Mai 2010

Toila vallavolikogu maikuu istung

1. Toila valla 2010. aasta lisaeelarve projekti I lugemine

2. Toila valla arengukava 2010-2017 projekti avalik väljapanek

Volikogus otsustati korraldada Toila valla arengukava 2010-2017 projekti avalik väljapanek 24. maist kuni 22. juunini 2010.a. Toila vallamajas ja Voka Raamatukogus ning avalikustada arengukava projekt Toila valla veebilehel.

Arengukavast saate pikemalt lugeda allpool olevast artiklist.

3. Maa munitsipaalomandisse taotlemine

Volikogu otsustas taotleda Toila valla munitsipaalomandisse Toila vallas Voka alevikus asuv tiigi ja selle ümbruse maa-ala nimetusega Tiigi, pindalaga 6,76 ha, maakasutuse sihtotstarvetega veekogude maa 50% ja üldkasutatav maa 50%.

Toila valla 2010-2017 arengukava koostamisest

Toila valla uue arengukava koostamise aktiivne osa on tänaseks läbi saanud. Protsessi käigus viidi läbi erinevaid töökoosolekuid, kus osalesid valla aktiivsed panustajad erinevatest huvigruppidest, kokku üle 50 inimese.

Ühe protsessi etapina genereeriti ja kirjeldati ka Toila valla visioon ja missioon kuni aastani 2017.

Toila valla visioon ehk soovitud seisund, kus nähakse end aastal 2017:

Toila vald on parima elukeskkonnaga omavalitsus.

Seda iseloomustab:

• Toila valla hoiak maaelu traditsioonide väärtustamisele – vallas väärtustatakse ajalugu ja traditsioone, hoitakse neid elus ning leitakse neist inspiratsiooni tuleviku jaoks.

• Toila vald on kogukonnakeskne – valla elanikud moodustavad kogukonna, mille sidusus ületab ealised ja rahvuslikud barjäärid, kogukond on valla omavalitsuse toimimise baasiks.

• Toila vald toetab kodanikualgatust – vald soodustab valla kogukonna liikmete algatusi ning toetab nende elluviimist pakkudes vajadusel tuge erinevate ressursside kaasamisel.

• Toila vallas elavad ettevõtlikud, uuendusmeelsed ja haritud inimesed.

Toila vald on turvalise elukeskkonnaga maaelu traditsioone hoidev ja kogukonnakeskne kodanikualgatust toetav elukoht ettevõtlikule, haritud, uuendusmeelsele aktiivsele kodanikuhoiakuga inimesele.

Toila valla missioon kirjeldab Toila valla, kui omavalitsuse olemasolu põhilist ideed ja vajadust.

Toila valla missioon on: Väärtustame oma elukeskkonda, loome tingimused uuendusmeelseks ja püsivaks arenguks.

Missioon määratleb olulisema omavalitsuse olemasolu eesmärgina elukeskkonna säilitamise ja selle arengutingimuste loomise. Elukeskkond on „oma“ - see tähendab ta on omane ja väärtuslik nii valla elanikule, valla külalisele, turistile, ettevõtjale ja kolmanda sektori organisatsioonile. Missiooni jälgides loob omavalitsus eeldused ja tingimused tulevaseks uuendustele suunatud arenguks vallas.

Alates 24.05.2010 on Toila valla arengukava 2010-2017 avalikul väljapanekul ning ootab kõikidelt huvilistelt kommentaare ja ettepanekuid. Avalik väljapanek lõpeb 22.06.2010. Olulist rõhku tuleks pöörata just arengukava tegevuskava kommenteerimisele ning vaadata seda just sellest vaatenurgast, et kas kõik valla mõistes olulised investeeringud on seal kirjeldatud või on midagi välja jäänud. Sisukad ja põhjendatud ettepanekud sisestatakse arengukavasse, mille järgselt kinnitab selle volikogu.

