Toimetaja veerg
Tädi Juulit kutsus kaugus.
Ära läks ka onu August.
Enne minekut kalendris
pööras ette ta septembri...
Tänaseks on septembergi oma päevad peaaegu kõik ära kulutanud ja suvest on vahepeal märkamatult sügis saanud. Kuldset sügist teile, head Toila valla lehe lugejad! Loodame, et see tuleb selline “Puškinisügis” - palju päikest ja kuldseid lehti. Pori ja pimedust jõuame enne talve veel küll ja küll kannatada.
Oleme oma lehega seekord päris pika suvepuhkuse pidanud ja nüüd on taas aeg hakata meie vallas toimunust ja toimuvast rääkima/kirjutama.
Et suvi on nö “asja ette läinud”, sellest annavad tunnistust pikemad ülevaated nii kultuuri- kui spordivaldkonnast. Üritusi on suve jooksul olnud mitmeid, usun, et igaüks on oma maitsele midagi leidnud. Ja kui ei ole, siis …. Jääb vaid üle meenutada Lauri Leesi sõnu, kes septembrikuu Elukirjas ütles: “Alati on olnud väiksem osa neid, kes vajavad süvakultuuri, ja suurem osa neid, kes vajavad massikultuuri. Osa ei vaja aga midagi.”
Suvi tõi meie vallale ühe väga hea uudise – nimelt tunnistati Toila vald kõige heakorrastatumaks vallaks ja 14. augustil andis EV Vabariigi president Viljandis toimunud tänuüritusel vallavanem Tiit Salvanile ja heakorraspetsialist Piret Allerile üle ka vastava tunnuskirja. Kolme aasta järel toimus taas ka meie oma valla heakorrakonkurss.
Peagi saabuv oktoobrikuu algab nagu juba tavaks saanud eakate päevaga. Siinkohal meenuvad Ira Lemberi sõnad, et vanadusega on samamoodi kui lumega; sa tead, et ükskord see tuleb, aga alati algab sadu ootamatult; samas, kui lumi on maha sadanud, harjub sellega ju ruttu.
Küllap see nii ongi, ise ei oska seda olukorda veel hinnata. Aga enda ümber olevaid soliidses eas inimesi vaadates jääb küll üle imestada, kuidas nad iseendaga ja oma eluga hakkama saavad. Küllap nad on ka harjunud!
Oktoober toob endaga kaasa samuti juba traditsioonilised Täiskasvanud Õppija Nädala ja Raamatukogupäevad. Nii ühel kui teisel ajal on plaanis ka mõned üritused, mille käigus ehk natuke targemaks saab. Kuigi tegelikult õpime ja õpetame me kõik ju iga päev midagi. Iga kohtumine õpetab meile midagi, kui mitte muud, siis saame uues olukorras olles taas teada midagi vähemalt iseenda kohta. Nii et hoidke ikka silmad lahti ja meeled valla, küll siis tulevad ka uued teadmised ja kogemused...
Seniks ikka päikest!
Lea Rand
Uuel aastal uue hooga
Uus õppeaasta on alanud ja Toila Gümnaasiumis valitseb töine meeleolu.
Abituriendid viimases klassis on tublid ja teadmishimulised õppijad, väljapaistvad sportlased ja etlejad, kergejalgsed tantsijad ja lauljad, tähelepanelikud looduseuurijad ja fotograafid. Lõpuklassis õpib sel aastal 21 õpilast ja nende klassijuhataja on Maie Marks. Abituriendid on eeskujuks väikestele tüdrukutele ja poistele, kes alles alustavad teadmiste omandamist. Esimesse klassi asus õppima 24 õpilast, nende klassijuhataja on Kaja Oja.
Uuel õppeaastal töötavad Toila Gümnaasiumis kooli huviringid, mis võimaldavad õpilastel arendada oma oskusi, avardada silmaringi ja sisustada vaba aega enne koolibussi peale minekut. Ringe juhendavad õpetajad ja lapsevanemad.
* Rahvatants 1.- 2. klass ja 3.- 4. klass K. Oja
* Rahavatants 6.-7. klass H. Astok
* Neidude rahvatants A. Pungas
* Viisikoor ja ettevalmistuskoor 1.- 4. klass A. Pungas
* Lastekoor 5.- 6.klass ja neidudekoor 7.-12. klass S. Müsler
* Käsikellade ansambel S. Müsler
* Sõnakunstiring K. Kivimeister
* Nuputamisring 1.- 6. klass M. Karjuhin
* Matemaatika 10.-12. klass I. Toovis
* Fotoring V. Aul
* Kunstiring 1.- 4. klass A. Trankman
* Ohutusalane noortering 4.-7. klass U. Tokman
* Kodutütred M. Aul
* Noorkotkad M. Sarap
* Loovtants 1.-5. klass Julia Bukovshina
Kui nendel noortel on jäänud veel ainult lõpuspurt...
... siis neil „juntsudel“ on kõik alles ees.
Maire Aul
Kodukaunistamise aasta lõpetati Toilas
Toila vallavanem Tiit Salvan ja heakorraspetsialist Piret Aller kaunima omavalitsuse tiitlit vastu võtmas Vabariigi President Toomas Hendrik Ilvese ja proua Evelin Ilvese vastuvõtul.
27. augustil toimus kodukaunistamise aasta 2011 lõpetamine Toilas.
IVOLi heakorrakomisjoni kutsel võtsid üritusest osa tänavused kaunimate kodude ja objektide omanikud, keda tunnustati mastivimpliga ning samuti tänavused Presidendi autasu saajad.
