Toimetaja veerg

Igal aastal, kusagil märtsi keskpaigas, trügib hinge selline kummaline tunne, et kohe-kohe peaks midagi juhtuma.

Looduski annab sellele tundele omalt poolt juurde – taevas tõuseb justkui kõrgemale, õhk läheb kuidagi teist värvi ja hakkab teisiti lõhnama. Külakassid tiirutavad armunud nägudega ümber maja, hakid istuvad traadil, põsed vastamisi, ja peavad pesapunumise plaani.
Ja siis ühel päeval saad aru, et nüüd on see juhtunud. Isegi siis, kui möödunud öösel on maha sadanud värske lumi, saad aru, et nüüd on Ta tulnud.
Kevad on käes!

Kassil on jalad sassis

Kevad nüüd on käes

Mängivad lumeveenired

pika päeva käes.

Purikas tilgub vihma

Katus on tõmbunud kortsu

Vares männioksal

kraaksub toiduportsu.

Talv oli kibe ja tume

raskete pilvede all

Nüüd on sündimas ime

sooja

väraval...

(Merje Klamas)

Kevad toob endaga alati midagi uut, nii loodusesse kui inimestesse. Nii nagu loodus igal kevadel aina uuesti ja uuesti elule tärkab, nii annab kevad ka meile lootust millelegi uuele, paremale, helgemale.

Selle aasta kevad algas meie vallas poliitiliste puhangutega, oleme ületanud isegi vabariiklike meediakanalite uudiskünnise. Uue vallavanemaga saime tuttavaks juba eelmises lehes, märtsikuu lõpp tõotab muutusi ka volikogu juhtimises. Kuigi muidu olen ennast poliitilistest mängudest eemal hoidnud, siis viimasel ajal toimuv on pannud mõne asja peale mõtlema.

Meie saadikud vallavolikogus peaksid justkui kõik ühe asja – valla elanike elu-olu paremaks muutmise – eest väljas olema. Aga siin oleks paslik meelde tuletada valmimeister Krõlovi lugu „Luik, Haug ja Vähk“:

Kui puudub üksmeel seltsimeeste seas,

siis nendel kuidagi ei vea ja rist ning viletsus on nende ettevõte.

Kord Luigel, Vähil, Havil tekkis mõte,

mis koos nad ühistööle viiks,

et koormat vedada, ja selleks siis nad kohe kolmekesi rakendusid ette.

Kuid kuis ka püüaksid, ei koormat paigast saa:

Luik tahab pilvi lennata, Vähk ronib tagurpidi, Havi kisub vette.

Ei meie otsusta, kes nendest süüdi seal...

Kusjuures meie kandis on nii, et vähk vaatab nö „õunte pealt“, kelle poole sikutada.

Veel öeldakse, et meeskond on täpselt nii tugev, kui tugev on tema kõige nõrgem lüli. Viimasel ajal tundub, et meie volikogus on „arvamusliidriks“ saamas/saanud just see kõige nõrgem lüli.

Jääb ainult loota, et lugupeetud rahvaasemikud omavahelise „jõukatsumise“ tahaplaanile jätavad ja rakenduvad ühise vankri ette ning edaspidi ületavad uudiskünnise Toila valla head uudised.

Päikest teie kevadesse!

Lea Rand

Jää-äär Jää Häälel

Kui allakirjutanu 3. märtsil Toila laululava juurde jõudis, olid peaproovid Toila gümnaasiumis juba lõppenud ja ülevas meeleolus lauljate-tantsijate rongkäik trotsis viimaseid meetreid libedat rada lauluväljakule.

Ühe kaugema külalise, Vanalinna segakoori, dirigent Lauri Aav Tallinnast ütles, et teist niivõrd libedat laulupeorongkäiku ta oma rikkalikust mälusalvest ei leia.

„Jää Hääl“ oli Toilas esmakordselt toimunud talvine laulupidu kooride ja publiku osavõtul koostöös ühe Eesti tuntud muusikalise kollektiiviga, kelleks seekord oli ansambel Jää-äär. Kõlasid mitmed talveteemalised tuntud koorilaulud, paar koorilauluks seatud lugu Jää-ääre senisest repertuaarist ning selleks sündmuseks spetsiaalselt loodud heliteos „Jää hääl“.

