November 2010

LUIGELAUL

Jälle on tulemas tali, jälle on hakanud hallad,

sina kes sõpru valid, külmetad küll oma tallad,

rännates ilma pidi, otsides õiglust ja õnne,

külmetad ära hääle, karedus kipub su kõnne.

Kaua sa nõnda kestad, kaua sa vastu paned,

luiged on ammu läinud, lennanud hahad ja haned....

(Hando Runnel)

Vallavolikogu novembrikuu istung

1. Toila valla 2010.a. II lisaeelarve projekti II lugemine ja vastuvõtmine.
   2. Vallavalitsuse informatsioon Toila valla 2010.a. eelarvesse lülitatud täiendavatest sihtotstarbelistest eraldistest.
   3. Toila valla jäätmekava 2010-2015 vastuvõtmine.

Toila valla jäätmekava hõlmab jäätmemajanduse olukorra kirjeldust ning ülevaadet jäätmemajandusega seotud probleemidest. Jäätmekava püstitab jäätmehoolduse eesmärgid aastateks 2010-2015 ja toob välja eesmärkide elluviimise tegevuskava ning investeeringuvajaduse jäätmemajanduse arendamiseks.
4. Toila valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine.

Toila valla jäätmehoolduseeskiri kehtestatakse jäätmeseaduse ning pakendiseaduse nõuete täitmiseks ja täpsustamiseks, et tagada Toila vallas puhas ja tervisele ohutu elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.
5. Toila Vallavolikogu määruste muutmine seoses euro kasutuselevõtmisega.
6. Toila valla põhimääruse muutmise I lugemine.

Toila valla põhimääruses läheb muutmisele § 18 Toila valla aunimetused.

III-sektori arengust Toila vallas

Toila valla 2011. aasta tegevustoetuste andmise raames otsustati sel aastal viia läbi tegevustoetuste tutvustamise voorud, millest esimesel osalesid peamiselt kultuuri- ja külaelu arendamisega seotud MTÜ-d ja teisel muu tegevust arendavad ühendused. On väga hea tõdeda, et meie vallas tehakse III-sektori poolt väga suuri asju – korraldatakse erinevaid kultuuriüritusi, viiakse ellu suuri investeeringuprojekte ning panustatakse aktiivselt kohaliku elukeskkonna arendamisesse.

Mittetulundusühenduste poolt küsiti 2 korda enam vahendeid tegevuste elluviimiseks, kui valla eelarves selleks vahendeid on. Selge on see, et komisjonil tuleb seoses sellega teha palju ebapopulaarseid otsuseid. Toimunud tutvustuste käigus jäi kõrvu tihti tegevused, mille peale oleks võimalik esitada projekt Kohaliku Omaalgatuse Programmi (KOP), mis on avatud 2 korda aastas ning kus viimases voorus jäi toetusraha üle, kuna küsijaid oli ebapiisavalt. KOP on külaelu arendamise seisukohalt kõige mugavam programm, mis toetab kuni 25 tuhande krooni ulatuses erinevaid maapiirkonnas elluviidavaid tegevusi ja mille omafinantseering on 10%. Siit väike julgustus ühingutele, kelle tegevustoetust ei rahuldata täies mahus - pöörduge julgelt valla arendusnõuniku poole, kes aitab teil head ideed projekttaotluseks vormistada. 2011. aastal on KOP-i voorud avatud kuni 1. aprill ja kuni 1. oktoober. Suuremate tegevuste puhul leiab võimalusi Leader programmist, mille taotlusvoor avaneb hinnanguliselt märtsis 2011.

Mittetulundusühingud on meil tublid ja ma tänan teid kõiki, kes te vabatahtlikus korras meie kogukonna, sh elukeskkonna arendamises kaasa räägite.

Mehis Luus

arendusnõunik

Noored pered Vokka elama!