Nüüd on käes aeg, mil iga valla kodanik saab panustada valla arengusuundade valikusse. Kõik kommentaarid ja ettepanekud on oodatud aadressile: mehis.luus@toila.ee või kirjalikult aadressil: Pikk 13a, 41702 TOILA. Arengukava dokumentatsiooniga on võimalik tutvuda Toila valla kodulehel www.toila.ee või paberkandjal Voka raamatukogus ja Toila Vallavalitsuses.

Mehis Luus

arendusnõunik

Haridus- ja sotsiaalkomisjoni tööst

Sügisestest kohaliku omavalitsuse volikogu valimistest ja volikogu alaliste komisjonide moodustamisest on möödas pool aastat ja komisjonid juba mitmeid kordi koos käinud, et olulisi asju arutada. Haridus- ja sotsiaalkomisjon on koos käinud juba kuuel korral. Oleme kaardistanud abi vajavad sotsiaalsed sihtrühmad ning probleemid, mida vald saab aidata lahendada. Meie arvates on teistest enam probleeme vähekindlustatud peredel, töötutel, eriti meestel, puuetega inimestel ja eakatel. Abi ja nõustamist vajavad ka noored pered, toimetulekuraskustes olevad pered, samuti sõltuvushaiged (alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltlased). Lahendamist vajab uute vallakodanike, sealhulgas uuselamurajoonide elanike integreerimine valla ellu. Ühe peamise lahendamist vajava probleemina näeme seda, et info hädas olevast inimesest või perest jõuaks valla sotsiaalspetsialistini. Sotsiaalvaldkonna vajaduste edukaks katmiseks on vaja soodustada võrgustike arengut ja toetada kolmandat sektorit sotsiaalvaldkonna teenuste pakkumisel. Eks see toimib juba praegugi, teavad ju külavanemad ja korteriühistute esimehed oma inimesi ja nende muresid kõige paremini ning naabrid abistavad üksteist. Tihti on rahalisest abist tähtsam just märkamine ja hoolimine.

Samuti on komisjon oma panuse andnud valla uue arengukava valmimisse.

Juunis oleme plaani võtnud külastada Torma valda, kus elanikke umbes sama palju kui Toila vallas ja kus asub samuti kaks alevikku – kaks keskust – nagu meilgi. Tahame tutvuda noortekeskuste ja eakate päevakeskusega, samuti vahetada kogemusi kuidas info abivajajatest jõuab abi andjateni. Samuti tahame koostöös valla uue sotsiaalspetsialisti Reet Hindusega järgmistes valla lehtedes tutvustada Toila valla sotsiaaltoetuste süsteemi ning abi taotlemise korda.

Haridus- ja sotsiaalkomisoni kuuluvad lisaks allakirjutanule veel Lauri Jalonen, Ursi Joost, Bruno Uustal, Julie Laur, Urve Küngas ja Irina Bojenko.

Külli Guljavin

Haridus- ja sotsiaalkomisjoni esimees

Toila Gümnaasiumi uudised

• Toila Muusika- ja Kunstikooli lõpuaktus-kontsert toimub neljapäeval, 3. juunil kell 17.00 väikses saalis

• Kooliaasta lõpu pidulik aktus toimub reedel, 4. juunil kell 10.00 Toila Gümnaasiumi saalis

• 9. klasside koolilõpuaktus toimub teisipäeval, 22. juunil kell 14.00 Toila Gümnaasiumi saalis

• 12. klassi koolilõpuaktus toimub teisipäeval, 22. juunil kell 18.00 Toila Gümnaasiumi saalis

Toila kooli vestid

Paarkümmend aastat tagasi hingasid õpilased kergendatult – koolirõivastus anti vabaks! Nüüd on ring täis ja riburada seavad koolid sisse vormi. Esimestena hakkasid ligi 10 aastat tagasi koolivormi katsetama üksikud eliit- ja erakoolid, iga järgnev aasta on lisanud mõne gümnaasiumi või põhikooli, kus vormi nõutakse.

