Suviharja uni Nüüd, millal päike kaldub üle
suviharja,
me üürikeseks õide puhkend õnne
varja!
Nüüd, millal vari varsti jälle pikaks sirgub,
nüüd alles meie varajane kevad
virgub.
Nüüd segamini sirel, õunapuu ja toom
ja vastu taevast läigib selge jõejoom.
Nüüd arm ja õnn ja noorus veel on meie seas,
ringmängu kirjus rõõmsalt rõkatavas reas.
Ja kaugel, oo kui kaugel veel on sügis meist!
Vaid suvi, suvi kõikjal, me ei tea teist.
Ja keskööl päike seob vööle vastset vööd.
Nii kaunid õitevalged suviharja ööd.
Et iialgi ei lõpeks õnnis pehme uni,
me kestame vaid kuni sügishommikuni.
Bernard Kangro
Vallavolikogu 28. juuni istungil olid päevakorras järgmised küsimused:
Toila Vallavolikogu 15.02.2006.a. määruse nr 9 „Toila Vallavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgatingimuste ja -määrade kinnitamine“ muutmine (5 valla ühise menetlusteenistuse käivitamisega seoses)
Vallavara omandamine (Toila alevik, Lepa tn 1a)
Vallavara omandamine (Voka alevik, Oru kinnistust kaks katastriüksust)
Toila valla 2010. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande kinnitamine
Vallavalitsuse informatsioon Toila valla 2011.a. eelarvesse lülitatud täiendavatest sihtotstarbelistest eraldistest
Toila Vallavolikogu 20.10.2010.a. otsuse nr 49 „Kaugküttepiirkonna määramine“ kehtetuks tunnistamine
Toila Vallavolikogu 16.05.2007.a. määruse nr 20 „Parkimistasu kehtestamine Toila vallas“ muutmine
Toila Vallavolikogu töökorra eelnõu I lugemine
Toila valla eelarvest mittetulundusliku tegevuse toetamise korra eelnõu I lugemine
Saame tuttavaks Toila valla lastekaitsespetsialistiga
1. Kes Sa oled ja kust tuled?
Olen Kadri-Ann Mänd ja tulen Toila vallast Altküla külast. Olen abielus kolme lapse ema.
2. Öeldakse, et me kõik tuleme lapsepõlvest. Kus möödus Sinu lapsepõlv ja mida Sa sealt kaasa oled saanud?
Minu lapsepõlv möödus Kohtla-Järvel ja kuigi Kohtla-Järve linn kasvukeskkonnana ei olnud just toredaim koht, kompenseeris selle koduhoovi lõbus sõpruskond ja minu tore pere. Kõik pereliikmed said ja saavad jätkuvalt omavahel väga hästi läbi. Vanemate vahelisi tülisid ma ei mäleta. Pigem olin pahane, kui isa ema liiga palju kallistama kippus. Neli aastat noorema vennaga meil samuti mälestusväärseid maadejagamisi ei toimunud ja täna pean suureks komplimendiks tema sõprust ja usaldust. Minu "lapsepõlve soojendaja päikene" oli aga vanaema Salme, kes kõik lapselapsed alati suveks enda juurde maale võttis.
Kaasa olen lapsepõlvest saanud väga palju positiivset, kuid ise pean olulisemaks oskust teiste inimestega arvestada.
3. Kelleks tahtsid lapsepõlves saada?
Poemüüjaks ja juuksuriks.
4. Kus oled õppinud? Miks valisid just selle eriala?
Lõpetasin Kohtla-Järve 1. Keskkooli. Pärast keskkooli omandasin juuksuri eriala. Käesolevaks hetkeks on jäänud kaitsta bakalaurusetöö Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudis.
Praegune eriala valik on seotud ajaga saadud elukogemusega, enda soovides ja tahtmistes selgusele jõudmisega.
5. Kus Sa oled varem töötanud?
Olen töötanud juuksurina, müüjana, sekretär-asjaajajana.
