Toila valla aastalõpu PIDU
30. detsembril 2011
kell 20.00
Voka Olmehoones
Meeleolu loob ansambel Napsitrallid
Info ja laudade broneerimine:
5143930 Toomas
Friday, December 16, 2011
Meie koolid ongi Lexused ehk koolireformist Toilas
Toila kool avati tema praeguses asukohas 1957. aastal. 1958. aastast kuni 1966. aastani tegutses kool keskkoolina, siis 19 aastat – 1966 kuni 1984 - 8-klassilise ehk põhikoolina. 1985. aastal reorganiseeriti põhikool edumeelsete lastevanemate kaasabil jälle keskkooliks ja 1998. aastal nimetati ümber Toila Gümnaasiumiks. Täna oleme jälle seisus, kus gümnaasiumiosa võib Toilast kaduda.
Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamisest hakati rääkima seoses uue Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse koostamisega 2008. aastal. 2009. aasta jaanuaris kiitis Vabariigi valitsus juba heaks eelnõu, mis nägi ette põhikooli ja gümnaasiumi lahutamise.
Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist põhjendati toona nii õpilaste arvu vähenemisega riigis kui vajadusega tõsta hariduse kvaliteeti. Kuna põhikool ja gümnaasiumi on oma õppe eesmärkidelt väga erinevad – põhikool peab õppetöö kõrval ka kasvatama, ei saavat nad ühtse õppeasutusena tegutseda.
Kuna rahva vastuseis oli tugev, ilmselt olid ka argumendid nõrgad, ei läinud see eelnõu läbi. Koheselt käivitati mitmed uuringud (tõsi, neid oli tehtud ka põhikooli gümnaasiumist lahutamise eelnõu koostamise eel ja käigus), tõestamaks, et õpilaste arv väheneb ja et mõnedest maapiirkondadest liiguvad noored ära linnadesse gümnaasiumiharidust saama.
Räägime nüüd meie koolist. Ka siit on erinevatel aegadel ära mindud nii Tartusse, Tallinna kui Noarootsi, samas on olnud lende, kus rohkem kui veerand klassist (8 õpilast 30-st) on naaberomavalitsustest. Kõige rohkem teistesse gümnaasiumidesse minejaid 9. klassi lõpetajate hulgas oli 2010. aastal – 14 lõpetajast läks 1 Rakveresse, 1 Tartusse, 1 Tallinna, 2 Jõhvi gümnaasiumi. 3 lõpetajat läksid kutsekooli. Analüüsisime olukorda ja selgus, et lisaks isiklikele põhjustele oli teise gümnaasiumi eelistamise üheks põhjuseks see, et kui võtame gümnaasiumi vastu kõik soovijad olenemate nende motiveeritusest jätkata õpinguid gümnaasiumis, ei ole klassis normaalset tööõhkkonda ja tublimad tunnevad, et korra tagamisele kulutatud aega võiks hoopis mõistlikumalt kasutada.
Töötasime välja gümnaasiumi vastuvõtu korra ning 2011. aastal jäi 24-st põhikooli lõpetajast meie gümnaasiumi 12. 2 lõpetajat valisid Tartu gümnaasiumi, ülejäänud läksid kutset omandama. Meie riigis on kohustuslik haridustase põhiharidus, kõik ei peagi gümnaasiumi tulema. Aga see tähendab, et õpilaste arv Toila Gümnaasiumi gümnaasiumiosas hakkab olema 40-45 õpilast. Põhikooli klassid on ikka üle 20 õpilase, on ka paar erandit. Viimase paari aasta jooksul on üha rohkem vene peresid otsustanud oma lapse tuua vene õppekeelega koolist meie kooli üle. Laste arv meie vallas ei kahane. Seega püsib põhikooli osas õpilaste arv lähiaastatel stabiilne.
Täna ei räägita enam vajadusest põhikool ja gümnaasium lahutada, küll aga räägitakse koolivõrgu korrastamise vajadusest. Õpetajate palku ei saa tõsta enne, kui koole on vähemaks jäänud ja osa õpetajaid koondatud. Kuna raha napib riigis nii sotsiaal-, kultuuri- kui sisekaitse valdkonnas, ei tule haridussüsteemi raha juurde. Palgatõusuks vajaminev on vaja leida süsteemi seest.
Lisaks õpetajate palgatõusuks vajamineva ressursi kokkuhoiule räägitakse ka sellest, et suuremates koolides tagatakse hariduse parem kvaliteet.
Koolijuhi, vallavolikogu haridus- ja sotsiaalkomisjoni esimehe ja volikogu liikmena saan aru minul lasuvast vastutusest meie valla inimeste ees. Kas gümnaasiumiosa peab jääma alles või mitte - see on küsimus, millele on vaja leida vastus. Ehk ei juhtu midagi, kui meie noored hakkavad Jõhvi sõitma? Mina ei ole ei koolireformi pooldaja ega vastane. Ma tahan meie valla elanike jaoks parimat lahendust. Ma näen kindlasti vaid osa poolt- ja vastuargumente, seetõttu kutsusin üles kõiki asjast huvitatuid minuga kaasa mõtlema. Ümarlaud sai teoks 6. detsembril.
Mis on selles positiivset, kui Toilas gümnaasiumiosa säilib?
Traditsioonil on tugev jõud. Gümnaasiumiosa on Toilas olnud üle 25 aasta. Ma julgen väita, et meie koolist saadud haridus ei ole halvem kui mõnes teises samaväärses koolist saadu. Tõsi, omandatud teadmiste hulgas jääme alla eliitkoolidele, samas ei ole ma kindel, et kõike koolis õpitut tulevases elus ka vaja läheb. Meil on olemas vastremonditud koolimaja, meil on õpetajad, kellest valdav enamus töötab pühendunult, personali voolavus on meie koolis minimaalne. Kool on võtnud enda kanda nii gümnaasiumiõpilaste toitlustamise kulud kui transpordi koolivälistele üritustele. Suurem osa klassivälisest tegevusest on õpilastele tasuta. Kõik, kes tahavad, saavad meie koolis õppida. Meie kooli lõpetajate kõrgkooli riigieelarvelisele kohale sissesaajate hulga pärast ei pea me häbenema. Suur kool ei taga automaatselt kõrgemat kvaliteeti.
Ma arvan, et meie põhikooli lõpetajad on tublid just seetõttu, et on olemas gümnaasiumiosa. Kui gümnaasiumiosa suletakse, on põhikooli majandamiskulud ju ikka sama suured. Kui tugevad õpetajad lähevad hästi tasustatud tööle uude suurde gümnaasiumi ja saavad seal tõenäoliselt täiskoormuse, siis kes hakkab meie põhikoolis õpetama? Kui õpetajal on osa koormust Toilas ja osa Illukal, siis kumba organisatsiooni ta kuulub, kumma arengusse panustab? Kahe kooli vahet sõitmine tähendab ju poole rohkem õpilasi, seega rohkem tööd, sõitmisele kuluvast ressursist rääkimata. Täna saavad pered valida Toila, Jõhvi ja Järve gümnaasiumi vahel. Ühe suure puhul on ka valikuvõimalus väiksem.
Ümarlaual toodi lisaks välja alljärgnevad positiivsed küljed: meie koolis on optimaalne õpilaste arv klassis ja õpetajatel jääb rohkem tähelepanu õpilasele. Koolikeskkond on mugav ja turvaline. Koolil on hea asukoht, õpilased ei saa linna peale ära kaduda. Meil on karmimad vastuvõtu tingimused, väga hea kaader, ühtne kollektiiv, optimaalne õpetajate koormuse jaotus. Paralleelselt gümnaasiumi ja põhikooliklassides õpetaval õpetajal on parem ülevaade kogu ainest ja õpilaste võimetest. Kooli hoone on gümnaasiumi puhul paremini koormatud.
Mis on selle nõrgad küljed, kui Toilas gümnaasiumiosa säilib?
Täna on gümnaasiumis kohustuslik 3 õppesuunda. Kui klassis on 3 tüdrukut ja 1 neist puudub, siis on rühmatöö õppemeetodina välistatud. Korv- ja võrkpalli on samuti 3 tüdrukuga problemaatiline mängida. 6 õpilasega klassis jagub õpetaja tähelepanu igale õpilasele kindlasti rohkem kui 36 õpilasega klassis, kuid kui õpilane on niigi klassi parim, siis kaob ära võimalus end teiste sama võimekatega võrrelda ning võib kaduda õpimotivatsioon. Ümarlaual toodi samuti välja meie kooli puudusena, et õpilaste vahel puudub konkurents, kooli halb asukoht, kuna kool ei asu valla keskuses ning väike suhtlusringkond. Võimalusena pakuti välja väikese õpilaste arvuga klassidel leida sõpruskool/klass, et noortel oleks rohkem võimalust eakaaslastega suhelda.