Toila valla lehe oktoobrikuu numbris avaldati üleskutse registreerida end valla elanikuks. Lõpuks ometi on vallavalitsus aru saanud, et mida rohkem elanikke, seda paksem on valla rahakott. Voka elanikuna on minule küll siiani jäänud mulje, et maksumaksjate arv valda eriti ei huvita. Pole kuulnud, et vald oleks noorte eesti perede Vokka meelitamiseks midagi teinud. Praegu on Vokas ligikaudu 30 tühja korterit. Kui need noorte eesti peredega asustada, siis laekuks valla kassasse rohkem raha ning ka Voka alevi kui ka Toila Gümnaasiumi tulevik oleks kindlam.

Mida siis konkreetselt teha? Sihtrühm, kellega tuleks tegeleda, on mujalt Eestist Ida-Virumaale tööle tulnud noored spetsialistid. Paljudel neist ei ole Ida-Virumaast mingisugust ettekujutust ning õrna aimugi, et selles maakonnas leidub ka eestlastega asustatud kohti. Tuleks võtta ühendust Jõhvis tööd alustanud ja alustavate ettevõtete juhtide ja personalispetsialistidega (uus lasteaed, politseimaja, kohtuhoone, hotell) ning tutvustada neile Vokat kui nende töötajate potentsiaalset elukoht. Võiks käia ka Viru Vangla töötajate seas Vokat reklaamimas. Lugesin kusagilt, et Rakverest sõidab igal hommikul bussitäis inimesi Ida-Virumaale tööle. Võib-olla sooviks neist osa Vokka elama tulla, aga nad ei teagi, et selline koht on olemas. Samuti võiks avalda mõnes Lääne-Virumaa ajalehes Vokat tutvustava artikli või loo mujalt Eestist Vokka elama tulnud ja siin suurepäraselt kohanenud perest. Ei taha nõustuda väitega, et tühjadele korteritele omanike leidmine on ainult kinnisvaramaaklerite mure. Maksumaksjate arvust sõltuv vald peaks elanike arvu suurendamiseks midagi ka omalt poolt ette võtma.

Gunnar Karindi

Tahan, suudan, teen!

Voka Lasteaed Naksitrallid kuulub projekti „Ettevõtlik kool“. Ettevõtlik haridus on uus lähenemisviis õpetamises ja õppimises. Õppimine on mõtestatud ja asetatud reaalse elu konteksti - õppimine kogemuse kaudu. Ettevõtlikkuse kaudu näitame lastele päris maailma ja anname kogemusi päris eluks. Meie oleme enda majas pannud kokku ettevõtlikkuse arendamise meeskonna, kelle eesmärgiks on muuta meie maja toimetusi, kollektiivi ja eelkõige lapsi ettevõtlikuks. Ettevõtlust rakendame me oma igapäevatöös.

Ettevõtlik laps on loov, julge, iseseisev, aktiivne ja motiveeritud õppima. Laps julgeb ise variante pakkuda ja kui õpetaja teda selles toetab, siis muutub ta veel julgemaks. Näiteks pakkus sügisel üks laps, et võiksime rühmas teha beebi mänguasjade päeva. Mõeldud ja tehtud! Kõik rühmakaaslased tõid oma beebi mänguasju ka rühmakaaslastele näha. Tähtis on rääkida lastega, nende ideid kuulata ja vajadusel vahendada siis neid lastevanematele. Loovuse arendamiseks oma majas oleme mõelnud neile lastele ja pakume võimalust ennast väljendada kevadel toimuval „Loomekonkursil“. Kui õpetaja näitab ja räägib enda kirest ettevõtlikkuse vastu, siis tunnevad ka lapsed seda kirge. Oleme võtnud eesmärgiks muuta lapsed ettevõtlikuks ja loovaks. Püüame anda lastele võimaluse kaasa rääkida meie tegevusplaanide koostamisel.