6. Kui valmis oled muutusteks – uuteks kohtadeks, uuteks inimesteks?
Eks muidugi muretsen, ma ei ole ju põline Toila valla elanik. Ametikoht on alles värske ja sisseeelamine ning asjade paika loksumine võtab aega. Loodan selles osas valla inimeste mõistvale suhtumisele. Üldiselt olen aga rõõmuga valmis Toila valla inimestele igatpidi kasulik olema.
7. Kuidas Sa Toilasse sattusid?
Nooremate laste sündides hakkasime otsima sobivamat elukeskkonda kui seda pakkus Jõhvi linn. Toila oli pere üksmeelne valik. Minu abikaasa töötas varem siin ja see kant ei olnud meile kummagile võõras.
8. Mis on Sinu jaoks elus tähtis?
Minu lapsed ja abikaasa, vanemad. Lähedaste inimeste tervis ja heaolu. Laiemalt võttes aga soovin, et meie riigis oleks kõikidele tagatud inimväärne elu, sõltumata nende sotsiaalsest taustast, vanusest ja võimekusest. Kõlab nagu klišee, aga nii see on.
9. Mis teeb tuju heaks?
Hea raamat, hea film ja head inimsuhted.
10. Hobid? Meelistegevus vabal ajal? Kuidas Sa puhkad?
Ega puhkuseks palju aega ei jäägi. Hea raamatu lugemine on parim lõõgastus, kuid praeguse elustiili juures pigem luksus. Hea kontsert või teatrietendus tuletab meelde, mille poolest on tore olemas olla. Käin ka aeroobikas, et end füüsiliselt tervena hoida. Väga armastan tennist.
11. Mida hindad inimestes? Elus üldse?
Tolerantsust ja empaatiat, oskust ennast teise inimese olukorda asetada. Väga lihtne on hukka mõista ja tunduvalt raskem on mõista. Ka musta kadedust võiks vähem olla, valge on teatavasti edasiviiv jõud.
12. Oled nüüdseks juba kuu aega Toilas töötanud. Millised on muljed? Mida oleks Sinu arvates sotsiaalvaldkonnas Toila vallas vaja muuta/parandada?
Muljed on head. Vallavalitsuses võeti mind soojalt vastu. Toila vallas elavad toredad ja toimetulevad inimesed. Sotsiaalvaldkonna muudatuste ja paranduste kohta ma hetkel kindlasti midagi konkreetselt välja ei tooks. Selleks, et olukorda analüüsida, on vaja rohkem aega ja süvenemist. Lapsi ja noori puudutavate tegevuste tugevused ja puudused on hetkel kaardistamisel. Septembri alguseks on pilt kindlasti selgem.
13. Tundub, et viimasel ajal on järjest rohkem neid noori/lapsi ja peresid, kes vajavad nõustamist ja toetust. Mis Sa arvad, millest see tingitud on?
Kahel viimasel aastakümnel on meie elu, sealhulgas inimeste elustiil, perede koosseis ning kasvukeskkond väga kiiresti muutunud. Kui varem peeti loomulikuks, et lapsevanemale piisab loomulikust intelligentsusest ja oma vanemate kasvatusstiili järgimisest, siis täna on aru saadud, et lastekasvatuse tarkus ei kandu enam põlvest põlve edasi. Lastevanematele jagatav nõuannete hulk on suur ja vahest ka vastuoluline. Väga paljudele küsimustele ei ole olemas ühte ja õiget vastust. Nii nagu on muutumises ühiskond, nii on seda ka laste kasvatamise reeglid. Suhtelisus tekitab aga ebakindlust ja kõhklusi. Ka teismelisel, kes proovib distantseeruda eelnevate põlvkondade väärtushinnangutest ja tõekspidamistest, tekitab maailmas valitsev paljusus ning kohustus leida sealt see enda "mina" ebakindlust. Ebakindluse varjamiseks kasutab noor tihti kiusu ja protesti, mis viib aga omakorda konfliktideni. Lapsevanemaks olemist toetavast kirjandusest julgen soovitada Thomas Gordoni "Tark lapsevanem" ja Eve Hiiemäe, Kristi Kivisaare "Mõista ja toeta oma last". Samas on kõige aluseks siiski armastus oma lapse vastu.