Mida Toila valla noored võidavad, kui nad lähevad uude suurde gümnaasiumi?
Lähtudes olemasolevast infost võib näha 3 erinevat tulevikustsenaariumi – kas Jõhvi Gümnaasium jätkab status quo, Jõhvi rajatakse Jõhvi Riigigümnaasium või rajatakse SA Alutaguse Gümnaasium.
Me eeldame, et uude kooli tekib õpetajate kohale konkurss, et tööle võetakse ainult väga head õpetajad, kes on motiveeritud. See peaks tagama hariduse parema kvaliteedi.
Me eeldame, et uue kooli õpikeskkond paraneb ja muutub õpilasekesksemaks nii rahalises plaanis, materiaal-tehnilises plaanis kui ka sotsiaalses plaanis (eraldatud gümnaasiumis koos rohkem üheealised – õppimise sotsiaalne väärtustatus on kõrgem, tekib “vastav vaimsus”).
Eaga, milles gümnasistid on, käib ikka kaasas armumine ja suhete loomine eakaaslastega. Suures kollektiivis on noortel valikuvõimalus suurem.
Kui ehitatakse uus hoone, siis ilmselt on seal turvariskid maandatud – klassiustel “liblikaga” lukud, et varjuda võimalku koolitulistaja eest ning “liblikaga” välisuksed, et põgeneda tulekahju korral.
Ümarlaual nähti positiivsena seda, et suuremas koolis rohkem uusi sõpru, ühtlasema tasemega õpilastega klassis on tõsisem õhkkond. Maakonnakeskuses õppimine avardab silmaringi. Kodust kaugemal õppimine on kui “ellujäämiskursus”, kuna õpilasel suurem vastutus. Jõhvis on laiemad võimalused huvihariduseks.
Mida Toila valla noored kaotavad, kui nad lähevad suurde gümnaasiumi?
Väikses koolis tunnevad kõik kõiki. Suures koolis ollakse palju anonüümsemad. Kui Ida-Virumaa keskregioonis on umbes 1000 gümnasisti, siis kui nad kõik ühes koolis kokku saavad, peab igas klassis olema 10 paralleeli- “a”-st “j”-ni. Mammutkoolis on raskem tagada igaühe märkamist ja temani jõudmist. Pikeneb kooliteele kuluv aeg, samuti kulutused transpordile, koolitoidule ja muule koolieluga seonduvale. Kui peres pole autot ja viimane buss koju läheb kell kuus, siis võib noor eemale jääda klassivälistest üritustest. Kui ta tahab väga osaleda ja loodab juhuslikule transpordile või ööbimisvõimalusele, seab see ohtu turvalisuse.
Ümarlaual nähti ohtudena järgmisi aspekte: kui klassis on proportsionaalselt rohkem õpilasi, kelle emakeel ei ole eesti keel ja vähem eesti emakeelega õpilasi, siis mis keele põhjal õpitakse võõrkeele grammatikat? Turvalisus kooliteel väheneb. Kõik soovijad ei pruugi läbida konkurssi uude gümnaasiumi, mis kitsendab meie noorte võimalust omandada kutseharidus keskhariduse baasil. Vallal suuremad kulud huviharidusele. Põhihariduse tase võib langeda. Mitmes koolis tunde andva õpetaja võimaluste kohaselt tehtud tunniplaan ei pruugi olla parim õpilaste jaoks.
Emotsionaalne pool
Kas on mõtet hakata lõhkuma juba toimivat süsteemi? Kes ütleb, et loodav uus on parem? Kes tahab/julgeb võtta vastutuse langetada nii palju pingeid kaasa toov otsus? Kindlasti ei saa märkimata jätta õpetajate hirmu töö kaotamise ees. Me räägime tugeva gümnaasiumi loomise vajadusest, aga mis saab põhikoolist? Ehk on gümnaasiumiosa sõilitamine just see võti, mis aitab püsida tugeval põhiharidusel?
Rahaline pool
Kui me räägime oma valla noortest ja laias laastus ka nendest, kes hakkavad meile tulevikus pensioni tootma, siis ei oleks nagu sobilik raha kokkuhoiu vajadusest rääkida. Aga selge on see, et kui riik lööb lahku põhikooli ja gümnaasiumi rahastamise (liikvel on jutud, et seda võidakse teha juba 2012. aastast) ja/või rahastab ainult neid gümnaasiumiklasse, kus on vähemalt 20+n õpilast, tuleb volikogul otsustada edasine tegevus. Täna annab riik raha gümnaasiumiastme õpetajate palkadeks, õpetajate koolituskuludeks ning õpikute ostmiseks. Kui riik ei anna, aga meie tahame gümnaasiumiosa säilitada, peame selle raha valla eelarves ette nägema.
Alternatiiv on saata lapsed mujale gümnaasiumi. Aga kas see ikka tuleb odavam, arvestades, et peame teistele omavalitsustele maksma iga õpilase eest kohatasu, korraldama transpordi neile, kellel peres autot ei ole või vanemad ei saa lapsi kooli sõidutada, ehk maksma rohkem sotsiaaltoetusi, sest meie koolis on pere kanda jäävad kulud seoses koolieluga viidud miinimumini. Tänaseks ei ole neid arvutusi tehtud. Mõnes mõttes oleks rahaliste kohustuste osas lihtsam, kui Jõhvi tekiks riigigümnaasium. Aga kas Eesti riigil on nii palju raha, et ehitada uusi gümnaasiume, kui raha napib olemasolevate ülalpidamiseks?
Kooli reformimine on nagu pidev remontimine - põhitegevuseks ei jäägi aega.
Nagu oleks tegu nõukaaegse autoga, mida pidi kogu aeg remontima. Muidu ei sõida, peab tagant lükkama. Kuid isegi siis ei arvatud, et kui lammutame laiali Žiguli, Mosse ja Sapaka ja paneme jupid üheks tervikuks kokku, siis saame Lexuse.
Ei saa, nii saab autoromula. Pole neidki autosid enam.
Aga kas meie koolid on üldse katki, et hetkeseisu peaks muutma?
Kas neid saab üldse nõukaaegsete autodega võrrelda? On ju väga autoriteetseid rahvusvahelisi uuringuid meie hariduse kvaliteedi kohta. Vaadake, millised tulemused on meil PISA ja TIMSS testides. Ja Eesti paremad tulemused on just hõreasustusega piirkondade väikekoolidest.
Meie koolid ongi juba Lexused.
Otsuse kooli reorganiseerimise kohta peab langetama vallavolikogu.
Oma , kolleegide ning lapsevanemate mõtted edastas
Külli Guljavin
Voka aleviku kvartalisiseste teede eskiisprojekti arutelu
18.01.2012.a. kell 18.00
toimub Vokas Narva mnt 2, AS Toila V.V. ruumides (II-korrus)
Voka aleviku kvartalisiseste teede eskiisprojekti arutelu.
Oodatud on kindlasti kõik Voka alevikus asuvate korteriühistute esimehed,
kinnistute omanikud ja asjast huvitatud isikud.
Info tööpäevadel tel.5157292 Rein Merirand.
MTÜ „Meie Heaolu“
Armas Vallakodanik !
Kõik me tahame elada hästi aga kõigil see abita ei õnnestu. Oleme loonud MTÜ „Meie Heaolu“, mille eesmärgiks on parandada Toila vallas elavate inimeste elu. Plaan on aidata inimesi nende probleemide lahendamisel või kergendamisel.
MTÜ ootab abi valla elanikelt leidmaks probleemid, mille lahendamine oleks vajalik.
Praegu on MTÜ- l käimas teenuste arendamine eakatele ja puuetega inimestele. Plaanis on pakkuda koduteenuseid, mis aitaksid inimestel harjumuspärases keskkonnas toime tulla (isikute abistamine asjaajamisel, toidu toomine, arstiabi korraldamine, ravimite toomine, jne) ning üksikud teenused, mida isik ise teha ei saa (puude lõhkumine, lumekoristus, elamise koristamine, transpordi teenus).
Seoses antud teenuste käivitamisega, on palve anda teada isikud, kes antud teenuseid vajavad ning samuti isikud, kes antud tööd teha soovivad.
Samuti on oodatud kõik vabatahtlikud, kes soovivad teisi aidata. Teeme ka tasuta koos midagi ära.
Vabatahtlikkus on võimalus, mitte kohustus, enesetunde parandamiseks !
MTÜ „ Meie Heaolu“
Kontakt : tel 5514361
Möödunud kevadel loodud mittetulundusühing Meie Heaolu
- koondab meie valla erinevas vanuses inimesi,
kes on huvitatud osalema koolitustel, väljasõitudel, vestlusringides;
- liidab lähedaste hooldajaid
- pakub võimalusi enesearenguks
- arendab hooldusalast tegevust, pakub teenuseid eakatele ja puuetega inimestele
- võtab osa MTÜ Eesti Omastehooldus tegevusest.
