November 2011

Põllud jäävad novembris veel rohkem omaette.

Mahajäetud raudteetammil tulevad vastu vana mees ja vana naine.

Mehel on käru peal hunnik rohelisi kuuseoksi,

naine tuleb niisama. Nad lähevad alevi poole. On õhtu.

Kuigi kell on alles neli. Nad veavad oma koormat nagu lootust.

See võib olla roosipõõsaste katmiseks.

Tühjalt künkalt avaneb vaade punasele loojangule.

Kauge maantee hääl on külm. Loojang inimtühi.

xxxxx

Vikerkaar laukas

ja taevas, mis oli igasugune,

must ja sinine,

enne talve, mis ehk tuleb,

valge, ja enne kui

ma jõuan endal hoopis meelest ära minna.

Tõnu Õnnepalu raamatust „kevad ja suvi ja“

ELUKOHATEATE REGISTREERIMINE

1. jaanuaril 2011. aastal oli Toila valda registreeritud 2 483 inimest ning 1. novembri seisuga on neid 2 466. Arvuline erinevus on suures osas seotud sündide ja surmadega, kuid osaliselt võib selle ka väljarände alla kirjutada. Elanike arvu ja sissetulekute vähenemise tõttu on langenud ka üksikisiku tulumaksu laekumine ning aastalõpu lähenemisel on taas põhjust rääkida elukoha registreerimisest Toila valda.

Iga inimene saab midagi ära teha

Kas Sinu naaber on registreeritud Toila valda? Kui ei, siis miks lükkab lumekoristusmasin ka tema hooviesise talvel puhtaks, kui Sina oled selle teenuse eest maksnud? Nii provotseerivalt võib sellele teemale läheneda küll, kuna tunnetuslikult elab Toila vallas rohkem inimesi, kui rahvastikuregister seda näitab. Tihti elab meie kõrval inimesi, kes ei ole oma elukoha vahetuse tõttu (nt linnast valda elama asudes) jõudnud või mõelnud oma elukoha muutusest kohalikule omavalitsusele teada anda. Tihti ei mõisteta ka elukoha registreerimise olulisust piirkonnale.

Avalike teenuste arendamine on otseses seoses rahaliste vahendite olemasoluga ning mida suurem on üksikisiku tulumaksu laekumine, seda kindlamalt saab neid teenuseid osutada ja arendada. Täna on Toila valla investeeringuvõimekusele aidanud suuresti kaasa kaevandamise eest saadavad ressursitasud, kuid Rahandusministeerium on selle tululiigi jaotamise põhimõtteid ümber vaatamas ning suure tõenäosusega vähendatakse neid järgmiste aastate jooksul, misjärel kaotatakse teatud hetkel üldse ära (suunatakse tasandusfondi). Just seetõttu ongi oluline end Toila valla elanikuks registreerida, et vallaeelarve püsiks ka väikese väljarände korral stabiilsena ning ei kaoks ära võimekus kohaliku elukeskkonna parendamiseks.

31. detsembri seisuga Toila vallas elavate inimeste üksikisiku tulumaks laekub järgmise aasta vältel Toila valda, mistõttu on oluline selle peale juba täna mõtlema hakata.

TULE JA REGISTREERI END TOILA VALLA ELANIKUKS! Blanketid on kättesaadavad Toila valla kodulehelt www.toila.ee, Vallavalitsuses Pikk 13a või portaalis www.eesti.ee

Mehis Luus

arendusnõunik

Toila Vallavolikogu võttis 16. novembril 2011.a. vastu Toila valla 2011.aasta lisaeelarve mahus 162 892,50 eurot.

Tulude suurenemine toimus järgmiste tululiikide osas: füüsilise isiku tulumaks, haridusasutuste-, kultuuri -ja kunstiasutuste- ning spordi- ja vaba-aja asutuste majandustegevusest laekuv tulu, ressursi - ja saastetasude laekumine.

Kulud jaotusid järgmiste valdkondade vahel: Vallavalitsus, avalik kord, Spordi- ja kultuurikeskus, Toila ja Voka raamatukogud, Toila Gümnaasium, Voka lasteaed Naksitrallid ning valla arendusprojektid.

