Osta koolikaubad postkontorist ja võida tahvelarvuti!

          

Koolikauba ostjate vahel loosime välja Elonexi 10’’ tahvelarvuti ja 5 vahvat laste spordikotti. 

Osalemiseks osta korraga vähemalt 10 € eest koolikaupu, täida kassast saadud loosikupong ning jäta klienditeenindajale.

Kustutav tindipliiats Pilot FriXion 1,95 €

Vihikud ja kaustikud al 0,22 €

Guaššvärvid al 1,90 €              

Ja palju teisi koolikaupu ootavad Sind postkontoris, tule ostma ja võitma!

Kampaania kestab 13.08–30.09.2012.

Lisainfo postkontorist ja post.ee/koolikampaania.

Teata hüljatud loomast Eesti Loomakaitse Seltsile

Saame kokku Promenaadil!

Kui 1997. aastal hakati ette valmistama esimest Oru pargi Promenaadi, siis vaevalt oskasid tollased idee algatajad Maire Uustal, Tiina Kasema ja Bruno Uustal ette näha, et sellest sündmusest kujuneb pikk ja ilus traditsioon.

Esimene Oru pargi Promenaad 1997. aastal. (Foto arhiivist)

Tänaseks on Promenaad toimunud 16 korda. Aja jooksul on väikesest, intiimsest vastuvõtust välja kasvanud rahvarohke suvelõpu üritus. Muutunud pole aga ürituse eesmärk – tähistada Eesti taasiseseisvumist ja väärtustada Oru parki, kui kaunist ajaloolist looduskeskkonda.

Kui Promenaadi algusaastatel oli selle korraldamine Toila valla enda teha, siis vahepealsetel aastatel anti ürituse korraldamine Eesti Muusikaagentuurile üle. Nendest aastatest on meelde jäänud suurejoonelised, mitmepäevased, suurte rahvahulkadega promenaadid ja esinejad, keda siia kanti just iga päev ei satu.

Siinkohal meenub 2006. aasta Promenaad, kui peaesinejateks olid Anneli Peebo ja Marko Matvere. Isegi seismiseks ei jätkunud lossiplatsil ruumi, istekohast rääkimata.

  Oru pargi Promenaad 2006. aastal. Fotod: Lea Rand

Tänavune Promenaad oli taas valla enda korraldada.

Ei tea, kas oli viga ilmas või selles, et kui ühes maakonnas toimub ühel nädalavahetusel mitu suurt sündmust, siis publikut lihtsalt igale poole ei jätku, aga rahvast oli seekord kordades vähem, kui möödunud aastatel.

Kuid need, kes vihma ja jaheduse kiuste olid kohale tulnud, et pidanud vast pettuma.

Juba teada-tuntud headuses esines ETV tütarlastekoor ja varasemad saabujad said sooja teha Aseri Puhkpilliorkestri saatel.

Peaesinejateks olid seekord vanameister Riho Sibul koos Ultima Thule ja Tallinna Kammerorkestriga ning Bonzo. Need kaks karust meest tegid uhke etteaste. Eriti võimsalt kõlas videviku saabudes tumedate pilvede all Kassitapp.

Kui viimase loo ajal kümned hiinalaternad taevasse tõusid, siis ütles üks minu kõrval istuv proua oma kaasale: „Tasus ikka tulla küll!“

Loodame, et traditsioon jätkub ja Promenaadile tasub tulla ka järgmistel aastatel.

Seega – kohtume 17. Oru pargi Promenaadil 17. augustil 2013. aastal!

Lea Rand

Tänavuse Promenaadi fotod: Aap Tepper ja Ilja Tverdov

Tarbijakaitseameti hoiatus

Tarbijakaitseamet hoiatab ettevõtete Veekvaliteet OÜ ja Kvaliteetvesi OÜ eest. Ettevõtted tegelevad veepuhastussüsteemide koduuksemüügiga ja püüavad tarbijate eluruumidesse siseneda erinevatel ettekäänetel, näiteks kraanivee kvaliteedi kontrollimiseks. Seejärel pakutakse aga veefiltri, -puhastussüsteemi paigaldamist, mis maksab sadu eurosid. 

Kuigi koduuksemüügi puhul annab seadus tarbijatele õiguse lepingu üle rahulikult järele mõelda ja sellest 14 päeva jooksul ilma põhjendusi esitamata taganeda, võib nimetatud firmade puhul kaubast loobumine ja makstud raha tagasisaamine osutuda keeruliseks protsessiks.