Kuna Toila vald sai tänavu kaunima omavalitsuse tiitli, siis vallavanem Tiit Salvan ja valla heakorraspetsialist Piret Aller rääkisid valla heakorra korraldusest ja tegemistest.
„Toila on oma kauni väljanägemise saanud tänu siinsetele elanikele, kes oma koduaedade eest hoolt kannavad, Toila Spa-le ning palju annab juurde ka Toila park“ ütles vallavanem.
Oru pargi ekskursiooni juhatas Jevgenia Lehtoja RMK-st. Kuna ilm oli suviselt soe ja päikesepaisteline siis oli peale meie seltskonna veel pargis jalutajaid palju ning näha oli ka mitmeid pulmalisi. Üks labidamees kaevas parajasti pargi suvalisse kohta auku pruutpaarile tammepuu istutamise tarvis. Siin tuli jagada isepäisele tegutsejale õpetussõnu, sest pargi ilu saab võimalikuks ainult korrapäraselt valitud puuliikide ja istutusplaanide järgi ning iga puu istutamiseks tuleb eelnevalt küsida luba ning sobivat paika. Külastasime ka kahte 2009.a Presidendi autasu saanud objekti: Maimu ja Haren Neeme koduaed ning Toila Spa hotelli. Nii Neemede koduaiast kui ka Toila Spa haljasaladelt said osalejad hulgaliselt uusi ideid ja õpetusi. Toila Spa haljastusspetsialist Tiina Säkk väitis, et hea on töötada ja haljastust kujundada just tänu siinse juhtkonna toetusele ja mõistvale suhtumisele.
Ka meil tuleb tänada vastuvõtjaid südamliku vastuvõtu eest ja kuigi Toila vald on aastaläbi avatud, soovitame kõigil siiski käia sealset ilu nautimas veel enne lume tulekut.
Urve Erikson
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit
Tegevdirektor
Heakorrakonkurss 2011
Sel aastal viis Toila vallavalitsuse juurde moodustatud heakorakonkursi komsjon koosseisus Signe Müür, Tiia Lehismets, Maimu Neem, Viiu Normak, Lea Rand ja Piret Aller ülevaatuse läbi augustikuus.
2011. aasta konkursi eesmärgiks oli tunnustada neid tublisid Toila valla peresid ja asutusi, kes on südameasjaks võtnud oma kodu väljanägemise eest tõsiselt hoolitsemise.
Ehkki komisjoni ringkäigu ajaks oli aedades juba nö rahulikum periood, st et õieilu oli võrreldes kevad- suvise perioodiga vähem, tõdes komisjon siiski, et korrastatud ja hoolitsetud koduaiad on igal ajal ilusad ja nauditavad.
Valla heakorrakonkurssi ei korraldata igal aastal vaid 3 aastase intervalliga. Seda suurem rõõm oli näha arengut ja edasiminekut: üha enam ja enam väärtustatakse oma kodu, koduümbrust ja ümbritsevat keskkonda ning tehakse seda südamega.
Korrastatud hooned, territooriumi puhtus ja kord, pügatud hekid, hooldatud murupinnad, lopsakad lillepeenrad, nauditavad ja põnevad väikeelemendid, maitsekas õueala kujundus- need on märksõnad, mida võeti arvesse objektide hindamisel.
Kaunimate kodude tunnustamine toimus 27. augustil Toila sadamas Muinastulede õhtul, kus parimatele anti üle Toila Vallavalitsuse tänukiri, rahvusvärvides mastivimpel ning kaupluse "Bauhof" kinkekaart.
Konkursi "Toila valla kaunis kodu 2011" parimateks on:
Kristel Sammel´i ja Anti Kalvik´u kodu Pikk tn 45, Toila alevikus
Viive ja Roland Peets´i kodu Konju külas
Vaike ja Vello Kaljus´e kodu Konju külas
Helvi ja Edvin Nabi kodu Konju külas
Meedi ja Toomas Lehtla kodu Pühajõe külas
Trahter Mõisa Ait, Pargi tn 22, Voka alevikus
AS Balti Kaubad ja Teenused, nanoFormula vabrik Narva mnt 4, Voka alevikus.
Helju ja Edvin Nabi eramu Konju külas
Trahter Mõisa Ait Voka alevikus
Viive ja Roland Peetsi eramu Konjus
Lisaks valla heakorrakonkursi parimatele anti Muinastulede õhtul üle ka Ida- Virumaa Omavalitsuste Liidu tänukiri ning rahvusvärvides mastivimpel järgmistele Toila valla kaunimatele kodudele:
Kaidi Lilium´i kodu Nõlva tn 4, Toila alevikus- tunnustatud ka kohalikul konkursil
Aini ja Valter Maanas´e kodu Päite külas- tunnustatud ka kohalikul konkursil
Vjatšeslav Jakupov´i ja Liudmila Yakupova kodu Voka alevikus
Jelene Netšajeva kodu Pae tn 3, Toila alevikus.
Heakorrakonkursi komisjoni liikmed tänavad kõiki Toila valla elanikke, kelle abiga on vald muutunud kaunimaks ja puhtamaks!