Koolivormi või mõne koolivormi elemendi sisseviimine on meie koolis jutuks olnud juba mitmel viimasel aastal, aga otsuseni pole jõutud. Viisime kevade hakul õpilaste seas läbi küsitluse, et saada teada õpilaste arvamus. Küsitluses osales 205 3.-12. klassi õpilast, kellest koolivormi kandmise poolt olid 92 ja vastu 102 õpilast, 11 õpilasel oli ükskõik. Lastel oli kuhjaga huvitavaid ja ka kentsakaid ettepanekuid koolivormi ja selle kandmise kohta. Ka need, kes kohustusliku vormi kehtestamise vastu olid, arvasid, et mõni element võiks ju olla.

Arutasime koolivormi sisseseadmise teemat ka kooli hoolekogu koosolekul ning arvamus oli, et kui õpilased on vastu, siis kohustusliku koolivormi kehtestamisest on veel vara rääkida.

Kuna leiame, et koolivorm aitab kaasa oma kooli tunde tekkimisele, samuti väidavad psühholoogid, et sarnasus distsiplineerib õpilasi ning see teeb elu kergemaks mõlemale poolele – õpilasele ja õpetajale, siis otsustasime, et teeme meie koolis algust vestidega. Vest on meie kliimas väga praktiline riideese. Selg on alati soojas ja ei ole karta varrukate kulumist nagu kampsuni puhul. Värvide valikul küsisime nõu neilt, kel kogemus olemas. Soovitus oli, et palju tumedaid veste muudab kogu klassi pildi kurvaks, samas erkpunane jälle ärritab.

Vesti kandmine on vabatahtlik. Valida saab nelja värvi – helesinine, kollane, roheline ja punane - vahel. Kellel soov ja võimalus, saab vesti tellida klassijuhatajalt või kooli sekretärilt. Vestid on V-kaelusega ja meriino villast. Taluvad hästi masinpesu ja kulumist. Laste vest pikkustele 122 – 164 cm maksab 300 krooni (hind sisaldab käibemaksu ja tikandit). Täiskasvanute vest suurusega S – XXL maksab 375 krooni. Raha tuleb maksta vesti tellimisel. Kui mais-juunis vestid ära tellida, on kooli alguseks käes. Kindlasti on lubanud vesti tellida ka osa õpetajaid.

Külli Guljavin

Toila Gümnaasiumi direktor

Toila Gümnaasiumi ettevõtlikele anti 3000 krooni

Käesoleva aasta “Ettevõtliku kooli” projektikonkursile esitati 73 projekti Ida- Virumaalt ja Tartumaalt. Toila Gümnaasium esitas konkursile 3 projekti: 5.-9. klass Majandusnädal (juh. A. Koppel), 10.-12. klass Karjäärifilmi loomine (juh. S. Müsler) ja ülekoolilise projekti raames Lõbus liuväli (juh. M. Raja). 12.mail toimunud “Ettevõtliku kooli” auhinnagalale valiti nominendiks projekt Karjäärifilmi loomine. Projekti töörühma kuulusid 11. klassi neiud Eneli Arge, Kristel Oja, Anneli Marks, Birgit Pung ning Väino Aul ja Stella Müsler. Arvutialast abi osutas projektile Avar Pentel. Lisaks toredale võimalusele osaleda auhinnagalal määrati projektile auhinnarahaks 3000 krooni. Millele saadud summa kulutatakse ei ole töörühm veel otsustanud. Täname kõiki, kes filmi valmimisele kaasa aitasid!

Toila Gümnaasium jätkab ettevõtlikkusega ka järgmisel õppeaastal. Suund on võetud sellele, et iga klass saaks vähemalt ühe ettevõtliku tegevuse ise

läbi viia (tunnisiseselt või tunniväliselt). Meie kooli noortel on ideid küll, meil, täiskavanuil, tuleb neid vaid veidi aidata. Juba tänavu rõõmustas publikut moeshow, põnevad filmid, bänd, isetehtud ehted jms. Loodame, et järgmisel aastal on “Ettevõtliku kooli” projektikonkursil mitmeid huvitavaid projekte ka meie koolist.