Küsisime sügisel enne lastevanemate koosolekut lastelt, kas neil on midagi hingel või on neil ehk ettepanekuid, mida saaksime nende vanematele edastada. Üks poiss vastas: „Me võiksime teha midagi koos emade ja isadega, näiteks meisterdada.“ See lause ei läinud meil meelest ja oleme midagi selle jaoks nüüd ka planeerinud – esimese advendi tähistamine oli seotud meie maja lahtiste uste päevadega.

Berit Paun

Voka Lasteaed Naksitrallid nooremõpetaja

Ettevõtlikkuse arendus meeskonna liige

Noortekonverents Lahe koolipäev 2010

Kes juhib meie mängu? Just selline küsimus esitati 700 noorele inimesele üle Eesti ning oli ka selle aasta teemaks noortekonverentsil „Lahe koolipäev 2010“, mis toimus 4. novembril. Bussidega sõidutati osalejad Tartusse, kus enne Vanemuise Teatrisse saabumist jooksutati meid kenasti Tartu linna vahel ringi. Kõik esinejad olid suurepärased ja süüa sai ka hästi. Meie ette astusid Peep Vain, Juku-Kalle Raid, Urve Palo, Rasmus ja Hannes Kaljujärv, Leo Võhandu, Uku Suviste, Inga Allik, Tarmo Leinatamm ja H. Elleri Muusikakooli orkester, Märt Treier ja Birgit Õigemeel. Kõige enam meeldisid meile Mart Miku ja Ain Mäeotsa esitlused.

Mart Mikk, kes soovis väiksena saada ekskavaatorijuhiks, kuid sai vabakutseliseks ooperlauljaks, kõneles teemal „Kuidas meid mõjutatakse“. Tuntud reklaamimehena tõi ta näideteks erinevad huvitavaid ja vähemõnnestunud reklaame. Ta näitas ka, missugused näevad päriselt välja inimeste häälepaelad ja mis nendega juhtub, kui liiga tihti ja palju karjuda.

Ain Mäeots, kes soovis väiksena saada nii tuletõrjujaks kui ka bussijuhiks on praeguseks saanud suurepäraseks lavastajaks, astus sel konverentsil üles intervjueerija rollis. Ta viis läbi n.ö „libaintervjuu“ tuntud telestaari Inga Allikuga, kes mängib seriaalis „Pilvede all“. Tema peamiseks ideeks oli näidata konverentsil osalejatele, kuidas saab televisioon ja meedia manipuleerida vaatajatega, tehes intervjuud huvitavamaks ja intrigeerivamaks. Nimelt peale intervjuud monteeris Ain Mäeots koos abilistega intervjuu niivõrd osavalt kokku, et Inga Allik jättis endast halvema mulje, kui tegelikkuses. Muidugi oli Inga Allik monteerimisele enda nõusoleku andnud. Ning selle esitlusega sooviski Ain Mäeots näidata konverentsil osalejatele, kui hästi või halvasti võib telemaastik meiega käituda.

Traditsiooniliselt valiti ka sel aastal Hea eeskuju 2010. Sel aastal osutus võitjaks Olivia Narits, kes viib läbi oma koolis HIV/AIDS-i koolitusi. Peale selle on ta ka Eesti Punase Risti Tartumaa Seltsi noorterühma juht. Tore oli näha aktiivseid ja ühiskonnale mõtlevaid noori, kelle peamiseks tegevuseks pole vaid internetis olemine.

Selle aasta teema oli juba oma sisult väga kaasaegne ning esitlused olid mõtlemapanevad ja huvitavad nii kuulamiseks kui ka kaasa rääkimiseks. Nii nagu igal aastal, jääme ka sel aastal korraldatud Lahedat Koolipäeva toreda ja meeldejääva üritusena meenutama ning kindlasti soovitame me mõlemad ka teistel õpilastel järgmisel aastal sellest osa võtta.