Ei millelgi muul pole lõpuks
mingit tähtsust – ei millelgi –
ei mitte mingit –
kui sellel, et lapsi armastataks. (Tundmatu autor)
14. Varem pole Toila vallas kahte sotsiaaltöötajat olnud. Kuidas teil Reet Hindusega ülesanded on jagatud?
Reedaga on meil väga hea koostöö. Sotsiaaltöö ongi paljus meeskonnatöö. Üldjoontes on Reeda töökohustusteks toimetulekuga seotud, eakate ja puudega inimeste probleemid, minul aga kõik see mis puudutab lapsi, noori ja lastega perekondi ning nende heaolu. Eks need valdkonnad mõnel juhul ka kattuvad.
15. Kui püüaksid kinni kuldkalakese, millised oleksid 3 soovi?
Esiteks, et minu pere ja vanematega oleks kõik hästi.
Teiseks, et Toila valla inimestega oleks meil tihe ja tulemusrikas koostöö. Siinkohal tahangi julgustada nii lapsi, noori kui ka peresid muredega pöörduma. Kõik head ideed noorte vaba aja sisustamiseks ja muudeks toredateks ettevõtmisteks on teretulnud. Mina olen vallas teie jaoks, mitte vastupidi.
Kolmandaks soovin, et kõik eesti noored ja mitte enam väga noored inimesed, kes laias maailmas töö- ja elukogemust omandavad, pöörduksid ikka koju tagasi.
Aitäh!
Küsis Lea Rand
Sunnitud olukord
Aasta 2008 – meeletu toasooja kallinemine. Sellest on möödunud palju aega ja hind jäänud pidama. Ühed väidavad, et gaasihind stabiliseerus. Teised jälle, et tänu nende pöördumisele kohtusse.
Seoses soojahinna kujundamisega otsustas kaheksa korteriühistut Ursi Joosti eestvedamisel, et asuvad Toila V.V. vastu kohtulahingusse. Püüdsin küll alguses korteriühistute esindajaid rahustada, et arutame olukorda kolmepoolselt – korteriühistute esindajad, Toila V.V. ja Toila vald, kuid sain piltlikult öeldes vastu näppe. Ursi Joost käratas: „Pole siin enam midagi arutada, asjaga tuleb kohe kohtusse minna“.
2010. aasta sügisel jõustus kohtuotsus – kohus rahuldas hagid osaliselt:
soojussõlmed kuuluvad omanike kaasomandisse (katlad);
tüüptingimuste tühisuse tuvastamine jäeti rahuldamata (hindade kujundamine);
poolte menetluskulud jäeti nende endi kanda (korteriühistute kulud: õigusabi ca 128 000.00 krooni +
riigilõiv 8 000.00 krooni + hagiavaldus 40 000.00 krooni).
Kohtuotsus jõustus kui kütteperiood oli alanud ning kõik läks endist viisi edasi. Nüüd, suvel, on aeg otsusteks, kuidas ja kellega edasi. Olgugi, et meie korteriühistu ei pöördunud koos teistega kohtusse katelde omastamiseks, oleme ometi olukorras kus see katel (paigaldatud 90-ndate lõpus) peaks kuuluma meile. Lisaks tuleb Toila V.V.-lt võõrandada gaasitrassid: kuni krundipiirini võõrandab arvatavasti AS Eesti Gaas ja edasi kuni katlani tuleb võõrandada korteriühistul. Gaasitrassid tuleb viia vastavusse AS Eesti Gaasi nõuetele. Kõik need kulutused tuleb kanda korteriühistul.
Kui kohtusse mineku eesmärk oli alandada soojusenergia hinda, siis tulemus tundub vastupidine. AS Eesti Gaasi esindaja küsis minult meie korteriühistu kolme kuu soojusenergia arveid, et saada aimu soojusenergia hinnakujundusest Vokas. Saatsin 2010.a. novembri ja 2011.a. märtsi ja aprilli arved ning palusin teha ümberarvestused. Sealt sain vastuse, et kui oleksime ostnud maagaasi nendelt, siis ainuüksi maagaasi maksumusest oleks tulnud toasoojus meile kallim, millele lisanduks veel katla ja trassi hooldustasud.