Stella Müsler

Toila Gümnaasiumi karjäärikoordinaator

Anneli Koppel

Toila Gümnaasiumi ettevõtlikkuse koordinaator

Preemiareis tublidele

Kes meist ei teaks õpetaja Lauri kuldseid sõnu: “Kui midagi teed, tee hästi!”. Ehkki täiskasvanud ootavad, et kõik lapsed oma õppimise tööd hästi teeksid, ei tule see kõigil alati välja. Õppimine on raske töö ning seepärast peame oluliseks esile tuua neid õpilasi, kes oma tööd väga hästi on teinud. Meie koolis on mitmeid traditsioone kuidas oma tublimatest tublimaid nende töö eest tunnustada. Sinna hulka kuulub ka preemia-väljasõit. Kui sel aastal avanes meie koolil võimalus osaleda Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli korraldatud Looduse, loomade, käsitöö ja eesti toidu õppepäeval kevadises Olustvere mõisas, sündis kohe mõte, et lähme sinna meie kooli oivikutega.

6. mai hommikul asus bussitäis rõõmsaid lapsi teele Olustvere poole. Õppepäeva eesmärk oli pakkuda kooliõpilastele võimalust saada ehe elamus ja praktiline kogemus maaelust ning seeläbi lähendada lapsi loodusele ja õpetada nägema looduse, loomade ja taimede elu. Külastasime looma-, linnu- ja kalatopiste tuba ning puust nikerdatud hobuste muuseumi, kus võis näha milliseid erinevaid töid tehti vanasti hobusega ning missuguseid tööriistu kasutati. Saime näha erinevaid koduloomi, ekskursioonijuhid näitasid meile paaripäevast varssa ja eelmisel ööl sündinud lambatalle. Kõik soovijad said osa hobusõidust ning tutvuda kaasaegsete traktoritega. Traktorikabiinis sai lõbusõitu teha ning kellel vedas, see sai ka ise roolida. Lähemalt tutvusime mesilaste eluga. Kõik kuulasid väga tähelepanelikult ning preemiaks selle eest said kõik mett ja saia maitsta. Need, kes viktoriinis kõige rohkem punkte kogusid, said ka väikesed autasud. Külastasime villatuba ja käsitöötoas said soovijad kangastelgedel kudumist proovida. Õppepäeva lõpus pakuti meile Olustvere mõisas lõunasöögiks kartulit ja hakklihakastet ning kaeraküpsiseid.

Järgmisena külastasime Lõhavere linnamäge, mida rahvasuus tuntakse ka kui Lembitu kantsi. Lõhavere linnus on üks väheseid Muinas-Eesti kindlusi, mida saab konkreetselt seostada muistsete vabadusvõitlustega ja selle eesotsas seisnud Lembitu kui ajaloolise isikuga.

Õppepäeva lõpuks külastasime Olustvere tähetorni Orion. Kuna oli päev ja valge, siis tähti vaadata me ei saanud, küll aga saime osa mitmetest põnevatest füüsika katsetest.

Väntasime jalgrattaga elektripirni põlema ja traadi hõõguma, proovisime, kuidas rauapurust saab silda ehitada, imestasime, kuidas staatiline elekter juuksed püsti tõstab ja tegime veel palju põnevat.

Tund tähetornis möödus märkamatult. Loodame, et lapsed jäid sõiduga rahule. Lastega kaasas olnud õpetajad ehk siis mina ja õppealajuhataja Merike Lepsalu tahame tänada ennekõike õpilasi nende tubliduse eest, aga ka õpetajaid ja lapsevanemaid, kelle osa saavutatus ei ole sugugi vähemtähtis.

