Toilast võiks kujuneda Eesti hea toidu keskkond Toi(T)la

Kevadel veetsid Toila valla kutsel nädala Toilas Eesti Kunstiakadeemias Euroopa Linnakultuuri õppivad välistudengid erinevates Euroopa riikidest. Tegemist on iga aastase traditsioonilise töötoaga, mis eelnevatel aastatel on tegelenud mitmete Soome linnadega (Espoo, Turku, Lahti) ja Tallinna erinevate piirkondadega (nt. Mustamäe). 

Juhendajateks olid käesoleva artikli autor Kristi Grišakov, kes on Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ja ruumikonsultatsioonibüroo Väike Vasak Käsi asutaja, ning Gert Zavatski meediadisainibüroost Smoked Sparrow. Nädalase töötoa eesmärgiks oli koostada erinevaid piirkonna tulevikustsenaariumeid aastaks 2030, mis aitaksid lahendada piirkonna kõige pakilisemaid probleeme. Kuna projekt toimus koostöös Jõhvi linnaga, vaatlesid õpilased ka Toila ja Jõhvi omavahelisi koostöövõimalusi ja pakkusid välja 4 erinevat lahendust, mis tegelevad mõlema koha identiteediloome, transpordi ja enesemääratlemisega Ida-Virumaal laiemalt.

Enne lahenduste kirjeldamist tuleks kirjeldada ka pakilisemaid lahendamist vajavaid probleeme. Toila on tuntud oma imekauni loodusega pargi ja mõnusa puhkeküla miljöö poolest. Puhkus ja lõõgastus on märksõnad, mis on saanud osaks selle koha praegusest identiteedist ja mida võimendavad ka Oru pargi ajalooline teke, Toila SPA ja teised piirkonna puhkeasutused. Nõnda on Eesti kontekstis tegemist pigem ajaloolise puhkepiirkonnaga nagu Tallinna Kadriorg või Lahemaal asuv Võsu. Praegusel kujul on Toila kõige silmatorkavam väärtus ajalooline Oru park, mille korrashoid nõuab palju ressursse, kuid mis tegelikult on sissetulekute poolest alakasutuses. Pargis ja sellega seotud sadamaalal toimuvad mitmed kultuuri-, muusika- ja spordisündmused, nendest vast kõige tuntumana Oru pargi Promenaad. Erinevaid sündmusi on küll palju, kuid Eesti kultuurisündmuste virr-varris ei eristu nad laiema publiku jaoks ja jäävad peamiselt kohalike elanike külastada. Teine põhiline probleem on Toila sidusus ümbritsevate valdadega, eriti Jõhviga. See baseerub kahjuks ainult autoliiklusel, bussitransport ja rattaliiklus jäävad tugevalt tahaplaanile ja on kas liiga aeglane (harvad graafikud ja tähistamata peatused) või liialt ohtlik (puuduvad jalgrattateed). Lisaks on mittekohalikele suureks peavaluks puuduvad või katkised sildid ja kaardid, mis teevad isegi jalgsi orienteerumise Toila sees suhteliselt keeruliseks. Kolmanda probleemina tuleks välja tuua ka Toila kogukondlik toimimine. Kogukondlikud projektid on küll olemas, kuid sageli väga erinevate huvide ja vanusegruppide vahel killustunud. Puudub ka hea kooskäimise koht, mis annab eriti tunda noortele mõeldud huvitegevuse korraldamisel.

Lahendused saavad alguse Oru pargist kui Toila kõige väärtuslikumast ja tuntumast paigast. Vähestel Eesti kohtadel on pakkuda niivõrd suurepärase ajaloo ja reljeefiga paika, kus on kohtuvad kõrged kaldad, vanad puud, mererand ja igas suunas kauneid vaateid. Tõsi küll, lossi ju enam ei ole, kuid see pakubki välja võimaluse tavalise mõisaromantika asemel ajaloolises keskkonnas hoopis moodsa ja uuega katsetada. Tühjaks jääv gümnaasiumihoone on ideaalne koht keskuseks Oru pargi uutele funktsioonidele.

Laias laastus pakkusime Toila jaoks välja kaks uut funktsiooni, mis on võimelised toimima paralleelselt ja teineteist toetavalt.

Esimene nendest kannab nime “Suvelinnak” ja keskendub Oru pargile kui hariduskeskusele, mis oleks täidetud erinevate haridussündmustega nagu töötoad, suvekoolid, konverentsid ja seminarid koostöös nii kodumaiste kui ka rahvusvaheliste õppeasutustega gümnaasiumitest ülikoolideni. See stsenaarium sai alguse Jõhvi hariduslinnaku arendamisest, mis võiks suveperioodil pikeneda Toilasse, kuhu noored igal juhul rannamõnusid nautima suunduvad. Tegelikult võib Toila “Suvelinnaku” idee toimida ka täiesti eraldiseisvalt hariduspargina. Haridusasutused otsivad pidevalt uusi, eksootilisi ja sobivaid kohti, kus oma üritusi korraldada. Kui Toila looduskaunidust ja ööbimisvõimalusi täiendada veel hariduskeskuse ehitamisega vanasse gümnaasiumihoonesse ja mõnede pargis asuvate välisauditooriumite ja õppekohtadega, võiks kohe tegutsema asuda. Niivõrd haruldast õppimiskohta on isegi terves maailmas raske leida.