Järeldus – ühe aktiivse eestvedaja tõttu kasvavad kulud ka teiste ühistute korteriomanikele:
gaasitrasside võõrandamine;
gaasitrasside nõuetele vastavusse viimine;
parimal juhul katelde remont, halvimal asendamine;
katelde hooldaja leidmine ja hooldustasu maksmine;
jaehinnaga maagaasi ostmine AS Eesti Gaasilt;
gaasitrasside hooldustasu (võrguteenustasu).
Jääb vaid küsimus: mida võitis korteriomanik? Korteriomanikud võiksid selle küsimuse esitada korteriühistu juhatuse liikmetele, kes otsustasid teha Toila V.V.-le teene. Sest just Toila V.V. vabanes vanadest kateldest ja gaasitrassidest ning kohustusest tagada meile toasoe.
Õnneks ei osalenud me kohtukulude jaotuses, kuid samas ei ole ka rõõmustamiseks põhjust. Oleme ju sarnaselt kohtuskäijatega sunnitud olukorras, sest ka meil tuleb teha sügiseni kulutusi, mida ei ole majanduskavas planeeritud.
Urmas Tokman
Tiigi Üheksa KÜ juhatuse esimees
Ära unusta oma juuri – õpi, tunneta ja uuri!
Laula, laula latsekene, laula kodust latsekene,
Tantsi, tantsi noorukene, ilus, armas latsekene.
Niimoodi läbi laulu ja meie Eesti rahvuskultuuri väärtustades me selle õppeaasta mööda saatsimegi. Nii nagu Tallinn on tänavu üks kultuuripealinnu, nii otsustasime ka meie lasteaias toetada seda kultuurilist mõtet n-ö juurte otsimisega. Hea on tõdeda, et aasta jooksul toimus nii palju vahvaid üritusi – vanavanemate päeva tähistamine, leivapäev oktoobris, mille raames
lapsevanemad olid kutsutud koos omaküpsetatud leivaga teeõhtule leiva retsepte ja küpsetamisvõtteid vahetama, jõulusokuga jõulupidu, kaltsunukkude meisterdamine koos vanematega jne
Eriti mõnusa tunde tekitas aga õppeaasta viimane pidu, mis võttis kokku kogu aasta teema. Kuigi 19. maiks planeeritud pidu pidi toimuma õues, olid ilmataadil sel korral teised plaanid ning pidu toimus Naerumere saalis – see aga ei vähendanud peoliste rõõmsat meeleolu ja lustimist. Kogu lasteaiapere saabus saali regilaulu saatel ning tantsusammul. Rahvuslikkust lisas peole ka personali ja laste linasest kangast rõivastus, mis sai sügisel meeskonna ühtsustunde ja aasta eesmärki silmas pidades õmmeldud.
Külla oli kutsutud külalised Kiviõli Kunstide Koolist, kes tutvustasid lõõtspilli, kannelt ja vilepilli ning sisustasid muusikaga kogu ürituse. Nii Rõõmukillukestel, Õnnekillukestel kui Naerukillukestel oli oma rahvuslik tants esitamiseks, mis pani publiku kaasa laulma ja plaksutama. Niimoodi mängides ja lauldes ikka rahva- ja regilaule tekkis mõnus laulu- ja tantsupeo tunne. Seejärel sai töötubades hoida käes naela-haamrit ja endale pildi toksida, sõbrapaela punuda, perele oma pilli meisterdada, rahvuslikke mustreid joonistada või munarestidest kauneid roose teha – kas või pliidi alla tule süütamiseks. Kellel kõht tühjaks läks, võis mekkida kiluvõileiba, karaskit, kama või kalja. Nii mõnigi lapsevanem imestas, kui tema laps kiluvõileiba sõi ja kama peale rüüpas, sest kodus ei pidavat laps küll neid tahtma.
