KEVADLAUL Päike kõrges kaares üle kase
käib ja käes on kena märtsikuu.
Kase all on minu eluase.
Olen õnnelik ja kärsitu.
Pingule on tõmbunud mu keha.
Täis ta on tont teab mis ollusi.
Võimatu on tarka tegu teha.
Välja mõtlen aina lollusi.
Kõike teen, mis torkab pähe,
kergel käel ja kindla võttega.
Kole ka, kui ükskord ilmast lähen
üheainsa kinnismõttega.
Mingit rada endale ei seagi.
Milleks käia! Meeldivam on lend.
Naljakas, et ise ma ei peagi
tühikargajate kilda end.
Päike kõrges kaares üle kase
käib ja käes on kena märtsikuu.
Kase all on minu eluase.
Olen õnnelik ja kärsitu.
Aleksander Suuman
MTÜ Kirderanniku Koostöökogu avab toetusmeetmed
MTÜ Kirderanniku Koostöökogu avab perioodil 26. aprill - 06. mai toetusmeetmed kolme alasuuna lõikes: 1) Ettevõtluse arendamine ja konkurentsivõime tugevdamine, 2) Elukeskkonna parandamine ja 3) Kogukonna arendamine ja maine kujundamine. Esimene meede neist on seotud puhtalt piirkonna ettevõtluse arendamise ja aktiviseerimisega ning selle alasuuna all jaotatakse kogu 2011. aastal eraldatavatest vahenditest 50%. Otsus soodustada just ettevõtluse arengut, tulenes asjaolust, et siiani on ettevõtjate osakaal taotlejatest väga madal olnud. Toetust saavad lisaks ettevõtjatele taodelda kõigi 3 meetme lõikes ka mittetulundusühingud ja sihtasutused (mõlema puhul on omafinantseeringu määr 10%) ning kohalikud omavalitsused. Täpsemat infot vaata www.kirderannik.ee
MTÜ Kirderanniku Koostöökogu korraldab 7. aprillil 2011 algusega kell 10.00 Toila vallamajas infopäeva, kus räägitakse üksikasjalikult kõikidest toetusvõimalustest ning saab küsida konkreetsete ideede realiseerimise abikõlbulikkuse kohta.
Toila valla territooriumil tegutsevad mittetulundus- ja äriühingud on seni Kirderanniku Koostöökogust toetuste taotlemisel olnud väga aktiivsed ning loodetavasti see suundumus jätkub.
Vajadusel saab Vallavalitsuse arendusnõunikult abi projekttaotluse koostamisel.
Mehis Luus
arendusnõunik
Mida kaitseb muinsuskaitse?
Muinsuskaitsest Eestis
Meie riigis on hulgaliselt väärtuslikke ehitisi, mälestusmärke, kunstiesemeid ja muid inimtegevuse tagajärjel tekkinud objekte, mis vajavad riiklikul tasemel kaitset. Inimkäte ja -mõistusega loodud keskkonda nimetatakse laiemas plaanis kultuuripärandiks ning väärtuslikum osa sellest väärib säilitamist ka järeltulevatele põlvedele. Just selle väärtuslikuma osa kaitset reguleerib Eestis riikliku institutsioonina Kultuuriministeeriumile alluv Muinsuskaitseamet (mitte segamini ajada Eesti Muinsuskaitse Seltsiga, mis on ühiskondlik liikumine ning mis tegeleb käesoleval hetkel pigem ajaloo- ja kultuurihuvi hoidmise ja propageerimisega ühiskonnas).
Kaitse all olevaid objekte nimetatakse ühise nimetajaga kultuurimälestisteks. Kultuurimälestised omakorda jagunevad ajaloo-, arhitektuuri-, arheoloogia-, kunsti- ja tehnikamälestisteks. Eraldi võib kaitse all olla ka mõni suurem maa-ala, sel juhul nimetatakse seda muinsuskaitsealaks. Sellised alad on näiteks meie vanemate linnade keskused (nn. vanalinnad), kus kaitse alla on võetud üks hoonekooslus tervikuna. Näiteks on muinsuskaitsealaga hõlmatud Tallinna vanalinn, mis lisaks meie kohalikule kaitsele on ka UNESCO maailmapärandi nimistu objekt, nii nagu näiteks Veneetsia või Peterburi ajaloolised linnasüdamikud. Ida-Virumaal kahjuks ühtegi muinsuskaitseala ei ole, kuigi kunagine Narva vanalinn oma endises ilus oleks kindlasti olnud seda väärt.