Rakvere teatri peanäitejuht Üllar Saaremäe, kelle sulest pärinevad spetsiaalselt talviseks peoks kirjutatud koorilaulu “Jää hääl” sõnad, ütles: “Punklaulupeo korraldajana on mul ääretult hea meel talvise õe üle – ammu oli vaja midagi, mis alternatiivlaulupidude süsteemi ühendaks.”

“Jää Hääle” loominguline konsultant Hirvo Surva meenutas peo järel esimest Eesti-Soome laulupidu 2000. aasta suvel, kus juulis oli väljas 12 kraadi sooja ja see tundus metsikult külm. Toilas tundis ta, et ilmataat oli täielikult lauljatega ühte meelt – päike väljas, soe, tuult ei olnud. “Väga tore üritus, eriti kui traditsioon läheb käima, sest väikestel kooridel on vaja väljundit,” kiitis Surva.

Eesti koorilaulu suurmees kiitis ka mõtet siduda pidu ansambli Jäääär loominguga – peol kõlas kolm nende laulu ja peole järgnes ansambli kontsert Toila gümnaasiumis.

Laulupäeva eesmärk – pakkuda kooridele omapärast kokkutulekuvõimalust talvisel perioodil, luua koorimuusika varamusse uut loomingut, tugevdada koostöötahet ja -kogemust naaberomavalitsustega – sai igati täidetud. Osales 14 koori kokku 300 lauljaga, kuulamas oli parajal arvul publikut ning koorimuusikavaramu on täienenud kolme imeilusa loo võrra.

Ene Raudar, “Jää hääle” idee autor, ütles, et on rahul sellega, et esimene pääsuke sai tuule tiibadesse ega potsatanud jäätununa maha. “Võime naljatada ilma teemadel, aga sellist kingitust, mis ilmataat meile tegi, ei julgenud loota.“ Lisaks lauljaile jätkus tal kiidusõnu ka tantsijatele Taivo Aljaste juhatusel, sest mis laulupidu see ilma tantsijateta on.

Lääne-Virumaa laulik, Urve Tinnuri, üks kolmest sõnameistrist, kelle tekstid peo perenaise Ene Raudari loetuna koorilaulude vahepaladena Toila laulukaare alt kõlasid, võttis oma blogis esimese talvise laulupeo kokku järgmiselt:

“Kui minult poleks tellitud muusikalistele etteastetele luulevormis vahepalasid, poleks ma Toilas peetud nelja valla talvisele laulupäevale sattunud. Mul poleks olnud võimalust kogeda ka seda ülevust, mida läbi aegade on kogenud dirigendid, heliloojad ja luuletajad, kellele ühendkooride ovatsioonide saatel tammepärg kaela pannakse. Talvelaulupeol täitsid pärgade aset imekaunid sallid, märtsipäike oli niisama soe nagu käepigistused ning mind valdas tunne, otsekui jagaksid Hommikumaa targad mulle heldel käel kulda, viirukit ja mürri.”

Laululaval alanud pidu jätkus Jää-ääre kontserdiga Toila Gümnaasiumi saalis ning õhtuse videodiskoga 80-ndate eesti muusikaga, kus diskoripuldis oli Raino Erlich.

Kaasa laulis ja pilte tegi

Lea Rand

Killukesi ajaloost

Ajaleht “Postimees” kirjutas 1933. aastal:

Toilas algas kalapüük uuesti.

Viimaste päevade tormide ja sula tõttu on Põhja-Eesti rannik peaaegu täielikult jääst vabanenud. Kalurid kasutasid soodsat juhust kalapüügiks. Praegu käib Udrias ja Toilas hoogne kalapüük. Püütakse peaasjalikult räimeid ja angerjaid.

Postimees, 07.02.1933, nr. 31, lk. 6.

Kalurid lähevad merele. Toila rand 1913.a.

Toila kalurite võrgud Käsmu rannas.

Läinud nädalal ajas torm Toila kalurite võrgud ulgumerele. Kalurid katsusid traalimise teel võrke kätte saada, kuid see ei õnnestunud. Nüüd teatati Käsmu rannast, et torm on osa võrke seal kaldale ajanud.

Postimees, 25.05.1933, nr. 121, lk. 6.

Toilas leiti salapiiritust.