Preemiareisil osalesid Arvo Pärt ja Mathias Sinimäe 1. klassist, Ralf Müür ja Georg Rudolf Sarap 2. klassist, Elo-Mari Truupõld ja Ingela Rüütel 3. klassist, Kristina Oja ja Alo Pungas 4. klassist, Diana Žiltsova, Annika Palmi ja Vladislav Vassiljev 5. klassist, Mari-Liis Pärnits, Enely Porkman ja Karis Karindi ja 6. klassist, Liina Murd ja Helen Marie Niine 7. klassist, Kevin Oja 8. klassist, Karoliine Teelahk 9. klassist, Anna Pospelova ja Kristen Milk 10. klassist, Maia Arge, Mariell Juursalu ja Birgit Pung 11. klassist.

Külli Guljavin

Toila Gümnaasiumi direktor

Laulud las kajavad ...

Käesolev õppeaasta on olnud täis vilkat muusikalist tegevust nii õpetajate kui ka õpilaste poolt. Solistidering on esinenud kõigil kooli üritustel ning suurimaks eduks tuleks nimetada nii häid tulemusi Toila valla laste XIV lauluvõistlusel kui ka Kirsika Liiva suurepärast tulemust – ETV “Laulukarusselli” maakonna vooru võitu. Televisiooni saate lindistus toimub 18. septembril 2010. aastal Jõhvi Kontserdimajas, kus Kirsikal tuleb konkureerida Lääne-Viru ja Tallinna parimate laululastega.

Meie käsikellade ansambel on kindlalt leidnud oma koha ja meid teatakse juba ka väljaspool valda. Nii 4. klassi kui ka neidude koosseis esines mitmetel vallasisestel üritustel ning “Lions Klubi” heategevusüritusel.

Neidude ansambel koosseisus Maarja Soomer, Ragne Pärnamäe, Nele ja Karoliine Teelahk ja Keiu Simm esindasid Toila valda Ida-Virumaa kooliansamblite konkursil “Päikeselised noodid” Sillamäel, kus saavutati kõrgeim tunnustus I järgu Kuldne diplom. “Viru laulu” solistide ja ansamblite võistlusel, kus osalesid esinejad üle Eesti, tulid neiud väärikale 2. kohale. Siinkohal tahaks tänada Rakell Pärnamäed ja Helen Marie Niinet, kes vajalikul hetkel ansamblile appi tulid. Soojad sõnad žürii poolt olid suurimaks tasuks tehtud töö eest. Tänaseks on ansamblist kasvanud neidudekoor, kes ka oma esimese lavakogemuse saanud.

Eelmisest aastast on tuule tiibadesse saanud 10. klassi bänd, kelle fänne võib leida nii oma koolist, kui ka väljapoolt.

Stella Müsler

Emadepäeva tähistamine Konju Seltsimajas

Laupäeva, 8. mai ehk emadepäeva eelõhtuks oli Konju Seltsimajja kutsutud Vaivara valla näitering Wane Muune, kes esitas pöörase lustimängu Oskar Lutsu följetoni ainetel „Viis väikest pakikest“. Näidendi kaasajastas ja lavastas Edith Johanson. Peaosatäitja oli Liili Lukso, Charlotta-Maria Luigelembi osas, kes vaatamata kõrgele eale suutis oma headele näitlemisoskustele toetudes publikut nii lummata kui naerma ajada. Elevust tekitas ka hundikoera osas mängiv krants – Tobi. Etendus meeldis kõigile, selle tõestuseks olid ka kestvad kiiduavaldused, mis ei tahtnud pärast etendust enam vaibuda. Külalisesinejatele kinkisime tänumärgiks rohkelt kevadlilli ja Konju Küla Seltsi meeneid. Lilli kingiti kõigile õrnema soo esindajatele publiku seas. Pärast etendust toimus sotsialiseerumine Vaivara valla külalisesinejate ja külarahva vahel. Kohapeal sai mekkida ka kodu-tehtud kooke ja teisi magusaid hõrgutisi. Kokkuvõttena võib väita, et tegemist oli väga õnnestunud ja meeldejääva päevaga, mis oli meeldiv kõigile osavõtnutele. Ärksamatel külaelanikel tekkis mõte alustada küla enda näitemänguga.