Teine identiteedistsenaarium keskendus Toila praeguse tervise ja puhkuse imago võimendamisele. Iga tervisega seonduva teenuse suureks osaks tänapäeval on ka kvaliteetne ja kasulik toit. Siinkohal ei mõtle ma tingimata kalorivaest või mahetoitu, vaid lihtsalt meeldivate ja meeldejäävate maitseelamuste pakkumist. Enamik Eesti suviseid kultuurisündmusi pakutavale toidule ja joogile ülemäära palju tähelepanu ei pööra. Üldjuhul näed ikka õlletelke ja sašlõkipanne ja nende erinevaid variatsioone. Toidufestivalidest on ainus Pärnu iga-aastane Grillfest, mis juba nime poolest keskendub eelkõige grillimisvõistlustele. Siiski võiks just Toilas olla hea toidu festival, mis keskendub just nimelt söömisele ja maitseelamuste loomisele. Selline kontseptsioon erineb küllaltki palju tavalisest laadast või toidufestivalist, kus pakutakse küll erinevat toitu, kuid mitte terviklikke maitseelamusi ja söömiskultuuri.

Seetõttu on meie ettepanekuks nimetada Toila umber Toi(t)laks, inglise keelse versioonina sobib kasutada ka EA(s)T –Estonia või F(east)-Estonia nimetusi, mis samuti toitumiskultuurile rõhuvad. Selline strateegia eeldaks ühe profiköögi rajamist vanasse gümnaasiumihoonesse, millele saaks toetuda nii Oru pargi aastaringsed toitumissündmused kui ka “Suvelinnaku” haridusürituste toitlustus. Toidule ja toitumisele orienteeritud projektile oleks palju kohapealset toetust erinevate väiketootjate, restoranide ja kutsehariduskeskuste näol. Sellega annab kaasata kohalikke elanikke kui ressurssi, kes võivad pakkuda välja teemasid, retsepte ja oma valmistatud hõrgutisi erinevateks toidusündmusteks. Näiteks toimub Toila lähedal ka iga-aastane rahvusvahelise toidukultuuri festival “Slaavi Valgus”, mis edaspidi võiks olla seotud hoopis Toi(t)la toidusündmustega. Oluline on, et juba korraldavatel Toila Oru pargi sündmustel võetaks toit juba eelnevalt luubi alla ja hakataks mõtlema kohalike toorainete ja kvaliteetsete maitseelamuste pakkumisele. Muusika- või spordisündmus saab alati käia käsikäes hea toiduga. Iga aasta võiks olla erinev teema-aasta (nt. must leib, küüslauk, kalasortiment jne.), midagi mis seoks aasta jooksul toimuvad erinevad toidusündmused üheks tervikuks. Sündmused võivad olla erinevad; Toila tänavatel toimuv toidulaat või “pikk laud”, selleks spetsiaalselt ehitatud ajutistes paviljonides toimuvad tuntud kokkade pargidineed, suurem toiduelamuste ja kokkamise festival (“Kokkade Rokk”), talvised jääpaviljoni söömingud jne. Ehk siis kvaliteetne ja teemakohane toit ja selle valmistamise oskused oleks kesksel kohal, varieeruksid aga kokad, sündmused ja paigad Toila sees, kus need asjad toimuvad. See annab palju võimalusi olla ühtaegu nii mänguline kui ka paindlik oma piirkonna tuntuse kasvatamisel.

Siinkohal oleks veel oluline rõhutada pargi ja rannaala tsoneerimist vastavalt sihtrühmadele. Nõnda võiks erineva meeleoluga sündmused olla paigutatud erinevatesse kohtadesse. Rannaalast kujuneks pigem aktiivsem, noorematele inimestele suunatud ala, mida ilmestab funktsionaalne rannamööbel, rannabaar ja näiteks ajutine laevakohvik, mis oleks ühtlasi üks Toi(t)la toidusündmuseid. Ülejäänud park oleks mõeldud vaiksemateks ja väljapeetumateks sündmusteks nagu kontserdid, õhtusöögid, piknikud jne. Oluline on hakata looma tugevamat sidet Toila tänavate ja pargi vahel alustades Sireli tänava ja Mere pst. teljest, mis looks füüsilisema sidema pargi ja endise seltsimaja kui kogukonna keskuse vahel. See oleks ka põhiline telg, millele rajada tänavafestivali, pika laua pidu või ehitada talvisteks sündmusteks jääpaviljon (nt. JääHääle lisaettevõtmisena).

Paviljonide jms. ajutise mööbli püstitamine on suurepärane viis anda rakendust noortele arhitektidele või disaineritele ja puutöömeistritele, kes otsivad pidevalt võimalusi oma oskuseid rakendada (nt. Pedaspea varjualuste park). Taoliseid struktuure saab ehitada ja disainida ka koostöös kohalike elanikega, panna proovile oma loovust ja katsetada uusi asukohti. Tulemuseks on paindliku kasutusega uued paigad, mis muudavad uueks ja eriliseks iga muusika-, haridus- või kulinaariasündmuse, kuid mida on samas lihtne teisaldada.