Piret Aller
autori fotod
Menetlusteenistus - EX UNITATE VIRES (ühtsuses peitub jõud)
2010. aastal otsustasid viis (Vaivara, Toila, Jõhvi, Mäetaguse ja Illuka ) omavalitsusüksust luua valdade ülese ühise võimeka korrakaitseüksuse, mille abil teostada omavalitsustele eriseadustega pandud järelevalve ja kohtuvälise menetluse ülesandeid. Selliselt püütakse tõsta oma haldussuutlikust järelevalve ja kohtuvälise menetluse ülesannete täitmisel. Taolise korrakaitseüksuse loomisega saavutatakse järelevalve ja väärteomenetluse praktika ühtlustumine kõigis selle korrakaitseüksuse loomisega liitunud omavalitsustes, tõuseb väärteomenetluse kvaliteet, sarnaste rikkumiste puhul tagatakse ühetaoline kohtlemine, omavalitsuse järelevalveametnikud saavad keskenduda oma põhitegevusele.
Omavalitsuste ühise soovi elluviimise tulemusena alustas käesoleva aasta 1. juulist tegevust korrakaitseüksus nimetusega menetlusteenistus ning 5. septembrist täideti kahe järelevalve vaneminspektori ametikohad. Menetlusteenistusse järelevalve vaneminspektori ametikohale asusid tööle Jõhvi praegune korrakaitseametnik Paul Lek ja Ida Prefektuuri ametnik Konstantin Ilmenski. Seoses sellega, et hetkel kehtiv seadusandlus ei võimalda luua iseseisvat avalik õiguslikku juriidilist isikut, kes omaks õigust viia läbi omavalitsustele eriseadustega pandud järelevalve ja kohtuvälise menetluse ülesandeid, loodi kõigi viie valla juurde osakoormusega korrakaitse ametniku ametikohad. Selline samm oli tingitud asjaolust, et tööle võetud ametnikud saaksid oma ametiülesannete täitmiseks eriseadustest tulenevaid kohalikule omavalitsusele antud pädevusi. Sügisest tööle võetud ametnikud ongi vormistatud tööle kõigi viide omavalitsuse juurde.
Mis kasu on menetlusteenistuse loomisest kogukonnale? Eelkõige tõstab see kogukonna liikme turvatunnet ja teadmist, et on olemas üks struktuuriüksus, kes tegeleb professionaalselt rikkumiste menetlemistega. Samuti ei jää tähelepanuta kogukonnas kehtivate reeglite vastu eksinute käitumine ja see leiab eriseadustes sätestatud sanktsioonide kohaldamise. Kindlasti ei ole tegemist karistusüksusega ja eesmärgiks omaette ei ole reeglite vastu eksinute „igal juhul“ karistamine ehk „ärategemine“, samuti ei ole omaette eesmärgiks täita suurte summadega kohaliku omavalitsuse eelarvet. Eesmärgiks on siiski läbi menetlusteenistuse aktiivse tegevuse kasvatada kogukonna liikmete seas õiguskuulekat käitumist ja seda just toimepandud rikkumistele võimalikult kiire reageerimisega ja efektiivse menetlemisega. Kui varasemalt ei olnud omavalitsustel piisavalt ressursi, et rikkumistele reageerida, siis selles osas on olukord menetlusteenistuse tööle hakkamisega paranemas. Peab tunnistama, et rikkumistele piisava tähelepanu mittepööramisega juurdub rikkumisi toime pannud isikutes karistamatuse tunne.
Menetlusteenistusest ja tema ülesannetest ning volituste ulatusest parema ülevaate saamiseks on loodud oma koduleht (www.menetlusteenistus.vaivaravald.ee), sellelt leiab palju kasulikku ja olulist teavet väärteomenetluse kohta, vastav link on olemas ka Toila valla kodulehelt www.toila.ee. Kogukonna liige, kes on sattunud pahuksisse kehtivate reeglitega, leiab sealt endale vajalike näpunäited, kuidas oleks soovitatav käituda väärteomenetluses osaledes. Selline teadlikkus aitab hoiduda ebameeldivatest üllatustest ja võimalikest konfliktest.
Menetlusteenistuse ametnikud kohtusid 6. septembril 2011 Toila Vallavalitsuse töötajatega. Marek Ranne menetlusteenistuse juhataja ülesannetes tutvustas vallaametnikele menetlusteenistuse ametnikke ja andis ülevaate menetlusteenistuse järelevalvealasest ja väärteomenetluse töökorraldusest ning koostööst vallaga. Efektiivsema järelevalve tagamiseks teostatakse järelevalvet üldjuhul koos valla oma järelevalve ametnikuga. Menetlusteenistuse sõiduki liikumine on tekitanud elanikes ja valla külalistes mõningast uudishimu, kuid võib öelda, et Toilas on seni olnud ilma vahejuhtumiteta.
Tihedat koostööd hakatakse tegema kindlasti Toila Gümnaasiumiga, kus ühise tegutsemisega soovitakse piirata alaeliste tubakatoodete tarbimist.
Kutsun kõiki kogukonnaliikmeid üles olla heaks eeskujuks oma käitumisega teistele kogukonnaliikmetele ja jagama vajadusel ning võimalusel näpunäiteid õiguskuulekast käitumisest ka nendele kogukonnaliikmetele, kes ise ei saa veel päris hästi aru, kuidas on kõige õigem käituda.
Menetlusteenistus on Teie partneriks turvalisema keskkonna loomisel.
Ühiselt suudame rohkem ja paremini.
MAREK RANNE
Õigusnõunik menetlusteenistuse juhataja ülesannetes
Fotol vasakult: Paul Lek, Marek Ranne, Konstantin Ilmenski.
Toila laululava uus tulemine
Käesoleval hetkel käib Toila laululava ümber vilgas tegevus. Nimelt toetati PRIA meetmest 3.2 „Külade uuendamine ja arendamine“ Toila laululava katuse taastamist, mis mõned talved tagasi suure sulalume all kokku varises. Projekti kogumaksumuseks on ligikaudu 65 000 eurot.