Kui teil ei ole ühest soovi Veekvaliteet OÜ ja Kvaliteetvesi OÜ tooteid osta, keelduge esitlusest kindlalt ning ärge laske ettevõtete esindajaid oma eluruumidesse!

Tarbijakaitseameti nõuandetelefon: 1330 või 6 201 707

info@tarbijakaitseamet.ee 

August

August astub läbi udu, kandes kaabut;

iseteadlik, elegantne härrasmees ...

Lõikusteateid, enne veel kui saabus,

pääsukeseparved tiibadel tõid ees.

Augustil on pihlamarjapuna värvi põsed,

küpse kaerakõrrekarvaline juus;

et ta hommikuti kastega end mõseb,

siis ta naeratus on igal päeval uus.

Astrid aias teda ootasid ... ja floksid ...

aga august jäigas meheuhkuses

naiselikult lembet vastuvõttu trotsis ...

Juuli solvus, võttis aastaks puhkuse.

/.../

August valges kogub saaki, lõikab vilja;

on küll härra, aga puhkust pole tal ...

Alles pimeduses, öösel päris hilja

lebab unisena tähesaju all.

/.../

(Virve Osila)

Suviseid spordiuudiseid

Toila noorpurjetajad osalesid 16.-22. juulil Saadjärvel purjetamislaagris. Laagrisse läks Toilast 10 last.

Laagri lõpus toimunud võistlustel sai Renna Sapanenko Luts klassis II koha ja Eva Sandra Uustal IV koha. Kokku oli 8 osalejat.

Marten Kiik sai Optimist klassis 14. koha. LHV karikavõistluste arvestuses oli neljas.

Robert Tarum 26. koht, Rander Tarum 31. koht, Olari Taela 39. koht, Kaspar Krauvärk 59. koht (esimene võistlus), Stivert Pulk 63. koht (esimene võistlus), Lisanne Liis Kaiva 67. koht,

Maria Kelder 72. koht (esimene võistlus).

Kokku oli 73 osalejat.

Saadjärve laager ja võistlused olid viimase 20 aasta suurimad. Sellises formaadis laager on toimunud alates 1999. aastast.

Mait Toots

Toila purjetamistreener

Nagu eelpool öeldust näha, on Toila Jahtklubi noortest purjetajatest sirgumas vääriline järelkasv vanadele merekarudele-tuntud tegijatele.

Toila purjetajad osalesid ka tänavu Muhu väina regatil.

See on Eesti pikimate traditsioonidega avamerepurjetamise võistlus, mis sel aastal toimus 55. korda. 115 jahiga Eestist, Soomest, Lätist, Leedust ja Venemaalt pea 700 purjetajaga pardal oli see läbi aegade üks suurima osavõtjate arvuga regatt Eestis. Võistluse katkestas erinevatel põhjustel 9 jahti ja lõpuni purjetas 106 alust. Sel aastal seitsmekümnendat sünnipäeva tähistavaid Folkboot klassi jahte osales rekordiline 11 jahist koosnev flotill. Regatt algas pühapäeval, 8. juulil Pärnus, põikas sisse Kuivastu, Heltermaa ja Haapsalu sadamatesse ning jõudis lõpuks Tallinnasse, Peetri sadamasse.

LYS2 grupis võitis tänase etapi Toila Jahtklubi jaht Jorjen 2 EST49 Mait Põdra meeskonnaga. Sellega tõusis Jorjen 2 ka regati üldvõitjaks. Peale kapteni, Mait Põdra, kuulusid meeskonda veel roolimees Mikk Põdra, ning Mait Markus ja Ain Aas.

Lisaks nendele esindas Toila jahtklubi Muhu väina regatil ka jaht Madicken, mis jäi oma grupis kokkuvõttes 14. kohale.

Loometuhin tuhises üle Toila

Juulikuu viimastel päevadel oli Toila kohal kuulda mingit kahtlast tuhinat. Lähemal uurimisel selgus, et tegu oli loometuhinaga.

Käisin asja uurimas ja minu küsimustele oli nõus vastama Toila Loomekeskuse esindaja Küllike Kullerkupp.
Mis toimus, miks toimus?