Rahvaloendus hakkab vastuseid otsima

Juba vähem kui kuu aja pärast, 31. detsembril algab Eesti üheteistkümnes rahva ja eluruumide loendus, mis lubab selgust luua paljudes tähtsates küsimustes Eesti elanike kohta. Selleks, et tulemused ikka täpsed oleksid, on loenduse küsimustele vastamine igale Eesti elanikule kohustuslik.

„Loendusel osalemine on tõepoolest kohustuslik. Ainult siis, kui meil on täpne ja ajakohane statistika meeste ja naiste arvust ning erineva vanuse, hariduse ja elukutsega inimeste paiknemisest, saame oma ühiskonnale seada mõistlikke tulevikusihte,“ rääkis Narva ringkonnajuht Martin Neltsas.

Rahvaloendus on ainus võimalus vajalikke andmeid saada ja seetõttu on loendusel osalemise kohustus kirjas ka riikliku statistika seaduses. Loenduse metoodikajuhi, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiidu sõnul pole selles midagi uut – juba 1922. aastal, kui toimus iseseisva Eesti Vabariigi esimene rahvalugemine, oli küsimustele vastamine kohustuslik. „Tol ajal öeldi ka, et rahvalugemine annab rahvale silmad ning et rahvas, kel puuduvad rahvalugemise andmed, ei tunne iseennast. Need on minu arvates igati ilusad mõtted, mis sobivad ka tänasesse päeva,“ rääkis Ene-Margit Tiit. „Kasutagem siis seda võimalust, mis meil on ja anname ka tänasele Eestile silmad, et näha, millised me tegelikult oleme.“

Vastused ainult statistika tegemiseks
Ringkonnajuht Martin Neltsas teab, et kohalikud inimesed on loenduse eel juba väga põnevil – kui palju meid siis ikkagi on. „Loendusel kogutud andmed aitavad hiljem ju vastata nii paljudele olulistele küsimustele. Inimeste paiknemise järgi saab näiteks teada, kas teede ja ühistranspordivõrk vastab inimeste vajadustele, milliste sotsiaalteenuste järgi hakkab eri piirkondades vajadus tekkima,“ tõi ringkonnajuht vaid mõned näited selle kohta, miks loendus on meile kõigile vajalik.

Neile ja teistele tähtsatele küsimustele vastamiseks on vaja üksnes statistikat. See tähendab, et loendusel kogutud isikuandmed on kaitstud ja neid ei anta edasi kolmandatele osapooltele. Ka riigiasutustele mitte. „Rahvaloendusel esitatud andmetest kellelegi mingeid õiguslikke tagajärgi küll kindlasti ei tule,“ ütles Neltsas. „Neid andmeid ei anta mitte kellelegi edasi ja statistika tegemisel eraldatakse vastustest ka inimeste isikuandmed. Seega ei pea keegi ka kartma, et muutuks tema sissekirjutus, sotsiaaltoetused või pensionimaksed. “

Esimest korda saab e-loendada
Selleks, et andmete kogumine oleks kõigile võimalikult mugav, on loendajate käsutuses sülearvutid ja päris esimest korda võimalik end ka ise interneti teel loendada. „Rahvaloendus algabki 31. detsembril just e-loendusega, kus terve kuu jooksul on võimalik kõigile küsimustele vastata hoopis internetis,“ rääkis ringkonnajuht Martin Neltsas. „Eks see on ju teada, et meie inimesed on võib-olla natuke häbelikud ja ei taha võõrale inimesele endast kuigi palju rääkida. Seepärast ongi väga mugav, et igaüks, kel ID-kaart või pangakoodid olemas, võib loendusankeeti täita ka täitsa omaette, arvuti taga istudes,“ selgitas Neltsas.