Uus katus peaks ehitusprojekti kohaselt vastu pidama 3 korda suuremat raskust, kui meie ilmastikuoludes tekkida võib. Ehitus-arhidektuuriliselt hakkab uus katus välja nägema eelmise katusega sarnaselt. Laululava katuse ehitustööd peaksid lõppema veel käesoleval aastal ning järgmisel kevadel on plaanis täiendavalt korrastada laululava aluseid astmeid, mis on osaliselt amortiseerunud.
Seda, kui aktiivselt edaspidi laululava kasutama hakatakse, saab öelda peale Toila valla kultuurikorralduse kava valmimist, mille koostamises saavad endiselt kõik huvilised kaasa lüüa.
Mehis Luus
arendusnõunik
Vabatahtliku merepääste arendamine Toila vallas
MTÜ Toila Merepääste lõpetas suve lõpul Toila sadamasse ehitatud sadama- ja rannaala teenindushoone projekti. Valminud hoonest 2/3 jääb vabatahtliku merepääse liikmete igapäevaseks tegevuseks ning 1/3 on projekti järgi mõeldud kohalikele kaluritele. Igapäevase tegevuse all peetakse silmas vabatahtliku merepääste süsteemi arendamist, ohutustemaatika ja mereliste tegevuste populariseerimist, sh erinevate kooli- ja lastelaagrite korraldamist.
Valminud hoonet ei ole küll koheselt võimalik kasutusse võtta, kuna hoones puudub sisseseade ning san-tehnilised tingimused, kuid ka sellega püütakse saabuva talve jooksul valmis saada. Kogu projekti realiseerimine oli MTÜ Toila Merepäästele finantsiliselt nii kurnav, et sellest taastumine võtab kaua aega. Pikale veninud projekt suurendas mitteabikõlbulikke intressitasusid, mida toetusosa ei katnud ning mis kokkuvõttes ulatusid kuni 8% kogu projekti maksumusest.
| 2009.a. | |
2011.a.
Aitäh
Projekti aitasid lõpuni viia head inimesed, kes ei pidanud paljuks oma nädalavahetusi veeta tolmu, pintslite ja värvi keskel. Kuna hoone ehitaja valik ebaõnnestus täielikult, siis langebki eriline tänu just neile, kes on vaheldumisi oma nõu ja jõuga abiks olnud. Samuti värvifirma Sadolin, kes andis MTÜ-le tasuta kogu hoone värvid ning G4S, kes paigaldas tasuta hoone tuletõrje- ja valvesignalisatsiooni, mis oli eelduseks hoone kasutusloa saamisel ning projekti lõpetamiseks.
Kuna sarnaste projektide elluviimine eeldab pangast võetava laenu tuge (projekti toetus laekub peale projekti realiseerimise lõppu), siis tahan väga tänada inimesi, kes olid valmis oma isikliku varaga tagama laenu teenindamise, seda ka projekti kõige keerulisematel etappidel. Tänan Sind, Kärt Mell ja Ailer Mõtsar ning tänan Matey Grupp OÜ`d.
Projekti toetati PRIA meetmest 3.2 „Külade uuendamine ja arendamine“ ning selle kogumaksumuseks oli ca 70 000 eurot, millele lisandusid mitteabikõlbulikud kulud suurusjärgus 5 000 eurot.
Üleriigiliselt
Alates 2010. aastast on Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste, kui üleriigiline vabatahtlikke merepäästeüksuseid koondav sidusorganisatsioon jõudsalt edasi arenenud. Kui algselt sai kaardile kanda Toila kõrval veel 3 ühingut (Lohusuu, Mustvee, Käsmu), siis tänaseks on kokku 9 ühingut ning nende arv kasvab lähiaastatel veelgi. Oktoobrist 2010 kuulub Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste Rahvusvahelise Merepääste Föderatsiooni (IMRF) liikmeskonda, mis võimaldab kindlasti teiste pikaajalistest kogemustest õppida ning globaalsetel teemadel rohkem kaasa rääkida.
Pikaajalisem plaan on Toilast välja kujundada vabatahtlike koolituskeskus, kuna siin on olemas kogu vajaminev infrastruktuur nii sadama kui majutuskohtade näol.
Mehis Luus
MTÜ Toila Merepääste
Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste
Laadur Toila sadamas
Toila vald soetas Toila sadamasse multifunktsionaalse rataslaaduri, mis võimaldab teostada sadamaalal erinevat töid, peamiselt tõstetöid. Rataslaaduri soetamist toetas PRIA poolt koordineeritud meede 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“.
Septembris 2011 viib rataslaaduri tarnija läbi masinaga edaspidi opereerivate inimeste seas selle kasutamise koolituse, misjärel saab laaduri ka aktiivselt kasutusse võtta. Ennekõike on see mõeldud kalurite töö lihtsustamiseks, kuna laaduriga on edaspidi lihtsam sadama territooriumil püügivahendeid ühest kohast teise liigutada, kala- ja kalapaate veest välja tõsta ning muid sadamaalal heakorrastavaid töid teostada.
Lisaks rataslaadurile soetatakse lähiajal meetme 4.1 projekti toel ka sadamasse mobiilsed tankimisseadmed, et lõpetada ära kanistritega kütuseveo ning tagada nii kohalike kui merelt saabujate kütusevajadused. Projektiga soetatakse 2 mobiilset tankimisseadet, millest üks on mõeldud bensiini ja teine diisli tarbeks, mõlemad u 1000 liitrised järelhaagisel tsisterntüüpi tankurid.