„Idee korraldada midagi loomevaldkonna inimestele inspireerivas ja kaunis Oru pargis on mõttes olnud juba mõned aastad. Piirkonnas puudus kultuuri- ja kunstiinimeste koostas koostööks ja annab stardi edasiseks arenguks kunstivaldkonnass valdkonnas.,iooni allikaid, võimaltasuuutub Ida-töö ning edasi arenemise võimalus. Tundus, et just nüüd on õige ja sobiv aega korraldada Toilas Suveülikooli loomeinimestele. Suveülikooli kontseptsiooni sai mitmeid kordi läbi arutatud kunsti valdkonna inimestega ja lõpuks saigi idee paberile pandud. Sellele järgnes taotluse kirjutamine EAS-i Kohaliku Omaalgatuse Programmi, kust õnnestuski meil toetust saada.
Antud projeki eesmärgiks oli kunstnike kompetentsi, teadlikkuse ja võimekuse parendamine ning uute oskuste omandmine, mis andis võimaluse edukaks koostööks oma valdkonna inimestega, et koos turundada ja arendada Ida-Virumaad.“

Millega nendel päevadel tegelesite?

„Suveülikooli raames toimus neli erinevat töötuba, mida juhendasaid oma ala professionaalid. Suveülikooli esimeseks töötoaks oli maalimine ja joonistamine, mille eesmärk oli rikastada loovat inimest, lähtudes filosoofilisemat laadi näidetest, pakkuda uusi lähenemisviise, seda nii zen-kunsti kui ka kunstiteraapia vallast.

   

Teisel päeval jätkus suveülikool maakunstiga. Selle töötoa eesmärk oli märgata meid ümbritsevat keskkonda. Pöörata tähelepanu meie elukeskkonna muutustele või probleemidele. Leida väljund oma loovusele lähtudes konkreetse paiga omapärast ja olemasolevatest ressurssidest. 

 

Kolmanda päeva eesmärkiks oli leida endas üles loovus ja fantaasia, et rakendada seda kantud rõivaesemete või kodutekstiilide värskendamiseks, uuendamiseks ja isikupärasemaks muutmiseks. 

 

Suveülikooli lõpetas graafika töötuba ning selle töötoa eesmärkiks oli tutvuda traditsiooniliste estampgraafikatehnikatega (sügav- ja kõrgtrükk) ning kasutada neid väljendusvahendina oma ideede teostamisel.“

Kes olid juhendajad ja kas nende leidmine oli kerge?

„Ei saa öelda, et juhendajate leidmine kerge oli. Kuid tänu paljudele abilistele usun, et leidsime parimad juhendajad Suveülikooli töötubade läbi viimiseks. Juhendajaid olid nii meie kandi inimesed kui ka Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud. Maalimise töötoa juhendaja oli Piret Kullerkupp, kes igapäevaselt tegeleb maalimisega ja juhendab Kõrgemas Kunstikoolis üliõpilasi. Tuunimist viis läbi Erika Pedak, kes on samuti kaua aega olnud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis kui ka Viljandi Kultuuriakadeemias lektor tekstiilikunsti erialal. Graafika töötuba viis läbi Toila Gümnaasiumi kunstikooli õpetaja Meeli Lõo ja maakunsti juhendas Kiviõli Kunstide Kooli õpetaja Heli Kompus. Kõik õppejõud andsid nendele päevadele oma parima panuse ja näo.“

Kuidas Sulle endale tundub, kas sellisest suvisest ühisest kunstipuhangust võiks kujuneda traditsioon?

„Kui projekti kirjutamisega alustasime, ei osanud veel nii kaugele mõelda, et see võiks traditsiooniks muutuda. Kuid mida rohkem sai nautida loomeinimeste ja asjatundjate keskkonda ning lugedes osalejate tagasisidet, seda enam saime innustust ja usume, et sellest võiks saada igasuvine loomeinimeste ja harrastajate ühine üritus.“

Tore, siis õnnestub ehk minulgi kaasa lüüa. Sel suvel ei jõudnud kahjuks rohkem, kui tuunimise töötuba põgusalt kõrvalt vaadata. See, mida seal tehti, pani küll endalgi mõtted liikuma, kuidas mõnda vana asja uueks tuunida.

Kevadel jõudsite päris mitu töötuba läbi viia. Millised on Toila Loomekeskuse plaanid sügis-talviseks perioodiks?