Hoolimata sellest, kas Toila jätkab olemasoleva puhkeküla, “Suvelinnaku” või Toi(t)lana, on ülioluline võtta luubi alla Toila ligipääsetavus. Esmajärgus tuleb võimalikult kiiresti saada Jõhvi ja Toila vahele turvaline kergliiklustee. Jalgrattaühendused muutuvad üha olulisemaks nii kohalikele elanikele kui ka turistidele ja seda trendi ei tohiks ignoreerida. Samuti ei tohiks unustada uuendada infotahvleid, bussipeatuste märgistusi ja tänavasilte, mis loovad Toilast esmamulje nendele, kes tulevad väljastpoolt.

 

Kõigi meie töötoa osaliste poolt soovime Toila vallale ja selle elanikele palju loovust ja jaksu oma tuleviku elukeskkonna loomisel. Kõigi mainitud ettepanekute ja ideepiltidega saab põhjalikumalt tutvuda meie netikataloogist: http://issuu.com/kristigriakov/docs/scenarioplanning2013final

Kristi Grišakov

August

Raudnael juba heinakõrres,

tont see ise valvab ööd.

Oi, kuidas sirtsud nüüd saevad öö talasid!

Rääk see haamerdab murkmustal alasil.

Oi, kuidas lõhnab vili ja mari!

Lüheneb päev ja pikeneb vari.

Kuue meelega endasse ammuta

helisid, lõhnu, mis küpsed ja rammusad.

Üleni ennastki küpsmisse sulata,

kõik, mis sul anda on, mullana ulata!

/Helgi Muller/

Valimisinfo

Toila valla valimisringkonna territooriumil on moodustatud kaks valimisjaoskonda – Toila ja Voka valimisjaoskond.

1. Toila valimisjaoskond – nr 1

Jaoskonnapiirid: Altküla küla, Martsa küla, Metsamägara küla, Pühajõe küla, Toila alevik ja Uikala küla halduspiirid.

Hääletusruum: Toila vallamaja, aadressil Toila alevik, Pikk 13a.

Toimub eelhääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda

Toimub hääletamine valijatele, kelle elukoha andmed on Rahvastikuregistrisse kantud valla täpsusega.

2. Voka valimisjaoskond – nr 2

Jaoskonnapiirid: Konju küla, Päite küla, Vaivina küla, Voka alevik ja Voka küla halduspiirid. Hääletusruum: Voka olmehoone, aadressil Voka alevik, Narva mnt 2.

(Alus: Toila Vallavalitsuse 27.06.2002.a. määrus nr 5)

Valimisliitude ja kandidaatide esitamine ja registreerimine on juba alanud ning kestab kuni 10. septembrini.

Oktoobrikuises valla lehes eraldame valimisliitudele ja üksikkandidaatidele leheruumi, et anda võimalus oma ideesid valla elu arendamiseks ka valijatega jagada.

Kui palju leheruumi igale liidule/kandidaadile täpselt eraldatakse, see selgub pärast 10. septembrit, kui on selge, mitu liitu/kandidaati valimistel osaleb.

TVL

Suveklõps

Seekordsed suveklõpsud on teinud Väino Aul ja Lea Rand Oru pargi Promenaadil, mis kulges tänavu kultuuripärandi aasta ja Toila valla 20. juubeli tähe all. Sellest lähtuvalt olid esinejadki valitud omade hulgast ja muusika oli rahvalik ja minevikku vaatav.

Peale nö külalisesinemisi Tammikus ja Kohtla-Nõmmel jõudis „Muusikal kutsub teid“ lõpuks ka kodustele lavalaudadele. Seekord laulis kaasa ka vallavanem Tiit Kuusmik.

Lisaks õpilastele löövad muusikalis kaasa ka õpetajad, vilistlased ja lapsevanemad.

Ja et kõik see seltskond ühte jalga tantsima ja mitmel häälel laulma panna, selle eest tuleb tänu öelda Anule!

Promenaadi käigus avati ka Toila terviserada – kaua tehtud kaunikene. Tervisraja ehitamine võttis pikalt aega. Alates 2009. aastast, kui idee tekkis, tuli teha mitu riigihanget, millest kolm tükki ebaõnnestus, aga täna võib Mehis Luus tõdeda, et lõpuks valitud ehitajaga võib igapidi rahule jääda. Raja ehitamiseks kulus 800 000 eurot, millest kolmveerand tuli Euroopa Liidu toetusena.