Ajaloomälestisteks on näiteks erinevad ausambad ja monumendid, ajalooliste isikutega seotud hooned või nende matmispaigad, aga ka näiteks kalmistud tervikuna. Arhitektuurimälestistena on kaitse all erinevad ehituskunsti saavutused või mingi perioodi või hoonetüübi silmapaistvad näited alates talukaevust kuni Toompea linnuseni välja, kusjuures rajatise vanus ei ole siinkohal määrav. Meie noorimad objektid, mis on arhitektuurimälestiseks tunnistatud, on Tallinna linnahall ja hiljuti kaitse alla läinud samuti pealinnas asuv kaupluse „Turist“ (nn. valuutapood) hoone. Arheoloogiamälestisteks on meil kivikalmed, kääpad, asulakohad, samuti mitmed kalmistud. Kunstimälestisi, mis moodustavad pea poole meie mälestiste koguarvust, leidub peamiselt kirikutes – nendeks on ikoonid, altarimaalid, kiriku sisustuse elemendid, samuti on kunstimälestiste seas ka mööbliesemeid, skulptuure, maale jne. Kõike uuem ning seetõttu ka kõige väiksema mälestiste hulgaga on tehnikamälestiste alaliik. Selle alla käivad näiteks ajalooliste isikute või sündmustega seotud tulirelvad, museaalsed raudteevagunid ning koguni üks sõiduauto. Kõige uuem tehnikamälestis on hetkel küll ajutise kaitse all olev Kreenholmi tekstiilivabriku trükimaatriksite kogum, mis on ka ainus Ida-Viru maakonnas paiknev tehnikamälestis. Kokku on Eestis hetkel 27 835 kultuurimälestist, neist 12 muinsuskaitseala. Ida-Virumaal on kokku 1492 kultuurimälestist ja nagu öeldud – muinsuskaitsealasid meie maakonnas ei ole.
Sugugi mitte kõik väärtuslikud objektid ei ole riiklikul tasemel kaitse all. Põhjuseid on mitmeid – hilisemaid kihistusi, näiteks nõukogude perioodi loomingut, ei ole jõutud veel analüüsida ja nende seast paremaid näiteid välja valida; mitmed väärtuslikud objektid, näiteks inimtegevuse arheoloogilised jäljed, paiknevad maapõues ning on seetõttu paljuski avastamata. Samuti on Eestis palju objekte, mida saavad kaitsta kohalikud omavalitsused ning objektide omanikud ise, seda muidugi juhul, kui kohalik kogukond oma esivanemate pärandit piisavalt väärtustab. On selleks siis laulva revolutsiooni ajal kohaliku kogukonna algatusel paigaldatud paljuski paikkondliku tähtsusega mälestuskivid ja –sambad või hubane ja maitsetusest rikkumata külamiljöö. Kohaliku tasandi kaitsest ja selle võimalikkusest ning vajalikkusest teeme pikemalt juttu järgmises numbris.
Riiklikult kaitse all olevate objektide nimekiri muutub aga pidevalt. Näiteks kui mõnda kaitse all mitte olevat väärtuslikku objekti ähvardab hävimine, võib esitada Muinsuskaitseametisse ettepaneku selle kaitse alla võtmiseks. Sellised avaldusi tuleb Muinsuskaitseametisse üsna tihti, loomulikult peab olema see ettepanek piisavalt põhjendatud ning objekt nõutavatele kriteeriumidele vastama. Muinsuskaitseameti õigeaegne teavitamine on aga nii mõnegi väärtusliku objekti hävingust päästnud.
Muinsuskaitsest Toila vallas
Toila vallas on kokku 39 kultuurimälestist – 3 ajaloomälestist, 16 arheoloogiamälestist, 3 arhitektuurimälestist ja 17 kunstimälestist. Võrreldes teiste maakonna omavalitsustega on Toilas kultuurimälestisi võrdlemisi vähe. Mälestiste poolest kõige rikkam omavalitsus on Narva linn oma 412 objektiga, valdadest on esirinnas Lüganuse, kus on kokku 150 mälestist. Kahes omavalituses – Kohtla-Nõmme vallas ja Püssi linnas pole seevastu aga ühtegi kaitsealust objekti.
Nagu näha, on lõviosa Toila mälestistest kunstimälestised. Nagu ülal mainitud, ongi see kogu Eestis kõige arvukam mälestise alaliik. Toila valla kunstimälestisteks on Pühajõe kogudusele kuuluvad esemed, milleks on erinevad kirikuriistad ning ka altarimaal. Samuti on eraldi kunstimälestistena kaitse all nn. „Karuvärava“ karud, kusjuures tegu on ka ainsate rajatiste või dekoratiivsete elementidega, mis pargis muinsuskaitse all on. Nende karude „elukäik“ on olnud piisavalt kirju, mistõttu vääriksid need lausa eraldi artiklit.