Meie kontakt 55547129, meieheaolu@gmail.com
Ühingul on oma tuba Voka olmehoone II korrusel, kuhu ootame huvitatuid vestlusringi 27.detsembril kell 10 – 11.
Uuel aastal kohtume samas 12. jaanuaril kell 10
Sinagi oled oodatud!
Kaja Rebane
Toila valla aasta kultuuri- ja sporditegija valimise juhend
Vastu võetud Toila Vallavolikogu
kultuuri- ja spordikomisjoni koosolekul
30. oktoobril 2011
Toila valla aasta kultuuri- ja sporditegija valimise juhend
Aasta kultuuri- ja sporditegija valimised korraldab Toila Vallavolikogu kultuuri- ja spordikomisjon (edaspidi komisjon).
Nimetus:
Aasta kultuuritegija (üksikisik või kollektiiv);
Aasta sporditegija (sportlane või võistkond või treener).
Tingimused:
Toila valla elanikud võivad kandidaate esitada komisjonile vallavalitsuse kantselei kaudu 1. märtsiks.
igas kategoorias võib esitada ühe kandidaadi (lisa 1);
iga kandidaadi kohta esitada tunnustamist vääriva teo kirjeldus;
aasta kultuuritegija valimisele saab esitada kandidaadi, kes on eelmisel aastal korraldanud vallas üritusi, osalenud või esindanud valda rahvusvahelistel või riigisisestel üritustel, välja andnud valda käsitleva teose vms;
aasta sporditegija valimisele saab esitada kandidaadi, kes või kelle hoolealune on saavutanud eelmisel aastal edu rahvusvahelises või riigisiseses konkurentsis;
esitada saab kandidaate kellel on täidetud vähemalt üks alljärgnevatest kriteeriumitest:
kandidaat elab, õpib või on registreeritud (MTÜ, seltsing) Toila vallas;
kandidaat on Toila vallas tegutseva MTÜ või seltsingu liige;
kandidaat on vallast võrsunud, aga õpib mujal või teenib aega (kuni 5 aastat pärast vallast mujale kolimist);
kandidaat on vallast võrsunud ja on esindanud väljaselgitamise aastal Toila valla MTÜ-d, seltsingut või Toila valda.
Parimate väljaselgitamise süsteem:
esitatud kandidaatide hulgast valib komisjon igas kategoorias kolm enim esitatud kandidaati ning valmistab ette valimislehed 15. märtsiks (lisa 2);
MTÜ-d ja seltsingud esitavad komisjonile ühe esindaja (kes ei ole kultuuri- ja spordikomisjoni liige);
komisjon ning MTÜ-de ja seltsingute esindajad valivad aasta tegija;
valimine toimub e-kirja teel ning komisjoni poolt määratud kuupäevaks laekunud valimislehtede alusel.
komisjon esitab aasta tegijate nimed koos tunnustamist vääriva teo kirjeldusega vallavalitsusele hiljemalt 5.aprilliks.
Parimatele antakse tunnustus üle Toila valla aastapäeva tähistamiseks korraldatud üritusel.
Aasta tegijat tunnustatakse tänukirja ja 100.- € suuruse stipendiumiga.
Tunnustatud isikutel puuduvad eriõigused.
Tunnustuse saanud avaldatakse valla kodulehel: www.toila.ee
Detsember 2011
Üks aastaring hakkab jälle täis saama. Taevakumm on laskunud madalale, talvepäevad on lühikesed, õhtud pikad ja pimedad. Ent ometi on see ilus aeg, sest hinge täidab jõuluootus. Olgugi, et sellist lumerohket jõuluaega, nagu möödunud aasta pildilt näha võib, sel aastal vist loota ei ole.
Aga mis oleks veel toredam, kui kulutada pikad jõulueelsed õhtud möödunud aasta tegemisi ja olemisi kokku võttes? Kindlasti on kõigil meil mööduvast aastast midagi head ja hella meenutada, mõni seik, mis südame soojaks teeb ja naeratuse näole toob. Ja kui vahel tundubki, et elu on nii raske ja keeruline, et enam hullemaks minna ei saa, siis uskuge mind – saab ikka küll! Kõik sõltub sellest, kuidas vaadata – kas klaas meie käes on pooltühi või pooltäis.
Oma aastalõpu meeleolud tahan seekord läbi Ave Alavainu sõnade edasi anda:
KUI AASTARING SAAB TÄIS, SA OLED VEIDI VANEM.
EHK OLED TÄNASEKS KA VEIDIKENE PAREM?
ON ELU LEEBEMAKS JA LAHKEMAKS SIND MUUTNUD?
KAS OLED KURJAST HEAGA LÄBI TULLA SUUTNUD?
MIS JÄLGI JÄTSID SELLE AASTA TEILE?
MIS OLI SINUST KASU ENDALE? JA MEILE?
SA SÜÜTAD KÜÜNLAD. VAATAD ENDA SISSE.
JA SULAD JÄLLE UUE TULEMISSE.
MA SOOVIN KÕIKIDELE KODU.
SOOVIN RAHU.
NEID SOOVE LIITES SOOVIN
KODURAHU.
Rahulikku jõuluaega ja mõnusat aasta lõpetamist!
Lea Rand
Austatud kodanikud!
Lõppev aasta on loodetavasti olnud tegevuste ja -sündmusterohke. Kõigi meie päevadesse satub heade ja oodatud toimetamiste kõrval paraku ka seda, mida me oska ega tahagi oodata – ei ole head ilma halvata. Loodan, et Teie aastast on rohkem head kui halba meenutada. Küllap olete Toila vallalehe vahendusel saanud kaasa elada ka nendele sündmustele, millest ise ei ole saanud osa võtta. Oleme ju harjunud sellega, et ajalehe maht tänu tubli toimetaja Lea eestvedamisele ning rohketele kaasautoritele peaaegu nädalalehe mõõdu välja annab.
Mis jääb aastat meenutama? Minu jaoks üks eredamaid sündmusi oli noorte laulu- ja tantsupidu, kus seekord meie vallast lauljaid-tantsijaid erakordselt suur hulk. Vallas toimunust võiks ühe huvitavama ja meeldejäävama sündmusena mainida Eesti rahvamuuseumi välitöid, mis vältasid terve nädala, ning mille toimumine meie paikkonna ajaloo talletamisel eriti tähtis. Sellelaadseid töid tehakse aasakümnete vältel harva ning meil kõigil oli võimalus oma panus järeltulevatele põlvedele teadmiseks-uurimiseks anda. Nii nagu leheveergudelgi kajastatud, jagus sündmusi igasse kuusse: võistlused, külade pidustused, taas üle aegade ja väga hästi õnnestunud triatlon Vokas, ainulaadne ja jällegi üks uus algatus – Regilaululaager Pühajõel jne. Loetelu on lõputu ja tean, et juba uue aasta alguses on plaanitud Toila valda üks uus sündmus kultuurirahva eestvedamisel. Siiras tänu Teile kõigi nende ettevõtmiste eest, eestvedajad, tegijad, kaasalööjad ja külalised!
Mis toimus ja mida tehti vallavalitsuses? Aasta alguses sai alguse valla kultuurivaldkonna arengukava loomine. Selle huvitava ja samas keeruka töö eestvedamise sai enesele konkursi teel Jõhvi kontserdimaja eesotsas Piia Tammega. Dokumendi kujul tulemused peaksid olema avalikkuse ees lähiajal, sisuline tulemus on juba käega katsuda: oleme saavutanud oma tegevusega veelgi sisukama koostöö naaberomavalitsuste ja partneritega ning nii mõnegi uue Toila valla või maakondliku ürituse ellu kutsunud. Siinkohal tuleb öelda, et mitmed sündmused, mis meie vallas toimuvad, on tihti oma näo saanud tänu koostööle partneritega väljastpoolt valda. Millises suunas need edasi arenevad, on kõik meie endi kätes! Aitäh, head sõbrad ja kolleegid vahva koostöö eest! Aitäh Teile, kes Te seisate hea meie traditsioonide hoidmise eest!
Alates kevadest töötab vallavalitsuses lastekaitsespetsialistina Kadri-Ann Mänd. Tema tööleasumise hetkest on kasvanud lastele ja noortele suunatud tegevuste maht ning tänaseks on Kadri-Anni selja taha koondunud hulk noori, kelle kätetöö ja aktiivse töö tulemusena saab jalad alla noortekeskus oma ruumide ning loodetavasti ka töötajatega Voka olmehoones. Oleme jaotanud ümber ülesandeid ning vastutust vallavalitsuse finantsvaldkonnas: ülesandeid, mis varem täidetud vallamajas ja mida võimalik korraldada otstarbekamalt, on teatud osas delegeeritud hallatavatele asutustele. Alates sügisest töötab finantsnõunikuna Urve Ojamaa. Edu ning jaksu uutele kolleegidele!
