind ja erutuma paned, eriti Su veidi sametine nahk.

Su juures kõik on tore ja noobel, ideaalseks on loodud iga viimnegi tahk.

Sind ainuüksi katsudes saan teada, mida tähendab ülim-naudingu tipp tõeline.

Sa lõhnad alati hästi, oled puhas, ainult aimatavalt ja meeldivalt kergelt õline.

Mulle meeldib olla Su sees, panna Sind teenima mind,

sest oled mu ainus – mu kirglik kaunis tulilind.

Pole hullu kui Sind öösiti veel luku taga igaks juhuks hoian

ja rahutuna toas Sind näha tahtes haiglaslikult ringi tuian?

Ehk andestad ka selle, kui vahel erutatult ja vihasena Sind kõvasti löön,

Kui saan olla jälle Su sees, laabub kõik ja rahumeeli vahvleid söön.

Mulle meeldib Sind hommikuti ise kaunis pikalt küürida.

Kui keegi teine seda soovib, kohemaid Su ümber kaitseseinad lasen müürida.

Tead, ma armastan kiirust, Sa mulle alluma pead,

siis valmis olen andestama Sulle kõik Su vead!

Ole valmis, kullake, sest Sa tead, kui sa vormis pole enam,

Sulle asenduse leian, kes mind rohkem rahuldab ja välimuselt kenam.

Aga praegu arvesta, hetkel oled Sa kõik, mida vajan ja ihkan.

Mõte välja vahetada Sind – seda praegu põlgan ja südamest vihkan.

Tean ju, et bensiinihind pole sama, kui kord jooksma unustasin kraanivee,

aga Sinu jaoks ei ole mul millestki kahju, mu armas must – kolmanda seeria BMW.

Viljar Andrejev

Laste tegemistest andis ülevaate

õpetaja Katrin Kivimeister

Austatud Toila valla elanik !

Kui sinu pereliikmetest on keegi vajanud või vajab käesoleval ajal hooldust

või abi igapäevaeluga toimetulekul –

vanusest tingitult, trauma või kroonilise haiguse tõttu

ning sa oled huvitatud uutest oskustest, mõtetest ning võimalusest enese elukvaliteeti parandada, siis

Teeme esimese kokkusaamise – kaardistame probleemid ja peame plaani edasiste vajaduste ja tegevuste osas.

Kolmapäeval, 8.detsembril 2010 kell 17.00 Toila vallamajas.

Palun andke endast teada :

tel. 3369845 Reet Hindus

e-mail reet.hindus@toila.ee

või

tel. 55 547 129 Kaja

e-mail kajarebane123@hot.ee

Kes ma olen – kõuk või päisnik? Või mõlemad?

Praegune hingedeaeg ja pikad pimedad õhtud on just paras aeg mõelda neile, kes elasid enne meid ja alustada oma perekonna või suguvõsa uurimisega.

21. novembri pealelõunal saidki vallamaja saalis kokku inimesed, kel nende teemade vastu huvi on.

Vallo Mikker Eesti Genealoogia Seltsist rääkis sellest, millega selts tegeleb, kuidas teha algust oma suguvõsa või perekonnaloo uurimisega. Milliseid allikaid selleks kasutada, kust kõige paremini infot leiab.

Mis see üldse on?

Genealoogia ehk sugukonnateadus (kõnekeeles peamiselt suguvõsauurimine või sugupuu koostamine) uurib sugukondade, perekondade ja üksikisikute põlvnemislugu ja sugulussuhteid.

Millest alustada?

Esimene samm on endale selgeks teha, mil viisil soovitakse sugupuu uurimist vormistada ehk kui laialt seda ette võtta. Selleks on mitu võimalust. Kõige levinumad on neist kaks - kõugutabel ja tüvetabel. Kõuk (esivanem) on iga nais- ja meessoost isik, kellest põlvneb päisnik (vaadeldav isik). Kõugud on näiteks isa ja ema, vanaisa ja vanaema jne. Vanaisa vend ei ole kõuk, sest temast vaadeldav isik ei põlvne. Vanaisa vend on aga eellane, kuna eellased on kõik veresugulased, kes sündisid päisnikust varem. Kõugutabel esitab päisniku kõik kõugud teatava sugupõlveni või nii palju, kui neid on võimalik välja selgitada. Kõugutabelis on igas varasemas põlvkonnas kaks korda rohkem isikuid kui hilisemas.

Tüvetabel näitab esiisa perekonnanime kandvaid järglasi. Siia kantakse ka vallalised tütred ja poegade naised. Peamiselt on siin tegu meesliinidega, kuid perekonnanimi võib edasi kanduda ka naisliini mööda, kui on näiteks tegemist vallasemaga. Tüvetabelit võib nimetada klassikaliseks sugupuuks, kuna see on üks levinumaid järglaste esitamise mooduseid. Eesti puhul ulatuvad aga andmed sadakond või rohkemgi aastat kaugemale minevikku, kui perekonnanimed. Seega võib tüvetabelis olla mitu sama suurt ja eri perekonnanime kandvad suguvõsa. Loomulikult võib tabelit alustada ka ainult perekonnanime saanutest.