TG õpilased Nele Teelahk ja Birgit Pung

Kallile isale

Isadepäeva tähistamise komme on alguse saanud Ameerikast 1910.a. Isasid, vanaisasid meil ja mujal peetakse meeles novembrikuu teisel pühapäeval. Isadepäeva mõtteks on süvendada isade ja lastevahelisi suhteid.

Toredaks perepäevaks valmistus ka Toila kool. 1.–5.klasside õpilased lahendasid kodus koos vanematega päevakohast viktoriini. Ei olnudki väga raske! Ühiselt kirjutati palju ilusaid luuletusi isast. Tublimad lahendajad said enne isadepäeva diplomi ja šokolaadi.

Suuremad ja väiksemad käsitööhuvilised viltisid isadele kingituseks pehmeid võtmehoidjaid. Näidised meisterdamiseks valmistasid meie kooli kodutütred. Lastele meeldis näputöö ja loodame kingimeisterdamiset jätkata jõulude eel.

Isadepäevale oli pühendatud ka Toila Gümnaasiumi õpilaste kontsert “Otsimas iseend” Anu Pungase juhendamisel. Läbi laulude ja tantsude vaatasid peatsed gümnaasiumilõpetajad tagasi lapsepõlveradadele ja rändasid korraks ka tulevikku. Oma head sõnad lastele ja isadele andsid kaasa meie tublid emad.

Ei ole kerge olla hea isa, tuleb iga päev hoolitseda, abistada, mängida, vastutada, tööl käia- kõik see nõuab pingutust. Aga kui peres on lapsed,siis töö ja vaev saavad mitmekordselt tasutud. Isad, me vajame teid iga päev!

Maire Aul

Toila Gümnaasiumi huvijuht

Etluskonkurss “Tahan Sulle öelda” sai juba 10-aastaseks

13. novembril korraldas Põlva Ühisgümnaasium juba kümnendat korda üleriigilist etluskonkurssi “Tahan Sulle öelda”. Esinejatel tuli esitada üks luuletus ja üks proosapala. Autorite valikul ettekirjutusi ei tehta, aga sisu peab kandma sõnumit: “Tahan Sulle öelda”.

Sel aastal oli osavõtjaid 32 ja esindatud olid järgmised koolid: Kohtla-Järve Järve Gümnaasium, Mammaste Lasteaed-Algkool, Põlva Keskkool, Põlva Ühisgümnaasium, Rakvere Ametikool, Ruusa Põhikool, Saverna Põhikool, Tartu Raatuse Gümnaasium, Toila Gümnaasium ja Varstu Keskkool.

Toila Gümnaasiumi etlejad esinesid sel üritusel II korda. Eelmisel aastal võitis Viljar Andrejev omaloomingulise tekstiga žürii poolehoiu ja tunnistati ühtlasi parimaks jutuvestjaks.

Sel aastal esindasid meie kooli kolm õpilast: Eliise Tamme, Getter Marii Kalvik ja Viljar Andrejev.

5. klassi õpilane Eliise Tamme esitas E. Niidu luuletuse “Suur õde” ja proosakatkendi S. Rannamaa raamatust “Kadri”. Getter Marii Kalvik (6. klass) luges E. Niidu luuletuse “Lävel” ja proosakatkendi Antoine de Saint-Exupéry kuulsamaist raamatust “Väike prints”. Gümnaasiumi õpilane Viljar Andrejev (11. klass) valis esitamiseks proosapala “Üksindus”, mille on kirjutanud K. Rumor ja luuletuse “Tahan Sulle öelda” kirjutas ta ise.

Teatan rõõmuga, et meie kooli esinejad olid tasemel, kõigil kolmel tekstid väga hästi peas, sõnum selgelt ja julgelt esitatud ning teksti mõte igati edasi antud. Abivahendeid publiku veenmiseks ei kasutatud ning raamatust keegi maha ei lugenud. Ja veelgi toredam on, et meie õpilaste pingutusi märkas ka auväärt žürii, eesotsas esimees Maret Oomer´ga, kes on Eesti Harrastusteatrite Liidu liige.

