August

August astub läbi udu, kandes kaabut;

iseteadlik, elegantne härrasmees ...

Lõikusteateid, enne veel kui saabus,

pääsukeseparved tiibadel tõid ees.

Augustil on pihlamarjapuna värvi põsed,

küpse kaerakõrrekarvaline juus;

et ta hommikuti kastega end mõseb,

siis ta naeratus on igal päeval uus.

Astrid aias teda ootasid ... ja floksid ...

aga august jäigas meheuhkuses

naiselikult lembet vastuvõttu trotsis ...

Juuli solvus, võttis aastaks puhkuse.

/.../

August valges kogub saaki, lõikab vilja;

on küll härra, aga puhkust pole tal ...

Alles pimeduses, öösel päris hilja

lebab unisena tähesaju all.

/.../

(Virve Osila)