Rataslaaduri kasutuskorra koostab Toila Vallavalitsus.
| Rataslaaduri kasutamise koolitus Toila sadamas
|
Suviseid tegemisi
Juuli lõpus peatus Toila Gümnaasiumis 25 noort Schleswig-Holsteinist. Koos kohalike abilistega korrastasid nad peale Kukruse ja Ahtme kalmistute ka Toilas asuvat Saksa sõjaväekalmistut.
Traditsioon ulatub juba 1990. aastate keskpaika – sellest ajast käib igal aastal grupp saksa noori Ida-Virumaal, et koos eestlastest sõpradega sakslaste sõjahaudu korrastada.
Noorte eestvedaja, major Arne-Olaf Jöhnk on Toilas juba kolmandat korda. Tema sõnul on tänast Toila kalmistut vaadates raske uskuda, et veel 1995. aastal olid kalmistu peale ehitatud Nõukogude piirivalve punkrid ja millestki polnud aru saada, et siia oleks inimesed maetud.
Praeguseks on kalmistule maetud sõjameestest tuvastatud umbes 95% - üle 2000 isiku.
Veel märkis major Jöhnk, et Toila kalmistu puhul on hea näha, et seda pole rüvetatud. Paljudes sellistes matmispaikades on vandaalid haudu lahti kaevanud.
Enamik tänavu korrastustöödel osalenud noori olid aga Eestis esimest korda ning tahaksid siia teine kordki tagasi tulla.
Augusti alguses oli meie valla külades liikvel grupp Eesti Rahva Muuseumi töötajaid ning Tallinna ja Tartu ülikoolide antropoloogia- ja etnoloogia eriala tudengeid.
Ekspeditsiooni eesmärk oli koguda materjale kaasaja argielust, filmida ja pildistada igapäevaseid tegemisi.
Selle ekspeditsiooni näol oli tegemist ERM-i traditsiooniliste välitöödega, mida on viimase 100 aasta jooksul Eestimaa eri paigus läbi viidud.
Eesti Rahva Muuseumi kogudes on Toila valla aladelt võimalik leida erinevat materjali – fotosid, kaarte, jooniseid jne. Vanimad fotod muuseumi kogudes on aastast 1902 Pühajõe ja Päite külast, Toilast ja Vokast.
Toila rand. Foto C. Sarap, 1933.a.
Juba järgmises lehes loodame välitööde juhi, Agnes Aljasega, teha pikema intervjuu selleks, kuidas tänavune ekspeditsioon õnnestus ja millist materjali õnnestus muuseumi kogude täienduseks hankida.
Lea Rand
Suvi algab ja lõpeb Toilas
Nagu pealkirjast järeldada võib, algab ja lõpeb suvi Ida-Virumaal Toila rannas. Aasta 2011 tõi meile suvel kaks suurepärast üritust. Kui suve alustas „Toila Merepäevad“, siis kauni punkti pani „Meri, Muusika, Muinastuled“.
Juba veebruaris tulid kokku teotahtelised mehed, et arutada, kuidas tähistada suve algust Toila rannas ja milliseid uuendusi võiks ette võtta Toila Merepäevadega. Mitu pead on ikka mitu pead. Ideesid tuli samakiiresti ja palju, kui Vändrast saelaudu. Sellel aastal olid lisaks tavapärastele üritustele palju uusi asju plaanis. Toimus tasuta raamatulaat, mille viis edukalt läbi raamatukogu „haldjas“ Lea. Suurepärane lahendus kodus tolmu koguvatele raamatutele. Nii mõnigi teos leidis endale uue kodupaiga. Isiklikult arvan, et sedalaadi laatu tuleks korraldada veel ja veel. (Siinkohal tuleks remargi korras lisada, et järgmine tasuta raamatu laat on Toila Raamatukogus plaanis juba oktoobrikuu lõpus toimuvate raamatukogupäevade ajal, nii et on paras aeg hakata kodustes riiulites inventuuri tegema. L. Rand)
Laadal oli valikut nii suurtele kui väikestele.
Foto: Lea Rand
Lisaks laadale oli plaanis korraldada ka grillivõistlus ja koduõlle mõõduvõtt. Grillimine jäi osalejate puudusel küll ära, kuid mõttel on jumet ning kindlasti tuleb seda korrata ka järgmisel aastal. Õllepruulimisest oli eelregistreerimisel soovinud osa võtta 6 meistrit, kuid merepäevadele jõudis kaks õllevinkut, mis olid ka pidupäevale kohaselt kostümeeritud. Parimad said pärjatud ning kõik proovida soovijad oma osa ka kätte … küll maitses hea, mõlemad kesvamärjukesed olid suurepärase maitse ja aroomiga.
Sel aastal oli väike muutus ka kultuurilises plaanis. Esinejad-ansamblid ei pidanud esinema lageda taeva all vaid koostöös A.le Coq –i õlletehasega oli katus suure telgi näol olemas. Publikut ei seganud tuul ega ka väike vihmasagar. Esinejatest pakkusid muusikalise naudingu Karl Madis ja veterandiskor Allan Roosileht meelitas ka kõige väsinumad merekarud tantsu vihtuma. Kooslaulmise doosi said kätte inimesed, kes merelaule koos Pärgamendi, Märulibändi ja Kirderanniku segakooriga kaasa ümisesid.
Tundub, et Merepäevad 2011 aastal võis kordaläinuks lugeda. Suured tänud kõigile abilistele. Kas ja kuidas toimuvad uued päevad, sellest juba järgmisel aastal.