Arhitektuurimälestistena on Toilas kaitse all Pühajõe koguduse kirikuhoone ning samas lähedal paikneva Kohvimäe talukompleksi kaks hoonet – elamu ja ait-laut. Arhitektuurimälestiste vähesus Toila vallas on tingitud sellest, et suur osa silmapaistvast hoonestusest – näiteks Oru lossikompleks ja Voka mõisa hoonestu –, mis kindlasti ka juba nõukogude ajal oleks arhitektuurimälestise staatuse pälvinud, hävisid suures osas viimases sõjas ja pärast seda. Näiteks Lüganuse vallas, kus sõda nii laastavalt üle ei käinud, on koguni 36 arhitektuurimälestist. Samas ei tähenda see seda, et Toila vallas väärtuslikku arhitektuuri üldse ei leiduks, vastupidi, näiteks Toila aleviku Pikk tänav on kogu maakonna kontekstis hästi ja terviklikult säilinud külakeskkonnana vägagi väärtuslik. Samuti on arhitektuuriekspertide huviorbiiti sattunud Voka alevik kui nõukogudeaegse uusasula hea ja iseloomulik näide. Toila külakeskkonnast ja selle ainulaadsusest tuleb lähemalt juttu järgmises ajalehenumbris, samuti väärib eraldi käsitlemist ka Voka asula kujunemine ja seda just arhitektuurilises kontekstis.
Siiski on Toila vallas kaitse all veel üks hoone. Tegu on Altkülas paikneva koolimajaga, kuid see on kaitse all ajaloomälestisena. Põhjus lihtne: hoones tegutses Toila rahvale vägagi tuntud nimega mees – Jaan Anvelt – ja kaitse alla on see läinud seetõttu mõistagi juba nõukogude ajal. Kindlasti on see hoone aga ka ilma Anveldi teeneteta säilitamist ja hoidmist vääriv. Lisaks on ajaloomälestis Kõrve ristis paiknev mälestussammas Vabadussõjas langenud kapten Hugo Jürgensonile ning Toila kalmistu.
Pühajõe kalmistu on aga arheoloogiamälestis. Lisaks sellele kuuluvad selle liigi alla mitmed kivikalmed ja kultusekivid, neid leidub valla mitme küla põldudel ja heinamaadel.
Nagu ülal mainitud, on järgmises ajalehenumbris kavas peatuda nendel väärtuslikel objektidel, mis riikliku kaitse all ei ole, kuid mis sellegi poolest tähelepanelikumat hoolt ja lähenemist vajaksid ning mille säilitamisel ja kaitsel võiks olla peamine roll just kohalikul kogukonnal ja omavalitsusel.
Muinsuskaitseameti tegevusest saab täpsemat infot koduleheküljelt: http://www.muinas.ee/
Kaitse all olevate mälestistega on võimalik tutvuda Kultuurimälestiste Riikliku Registri kodulehel: http://www.muinas.ee/register
Madis Tuuder
Muinsuskaitseameti Ida-Virumaa vaneminspektor
Agu Normaku II mälestusvõistlused
Vabariigi aastapäeval toimusid Voka staadionil Agu Normaku II mälestusvõistlused. Mõte hakata korraldama Agu Normaku mälestusvõistlusi tekkis tema endistel kasvandikel.
Nii nagu mees ise, olid ka tema mälestusvõistlused mitmekülgsed ning sisaldasid palju põnevat ja mängulist igas vanuses osalejale. See oli päev kogu perele, päev neile, kes soovisid osa saada Agu Normakule omasest lõbusast treeningpäevast, päev neile, kes armastavad või on alati lugu pidanud suusatamisest ja tervisespordist, päev meenutamiseks ja mälestamiseks.
Nagu eelmiselgi aastal, soosis ettevõtmist ka ilm – päike säras ja külmakraadid jäid alla -20.
Võistlused toimusid lastele-noortele erinevates vanuseklassides ja oma jõudu said proovida ka asjaarmastajad, kelle hulgast paistsid silma päevakohaselt rahvuslikes riietes neiud ja noormehed:)
Võisteldi 100 m sprindis ja lõbusamaks võistluseks oli korraldajatel ette valmistatud osavusrada, kus peale suusatamise sai kätt proovida ka täpsusviskes.
Kuuma tee ja kosutava kõhutäie eest hoolitses Inga Lember.
Vanaisa jälgedes tegi oma võidusõiduproovi ka 5. aastane Hans Norman Normak.