Narva-Jõesuu raiooni piirivalvurid leidsid Toila ja Purtse kordonite vahel mererannast 130 liitrit salapiiritust, mis oli paigutatud 13 plekknõusse. leitud piiritus asetses peidetuna kahes kohas, ühest kohast leiti 60 ja umbes veerand kilomeetrit eemal 70 liitrit. Arvatakse, et piiritus on alles hiljuti mootorpaadiga Purtse randa toimetatud, et järgmisel ööl oleks sealt kergem edasi viia. Esialgu jäi piiritus piirivalve korraldusse.

Postimees, 14.07.1933, nr. 162, lk. 1.

Mereside rühm Vokka.

Neil päevil asutati Voka kaitseliidu kompanii juure mereside rühm, mis on esimeseks sellesarnaseks Eesti kaitseliidu peres.

Postimees, 10.02.1933, nr. 34, lk. 5.

Tulekahi Voka vallas.

Neil päevil põles Voka vallas Heinrich Kuulbergile kuuluv turbakuur maha. Millal tegelikult kuur maha põles, ei teata, sest kuuri süttimist ei näinud keegi.

Postimees, 17.02.1933, nr. 40, lk. 5.

Killud kogus kokku

Lea Rand

Märkmikuga mööda maja....

Jätkuks Naerumere maja tutvustamisele jutleksime nüüd Rõõmukillukeste rühmas.

Selle rühma personali moodustavad ...

õpetajad Silja Sarap ja Anneli Arge ning õpetaja abi Margarita Reinmets.

Kui kaua teist keegi selle lasteaiaga seotud on?

Silja 5,5 aastat, Annelil saab 1 aasta ning Margarital täitus jaanuaris 4 aastat.

Mitu lendu on jõudnud õpetaja Silja Sarap lasteaiast kooli saata?

2 lendu seni ja 13 last kokku.

Millal teie rühmast hakkavad lapsed kooli minema?

2013 ja 2014 aasta sügisel.

Kuidas sündis teil, Anneli ja Silja, mõte õppida lasteaednikuks?

A: Minu jaoks oli see lihtne – teadsin juba 6-aastaselt, et tahan õpetajaks saada. Ilmselt olid eeskujuks enda head õpetajad-kasvatajad.

S: Lasteaednikuks ma kohe ei tahtnudki saada. Läksin õppima ettevõtlust aga deebetid jms. ei olnud minu jaoks. Olin aasta Saksamaal lapsehoidja ja siis mõtlesin, et päris lahe amet.

Kui te poleks õpetaja, kes siis tahaksite olla?

A: Tahaksin olla kunstnik või kirjanik.

S: Kui fantaseerida, siis tahaksin olla...

Mis paneb teil, Anneli, Silja ja Margarita, silmad särama Naerumeres?

A: Ilus töökeskkond, lahedad ja sõbralikud lapsed, lõbusad kolleegid.

S: Lastelt saab kuhjaga elurõõmu ja energiat.

M: Lapsed panevad oma vahetu suhtlemise ja siirusega silmad särama.

Igaüks on milleski tugevam kui teine. Milles tunnete teie end õpetajana tugevamana?

A: Tunnen end üsna hästi kunstitegevuste ja lugemise-kirjutamise õppe läbiviimisel.

S: Ma arvan, et liikumine ja loodusõpetus on need, milles ma end võib-olla tugevana tunneksin.

Silja, millist üritust Naerumeres esile tõstaksid, mida oled pidanud juhtima?

Eelmise aasta põhiüritused olid minu organiseerida. Kindlasti jõulupidu, kus oli meil jõulusokk ja aastalõpu üritus „Ära unusta oma juuri“ koos vahvate töötubade ja muusikutega.

Anneli, kuidas tunned end kunstiringi juhendajana?

See on kindlasti üks eneseteostuse vorm. Samas ligi 30 last ringis on suur väljakutse.

Praktiline tegutsemine, mängimine värvide ja erinevate materjalidega ning näha kohe tehtud töö tulemust – see on põnev.

Kuidas teil on rühma kooseisuga? Palju on teist keelt kõnelevaid lapsi?

Meie 22 lapseline rühm on üsna rahvusvaheline. Muukeelseid lapsi on rühmas 8. Vene keelt kõnelevaid lapsi on 7 ja 1 soome tüdruk, kes räägib juba hästi eesti keelt.

Mida erilist toob see kaasa õppetegevuse läbiviimisel?

Üks kord nädalas on planeeritud õppetegevus muukeelsete lastega, kus lapsel süveneb nädala teemaga haakuvate mõistete tundmine. Mängulises vormis ja pildimaterjali abil kinnistub uute sõnade kasutamine kõnes.