Interneti teel loendusel osalemiseks peab olema võimalus kasutada arvutit ja internetti ning veebilehel asuvasse ankeeti sisselogimine toimub ID-kaardi või internetipanga kaudu. Koht ei ole seejuures oluline: olgu selleks siis enda või oma lähedaste kodu, töökoht, raamatukogu või koguni buss. E-loenduse keskkonnas on olemas kõik vajalikud juhendid ja abi saab küsida ka Statistikaameti infotelefonil 625 9100 või e-posti teel aadressil klienditugi@stat.ee. E-loenduse ajal vastab infotelefon kõigil nädalapäevadel kell 8–22, küsitlusloenduse ajal veebruaris ja märtsis esmaspäevast reedeni kell 8–18.

Tuleb ka rahvaloendaja
Kes e-loendusel osaleda ei soovi või jõua, võib oodata hoopis rahvaloendaja külastust – nemad hakkavad inimesi külastama alates 16. veebruarist ja teevad seda kuni märtsi lõpuni. Kui kedagi pole kodus või pole vastamiseks parim aeg, jätab loendaja postkasti teatise oma kontaktandmetega. „Siis tuleks loendajale helistada ja leppida kokku kohtumiseks sobiv aeg,“ ütles ringkonnajuht.

Statistikaameti palgatud 2200 rahvaloendajat hakkavad inimesi külastama alates 16. veebruarist. Neid tunneb ära Statistikaameti poolt väljastatud pildiga töötõendi, sinise kohvri ja loenduse kirjadega salli järgi. Tavapärase paberankeedi asemel märgivad nad vastused sülearvutisse ja kunagi ei küsi inimestelt nende sissetulekut.

„Tõesti, ühtegi rahvaloendajat enne 16. veebruari ei tule ja nemadki külastavad vaid neid inimesi, kes pole osalenud e-loendusel või kui ankeet on jäänud lõpetamata. Küll aga jätkavad endiselt oma tööd teiste uuringutega seotud Statistikaameti küsitlejad ja neid ei tasuks karta, vaid küsida igalt külaliselt, kes end küsitleja või loendajana esitleb, töötõendit, millel kindlasti peab olema pilt,“ soovitas Narva ringkonnajuht Martin Neltsas.

Kogu info rahva ja eluruumide loenduse kohta on leitav aadressil www.REL2011.ee ning detsembrikuu jooksul jõuavad kõikidesse postkastidesse ka loendust tutvustavad voldikud.
Rahva ja eluruumide loendus 2011

• 31. detsember 2011: kõik rahvaloenduse andmed kogutakse 31. detsembri seisuga

• E-loendus: 31. detsember 2011 – 31. jaanuar 2012

• Küsitlusloendus: 16. veebruar – 31. märts 2012

• Rahvaloendaja näitab alati töötõendit, kannab salli ja sinist kohvrit, Teie palganumbrit ei küsi ja enne 16. veebruari Teid loendama ei tule.

• Tulemusi avaldatakse alates 2012. aasta maist.

• Rahvaloendusel osalemine on kohustuslik.

Karin Volmer, Statistikaamet

9. klass külastas Põhjaranniku toimetust

10. novembril külastasid 9. klassi õpilased õpetajatega Anneli Koppel ja Gerli Paumets "Meediaprojektor" raames Jõhvis asuvat Põhjaranniku toimetust ning tutvusid ajakirjanike tööga ja said teada, kuidas valmib ajaleht.
Projekti raames on 9. ja 10. klassile varem intervjuude tegemisest rääkimas käinud ka Põhjaranniku tegevtoimetaja Erik Kalda, peale mida tekkis kohe võimalus ka ise Erki Noolt intervjueerida.
Täpsemalt oma töö, ajalehes toimuva ja selle kokkupaneku kohta kõnelesid õpilastega Põhjaranniku tegevtoimetaja Erik Kalda, peatoimetaja Erik Gamzejev, küljendaja Anne Keedus ja fotograaf Peeter Lilleväli. Nende sõnul on ajakirjanike töös tähtsaimal kohal omavaheline tihe suhtlus,
mistõttu puuduvad nende kontoris vaheseinad ning ka koosolekud toimuvad kaks korda päevas. Lisaks tuleb ajalehte kirjutades meeles pidada, et kajastatavad teemad oleksid kõigile huvitavad ja olulised. Veel said õpilased nõuandeid, millest peagi ilmuvas koolilehes kirjutada.