Getter Marii Kalvikut autasustati raamatu ja tänukirjaga, Eliise Tamme sai oma vanusegrupis III koha, Viljar Andrejev sai eripreemia omaloomingu eest ning kõige magusama pala napsas ka tema – Viljar valiti ülekaalukalt publiku lemmikuks. Kuidas teistel esinejatel läks, võib lugeda Põlva Ühisgümnaasiumi kodulehelt.

Mul on ka Viljar Andrejevi nõusolek avaldada tema luuletus, mis on autori soovil muutmata kujul.

Tahan Sulle öelda...

Kallis, kas tead, Su ahter on nii lummavalt ümar ja kaunis?

Ja Su hääl, mis kostub kõrvu mul... Teadagi, kes nii imeliselt laulis.

Sina oled põhjus, mis mind öösiti unetuna hoiab ja rahutuks teeb.

Sinust vaid mõeldes tuksleb mu rind, hingata ei saa ja süda sees keeb.

Sa ahvatled mind ja erutuma paned, eriti Su veidi sametine nahk.

Su juures kõik on tore ja noobel, ideaalseks on loodud iga viimnegi tahk.

Sind ainuüksi katsudes saan teada, mida tähendab ülim-naudingu tipp tõeline.

Sa lõhnad alati hästi, oled puhas, ainult aimatavalt ja meeldivalt kergelt õline.

Mulle meeldib olla Su sees, panna Sind teenima mind,

sest oled mu ainus – mu kirglik kaunis tulilind.

Pole hullu kui Sind öösiti veel luku taga igaks juhuks hoian

ja rahutuna toas Sind näha tahtes haiglaslikult ringi tuian?

Ehk andestad ka selle, kui vahel erutatult ja vihasena Sind kõvasti löön,

Kui saan olla jälle Su sees, laabub kõik ja rahumeeli vahvleid söön.

Mulle meeldib Sind hommikuti ise kaunis pikalt küürida.

Kui keegi teine seda soovib, kohemaid Su ümber kaitseseinad lasen müürida.

Tead, ma armastan kiirust, Sa mulle alluma pead,

siis valmis olen andestama Sulle kõik Su vead!

Ole valmis, kullake, sest Sa tead, kui sa vormis pole enam,

Sulle asenduse leian, kes mind rohkem rahuldab ja välimuselt kenam.

Aga praegu arvesta, hetkel oled Sa kõik, mida vajan ja ihkan.

Mõte välja vahetada Sind – seda praegu põlgan ja südamest vihkan.

Tean ju, et bensiinihind pole sama, kui kord jooksma unustasin kraanivee,

aga Sinu jaoks ei ole mul millestki kahju, mu armas must – kolmanda seeria BMW.

Viljar Andrejev

Laste tegemistest andis ülevaate

õpetaja Katrin Kivimeister

Austatud Toila valla elanik !

Kui sinu pereliikmetest on keegi vajanud või vajab käesoleval ajal hooldust

või abi igapäevaeluga toimetulekul –

vanusest tingitult, trauma või kroonilise haiguse tõttu

ning sa oled huvitatud uutest oskustest, mõtetest ning võimalusest enese elukvaliteeti parandada, siis

Teeme esimese kokkusaamise – kaardistame probleemid ja peame plaani edasiste vajaduste ja tegevuste osas.

Kolmapäeval, 8.detsembril 2010 kell 17.00 Toila vallamajas.

Palun andke endast teada :

tel. 3369845 Reet Hindus

e-mail reet.hindus@toila.ee

või

tel. 55 547 129 Kaja

e-mail kajarebane123@hot.ee

Kes ma olen – kõuk või päisnik? Või mõlemad?

Praegune hingedeaeg ja pikad pimedad õhtud on just paras aeg mõelda neile, kes elasid enne meid ja alustada oma perekonna või suguvõsa uurimisega.