Kust alustada?

Kui on välja valitud meelepärane viis oma sugupuu koostamiseks, tuleb hakata andmeid koguma.

Kuidas aga vajalikke andmeid saada, neid kirja panna ja korraldada? Igaühel kujuneb välja oma viis andmete kogumiseks ja esitamiseks ning selle koha pealt ei ole mõtet mingeid reegleid seada. Pole tähtis, kas sugupuu on ülalt alla või alt üles, paremalt või vasakult algav, kui kõik huvitatud sellest aru saavad. Põhimõtted andmete esitamisel tuleks aga võimalikult töö algul läbi mõelda ja endalegi kirja panna ning teistele edastamisel sugupuuga kaasa anda. Rõhutamist vajab aga andmete kogumise täpsus.

Väärtuslikuks perekonnaloo allikaks on eakamate sugulaste-hõimlaste suulised mäletused. Huvitavaks ja väga inforikkaks leiuks võib osutuda perekonna piibel, kuhu omal ajal kanti sisse kõik pereliikmed, nende sünnid ja surmad. Palju väärtuslikku võivad endas peita ka “vanaisa sahtlipõhi” ja vanaema pildialbum. Olulist materjali võib leida ka vanadest kirjadest ja infot võivad anda ka hauatähised vanadel kalmistutel.

Kindlasti tasub tutvuda ka kodukoha ajaloo ja rahvaga seotud uurimustega, kohalikes muuseumides, koduloo ringides ja raamatukogudes leiduvaga.

Andmete töötlemisel kasutatakse tänapäeval enamasti arvutit. Siiski teinekord on hea omada just täpset ja täielikku väljakirjutust allikast, et sellest uute kogemuste tulles teha uusi järeldusi. Arvutiprogrammide kohta saab rohkem infot perekonnaloo foorumist (http://www.isik.ee/foorum/).

Suguvõsauurimisel peab tingimata arvestama isikuandmete kaitsega. Selle kohta vt lähemalt http://www.isik.ee/andmekaitse.html

Et kogu suguvõsauurimise huvitava ja aeganõudva protsessi kirjeldamine on pikem, kui ajaleheruum seda lubab, siis toon siin ära mõned viited, kust huvi korral abi ja juhatust leiab:

Eesti Ajalooarhiiv http://www.eha.ee/ , arhiiviregister (http://arhiiviregister.ra.ee/,

Eesti Riigiarhiiv http://riigi.arhiiv.ee/, EAAs ning Tallinna Linnaarhiivis säilitatavad kirikuraamatud, hingeloendid, adramaarevisjonid ja vallaliikmete nimekirjad

http://www.eha.ee/saaga, professor Aadu Musta koostatud arvutiandmebaasi Eesti onomastika (http://www.history.ee/ono), millest saab teada mingi perekonnanime panemise kohta, Rahvusarhiivi infosüsteem AIS http://ais.ra.ee/, rahvastikuregister http://www.andmevara.ee/?id=26342.

Mõningaid näpunäiteid võib saada ka Voldemar Vitkini raamatust "Suguvõsa uurimine" (Tallinn, 2001). Põhjalikumaks tutvumiseks soovitame prof Aadu Musta koostatud raamatut "Eestlaste perekonnaloo allikad" (Tartu, 2000). Perekonnaloo foorumist http://www.isik.ee/foorum/

saab alati abi küsida.

Tasulist abi suguvõsauurimisel (või ka tervete sugupuude koostamist) saate tellida Eesti Isikuloo Keskuselt (http://www.isik.ee/.

Lea Rand

artikli kirjutamisel on kasutatud Eesti Genealoogia Seltsi liikme, Fred Pussi, avaldatud materjale.

Head Toila valla elanikud!

Korraldatud jäätmevedu on Toila vallas kestnud juba üle kahe aasta. Kuidas on läinud? Rõõmuga täheldame, et järjest rohkem valla elanikud hoolivad keskkonnast ja oma kodu ümbrusest. On mõistma hakatud korraldatud jäätmeveo vajalikkust. Täname kõiki valla elanikke, kes on meiega ühendust võtnud ja täpsustanud korraldatud jäätmeveoga seonduvaid teemasid.

Kuna aasta hakkab varsti lõppema, lõpevad ka 2010 a graafikud. Kuidas saada uut graafikut?

• Veograafik saadetakse aasta lõpus (detsembri kuu jooksul) tasuta kõikidele nendele meie klientidele, kes on edastanud meile oma e-posti aadressi.