Olime üheskoos rahvuslikkust austav pere: tundsime rõõmu koostegemisest ja oma rahvuslike juurte nii toredal moel ülesleidmisest. Loodame, et niiviisi suutsime nii eesti kui ka vene lastele näidata meie ilusat rahvuskultuuri ning lastevanematele meelde tuletada vanu eesti traditsioone, mis kipuvad sel kiirel infoajastul vahel ununema. Tänan eelkõige Silja Sarapit, kes sügisel nii vahva ideega välja tuli ning terve aasta üritustesse palju panustas. Loomulikult suured tänud ka kõikidele teistele õpetajatele, õpetaja abidele, lastele, lastevanematele, toetajatele ja kaasamõtlejatele, tänu kellele see kõik ellu viidi.
Sellise tundega on mõnus suvepuhkusele minna.
Olivia Voltri
Lasteaed Naerumeri
Laste tervisekäitumine saab alguse kasvukeskkonnast
Igast väikesest algab suur -
aga algus, see sõltub suurest.
M. Laius
Iga inimese tervisekäitumise oskused ja harjumused saavad alguse lapsepõlvest. Kodu ja lasteaed kasvukeskkonnana toetavad lapse tervislike harjumuste kujunemist, terve vaimu ja keha arengut.
2011. aasta talvel viisin seoses õpingutega nelja Ida-Virumaa maalasteaia vanemate hulgas läbi küsitluse, mille eesmärgiks oli selgitada välja lastevanemate tervisekäitumine ja -teadlikkus tervisekasvatuse olulisusest ning Terviste Edendava (edaspidi TE) ja mitte- TE lasteaeda kasutavate lastevanemate arusaamu ja tunnetust lasteaia tervisekasvatusalasest tegevusest. Tervisedendus on liikumine, mille eesmärk on lähendada terviseteadmine ja tervisekäitumine. Lasteaedade tervisedenduslik tegevus on ju tihedas koostöös lastevanematega. Tänan valla lasteaedade õpetajaid, kes vahendasid ankeete ja lapsevanemaid, kes osaledes küsitlus(t)es andsid väärtusliku panuse uurimus(t)e kordaminekule. Siinkohal väike ülevaade uurimusest.
Ankeetküsitluse vastustest selgub, et olenemata haridusest on lastevanematel valmisolek jälgida igapäevase menüü koostamisel tervisliku toidu tarbimise põhimõtet. Tulemused näitavad seost pere tervisliku toitumise ja sissetuleku vahel - 40% alla 64 euro leibkonnaliikme kohta kuus uuritavate sissetulek ei võimalda rakendada igapäevamenüüs tervisliku toitumise põhimõtet. Toitainete tasakaalustatud vahekorra arvestamisega menüüs lapsevanemad ei ole nõus või toimub arvestamine „mõnikord“ ning selline tulemus ei sõltu vastaja haridusest ega sissetulekust. Tervislikud valikud menüüs kujundavad tervisliku toitumisharjumuse. Seetõttu on lapse jaoks oluline lasteaia toit, sest lasteaiakeskkonnas on olemas vastav(ad) spetsialist(id), kelle ülesanne on jälgida tasakaalustatud toitainete vahekorda.
Ühiste toidukordade korraldamise kaudu on pered valmis andma käitumismudeleid ja kujundama seeläbi toitumisharjumusi, kuid kodust menüüd koostades ei arvestata lasteaia menüüga lähtumata haridusest ja sissetulekust.
Sõltumata hariduslikust seisust peetakse lapse päevarežiimist puhkepäevadel kinni väga erinevalt. Päevarežiimi jälgimine peres toimib paremini väikelastega.
Perel on ühiseid erinevaid liikumisharjumusi, kuid liikumisharjumuste olulisust koolieelses eas ei teadvustata täiel määral. Liikumisharjumustest nimetati kõige rohkem jalutuskäike, jalgrattasõitu, pallimängu ja ujumist. Liikumisharjumuste olemasolu peres ei sõltu vastaja haridusest ega sissetulekust, pigem pere väärtushinnangutest. Põhiliigutusvilumuste omandamise etapil (1 -10 e.- a.) peaks suur osa igapäevasest liikumisest olema mänguline, mitmekülgne ja vahelduva koormusega, sest lapsena kogetud liikumisharjumused kinnistuvad kogu eluks.