21. novembri pealelõunal saidki vallamaja saalis kokku inimesed, kel nende teemade vastu huvi on.

Vallo Mikker Eesti Genealoogia Seltsist rääkis sellest, millega selts tegeleb, kuidas teha algust oma suguvõsa või perekonnaloo uurimisega. Milliseid allikaid selleks kasutada, kust kõige paremini infot leiab.

Mis see üldse on?

Genealoogia ehk sugukonnateadus (kõnekeeles peamiselt suguvõsauurimine või sugupuu koostamine) uurib sugukondade, perekondade ja üksikisikute põlvnemislugu ja sugulussuhteid.

Millest alustada?

Esimene samm on endale selgeks teha, mil viisil soovitakse sugupuu uurimist vormistada ehk kui laialt seda ette võtta. Selleks on mitu võimalust. Kõige levinumad on neist kaks - kõugutabel ja tüvetabel. Kõuk (esivanem) on iga nais- ja meessoost isik, kellest põlvneb päisnik (vaadeldav isik). Kõugud on näiteks isa ja ema, vanaisa ja vanaema jne. Vanaisa vend ei ole kõuk, sest temast vaadeldav isik ei põlvne. Vanaisa vend on aga eellane, kuna eellased on kõik veresugulased, kes sündisid päisnikust varem. Kõugutabel esitab päisniku kõik kõugud teatava sugupõlveni või nii palju, kui neid on võimalik välja selgitada. Kõugutabelis on igas varasemas põlvkonnas kaks korda rohkem isikuid kui hilisemas.

Tüvetabel näitab esiisa perekonnanime kandvaid järglasi. Siia kantakse ka vallalised tütred ja poegade naised. Peamiselt on siin tegu meesliinidega, kuid perekonnanimi võib edasi kanduda ka naisliini mööda, kui on näiteks tegemist vallasemaga. Tüvetabelit võib nimetada klassikaliseks sugupuuks, kuna see on üks levinumaid järglaste esitamise mooduseid. Eesti puhul ulatuvad aga andmed sadakond või rohkemgi aastat kaugemale minevikku, kui perekonnanimed. Seega võib tüvetabelis olla mitu sama suurt ja eri perekonnanime kandvad suguvõsa. Loomulikult võib tabelit alustada ka ainult perekonnanime saanutest.

Kust alustada?

Kui on välja valitud meelepärane viis oma sugupuu koostamiseks, tuleb hakata andmeid koguma.

Kuidas aga vajalikke andmeid saada, neid kirja panna ja korraldada? Igaühel kujuneb välja oma viis andmete kogumiseks ja esitamiseks ning selle koha pealt ei ole mõtet mingeid reegleid seada. Pole tähtis, kas sugupuu on ülalt alla või alt üles, paremalt või vasakult algav, kui kõik huvitatud sellest aru saavad. Põhimõtted andmete esitamisel tuleks aga võimalikult töö algul läbi mõelda ja endalegi kirja panna ning teistele edastamisel sugupuuga kaasa anda. Rõhutamist vajab aga andmete kogumise täpsus.

Väärtuslikuks perekonnaloo allikaks on eakamate sugulaste-hõimlaste suulised mäletused. Huvitavaks ja väga inforikkaks leiuks võib osutuda perekonna piibel, kuhu omal ajal kanti sisse kõik pereliikmed, nende sünnid ja surmad. Palju väärtuslikku võivad endas peita ka “vanaisa sahtlipõhi” ja vanaema pildialbum. Olulist materjali võib leida ka vanadest kirjadest ja infot võivad anda ka hauatähised vanadel kalmistutel.

Kindlasti tasub tutvuda ka kodukoha ajaloo ja rahvaga seotud uurimustega, kohalikes muuseumides, koduloo ringides ja raamatukogudes leiduvaga.