„Toila Loomekeskus on nüüd jah juba erinevaid töötubasid teinud ja loomulikult jätkame nende korraldamisega ka edaspidi. Loodame väga loomingulist sügis-talvist preioodi koos paljude käsitöö huvilistega.“
 
Ega siis muud, kui et uute loominguliste kohtumisteni!

Küsis Lea Rand

Abram Simoni esivanem leitud!

Olin skeptiliselt meelestatud sugupuu uuringutesse, sest lihtsa arvutuse järgi oli tänasel eestimaalasel aastal 1500 teoreetiliselt pool miljonit esivanemat – ja ligikaudu niipalju meid, eestlasi, tol aastal oligi. Järelikult, mida seal veel uurida, oleme niikuinii kõik sugulased!

Siiski võttis Siimonite seltsing kahe aasta eest, Abram Simoni teatrimaja ehitamise lähenevat 130. aastast juubelit silmas pidades, ette oma sugupuu uurimise raske ülesande, sest tsiviliseeritud maailma kombe kohaselt peab igaüks seda tundma. Ja vaikimisi mõtlevad kõik – järsku leidub esivanemate hulgas mõni sinivereline või vähemalt keegi mõne meie oma presidendi sugupuust.

Tänaseks olen oma eksiarvamust tunnistanud. Uurimise tegelikud täideviijad ajaloolane Külli Määr ja Toila poolne tugi Eve Kikkas on teinud tohutu töö, mille tulemusena pole mitte ainult sugupuu välja joonistatud. On suguseltsi mõned raudsed pärimused kummutatud, kinnitust on leidnud Põhjasõjaaegse ja pärisorjuse aja lõpu rahvarännutamise juhtumid, mis kõik meie kohaloo tundmist avardavad.

Siimonite suguseltsis oli põlvest põlve edasi antud pärimust, et nad Põhjasõja ajal Peetri väest Künnapõhja külasse jäänud vene soldatist Stepanist põlvnevad, kelle nimi Teppaniks mugandatud. Vähe sellest, siia jäänud ka Stepani vend Kirill, keda Kirilaks kutsuma hakatud. Nüüd on Külli Määr Riigiarhiivis leiduvate kirikukirjade ja adramaarevisjoni aktide alusel kindlaks teinud, et nii Teppan kui Kirila on Päites sündinud ning nende isa, Soome Eerik, on tõenäoliselt 18.s. esikümnendil lahe tagant saabunud. Eerik on Konjust Maie naiseks võtnud ning 1725. aastal saanud Künnapõhjal renditalu pidajaks. 1732.a adramaarevisjoni saksakeelse akti järgi on talul olnud juba kaks hobust, üks härg, üks lehm ja üks mõisateoks kõlblik naisinimene. Mõisateoks veel kõlbmatuid – lapsi – pole akti märgitud, kirikukirjade järgi oli neid juba viis sündinud.

Millest siis nii raudne, kuid alusetu perekonnapärimus Vene väest jäänud vendadest? Üheks põhjuseks võivad olla Eeriku poegade justkui venepärased nimed, mille järgi paar põlvkonda hiljem neid venelasteks pidama hakatud. Kaasa võis mõjuda uue võimu autoriteet: kujutlus, et esivanemad võisid võimuka tsaari võidukas väes teeninud olla pidi järeltulnute iseteadvust tõstma. Et Eeriku esimestel poegadel näiliselt venepärased nimed olid, see näitab vaid isa päritolu Ida-Soomest või Karjalast – need alad olid ammu õigeusukiriku poolt ristiusustatud.

Teine avastus puudutab Abram Simoni emapoolset päritolu. Ta ütleb oma 1924.a dikteeritud eluloos, et ema talle kord nuttes jutustanud, kuidas Abrami kunstkangrust vanaisa Kõnnu mõisast Pühajõele ... koera vastu vahetatud. Külli Määri leitud dokumendid aga tõestavad, et mitte Kõnnu, vaid Vatku* mõisnik ... Pühajõe Alexander Johann von Baranoffile** 1807. aastal tõesti mitte ühe, vaid hulganisti talupoegi müünud, nende hulgas kolm kangrut – Abrami, Berendi ja Davidi koos perekondadega. Ostuhinnast pole hingekirjade loendis loomulikult juttu.