Lapsevanem annab lapsele vabadusi otsustada ja valida- seega loob võimalusi vastutada. Väikelaps kogeb esimest ümbruse mõjutamise võimalust just lähedases ja hoolivas suhtes inimesega, kes teda kasvatab. Tekib osalemisaktiivsus ja –harjumus. Lapsevanem peab oskama kuulata ja olema huvitatud lapse seisukohtadest (kas kuulen või kuulan sind).
Kõigil vastajatel on valmisolek tegeleda käitumisprobleemidega, kuid probleemilahendamise oskusi ja käitumisest lähtuvate probleemidega toimetulekut uurimistulemused ei kajasta.
Uurimistulemused näitavad kõrget valmisolekut tegutseda ohtude vähendamise nimel nii erineva hariduse kui sissetulekuga lapsevanematel.
Tulemustele tuginedes võib väita, et 3/4 uurimuses osalenud (erineva haridustasemega ja sissetulekuga) lastevanematest tunneb huvi tervisesaadete, -filmide ja -kirjanduse vastu. Järjepidevust tervisespordiga tegelemisel ilmutavad kõige rohkem kõrgharidusega lapsevanemad.
Uuringutulemustele tuginedes võib väita, et lastevanemate terviseteadlikkus ja -käitumine sõltub vaid mõningal määral haridusest ja elujärjest.
Mitte- TE lasteaeda kasutavate lastevanemate vastustest võib järeldada, et puudub piisav info või enda kaasatuse tunne, et hinnata lasteaia tervisekasvatuse arengustrateegilisi eesmärke. Järeldus lähtub „Ei tea“ vastustest, mida märgiti järgmiselt: ennetuslikke tegevusi (31%), riski- (ohu) probleemide lahendamisega seotud tegevusi (34%) ja panustamist lapsevanemat harivasse tegevusse (45%).
Uurimistulemused näitavad lapsevanema rahulolu sisekeskkonnaga ja kõrget hinnangut TE (85%) ja mitte- TE lasteaia (89%) töötajate panustamisse ruumide esteetilisuse, hügieenilisuse ja turvalisuse heaks tervisekasvatuse seisukohalt.
Üldiselt on lapsevanemad rahul ja oskavad hinnata erinevaid tegutsemisvõimalusi, mitmekülgseid liikumisvõimalusi ja -tegevusi õuealal.
Õueala turvalisust, mänguvahendite olemasolu ja mitmekesisust tunnetab ja hindab kõrgemalt TE lasteaeda kasutav lapsevanem (90%) kui mitte- TE lasteaeda kasutav lapsevanem (76%).
Lasteaia panustamisest laste tervislike toitumisharjumustesse on lapsevanem teadlik tasakaalustatud menüüst ja toidukordade optimaalsest vaheldumisest, kuid teadmine puudub toidu serveerimisest ja lapse maitseeelistustega arvestamisest.
Koostöövormidena lasteaia tervisekasvatuses tunnetatakse hästi ühisüritusi ja teemanädalate toimumisi. Tuntud ja tunnustatud on info (teave) stendil ja rühmakoosolekud. Keskmiselt 46% lastevanematest ei ole teadlikud vanemakoolitusest lastaias. ”Voldikud, väljavõtted” koostöövormina ei ole hinnatud (keskmiselt 37% ”Ei tea”) või hinnatud vähesel määral. Rohkem märgib TE lasteaeda kasutav lapsevanem koostöövormiks arengu- ja individuaalseid vestlusi. Uurimistulemused näitavad mitte- TE lasteaeda kasutava vanema kõrgemat tunnetust olla ise juhendajana kaasatud või teiste ametiesindajate kaasatust lasteaia õppe- ja kasvatustöösse.
Keskmiselt 75% TE lasteaia ja keskmiselt 47% mitte- TE lasteaia kasutajatest on teadlikud lasteaias pakutavast või lasteaia kaudu võimaldatud lapse tervist toetavatest teenustest.
Mõlema uurimisgrupi lapsevanemad teadvustavad täiel määral kodu ja koduste eeskuju lapse tervislike eluviiside kujundamisel, kusjuures TE lasteaeda kasutav vanem seab pingereas II kohale ”lasteaia personali” ja mitte- TE lasteaeda kasutav vanem ”eakaaslased”.