Zetod tõmbasid peo käima ja panid publiku naerulihased mõnusa folkmuusika rütmis tuksuma. Ando Kiviberg – Eesti Perimusmuusika Keskusõ päälik on Zetode iseloomustamiseks öelnud:

„Zetod om Viljandi Kultuuriakadeemia perimüsmuusika eriala vilistlasõ Priksi Kristjani iisvidämisõl 2003. aastagal Verskah nuuripundina sündnü’ muusikanähtüs. Mõtõh panna’ noorõ’ seto tsura’ näide umakultuuri võtmõh pop-rokki tegemä tekk´ tuul aol põnõvust ja om śoo seltskonna täämbätsest vällä viinü’ menuni, määnest olõ-i saanu’ nauti’ ütski tõõnõ perimüsmuusikat säädev pillipark. Zetod omma’ noorõ’ ilosa’ tsura’, kiä mõjusõ “päävoolutajatõ” kõrva luma erilidsõ kultuuritaustaga eksootilisõlt.“

Õhtupimeduses hakkasid lavalt kõlama melanhoolsed meestelaulud, mis Marko Matvere, Margus Põldsepa ja Jaanus Jantsoni esituses niiväga melanhoolsed polnudki.

Alates 15. oktoobrist muutub Toila vallas jäätmevedaja

Toila Vallavalitsus korraldas käesoleva aasta juunikuus riigihanke "Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmine Toila valla haldusterritooriumil". 

Riigihankel osalenud ettevõtetest tegi madalaima hinnaga pakkumuse Ekovir OÜ, kellega allkirjastati 21. augustil korraldatud jäätmeveo hankeleping. Lepingu kohaselt alustab uus jäätmevedaja segaolmejäätmete vedu Toila valla haldusterritooriumil alates 15. oktoobrist 2013.a ning omab ainuõigust segaolmejäätmete veoks kuni 15. oktoober 2017.a.

Leping eelmise jäätmevedajaga lõpeb automaatselt.

Vedaja vahetus toimub alates 15. oktoober 2013.a. Samal ajal lõppevad automaatselt seni kehtivad jäätmeveo lepingud AS-iga RagnSells.

Ekovir OÜ on kohustatud sõlmima kõikide jäätmevaldajatega jäätmeveolepingud- alates 2. septembrist on seda võimalik teha elektrooniliselt jäätmevedaja kodulehel www.ekovir.ee .

Paberkandjal on lepingut võimalik sõlmida septembris ja oktoobris toimuvatel infopäevadel, samuti on võimalus lepingut sõlmida posti teel. Et täpsemad infopäevade toimumise kuupäevad ja kohad selguvad hiljem, siis palume jälgida infot valla koduleheküljel ning alevike teadetetahvlitel!

Seoses jäätmevedaja vahetusega muutuvad alates 15.10.2013.a. ka korraldatud jäätmeveo hinnad:

Jäätmeliik	Mahuti tüüp	Regulaarne graafikujärgne tühjendus	Graafikuväline tellimusel tühjendus	Konteineri rent	Konteineri müük
		EUR/kord	EUR/kord	EUR/kuu	EUR/tk
Kilekott kuni	100 l	0,55	0,72	-	-
Segaolme-jäätmed	140 l	0,77	1,00	2,00	58,80
	240 l	1,33	1,73	2,00	70,00
	600 l	3,31	4,30	4,00	198,13
	800 l	4,42	5,75	4,00	210,91
	1500 l	8,28	10,76	10,00	415,43
	2500 l	13,80	17,94	13,00	511,29
	4500 l	24,84	32,29	15,00	639,12

Täpsemalt korraldatud jäätmeveost ja sellega seonduvatest muudatustest saab lugeda juba septembrikuu vallalehest.

Lisainformatsioon:

Piret Aller, heakorraspetsialist, tel 518 2845; 3 369 620; e- post: piret.aller@toila.ee

Armsad Toila Gümnaasiumi õpilased ja lugupeetud lapsevanemad!

Meil on rõõm teatada, et kooliaasta alguseni on jäänud vaid loetud päevad. 

Kohtume esmaspäeval, 2. septembril kell 10.00 kooli saalis.

Bussid väljuvad

9.15 Oru bussipeatus

9.25 Konju pood

9.35 Voka kauplus

Tagasi sõidab buss kell 12.15

Teid pikisilmi ootavad õpetajad ja juhtkond

Rõõmsat kooliteed!

Voka Lasteaed Naksitrallid kuulutab välja konkursi õpetaja (0,5) ametikoha täitmiseks

 

Osalemiseks palume esitada avaldus, CV ja haridust tõendavad dokumendid hiljemalt 3. septembriks aadressil Männiku 2, Voka 41701 või vokalasteaed@gmail.com
Info tel 3398294

Toila Loomekeskus alustab uut hooaega

AJAKAJAD

Viru suvitusrand

Oma haruldaselt kauni looduse ja kõrge seisukoha tõttu merepinnast, mille tagajärjel õhk iseäranis kuiv ja kosutav, on Toila-Oru väljapaistvam suvituskoht Eestis.

Toila asub Jõhvi jaamast 8 km põhja pool, Soome lahe kõige kõrgemal kaldal. Maariba kõrge merekalda ja ranna vahel, mis kaetud lehtpuumetsaga ja muruplatsidega, on nagu loodud suvitajaile jalutus- ja puhkekohaks. Äkiline kõrge kallas hästi korrashoitud allakäiguga tuletab meelde paljude üteluse järele Krimmi lõunakallast. Ülendav on vaade merele, kus paistavad saarte siluetid. Siin kõrgel seistes on huvitav jälgida varjude mängu merel, mis vaheldub mitu korda päevas ja mis iseäranis ilus päikese tõusul, loodenemisel ja tormi ajal.