Von Baranoffi isik jääb meile esialgu täielikuks mõistatuseks. Kirjutab ju Abram Simon, et tema ema mõisniku tütarde hulgas kasvanud ja hariduse saanud, nii oma poegadele saksa keelt õpetanud ning isegi oma mehele, Eeriku Jaani Hannuse Peetrile kirjaoskust andnud. Ja kui Abrami ema, kunstkangur Walpriiti tütar Liisu*** abieluealiseks sai, on mõisnik ta Künnapõhja küla Hannus Siimoni poeg Peetrile naiseks andnud. Ja paari aasta pärast noorpaarile Pühajõe Kohvimäe põlistalu rentinud. Nii et ostis hulgi orjadest käsitöömeistreid, kasvatas pärisorja tütart kui oma last ja pani ta mehele osavale puutöömeistrile, kes jumalakartlik ja kirikuteenistusel oma lauluoskusega köstrile toeks olnud, sest orelit kirikul tollal veel polnud ...

Voka vallas on ikka imelisi tegusid tehtud. Lühikest aega (kuni 1888) olid valla kolm mõisat kurikuulsa Kingstoni hertsoginna Choudleigh’ valduses, kes ka ostis – nimelt Tallinnast pärisorjade kapelli. Ja pärandas vallale oma nime - Tšudleikskaja volost - oli Voka valla ametlik nimi 1917. aastani.

Nikolai v.Wilcken, üks Voka mõisa omanikke 19.s., sundis Toila talumehi, pärast neile talude soodsa hinnaga päriseks müümist, neid endile koolimaja ehitama ning püüdis nende silmi avada kodumaa looduse ainulaadse ilu nägemiseks.

N.v.Wilckeni suhtumine oma endistesse orjadesse on isegi seletatav, sest perekond oli lähisuguluses akadeemik Aleksander v. Middendorffiga, kes oma Hellenurme mõisast Peterburi Teaduste Akadeemia sekretäri ametipostile reisides ikka Vokas ülikoolivennast südamesõbra juures vahepeatuse teinud. Akadeemik oli Liivimaal silmapaistev põllumajanduse arendaja ja esimene talude päriseks müüja. Tema ema olnud, muide, pärisorine talunaine ...

Jääb vaid loota, et valitsus ka meie kehvakest Vikipeediat mõne miljoniga toetaks, et me varsti midagi A. J. von Baranoffi fenomenist ning teiste taoliste ajalooliste kaasmaalaste kohta rohkemat teada saaksime. Aitab juba ühe lauaga löömisest!

*tänane Vihula vald.

**Liisu Walfried, 1814-1886

*** A.J.v.Baranoff oli Pühajõe mõisa omanik, 1805-1848

Jüri Tõnisson

KOP TOETAS VOKA AVATUD NOORTEKESKUSESSE ÕPPEKÖÖGI INVENTARI SOETAMIST

Kohaliku omaalgatuse programm ja MTÜ Toila Valla Avatud Noortekeskus toetasid Voka Avatud Noortekeskuse õppeköögi vahendite soetamist ehk Voka Noortekas annab mitmekülgsed võimalused huvihariduseks ja elukestvaks õppeks!

2011. aasta esimeses pooles kerkis esile Toila valla noorte isiklik initsiatiiv, luua enda kodukohta (Voka alev, Ida-Virumaal) avatud noortekeskus.

Vastavalt noorte poolt loodud Voka Avatud Noortekeskuse ruumiprogrammile on noortekeskusesse ette nähtud õppeköögi ruum, kus on loodud võimalused toiduvalmistamise õppimiseks, kokandusklubi läbiviimiseks, oma toidu valmistamiseks juhendaja(te) käe all. Voka Avatud Noortekeskusesse oli loodud ruum köögi jaoks, kuid puudus ette nähtud tegevusteks vajaminev inventar.

Käesoleva aasta maikuus esitas MTÜ Toila Valla Avatud Noortekeskus taotluse Kohaliku Omaalgatuse Programmile (KOP) sooviga toetada Voka Avatud Noortekeskusesse õppeköögi loomist ja selle tarbeks vajamineva tehnika soetamist.

Projekt nimega "Voka Avatud Noortekeskuse õppeköögi sisustamine" oli vajalik toetamaks noorte omaalgatust, luues võimaluse omandada ja rakendada tavaelus vajaminevaid oskuseid turvalises keskkonnas.

Nimetatud projekti käigus soetati Voka Avatud Noortekeskusesse vahendid, mida kasutades Toila valla noor saab omandada elementaarsed toiduvalmistamisoskused, õppida tundma etiketireegleid, lauakatmisoskust jpm.