Kirjeldage palun mõnda Naerumere head traditsiooni või eripära?

A: Au sees on tarkusepäeva ja vanavanemate päeva tähistamine ning kevadise kokkuvõttena toimub iga aasta eesmärgile vastav suurüritus lastevanematega. Selle õppeaasta lõpus on näiteks kavas minna koos lapsevanematega retkele Sinimägedesse. Eelmisel aastal oli meil aga rahvuslik, eesti traditsioonide ja mängudega kevadine pidu.

S: Nii nagu ütles õpetaja Triin eelmises intervjuus: „ega iga lasteaed saa kiidelda nii fantastilise asukohaga nagu meie lasteaed – meri ja Toila Oru park. Ümbrus ongi meie eripära.“ Nõustun selle öelduga 100%.

M: Erilisemalt on meelde jäänud õueüritused kevadeti: olümpiamängud, lastekaitsepäev gümnaasiumi õpilastega koos ning ühel soojal maipäeval lauldi ja tantsiti päike veel erilisemalt särama.

Silja, räägi, kuhu te juunikuus kavatsete Rõõmukillukeste ja Õnnekillukeste rühmaga minna?

Läheme esimesele üle-eestilisele eelkooliealiste laste rahvatantsupeole selle aasta 9. juunil Viimsi Vabaõhumuuseumis. Lasteaedu on üle eesti 21 ja meie oleme ainuke lasteaed Ida-Virumaalt.

Millise kogemuse - elutarkuse sooviksite teistelegi edasi anda?

A: Ainus väärtus elus on kokkuhoidev pere ja head suhted teiste inimestega. Kui neid ei ole, siis ei ole meil mitte midagi. Mõnikord tundub, et pere on midagi iseenesest mõistetavat, midagi, mis on alati olemas olnud ja jääv, kuni järgmisel päeval variseb see kõik kokku … . Seega hoidkem ja armastagem oma lähedasi.

S: Tehke seda, millesse ise usute ja mis teile meeldib. Muidugi pere on samuti väga tähtis.

M: Ausa ütlemisega jõuab kaugemale või vähemalt säilib südamerahu.

Mis on teie kõigi hobid - huvid vabal ajal?

A: Minu huvialad on: reisimine, suusatamine ja ujumine, jalgrattasõit, kunst ja kirjandus.

S: Minule meeldib talv ja sellel aastaajal õues tehtavad spordialad. Jalgrattaga sõita meeldib mulle samuti. Meeldib reisida ja ka lugeda.

M: Ujumine, jalgrattasõit. Kevadest sügiseni aiamaal tegutsemine. Sügisel metsas seenel käimine ja kogun ka reisidelt seinataldrikuid.

Tänan teid kõiki ja soovin rõõmsaid koostööaastaid!

Märkmikuga kõnetas

Aili Saarne, Toila Lasteaed Naerumere direktor

Sipsik aitab levitada häid pisikuid

Talvehooaeg on teatavasti see aeg, kui igasugused pisikud aktiivselt ringi liiguvad.
Enamus neist toovad endaga kaasa vaid köha-nohu, kehva enesetunde ja tihti palavikugi.
Nende pisikute vastu tuleb aktiivselt võidelda – ikka soojade riietega, vitamiinidega ja hea tujuga.
Aga on üks pisik, kelle endale saamise vastu ei tohiks küll kellelgi, ei lastel ega täiskasvanutel, midagi olla. See on LUGEMISPISIK:)

Neid pisikuid võiks igas kodus, koolis ja lasteaias, raamatukogust rääkimata kohe palju-palju rohkem olla.
Et Lugemispisikute levikule omalt poolt kaasa aidata, kuulutas Toila Raamatukogu möödunud aasta lõpus välja SUURE LUGEMISPISIKUTEGA NAKATAMISE AKTSIOONI.

Selleks, et neid pisikuid, kellega nakatada, ikka rohkem saaks, kutsusime üles kõiki lapsi, õpetajaid koolis ja lasteaias, emasid-isasid, vanaemasid-vanaisasid tegema OMA LUGEMISPISIKU!

19. veebruaril said raamatukogus kokku kõik Lugemispisikute meisterdajad ja Sipsiku sõbrad.