Konju küla elanik Lilli Andrejev

SAAME TUTTAVAKS....

Reet Hindus – Toila valla sotsiaalspetsialist

1. Kes Sa oled ja kust tuled?

Olen Reet – naine, sotsiaaltöötaja, nõustaja, koolitaja ning kaaslane oma lähedastele.

Ja tulen ma igal hommikul oma väikse musta „põrnikaga“ Kukruse mõispargi servast siia Toila vallamajja, et anda endast siin parim, areneda ja õppida koos siinsete inimestega – nii kaastöötajate kui ka kõigi vallaelanikega.

Mul on kaaslane elus ja koos ehitame ning kujundame seal Kukruse kandis metsa ääres oma aeda ja majapidamist.

2. Öeldakse, et me kõik tuleme lapsepõlvest. Kus möödus Sinu lapsepõlv ja mida Sa sealt kaasa oled võtnud?

Olen sündinud Viljandimaal ja elanud ning töötanud suurema osa oma elust Viljandis. Minu vanavanemad on aga pärit siitkandist – vanaema Vaivarast ja vanaisa Narvast. Vanaema vend oli Narva Töölisteatris näitleja ja suri Siberis ning perekonnalegendi kohaselt oli mu vanatädi mees Oru lossis president Pätsi turvameeskonnas.

Kuna mu isa suri siis, kui olin 5aastane, olid vanavanemad mulle peamiselt isa-ema eest. Oma vanaisa eest olen ma erakordselt tänulik ja ta on olnud mulle ka meheideaal. Ta oli Narvas skautmaster ja Abjas sideülem. Kuldsete kätega mees – ehitas maja ja mööbli sinna sisse, tegi ehteid, laulis meeskooris, kasvatas roose ja oli nn. vana kooli mees.

3. Kelleks tahtsid lapsepõlves saada?

Lapsepõlves tahtsin saada näitlejaks. Ja ju see vist ikka veres on siiani, sest mulle meeldib väga teater – nii elu teatris kui ka teater elus. Sest rollid, poosid ja maskid käivad meiega kaasas pidevalt, kas siis teadlikult või alateadlikult, kuid eks oma kogemuse tõttu oskan ma nende taha üsnagi hästi näha ja need räägivad palju.

4. Kus oled õppinud? Miks valisid just selle eriala?

Olen õppinud Tartu Ülikoolis veidi õigust, lõpetanud Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö eriala, õppinud NLP-d (neuro-lingvistiline programmeerimine), täiendanud pidevalt ennast eelkõige psühholoogia suunal (olen kognitiiv-käitumusliku nõustamise treener) ja juhtimise ning motiveerimise teemadel.

Erialavalik oli seotud sellega, et taasiseseisvuse tulles oli sotsiaaltöö eriala uus ja süsteem ülesehitamisel. Olen õnnelik, et olen saanud selles protsessis algusest peale osaleda ja kuna mind huvitab väga inimene ja tema mõttemaailm ning teda liikumapanevad jõud, siis arvan et erialavalik on olnud õige.

5. Kus Sa oled varem töötanud?

Töötanud olen üsna pikalt Viljandi Maavalitsuses ja viimaseks töökohaks oli Viru Vangla sotsiaalosakonna juhataja, alates vangla loomisest. Ma olen väga õnnelik, et mul on alati olnud võimalik töötada suurepärastes meeskondades ja juhina töötades arvan, et olen selleks ka ise panustanud.