Noortekeskuse õppekööki soetati järgmised vahendid:

- Õppeköögi mööbel

- Õppeköögi tehnika (pliit, köögikubu ehk õhupuhasti, külmik)

- Toiduvalmistamise vahendid (nõud, kahvlid noad, potid-pannid jmt)

Kuna noorsootöös on oluline erinevate oskuste omandamine mitteformaalses keskkonnas, avaneb õppeköögi loomisega noortekeskusesse Toila valla noortel võimalus saada igakülgseid teadmisi toiduvalmistamise kohta ja neid ka praktiliselt rakendada.

Projekti elluviimist, mille üldmaksumus oli 1410,94 eurot, toetasid Kohaliku Omaalgatuse Programm, MTÜ Toila Valla Avatud Noortekeskus, Põhja Mööbel OÜ, Euronics OÜ, Hansapost OÜ, Mööblikauplus ON24 ja OÜ Novalux.

ELAMUS, ELLUJÄÄMISKURSUS, TÖÖKASVATUS JA UUED SÕBRAD ÜHESKOOS

Esimese poole aastast Toila noortega veetnud, mõistsin, et eesootav suvi tuleb täis seiklusi, sest kooliaeg sai läbi ja laiselda ei taha enam keegi. Ja just nii läkski.. 

Narva ja Toila ühisprojekt „Peipsi järv kui Eestimaa pärl“

 

Juunikuus sai mitme vapra poisi jaoks alguse projekt, mis kandis nime Peipsi järv kui Eestimaa pärl. Projekti raames toimusid kolme noortekeskuse, s.o Narva Noortekeskus, Voka Avatud Noortekes ja Püssi Noortekeskus, õpetlikud ühiskohtumised, koolitused ja õppereis 12.-15. juulini Rannapungerjal.

Koolitaja Argo Bachfeldt (Looduskasvatuse OÜ-st) rääkis meie noortele matkamise rollist noore kehalises arengus ja erinevatest matka liikidest; arutati üheskoos, kuidas planeerida matka, pakkida seljakotti ja milline peab olema matkavarustus. Vaadati üle, milliste ohtudega võib matkaline silmitsi seista ja õpiti, kuidas ohtusid ennetada ja nendega toime tulla.

Õppereisi ja Narvas toimunud tegevusi viis läbi Narva noorte meremeeste klubi juhendaja Aleksander Nesterenko.

Pea poole ajast veetsid õppereisil osalenud veel. Kogenenud meeskonna juhendamisel said 28 noort teadmisi vanemat sorti purjekatest, aga ka väiksematest paatidest. Päris ise tuli üles panna suur mast, heisata puri ning meelde jätta ja selgeks õppida purjepaadi osade ladinakeelsed nimetused. Tuulevaikuses aga lihviti aerutamisoskust või peeti metsamodelli konkurssi. Nelja päeva jooksul peeti hulgaliselt võistlusi, harjutati meeskonnatööd ja saadi isegi erinevaid kokandusnippe.

Koju jõudnud matkalised olid väsinud, ent õnnelikud. Üks olulisemaid asju, mida muuhulgas õpiti, oli see, et keelebarjäär – see on kinni me mõtlemises, mitte tegelikus keeleoskamatuses.

Uued sõbrad bussikast „head aega“ lehvitamas, lubati järgmine aasta uuesti midagi seesugust korraldada. 

Toila noored malevas

2.-6. juulini said paarkümmend agarat noort töökogemuse noortemalevas. Malevanoori oli kaks vanuserühma. Noorem vanuserühm, kelle tööpäevad möödusid Voka staadioni rohides ning vanem vanuserühm, kes osalesid heakorratöödel Toila laululaval.

Malevaõhtuid sisustati erinevate ühiste tegevustega. Nendest noorte jaoks meeldejäävam oli kindlasti malevat lõpetav seiklusretk Sinimägedesse, kus giidi juhendamisel läbiti 7 km pikk ekskursioon mööda lahinguradasid ja külastati sõjaajaloo muuseumi. Lõpetuseks ja õpetuseks läbiti edukalt paintballi treening-lahing Sinimägede Lahinguväljal meeskonna juhendamisel. 