Aasta jooksul on vastu võetud mitmed otsused, mis tulevikus olulise kaaluga: detsembris saab lõpliku rahastamisotsuse EAS-ist Toila terviserada. Juba varem oleme saanud positiivse seisukoha Keskkonnaministeeriumilt Toila sadama keskonnamõju hinnangu kohta, lühidalt öeldes: vee erikasutusloa. Viimast läheb tarvis sadama ekspluateerimisel nii kalurite tarvis kui ka jahisadama arendamise puhul. Juba lähiaja plaanis on sadama süvendamine ning alustatud on sadama hoiuangaari rekonstrueerimist LEADER-meetmest. EAS on hinnanud edukaks sadama- ja rannaala arendamise projekti, mis on tänase seisuga üks suuremaid investeeringuid, mida kavandatud Toila vallas avaliku sektori vahenditest.
Nii lähema kui kaugema rahva rõõmuks saame täna öelda, et Toila laululava sai enne suuremaid sadusid oma endisaegse kujuga kõlakaare ja uued varikatused. Ütlemata kena akustika on seal taas, nüüd vaid tarvis laulurahvast, kes enda ja teiste rõõmuks seal esineda tahavad! Astugem laululavalt läbi ja nautigem tulemust! Siinkohal tahan tänada rahastajat – meie head partnerit PRIA. Aitäh, MTÜ Toila-Ontika Merekuurort ning juhatuse liige Margus Paalo, Toila valla arendusnõunik Mehis Luus, ehitus-majandusnõunik Rein Merirand ja loomulikult ehitusfirma, eesotsas Ervin Priivitsaga! Teie panuseta ei oleks sellist tulemust! Hea koostööpartner Eesti Energia kinkis ja paigaldas ka külakiige, mis ühe korraliku lauluväljaku tunnusena seda paika kaunistab.
Oru pargis algavad uuel aastal suuremad rekonstrueerimistööd, mida veab eest RMK loodushoiuosakonna Kirde- Eesti piirkond. Esimese etapi töödeks on hõbeallika koopa põranda ja treppide, tiikide ümbruse teeradade, silla ja komandandi maja tee rekonstrueerimine; karuvärava parkla laiendamine, dendroaia treppide ja teeradade ning lossiplatsi allee teekatte uuendamine. Teises etapis uuendatakse palustraad, pärnaallee teekate ja teega piirnevad paekivist tugimüürid. Esimese etapi tööde tähtaeg on 31. juuli 2012.a. Olgem siis valmis Oru parki minnes töödega arvestama ning pargi heale käekäigule kaasa elama.
Toila uue rahvamaja eskiisprojekt on saanud hea vastuvõtu osaliseks. Oleme rahvamaja ehituse vallapoolseks katteks 2012.a. eelarvesse planeerinud ligi kolmandiku ehituse eeldatavast maksumusest – 190 000 eurot. Nii volikogus kui vallavalitsuses ollakse valdavalt seda meelt, et otstarbekas on panna rahvamaja ehitamiseks kokku eelarve kolmes võrdses osas: esimene kolmandik vallalt, teine ettevõtjatelt ja toetajatelt ning vabatahtliku tegevuse läbi; kolmas osa projektide raha kaasates. Sellist skeemi pidi liikudes võiks tõepoolest Toila rahvamaja uues hiilguses oma vanas asukohas, Pikal tänaval, meie rahvast ning külalisi vastu võtta. Pealegi möödub 2012.a. 130 aastat esimese teatrihoone ehitamisest Toilasse.
Meie valla vabaühenduste sekka on viimastel aastatel tulnud juurde suur hulk uusi ühendusi ning inimesi. Üheks selliseks on Toila loomekeskus, mis ühendab edaspidi kohalikke käsitöölisi, tootjaid, neid kes tahavad oma tegevust tutvustada ja toodangut kohapeal ühistegevuses müüa. Tahan loota, et see eestvõtmine saab väärika järje ning sellest nii kohalikele elanikele kui valla külalistele kasu saab olema.
Seekordse aastalõpupöördumise saadan teele, olles viimaseid nädalaid vallavanema ametis. Kindlasti jätkan ma volikogu liikmena nii, nagu olen selle kohustuse valimistel endale ja valimisliidule Valla Heaks võtnud. Tänan siiralt kõiki Teid, kellega igapäevaselt olen saanud oma tööd teha, plaane seada: mul on olnud tõeliselt hea töötada, minu ümber on olnud inimesed, kellelt nõu küsida ning kellega vastutust jagada. Mul on olnud hea koostöö vallavolikogu liikmetega ja komisjonidega. Pean ütlema, et ei ole lihtne jätta kõike seda, mille alguse juures olen olnud ja mis alles ootab tegemist ja pooleli; ei ole lihtne lahkuda kolleegidest. Otsuse minna tagasi, või siis ka edasi – kooli tööle, olen ma teinud ju ise. Uues keskkonnas kulub teatud aeg, mille möödudes saan end tunda sama kindlalt, kui tänases ametis, olla tulemuslik ning viia asju edasi. Ma olen selleks valmis ja tahan seda teha!
Tänan kõiki, kes on mind toetanud!
Soovin ilusaid jõulupühi ning vahvat aastavahetust!
Tiit Salvan
Vallavanem
Ülevaade 2011. aastal Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastatud projektidest
Ohtlike jäätmete kogumine Toila valla elanikelt.
Toila Vallavalitsus korraldas 12. novembril 2011. a ohtlike jäätmete ja vanaelektroonika kogumisringi, mille eesmärk oli olmeprügist ohtlike jäätmete kõrvaldamine ning elanike teavitamine ja teadlikkuse tõstmine ohtlike jäätmete kogumise vajadusest.
Kogumisringi käigus kutsuti valla hajaasustuspiirkonnas elavaid elanikke üles koguma kokku ja ära andma majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed ning vanaelektroonika. Kogumisringi läbiviimiseks sõlmiti leping aktsiaseltsiga EcoPro. Jäätmete kogumisel ja transportimisel pöörati erilist täehelepanu ohutuse nõuetele: kasutati selleks ettevalmistatud furgoonautot ning spetsiaalseid ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud jäätmekonteinereid.
Ohtlike jäätmete ja vanaelektroonika kogumisringi läbiviimine tõestas keskkonnaohtlike jäätmetega seotud probleemide lahendamise vajalikkust ning teadvustamist.
Projekti " Ohtlike jäätmete kogumine Toila valla elnikelt" rahastab 5 600 euroga Keskkonnainvesteeringute Keskus maakondlikust programmist ning see hõlmab 2 kogumisringi läbiviimist, millest üks on tänaseks tehtud ning teine kogumisring viiakse läbi 2012. a kevadel.
2011. aasta kogumisringi rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus 2 800 euroga, Toila valla omaosalus oli 500 eurot. Projekti I osa kogumaksumus 3 279 eurot.
Toila- Martsa matkaraja korrastamine
2011.a otsustas Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu oma 28. juuni koosolekul toetada Toila Vallavalitsuse projektitaotlust Toila- Martsa matkaraja korrastustööde tegemiseks 6000 euro suuruses summas.
Tööde käigus paigaldati liigniisketesse kohtadesse täiendavad teetruubid, puhastati ja korrastati olemasolevad truubid; korrastati vana rajapõhja. Matkaraja ~1,5 km lõigu osas veeti peale ja tasandati uus purustatud kruusast kattekiht.
Projekti teostamine osutus planeeritust keerukamaks kuna 2010. aasta sügisel toimunud maalihete tõttu oli juurdepääs objektile praktiliselt võimatu. Matkarajale pääses vaid jalgsi ning osaliselt ka ATV-ga, samuti tuli arvestada, et tööde teostamisel kasutada olev tehnika peab olema selline, mis minimaalselt kahjustab loodust.
Matkaraja korrastustööde tegemiseks sõlmiti leping osaühinguga Pühajõe Talu.
Projekti kogumaksumus oli 7 500 eurot, millest valla omaosalus 1500 eurot.
Voka pargi hooldamine
Projekti eesmärgiks oli parandada Voka aleviku elanike ja külastajate puhkamisvõimalusi ning tagada heakord Voka pargis.
Teostatud tööd: koristustööd ( tuulemurru, risu ja rämpsu koristamine) ning hooldustööd ( pargi regulaarne sessoonne hooldus: ratastraktoriga pargi avatud ning aktiivsemas kasutuses olevate alade niitmine; võsalõikajaga puude ümbruste, kraavikallaste jm raskesti ligipääsetavate kohtade hooldamine).