6. Kui valmis oled muutusteks – uuteks kohtadeks, uuteks inimesteks?

Arvan, et muutused toimuvad meiega pidevalt. „Ma pole see, kes olin eile jne...“ Vahel inimesed pelgavad muudatusi, sest eks tuntud ja turvalisest olukorrast uude ja tundmatusse hüppamine on hirmutav. Sagedamini aga on muutused põnev väljakutse – need mobiliseerivad, annavad sulle su enda kohta uut infot ja võimaluse endale ja teistele näidata oma tegelikke võimeid. Me kasutame tegelikult hirmus väikest osa oma potentsiaalist ....uued olukorrad ja uued inimesed meie elus õpetavad meile palju – tuleb püüda olla avatud, et seda vastu võtta.

7. Kuidas Sa Toilasse sattusid?

Olin mõelnud juba veidi aega selle peale, et tahaksin vangla asemel tegelikult vabaduses töötada ja ühel koosoleku vaheajal sattus mulle kätte Põhjarannik, kus oli kuulutus, et Toila otsib sotsiaaltöötajat – samal hetkel arvasin ma, et see ongi koht, kus tahaksin töötada.

Siin on mastaapi – õhku, avarust ja ilu ning võimalus ennast rakendada siinse paiga inimeste jaoks.

8. Mis on sotsiaaltöö juures kõige olulisem?

Kõige olulisem on inimeste endi ressursi ja jõuvarude otsimine ja leidmine, nende motiveerimine eesmärke püstitama ja neid ka saavutama. Teeotsa kätte näitamine.

Kuulamine on väga tähtis. Inimesi peab oskama kuulata. Andma tagasisidet, aitama tal oma mõtteid korrastada ja lahenduskeskselt mõelda, mitte probleemidele ja takistustele keskenduma.

9. Mis on Sinu jaoks elus tähtis?

Armastus. Lähedased. Ausus ja avatus. Anda endast igas olukorras parim.

10. Mis teeb tuju heaks?

Ilusad inimesed – kogemused-elamused. Kevad ja loodus.

11. Hobid? Meelistegevus vabal ajal? Kuidas Sa puhkad?

Majapidamine - mulle meeldivad vanad asjad ja nende uuesti kasutusele võtmine. Täiendan ennast inimese ja tema hinge/vaimuga seotud teemadel. Lugemine. Jooga. Lapselaps

12. Oled nüüdseks juba kuu aega Toilas töötanud. Millised on muljed? Mida oleks sotsiaalvaldkonnas Toila vallas vaja muuta/parandada?

Mul on au siin töötada. Toilas on suurepärased inimesed, kes teevad oma tööd südamega, kes on professionaalid ja tahavad siinset elu edendada, kellel on huumorimeelt ja meeskonnatöö oskused.

Muutmise osas on mul juba mõned mõtted tekkinud, kuid neist ehk pikemalt edaspidi. Oluliseks pean aga kindlasti koostegemist naaberomavalitsustega – ühiste teenuste või projektide arendamisel.

13. Kui püüaksid kinni kuldkalakese, millised oleksid 3 soovi?

1. Et kevaded-suved oleksid pisut pikemad ja talved lühemad ning püstkoda metsa äärde.

2. Armastust ja tervist oma lähedastele

3. Et inimesed mõtleksid tihedamini oma mõtlemise peale. Mõtted ja sõnad on teod ja meie mõtlemise kvaliteedist sõltub meie elukvaliteet. Ehk siis rohkem positiivsust maailma.

Aitäh!

Minu kodupaik enne ja nüüd

Olen vaadanud vanu fotosid Vokast. Neid ei ole ma palju näinud, on ainult mõned fotod. Ühel pildil oli ainult kolm kolmekorruselist kivimaja, kontor, garaaž ja taamal puumajade rida. Ei olnud isegi vana klubi, millele praegu isegi juurdeehitus ehitatud.

Ainult inimesed nendel piltidel olid noored ja kaasaegsed, pilte vaadates on mulle tundunud, et need inimesed olid sõbralikumad ja lõbusamad, kui praegu.