Õpilastele tuli Põhjaranniku toimetuses käimine ja ajakirjanikega suhtlemine igati kasuks.

Kristel Alman

Ma tuhat korda tänan sind…

Sügisese koolivaheaja viimasel päeval kutsus Toila Gümnaasium kokku 4 kooris ja 4 tantsukollektiivis osalenud lapsed, kes osalesid XI Noorte Laulu- ja Tantsupeo “Maa ja Ilm” ettevalmistusprotsessis. Karmi konkursi läbis edukalt 7 lastekollektiivi, peolepääsu lunastas endale ka naisrühm Kiiguri. Tänupeol öeldi kiidusõnu kollektiivide juhtidele ja nendele tublidele inimestele, kes olid rühmadele suure peo ajal Tallinnas saatjateks, aga kõige tähtsamal kohal olid seekord õpilased. Peaaegu üheksakümnele lapsele öeldi tänukirju ja suviseid fotosid jagades aitäh nende panuse eest suure peo õnnestumisse. Päris mitmed õpilased leidsid endas jõudu kaasa lüüa koguni mitme kollektiivi koosseisus. Paljud lapsed on juba staažikad laulu- ja tantsupidudel osalejad. Näiteks osa “Päikesekillukesi” võttis viie kooliaasta jooksul osa kolmest laulupeost.

Tänupeo teine eesmärk oli väärtustada laste soovi tegeleda laulu ja tantsuga ka suurte pidude välisel ajal, et meie väikese maa väikese rahva kultuur püsima jääks. Gümaasiumi direktor Külli Guljavin ütles oma tervituskõnes: “Tuntud hariduse edendaja sir Ken Robinson on öelnud: meie koolisüsteem on kõikjal maailmas ühesugune – me õpetame lastele matemaatikat ja keeli, ehk me tegeleme koolis peamiselt selle osaga lapsest, mis jääb õlgadest ülespoole. Tantsuks ja muusikaks naljalt aega ei jää. Me valmistame ette ülikooli professoreid, kellel on keha selleks, et tarka pead hommikul ülikooli ja õhtul koju tagasi transportida. Loodan, et meie kool erineb teistest, et meie laulu- ja tantsuõpetajad leiavad jõudu teid juhendada ning laul ja tants aitavad teil areneda mitmekülgseks isiksuseks. ”

Ida- Virumaa rahvakultuurispetsialist Erika Kõllo toonitas, et Toila laululapsed on leidnud aega ja tahtmist osaleda ka maakondlike kollektiivide tegevuses ja et Toila Gümnaasium oli Ida-Virumaa väikestest maakoolidest seekordsel noortepeol tähelepanuväärselt suure osalejate arvuga esindatud.

Koorijuhid ja tantsujuhid tänasid oma õpilasi laulude ja tantsudega. Esinesid kollektiivid, kus rühmajuhid Helle Astok, Kaja Oja ja Anu Pungas ise tantsivad:, rahvatantsurühmad Voka ning Kiiguri ning rahvatantsuansambel Virulane B-segarühm. Laulu- ja tantsupisik, kui ta on su kord juba üles leidnud, nakatab sind terveks eluks. See, millega oled alustanud koolipõlves, köidab sind ka suureks saanuna. Ühtäkki tunned puudust oma tantsurühma või laulukoori sõpruskonnast, kui oled pidanud neist mingil põhjusel eemal olema. See on küll nähtamatu, aga see-eest väga tugev hingeline side. Ja väga sageli leiad täiskavanuna, et laul ja tants ei ole enam pelgalt su hobi, see on elustiil.

“Ma tuhat korda tänan sind…” – seisis tänupeo kutsel. Sama laul õpetajate Stella Müsleri ja Diana Veisneri eestvõttel ja saalitäie rahva toetusel liitis kõik osalejad peo lõpuks ühise perena kokku ning laulu- ja tantsutraditsiooni mustrivaip sai jälle natuke pikemaks kootud.