Aga põnevust jätkub ka sügiseks, sest 8. septembril on toimumas järjekorras teine laste ja noorte huvitegevuse päev, mis kaasab seekord kaasab kogu Ida-Virumaa noori ning noorte tegevustega seotud ühendusi. Ida-Virumaa laste ja noorte huvitegevuse päevale ootame osalema noorteorganisatsioone meilt ja kogu Eestist.

 

Huvitegevuse päeva eesmärgiks on anda lastele, noortele, lapsevanematele mitmekülgset informatsiooni neid huvitava noorsootöö- või huviasutuse ettevõtmiste kohta. Huvitegevuse päeval saab vastuseid huvikoolide, õppimisvõimaluste, info-ja nõustamisega seotud küsimustele.

Sündmuse meelelahutusliku osana toimuvad erinevad tegevused laval, kus esinemisvõimaluse saavad meie enda muusikud, näitlejad, tantsukollektiivid. Peaesinejana astub üles maakonna noortebändide eeskuju Boamadu, soojendusesinejaks Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskuse dj´d ning Jõhvist välja kasvanud ansambel Blackout.

Lisaks ülalnimetatule tunnustab Ida-Virumaa noortekogu huvitegevuse päeva raames 2011/2012 õppeaasta tublisid Ida-Virumaa noori ja noorsootöösse panustajaid.

Tunnustamise eesmärk on märgata ja motiveerida noori, noortega tegelevaid inimesi ning noorte tegemistega seotud ettevõtteid/asutusi.

Hea kandidaat on osalenud noortele arendavate tingimuste loomisel, nende elluviimisel; niisamuti algatanud tegevusi, millel on silmapaistev mõju kohalikul, maakondlikul tasandil. Rohkem infot huvitegevuse päeva ja tunnustamise kohta leiab Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskuse või Voka Avatud Noortekeskuse kodulehtedelt internetis.

Kohtumiseni 8. septembril Jõhvi keskväljakul!

Merle Harjo

Voka Avatud Noortekeskus

Toila valla kaunimad kodu

Eesti taasiseseisvumise järel 1997. aastal äratas Vabariigi President Lennart Meri kodukaunistamise liikumise taas ellu. Sellest ajast on EKKÜ igal aastal piirkondades korraldatud konkursside "Eesti kaunis kodu" tulemusena ette valmistanud kodukaunistamisliikumise patroonile Vabariigi Presidendile autasustamiseks kaunimad objektid.

Pühapäeval, 19. augustil andis Vabariigi President konkursi „Eesti kaunis kodu 2012” võitjatele tunnustused öeldes: „21. sajandi kodukaunistus on heas mõttes kodanikualgatus, mõistmine, et kodu ei lõpe koduukse lävepakul või koduvärava künnisel. Kodu on kogu see piirkond, kus me elame. Kodu on kogu Eesti.”
 

Haapsalu Kultuurikeskuses toimunud vastuvõtul tunnustati 81 konkursivõitjat.

Tänavu olid nende hulgas ka Kristel Sammel ja Anti Kalvik, kes elavad Toilas Pikal tänaval.

Selle kodu esitas presidendi autasu saamiseks Toila valla heakorrakonkursi komisjon.

Noor tubli pere on loonud 8 aastaga suurepärase terviku – värikad puud, läbimõeldud kujundus, leidlikult eksponeeritud ajaloohõngulised hooned ning ajaloolisele Pikale tänavale sobiv piirdeaed köidavad möödujate tähelepanu. See on ilus, looduslähedane ja südamega rajatud kodu, kus pererahvas oskab väärtustada vana ning siduda seda oskuslikult uuega tervikuks.

Fotod: Piret Aller

Lisaks presidendi autasule esitas valla heakorrakonkursi komisjon neli objekti, mis on IVOLi tänukirja ja mastivimpli väärilised.

Seekord jäid teiste hulgast rohkem silma perekond Peetsalu eramu Konju külas, perekond Kriisa Jussi talu Pühajõe külas, perekond Libliku kodu Pühajõe külas ja perekond Ilmajärve eramu Toila alevikus.

TVL

Algatatud detailplaneering Mere pst. 10

Toila Vallavalitsuse 06.08.2012 korraldusega nr. 217 „Mere puiestee 10 detailplaneeringu kehtestamine“ on kehtestatud Toila vallas Toila alevikus Mere pst. 10 kinnistu lihtsustatud korras koostatud detailplaneering.