Hooldustöid teostasid Maanteeabi OÜ ja Artesti OÜ.
Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus 3 000 euroga, Toila valla omaosalus on 960 eurot. Projekti kogumaksumus 3 960 eurot.
Piret Aller
Autori fotod
Meeldetuletus korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud jäätmevaldajatele!
Jäätmeseaduses on ära toodud võimalused kinnistu vabastamiseks korraldatud jäätmeveost. Seda saab teha vallavalitsuse korralduse alusel, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Jäätmeseadus näeb ka ette, et korraldatud jäätmeveost vabastatud kinnistute omanikud peavad esitama iga aasta hiljemalt 20 jaanuariks kirjaliku kinnituse vallavalitsusele, et kinnistut ei kasutata või kinnistul ei elata.
Palun kõigil vabastatud kinnistute omanikel esitada hiljemalt 20. jaanuariks Toila Vallavalitsusele kinnitus selle kohta, et kinnistut ei kasutata või kinnistul ei elata. Kui selline kinnitus jääb esitamata loetakse jäätmeseaduse järgi kinnistu alates 21. jaanuarist liitunuks korraldatud jäätmeveoga ja kinnistu omanik hakkab saama arveid tühisõitude eest.
Korraldatud jäätmeveost vabastamise taotluse ja kinnituse vormid on kättesaadavad vallavalitsuses ning valla kodulehel www.toila.ee: valla juhtimine→dokumendid→blanketid või majandus→ jäätmeinfo→korraldatud jäätmevedu all.
Kirjalik kinnitus saata e- posti aadressil: piret.aller@toila.ee või toilavv@toila.ee või allkirjastatuna aadressil: Pikk tn 13a, 41702, Toila alevik, Toila vald.
Korraldatud jäätmeveost vabastamise taotlus saata digitaalselt allkirjastatuna või skanneeritult e- posti aadressile piret.aller@toila.ee või toilavv@toila.ee või allkirjastatuna aadressil: Pikk tn 13a, 41702, Toila alevik, Toila vald.
Lisainfo: Piret Aller,tel 518 2845 või 33 69 620, e- post: piret.aller@toila.ee
130 aastat teatritegevust Toilas
Saabuval, 2012. aastal, saab 130 aastat sellest, kui kohalik mees Abram Simon koos teiste ärksamate talupoegadega ehitas Toilasse esimese maateatrimaja Eestis.
Kui Abram Simon ja Hans Glass ja mõned teised lauljad "Vanemuises" näitemängu vaatamas käisid, tekkis neil mõte, et selliseid näidendeid saaks ka Toilas teha.
Nii tehtigi Toila kooli ruumidesse näitepõrand ja linadest pandi eesriie ette. Etendus õnnestus ja sissetulek oli 138 rubla, millest 100 rubla sai Aleksandrikool. Ülejäänud 38 rubla jäi näitemängu kulude katteks ja 8 rubla sai Peterburi seltskonnategelane ja näitleja Jaan Vodja, kes oli Toila näidendi eestvedaja ja korraldaja.
Teine etendus toimus 29. novembril 1881. aastal, mil sissetulek oli 88 rubla ja 92 kopikat. Sellest 15 rubla sai J. Vodja. etendati Lydia Koidula etendust "Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola".
Sellega lõppes näidendite esitamine Toila koolimajas, sest pastor Christoph keelas selle kui lubamatu tegevuse õnnistatud kooliruumides. Kus aga jätkata näidendite esitamist?
Abram Simon käis mööda teatreid vaatamas ja nii tekkiski mõtte ehitada oma teatrimaja. Nii valmisidki plaanid ja 1882. aasta kevadel alustas Simon ehitustöid. Juuli alguseks oli teater valmis.
Teatrimaja ehitus läks Simonile maksma 2508 rubla ilma tema ja mõne peremehe abi arvestamata. Näitelava sisustuse ja ruumide valgustite muretsemiseks kulus tal 551 rubla. Dekoratsioonide maalimise tegi algul Narva linnateatri dekoraator. See oli Eesti esimene maateatrimaja.
Toila kultuurielu hakkas jõudsalt edasi liikuma, aga peale 1884. aastat tekkisid konfliktid Simoni ja pasunakoori vanemliikmete vahel rahalistes küsimustes. Sellest ajast oli Toila seltsielu kahes leeris.
Kuni 1917. aastani tegutsesid Toilas näidendite esitamisega karskusselts "Kiir", tuletõrjeühing ja muusika ning haridusselts. 1927. aastal koondusid kõik ringid ühise "Teatriringi" nime alla. Lavastati "Kaval-Antsu ja Vanapaganat". Tavaliselt mängiti eesti kirjanike näidendeid. Kuni 1936. aastani on esinenud Toila uues teatrimajas 97 inimest.
Tänu "Teatriringile" läksid Toila seltsid taas ühte leeeri ja leiti ühine keel. See tagas seltsielu jõulise edenemise rahulikus ja leplikus vaimus.
Toila valla Hariduse ja Kultuuri Selts on võtnud nõuks teatritegemise algust siinmail väärikalt tähistada. Järgmise aasta suveks on plaanis näitemäng Abram Simoni elust, aga aastat alustame endiste näitlejate kokkusaamisega.
jaanuaril, Abram Simoni 167. sünniaastapäeval, on Toila Raamatukogusse oodatud kõik need, kes läbi aastate on kaasa löönud Toila näiteringi töös. Kindlasti on kõigil neil seoses kohaliku teatrieluga oma mälestused. Meie eesmärk on need mälestused kokku koguda ja järgmise aasta lõpuks anda välja raamat „130 aastat teatrietegevust Toilas“.
Samuti ootame endast taas märku andma neid, kes oleksid huvitatud ja nõus kaasa lööma suvises teatrietenduses.
Infot saab Toila Raamatukogu telefonil 33 69 551.
Lea Rand
Kultuur on see, mille abil saame endid kõige paremini tutvustada
MTÜ Toila Valla Hariduse ja Kultuuri Selts on ka lõppeval aastal jätkanud valla kultuuriajaloo ning tänaste sündmuse talletamist. Selle aasta algul tutvustati seltsi poolt välja antud Jüri Eljase koostatud ajalooraamatut Voka arhiivides ja mälestustes. Aasta lõpus on trükikojast tulemas Olav Vallimäe mälestusteraamat Päite koolist. Samuti on videolindile jäädvustatud valla lõppenud aasta olulisemad kultuurisündmused. Valmisid ka filmid Toila valla ajaloopärandist ja Ida-Virumaa rahvakultuurist. Valminud filmide ja raamatutega on võimalik tutvuda valla raamatukogudes.
Lõppev aasta oli ka ettevalmistuseks järgmiseks aastaks, mil täitub 130 aastat Toilasse Eesti esimese teatrimaja ehitamisest. Seepärast aitas selts käima lükata ka teatritegemist vallas. Nii õnnestuski üle pika aja lavastada ja Toila sadamas maha mängida kohalikel lugudel põhinev rahvatükk „Arborist ehk mere peale metsavahiks“, mille lavastas Lembit Prits.
Hetk eelmise aasta etendusest: Simson von Seakyll, Lembit Prits ja Sander Sarap.
Foto. Lea Rand
Seltsi tegevust on toetanud Toila Vallavalitsus ning EAS Kohaliku omaalgatuse programm läbi erinevate projektide.
Seoses teatrimaja juubeliga kavatseb MTÜ Toila Valla Hariduse ja Kultuuri Selts järgmisel aastal korraldada mitmeid teatritegemisega seotud üritusi. Koos Toila Raamatukoguga korraldame Abram Simoni sünnipäeval, 24 jaanuaril rahvateatrites osalenute kohtumisõhtu, et meenutada mängitud lavastusi. Meenutuste ja arhiivimaterjalide abil on kavas sügisel anda välja raamat Toila teatrielust läbi aegade. Tähtsündmuseks loodame aga kujunevat Lembit Pritsu poolt lavastatavat Abram Simoni eluloo ja kultuuripärandile toetuvat suveetendust. Otse loomulik, et oma kultuurielust pajatavas näidendis mängiksid ka kohalikud inimesed. Seetõttu ongi siinkohal teha üleskutse teatrihuvilistele anda endast teada, kes on valmis osalema suveetenduses. Lavastaja on lubanud kõigile soovijaile osa leida. Soovist osaleda teatrietenduses palume teada anda Lea Rannale Toila Raamatukogus telefonil 3369551.
Bruno Uustal
MTÜ Toila Valla Hariduse ja Kultuuri Selts
juhatuse esimees
Talvekontsert
1. detsembri õhtupoolikul toimus Toila Gümnaasiumis talvekontsert, kus esinesid rõõmsameelsed õpilased algklassidest kuni gümnasistideni välja.