Aitäh korraldajatele ja kohtumiseni järgmisel aastal.
Lea Rand
Naerumere killukeste aastapäevatervitus
23. veebruari ennelõunal olid vallamaja fuajee ja raamatukogu siginat-saginat täis. Selle elevuse tekitajaks olid erinevas suuruses “killukesed” Naerumere lasteaiast.
Nagu juba traditsiooniks on saanud, käivad lapsed enne Vabariigi aastapäeva vallamaja rahvast väikese kontserdiga tervitamas.
Seni, kui õpetaja Tiina Amos pille sättis, tegid lapsed raamatukogus “aega parajaks” ja tutvusid lastenurgas leiduvaga.
Siis sättisid õpetajad väikesed esinejad ritta...
...ja esinemine võis alata.
Päevale kohaselt rääkisid laste esitatud laulud ja luuletused kodust ja kodumaast. Esinemine algas ühise hümni laulmisega ja väga tore oli vaadata, kui tõsiselt lapsed seda võtsid.
Kuna esinejad olid erinevatest rühmadest, siis sel ajal, kui vanemad lapsed esinesid, said väiksemad niisama mõnuleda...
Tänutäheks meeleoluka kontserdi eest kinkis volikogu esimees Kalle Lehismets kõigile esinejatele väikese Eesti Vabariigi lipu.
Pilte tegi ja kaasa laulis
Lea Rand
“Viru laul 2011” eripreemia sai SIURU
veebruaril toimus Kohtla-Järve Kultuurikeskuses laulukonkurss “Viru laul 2011”, kus osalesid ansamblid ja solistid meie oma maakonnast ja naabrite juurest. Oli ansambleid Jõgevalt, Tartust ja Ülenurme laulustuudiost. “Siuru” oli ainuke ansambel Virumaalt.
Auväärt žürii hindas meie esinemist eripreemiaga ning lisan juurde nende tänusõnad: “Võrratutele ning edukatele esinejatele! Väga puhas vokaal! Suurepärane! Laululusti edaspidiseks! Olete väga tublid!”
Sirje Põllumäe
Etlemine on parim asi minu elus
Mulle meeldib väga etlemine. See on lihtsalt parim asi, mis minuga juhtunud on. Viimane vastutusrikas esinemine oli 11. veebruaril, siis toimus Jõhvi Kontserdimaja kammersaalis üleriigiline õpilasetlejate konkurss. Ja mina ka pääsesin sinna. Enne seda sündmust oli maakondlik võistlus. Seal sain ma I koha, ma olin nii õnnelik, et võitsin, see oli esimene kord. Auhinnaks sain raamatu “Tuhat teed sõpruseni”. Võistlus oli pingeline, häid esinejaid oli palju. Eliise arvas, et mina võidan, aga mina arvasin, et tema. Õpetaja ütles, et oleme mõlemad tublid. Tuli välja, et tal oli õigus. Eliise Tamme sai eripreemia väga ilmekalt esitatud luuletuse eest.
Miks mulle meeldib etlemine? Luuletusi (vahel ka proosat) lugedes saan ma ennast välja lülitada, lihtsalt laval olla ja nautida esinemist. Mõned õpilased norivad mind, ütlevad, et see on igav ja “sakib”, aga see ei ole nii…
Päris mitmed on mulle öelnud, et ma esinen hästi, isegi õpetajad on seda öelnud, aga ma ise arvan, et saab veel paremini. Minu õpetaja arvates olen tubli, kuigi ta vahel vist kahtleb selles.
Minu arvates on luuletusi lugeda ja esineda tore. Minu ema luges ka lapsena luuletusi, meil on vist see pisik geenides. Praegugi, kui kodus luuletusi õpin, on ema sageli abiks.
Mulle meeldib ka konkurssidest osa võtta, siis näeb nii huvitavaid esinejaid, nendelt saab õppida ja leida uusi huvitavaid ideid. Õpin nii enda kui ka teiste vigadest ja püüan alati endast parima anda. Etlemine on parim asi minu elus.
Getter Marii Kalvik
Toila Gümnaasiumi 6. klassi õpilane
Valiku eest vastutad Sina!