Just Toila külje all asub Oru loss kena pargiga, milles võib leida pea kõikide kodumaal kasvavate puuliikide esitajaid ja mis praegu seltskonnale vabalt tarvitada.

Pargist läbi tõttab kiirel jooksul sügavas orus Pühajõgi ja voolab merde.

Ütlemata ilus loodus meelitas Toilasse juba ammu kirjanikke ja kunstnikke seda loodusilu nautima. Kuid mitte ainult kirjanikkude ja kunstnikkude tähelepanu osaliseks ei jäänud Toila. Kuiv osoonirikas õhk ja muud koha iseäraldused nii looduse kaunisuse kui ka kliima suhtes olid juba mõnikümmend aastat tagasi Tartu ülikooli professorite tähelepanu Toila peale pööranud ja õigusega nimetati Toilat juba siis õhukuurordiks.

Üksikud teadusemehed ehitasid omale siia kenasse männimetsa suvilad ja kasutasid suvist vaheaega siin puhkuseks ja kosumiseks. Hiljem, aastat 20 tagasi, ehitas Peterburi miljonär G. Jelissejev Pühajõe kaldale suurepärase lossi ja elas siin suvekuudel oma sõprade, Peterburi tuntud intelligentsi keskel. Veel hiljem asusid Toilasse suvitama Peterburi ja Moskva arstid, professorid, mitmesugused muud teadusmehed, riigimehed ja aukandjad. 

Vene kirjanikkudest elasid siin viimastel aastatel F. Sologub ja Igor Severjanin, meie omadest H. Visnapuu, A. Gailit ja teised, kes nii proosas kui luules küllalt ei jõua kiita koha iseäralist kaunidust.
Enamus rühmituse "Siuru" liikmeid on olnud sagedased suvitajad Toilas ja siin loonud kauneid luule- ja proosapalu Eestimaa kaunist loodusest.

Mitu head aastat suvitas Toilas ka unustamata Eesti Vabariigi rajajate väljapaistvam liige Jaan Poska.

Toila kui kuurordi otstarbekohasuse tõendusena võib nimetada seda, et aastat 20 tagasi G. Jelissejevi poolt dr. Rosendorfi soovitusel ruumikas sanatooriumihoone ehitati ja tarvilise sisseseadega varustati, nii et sanatoorium pea oma heategevale tööle oleks võinud asuda, kuid arusaamatuse tõttu likvideeriti hiljem see asutus. Võib loota, et tähendatud idee millalgi teostatakse, kui leidub ettevõtlik energiline arst, kes asja juhatamisele asub.

Praegu ei saa Toilat suvitajaile soovitada kui tähtsat kuurorti igasuguste mõnusustega, soovitada võib teda aga julgesti isikuile, kes janunevad rahuliku puhkuse järele pärast mitmesuguseid linna askeldusi. Nõrgenenud organismiga inimesed leiavad siin kosutavat õhku, rahu ja rammusat toitu, võivad siin puhata nii hingeliselt kui kehaliselt.

Soodsas kliimas kosuvad õige ruttu need, kes raskeid haigusi põdenud, leiavad kergitust verevaesed, kroonilise mao- ja muude sisemiste haiguste all kannatajad, ergu- ning südamehaiged. Haiged, kes vajavad veega arstimist, võivad soovi korral saada külmi ja sooje vanne meresoolaga, okase-ekstraktiga ja süsihappega. Arstirohud on saadaval kohalikus apteegis. Sealtsamast saab ka teateid arstide kohta, kes suvekuudel on valmis suvitajaid ravitsema.

Merevesi on selge, puhas ja soolane, sest pole suuremat mageda vee juurevoolu jõgede kaudu. Vee temperatuur on 15-18 kraadi. Õhu temperatuur on päeval soe, õhtutel, eriti peale vihma, vahel alla keskmise, mispärast on soovitav suvitajail soojemad riided kaasa võtta.

Toitluse küsimus on Toilas võrdlemisi lahe, sest toiduaineid nagu piima, võid, mune jne saadakse odavalt esimestest kätest, kuna liha ja aiavilja toimetavad suvitajaile koju kätte ettevõtjad. 

 

Lähedal olevaist taludest saadakse soovi korral alati ühe aja sama lehma piima, mis iseäranis tähtis on laste toitmisel.

Lõbustuste eest hoolitseb kohalik seltskond. Asub ju kesk suvituskohta ruumikas seltsimaja, kus pidusid toime pannakse kohalikkude asjaarmastajate ja sissesõitnud artistide poolt eesti ja vene keeles. On oma puhkpillide orkester, mis asutatud umbes 60 aastat tagasi.

Toila pasunakoor tegutses alates 1869. aastast. Pasunamängu käis õpetamas ka D.O. Virkhaus. Esineti ka Peterburis ja Tallinnas. Toila pasunakoor Toila vabatahtliku tuletõrjeseltsi 26. aastapäeval 1926. aastal.