Kontsert ise oli armas ja meeltlahutav – tantsiti, lauldi, loeti luuletusi ja tehti nalja. Seekord läks õnneks ka tehnikaga, mis esinejaid alt ei vedanud. Saalikaunistused tekitasid mõnusa ja hubase õhkkonna ning kunstikoolis ja käsitöötundides valminud näitus pakkus silmailu igale maitsele.
Kohal oli saalitäis inimesi: lapsed, õpetajad, vanemad, vanavanemad – Toila valla elanikud, kes tahtsid jõuluaja algusele ilusa stardi anda. Sellele aitas kaasa ka õpilaste valmistatud jõulukaartide müük.
Nagu alati, on Toila Gümnaasiumi agarad õpilased oma õpetajate juhendamisel saanud hakkama imelise kontserdiga, mis meie kõikide südametesse poetas soojust ja rõõmu.
Ma loodan, et see kontsert leidis iga jõuluootuse ärevuses inimese hinges oma koha. Soovin teile kõigile ilusat ja rahulikku jõuluaega!
Elen Anger
Tallinna Pedagoogilise Seminari noorsootöö osakonna I kursuse üliõpilane,
Toila Gümnaasiumi praktikant
Näpud saviseks!
06. detsembril külastasid Toila Gümnaasiumi 5. ja 6. klassi õpilased Aseris asuvat AS Wienerbergeri savikarjääri ja tellisetehast ning Kõrtsialuse külastuskeskuse savikoda. Õppereis toimus Keskkonnaameti programmi “Savi meie kätes” raames.
AS Wienerbergeri tehases toodetakse põletatud savist keraamilisi telliseid. Et kohalikele inimestele tööd anda, tehakse telliseid käsitsi. Nägime, kuidas telliseid valmistatakse. Ühe tellise valmistamine võtab aega üks kuu. Savi telliste tegemiseks kaevandatakse Aseri savikarjäärist.
Kõrtsialuse Külastuskeskuse muuseumis vaatasime slaidiprogrammi Aseri tellisetehase ajaloost ning näidiseid erinevatel aegadel toodetud tellistest. Meil oli ka võimalus savikoja perenaise juhendamisel ise käed saviseks teha. Voolisime sinisest ja valgest savist kausse ning väikeseid loomakujusid.
Oli tore ning õpetlik reis, mida jäävad meenutama isevoolitud kausid ja kujukesed.
Elo-Mari Truupõld
5. klass
Vali amet, mis sulle meeldib, ja sa ei pea elus päevagi töötama (Confucius)
15.-17. novembril toimus Toila Gümnaasiumis Karjäärinädal. Nädal algas 12. klassi õpilaste karjäärinõustamisega Nelly Randveri poolt. 16. novembril oli Toila Gümnaasiumis 3 kooli Karjääripäev, mille korraldajateks olid 9. ja 12. klassi karjääriõpetuse valikaine õpilased, Toila Gümnaasiumi karjäärimeeskond ja Jõhvi Gümnaasiumi karjäärikoordinaator Heli Ferschel.
Päev algas 9. klassi õpilaste karjäärinõustamisega ning jätkus Tallinna Tehnikakõrgkooli töötoaga “Mood läbi aegade”, mis kujunes 9.,11.ja 12.klassi õpilaste seas küllaltki populaarseks. Töötoa raames toimus ka moedisaini võistlus, mille võitjateks tulid Kati Markus, Keiu Lindeburg ja Mario Kirsimaa. Pärastlõunal kogunesid saali Toila Gümnaasiumi, Jõhvi Gümnaasiumi ja Jõhvi Vene Gümnaasiumi lõpuklasside õpilased. Neile esinesid karjäärispetsialistid Ida-Virumaa Rajaleidja keskusest, tööandjana tegi esitluse Viru Vangla ning õppimisvõimalusi tutvustasid Tartu Ülikool, Eesti Hotelli ja Turismikõrgkool, Sisekaitseakadeemia, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Ida-Viru Kutsehariduskeskus, Tartu Kutsehariduskeskus, materjalid oma erialade kohta saatis Tallinna Ülikool. Õppelaenuga seotud võimalustest ja kohustustest rääkis Swedbank esindaja Heli Nõukas. Tallinna Tehnikaülikool tutvustas oma erialasid Toila noortele 24. novembril, Eesti Energia projektipäeval.
16. novembril toimus kaks Ametipäeva tundi. 1. klassi lapsed tutvusid koolidirektori ja 3. klass arsti ametiga. Lapsed said uudistada direktori kabinetti ning kuulata arsti stetoskoobi abil kuidas lööb süda ja hingab kops.
17. novembril osalesid 9.-12. klassi õpilased Töövarjupäeval. Ettevalmistusi selleks päevaks hakati tegema juba varakult. Valiti huvipakkuv amet, otsiti valitud ameti esindajaga kontakt ning lepiti kokku päevakava. Õpilased, kes vajasid abi, said seda küsida kooli karjäärikoordinaatorilt või majandusõpetajalt. Seda, et tegemist oli vajaliku ja põneva päevaga, sai lugeda õpilaste töölehtedelt. Ametite valikul ei piirdutud vaid Toila valla asutustes töötavate ametite esindajatega, vaid meie õpilasi võis sel päeval kohata SA Ida-Viru Kirurgiakliinikus, Viru Vanglas, Narva linnapea kabinetis, AS Eesti Kaevanduse Aidu Karjääris, Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonnas, ajalehe “Põhjarannik” toimetuses, AS Repo Vabrikutes, AS Sillamäe Sadamas, AS Pindi Kinnisvara objektidel, Eesti Rahvusringhäälingus jne, jne. Siinkohal tänan kõiki varjutatavaid ja asutusi, kes soostusid osalema Töövarjupäeval.
17. novembril toimus Toila valla Asutustepäev 4.-8. klassi õpilastele. Oma eesmärke ja töökorraldust tutvustasid Toila Vallavalitsus, Pühaoru Talu, Voka Masin AS, Pühajõe kirik, Toila Sanatoorium AS.
Õpilaste töölehtedest selgus, et oli põnev vaadata, kuidas metalli lõigatakse, saada teada millised on talutööd, kohtuda erinevate ametite esindajatega ning tutvuda asutustega, millest teati vähe. Maitsti erinevaid teraviljasorte, tutvuti lauakommetega, tutvuti kiriku ja vallamajaga.
12. klassi karjääriõpetuse õpilased on selle poolaasta jooksul ennast tõhusalt karjäärialaselt täiendanud: õppinud tundma iseennast, külastanud maakonna Karjääripäeva Narvas, osalenud Vabatahtlike noorte infoüritusel Toila Sanatooriumis, otsinud informatsiooni ametite ja kandideerimisdokumentide kohta, koostanud kooli Karjääristendi ning filminud isikliku video-CV.
Usun, et kogetu ja õpitu on kõigile noortele tulevikus toeks, et teha vajalikke otsuseid!
Stella Müsler
Toila Gümnaasiumi karjäärikoordinaator
Fotod: Anna Pospelova
Asutustepäev Pühajõe kirikus
Kõik sai alguse sellest, kui TG mitmekülgne õpetaja Stella Müsler pakkus välja erinevaid asutusi Toila vallas, mida võiks novembrikuu 17. päeval külastada.
Nende hulgas oli ka Pühajõe kirik.
Kirik tundub olevat väga müstiline asutus ja lootes, et 7. klassi õpilased oskavad end seal ülal pidada, saigi just see pühapaik valitud. Korraks oli väike kartus, et külastus tuleb edasi lükata, sest hooldajaõpetaja Peeter Kaldur pidi tol päeval pealinnas olema, aga meie pärast sättis ta oma tegemised ümber ja plaan sai ikkagi teoks.
Pärast neljandat tundi ootas koolimäe otsas buss, mis asutusetepäeval osalejaid sihtkohta sõidutas. Et bussisõit oli lühike, siis kohtade pärast ei kakeldud. Kaasas olid hea tuju ja töölehed, millel olevatele küsimustele pidime vastused leidma.
Kiriku juurde oli meile vastu tulnud lisaks hooldajaõpetajale ka sealses paigas mitut ametit (koguduse juhatuse esimees, kellalööja, koristaja, ukselukustaja jne) pidav Tiiu Truupõld. Kõigepealt juhatati meid kirikusse, kus hr. Kaldur rääkis Pühajõe kiriku ajaloost ja selle paiga tähtsusest valla elanikele.