Sellel õppeaastal on Toila Gümnaasiumi karjääritöö toonud palju põnevaid kontakte ja tegevusi. Oleme teinud koostööd Eesti Õpilasesinduste Liiduga, keda huvitas õpilaste ja karjäärikoordinaatori arvamus karjääriõpetuse valikaine sisseviimise vajalikkusest. 10. klassi kõrval said initsiatiivi üles näidanud 12. klassi õpilased olla töövarjud enda poolt valitud erialadel ka väljaspool Ida-Virumaad. Oli võimalus minna ka Tallinna Ülikooli tudengivarjuks, et lähemalt tutvuda üliõpilaseluga. Kooli külastasid erinevate ülikoolide ja valdkondade esindajad. Ka meie kooli ettevõtlikud õpilased said end näidata Jõhvi Haridusmessil. Õpilastele edastatakse karjääri- ning edasiõppimist puudutavat infot karjääristendi ja ka karjäärikoordinaatori kaudu ning koolis toimuvad karjääriõpetuse tunnid.
Detsembrist veebruarini oli Toila Gümnaasiumi 9. ja 12. klassi õpilaste tihe külaline karjäärinõustaja Nelly Randver, kelle tähelepanekud ja soovitused on lõpetajatele kindlasti väga vajalikud, kuigi oma valiku peab tegema siiski igaüks ise! Iga kutsevaliku testi täitnud ja karjäärinõustamisele registreerinud noor sai enda täidetud testi kohta väikse kokkuvõtte. Nelly Randveri arvates olid nõustamisel osalenud Toila Gümnaasiumi lõpetajad jälle tugevate kunsti- ja kultuurikalduvustega väga loovad isiksused, keda iseloomustab kindel arusaam oma võimetest ja võimalustest. 9. klassi õpilased on alles avastajad ning oma valikutes nii kindlad veel ei olda.
Käesolev õppeaasta tõi kaasa ka ühisprojekte. Septembris valmis vabariigi karjäärikoordinaatorite ühistööna internetiõpik “Karjäärikoordinaatori ABC”, alates novembrist osaleme õppealajuhataja Merike Lepsaluga SA INNOVE karjäärialase info töörühmas, mille lõpptulemusena peaks selgeks saama, kes millist karjäärialast infot vajab ning kuidas seda produktiivselt jagada saab. Siinkohal tänan kõiki, kes neile saadetud küsimustikule vastasid!
9. klass külastas veebruaris Ida-Virumaa Kutsehariduskeskust ja 12. klass osales 17. märtsil 5 kooli Karjääripäeval, mis sellel aastal on korraldatud kahasse Jõhvi Gümnaasiumiga.
Ja lõpetuseks üleskutse ettevõtjatele. Toila Gümnaasiumi noored on väga huvitatud võimalusest suvel tööd teha, kuid seni napib sellealast infot ja tööpakkumisi. Kui kellelgi on mõte või võimalus pakkuda noortele hooajalist tööd, siis palun andke sellest teada aadressil kool@toila.edu.ee
märge tööpakkumine noortele!
Stella Müsler
Toila Gümnaasiumi muusikaõpetaja-karjäärikoordinaator
Kas siis selle maa keel...
Esmaspäeval, 14. märtsil toimus Toila Gümnaasiumis pidulik emakeelepäevale pühendatud aktus. Aktuse peakorraldaja oli eesti keele õpetaja Gerli Paumets ning aktust juhtisid 8. klassi õpilased Marko Anger ja Keiu Lindeburg.
Aktusel esinesid 7. klassi neiud Kristel Milk, Martina Jõeäär, Christiin Lember ja Meri-Ly Pärnits pikema põimikuga K. J. Petersoni elust ja loomingust. Ka direktor Külli Guljavin rõhutas oma kõnes Petersoni tähtsust ja tema keelteoskust. Luulet ja proosat esitasid Getter Marii Kalvik, Evely East, Eliise Tamme ja Nele Teelahk.
Terve kooliaasta vältel on meie kooli õpilased osa võtnud erinevatest luule-, kõne-, etlus-, jutu- ja esseekonkurssidest ning esindanud kooli emakeele- ja õpioskuste olümpiaadil. Aktusel saime neid õpilasi tänada sooja käepigistuse, diplomi ja šokolaadiga.
Kui algklassides olid lapsed tublid eelkõige ilusa käekirja ja vihiku puhtuse poolest, siis põhikooli- ja gümnaasiumiklassides võtsime osa luulekonkursist „Oma õpetajat tunnen“, etlejate konkursist „Tahan sulle öelda“, Ida-Virumaa ja vabariiklikust õpilasetlejate konkursist. Toredad esseed esindasid meie kooli UNISEFi korraldatud konkursil „Mis minule euro juures meeldib“ ja Lions-klubi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi ühisel konkursil „Heategu läbi minu silmade“.
Suurima tunnustuse osaliseks sai Viljar Andrejevi essee Kultuuriministeeriumi esseekonkursil „Tegus kodanik on riigi rikkus“, kus ta saavutas 1. koha. Maakondlikul emakeeleolümpiaadil saavutasid 8. klassi õpilane Kristel Alman 1. koha ja Raido Taela 3. koha. Kristel Alman jõudis vabariiklikul emakeeleolümpiaadil esimese 6 hulka.