Rahvas räägib ja kurdab, et läänevirukatel on oma punklaulupidu ja meestetants, jõgevamaalastel naiste tantsupidu, aga meil? Alates sellest aastast võivad idavirukad lüüa rinna kummi ja ütelda, et meil on augustilõpus Muinastuled. Eks me oleme neid tulesid ju juba mitu aastat augusti lõpus süüdanud, aga käesolevaks aastaks sai väikesest kogukonnaüritusest üleeestiline virukate kokkutulek. Uhke tunne on küll, kui poole kümne ajal kümned lõkked süttivad ja inimesed heldinult käest kinni hoides sellele kaasa elavad. Toila sadam on justnagu loodud sellise ürituse jaoks. Ida prefektuur tutvustas politsei- ja päästetehnikat läbi aegade ning koostöös Eesti vabatahtlike mere- ja järvepääste ühendustega näidati kuidas toimuvad päästeoperatsioonid merel. Peaesinejaks oli nii vanema kui ka noorema generatsiooni lemmik REGATT ning hiliseid õhtutunde aitasid musikaalselt mööda saata Heidy Purga ja Regge poisid. Korraldajate probleem pole mitte enam vähene publik, vaid see, kuidas see rahvamass saaks parima elamuse osaliseks ja ei tekiks eluohtlike situatsioone.
Suurepärane ilm, hea ja ladus korraldus aitavad kaasa ürituse õnnestumisele.
„GEVI“ naised ei ole mitte ainult väledate jalgadega vaid ka osavate kätega.
Väga meeldiv on näha mehi ja naisi tantsimas rahvatantse, tublisi noori muusikuid oma esimesi samme tegemas ja professionaale tantsuks mängimas. Samuti selliseid omapäraseid ja originaalseid tuleskulptuure pole juba ammu kohanud.
Sellist kaunitari on ju lausa kahju põlema panna.
(viimased kaks pilti on pärit lehelt www.concert.ee)
Kuigi minu arust olid kõik skulptuurid väärt äramärkimist, pidi zürii siiski oma otsuse tegema ja 2011 aasta võitjaks tuli võistkond „Sukeldujad“, kes tegid mereteemalise ankru.
Tundus, et sellegi ürituse võib lugeda kordaläinuks. Loodame ainult, et korraldajatel – Toila Vallavalitsusel ja Jõhvi Kontserdimajal, jätkub jõudu ja ideesid, et üritus veelgi kasvaks ja areneks. Ja siinkohas ongi paslik kutsuda üles inimesi – kui teil on mõtteid, kuidas üritusi veel põnevamaks teha, olge head, andke endast ja oma ideedest märku sest ... Suvi algab ja lõpeb Toila rannas.
Korraldajate nimel
Toomas Nõmmiste
Algas 2400 rahvaloendustöötaja värbamine
Septembris ja oktoobris kuulutab Statistikaamet välja värbamiskonkursid üle 2400 inimese leidmiseks aasta lõpus algava rahva ja eluruumide loenduse läbiviimiseks.
„Rahvaloenduse läbiviimiseks plaanime järk-järgult palgata üle 2400 inimese ja Eesti oludes on tegemist väga suuremahulise värbamisega. Selleks, et igasse kodusse jõuaksid parimad rahvaloendajad, asusid augusti alguses üle Eesti tööle ka 25 personalitöötajat,“ rääkis 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) personalijuht Palmi Lindjärv.
Esimene konkurss algas 16. septembril, kui hakati otsima 132 piirkonnajuhti. Piirkonnajuhi ülesanne on juhtida 15-17 rahvaloendajat ja tagada, et tööplaan saaks täidetud. Piirkonnajuhid värvatakse ajavahemikuks 05.12.2011–23.04.2012.
23. septembril avati konkurss 90 andmetöötluse operaatori värbamiseks, kes asuvad tööle Tallinnasse ning kelle tööülesanne on korrastada ja töödelda loendusel kogutud andmeid. Operaatorid värvatakse ajavahemikuks 15.12.2011–04.04.2012.
Kõige suurem töökonkurss 2200 rahvaloendaja leidmiseks kuulutatakse välja 3. oktoobril. Rahvaloendaja töö algab 6. veebruaril koolitusega ja kodudesse inimesi küsitlema lähevad nad alates 16. veebruarist. Rahvaloendaja töö lõpeb 2. aprillil 2012.
„Rahvaloenduse töökohad on väga atraktiivsed juba ainuüksi niivõrd suures projektis kaasa löömise võimaluse, saadava kogemuse kui ka koolituste pärast, mille iga rahvaloenduse töötaja läbib oma tööperioodi hakul. Meie eesmärgiks on leida igasse kodusse parim rahvaloendaja,“ rääkis Palmi Lindjärv.
Kõikidelt kandideerijalt oodatakse head eesti (olenevalt piirkonnast ka vene) keele oskust kõnes ja kirjas, head suhtlemisoskust, arvutikasutusoskust, ausust ja usaldusväärsust. Kandideerimise täpsemad tingimused leiab www.REL2011.ee rubriigist „Vabad töökohad”.
Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.
2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Aastatel 2010 ja 2011 toimuvad rahva ja eluruumide loendused enamikes maailma riikides.
Katerina Danilova
REL 2011 Kommunikatsioonispetsialist
Teabe ja levi talitus
Statistika levi osakond
Statistikaamet
tel 6258 401
Raamatukogupäevad jälle tulemas...
… seekord deviisi “Kohtume raamatukogus!” all.