Andmete töötlemisel kasutatakse tänapäeval enamasti arvutit. Siiski teinekord on hea omada just täpset ja täielikku väljakirjutust allikast, et sellest uute kogemuste tulles teha uusi järeldusi. Arvutiprogrammide kohta saab rohkem infot perekonnaloo foorumist (http://www.isik.ee/foorum/).

Suguvõsauurimisel peab tingimata arvestama isikuandmete kaitsega. Selle kohta vt lähemalt http://www.isik.ee/andmekaitse.html

Et kogu suguvõsauurimise huvitava ja aeganõudva protsessi kirjeldamine on pikem, kui ajaleheruum seda lubab, siis toon siin ära mõned viited, kust huvi korral abi ja juhatust leiab:

Eesti Ajalooarhiiv http://www.eha.ee/ , arhiiviregister (http://arhiiviregister.ra.ee/,

Eesti Riigiarhiiv http://riigi.arhiiv.ee/, EAAs ning Tallinna Linnaarhiivis säilitatavad kirikuraamatud, hingeloendid, adramaarevisjonid ja vallaliikmete nimekirjad

http://www.eha.ee/saaga, professor Aadu Musta koostatud arvutiandmebaasi Eesti onomastika (http://www.history.ee/ono), millest saab teada mingi perekonnanime panemise kohta, Rahvusarhiivi infosüsteem AIS http://ais.ra.ee/, rahvastikuregister http://www.andmevara.ee/?id=26342.

Mõningaid näpunäiteid võib saada ka Voldemar Vitkini raamatust "Suguvõsa uurimine" (Tallinn, 2001). Põhjalikumaks tutvumiseks soovitame prof Aadu Musta koostatud raamatut "Eestlaste perekonnaloo allikad" (Tartu, 2000). Perekonnaloo foorumist http://www.isik.ee/foorum/

saab alati abi küsida.

Tasulist abi suguvõsauurimisel (või ka tervete sugupuude koostamist) saate tellida Eesti Isikuloo Keskuselt (http://www.isik.ee/.

Lea Rand

artikli kirjutamisel on kasutatud Eesti Genealoogia Seltsi liikme, Fred Pussi, avaldatud materjale.

Head Toila valla elanikud!

Korraldatud jäätmevedu on Toila vallas kestnud juba üle kahe aasta. Kuidas on läinud? Rõõmuga täheldame, et järjest rohkem valla elanikud hoolivad keskkonnast ja oma kodu ümbrusest. On mõistma hakatud korraldatud jäätmeveo vajalikkust. Täname kõiki valla elanikke, kes on meiega ühendust võtnud ja täpsustanud korraldatud jäätmeveoga seonduvaid teemasid.

Kuna aasta hakkab varsti lõppema, lõpevad ka 2010 a graafikud. Kuidas saada uut graafikut?

• Veograafik saadetakse aasta lõpus (detsembri kuu jooksul) tasuta kõikidele nendele meie klientidele, kes on edastanud meile oma e-posti aadressi.

• Posti teel saadame uue veograafiku juhul, kui tellite selle meie klienditeeninduse lühinumbrilt 15155. Veograafiku posti teel saatmine maksab 18,00 krooni (1.15 €) / kord.

• Järgmist tühjenduspäeva on võimalik ka ise välja arvestada: liitke oma viimasele graafikujärgsele tühjendusele tühjendussageduse päevad. Näiteks: viimane tühjendus on 17.12.2010 ja tühjenduste sagedus on 84 päeva – järgmine tühjendus toimub järelikult 11.03.2011.

• Järgmise jäätmeveo kuupäeva saab teada Ragn-Sells AS kodulehel http://www.ragnsells.ee/objektid/?type=1. Selleks sisestage oma kliendikood ning vajutage otsingu nuppu.

Seoses saabuva talveperioodiga juhime klientide tähelepanu asjaolule, et jäätmemahutile juurdepääs ja konteineri kaas tuleb hoida lume- ja jäävabana.

Palju on tekitanud küsimusi arvel märgitud „tühisõit“. Mis see tähendab?