Voka Lasteaed Naksitrallid on vabatahtlikkuse alusel liitunud Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikuga. Hoolimata sellest, et teavitav - toretsev sellekohane infotahvel hoone seinal puudub, tegutseb lasteaia töökollektiiv tervisedenduse nimel. Lasteaial on seadusandlusest tulenevad kohustused ja vastutused. Soovime pakkuda parimat tervislikku õppe-, kasvu- ja töökeskkonda. Teeme koostööd erinevate huvigruppidega (vallavalitsus, haridus- ja sotsiaalkomisjon, hoolekogu), et selgitada, millised on hoone vajadused (fassaadi soojustus, katuse remont, ventilatsioon, köögi renoveerimine) ja väljavaated juba tekkinud probleemide (katuse leke ja terviseameti ettekirjutus) lahendamiseks. Kuidas arengukava järgida, kui alates 2009. aastast hoone renoveerimiseks esitatud rahastustaotlused on olnud ”joonealused” või saanud eitava vastuse ja järjekordset taotlust pole lähema kolme aasta jooksul kuhugi esitadagi? Lipi-lapi töödesse katusel ei ole aga usku. Kindel on vaid see, et Voka lasteaiahoone oli valla arengukava (2010-2017) koostades arvamusavaldustes renoveeritavate hoonete järjekorras Toila Gümnaasiumi järel auväärsel teisel kohal.
Unistusega ilusast ja töökorras lasteaiamajast puhkusekuule vastu mingemgi. Ilusat suve kõigile!
Julie Laur
Voka Lasteaed Naksitrallid
Naksitrallid ja loodus
Voka lasteaed asub looduskaunis kohas. Lasteaia õueala on vilistlaste poolt rikastatud mitmete puuliikidega. Hea asukoht ning mõnus õueala on ideaalseks võimaluseks läbi viia õuesõpet.
Juba mitmendat aastat tutvustame lastele kodukoha loodust kasutades erinevaid loodusprogramme. Sellel sügisel said lapsed koos Muhviga tuttavamaks õuealal kasvavate puudega. Talvel püüti leida vastus küsimusele: õues mäena, toas veena? Uuriti vee eri omadusi, vaadeldi ja mõõdeti jalajälgi ning meisterdati lumest kujusid ja õu sai täis laste lumeingleid.
Mõnikord aga ainult loodusest ei piisa. On vaja ka mitmeid teisi vahendeid, et lastele kogu loodust tutvustada. Seepärast tekkis mõte, et oleks vaja piltlikku materjali. Sest, alati ei tea, keda antud kohast otsida tuleks. Pilt ees, on hoopis lihtsam ja jääb paremini meelde.
Mõte hakkas idanema ja sellest lähtuvalt sai KIK-i kirjutatud projekt. Jõulukingiks saingi teada, et projekt leidis positiivse vastukaja ning rahastuse. Oligi aeg mõtted ellu viia. Tänaseks on valminud infotahvlid, mis tutvustavad kaheksat puuliiki. Lisaks on kirjas mõistatus, rahvapärased nimetused, mänguline tegevus ning suured ja ilusad pildid looma-, linnu-, putuka-, seene- ja taimeliikidega. Infotahvlid on tulevikus heaks abimeheks uute loodusprogrammide loomisel. Loodetavasti saab kodukoha loodus meie lasteaia lastele armsamaks ja avab silmad ka pargis ja metsas olema tähelepanelikum.
31. mail leidis aset Naksitrallide loodusraja pidulik avamine. Kuna projekti aitasid ellu viia mitmed firmad, nagu OÜ Tisler, Serireklaam OÜ, RMK Sagadi metsakeskus ja KIK, siis said nende esindused Naksitrallidelt tänukirja. Et õpetajal oleks lihtsam ennast kogu infoga kurssi viia, valmisid iga rühma jaoks õpimapp, kogu vajaliku info ja piltidega.