Anu Pungas

Toila Gümnaasiumis on külalised alati oodatud

Pikka pimedat sügiseaega aitavad rõõmsamaks muuta oodatud külalised.

2. novembril, hingedepäeval, meenutasime kõiki lähedasi inimesi küünlatule valgel.

Toila koolipere meenutustesse mahtus seekord Raimond Valgre lugu

näitleja Rain Simmuli esituses. Faktid eluloost vaheldusid tuntud lauludega.

Raimond Valgre oli Eesti kergemuusikas tuntud helilooja. Ta mängis klaverit, akordioni, juhatas orkestreid ja osales ise erinevates ansamblites. Andeka luuletajana kirjutas ta sõnad oma laulude tarvis ise.

Rain Simmul esitas Toilas meloodilisi armastuslaule, aga ka nõukogudeaegset tantsumuusikat valsist tangoni.

Valgre muusika on ka meie päevil populaarne, koolinoored aga alles õpivad tundma meloodilise muusika ilu.

Mardipäeva hommikul valitses koolimajas lõbus elevus. 5. klassi õpilased jooksid marti. Kombed ja tavad õpiti ära emakeele tunnis õpetaja Gerli Paumetsa juhendamisel, laule õpetas mardisantidele Stella Müsler. Meie mardisandid meenutasid koolikaaslastele vanu kombeid, kontrollisid teadmisi ja õpilaspäevikuid.

Mardiräpp noormeeste esituses ja lõbusad laulud tütarlastelt tegid tuju rõõmsaks.

Pererahvas oli lahke ja maiustusi jätkus koolipäeva lõpuni.

Reedel, 11. novembril oli koolis külas Peterburi tsirkus. Lõbusad klounid, žonglöörid, ekvilibrist redelil, dresseritud tuvid ja puudlid Arci ja Džek näitasid oma oskusi.

Kui klounil on suur punane nina, naljakas kostüüm, teistmoodi jalanõud, siis tunduvad ka tavalised tegevused naljakatena. Taldrikutega žonglöörimine on õpitav tegevus. Seda said proovida ka meie kooli õpilased, tuli välja küll – hinne 5.

Ekvilibristi ehk redeliga ronija trikid olid keerulisemad ja neid ei lubatud järgi teha.

Armsad koerad näitasid arvutamisoskust ja said kõikidest käskudest õigesti aru.

Etendust vaatasid ka Toila ja Voka lasteaia mudilased. Oli lõbus!

30. oktoobril tänati Toila Gümnaasiumis neid õpilasi ja õpetajaid, kes tänavusel Laulu- ja tantsupeol meie valla ja oma kooli lippu kõrgel hoidsid.

Helle Astok, Anu Pungas, Stella Müsler ja Kaja Oja on need „sädeinimesed“, kes järjekindlalt Toila Gümnaasiumi noori laulu- ja tantsupisikuga nakatavad.

Toila Gümnaasiumi

huvijuht

Maire Aul

Punanahad vallutasid Naerumere!

Kui Toila lasteaia Naerumeri kasvandike isad 14. novembril üle lasteaia lävepaku astusid, ehiti nad kohe võõraste sulgedega ning ristiti Väledaks Nooleks, Kepslevaks Põdraks või Ulguvaks Hundiks.

Ei mingit isadepäevakontserti! Selle asemel kehastusid kõik lapsed koos oma isadega punanahkadeks ning proovisid metsiku huilgamise saatel kätt täpsusviskes, põdrajahil hiilimist, aga ka tasakaalu hoidmist hulgakesi hularõngas ühel jalal seistes.

Vigvami ees istudes pandi laste meisterdatud sulgedega pärjatud isad proovile muinasjutu vestmises.

Õpetaja Triin tegi otsa lahti: "Elas kord..." ning edasi pidid isad-lapsed järjest omalt poolt loole põnevust lisama.

Väga põnev see lugu ei tulnud ja täpselt ei mäleta, millega see lõppes, aga hakkama saime küll.

Usutavasti said kõrvaltvaatajad (kohal oli ka fotoaparaatidega emasid) eriti häid pilte regulaarsest indiaanlaste kätega vastu maad prõmmimisest, mis pidavat tähendama kiiduavaldusi.