Inimesed, kes siis olid noored, on nüüd juba 50-aastased.

Kui vaatan pilte vanast tiigist, olen kade neile, kes said sealt kalu püüda. Kaldal seisis siis märk “Kalapüük võrguga keelatud!”. Siis oli seal latikaid, ahvenaid, särgi, viidikaid ja hauge, kaldad olid kõrkjatesse kasvanud. Kuid peale tiigi süvendamist ja uue tammi tegemist on siin ainult mõned haugid. Tiiki tahetakse lasta ka karpkalu, kuid see tuleb alles tulevikus.

Mäletan veel Voka vana poodi, kus osteti leti tagant ja tillukest sööklat. Nüüd on olemas iseteenindav kauplus, suur moodne söökla, kus on ka baar.

Varem viis mu maja juurest bussijaamani kivitee. Praegu ma enam ei mäletagi, kuidas see kivitee välja nägi. Kerkinud on uued 5-korruselised majamürakad, katlamajale kerkib uus korsten.

Kuid sellega koos on ka müra Vokas läinud suuremaks, bensiinivingu on juurde tulnud. Ma ei tahaks, et Voka muutuks väikeseks linnaks. Minu kodupaik on ajaga kaasaskäiv asula, iga nädal näidatakse filme, klubis on ansambel, tegutseb spordiring.

Aegade jooksul on minu kodupaik täiesti muutunud. Kui ma veel koolis ei käinud, oli liivaauk üks armastatumaid mängukohti, kus sai suvel vaarikaid korjata, talvel suusatada ja kelgutada. Nüüd ehitatakse seal aga suurt moodsat staadioni, nii et liivakarjäär on tundmatuseni muutunud.

Ma tahaksin, et minu kodupaik jääks niisuguseks nagu ta on.

Jüri Mitt

(Kirjutatud 1978.a. detsembrikuus, kui autor oli 7. klassi õpilane)

MÄRKA JA TUNNUSTA TUBLISID INIMESI JA ORGANISATSIOONE!

Eestimaal on uskumatult palju inimesi, kelle elu on õppimise läbi oluliselt muutunud. Eelmise aasta Tartumaa aasta õppija ja innovatsiooniaasta eripreemia laureaat Tiia Peetsu on üks neist õnnelikest inimestest. Pärast töötuks jäämist algas tema uus elu. Tiia õppis ja asutas oma ettevõtte ning kuigi kõik ei ole olnud kaugeltki kerge, kumab tema sõnadest praegu suurt soojust ja rahu. See, et teised tema püüdlusi märkasid, tähendab Tiia jaoks palju: „Uskumatult palju oli abi sellisest tunnustamisest, märkamisest, poolehoidjate sõbralikest õlalepatsutustest... See andis ja annab tänaseni julgust jääda igas olukorras iseendaks ja inimeseks! Enenes rahu ja õnne leidmine on tõeline eesmärk, mille poole püüelda.”

Selleks, et sellegi aasta täiskasvanud õppija nädalal, mis toimub 8. – 15. oktoobrini, oleks taas võimalik inimeste ja organisatsioonide õpijulgust ja -sõbralikkust tunnustada, tuleb tegutseda juba nüüd. Tunnustamiseks võib kandidaate esitada igaüks ja märkamist väärib igasugune täiskasvanud inimeste õppimine, ka väljaspool õppeasutusi ja koolitusorganisatsioone. Tunnustame neljas kategoorias:

• aasta õppija,

• aasta koolitaja,

• aasta koolitussõbralikum organisatsioon,

• aasta koolitussõbralikum omavalitsus.

Esitamise vormid ja regelemendi leiad: www.andras.ee/tunnustamine ja esitamiseks on aega kuni 15. juunini. Leiame koos kõik särasilmsed ja õpihimulised inimesed Eestimaalt üles!

Külliki Steinberg

Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras projektijuht