Kui pidulikum osa läbi, suunduti oma rühma terrassile, et seal läbi viia tegevusi, mis kõik olid seotud loodusega. Lapsed said joonistada lille ja rohuga; mõistatada, mis on peidus kompimiskottides; panna kokku linnu puzzlet; leida esemeid, mis on seotud konkreetse puuga; meisterdada liblikat. Naksitrallid meelitasid lapsi ära arvama esemeid, sidudes eelnevalt silmad kinni. Kokad olid selleks puhuks valmistanud küüslauguleibasid ning teed. Ilm oli ilus ja lastel tore.
Meil on alati oluline osalejate arvamus, nii ka seekord, täideti tagasisideleht. Hinnangu, mis oli väga positiivne, andsid 50 pere esindajad ja ühtekokku käis rajal 157 inimest. Lapsevanemate kommetaaridest võis välja lugeda peamiselt seda, et looduse õpetamine lasteaias on lapsele vajalik kogu eluks.
Lõpetuseks tahan tänada kõiki, kes on mulle abiks olnud, et Naksitrallid saaksid oma loodusraja! Aitäh!
Külli Mänd
Voka Lasteaed Naksitrallid
vanemõpetaja
Toila mehed Peterburis
Haruldane dateerimata postkaardimõõdus pilt kolmest Toila küla mehest. Ka fototehniline haruldus – ferrotüüpia nimelt. Oli aastakümneid ilmselt sahtlis kolu hulgas vedelenud ja rikutud, nii et vajas retušeerimist. Foon ja kompositsioon tunnistavad, et pilt on tehtud suurlinna tänavapiltniku juures, suure tõenäsusega Peterburis, sinna oli Toila meestel ikka asja. Kindla peale kaubareisil, kartuleid viimas.
Riietuse järgi otsustades suhteliselt soojal ajal, kuid mitte südasuvel – siis polnudki Peterburi aega ega asja - kartulivedu käis varakevadest põllutööde alguseni.
Ees istuvad väga tuntud Toila mehed ... Taga seisab Peeter Siimon (1864-1944).
Meeste riietus ja olek on erinevad: istujad on juba veidi väsinud, kuid väga rahul. Nad on tavalises jõuka talumehe kaubareisi riietuses, säärsaabastes. Peeter Siimon aga paistab silma kamasside ja maniskiga, mis oli kaubareisi jaoks sobimatu garderoob. Ta polnud kaaslastest jõukam ega saksikum, ennemini vastupidi. Ka tema olek ja ilme on erinevad – vaatab ainiti veidi kõrvale ja „võtnud“ ta veel ei ole. Seletus on siin muus.
Võib välja pakkuda, et pilt on tehtud mais 1905. Peeter Siimon oli tollal 41 aastat vana ning 5. mail 1905 oli Impeeriumi Teaduste Akadeemia teda Peafüüsikaobservatooriumi korrespondendiks kinnitanud ja diplomiga vääristanud „teadusele ja observatooriumile osutatud teenete eest“.
Nii ehk seoti „meeldiv kasulikuga“ – kaubareis koos semudega ning ilmavaatleja diplomi vastuvõtmine. Ainuke tüli oli sellest, et manisk tuli ette siduda ja kamassid kaasa võtta.
Toila ilmavaatluse plats oli kuskil tänase vallamaja ja kalmistu vahel. Veel pärast II ilmasõda võis seal mõõtevahendite riismeid leida.
Peeter Siimon oli vist varsti pärast TA tunnustuse saamist auväärsest, kuid tülikast kõrvalametist loobunud. Ta väitis vanal eal, et ei saanud tema enda arvates küllalt täpseid ilmaandmeid koguda vaatlusriistade puudulikkuse tõttu. Kui ikka tormituul kogunenud vihmavee või lume kogumise riistad tilgatumalt puhtaks pühkis, tuli andmed „laest kirjutada“. See oli talle tema täpsusearmastuse juures äärmiselt vastumeelt. Siiski veel 1909 on talle saadetud Observatooriumi igakuist meteoroloogiabülletääni.
Mainitud bülletääni andmeil olid tollal Eestimaa kubermangu ilmavaatluspunktid vaid Revelis ja Toilas ning Liivimaa kubermangu Eesti osas Pernovis ja Jurjevis.
Jüri Tõnisson