• Tühisõit märgitakse arvele juhul, kui graafikujärgsel päeval ei ole kohalesõitnud autojuhil olnud võimalik jäätmemahutit tühjendada – kliendi poolt ei ole tagatud juurdepääs jäätmemahutile (nt auto ees, koer lahti, konteiner või aiavärav lukus vms), jäätmemahuti on jäetud välja panemata, krundil puudub jäätmemahuti jms.

Tuletame meelde ka arveldamise tingimusi.

• Arvete maksetähtaeg on 14 päeva. Tekkinud võlgnevuse korral saadetakse 25 päeva möödudes alates arve väljastamisest kliendile meeldetuletusena kordusarve. Klientidel, kes jätavad 10 päeva jooksul alates kordusarve saatmisest võla tasumata, vormistatakse kordusarve tasulise teenusena vastavalt hinnakirjale.

• Arvete õigeaegseks tasumiseks soovitame sõlmida otsekorralduslepingu. Otsekorralduslepingut saab sõlmida kõigis suuremates pangakontorites (vajalikud on isikut tõendav dokument ja Ragn-Sells AS-i poolt esitatud arve) ning internetipangas. NB! Otsekorralduse puhul on maksetunnuseks kliendinumber.

Korraldatud jäätmevedu saab edukalt toimida vaid kõigi poolte koostöös. Edu kõigile!

Keskkonnahoidlikult,

Ragn-Sells AS

Tel: 15 155

www.ragnsells.ee

Sport. Sport. Sport.

Novembri esimesel laupäeval kogunesid Voka spordihoonesse traditsioonilisele lauamängude etapile aktiivsed valla mehed. Mängud olid tulised ja kirgi oli spordihoones küll ja küll. Lisaks traditsioonilistele aladele, koroonale ja lauatennisele, võisteldi seekord korvpalli vabavisetes. Etapi parimateks osutusid Kalle Lehismets koroonas ja lauatennises ja Toomas Nõmmiste korvpalli vabavisetes. Mitmevõistluse raames juhib peale kolme etappi Kuldar Kivestu, kuid konkurendid on tihedalt kuklasse hingamas. Järgmine etapp toimub juba paarismängus. Kohaks ikka Voka spordihoone ja päev 4. detsember. Lisaalana on kavas kaardimäng – turakas.

14. novembril, isadepäeval, kogunesid spordihoonesse valla tublid ja aktiivsed isad ja pojad, et selgitada välja Toila valla meister nooleviskes. Turniirile registreerus 13 nooleviskajat. Võistlus ise kulges sõbralikus õhkkonnas ja üksteist toetades. Finaali nelja parema hulka said Margus Piirson, Sander Rose, Hillar Villers, Kristen Milk. Finaalis mängiti juba elektroonilist noolemängu. Mängus, kus tuleb vistata 301 punktist allapoole kuni nullini, osutus kõige täpsemaks Sander Rose, kes tulises finaalis võitis Margus Piirsoni. Kolmanda koha duellis väljus võitjana Kristen Milk. Eelturniiri võitja ja kindla liidrina finaali jõudnud Hillar Villers pidi seekord leppima neljanda kohaga. Selle aasta isadepäev oli üks vahva päev.

NB! Voka spordihoone on jätkuvalt avatud kõigile valla elanikele ka nädalavahetustel kella 12-20.00. Olete kõik oodatud sportima. Spordihoones on võimalik kasutada jõusaali, mängida võrk-, korv-, käsi-, ja jalgpalli, saalihokit, sulgpalli ja ka suurt tennist. Teisel korrusel ootavad teid lauamängud – kabe, male, koroona, lauatennis, noolevise, täringumängud. Noortel on võimalik kasutada WII mängukonsooli. Samuti on võimalik pidada sünnipäevi ja ettetellimisel kasutada ka sauna.

Lisainformatsiooni saab küsida tel. 5143930 Toomas, 53068323 Peeter.