Jah, tõsi-tõsi, see tore kaltsunukk, kelle tegemisi on läbi Eno Raua raamatu mitu põlvkonda lapsi saanud jälgida, saab tänavu juba 50 aastaseks!
Seepärast tähistasimegi sellel päeval ka SIPSIKU sünnipäeva!
Rääkisime raamatu saamisloost, tegime kokkuvõtted Lugemispisikute konkursist, vaatasime üle 2011.a. ilmunud toredamad lasteraamatud ja sõime sünnipäevatorti.

Siinkohal tänud maitsva tordi eest Inga Lemberile ja aitäh kõigile pisikute meisterdajatele!

Kõik head pisikud on tänaseks kolinud Jõhvi Keskraamatukogu lasteosakonda näitusele, et head nakkust ka Jõhvi lastele levitada.

Kohtumiseni raamatukogus!

Lea Rand

Toila Perearsti vastuvõtuajad alates12. märtsist 2012

	Perearsti vastuvõtt:	Pereõe vastuvõtt:	Ambulatoorium avatud:
Esmaspäev	14.00-18.00	10.00-12.00	10.00-18.00
Teisipäev	13.30-17.30	10.00-13.00	10.00-18.00
Kolmapäev	08.00-12.00	12.00-13.00	08.00-16.00
Neljapäev	VASTUVÕTTU EI TOIMU	08.00-16.00 ISESEISEV VASTUVÕTT	08.00-16.00
Reede	14.00-18.00	10.00-11.00	10.00-18.00

Teede piirang

Toila Vallavalitsus teatab, et alates 26. märtsist 2012.a. kuni 19. maini 2012.a. on kehtestatud liiklemise piirang sõidukitele massiga üle 3,5 tonni Toila valla järgmistel teedel:

- Ojaääre (Metsamägara külas)
- Konju mõisa (Konju külas)
- Konju lõuna (Konju külas)
- Vaivina põhja (Vaivina külas)
- Vaivina lõuna (Vaivina külas)
- Päite (Päite külas)

Alus: Toila Vallavalitsuse 19.03.2012.a. korraldus nr 74.

Toila Vallavolikogu märtsikuu istung

Toila Vallavolikogu esimehele umbusalduse avaldamine.

Hääletamistulemusena 7 poolt, otsustas volikogu avaldada umbusaldust senisele volikogu esimehele Kalle Lehismetsale.

Arvamuse esitamine geoloogilise uuringu loa taotlusele Konju uuringuruumis.

Volikogu otsustas esitada geoloogilise uuringu loa taotlusele eitav seisukoht. Toila valla üldplaneeringus ei ole taotletavas asukohas maavarade kaevandamist planeeritud. Liivavõtu kohtade rajamine ei paranda valla elanike elukvaliteeti ega mõjuta positiivselt valla majandust.

Kohalike teede ja tänavate nimekirja määramine.

Revisjonikomisjoni 2011.a. tegevuse aruanne ja 2012.a. tegevuskava kinnitamine.

Kultuuri- ja spordikomisjoni esimehe valimine.

Kuna kultuuri- ja spordikomisjoni esimees Kaarel Schmidt esitas 15.02.2012.a. tagasiastumisavalduse, oli vaja valida komisjonile uus esimees.
Volikogu liige Roland Peets esitas kultuuri- ja spordikomisjoni esimehe kandidaadiks Mehis Astoki, kes andis istungil kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks.
Rohkem kandidaate ei esitatud.
Ühehäälselt (12 poolthäält) valiti kultuuri- ja spordikomisjoni esimeheks Mehis Astok.

Viru jalaväepataljoni ning Scoutspataljoni tankitõrjekompaniide koostööharjutus

27.-30. märtsil 2012.a. toimub Toila valla territooriumil

Viru jalaväepataljoni ning Scoutspataljoni

tankitõrjekompaniide koostööharjutus.

Harjutuse kontaktisik Jaan Salvan 53076903.

Toila Muusika- ja Kunstikool 15

Toila Muusika- ja kunstikool ootab oma vilistasi ja endisi töötajaid laupäeval,

21. aprillil 2012 kell 13.00

Toila Gümnaasiumi saali,

et koos tähistada 20 aasta möödumist muusikaklassi avamisest

ja 15 aasta möödumist kooli asutamisest.

Kavas on kontsert, kus esinevad põnevad kooslused nii tänastest kui endistest õpilastest ja õpetajatest, õpilastööde näitus.

Peolt ei puudu ka üllatus.