• Posti teel saadame uue veograafiku juhul, kui tellite selle meie klienditeeninduse lühinumbrilt 15155. Veograafiku posti teel saatmine maksab 18,00 krooni (1.15 €) / kord.

• Järgmist tühjenduspäeva on võimalik ka ise välja arvestada: liitke oma viimasele graafikujärgsele tühjendusele tühjendussageduse päevad. Näiteks: viimane tühjendus on 17.12.2010 ja tühjenduste sagedus on 84 päeva – järgmine tühjendus toimub järelikult 11.03.2011.

• Järgmise jäätmeveo kuupäeva saab teada Ragn-Sells AS kodulehel http://www.ragnsells.ee/objektid/?type=1. Selleks sisestage oma kliendikood ning vajutage otsingu nuppu.

Seoses saabuva talveperioodiga juhime klientide tähelepanu asjaolule, et jäätmemahutile juurdepääs ja konteineri kaas tuleb hoida lume- ja jäävabana.

Palju on tekitanud küsimusi arvel märgitud „tühisõit“. Mis see tähendab?

• Tühisõit märgitakse arvele juhul, kui graafikujärgsel päeval ei ole kohalesõitnud autojuhil olnud võimalik jäätmemahutit tühjendada – kliendi poolt ei ole tagatud juurdepääs jäätmemahutile (nt auto ees, koer lahti, konteiner või aiavärav lukus vms), jäätmemahuti on jäetud välja panemata, krundil puudub jäätmemahuti jms.

Tuletame meelde ka arveldamise tingimusi.

• Arvete maksetähtaeg on 14 päeva. Tekkinud võlgnevuse korral saadetakse 25 päeva möödudes alates arve väljastamisest kliendile meeldetuletusena kordusarve. Klientidel, kes jätavad 10 päeva jooksul alates kordusarve saatmisest võla tasumata, vormistatakse kordusarve tasulise teenusena vastavalt hinnakirjale.

• Arvete õigeaegseks tasumiseks soovitame sõlmida otsekorralduslepingu. Otsekorralduslepingut saab sõlmida kõigis suuremates pangakontorites (vajalikud on isikut tõendav dokument ja Ragn-Sells AS-i poolt esitatud arve) ning internetipangas. NB! Otsekorralduse puhul on maksetunnuseks kliendinumber.

Korraldatud jäätmevedu saab edukalt toimida vaid kõigi poolte koostöös. Edu kõigile!

Keskkonnahoidlikult,

Ragn-Sells AS

Tel: 15 155

www.ragnsells.ee

Sport. Sport. Sport.

Novembri esimesel laupäeval kogunesid Voka spordihoonesse traditsioonilisele lauamängude etapile aktiivsed valla mehed. Mängud olid tulised ja kirgi oli spordihoones küll ja küll. Lisaks traditsioonilistele aladele, koroonale ja lauatennisele, võisteldi seekord korvpalli vabavisetes. Etapi parimateks osutusid Kalle Lehismets koroonas ja lauatennises ja Toomas Nõmmiste korvpalli vabavisetes. Mitmevõistluse raames juhib peale kolme etappi Kuldar Kivestu, kuid konkurendid on tihedalt kuklasse hingamas. Järgmine etapp toimub juba paarismängus. Kohaks ikka Voka spordihoone ja päev 4. detsember. Lisaalana on kavas kaardimäng – turakas.

14. novembril, isadepäeval, kogunesid spordihoonesse valla tublid ja aktiivsed isad ja pojad, et selgitada välja Toila valla meister nooleviskes. Turniirile registreerus 13 nooleviskajat. Võistlus ise kulges sõbralikus õhkkonnas ja üksteist toetades. Finaali nelja parema hulka said Margus Piirson, Sander Rose, Hillar Villers, Kristen Milk. Finaalis mängiti juba elektroonilist noolemängu. Mängus, kus tuleb vistata 301 punktist allapoole kuni nullini, osutus kõige täpsemaks Sander Rose, kes tulises finaalis võitis Margus Piirsoni. Kolmanda koha duellis väljus võitjana Kristen Milk. Eelturniiri võitja ja kindla liidrina finaali jõudnud Hillar Villers pidi seekord leppima neljanda kohaga. Selle aasta isadepäev oli üks vahva päev.

NB! Voka spordihoone on jätkuvalt avatud kõigile valla elanikele ka nädalavahetustel kella 12-20.00. Olete kõik oodatud sportima. Spordihoones on võimalik kasutada jõusaali, mängida võrk-, korv-, käsi-, ja jalgpalli, saalihokit, sulgpalli ja ka suurt tennist. Teisel korrusel ootavad teid lauamängud – kabe, male, koroona, lauatennis, noolevise, täringumängud. Noortel on võimalik kasutada WII mängukonsooli. Samuti on võimalik pidada sünnipäevi ja ettetellimisel kasutada ka sauna.

Lisainformatsiooni saab küsida tel. 5143930 Toomas, 53068323 Peeter.