Toila Raamatukogus on 23. oktoobri keskpäevaks planeeritud kohtumine Eesti Lugemisühingu esinaise, Maili Vesiko-Liineviga ja jutuks tuleb ikka see valus teema “Miks ei taha lapsed lugeda ja kuidas neid lugemise juurde meelitada?” Enne seda on toimub kohapeal raamatumüük, kus erinevad kirjastused pakuvad erinevat kirjandust nii lastele kui täiskasvanutele. Esialgne ürituse aeg on planeeritud kell 12.00.
25. oktoobril on lubanud tulla rääkima e-raamatust, selle arengutest ja võimalustest Margus Küppar Eesti Digiraamatute Keskusest. See on teema, mis eelkõige peaks vast huvi pakkuma noorematele lugejatele. Kuna sel ajal on just ka sügisene koolivaheaeg, siis ongi hea võimalus tulla ennast raamatukogusse uuemate suundadega kurssi viima.
Kuna merepäevade ajal peetud tasuta raamatu laat näitas, et sellisele ettevõtmisele on kaasatulijaid ja -mõtlejaid, siis oktoobrikuu viimasel nädalal on plaan seda korrata.
See tähendab seda, et nüüd on just paras aeg kodustes raamaturiiulites, -kappides inventuur läbi viia ja need raamatud, mida ise enam lugeda ei taha, laadale ära tuua. Raamatuid võib hakata Toila Raamatukogusse tooma alates 3. oktoobrist.
Täpsem info kõikide ürituste kohta ilmub ka raamatukogu kodulehel, FB lehel ja muidugi võib alati raamatukogusse helistada ja täpsemalt järgi uurida.
Kohtume raamatukogus (ja mitte ainult raamatukogupäevade ajal)!
Lea Rand
Sport. Sport. Sport.
Suvekuud on tavaliselt puhkuseks, aga sportlaste jaoks see nii ei ole. Terve lõppenud suvi oli väga tihe ja võistlusi täis.
Voka Triatlon.
Voka on koht, kus triatlon on läbi aastate olnud au sees. Kohaliku entusiasti Aadu Peki juhtimisel toimus Eesti esimene triatlon juba 27 aastat tagasi. Ah jaa, kes veel ei tea, mis ala see triatlon on, siis selgituseks, et läbida tuleb järjepanu kindel distants ujumises, rattasõidus ja jooksus. Peale 7 aastat korraldamist ja sponsorite- toetajate puudust lõpetati ka triatloni korraldamine Vokas. Kuid oli vaid aja küsimus, millal traditsioon taastatakse ja käesoleval aastal saigi Alutaguse Suusaklubi eestvedamisel ja Toila valla toel pandud nurgakivi loodetavasti uue pikaajalise triatlonivõistluse korraldamiseks.
2. juulil kogunes Voka spordihoone juurde 36 individuaalvõistlejat ja 5 kolmeliikmelist võistkonda, et asuda läbima 700 m pikkust ujumisdistantsi, seejärel sõita rattaga 20 km ning lõpetada „kerge“ 6 km jooksuga. Ilm oli võistluse korraldamiseks ideaalne ja võistlejad valmis pikaks pingutuseks. Enne, kui suured sportlased rajale lasti, toimus Voka staadionil lastele mõeldud Duatlon, mis koosneb jooksust ja rattasõidust. Osavõtjaid oli selles vahvas võistluses 18. Tubli saavutus esimese korra kohta.
Suurvõistlus ise oli väga põnev. Voka tiigi kalad pidid minema sügavamale peitu kui 41 inimkala tuiskasid ujumisdistantsile. Paljudele üllatuseks läbis kõige kiiremini ujumise osa ainuke naisvõistleja, meie oma tüdruk Hanna Villberg, kes väljus tiigist esimesena, et minna 20 km rattasõidule. Etterutates peab ütlema, et meesteväega Hanna küll võidelda ei suutnud, kuid kirja läheb ta kui ainus terve distantsi läbinud naine. Kindlasti andsid selles oma osa ka rohkearvuline publik, kes vaprat naist distantsil ergutas ja toetas. Samal ajal kui Hanna oma võistlust tegi, jagasid mehed tükkmaad eespool omavahel maid. Võistluste liidrid olid rattasõudu järel ja ka jooksudistantsi lõppedes Eesti suusakoondise sprinterid Kein Einaste ja Peeter Kümmel. Kahemeetrine Kein oli ka esimese Voka triatloni võitja. Kus olid siis Toila valla enda parimad? Õnneks ei tulnud pikalt oodata. Peale kehva ujumist alustas ettepoole trügimist Eesti rahvuskoondise ja Kalev/Cramo füsioterapeut ja füüsilise vormi eest hoolitsev vokalane Priit Lehismets. Tema hea füüsiline vorm leidis kinnitust eriti jooksudistantsil, kus ta parandas oma kohta ja lõpetas napilt neljandana, kahjuks esimesena kes poodiumilt välja jäi. Kuid tubli saavutus siiski. Kui kõik võistlejad olid lõpetanud (katkestas ainult 1 sportlane), jõudis kätte autasustamise aeg. Kui individuaaldistantside võitjad said äranimetatud juba eelnevalt, siis võistkondlikult võitis team kooseisus Reelika Vallas, Tauri Selder ja Paul Nestor. Rikkalikule auhinnalauale olid oma nö õla alla pannud Viru Rand, Eesti Pagar, Eesti Kultuurkapital, Agdeck Auto, Red Bull, Ardis Sport, Alutaguse Seikluspark. Suured tänud abi eest ka Toila, Jõhvi, Illuka ja Mäetaguse vallavalitsustele. Loomulikult ei saa jätta ka tänamata mitmeid-kümneid vabatahtlikke, kes olid abiks registreerimisel, ajamõõtmisel, rajajulgestamisel, toitlustamisel kui ka koristustöödel.