Pühajõe kirik on väga kaunis, lihtne ja hubane, valgust ning ilu toovad hoonesse värviküllased Dolores Hoffmanni vitraažaknad. Saime teada, et kirikus toimuvad lisaks jutlustele ja kiriklike tähtpäevade tähistamisele ka ristimised, pulmad, matused ja kontserdid. Kirikul on elektriorel ja vajadusel kutsutakse kohale organist. Orel ja kirikukell on saadud kingituseks. Omaette vaatamisväärsus on ka hiigelsuur kirikuvõti. Otsisime silmadega käärkambrit, kuid selgus, et Pühajõel seda polegi. Saime teada, et kirikusse võib iga inimene oma muredega pöörduda. Pisut segaseks ja saladuslikuks jäi see asjaolu, et kirikus ei tohi öösel üksi olla. Aga miks? See vastus jäi saamata.
Üpris ootamatu oli see, et muidu “Tootside” poolest kuulus klass oskas kirikus peaaegu väga hästi käituda, korraks siiski tõusis kahtlastel asjaoludel Heiti müts lendu, õnneks sai omanik peakatte siiski tagasi.
Kirikust kutsusti meid koguduse hoonesse. Pühajõe kirikut tavaliselt ei köeta, puudub küttesüsteem ja talvel toimuvad mõningad üritused just koguduse hoones. Maja oli rõõmsavärviline ja soe, ruumi soojendas elava tulega kamin ja laual olid meie jaoks valmis pandud ahvatlevad šokolaadikompvekid. Võisime maiustamise sekka esitada küsimusi ja eriti palju tahtis teada Alice. Isegi siis, kui mõned küsimused olid provotseerivad, vastati neile lahkesti.
Võõrustajad olid heatahtlikud, huumorimeelsed ja väga kannatlikud. Oli tunda, et olime oodatud külalised. Päev kujunes väga meeleolukaks ja kui mõnigi meist kartis, et kirikukülastus võib osutuda igavaks, oli see asjata. Meie jätsime mälestuseks tänukirja, mille Diana enne külaskäigu lõppu kirikuõpetajale ulatas.
Täname kõiki, kes meile selle toreda asutustepäeva korraldasid!
TG 7. klassi õpilased
Noori autoreid Toila Gümnaasiumist:
Tänukiri
Hea pinginaaber Raigo!
Mina tahan Sind tänada kogu südamest selle eest, et Sa ei lase minul mõnes koolitunnis tööd kaasa teha. Muidu jääks ju minust nohiku mulje, aga kui pean Sinuga arveid klaarima, siis olen samuti tore ja tavaline koolipoiss. See on nii vahva, et Sa oled hakanud vabatahtlikult minu maine kujundajaks.
Tänan Sind selle eest, et hoolitsed eriliselt minu kõrvade eest, kostitad neid sõrmenipsudega, proovid neid pea küljest lahti tirida ja arvatavasti sellepärast nad kuulevadki paremini õpetaja juttu.
Olen Sulle väga tänulik ka selle eest, et Sina aitad mul töövihikut täita. Sodid mu vihikutesse minust karikatuure ja kirjutad minu kohta iseloomustuslikke hüüdlauseid, nii saan pea iga päev enda kohta midagi uut teada. Sina oled see väga tore inimene, kes on minu pealt koduseid töid maha kirjutanud, ka selle eest Sinule suured tänud!
Mõtlen kohe pärist tihti, et küll on mul hea pinginaaber...
Suur aitäh Sulle, Raigo Tarassov, et Sina olemas oled!!!
Vladislav Vassiljev
Miks ma olen õnnelik?
Taavi Edala
Mina olen õnnelik eelkõige seepärast, et sündisin just sellisesse perre, nagu minul on. Minu vanemad on mõistvad ja hoolitsevad meie eest nii heas kui ka halvas.
Olen õnnelik, et minul on vennad, kes on mulle heaks eeskujuks. Mul on ka üks õde, kes aitab mind alati ja kelle poole ma võin pöörduda, kui mul on mure või kui ma millestki aru ei saa.
Ma olen õnnelik seetõttu, et mul on sõbrad, kes tunnevad mulle kaasa, kui olen kaotanud lähedase ja kes koos minuga rõõmustavad, kui mul on midagi hästi läinud.
Olen õnnelik, et elan Eestis Ida- Virumaal Toila vallas Voka alevikus, sest ma ei kujutaks ette elu, kus päevast päeva kostuks kõrvu linnakära ja automüra. Minu kodukoht on vaikne ja turvaline.
Olen õnnelik, et õpin Toila Gümnaasiumis. Meie koolis on toredad ja vastutulelikud õpetajad, koolimaja ise on puhas, mugav ja saanud värske remondi.
Olen õnnelik, et olen olemas. Kui mind poleks, ei oleks mul ka neid toredaid inimesi ja asju, millest kirjutasin.
Olen oma elu üle väga õnnelik!
Sügis
Getter Marii Kalvik
Kuldsete lehtede sahin,
aknale krabistab vihmasabin.
Tuul aina tõuseb ja …
katusel okste krabin.
Ilm tuletab meelde, et sügis
saabub ja sagib.
Sügis korjab saagid salve,
valmistub ette enne talve.
Loodus varsti talveunne vajub,
enne veel on mõned sügisrajud.
Aastaajad
Kaimar Kiisel
Talvel on meil lumi maas,
Eestit katab valge kaas.
Lapsed möllavad nüüd lumes,
kevadet nad näevad unes.
Kevadel, kui lumi sulab,
taimed tärk´vad päikesekumas.
Jalatsid on porised
ja koristaja toriseb.
Suvel on meil soe ja tore,
keegi pole kurb ja tõre.
Grillime ja ujume,
varbad villi tantsime.
Sügisel taas lapsed kooli,
koolikott nüüd tuleb moodi.
Jäätis jääb nüüd seisma poodi,
sügis juba talve moodi.
Parimad soovid lasteaiast
On jõulukuu, on heade soovide kuu. Aasta on mööda saamas – on kokkuvõtete tegemise ja tagasivaatamise aeg. Ja igaüks otsib kinnitust oma tegemistele – kuidas mul läheb ja kas olen piisavalt panustanud?
Lasteaed on kui sotsiaalne võrgustik, mis toetab peresid laste kasvatamisel. Naksitrallide saalis on lasteaia töötajate abil toimunud aastaid koduste laste jõulupidu, on toimunud noorte perede vastuvõtt ja valla laste lauluvõistluse plaadi presentatsioon. Traditsioonilised on kogukonda kaasavad „Jõuluootus“ ja tähtpäevalised pereüritused.
Endise Voka EPT poolt loodud struktuuriüksuse järeltulijana on meil heameel kutsuda 2012. aasta juunis laiemat kogukonda ja endisi Voka lasteaia kasvandikke üheskoos tähistama paikkonna haridus-ajaloolist sündmust „Lasteaiandust Vokas - 50 „
Samas ei ole lasteaed pelgalt päevahoiuteenuse pakkuja, vaid alushariduse omandamise koht.
Meie 2011/2012 õppeaasta on draamaõppe aasta, mille eesmärgiks on luua lapsele tingimusi olla loovam ja julgem ning teadvustada üheskoos esimese teatrihoone loomist ja algupärase teatritegemise algust Toilas 130 aastat tagasi. Viljandi Kultuuriakadeemia kolmest pärastlõunasest teatriõppest said osa 11 Naksitrallide töötajat ja esindajad gümnaasiumist ja Naerumerest, sest oleneb ju õpetaja professionaalsusest , kuidas draamaelemente laste ealisi iseärasusi arvestades õppetegevuses kasutada. Heameel on näha, et mänguhommikutel on vahvaid kaasalööjaid kogu personali hulgast.
Üks etapp projektist „Ettevõtlik kool/lasteaed“ on läbi saamas. Rõõmustame, et vallavalitsus on andnud „rohelise tule“ jätkutegevusteks ettevõtlikuks lasteaiaks saamise-olemise teele. Meil on palju õpetajaid, kes juba praegu oskavad suurepäraselt lapse „isemõtlemist“ sillutada, tema eneseusku ja hakkamasaamist inspireerida.
Tean, et meil on lasteaias „OMA“, mis on omane ja väärtuslik just meile, aga lihtsalt äratuntav ka külalisele.
Tööülesandeid täites tuleb aeg-ajalt üle vaadata Toila valla arengukava 2010-2017. Võin kinnitada, et Voka lasteaed Naksitrallid oma igapäevategevustega aitab igati kaasa visiooni „Parima elukeskkonnaga omavalitsus“ täitumisele. Edu meile kõigile - nii minejatele, jääjatele kui tulijatele ka arengukava investeeringute ja tegevuste kava realiseerimiseks!
Rõõmsaid jõulupühi Trallide ja Nakside peredele!