Lõppes kõik hästi. Vaatamata tegevuste metsikustele ükski "kentuki lõvi" viga ei saanud.

Siiski rikuti ka reegleid - rahupiip jäi ära.

LONKAV ROTT (Yakaree isa)

Miks mulle meeldib lugeda?

“Mulle meeldib lugeda, sest paljud raamatud on põnevad ja neis on palju värvilisi pilte. Mõndasid raamatuid on ka igav lugeda, sest nendes ei ole pilte või need on liiga paksud. Meeldib lugeda ka ajakirju, sest nendes on ka nuputusülesandeid.”

Kevin Alegander

“Mulle meeldib lugeda, sest see on lõbus ja vahva. Raamatuid on igasuguseid-lõbusaid, õudsaid, põnevaid, kurbi, naljakaid.”

Daniel-Eerik Sillamets

“Lugemine on huvitav. Lugemine annab palju teadmisi. Kuidas loomad elavad? Mis on hea, mis on halb?”

Karin Kudrjašova, Valeria Getman

“…….Lugedes saab ka nalja ja see on nii tore”

Lisette Tint

“…….Minule meeldib lugeda veel sellepärast, et ma oskan seda väga hästi. See on väga tore tegevus”

Anna-Louise Priks

“Leiutajate küla Lotte” on minu lemmikraamat. Loodan, et ka minul on kunagi ees nii huvitavad seiklused!”

Maria Kelder

“Meeldib lugeda, sest raamatutes on põnevad jutud. Ma kujutan enda peas ette, mis seal toimub. Mul tulevad head tunded, kui ma loen raamatuid”

Ekke Ruutopõld

Nii arvavad lugemisest teise klassi osa lugemisringi õpilastest. See on nii tore, et need lapsed on leidnud tee raamatute maailma ja tunnevad lugemisest tõelist naudingut. Lugemisringis püüame oma lugemishuvi edasi arendada. Selleks teeme ise etteantud lausetest või sõnadest uued luuletused, kujundame need ja kanname kaaslastele ette, õpime, kuidas koostada jutte nii piltide kui küsimuste järgi, mängime, nuputame, mõistatame, teeme ise raamatuid jne. Ülemöödunud aastal oli lugemisringis lausa kaks suurepärast omavalmistatud raamatute kirjutajat - Pauliine Mitt ja Elo- Mari Truupõld. Need raamatud olid väljanäitusel ka Toila raamatukogus.

Miks siis on lugemine tähtis?

“Me harjume hästi kõnelema, kui loeme sageli neid, kes on hästi kirjutanud”

Voltaire

“Lugemiskultuur on iga rahvakultuuri ja üldkultuuri alus.”

Juhan Sütiste

“Sõna on maagiline olend, mis äratab kujutlusi”

Lehte Hainsalu

“Lugemine on uurimine, töö ja lõbu ühekorraga. Ta on väärt, et pühendada talle kogu elu”

Mihkel Mutt

“Kui leidsid hea raamatu, loe seda andumusega ja kallista iga tarka mõtet, seisata imetledes väljenduse ilu ja tõe sügavuse ning põhimõtete ütluse eest, selline sõprus väärib eluaegset ustavust”

Teedy Tüür

Kahjuks jääb aga aastatega neid lapsi üha vähemaks, kes lugeda tahavad. Miks küll?

Ilmselt ei ole lastes juba varases lapsepõlves äratatud huvi raamatute vastu. Huvi saab tekitada ja tekkida ainult vastastikuses koostöös nii lapse, lapsevanema kui ka vanavanemate näol. Väga hea loeng “Kuidas äratada lastes huvi lugemise vastu” oli 23.oktoobril käesoleval aastal Toila raamatukogus. Kahjuks oli kuulajaid terve valla peale kõigest 6 inimest ja needki haridus-ja kultuuritöötajad. Tasuta raamatut “Nippe , kuidas meelitada last lugema” saab lugeda www.lugemisyhing.ee

“Kultuur on algupäraselt seesama kultura, mis on seotud igasuguse viljelemisega… Ja kui see lastakse korra võssa kasvada, siis võtab puhastamine ja uuestiharimine väga palju aega. Kaotus võib olla korvamatu. Eriti praegu, kus trükisõna peab olema väga hoolas, et säilitada lugejat elektroonilise meediumi pealetungi olukorras”

Marju Lauristin

Püüame siis veel üheskoos päästa, mis päästa annab!