Peale võistlust, kui oldi käidud saunas ja söödud suppi ja pirukat, sai paljudega räägitud toimunud üritusest ja tundus, et valdav osa võistlejaist ja korraldajatest olid positiivselt meelestatud ja lootuses, et järgmisel aastal saab toimuma II Voka triatlon.
Eesti Maaspordi Mängud.
8.-10. juulini toimus Rakveres Eesti maasportlaste tippsündmus – Eesti Maaspordi Mängud. Toila vald saabus võistlustele 33 võistlejast koosneva meeskonnaga. Vald oli välja pannud võistlejad kergejõustikus, jahilaskmises, jalgrattakrossis, orienteerumises ja mälumängus. Osavõtt ja tulemused nendel aladel andis üldarvestuses 49 suure valla konkurentsis 11 koha. Kahjuks ei suudetud panna välja võistkondi võrkpallis ja köieveos, mis kindlasti oleks parandanud kohta pingereas.
Parimad individuaalsed saavutused. Kairi Schmidt 3. koht jalgrattakrossis naiste seas ja Sandra Schmidt 3. koht N 16 grupis. Jonne Rooma 2. koht N16 orienteerumises.
Samuti osalesid valla korvpallurid Ida-Virumaa koondise ridades, kellel tuli küll leppida 4. kohaga, kuid kõikide tubli võistlemine aitas Ida-Virumaal saavutada maakondade arvestuses 2. koha.
Tänud teile!
Võrkpall 3 x 3.
Juuli keskpaigas kogunesid Voka staadionile maakonna aktiivsemad võrkpallurid. Toimus 4-etapilise seeriavõitluse 2. etapp, selgitamaks maakonna parimaid rannavõrkpallureid. Kokku selgitati parimad neljas vanusegrupis 14 võistkonna vahel. Toila valda esindasid seekord Väino Aul, Meelis Luud ja Peeter Sööt. Saavutati tubli 3. koht vanuseklassis 35+. Voka staadionile rajatud liivaväljak on oma kasutajaskonna leidnud ja loodame, et järgmisel aastal samalaadsel võistlusel oleme esindatud juba kõikides vanusegruppides.
Petank
Nagu viimastel aastatel kombeks, siis kogunesid juuli viimasel päeval Voka vanale staadionile maakonna parimad petankerid, et selgitada välja parim ainukesel muruväljakul toimuval võistlusel. 2011 aastal osales etapil 25 kuuliveeretajat. Üldarvestuses läks võit Elmo Lagedale. Samuti selgitati Toila valla meistrid. Meeste seas saavutas parima tulemuse Arno Tarto ja naiste seas Berit Paun. Kuigi võistlus toimub juba mitmendat aastat ja on loodetud ka vallaelanikke aktiivset osavõttu, pole seda siiski juhtunud. Loodame siiski, et järgmisel aastal on osavõtt aktiivsem.
Rahvaliiga jalgpallis.
Suvistest tegemistest tasub ära märkida veel seda, et valla noored komplekteerisid võistkonna ja võtsid osa Eesti Jalgpalliliidu poolt korraldatud Rahvaliiga turniirist. Tulemused polnud küll kõige paremad, kuid ega see polnud ka peamine. Olulisem oli see, et noored tahtsid ja tegidki ära. Sihipärasema tegevuse ja harjutamisega paranevad järgmisel aastal kindlasti ka tulemused. Kes veel arvab, et see üks pullitegemine oli, siis informatsiooniks niipalju, et üle Eesti võttis Rahvaliiga turniirist osa 113 võistkonda.
2011 sügishooaeg:
Spordihoone lahtiolekuajad:
Esmaspäev – Reede 9.00 – 21.00
Laupäev – Pühapäev 12.00 – 18.00
NB ! Avatud laste mänguruum.
Võistluste kalender:
September – Toila valla rahvajooks 23. septembril.
Oktoober – korvpalli MV, lauatennise MV, lauamängude mitmevõistluse 2. etapp
November – korvpalli MV, Isadepäeva nooleviskevõistlus, võrkpalli MV, koroona MV, lauamängude mitmevõistluse 3. etapp,
Detsember – võrkpall MV, veteranide korvpalliturniir, saalihoki MV, lauamängude mitmevõistluse 4. etapp
NB! EESTI MV KORVPALLIS ALUSTAB HITO/TOILA VÕISTKOND MÄNGIMIST 2. LIIGAS. ESIMENE MÄNG 30. SEPTEMBRIL KELL 20.00 VOKAS.
Jälgige informatsiooni valla kodulehelt.
Kohtumiseni spordiradadel ja spordisaalis!
Toomas Nõmmiste
Aeroobika sügishooaeg Voka Spordihoones on alanud!
Treeningud Voka spordihoones:
Tule ennast sirutama ja võimlema!
Võimlemine alates 3. oktoobrist igal nädala esmaspäeval, kolmapäeval kell 10-11 Voka spordihoones.
Info Kaja Rebane 55547129
Võimlemine Toilas Toila rahvamajas, info ja registreerimine Malle Press 3369703 või Niina Ots 3369864
Voka spordihoones alates oktoobrikuust tüdrukutele 5 nädalane aeroobika tantsutreening algajatele, vanus alates 13 aastast.
Algus 25.10, iga kuu teisipäeval kell 17.00 kuni 17.45
Info Katja Loide 5233905
No comments:
Post a Comment