 

Ei puudu ka võimalused jõel õngitsemiseks, metsas jahipidamiseks ja merel sõitmiseks kas purjekal või mootorpaadis.

Kiriku sõpradel on tarvitada kohalikud luteri ja apostliku usu kirikud, kus jumalateenistusi peetakse eesti ja vene keeles igal pühapäeval.

Kõige selle juures, mis Toila suvitajaile pakub, ei nõua ta neilt kuigi suurt ainelist kulu, sest umbes 60 suvilat, mis Toilas väljaandmiseks on olemas, on varustatud tarvilise mööbliga, köögi- ning lauanõudega ja ei ole mitte kallid.

Suvitajate kohale sõidutamiseks ootavad Jõhvi jaamas ühe- ja kahehobuse voorimehed, keda ka enne võib välja tellida telefoni ehk telegraafi teel Toila postkontori kaudu suvituskoha Heakorra Seltsilt. Kui sõitja pole jõudnud hobuseid tellida ja neid ka jaamas ei juhtu saadaval olema, siis võib Jõhvi hobuse-postijaamast saada kas hobused või auto.

Kõigist ülemaltoodust selgub, et Toilal tema loodusliste ja kliimaliste iseäraldustega kuurordi tulevik veel ees on, kuid ta võib juba praegugi olla kenaks puhkekohaks igaühele, kes soovib suve mööda saata mereranna vabas looduses.

Üksikasjalisi teateid suvituskoha üle annab Toila Heakorra Selts, Toila kaudu.

Koostanud E. Rosenberg

Rakveres 1923 

Rohkem vanu materjale leiate  http://ajakajad.blogspot.com/

Hea inimene, kes hoolid merest ja merendusest!

Jõhvi kontserdimaja ja Toila Vallavalitsuse koostöös toimub 31.08.2013 a. Toila sadamas “Meri, Muusika ja Muinastuled” õhtu. Meri, Muusika ja Muinastuled on jätkuprojekt 2007. aastal Toila sadamas toimunud Muinastulede Ööle.

Muinastulede öö on vana Skandinaavia traditsioon, mille kohaselt süüdati rannaäärsetel aladel tuled suvehooaja lõpu tähistamiseks, ühtekuuluvustunde kinnitamiseks ning lahkunud hingede mälestuseks.
Vana traditsiooni hakkas elustama Soome, kui 1992. aastal süüdati taas esimest korda muinastuled. See on liikunud üle Botnia lahe Ahvenamaa kaudu Rootsi, lõkkeid süüdatakse Läti, Leedu, Poola, Saksamaa ja Taani randades, Eestis Läänemere ääres ja ka sisemaal.
Tuletegemise tänapäevaseks ideeks on jätkuvalt Läänemere rahvaste ühendamine ja kultuuripärandi säilitamine, erinevate maapiirkondade omavahelise läbikäimise ja koostöö arendamine. Tuled süüdatakse traditsiooniliselt õhtul kell 21.30 mereäärsetes paikades nii, et need paistaksid järgmise tuleni.
Jõhvi kontserdimaja koos Toila vallavalitsusega soovib sellele sündmusele hoogu juurde anda ka Ida-Virumaal, kus augusti viimasel laupäeval, 31. augustil 2013 korraldame selle tähistamiseks meeleoluka õhtupooliku ning tulevärgi Toila rannas.

Toila rannas toimuva „Meri, muusika ja muinastuled“ programm sisaldab järgmist:
* Registreerub kuni 15 meeskonda, kes ehitavad õlgedest ja puidust skulptuure, mis õhtul süüdatakse. NB! Kasutatakse ainult loodussõbralikke materjale.
* Tulekillu tuleshow võimsate leegikahuritega!
* Ajalooline puidust päästepaat jõuab esmakordselt Toila sadamasse!
* Avatud on lastenurk - maskotid, meisterdamine, mereteemalised multikad, näomaalingud, puidule muinasjälje jätmine, õnneloos!
* Peaesineja Paabel ning DJ Vaido Pannel. Erikülalised Tippjuhtide trio ja rahvatantsijad!
* Külastada saab Kotka Merepäästelaeva, õige tuule korral saab näha BEST Surfiaia lohesurfarite demoesinemist merel!
* Osaleda saab õppelohede lennutamisel ja longboard rulakoolitusel, mida korraldab BEST Surfiaed.
*Muinastulede süütamine kell 21.30

Programmi algus kell 16.00 ning sissepääs üritusele on tasuta!
Programmi juhib Veiko Taluste.

„Meri, muusika ja muinastulede“ õhtut toetavad:
LEADER toetusprogramm, ajakiri „Paat“, Kemmerling, Toila SPA, Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste, BEST Surfiaed, Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, Eesti Energia, Toila Sadama Jahtklubi.

Tulge mere äärde, uskuge, see on võimas tunne, kui näete rannikul mitmeid tulesid süttimas.

Toila ajalooline päästepaat on peaaegu valmis. Ehitajatega on kokkulepe, et 29. augustil minnakse järgi ning Muinastulede ööl saab uut paati juba huvilistele näidata.