Kuna emakeelepäevale eelnes emakeelenädal, siis saime tunnustada ka nädala konkursside parimaid. Tunnustust väärisid lühikirjandi „Lugemine ruulib“ parimad ning seinalehe „Eesti keel on ilus keel“ sisukamad ja hästi vormistatud tööd. Kõige aktiivsemalt osalesid seinalehe valmistamisel 1., 2., 5. ja 11. klass. Suur tänu klassijuhatajatele Anneli Koppelile, Mare Karjuhhinile ja Helle Astokile, kes lapsi innustasid! Kuna tööd valmisid nii kogu klassiga kui paaris- ja rühmatööna, siis teistest enam paistsid silma Silvia Seli ja Lisanne Liis Kaiva töö 2. klassist, Ülle-Mai Kesamaa töö 6. klassist ning Keiu Lindeburgi töö 8. klassist. Kuna välja saime anda vaid 3 esikohta, siis läksid need vastavalt 5., 1. ja 11. klassile ( autorid Mare Ferschel ja Pille-Riin Trei).
Aktuse sõnalist osa ilmestasid muusikalised etteasted nii lastekoorilt (õp. Anu Pungase juhendamisel), muusikakoolilt (Mari Sarapi kandlelugu ja Teet Andreas Salvani flöödilugu) kui ka 11. klassilt (ühislaul õp. Stella Müsleri juhandamisel). Tantsurõõmu jagasid 2. ja 3. klassi „tantsujänkud“ õp. Kaja Oja juhendamisel.
Laste fantaasia ja loovus on need, mis panevad õpetajate silmad särama, et ei peaks mõtlema nii, nagu sellest kirjutas Rakvere Põhikooli 6. klassi õpilane Rauno Jaaska:
„Kui suureks saan, siis õpetajaks
saada ma ei taha,
sest ellujäämiseks see töö tooks
liiga vähe raha.
Nõnda palju pahandusi,
kakluseid ja lärmi,
et tunneks ennast abitult ning
läheks täitsa närvi.
Õnneks meie õpetajad
niimoodi ei arva,
muidu näeks neid koolimajas
ilmselt üsna harva.“
Maie Marks
Toila Gümnaasiumi emakeeleõpetaja
„Hõissa vastlad“
Vokas on kujunenud traditsiooniks seltsing „Voka“ ja trahteri „Mõisa Ait“ ühine vastlapäeva üritus looduskaunis Voka pargis. Käesoleval aastal ühendasime jõud ning kaasasime korraldusse ka Konju küla seltsid /Konju Maanaiste Selts ja Konju Küla Selts/ ning spordi- ja kultuurikeskuse. 
Põhitegevuseks oli liulaskmine ja seda sai teha nii ettevalmistatud tuubirajal kui ka kõrval oleval kelgumäel. Tänu Pannjärve tuubipargist saadud kümnele tuubile ei tekkinud tuubirajal pikka järjekorda. Tuubiraja ettevalmistamist raskendas sellel aastal paks lumi ja vahetult enne vastlapäeva saabunud sula. Aga tänu Väinole ja ohutusala noorteringi lastele saime ka nendest takistustest üle. Samal ajal kui käis usin liu laskmine korraldas spordi- ja kultuurikeskuse juhataja Peeter ka huvitavaid spordivõistlusi nii lastele kui ka nende emadele-isadele. Põnevaimaks kujunes kombineeritud teatesõit, kus esimene vahetus laskus nõlvast alla sõdurisuuskadel, teine liugles kelguga ning viimane vahetus püüdis tuubiga mööda kelgumäge alla saada. Kui kõik vahetused olid alla jõudnud, pidid nad kogu varustuse kaenlasse haarama ja üles tagasi jooksma. Võitis see, kes seda teistest kiiremini suutis teha. Aga auhindu jagus kõigile võistlejatele ja hea tuju said kõik kaasaelajad.
Käsitöönurgas näitasid Helju ja Age kuidas valmistada vurri ja teha kada. Kada sisse topiti kõik Voka halb, siis aeti kada teiba otsa ja jäeti oma saatust (õiget hetke) ootama.
Traditsiooniks on saanud tutvustada vastlapäeval ka riigiameteid. Seekord käisid meil külas Ida Prefektuuri piirivalvebüroo piirivalvurid ning tutvustasid oma tegemisi ja tehnikat. Kui mäest oli usinasti alla lastud, tublisti sporditud, vurr ja kada valmis tehtud ja piirivalvurite tegemistega tutvutud, siis jagasid seltsingu „Vokiratas“ tublid memmed kõigile vastlalistele hernesuppi, kukleid ja sooja teed. Suur aitäh restorani „Mio Mare“ kokkadele, kes maitsva supi ja kuklid valmistas.