Lugemuse üle muret tundev

lugemisringi läbiviija

Anneli Koppel

Kuidas tõsta laste lugemishuvi?

23. oktoobril, Eesti raamatu päeval, oli kõigil huvilistel võimalus Toila Raamatukogus kohtuda Eesti Lugemisühingu esinaise Maili Vesiko-Liineviga.

Eesti Lugemisühing koondab inimesi, kes on huvitatud kirjaoskuse arengust Eestis. Ühingul on hetkel üle kahesaja liikme ja viis edukalt toimivat projekti, tänu millele on paljud õpetajad saanud tasuta lugemisalaseid koolitusi ning lapsed motiveerivad lugemiskeskkonnad ja osa huvitavatest lugemistegevustest.

Ka Toilas rääkis Maili Vesiko-Liinev ühingu tegemistest ja projektidest ning jagas häid näpunäiteid, kuidas meelitada lapsi lugemise juurde ja miks see üldse nii tähtis on.

Kuidas siis meelitada lapsi lugema?

Alustuseks tuleks luua koju või ka lasteaeda-kooli sobiv ja hubane lugemiskeskkond – raamatud on lapsele kättesaadavad, lisaks lauale-toolile saab raamatuid lugeda ka vaibal või patjadel istudes.

Vaadake raamatuid koos lastega. Ärge küsitlege (Kes see on? Mis see on?), vaid jutustage lastele, mida piltidel näha on. See innustab lapsi loovalt mõtlema ja ise piltide järgi jutustama hakkama.

Koos lastega raamatuid vaadates olge ise positiivsed, loovad ja avatud; ärge kommenteerige laste kõnet ega lugemist.

Meelitage last raamatu juurde, kunagi ärge sundige ähvardage, manipuleerige (Kui sa lugemist ära ei õpi, siis …!)

Käige koos lastega raamatukogus ja -poes ning laste neil endale raamatuid valida.

Näidake lastele raamatute imemaailma. Lugege neile ette (isegi siis, kui nad juba oskavad ise lugeda). Lastele peaks ette lugema kuni 12-aastaseks saamiseni, see on kvaliteetaeg koos lapsega, suurendab lähedust. Tihti tehakse see viga, et kui lapsed kooli lähevad, siis lõppeb ka ettelugemine, mis asendub lugemissundusega kooli jaoks lugemiseks.

Meisterdage koos lastega ise raamatuid ja tunnustage neid kui autoreid.

Valige lastele raamatuid lähtudes nende huvidest: ei ole mõtet pakkuda autodest huvitatud lapsele lugemiseks loomaraamatuid; otsige talle raamatuid autodest, autoajakirju, küll ta siis hiljem ka muinasjutud ja muud lood lugemiseks võtab.

Siinkohal võib nii mõnigi lapsevanem öelda, et see kõik võtab ju meeletu aja! Jah võtab küll. Aga mis võiks veel parem ajakasutus olla, kui aeg koos oma lapsega. See on investeering tema tulevikku.

Ilma korraliku lugemisoskuseta ei ole võimalik omandada korralikku haridust.

Et olla abiks lastele sobivate raamatute leidmisel, valivad Lastekaitse Liit ja Eesti Lugemisühing kaks korda aastas lasteraamatud, mis väärivad esiletõstmist. Seda raamatusoovituste nimekirja saab vaadata http://www.lugemisyhing.ee ürituste alt.

Kui nüüd kellelgi tekkis rohkem huvi, siis palju kasulikke nippe leiab raamatust “Nippe, kuidas meelitada last lugema” aadressil www.lugemisyhing.ee

Tänasida lugemisi ära viska homse varna!

Lea Rand