Toila Vallavalitsuse 29.03. 2010.a. korraldusega nr 91 “Detailplaneeringu algatamine lihtsustatud korras ja planeerimistingimuste määramine“ algatati Toila vallas Toila alevikus Mere pst 10 kinnistu (katastritunnus 80206:001:0121, kinnistu nr 3840908, pindala 3289 m²) lihtsustatud korras detailplaneeringu koostamine. Detailplaneering vastab Toila vallavolikogu 28.10.2005.a. määrusega nr 1 kehtestatud Toila valla üldplaneeringule.

Detailplaneeriguga on määratud kaks elamumaa krunti kahepere elamute püstitamiseks. Planeeringuga on lahendatud hoonestusalade piiritlemine, liikluskorraldus, haljastus ja heakorrastuse põhimõtted, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ja ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded. Planeering on kooskõlastatud piirinaabritega, kommunikatsioonivõrkude valdajatega, Ida-Eesti Päästekeskusega, ja Toila Vallavalitsusega. Planeeringu koosaja TÜ MERELÄHEDANE.

Kehtestatud detailplaneeringuga on võimalik tutvuda Toila valla veebilehel.

Haljastuskeskus ostab metsakinnistuid

Tähelepanu laulusõbrad!

Hea laulusõber!

Ansambel „Siuru“ võtab vastu uusi lauljaid. 

Oodatud on nii kõrged kui ka madalad hääled. Oluline on, et hääl ei väriseks. Harjutused toimuvad esmaspäeviti ja neljapäeviti kell 18.00 Voka olmehoone esimesel korrusel.

Esimene kokkusaamine on 10. septembril k.a.

Tere tulemast!

„Siuru“

1. september Toila Gümnaasiumis

Toila Gümnaasiumi õppeaasta avaaktus 

toimub laupäeval,

1. septembril kell 10.00 

kooli saalis.

Täpsem info kooli kodulehel www.toila.edu.ee 

alates 27. augustist.

Rõõmsat kooliteed!

Märka ja tunnusta!

Ida-Virumaa Noortekogu tunnustab 2011/2012 õppeaasta tublisid Ida-Virumaa noori ja noorsootöösse panustajaid.

Tunnustamise eesmärk on märgata ja motiveerida noori, noortega tegelevaid inimesi ning noorte tegemistega seotud ettevõtteid/asutusi.

Kandidaate võivad esitada kõik üksikisikud, organisatsioonid, koolid, noortekeskused, erafirmad, kohalikud omavalitsused jne.

Kandidaatide esitamiseks tuleb täita kandidaadi esitamise vorm ja saata hiljemalt 25. augustiks meiliaadressile noortekogu@ivmv.ee

Ida-Virumaa Noortekogu valib kõigis kategooriates esitatud kandidaatide seast välja ühe kandidaadi, kes saab tunnustatud.

Auhindade saajad avalikustatakse 08. septembril 2012 toimuval Ida-Virumaa Laste-ja Noorte Huvitegevuse päeval, mis toimub Jõhvi Keskväljakul.

Ära siis unusta, et kandidaate ootame 25. augustiks meiliaadressile noortekogu@ivmv.ee

Tunnustamise vormi, kategooriad, reeglid jpm leiad VEEBILEHELT: http://vokanoortekas.blogspot.com/p/tunnustamine.html

 

ORU PARGI PROMENAAD

Kas Sina tead, mis on suvelõpu oodatuim sündmus?

Õige vastus on ORU PARGI PROMENAAD TOILAS!

Oru pargi Promenaad toimub kuueteistkümnendat korda. 

Sel korral on muusika ja rütmid jõulisemad kui varem.
Peaesineja on Ultima Thule koos Tallinnna Kammerorkestriga.

Erikülaliseks on ETV tütarlastekoor ja Bonzo.
Pargi väravad avatakse kell 16.00.

Esietendub Lembit Pritsu uus lavatükk

 “Asi pole tšellos”

 Seekord on teemaks Abram Simon ja 

Toila teatrimaja ehitamine 130 aastat tagasi.  

Etenduse saamisloost loe lähemalt 24. juuli Põhjarannikust.

Tavapilet 8€
Müügil on ka perepilet 15€ 

(kaks täiskasvanut + 2 last (kuni 18 aasast)).
Kuni 5 aastastele lastele sissepääs tasuta.

Paneme üheskoos suvele imeliselt meeldejääva punkti.
 

Maaliline ja legendaarne Toila-Oru park ootab Sind!