Peale kehakinnitamist oli õige hetk ka Kada põlema panna. Loodame, et sellega said kõik vastlalised oma halvast lahti ning eesolev aeg meile kõigile vaid head toob.
Seltsing „Voka“ ja trahter „Mõisa Ait“ tänavad vastlapäeva õnnestumisele kaasaaitamise eest:
Toila Sanatoorium AS-i, Pannjärve tuubiparki, Konju Maanaiste Seltsi, MTÜ Konju Küla Seltsi, Väino Auli, seltsingut „Vokiratas“, Toila Vallavalitsust, Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskust, Ida Prefektuuri piirivalvebürood ning ohutusalast noorteringi „Toila“.
Urmas Tokman
seltsing „Voka“
Mees, kes teab ussisõnu...
Kui kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et kui viimased külalised kohale jõudsid, olid esimesed lood juba räägitud.
Aga see selleks. 5. märtsil käis Toila valla rahvaga kohtumas romaani-, näite-, laste- ja ajakirjanik Andrus Kivirähk.
Kui Andrust ennast tsiteerida, siis ega see kirjanik mingi imeloom ole, et teda tingimata vaatama peab tulema, tähtsam on ikka tema looming. Seda enam on hea meel tõdeda, et huvilisi kogunes nii palju, et vallamaja toolitagavara oli peaaegu otsakorral, kui kõik külalised istuma said.
Kohtumine kujunes üpris meeleolukaks. Andrus Kivirähk luges talle omasel muhedal moel oma loomingut, mis seni avaldatud ainult Tähekeses ja Loomingus. Kuna ta enda sõnul on rohkem kirja- kui jutumees (mida ei tahaks küll hästi uskuda, kui Raadio 2-st Rahva Omakaitset kuulata), siis kujunes edaspidine vestlus välja esitatud küsimuste põhjal. Neid aga õnneks kuulajatel jätkus.
Kuidas need erinevad kirjanikud omavahel läbi saavad?
“Ega nad tegelikult nii erinevad olegi. Kirjanikke ehk mind on ikka üks. Lihtsalt mõnel päeval kirjutan natuke romaani, teisel jälle näidendit või lastejuttu, kolmandal mõne artikli ajalehele. See on nagu kokkamine – ühel päeval teen putru, teisel suppi ja kolmandal magustoitu.”
Kas näidendi ja romaani kirjutamisel on mingi vahe ka?
“Romaani kirjutamine võtab esiteks kauem aega, aga mina olen loomult kärsitu inimene. Ja romaaniga on nii, et kui see valmis on, siis trükitakse see ära ja ongi kõik. Aga näidendi elu alles siis algab, kui ta valmis saab.”
Kas ja millal on järgmine romaan tulekul?
“Lühike vastus – ei ole!”
Olete Eestis ainuke kirjanik, kelle 3 teost on korraga olnud edetabelite tipus. Kui palju Te neid tabeleid üldse jälgite?
“Kuna käin päris tihti raamatupoodides vaatamas, kas midagi uut on ilmunud, siis paratamatult näen seal ka neid tabeleid. Eks ikka on meeldiv, kui inimesed sinu loomingu vastu huvi tunnevad. Poleks ju mõtet kirjutada, kui keegi selle vastu huvi ei tunneks.”
Kas lasteraamatud peavad olema ontlikud ja viisakad? Kui “Kaka ja kevad” ilmus, siis oli kuulda väga palju nurinat, et üks lasteraamat ei peaks mitte selline olema.
“Minu arust on see väga armas ja südamlik raamat. Eks inimeste arusaamad viisakusest on ka erinevad. “
Lotte on juba päris oma elu läinud elama? Teda võib leida nii voodipesul, kui jäätisepaberil....
“Jah, Lottega juhtunud on tõesti suur üllatus. Aga eks selles on suur osa ka multifilmil. Nii et suurem roll on siin kindlasti Heiki Ernitsal ja Janno Põldmal. Minu enda jaoks on hoopis lähedasemad kangelased Kai ja kõhuuss Tõnis “Kaelkirjakust” või Sirli ja Siim.”
Kas lasteraamatute kirjutamisel saate ainest oma lastest?
“Ei, pigem oma enda lapsepõlvest. Näiteks “Sirli, Siim ja saladused” on puhtalt minu enda lapsepõlvest ajendatud.”