KASSID, KASSID, KASSID...

Kuhu kõnnivad kassid, kui nemad koju ei tule?
Kaugel Kassiopeial nemad süütavad tule.
Istuvad ratasringis süte kahvatul kumal.
Tasa nendega kõneleb kurbade kasside jumal.
Suures Vankris nad sõidavad üle tähise taeva,
Karjane kaitseb neid külma eest, öö võtab oma laeva,
silitab siidiseks kasukad, ravitseb armid ja haavad.
Kollastest kassisilmadest Linnutee tähed saavad.

/Astrid Reinla/

Olen kasvanud maal koos koerte, kasside, kanade, lehmade, lammaste ja sigadega. Tänasel päeval on selline võimalus vaid vähestel lastel. Küll on paljude laste elus lemmikloom, sageli kass. Kass on kuninglik loom. Ta lubab meil ennast hellitada, toita ja talle sooja kodu pakkuda. Vastutasuks saame pehmed paid, kõlavad nurrud, toreda seltsilise. Samas ei ole kass selline loom, nagu koer, kelle emotsioonid keevad peremehe saabudes üle, kass jääb väljapeetuks ja vaoshoituks alati. Kass on sobiv loom korteris elamiseks. Võib olla ei ole korterielu mitte kassi unistuste elu, kuid kass on nõus sellega leppima ja talle piisab kui tuba on soe, kõht on täis ja tal on oma inimesed, kes talle piisavalt tähelepanu osutavad. See peaks olema keskmise tänapäevase kassi elu. Paraku on elu keeruline.

Kõik me näeme aknast ringihulkuvaid kasse. Mõned on hoolitsetud-hoitud ja armastatud, ning külmade saabudes lõpeb ka nende maailma avastamine ja talverežiim on pigem tubane. Osa neist on sellised, keda küll kodus toidetakse, aga kes enamuse ajast veedavad tänavatel. Ja siis on päris õnnetukesed – kellel kodu polegi. Kõik me oleme näinud vanades mahajäetud hoonetes pesitsevaid kasside kolooniad, elavad oma tänavakassi karmi elu, sünnivad ja surevad. Kindlasti ei ole need loomad õnnelikud, kuid kellele neil kurta?

Voka alevikus on ikka kodutuid kasse elanud. Vähesed neist on tänaval sündinud, enamus neist on kodust välja visatud hiirekuningad. Osa on kindlasti aiandusühistutesse lihtsalt sügisel „maha unustatud“. Mina ja veel mõned kaastundlikud inimesed on sellel kevadel-suvel Voka aleviku territooriumilt kätte saanud ja Tallinnasse Kasside Turvakodusse saatnud 12 kassi. Nendest 6 täiskasvanut ja 6 kassipoega. Nende kasside elu on edaspidi korraldatud. Nad on saanud veterinaari juures tervisekontrolli, neid on vajadusel ravitud. Kõik saavad kiibid ja kassipojad on endale juba kodudki leidnud. Täiskasvanud kassidele kodu leidmine nii kiiresti ei lähe, kuid vähemasti on nende elus soe tuba, täis kõht ja hoolivad inimesed. Kuid mured pole mitte otsas. Sügis koputab uksele ja alevikku on tekkinud uued kassid. Kasside Turvakodu Tallinnas ei suuda mitte kõiki kodust väljavisatud kiisusid majutada, tegemist on MTÜ-ga, mis tegutseb annetuste baasil ja inimesed teevad kasside eest hoolitsemisel vabatahtlikku tööd oma perede ja töö kõrvalt. Müts maha nende inimeste ees!

Tahaks aga kõnelda hoopis muust. Kuidas satuvad kassid tänavale, kust vabatahtlikud neid oma jõu ja rahadega peavad päästma, elule aitama ja kodu otsima. Mina vastust ei tea, kuid mõnda stsenaariumi võin aimata. Lapse pealekäimisel võetakse perre kass. Tavaliselt tahetakse ikka poisslapsi, sest nendega pole seda poegade saamise probleemi. Kuna tänapäeva inimesed ei kipu väikesel kassipojal eriti vahet tegema, kas on poiss või tüdruk, lähevad poiste pähe kenasti kaubaks ka tüdrukud. Ja kui siis ühel päeval selgub kurblik tõsiasi, et tegelikult kasvab majas noor kassipreili ja ta valmistub juba ka kassiemmeks saama, siis võib teda oodata kodust väljaheitmine. Nagu vanasti raisku läinud tüdrukud. Sünnitab siis vaeseke soojal suvel kusagil varjulises kohas oma pojad, kuid kaua see kassiema ikka jõuab oma maimukesi loodusliku toidu najal toita. Varsti kerjab juba terve pere ikkagi kusagil inimeste käest süüa.

Kuidas satuvad kassipoisid kodust tänavale on veel raskem küsimus. Vahest „unustatakse“ nad sügisel aiamaadele ja ollakse kindlad, et kevadel kiisu neid seal kenasti ootab. Asulasse on jõudnud kassid, kes nälja tõttu on olnud nõus sööma paljast keedukartulit või musta leiba!