Julie Laur
Voka lasteaed Naksitrallid direktor
Jõuluootus lasteaias
Saabunud on detsember- jõulukuu, millele mõeldes kujutame ette laia valget lund, ehitud kuuske, sussi aknal ja jõuluvana. Oleme ka enda rühma toonud kuuse, oleme teinud sussidest advendikalendri, ootame pikisilmi jõuluvana, et kõik need laulud, tantsud ja luuletused saaks ette kantud, mida oleme nii usinasti juba pikka aega kordanud aga lumi pole ka meie rühma juurde jõudnud. Aga, et see jõulutunne poolikuks ei jääks, siis otsustasime ühiselt lastega ja lastevanemate toetusel külastada Aviurme Puiduaida Jõulumaad.
Päev algas tavapäraselt lasteaia majas, kuid peale hommikusööki panime ennast riidesse ja algas see kaua oodatud reis Avinurme. No tõsi ta on, et tee on ikka päris pikk ja nii mitmedki korrad kõlasid küsimused: „Kas on veel pikk maa?“ või „Mitu minutit on veel jäänud sõita?“ Aga jõudsime õigeks ajaks kohale ja uksel ootas meid juba Kätlin, kes meiega siis terve selle aja veetis. Kiirelt saime riided vahetatud ja algas ekskursioon majas, nägime nii palju puidust asju, et nii mõnelgi lapsel sai nüüd jõuluvanale kiri kirjutatud, et soovib endale jõuludeks hoopis puust mänguasju. Kõige ülemisel korrusel oli see muinasjutuline Jõulumaa, kus lapsed said kõigepeale kõik asjad üle vaadata ja proovida, et siis rahulikult meisterdamislaua taha asuda, et koos vanaema Heljuga ja Kätliniga asuda meisterdama puulaastudest jõuluehteid. See oli väga toimekas aeg, ehteid said valmis ning ehivad nüüd meie rühmakuuske. Algas uuesti mänguaeg, kus sai veel kõik need puust mänguasjad ülevaadatud ja peale seda suundusime lõunasöögile, et kõht täita kõikse parema jõuluroaga. Peale sööki väike külastus ja leiva tegemise tuppa ja oligi aeg asuda tagasi teele.
Riidesse panekul lõid laste silmad särama, sest kogu selle meisterdamise aeg olid vist päkapikud neid agaraid ja tublisid lapsi akna taga piilunud, et olid kohe kõigile saapa sisse kommi poetanud. Käisime veel tutvumas Avinurme Gümnaasiumiga, kus olid nii pikkad ja laiad koridorid, et terve see aeg sai ainult võidujooksu tehtud. Külastasime õpilaste Jõululaata, et ise saada aimu, mis asi see laat ikkagi on ja kuidas lapsed ise seda teevad. Laat sai ülevaadatud ja algas sõit kodu poole. Tagasitee tundus lühike ,kuid laste jaoks vist pikk, sest nii mõnelgi tuli magus uni vahepeal peale, aga emotsioonid päevast olid väga soojad ja kohe nõuvad jagamist, et teadke seal Avinurme Puiduaidas võetakse Teid vastu kui oma koju. Edu ja jaksu sealsetele perenaistele.
Kuid laata me käisime just sellepärast vaatamas, et meiegi hakkame laata pidama, et tuua seda jõulutunnet ka meie valda. 20. detsembril esineme meie enda rühmaga Toila Spa fuajees, kus toimub väike kontsert ja heategevuslik jõululaat, kuhu oleme terve lasteaia perega ning lastevanematega meisterdanud asju, et saadud tulu eest soetada lasteaia õuealale meie oma päris Muhvi auto. Naksitrallid meil on, aga auto on veel kahjuks puudu.
Aga nüüd asume usinasti veel laule kordama, tantse tantsima ja luuletusi lugema, et Jõuluvana juba meie juurde saabuks. Ilusat jõuluaega Teie kõikide kodudesse!
Punaste Nakside nooremõpetaja
Berit Paun
Hea Toila valla elanik!
Hea meel on teatada, et mugav kontserdibuss on taas teel nii aasta lõpul kui ka algaval 2012. aastal! Valik maailma muusikast ja erilistest esinejatest on Teie ees:
R. 30.12.2011 kell 19.00.
Tradistsiooniline Hennessy aastalõpu kontsert
Laval: Tallinna kammerorkester ja Solist Sophie Witte (Saksamaa)
Dirigent: Mihkel Kütson
Pilet: 10.-/7,5.- (8/6)
N. 12.01.2012 kell 19.00.
The London Quartet: Maailma parimaid vokaalgruppe - huumor ja harmoonia!
Nad on üllitanud 30 sooloalbumit, andnud üle 2000 kontserdi ja teinud enam kui 200 telesalvestust üle maailma. Muusikalid Londoni West Endis, kuninganna Elizabeth II galakontserdid, esinemised New Yorgis Carnegie Hallis, ooperiprojektides Covent Gardeni festivalil, kontserdid BBC Big Bandiga, klassikalised paroodiad 40 000 inimesele BBC Promsil – see on ansambli kogemustepagas.
Pilet: 9.-/6,50.-
N 19.01.2012 kell 19.00.
Pihkva Filharmoonia orkester, solist Rodion Zamurujev (viiul)
Pihkva orkester on "Kuldse klassika" sarjas ainus välisorkester ja nagu arvata võib, esitatakse vene muusikat. Esimeses osas ülipopulaarne Tšaikovski viiulikontsert ja teises osas ohtralt armastatud vene balletimuusika. Solist Rodion Zamuruev on rahvusvahelisete konkursside laureaat ja Moskva konservatoorimi professor. Suurejoonelise orkestri ees seisab dirigent Gennadi Tšernov.
Pilet: 9.- / 6,50.-
Kontserdibuss sõidab suunal Voka-Toila-Jõhvi ja pärast kontserti ka sama suunda tagasi. 1 tund ENNE kontserti algust väljub Vokast, 45 min enne väljub Toilast. Bussi sisenedes on vaja bussijuhile ulatada 1 euro ja see tagab teie sõidu Jõhvi ja tagasi.
Tuletame meelde, et bussi kasutamine toimub AINULT eelregistreerimise alusel!Registreerimata sõitjaid ei ole bussil kohustus peale võtta.
Registreerida saab Jõhvi Kontserdimaja kassas: 3342000 või pilet.jkm@concert.ee
Helisevat jõuluaega ja elamusterohket uut aastat soovivad
Toila Vallavalitsus ja Jõhvi kontserdimaja
Uudiseid spordirindelt
Mida aasta lõpupoole, seda kiiremaks ja rutakamaks muutuvad päevad. Sama on ka spordivallas. Sügiskuudel on toimunud mitmed võistlused individuaalaladel. Toila valla meistrid on selgitatud lauatennises ja koroonas, seda nii üksik kui ka paarismängus. Samuti sai isadepäeva raames selgeks parim nooleviskaja. Selleks, et edasi anda sportliku viha, kirge ja armastust spordi ja võistlemise vastu tuleb ikka ise kohale tulla, sest ajalehe kaudu seda kirjeldada on ikka suht keeruline kui mitte öelda võimatu. Olid suurepärased võistluspäevad, kus esines ainult spordimehelik konkurents, võistlejad hindasid vastaseid, austasid neid ja polnud märkigi soovist ära panna. Alljärgnevalt siis tulemustest:
Lauatennis
Üksikmängu võitja Kalle Lehismets
Paarismängu võitjad : Kalle ja Kulno Lehismets.
Koroona
Üksikmängu võitja: Andres Peet (tuli, nägi, võitis)
Paarismängu võitjad: Andres Peet ja Jüri Mironjuk
Noolevise
Võitja: Toomas Nõmmiste
Meeldetuletuseks nendele kellel tekkis huvi ka ise osa võtta, siis lauamängude mitmevõistlus jätkub ka järgmisel aastal ja esimene kogunemine on juba 7. jaanuaril 2012 kell 10 Voka spordihoones. Mitmevõistluses on väga pingeline seis ja uued osalised toovad kindlasti tabelitesse muutuseid. Tulge, nähke ja võitke.
Korvpallist
Tuletame huvilistele meelde, et KK HITO / Toila võistkond, kus mängivad peaasjalikult meie omad valla noormehed vajavad ka Teie tuge 2012. aastal. Alagrupiturniiri läbis võiskond korralikult ja jõudis teiseks etapiks eliitgruppi. Koht kevadiseks play -off turniiriks on saavutatud,kuid nüüdseks läheb lahti võitluseks parema asetuse nimel,mis annab suurema võimaluse saavutada kevadel parem koht. Jälgige reklaami valla kodulehel ja ka teadetetahvlitel ning tulge ja aidake poisid finaalturniirile.
Algava 2012. aasta eel soovime kõigile head vanaaasta lõppu ja sportlike kordaminekuid uuel aastal!
Subscribe to:
Posts (Atom)