Ja juttu oleks jätkunud vast kauemakski, kui mitte külaline poleks pidanud bussi peale kiirustama.
Kohtumise lõpus said kõik soovijad ka autogrammi oma raamatusse.
See üritus näitas, et selliseid kohtumisi on vaja ja nende vastu on huvi ning andis julgust edaspidiseks. Etteruttavalt võin öelda, et läbirääkimised järgmise kohtumise osas juba käivad. Kes ja millal aprillikuus Toila rahvaga kohtuma tuleb, seda on täna veel vara öelda. Ega muud, kui jälgige reklaami!
Lea Rand
Muusikaga “Südamest südamesse”
Toila Gümnaasium osaleb juba teist aastat järjest Rahvusooperi “Estonia” ooperilaulja Pille Lille Muusikute Toetusfondi poolt korraldatud projektis „ Südamest südamesse“. Projekti eesmärgiks on tutvustada Ida-Virumaal Illuka, Mäetaguse, Toila ja Sillamäe koolide õpilastele klassikalist muusikat, mida esitavad eesti tippartistid. Selle aasta esimesele õppepäevale registreerus õpetaja Müsleri juures huviliste grupp juba esimese 2 päevaga täis, nii et osadele soovijatele tuli ka “kahjuks enam ei mahu” öelda.
12. märtsil toimus esimene “Südamest südamesse” õppepäev Sillamäe Vanalinna Koolis. Seekordseteks esinejateks olid praegu Londonis elav ooperilaulja Maria Veretenina, noor pianisti Jaan Kapp, Tallinna Trio ja Pille Lill ise. Kontsert oli väga meeleolukas. Maria Veretenina laulis vene, inglise, eesti, ladina ja itaalia keeles. Keelpillitrio esitas L. van Beethoveni ja A. Arditi loomingut ning Pille Lill laulis G. Gershwini ja E. Griegi laule.
Õppepäev jätkus kolmes töötoas (muusikaline viktoriin, laulu- ja pillitutvustusklass). Enne töötubadesse minekut tegid Sillamäe Vanalinna Kooli õpilased meile eesti keelse ekskursiooni oma koolis.
Töötubades saime teada kuidas laulja teeb tööd oma häälega, millised professionaalsed orkestrid on Eestis ja milline tunne on esineda suurtel lavadel.
Viktoriin pani proovile tähelepanu ja muusikalised teadmised. Pärast maitsvat lõunat oli õppepäeva kokkuvõttev tund, kus selgusid viktoriini 6 parimat vastajat. Kuuest kolm olid Toila Gümnaasiumi õpilased Kirsika Liiva, Kristina Gukk ja Aleksander Mägi, kes said ka väikse meene. Päeva lõpetuseks esinesid kõik muusikud veel mõne palaga ja osalejatel oli võimalus oma lemmikesinejalt autogrammi küsida. Algas tagasisõit koju. Meie ja Mäetaguse kooli õpilastele meeldis kontsert ja kõik soovisid osaleda ka järgmistel õppepäevadel, mis toimuvad 2. aprillil Sillamäe Astangu Koolis ning 30. aprillil Sillamäe Eesti Põhikoolis.
Inge Jegorenkov ja Elis Piirfeldt
Fotod: Keiu Lindeburg
Sport
Toila korvpallurid teised
26.-27. veebruaril toimusid Lähtel Eesti valdade XIX talimängud. Toila vald oli esindatud meeste korvpallis ja naiste ning meeste suusatamises. Auhinnalisele teisele kohale tuli Toila valla
korvpallivõistkond, kes tulises esikoha heitluses pidi alla vanduma Kohila valla võistkonnale.
Talimängude eelturniirist võttis osa veel valla teine meeste korvpallivõistkond ja naiste korvpallivõistkond, kes kahjuks põhiturniirile ei jõudnud.
Kokku esindas talimänge Toila vallast 35 sportlast.
Kõik tulemused leheküljel www.joud.ee
Pildil:
ülemine rida vasakult paremale Johannes Kuslap, Peep Belbaum,Veiko Simm, Ib Lamp, Kaspar Lamp
alumine rida vasakult paremale Janar Urres, Mikk Põdra, Marek Vinni, Andrus Lehismets, Jano Kunts; pildilt puudub Kristjan Makke.
Voka Spordihoone kutsub!
TULE TENNIST MÄNGIMA!
Harrastajale ja algajale spetsiaalselt pehmem pall. Broneeri aeg telefonil 530 68 323.
TULE VÕIMLEMA!
Teisipäeval ja neljapäeval kell 11.00! info telefonil 530 68 323.