Inimesed mõelge! Miks me karistame looma, kes pole milleski süüdi? Kui võtate kassipoja, siis peate arvestama, et teil on kodus üks lapsemeelne tegelane vähemalt 10-15 aastaks ja vahest kauemgi. Loom vajab toitu, hoolt, seltsi ja ka meditsiinilist abi, mis pole just odav. Samuti tuleb kassi tagant koristada, juhtub õnnetusi ja pahandusi, mis samuti toovad kaasa materiaalseid kulusid. Seda kõike tasub ikka ette mõelda, mitte lahendada tülikas olukord loomakest lihtsalt kodust välja tõstes.

Ja kui olete oma otsuse teinud ja tahate elada koos kassiga, siis peale kassipoja võtmist tuleks teha esimene visiit veterinaari juurde, kes hindab kassikese tervist ja annab infot, kuidas hoiduda ootamatust pere juurdekasvust. Opereerimine pole samuti ülearu odav lõbu, kuid annab teile kindlustunde, et ootamatusi ei teki ja ka loom võib elu muretult mööda saata.

Ja veel... Kui on soov võtta looma, siis alustage kassi valimist varjupaikadest. Seal ootavad tegelikult sajad kassid omale kodu. Kolm mittetulundusühingut, kes kasside aitamisega tegelevad, saadavad kasse üle terve vabariigi ja need kassid on juba vaktsineeritud, kiibistatud ja kastreeritud-steriliseeritud. Opereerimine puudutab küll täiskasvanud kasse, mitte kassipoegi, nemad on ikka veel kõik sigimisvõimelised. Internetist leiate nende kolme MTÜ koduleheküljed aadressidel: http://www.kassideturvakodu.ee; http://www.kassiabi.ee/; http://www.kassivari.ee/. Sealt tasub ka lugeda lugusid mõne kassikese koledast saatusest inimese käe läbi. Inimesed on ikka uskumatult julmad! Samuti oleks kena, kui leiate võimaluse rahaliselt neid ühinguid toetada, sest mingit riiklikku toetust neil ju ei ole. Kõige lähem looma võtmise võimalus on siinsamas Kohtla-Järvel kohalikus varjupaigas, mille koduleht on aadressil http://www.greydogs.ee/.

Lõpetuseks tahan öelda, et loomad meie ümber on meiega üllatavalt ühesugused. Neid ei huvita küll ei raha, tehnikasaavutused, ega poliitika, kuid nagu inimenegi tunnevad nad valu, külma, nälga, üksildust, õnne, rõõmu, armastust ja tänulikkust. Vaadake loomade selgetesse silmadesse ja te näete seal siirast ja puhast armastust oma peremeehe vastu.

Ursi Joost

Lugupeetud Toila Perearsti patsiendid!

Toila perearst palub Teil kontrollida:

Kas on tehtud puukentsefaliidi viiruse vastane vaktsineerimine? (iga 3-5 aasta tagant)

Kas on tehtud teetanuse ja difteeria vastane vaktsineerimine (iga 10 aasta järel)

Puukentsefaliidi viiruse vastane vaktsiin on retseptiravim ning tuleb isikul endal välja osta. Ülejäänud vaktsiinid on tasuta ning saadaval perearstikeskuses.

Palume ette helistada tel. 33 69977

Toila pereõde Natalja Anger

Viru toidu programmi esimene pääsuke

17. augustil toimus Jõhvi keskväljakul esimene taluturg, mis viib kokku Viru toidu kasvatajad ja tootjad ning kodulähedast kraami hindavad tarbijad.

Kuigi enamusel meie valla elanikest on oma aed või põllulapike, kus värsket kraami oma käega kasvatada ja korjata saab, siis kõike ju siiski ise ei kasvata. Näiteks esimesel taluturul oli peale juurikate müügil ka seepi ja marju, mett ja küpsiseid, kauplejate hulgas olid ka meie oma valla inimesi: leivaküpsetaja Piret Toilast ja ökoseepide valmistaja Erelin Voka külast.

Jõhvi keskväljakul on taluturu telk püsti igal laupäeval kella 9-13, esialgu kuni oktoobri lõpuni. “Välja arvatud lausvihmaga, kui telki pole võimalik üles panna,” ütles MTÜ Kohalik Toit juhatuse liige Aigi Kullerkupp.

Programmi elluviiva mittetulundusühingu Kohalik Toit algatasid kaks Leaderi tegevusgruppi – MTÜ Kirderanniku Koostöökogu ja MTÜ Virumaa Koostöökogu -, suurendamaks tarbijate huvi kohaliku toidu vastu. Praegu on mittetulundusühingus 16 liiget, kes tegelevad toidukaupade tootmise ja toitlustamisega.

Mittetulundusühing on avatud uutele liitujatele. “Liikmetele on ühisturundusteenused ja koolitused, aga ka taluturul ja messidel osalemine kaks korda soodsamad. Näiteks on tulemas infopäevade sari koostöös veterinaarametiga, et julgustada sihtrühma väiketootjaks hakkama ja elavdada sellega ettevõtlust,” ütles Aigi Kullerkupp.

TVL